TÖÖSTUS
Märts 2018
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Sisukord 4–7
Metallitööstuse veduriks on eksport
8–11
Puidusektori osakaal püsib Eesti majanduses tähtsal kohal
12–14
Masinatööstus vajab inimesi
16–17
Mis mõjutab tööl meie tervist?
18–21
Kui suur mõju on pakendil meie meeltele ja otsustele? Liiga kallis elektrihind jätab Eesti
22–23 hinnalistest investeeringutest ilma Toiduainetööstus otsib
24–27 jõudsalt teed välisturgudele 28–29 Ehitussektori mahud kasvutrendis 30
Viis erilist suunda tööriiete tootmises
TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Sigrid Sõrmus, sigrid.sormus@ekspressmeedia.ee Reklaam: Taavi Lätti, taavi.latti@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall
TÖÖSTUS
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Metallitööstuse veduriks on eksport
Metallitööstusettevõtetes töötab Eestis üle 13 000 inimese, olles seega puidutööstuse ja toiduainetööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. Metallitööstus on seotud mitme valdkonnaga, näiteks masinate ja seadmete tootmise ning ehitusega, selgub majandusja kommunikatsiooniministeeriumi ülevaatest.
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Metallitööstuses tegutseb üle 1200 ettevõtte, mis on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähiümbrusse (60% töötajatest) ning Ida-Virumaale ja Tartumaale (kümnendik töötajaskonnast). Suuremad ettevõtted on Ruukki Products AS, AS Saku Metall, Allhanke Tehas (ehituskonstruktsioonid), Fortaco Estonia AS, OÜ Marketex Offshore Constructions, AS Remeksi Keskus, AS E-Profiil (metallkonstruktsioonid), AS Metaprint (metalltaara tootmine), AS HANZA Mechanics Tartu, HANZA Mechanics Narva AS, AS FAVOR, AQ Lasertool OÜ (metallitöötlemine) ja ETS NORD AS (ventilatsiooniseadmed).
Tootlikkus mõjutab tootmise kasvu
Metallitööstuses on oodata pikemas perspektiivis jätkuvat tootmismahtude kasvu, peamiseks veduriks saab olla eksport. Samas võib hõivatute arv pigem väheneda, tootmise kasvu peab tagama tootlikkuse tõus. Metallitööstuse arengud olid 2016. aastal tagasihoidlikud praktiliselt kõigi näitajate põhjal. Ootused selleks aastaks on aga olnud optimistlikumad. Metallitööstuse ettevõtted tootsid 2016.
TÖÖSTUS
Millised on peamised muutused põhikutsealade tööjõuvajaduses lähima 5–10 aasta vaates? Tehnoloogia arenguga seoses muutub tööjõu ettevalmistamine keerulisemaks, kuna baasteadmised ja -oskused peavad olema mitmekesisemad. Töötajate kiire vananemise tõttu tekib vajadus konkurentsivõime säilimiseks luua täiendus- ja ümberõppe võimalusi, et praeguseid töötajaid võimalikult kaua tööturul hoida. 5–10 aasta jooksul jääb metalli- ja masinatööstuse tööjõuvajadus samaks, kuid kasvab juhtide ja spetsialistide ning kahaneb oskustöötajate osakaal. Kõige silmapaistvama nõudluse kasvuga põhikutsealadeks on hooldustehnikud ja mehhatroonikud. Koostöös ettevõtjatega on vaja täiendada kõrghariduse õppekavasid tootearenduse, turunduse, tarneahela, müügi-, kvaliteedi- ja projektijuhtimise valikmoodulitega. Allikas: OSKA metalli- ja masinatööstuse uuring
aastal umbes 1% vähem toodangut kui varasemal aastal. Suurem langus iseloomustas I kvartalit, kuid ka teistes kvartalites kõikus toodangu muutus nulli ümber. Kuna hinnad aastaga oluliselt ei muutunud, jäi ka müügitulu 2015. aasta omale alla. Languse taga oli ekspordi vähenemine. Suurematest tootegruppidest vähenes 2016. aastal metallkonstrukt-
sioonide eksport. Suurenes reservuaaride, tsisternide jmt, metallijäätmete ning lehtvaltstoodete müük välisturgudele. Eksport kasvas oluliselt Türki (metallijäätmed), Saksamaale (metallijäätmed, metallkonstruktsioonid) ja Poola (plii). Languses olid aga Holland (ferrosulamid) ning mitmed teised riigid, kus muutused olid rahaliselt väiksemad.
TÖÖSTUS
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Sektorit kummitab tööjõupuudus
Esialgse statistika põhjal langes metalltoodete tootmises hõivatute arv paari protsendi võrra, töötundide arv veidi enamgi. Kuna palgakasv oli jätkuvalt tagasihoidlik (umbes 3%), püsisid tööjõukulud muutumatuna. Ka kogukulud ei suurenenud, kuid müügi languse tõttu kukkus metallitööstuse kasum poole võrra. Lisandväärtus vähenes enam kui 10%, samuti halvenesid tootlikkuse näitajad. Kiirstatistika põhjal metallitööstuse investeeringud 2016. aastal vähenesid, samas lõplik hinnang on varasemalt esialgsetest andmetest oluliselt erinenud. Languses oli nii metallide kui ka metalltoodete tootmise valdkond. Oluliselt vähendati ehitiste soetamise, ehitamise ja rekonstrueerimisega seotud kapitalimahutusi. Masinate ja seadmete puhul oli langus tagasihoidlikum, sinna suunati neli viiendikku investeeringutest. Metallitööstusettevõtete hinnangud turuolukorrale olid eelmise aasta alguses sarnased 2015. aasta sama aja omadele, kuid seejärel paranesid oluliselt. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlu-
Foto: Shutterstock
Peamised ekspordi kaubagrupid Raud ja terastooted 53% Raud ja teras 19% Alumiinium ja alumiiniumtooted 9% Vask ja vasktooted 5% Muud tooted 14% Allikas: statistikaamet
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
se kohaselt suurenes nõudlus toodangu järele, sooviti töötajaid juurde palgata. 2017. aasta alguses oli ettevõtjate kindlustunde indikaator jätkuvalt positiivne, oodati hindade tõusu. Aasta esimeste kuude tootmismahu näitajad liikusid kasvujoonel. Aasta kokkuvõttes võib oodata paremat aastat, kui oli mullu.
Mikroettevõtted enamuses
Eesti masina- ja metallitööstus on üks juhtivaid töötleva tööstuse valdkondi, kus on hõivatud ligi kolmandik tööstussektori ja ca 6% kogu töötajaskonnast riigis. Kokku töötab sektoris veidi üle 35 000 inimese (arvestatud aastate 2012–2014 keskmisena), neist umbes 56% masina- ja 44% metallitööstuse harus. Valdkonna ettevõtete arv on viimasel kümnel aastal kasvanud üldjoontes kogu ettevõtlusega samas tempos (umbes poole võrra aastate 2012–2014 keskmisena võrreldes baasperioodiga 2005–2007), masinatööstuses veidi tagasihoidlikumalt, metallitööstuses mõnevõrra kiiremini. Valdavalt tegutsevad valdkonnas mikroettevõtted (alla kümne töötaja), mille osakaal on viimasel kümnel aas-
TÖÖSTUS
tal kasvanud kahest kolmandikust kolmveerandini ettevõtete üldarvust. Üle kümne töötajaga ettevõtete absoluutarv on püsinud vaadeldaval perioodil stabiilsena ca 540 ettevõtte juures. Suurim mikroettevõtete osatähtsus on seadmete remondi ja paigaldusega ning transpordivahendite tootmisega tegelevate ettevõtete hulgas. Väikseim aga masinate ja seadmete, elektriseadmete ning mootorsõidukite tootmises.
Metalltoodete tootmise osakaal suurim
Valdkonnas on suurima käibega tegevusaladeks metalltoodete tootmine (üle 40% valdkonna käibest) ja elektriseadmete tootmine (ligi viiendik), mis annavad kokku ligi kaks kolmandikku valdkonna kogukäibest. Neile järgnevad mootorsõidukite ning masinate-seadmete tootmine (kummagi arvele langeb veidi üle kümnendiku valdkonna käibest). Allikad: Eesti Päevalehe Tööstus, Eesti Ekspressi 100 Aastat Eestit ja Ettevõtlust
TÖÖSTUS
2016. aastal eksporditi kokku 1,91 miljardi euro väärtuses puidupõhiseid tooteid.
Foto: Sigrid Sõrmus
Puidusektori osakaal
püsib Eesti majanduses tähtsal kohal 2016. aasta statistika andmetel moodustab metsa- ja puidusektori otsene lisandväärtus kogu lisandväärtusest 5,3% ning kogu SKP-st 4,6%. Metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus kokku kasvas 2016. aastal 3,3%, mis on pisut kiirem kasv kui Eesti majanduses tervikuna. Ettevõtete kogu müügitulu sektoris moodustas 3,3 miljardit eurot. Metsaja puidutööstus on sellega üks Eesti kiiremini areneva lisandväärtuse kasvuga majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid. Sigrid Sõrmus Eestis peetakse puidusektorit majanduse veduriks, sest Eesti on nii kodukui ka maailmaturul väljapaistev ja tunnustatud puittoodete kõrgtehnoloogiline tootjamaa. 2016. aastal eksportis puidusektor kokku 1,91 miljardi euro eest, suurimateks ekspordiartikliteks olid sae- ja höövelmaterjal ning puitehitised. 8 Märts 2018
Tuginetakse metsanduse arengukavale
Keskkonnaminister Siim Kiisler on öelnud, et metsanduse arengukava 2020 on raamistik, millele tuginetakse. Kava eesmärgiks on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. See tähendab, et puitu kasutatakse kui taastuvat
loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses. Metsade tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest. Kui praeguse arengukava alusel oli kavandatud raiemahuks 12–15 miljonit m3, siis aastatel 2011–2016 on raiemaht olnud keskmiselt 12–15 miljonit m3 ehk 73% eesmärgist ja u 62% juurdekasvust. 2018. aastal ulatub riigimetsa pindala üle ühe miljoni hektari. “Metsamaa pindala on praegu kokku 1 002 872 hektarit ning sellest rangelt kaitstavat metsa on 24%, majanduspiiranguteta metsa 13% ja majandatavat metsa 63%,” ütles Kiisler, lisades, et tema arvates toimub riigi metsamajandaja RMK tegevus hästi. “RMK on oluline puiduturu stabiliseerija ja nad on suutnud oma tööga tagada sektori ettevõtjatele parema ettevõtluskeskkonna.” Puidust ja puidukiust tooted on
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
TÖÖSTUS
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Eesti puidutööstus Keskkonnaagentuuri eksperthinnangul oli 2016. aasta raiemaht 11 miljonit m3. 2016. aastal eksporditi kokku 1,91 miljardi euro väärtuses puidupõhiseid tooteid, mis moodustas kogu Eesti kaupade ekspordist 16%. Metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus kokku kasvas 2016. aastal 3,3%. 2/3 kogu ekspordi väärtusest eksporditakse Euroopa Liidu riikidesse – peamisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi ja Norra, kusjuures puittoodete eksport ületab importi kolm korda. 2016. aastal oli metsa- ja puidusektoris tööga hõivatuid ligikaudu 35 700. Puidutööstus on töötlevas tööstuses tervikuna üks suurimatest tööandjatest ning kogu hõivatute arvust moodustab metsa- ja puidutööstus 5%. 2016. aastal kasvas toodangumaht võrreldes 2015. aastaga enamikus olulisemates tooterühmades. Allikas: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
ühed olulisemad metsade pideva kasvu saadused ning vähese süsinikuheitega biomajanduse alus. Suurim biomajanduse arendamise võimalus on tingimuste loomine puidu suuremaks kasutamiseks energeetikasektoris ja taastumatute materjalide asendamine ehitussektoris – puit on biomajanduse alus.
Viimastel aastatel on Eestisse investeeritud aktiivselt
AS-i Swedbank metsa- ja puidutööstussektori juhi Mait Kaupi sõnul on puidutööstus viimasel kolmel aastal investeerinud Eestisse hästi aktiivselt. Kaupi sõnul on toorainepõhised investeeringud olnud tõesti suured, pelletitööstus on palju investeerinud ning saeveskid ja vineeritööstus on teinud suuri investeeringuid. Ekspordikäive on aga tugevas kasvus ning puittoodete eksport ületab importi lausa kolmekordselt. “Näha on, et ekspordikäive on tugevas kasvus ehk siis tulemused on olnud ilmselt paremad, kui olid ootused. Tugev kasvutrend on näiteks vineeri ekspordis, samuti on kasvutrendis puidugraanul, mis on samas olnud juba mõnda aega ekspordis
2018. aastal ulatub riigimetsa pindala üle ühe miljoni hektari.
juhtpositsioonil,” tõi Kaup välja. Samuti on üles läinud paberipuidu hinnad, kuid suurima raha liigutajad on siiski sae- ja höövelmaterjal ning puitehitised. Ekspordi käibekasvu taga on Kaupi sõnul peamiselt kasvanud tootmismahud – näiteks vineeri tootmismahud on eelmisel aastal juba juulikuus ületanud aasta varasema taseme.
TÖÖSTUS
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Puittoodete väliskaubandus Puidupõhised tooted on Eestile üks olulisim väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp. Puittoodete eksport ületab importi 3 korda ning väliskaubanduse saldo on olnud läbi aegade tugevalt positiivne. 2016. aastal oli puittoodete väliskaubanduse saldo +1,3 miljardit eurot ekspordi kasuks ning võrreldes 2015. aastaga kasvas puittoodete eksport 5,8%.
Foto: Sigrid Sõrmus
Eesti puidutööstuse palk Baltikumi kõrgeim
Saematerjali tootmisvõimsus kasvas viimasel kahel aastal umbes 400 000 tihumeetrit. “See omakorda on viinud saeveskite tootmismahtude jõulisele kasvamisele ning jõuliselt kasvab ka saematerjali eksport ja import,” ütles Kaup. Peamisteks ekspordipartne-
riteks on Kaupi sõnul lähiriigid. “Erinevates alamsektorites on ekspordipartnerite esikolmik üsna sarnane – valdav osa läheb ikka Soome, Rootsi ja Norrasse –, kuid kaugematest turgudest müüakse üksjagu ka Suurbritanniasse ja Saksamaale. Allikas: Eesti Päevalehe Tööstus
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Puittoodete ekspordimahus on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted, nagu puidust kokku pandavad majad, puidust ehitusdetailid, puitmööbel ja selle osad ning sae- ja höövelmaterjal. Viimaste aastate võrdluses saab välja tuua, et iga-aastane oluline ekspordimahu kasv on puidust kokku pandavate ehitiste tootegrupis. 2016. aasta suurim ekspordimahu kasv toimus aga puidust ehitusdetailide tootegrupis. Eksport on olnud pärast 2008.–2009. aasta majanduslangust kasvav ning 2016. aastal eksporditi kokku 1,91 miljardi euro väärtuses puidupõhiseid tooteid. Kogu Eesti kaupade ekspordist moodustas see 16%. Allikas: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Märts 2018 11
TÖÖSTUS
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Foto: Renee Altrov
Masinatööstus vajab inimesi
Masinatööstuse haru tegevusalad Masina- ja metallitööstusel on väga oluline roll Eesti majanduses ning valdkonna majandusnäitajad räägivad iseenda eest: masina- ja metallitööstus on tööandjaks ligi kolmandikule tööstussektoris hõivatutest, 2/3 käibest moodustab eksport ning valdkonna lisandväärtuse ja tootlikkuse näitajad edestavad teiste tööstusharude omasid. Sigrid Sõrmus Kindlasti suudaks masina- ja metallitööstus oma näitajaid veelgi parandada ja enam tulu teenida, kui ettevõtjad koonduksid tõhusamaks koostööks ekspordi suurendamisel erinevatel sihtturgudel ning haridussektor valmistaks valdkonnale sobivat tööjõudu. Ettevõtete praegune äriedu sõltub paraku suuresti sellest, kui suuri riske ettevõtja endale lubada saab.
Õppijaid otsitakse tikutulega
Masinaehituse õpetamisel on Eestis pikk ajalugu. Tallinna Tehnikumis alustati masinaehituse õpetamisega juba 1918. aastal. Esimestena kaitsesid oma lõpuprojekte 1923. aastal masinaehitajad Konstantin Linquist ja Georg Liidemann. Tänapäeval on noortel masina- ja metallitööst mugavamaid valikuid ning nendele erialadele peab peagi tikutulega õppijaid otsima. Valdkonnas on sobiva oskustööjõu ja inseneride puu12 Märts 2018
dus ning tihti ei vasta lõpetajate oskused tööandjate ootustele. Kui noored saaksid enne karjäärivalikute tegemist teada, mis tänapäevases tehases tegelikult toimub, mida tähendab mõiste lisandväärtus ja kuidas tekib raha, võiks see suunata noori ka masina- ja metallitöö erialasid eelistama. Murekohti on valdkonnas omajagu, kuid need on ainult lahendamiseks. Ühel päeval hakatakse jälle Eestis ise tramme ja vedureid tegema ning noored insenerid teevad oma lõputöid uutest, põnevatest ja maailma muutvatest masinatest.
Kümnendik ettevõtluse ekspordikäibest
Masina- ja metallitööstuse valdkonna ettevõtted annavad umbes kümnendiku kogu ettevõtluse ja ligi veerandi töötleva tööstuse ekspordikäibest. Masinatööstuse harusse kuuluvad ettevõtted eksportisid perioodil 2012–2014 too-
Masinatööstus toodab seadmeid kõikidele teistele tööstusharudele, kuid enamasti ei teata, mida Eestis praegu valmistatakse ja millised on meie omatooted. Elektriseadmete tootmine Optikainstrumentide ja fotoseadmete tootmine Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine Masinate ja seadmete remont ning paigaldus Muude transpordivahendite tootmine Kiiritus-, elektromeditsiini- ja elektroteraapiaseadmete tootmine Mõõte-, katse- ja navigatsioonisüsteemide tootmine; ajanäitajate tootmine Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine OSKA metalli- ja masinatööstuse uuring
dangut üle miljardi euro vääringus ning suurima ekspordi osakaaluga tegevusalad valdkonnas on mootorsõidukite ja haagiste tootmine ning elektriseadmete tootmine. Siiski ilmnevad olulised erinevused masina- ja metallitööstuse tegevusalade lõikes – masinatööstuse haru
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
KÕRGEIMA JÕUDLUSEGA TÖÖSTUSMÄÄRDEAINED SAADAVAL EESTIS KÕRGE JÕUDLUSEGA MÄÄRDEAINED: - TURBIINIÕLID - HÜDRAULIKAÕLID - TÖÖSTUSTRANSMISSIOONIÕLID - KOMPRESSORIÕLID - MASINAÕLID - SPETSIAALMÄÄRDEAINED
METALLITÖÖTLUSVEDELIKUD: - EMULSIOONID - LÕIKEÕLID - TÖÖSTUSLIKUD PUHASTUSVAHENDID - KORROSIOONITÕJE VEDELIKUD
MÄÄRDEAINED TOIDUAINE - JA JOOGITÖÖSTUSELE
MENTUM AS ON AINUKE AUTORISEERITUD CASTROLI MÄÄRDEAINETE MAALETOOJA JA EDASIMÜÜJA BALTIKUMIS.
LISAINFO - info@mentum.ee VÕI +372 6 737 125
TÖÖSTUS
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Foto: Renee Altrov
Oluline roll Eesti majanduses Masina- ja metallitööstus on suurim töötleva tööstuse tööandja. Umbes 7000 tööstusettevõttest ca 2200 tegelevad masina- ja metallitööstusega. Masinatööstuse valdkond teeb ligikaudu 10% Eesti ekspordimahust ja sektori toodangust 80–90% eksporditakse välismaale. Töö muutub järjest rohkem tehnoloogiapõhiseks ja töökeskkond mugavamaks. Masina- ja metallitööstuse sektoris on tööjõupuudus, mistõttu on see hea valdkond noortele, kes soovivad iga päev midagi huvitavat teha, saada hästi tasustatud ja olla oma ala meistrid.
Masina- ja metallitööstus on suurim töötleva tööstuse tööandja. Foto: erakogu
Allikas: Eesti Masinatööstuse Liit
Eesti Masinatööstuse Liidu eestvedamisel tutvustati karjäärinõustajatele sektorit ja võimekusi Saku Metall Allhanke tehases, et leida lahendusi oskustööjõu probleemidele.
Masinatööstus on ja jääb tähtsaks Paljud masina- ja metallitööstuse ettevõtted on hakanud senisest enam tähelepanu pöörama tootearendusele, mis eeldab insenerkompententside kaasamist. Usun, et ägedad tootearendusprojektid aitavad meie noortel inseneridest talentidel otsustada, miks oma andeid Eesti ettevõtetes rakendada. Veel on head uudised, et ettevõtted teevad seadmetesse investeeringuid, mis aitavad neil klientidele edaspidi pakkuda laiemat valikut oma teenustes. Eesti Masinatööstuse Liit on viimasel ajal jõudsalt kasvanud ja oleme avastanud, et meie sektorisse on saabunud päris palju teotahtelisi noori juhte, kel on energiat, missiooni ja kirge teha asju teistmoodi. Absoluutselt kõik märgid näitavad praegu, et masinatööstus on ja jääb Eesti jaoks üheks võtmetähtsusega valdkonnaks. Meie sektori suurim murekoht on aga oskustööjõu puudus. Masina- ja metallitööstuse sektor võiks praegustes turutingimustes kasvada, kui oleks rohkem inimesi, kes oskavad ja tahavad ise midagi luua ning oma kätega ära teha. Lisaks on meil tõsiseid probleeme inseneeria ja tehnikaerialade järelkasvuga, mis hakkab mõjutama kogu töötlevat tööstust ning seeläbi kogu Eesti majandust. Ootame vastavatelt riigiasutustelt, et nad tuleksid oma võimaluste piires appi just masina- ja metallitööstuse sektorile ning ka neile valdkondadele, kes ekspordivad, loovad kõrget lisandväärtust ja töökohti. Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht
14 Märts 2018
on enam ekspordile suunatud (73% käibest) kui metallitööstuse haru, mille jaoks on välis- ja siseturg võrdsel määral olulised (pool käibest on seotud otseselt ekspordiga). Samas saame metallitööstuse puhul rääkida nn kaudsest ekspordist, mis statistilistes näitajates ei kajastu, st metallitööstuse toodang võib minna ekspordiks teistesse majandusharudesse kuuluvate ettevõtete toodangu osana. Kõige vähem ekspordile suunatud on masinate ja seadmete remondi ning paigalduse tegevusala (45% toodangust eksporditakse).
Lisandväärtus kasvutrendis
Masina- ja metallitööstuse valdkonna loodud lisandväärtus on viimasel kümnel aastal olnud pigem kasvutrendis ning samuti on kasvanud valdkonna osatähtsus kogu ettevõtluses loodavast lisandväärtusest. Valdkonnasiseselt paistab lisandväärtuse jõulise kasvu poolest silma just masinatööstus (kasv ca 70%), mille osatähtsus valdkonnas on samuti tõusnud. Masinatööstuse lisandväärtuse kasv pärineb ligi 40% ulatuses elektriseadmete tootmise tegevusalalt, mis on ühtlasi üks kiirema lisandväärtuse kasvuga tegevusalasid (kokku kasv 110%). Allikas: OSKA metalli- ja masinatööstuse uuring
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
TÖÖSTUS
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Mis mõjutab tööl
meie tervist? Kui astud töökoha uksest sisse, hakkab sind kohe mõjutama töökeskkond. Samuti võivad töövälisel ajal ilmnevad tervisehädad pärineda töökeskkonnast. Kuigi tervis töökohal algab igaühest endast, mängivad väga suurt rolli inimese individuaalsed omadused (nt töötaja vanus, sugu, kehaehituse laad, pärilik soodumus, üldine tervislik seisund, ebatervislikud harjumused, tööalane pädevus jne). See loetelu puudutab enamikku töötajatest, olenemata sellest, kas töötatakse operaatori, ehitaja või kontoritöötajana. Sestap on väga oluline, et töötaja oskaks ise oma töökeskkonnas märgata, kas ja mis toimib ning mis mitte.
Märka oma töökeskkonda
Iga inimene peaks tähele panema, mis teda töökeskkonnas kõige rohkem mõjutab või väsitab ning sellest tööandjale teada andma. Nii saab kõige paremini terviseprobleeme ennetada, kuid ka juba tekkinud tervisehädasid leevendada. Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui võime seda nimetada tõeliselt ergonoomiliseks töökohaks. Töötaja tervist mõjutavad mürgised ained, infrastruktuur, ultraheli, sotsiaalsed ja
Mõnel ametialal tuleb kliimale, müratasemele ja tolmule eriliselt tähelepanu pöörata.
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Foto: Shutterstock
psühholoogilised tegurid, füüsiline koormus, tehnoloogilise protsessi kulgemise muutused jne. Tööstuses kasutatakse üle 100 000 keemilise aine, millest paljud on mürgised. Kümneid tuhandeid selliseid aineid kasutatakse ka igapäevaelus. Et füüsilise töö ja selle tegijate osakaal kahaneb, asendub see üha enam ametite ja töödega, mida tehakse põhiliselt istudes. Tööd istuvas asendis iseloomustab vähene füüsiline aktiivsus ja vaimse pinge suur osatähtsus, mis omakorda võib tekitada tööstressi. Et istuv töö tekitab peamiselt tugiliikumisaparaadi probleeme, on väga tähtis, et töötool oleks eelkõige mugav.
Kolm suurt mõjurit
Üks olulisemaid keskkonnatingimusi on töökoha kliima – õhutemperatuur ja -niiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Ent kui ka tööl on loodud parimad kliimatingimused, tuleb ikkagi mingi osa ajast viibida väljaspool ruumi (tänaval, autos). Eesti kliimas on sagedased nn külmetushaigused. Et nägemise kaudu saab inimene ligikaudu 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus töökohal üks tähtsamaid mõjureid. Esmajoones on oluline töökoha valgustatus (ehk valgustihedus). Halb valgustus väsitab
TÖÖSTUS
Tööõnnetused 2017. aastal laekus tööinspektsioonile 5184 teadet tööõnnetustest. Tööõnnetuste statistikas kajastuvad need numbrid aga järgmiselt: 4058 töötajat sai kerge kehavigastuse, 1117 töötajat raske kehavigastuse ning 9 töötaja jaoks lõppes tööõnnetus elu kaotusega ehk tööõnnetuse tõttu sai suuremal või vähemal määral kannatada ligi 1% töötajatest. Allikas: tööinspektsioon, 2017. aasta töökeskkonna ülevaade
silmi ja vähendab tööviljakust. Tänapäeva inimene puutub sageli kokku müraga – ettevõttes, sõidukis, kodus. Müratase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate, samuti väljastpoolt ruumi tuleva müraga ning heli aeglase sumbumise ja järelkõlaga ruumis. Kui inimest häirivad töötingimused, tuleks alati sellest ülemusega rääkida ja leida parim lahendus. Allikas: SA Innove Rajaleidja
Töökeskkonna Haldus OÜ pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.
TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ OSUTAB JÄRGMISI TEENUSEID: • tervisekontroll ettevõtete-asutuste töötajatele • riskianalüüsi tegemine • tööohutus- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine • töökeskkonnaspetsialisti teenus Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses Küüdorfi Töötervishoid saab teha järgmisi tervisekontrolle: » tervisekontroll ettevõtete-asutuste töötajatele » autojuhi tervisetõend » toidukäitleja tervisetõend » haridustöötaja tervisetõend » hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend » ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend » meremehe tervisetõend » väikelaevajuhi tervisetõend Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf.
Töökeskkonna Haldus OÜ korraldab avatud koolitusi ja koolitusi ettevõtetes-asutustes kohapeal. Avatud koolitused on eesti ja vene keeles. Ettevõttesiseseid koolitusi saab tellida eesti, vene ja inglise keeles. • • • • • • • • • • • • •
Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus, 16 akad t, hind 70 € Esmaabiandjate täiendkoolitus, 8 akad t, hind 50 € Tuletööde tegemise koolitus, 6 akad t, hind 78 € Evakuatsiooni ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus, 8 akad t, hind 88 € Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 akad t, hind 140 € Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 akad t, hind 80 € Tõstukijuhikoolitus kogenud juhile, 8 akad t, hind 97 € Tõstukijuhikoolitus praktikaga (pädevustunnistuse omandamine), 16 akad t, hind 138 € Troppija (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telferid), 8 akad t, hind 82 € Ehitusplatsi koordinaatori koolitus, 8 akad t, hind 86 € Kontoriergonoomia koolitus, 3 akad t, hind 45 € Tööstusergonoomia koolitus, 4 akad t, hind 50 € Asbestikoolitus (Eesti ettevõtete töötajatele), 8 akad t, hind 95 €
Ettevõtte aadress: Õismäe tee 179, 13517 Tallinn Arstikeskus: registratuur@tkhaldus.ee; tel 5693 1828, 661 6812 Koolituskeskus: info@tkhaldus.ee; tel 553 2238, 654 1050, 661 6812 Tutvu koolitustega: www.tkhaldus.ee
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
Kui suur mõju on
pakendil meie meeltele ja otsustele? Kui hüppad pärast tööd läbi toidupoest, pommitatakse sind piltlikult öeldes iga meetri läbimisel sadade pakenditega, igaüks oma sõnumi, pildi ja värvikombinatsiooniga. Lisaks erinevad pakendid ka materjali, tekstuuri, kuju ja suuruse poolest. Kui ükski pakend meid selle sadakonna meetri läbimisel ei kõnetaks, paneks me väga harva ostukorvi mõne uue toote. Seega on pakendil turunduskommunikatsiooni ühe vahendina tarbija ostuotsuse tegemisel väga suur osa. Kristel Tammemäe, Pähkel OÜ Pakendil on toodete elus täita mitu rolli, millest üks on funktsionaalne roll ehk kaitsta sisu, aidata toodet kasutada või doseerida, võimaldada paremat transporti või ladustamist, teha see hügieeniliseks jne. Kuid mida pakend veel teeb? Üheks 18 Märts 2018
pakendi eesmärgiks on loomulikult tarbija tähelepanu püüdmine ja toote paremini nähtavaks tegemine. Samuti aitab pakend tarbijaga suhelda, eristab konkurentidest ja positsioneerib toodet, annab edasi tooteinfot (koostise, kasutamise jms kohta), annab edasi brändi väärtusi
ja kujundab oskusi toote kohta ning loob lisandväärtust (näiteks saab pakendit hiljem millekski veel kasutada). Erinevates tööstusharudes võib pakendi roll, selle tähtsus ning hind olla väga erinev. Tööstusseadmete pakendi (nn transpordipakendi) ülesanne on toodet kaitsta, hõlbustada transporti ning enamasti moodustab pakend tühise osa toote hinnast. Kosmeetikatööstuses võib aga pakendi kulu (nn müügipakend) ulatuda kuni 40% toote müügihinnast (näiteks ebatavalised lõhnaõlipudelid või huulepulgavutlarid).
Kuid kui suur mõju on pakendil meie meeltele ja otsustele?
Vaatame ühte näidet. Louis Cheskin, teadlane, psühholoog ja turundaja, leidis eelmise sajandi keskel, et inimesed
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
info@kompressorikeskus.ee • tel 615 5550 TALLINNAS • TARTUS • VIRUMAAL • KURESSAARES
ELEKTRILE kulub liiga palju raha? KÜSI MEILT energiasäästlikku suruõhulahendust!
5
a
TEHASEGARANTIIGA
SAGEDUSMUUNDURIGA KRUVIKOMPRESSORID
TÖÖSTUS
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
kannavad alateadlikult toote pakendi suhtes tekkinud tunde üle tootele endale. Piltlikult öeldes ei suuda inimesed tootel ja pakendil vahet teha, sest tootes on nende jaoks ühendatud nii toode ise kui ka pakend. 1940. aastatel paluti Cheskinil välja selgitada, miks Ameerika tarbijad ei osta margariini. Tollal oli see kahvatu, valkjas mass, mida mõnes kohas ikka veel müüdi kaalukaubana või oli ta pakitud nigelasse pakkepaberisse. Seda peeti odavaks, madalama klassi tooteks. Cheskin lasi korraldatava testi jaoks värvida margariini kollaseks (et meenutaks võid) ning pakkida hõbepaberisse (tollal ekslusiivsemate toodete jaoks kasutatud pakend). Lisaks andis ta sellele nime “Imperial Margarine”. Seejärel tehti testis osalejatele kaks võileiba – üks valge margariiniga ja teine ilusast pakendist võetud kollase margariiniga. Osalejatel paluti võileibade maitseomadusi võrrelda (pane tähele – tegelikult oli mõlemal leival täpselt sama toode). Maitsetesti ülekaalukas võitja oli uhke nimega, hõbepaberisse pakitud ja kollane margariin. Järelikult kandsid testijad pakendist tulevad tunded (kallis, võikollane, “kuninglik” nimi) üle tootele endale.
Miks jäätisekarbid on tihti ümmargused? Pakkekasti mahub neid ju vähem ja see tundub ebaloogiline. Aga jäätisetootjad teavad (ning testid on kinnitanud), et jäätis ümmarguses karbis maitseb tarbijatele rohkem kui täpselt sama jäätis kandilises pakendis. Ja kui maitseb rohkem, siis järelikult on tarbija nõus selle eest ka sutsuke rohkem raha välja käima.
Millega arvestada pakendi kujundamisel?
Pakendi väärib sama palju tähelepanu kui toode. Pakendi kujundamisel on olulised selle materjal, suurus, kuju, avamisviis, värvid, fondid, fotod, tekstid, logod. Mäletate, kui vihased olid ostjad kunagi, kui Kalevi kommide ümbrispaber muutus ja komme oli võimatu avada? Mullikilesse pakitud kuldsõrmus mõjuks odavalt, viiks alla juveelipoe maine ja laste mänguklotside mustvalge karp jääks ilmselt mänguasjadepoe riiulile tolmu koguma. Hea pakendidisain nõuab muidugi aega ja raha. Ideaalis käib pakendi kavandamine paralleelselt uue toote välja töötamisega. Lisaks võiks arvestada, et pakend on pika elueaga. Liiga
Järjest enam on eelis biolagunevatel või taaskasutatavatel pakenditel.
sage pakendi muutmine ajab tarbijad segadusse. Alusta läbimõeldud lähteülesandest. Kes on tarbijad? Millised väärtushinnangud neil on? Nende sugu ja vanus? Milline on su bränd? Kuidas eristud konkureerivast tootest? Millised on toote eelised ja kuidas neid
Tõste- ja kinnituslahendused · Tõstetroppide tootmine · Terastrossid · Kraana- ja vintsitrossid · Tross-, kett-, tekstiitropid · Tootmine, müük, import, export
· RUD toodete esindaja Eestis. · RUD keevitatavad ja polditavad tõstepunktid TG LIFT OÜ Urda tee 3-6, Jälgimäe, 76404 Saku vald Tel. 5157966 • Tel. 5295634 • info@tglift.ee • www.tglift.ee
TÖÖSTUS meeldib, ei tähenda tingimata, et see tarbijat kõnetab. Samuti võivad pakendiga seotud olla ka erinevad keskkonnaalased aspektid ja tuleb arvesse võtta mitmeid seadusi. Järjest rohkem hindab tarbija pakendi puhul rohelist mõtteviisi.
Ole tähelepanelik ja julge
Foto: Shutterstock
pakendil esitada? Milline info pakendile tuleb? Kas pakendi disain ja toote hind on vastavuses? Pakendi materjalist, kujust ja värvist sõltub ka see, kas tarbijad tajuvad toodet suurema või väiksemana, kergema või raskemana. Unustada ei tohi sedagi, et pakend peab sageli arvesse võtma ka füüsilise
puudega või veidi kehvema nägemisega inimeste vajadusi (fondi suurus ja kasutatavad värvid, pakendi avamisviis jms). Kui toodet müüakse ka veebis, peab pakend sealgi äratama toote vastu huvi ning olema hästi vaadeldav. Valmivat kujundust peaks testima sihtgrupi peal – see, et disain sulle
Kui su toode ei müü, tasub mõelda sellele, et ehk võib põhjus olla hoopis ebasobivas pakendis, mitte nirus reklaamieelarves, halvas müügikohas või pimedas müügiriiulis. Võib-olla tuleks sul piltlikult öeldes oma margariin kollaseks teha ja panna see teistsugusesse karpi? Steve Jobs peatas Macintoshi arvutite esimese partii väljasaatmise (hoolimata sellest, et oldi niigi graafikust maas) vaid sel põhjusel, et talle ei meeldinud pappkasti valge värv. See oli kuidagi ilmetu ja luitunud. Telliti uued lumivalged pappkastid. Mida Jobs mõistis, on see, et uute toodete puhul on esmamulje eriti tähtis. Olgu ka sul Jobsi tähelepanuvõime ja julgus oma toote pakendi nimel vaeva näha!
Tooted, mis on valmistatud LAINEPAPIST • tooted elektroonikatööstusele • tooted toiduainetetööstusele • muud tööstustooted (karbid kosmeetikatööstusele, pakendid keemiatööstusele, klaveri transpordipakendid, mööbli või küünalde pakendid, jms) • kaubad reklaamitööstusele (stendid, reklaamalused, trükitud kinkekarbid, konservtoitude reklaampakendid, jms) • jms… PAPIST • kontorikaubad (dokumendihoidjad ja -kaaned, arhiivikaaned ja karbid, jms) • tööstuskaubad (kinkekarbid, meditsiiniliste abivahendite pakendid, mängupakendid, jms) • toidukaupade pakendid (küpsise-, koogi- ja kommikarbid, marjakarbid, popkorni karbid, jms) • jms… PABERIST • paberkotid • märklehed
Võta meiega ühendust
telefon: +372 799 9280
e-post: cista@cista.ee
koduleht: www.cista.ee
TÖÖSTUS
Liiga kallis elektrihind jätab Eesti
Eesti ei suuda enam ammugi võistelda Soome ja Rootsiga odava elektrihinna pärast. Kui Soomes on tööstustarbijate jaoks elektrihind võrreldes Eestiga kolmandiku võrra odavam, siis Rootsis ostavad suurtarbijad elektrit tervenisti 56 protsenti soodsamalt kui Eestis. Aga olukorda saaks lihtsa vaevaga parandada, pall on riigikogu käes.
Soomes ja Rootsis toetab riik erinevate võtetega uusi tööstusinvesteeringuid, sest tänu nendele tekib erinevatesse regioonidesse uusi töökohti ja seeläbi lisandub arvestataval hulgal maksuraha. Need meetmed ei ole mingisugune raketiteadus, vaid täiesti elementaarne riiklik tugi ehk investeeringutoetused, maahinna alandamine ja muu säärane. Eesti tragöödia seisneb selles, et kuna siinse tööjõukulu osakaal on võrreldes meie Balti naabrite ja Poolaga kerkinud niigi vähemalt viiendiku võrra kõrgemaks kui nimetatud riikides, siis ei ole tulevikus võimalik Eestisse muudmoodi uusi välisinvesteeringuid meelitada, kui alandada tööstusinvestorite jaoks senist elektrihinda. „Tööstusarengu seisukohast ei ole elektrihinna alandamisele Eestis lihtsalt muud alternatiivi. Konkurentsivõimeline elektrihind peaks olema keskmise tarbimisega tööstusele 50–55 eurot megavatt-tunni eest. Mitte rohkem. See oleks praegusega võrreldes umbes 20 eurot megavatt-tunni eest vähem,” räägib elektritootjate ja- tarbijate ühistu Team Paldiski juhataja Peep Siitam. Kuidas võiks elektrihinda tööstus22 Märts 2018
tarbijatele vähendada niimoodi, et see ei kergitaks omakorda eratarbijate või väiksema elektritabimisega ettevõtete kulu? „Selleks peaks kõigi Eesti tarbijate jaoks alanema võrgutasud ja riiklikud koormised. Praegu on elektriaktsiis 4,45 ja taastuvenergia tasu 8,9 eurot megavatt-tunni eest, lisaks 20-protsendiline käibemaks. Kuna energiakomponent ei allu kuigivõrd administratiivsele manipulatsioonile, sest on toimiva elektrituru objekt, ja mistahes maksude vähendamine tähendaks omakorda mingite muude maksude tõstmist, siis ei jäägi muud üle, kui kärpida oluliselt võrgutasusid tööstustele väga jämedalt 20 eurot megavatt-tunni jagu,” kirjeldab Siitam. Elektri võrgukulude vähendamise ainus tõsiseltvõetav viis teiste tarbijate võrgukulu suurendamata on võrku läbiva elektrienergia suurendamine ja seda põhjusel, et võrgukulud jäävad suures plaanis samaks, ent tulud suurenevad. Ja võrku läbiva elektrienergia koguse suurendamise omakorda ainus tõsiseltvõetav viis on tööstustarbimise suurendamine. Tööstusliku elektritarbimise suurendamine ei ole aga võimalik, kui elektrihind on ettevõtete jaoks liiga
kõrge. Eriti kui võrrelda seda Eesti lähinaabrite elektrihinnaga. Nokk kinni, saba lahti, ja vastupidi. „Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis ei muuda paraku suurt midagi helgemaks. Eesti praegune jaotusvõrk pärineb ajast, mil lähtuti põhimõttest, et odavaim elektrivarustuse viis on tsentraliseeritud elektrijaamadest lähtuv pikkade elektriliinide rägastik. Räägiti elektrijaamade kasutegurist ja üleeuroopalisest elektrivõrgust, unustades, et tarbijale on oluline vaid üks number elektriarvel ja see on elektritootmise, -jaotamise ja -maksude kogusumma,” märgib Team Paldiski eestvedaja. „Konkurentsivõimelist elektrihinda ei ole võimalik saavutada, kui kavandada elektritarbimist ja sellele vastavat jaotusvõrku nii, nagu on Eestis seni tehtud. Jaotusvõrgu areng peab lähtuma eelkõige majanduspoliitikast, mis Eesti-suguse väikeriigi jaoks ei tohiks olla liiga keeruline,” rõhutab Siitam. Võrgukontseptsiooni arendamise kõige efektiivsem viis on võimaluse andmine elektritarbijate ja -tootjate ühistegevusele ehk energiaühistutele,
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
TÖÖSTUS Foto: Argo Viikvald
hinnalistest investeeringutest ilma
mille eesmärgiks on mõlema poole kasu suurendamine. Paradoksaalsel kombel on selle suurimaks takistuseks kehtiv regulatsioon, mis sisuliselt välistab odavama elektri tarnimise tootjatelt tarbijatele. „Tulemus saab alguse eesmärgist. Praegune elektrituruseadus seab eesmärgiks põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajadustele vastava tõhusa elektrivarustuse. Tõenäoliselt on hinnad kenasti põhjendatud, ilmselt vastab süsteem ka kehtivatele keskkonnanõuetele. Seni on tagaplaanile jäänud aga tarbija vajadus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise elektrihinna järele, Eesti majanduse konkurentsivõime ja rahva rikkuse suurendamine. See iluviga tuleks elektrituruseaduses kindlasti kiiremas korras parandada,” sõnab Siitam. Kuidas seda teha? Kõigepealt peab liberaliseerima võrguregulatsiooni, see tähendab otseliini lubamist elektritootja ja -tarbija vahel seadusandlikke piiranguid seadmata. „Eesti majandus oli Lätist ja Leedust 1990. aastate alguses edukam seetõttu, et reformisime ja nüüdisajastasime oma majanduse
väga kiiresti. Kahjuks jäi majandusedu alustalaks olev energeetika tagaplaanile ja uuendamata. Praeguseks on elektritootmine liberaliseeritud, võrguteenuses on aga jätkuvalt täiesti ebamõistlikud ja Eesti majandust kahjustavad administratiivsed piirangud,” märgib ettevõtja. Kurioosumina on elektruturuseadus vastuolus ka Euroopa Liidu (EL) elektrituru direktiivi võrguteenuse liberaliseerimise põhimõttega. Nimelt ütleb riigikogu menetluses olev elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, et otseliini saab teha ainult ühelt elektritootjalt ühele elektritarbijale: selline nõue on vastuolus direktiivi põhimõttega, selle otseliini definitsiooniga ega muuda Eesti konkurentsiolukorda oluliselt paremaks. „Majandusministeerium põhjendab seda eelnõu punkti sellega, et otseliini lubatavus tulenevat elektrienergia siseturu direktiivist (2009/72/ EL), mille järgi olevat otseliin elektritootmise seadet ühe tarbijaga ühendav liin, sealjuures ei tohi otseliin olla ühenduses võrguga. Selline tõlgendus on aga lihtsalt ministeeriumi vale, puhas demagoogia! Oleks arusaadav, kui Ees-
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
ti jätaks direktiivi üle võtmata juhul, kui see Eesti majanduse seisu halvendaks. Praegusel juhul on olukord aga täiesti vastupidine,” on Siitam nördinud. Tegelikult on kõnealuse direktiivi tekst järgmine: „Otseliin – elektriliin, mis ühendab eraldiasetsevat tootmiskohta eraldiasetseva tarbijaga või elektriliin, mis ühendab elektritootjat ja elektrivarustusettevõtet, kes varustab otse oma valdusi, tütarettevõtteid ja vabatarbijaid.” Ühtlasi sätestab direktiiv: “Liikmesriigid kasutavad asjakohaseid meetmeid selleks, et: a) kõik nende territooriumil asuvad elektritootjad ja elektrivarustusettevõtjad saaksid tarnida oma rajatistele, tütarettevõtjatele ja vabatarbijatele otseliine pidi; ja b) kõik nende territooriumil asuvad vabatarbijad saaksid tootjalt ja varustusettevõtjatelt tarneid vastu võtta otseliini kaudu.” „Eesti tööstuse konkurentsivõime parandamise seisukohast oluline võrguregulatsiooni liberaliseerimine on võti ka ülejäänud tarbijate elektrikulu vähendamiseks. Kitsast võrguettevõtja ärihuvist lähtuv iganenud võrguregulatsioon tuleb muuta e-riigi vajadustele ja võimalustele vastavaks,” lisab Siitam. Märts 2018 23
TÖÖSTUS
Toiduainetööstus
otsib jõudsalt teed välisturgudele
Üha rohkem pööratakse tähelepanu ka toidu kõrgele toiteväärtusele.
Foto: Sigrid Sõrmus
Toiduainetööstus on üks olulisim haru Eesti töötlevas tööstuses, oli seda nõukogude ajal ja on nüüdki. Samas on sektoris aastate jooksul paljugi muutunud – nii ärikombed, seadusandlus kui ka tarbimisharjumused. Praegu annab toiduainetööstus ligikaudu 15% Eesti töötleva tööstuse toodangust. Sigrid Sõrmus Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp on veendunud, et meie toidutööstus on teinud viimase 25 aasta jooksul läbi suure arenguhüppe – sektor on edukas eksportija, tooted on maitsvad ja tervislikud. “Tihti kuulen ütlemist, et mis teie sektoril viga, süüa ju ikka tahetakse. Vastab tõele, kuid oleme suuresti sõltuvad inimeste eluolust ja majanduses toimuvast. Kui inimeste sissetulekud langevad, valitakse tooteid hinna järgi ja meie tootjad peavad valmis olema selliseid 24 Märts 2018
kaupu ka pakkuma,” ütles Potisepp. Murekohaks on lihttööjõu nappus. “Tööjõupuudus on toidutootmises jätkuvalt suur, eelkõige lihttööliste osas. Seadmetesse investeerimine nõuab suuri summasid, mis kõik väljendub ka toodete lõpphinnas. Teiselt poolt on hea meel selle üle, et toodete kvaliteet pole kunagi varem olnud nii heal tasemel kui praegu ja eestimaise eelistamine on tarbijate seas kõrge.” Praegusele ajahetkele mõeldes on toiduliidu juht karmi ütlemisega. “Olukor-
ras, kus valitsus tegeleb riigieelarve täitmiseks uute maksude kehtestamisega ja olemasolevate tõstmisega, ei saa kahjuks kuidagi rääkida meie sektori arengu toetamisest. Ühtlasi on võetud hoiak, et mikro- ja väikeettevõtted, kellest suurem osa meie sektoris ei loo töökohti ega too riigile maksude kaudu täiendavat tulu, vajavad riiklikku toetamist, mis seab turuosalised ebavõrdsesse positsiooni,” jagas Potisepp olukorra kohta selgitusi.
Eesti turg on liiga väike
Piimatöötlejal Valio Eesti AS-il on viimasele paarile aastakümnele tagasi vaadates läinud väga hästi. “Meil on stabiilselt tugev positsioon piimanduses ja oleme suutnud luua püsivad usaldusväärsed suhted kõigi oluliste koostööpartneritega,” ütles Valio Eesti AS-i juhatuse esimees Maido Solovjov. “Võib öelda, et iga kord, kui toome turule mõne uudistoote, on meie jaoks tegu
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
TÖÖSTUS
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Eesti tarbija on terviseteadlik Kuigi toidutööstuste peamine eesmärk on tagada kvaliteetsete põhitoiduainete kättesaadavus taskukohase hinnaga, siis üha rohkem pööratakse tähelepanu ka toidu kõrgele toiteväärtusele, kasulikkusele ja Eesti perede toidumenüü mitmekülgsusele. Eesti tarbija on väga terviseteadlik, mistõttu püüdlevad toidutööstused selle poole, et toit oleks võimalikult naturaalne, kunstlike lisaaineteta ning ei sisaldaks ülemäära palju soola ega suhkrut, et toidu toorainesisaldus oleks võimalikult kõrge. Eesti toidutööstused jälgivad mitmeid riiklikke standardeid, millest paljud on seotud pakendimärgistusega – nimelt peab pakend andma tarbijale loetaval ja arusaadaval moel informatsiooni toote koostise ja päritolu kohta. Lisaks kasutavad tootjad mitmeid toidumärgiseid, mis aitavad tarbijal toidukaupades paremini orienteeruda. Allikas: www.eestitoit.ee
järjekordse tipphetkega – see võimaldab meil hoida oma positsiooni turul ja investeerimisvõimekust.” Solovjovi sõnul pole kõik saavutatu aga kergelt tulnud. “Rasked ajad on paratamatult ettevõtte elu lahutamatu osa. Head ajad ei kesta igavesti ning tõusud ja mõõnad käivad ikka käsikäes – kriisideks tuleb valmis olla ning osata neist õppida,” sõnas ta. “Meie jaoks oli suurim kriis 1998. aastal, kui kaubandussuhted Venemaaga katkesid. Nii nagu ka kõigi järgmiste kriiside ajal, tuli Valio sellest tervena välja seetõttu, et ei jäänud kokkuhoiurežiimil kriisi möödumist ootama, vaid asus uude liini investeerima – see aitas tootmist jätkata ja uutele turgudele toodangut pakkuda.” Solovjov lisas, et kahtlemata on igale tööstusele väga valusaks kogemuseks tehase seisakud. “Peamine murekoht on, et meie enda turg on liiga väike, et ainult siinsele turule tootmine suudaks tagada ühe tööstuse jätkusuutliku investeerimisvõime ning seetõttu on lisatulude teenimine eksportturgudelt hädavajalik. Ettevõtete investeerimisvõimekus on seetõttu küllaltki väike ja pikas perspektiivis oleme Kesk-Euroopa riikide impordi poolt küllaltki haavatavad,” selgitas Solovjov.
Kalatöötleja M.V. Wool on olnud Eesti turul juba 1988. aastast alates.
Meie teenused: Mehitatud valve Koduvalve Videovalve Patrullteenus Juhtimiskeskus 24t
Vellingol Grupp OÜ Tel: +372 5119725 info@vellingol.ee www.vellingol.ee
TÖÖSTUS
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Valio juht on kindel, et võidavad need tootjad, kes on suutnud teha edukat tootearendust ja kes investeerivad pidevalt. “Kuna paljud tööstused tegutsevad tootmiskompleksides, mis on rajatud nõukogude ajal, siis paratamatult on vajadus uuenduste järele kõikjal väga suur. Investeerimisvõimekust on aidanud tagada see, et paljud tööstused on läinud väliskapitali kätte.”
Kalatööstuse edu alus on eksport
Foto: Sven Arbet
Kalatöötleja M.V. Wool on olnud Eesti turul juba 1988. aastast alates. Ettevõtte juhatuse liikme Mati Vetevoolu sõnul on nende firma tipphetkeks olnud uue tehase valmimine 2010. aastal, mis võimaldas toota rohkem ja asuda eksportima. Kaupa jagub koduturule ning lisaks läheb aastas üle 200 tonni kalatooteid Jaapanisse, Taani, Belgiasse, Hispaaniasse ja mujalegi. “See on see, mis hoiab meid elus. Need on edukohad, millest võib rõõmu tunda ja mis peaks kestma,” ütles Vetevool. Kalatöötleja alustas ekspordiga Venemaale 1999. aastal. Kaup läks lennukiga Moskvasse. Aga poliitilised tuuled pöördusid, sanktsioonide tõttu ei saanud sinna enam müüa ja seega võeti
Toiduainetööstus Toodab ligi 15% kogu töötleva tööstuse toodangust; tööga hõivatutest üle 14% töötab töötlevas tööstuses; 2016. aastal toodeti ca 1,406 mld euro eest toodangut ja sellest 33% eksporditi; müügitulu oli 2016. aastal 1,76 mld eurot; kogukasum oli 2016. aastal 79 mln eurot. Allikas: maaeluministeerium
vastu otsus loobuda Vene suunal pingutamast ja vaadati uute turgude poole Euroopas. Ja Vetevool on toonase otsusega siiani väga rahul. Praeguse aja suurimaks probleemiks peab Vetevool tööjõu kvaliteeti. “Toidusektoris on väga suur inimressurss. Tootmist on automatiseeritud ja mehhaniseeritud, kuid inimfaktor on ikkagi piisavalt suur. Raske on leida ja hoida kvaliteetset tööjõudu, aga hakkama tuleb saada ja saabki, kuigi energiat kulub palju,” rääkis Vetevool.
Külasta meid 19.–21. aprillil Maamessil!
lud a a k d e s t e e t i l Kva Kaalumajast tel 55 648 186 • info@kaalumaja.ee • www.kaalumaja.ee
TÖÖSTUS Foto: Priit Simson
Ehitussektori mahud kasvutrendis
Ehitus kuulub koos töötleva tööstuse, kaubanduse ning veonduse ja laondusega kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektoris loodud lisandväärtuse poolest nelja suurema tegevusala hulka, andes kogulisandväärtusest keskmiselt 6–7%. Eestis tegutseb umbes 10 000 ehitusettevõtet, kellest 90% on vähem kui kümne töötajaga mikroettevõtted. 2016. aastal töötas tööjõu-uuringu kohaselt ehitussektoris kokku 57 900 inimest ja ettevõtlusstatistika andmetel 39 700 inimest (kiirhinnang). Suuremad ehitusettevõtted Eestis on AS Merko Ehitus, Nordecon AS, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, OÜ Astlanda Ehitus, AS TREV 2 Grupp, Lem28 Märts 2018
minkäinen Eesti AS, AS YIT Ehitus, Kodumaja AS, GE Power Estonia AS, OÜ Fund Ehitus, AS TREF.
Ehitussektori alustalaks Eesti majandus
Ehitusmaterjalitööstuse toodang on seotud ehitusmahtudega, mis on omakorda sõltuv Eesti majanduse üldisest seisundist, investeeringutest jms. Majanduslangus annab viimasena tunda
ehitussektoris ja kriisi järel elavneb ehitustegevus hiljem, kui seda on märgata teistel tegevusaladel. Pärast ehitusmahu mitmekordset langust Eesti taasiseseisvumise esimestel aastatel suurenes ehitusmaht 1990. aastate keskpaigast alates mõningate kõikumistega keskmiselt 14% aastas. Kui mitteeluhoonete ehitamine Eestis aasta-aastalt kasvas, siis eluruumide ehitamine järjest vähenes. 1990. aastate algusest riik enam elamuehitusse ei investeerinud ja ka kohalike omavalitsuste võimalused olid väikesed. Kui 2000. aastate esimese kümnendi keskel kujunes tavapäraseks aastane ligi viiendikuline ehitusmahtude kasv, siis 2007. aastal see kasv peatus. Ehitusmahud hakkasid vähenema 2008. aasta algusest ja 2010. aasta esimesel poolel jõudis ehitusturg oma sügavaimasse madalseisu. Samal ajal hakkas ettevõtlussektor tervikuna juba kriisist väljuma. Kuna ehitussektor reageerib muudatustele hilinemisega, võis ehitusturul elavnemist näha alles 2010. aasta teisest poolest. Majanduskeskkonna
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
TÖÖSTUS paranemine ja välisabiraha leevendasid 2011. aastal ehitussektori rasket olukorda. Ehitusmahtude kasv tulenes eelkõige hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöödest, kasvu toetas ka rajatiste ehitamine.
Ehitusmaht varasema aastaga võrreldes kasvanud
Statistikaamet teatas, et esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2017. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,5 miljardi euro eest, mis oli 18% rohkem kui 2016. aastal. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvas ehitusmaht 23% ning ehitusmaht suurenes seega teist aastat järjest. Hooneid ehitati 1,6 miljardi ja rajatisi 846 miljoni euro eest. 2016. aastaga võrreldes ehitati hooneid 14% ja rajatisi enam kui neljandiku võrra rohkem. Kohaliku ehitusturu kasvule andis suurima panuse hoonete ehitus ning varasema aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitusmaht nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde puhul. Samuti toetas kasvu möödunud aasta alguses taas kasvule pöördunud rajatiste ehitus.
Ehitussektori osakaal majanduses
Eluruumide ehitus tõusuteel
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2016. aastaga võrreldes 21% – vähem ehitati nii hooneid kui ka rajatisi. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2017. aastal 8%, aasta varem aga 11%. Kuuendat aastat on kasvutrendis uute eluruumide ehitus. Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aastal kasutusse 5890 uut eluruumi – 1158 eluruumi rohkem kui aasta varem. Nii nagu eelmistel aastatel, asub suurem osa valminud eluruumidest Tallinna, Tallinna lähiümbruse ja Tartumaa korterelamutes. Enim on vastvalminud eluruumide seas kahe- ja neljatoalisi eluruume. Mullu valminud eluruumide pind on keskmiselt 92 ruutmeetrit. Nõudlus uute ja hea asukohaga ning kvaliteetsete elamispindade järele on endiselt olemas. 2017. aastal väljastati ehitusluba 7877 eluruumi ehitamiseks, mis on võrreldes varasema aastaga ligi kolmandiku võrra rohkem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu. 2017. aastal lubati kasutusse 1251 mitteelamut kasuliku pinnaga 804 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja kontoripinda. 2016. aastaga võrreldes suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht. Ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta IV kvartalis omal jõul 680 miljoni euro eest, mis oli 2016. aasta IV kvar-
Ehitussektoris tööjõuprobleemid lahenemas 54% ehitusmaterjalide tootjatest prognoosib kasumlikkuse paranemist. 64% ettevõtjatest plaanib käibe kasvu. Uute turgudena näevad ehitusmaterjalide tootjad Skandinaaviat ja Suurbritanniat – praegused peamised sihtturud on Soome, Rootsi ja Läti. 33% näeb uue turuna Norrat, 11% Suurbritanniat ja Taanit. Tööjõupuuduse probleem lahenemas – tööjõupuudus piirab 25% ettevõtetest. Välistööjõu osakaal on praegu ca 2,6%, 14% plaanib seda tõsta. Keskmist palka ja töötajate arvu plaanitakse tõsta vähem kui eelmistel aastatel. Investeeringute mahtu plaanitakse eelnevate aastate suurte investeeringute tõttu langetada -15,3%. Swedbank AS, ehitusmaterjalide tööstuse ülevaade 2017
taliga võrreldes 16% rohkem. Suurenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmaht. Allikad: statistikaamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, estonica.org
Osakaal SKP-s 6,0% Osatähtsus hõives 9,0% Suhe keskmisesse palka 97,0% Allikas: statistikaamet
Põhjala pruulikoja ehitus
Foto: Ilmar Saabas
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Märts 2018 29
TÖÖSTUS
Viis erilist suunda
tööriiete tootmises
Nutiprillide abil on võimalik töötajat juhendada, olles samal ajal temast kasvõi tuhande kilomeetri kaugusel. Foto: Shutterstock
Üsna pea ei ole meie töörõivad enam tavalised püksid või jakk, vaid hoopis midagi enamat. Rasketes ilmastikuoludes ja keerulistes töötingimustes töötavad inimesed vajavad teistsuguseid rõivaid ja seadmeid, olgu selleks siis kuumakindel aluspesu või töötaja nutiprillid. Mariliis Pinn
Jahutav plastkangas
Stanfordi teadlased on välja töötanud kanga, mis alandab tunnetatavat temperatuuri 15 kraadi võrra. See laseb keha eraldataval soojusel väljuda, kuid hoiab ära välistemperatuuri mõju. Tekstiili valmistamiseks ühen dati nanotehnoloogia keemiaga, nii sai polüetüleenist – mida me tavaelus näeme toidukilena – kanga oluline osa. Polüetüleeni töödeldi keemiliselt nii, et veemolekulid said nanopooride kaudu eralduda. Edasi töötati välja kolmekihiline kangas, kus kahe kihi polüetüleeni vahel on puuvillasegu, mis annab kangale paksuse ja tugevuse. Saadi kangas, mil30 Märts 2018
lel on inimesele jahendav mõju. Teadlased leiavad, et sellest võiks olla suur abi kuumadel päevadel, et vähendada tööruumide jahutamise kulusid.
Kiirelt kuivav 37,5 tehnoloogia
Patenteeritud 37,5 tehnoloogia kasutab keha soojustootlikkust optimaalse temperatuuri säilitamiseks. Kanga sees on aktiivsed osakesed, mis niiskust ligi tõmbavad ning sellel aurustuda aitavad. Mida kuumemaks rõiva sees läheb, seda rohkem aktiivosakesed tööle hakkavad. Kangas kuivab seetõttu teistest materjalidest viis korda kiiremini ning rasket füüsilist tööd tehes ei hakka kunagi liiga palav. 37,5 tehnoloogia sobib kasutamiseks koos kootud kangaste, meriino, fliisi, softshell’i ning paljude teiste kangatüüpidega.
Jahutuspesu
Poola konsortsium koostöös Tööturu Kaitse Keskinstituudi arendusrühmaga tegeleb jahutava kaitseriietuse ning aluspesu väljatöötamisega. See oleks abiks kaevuritele ning kaitseks kaevanduses tegutsevaid päästjaid leekide, staatilise elektri ja organismi ülekuumenemise eest. Lisaks saaks selle lahendusega jäl-
gida päästjate füsioloogilisi näitajaid. Toote arendusse kaasati ka päästjad ise. Loodetakse, et selline kaitseriietus aitab vähendada päästetöödele kuluvat aega. Kaitseriietus koosneb kahest osast – ülerõivastest ja kahte sorti aluspesust: üks jahutavate elementidega, teine aga ventilatsioonisüsteemiga.
Nutiprillide abil infoedastus hõlpsamaks
Wearable Intelligence’i nutiprillide abil on võimalik edastada pilti välitöödelt otse kontorisse. Wifiga ühendatud optiline ekraan käivitub, kui anda häälkäsklus või pead kallutada. Nutiprillide abil on võimalik töötajat juhendada, olles samal ajal temast kasvõi tuhande kilomeetri kaugusel.
Kindad, mis kaitsevad vibratsiooni eest
Nottinghami ülikool arendab kindaid, mille sees olevad sensorid aitavad vähendada vibratsioonist tekkivat kahju. Tehnoloogia annab kinnaste kandjale märku, kui vibratsioon on üle lubatud piirnormide ning võib viia karpaalkanali sündroomini. Nutikindad näevad välja nagu tavalised kindad, kuid sisaldavad kinda sisse kootud 2 mm pikkusi sensoreid. Allikas: Maalehe Messileht
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
KOHTUME EESTI EHITAB 2018 MESSIL, STEND E-44
TÖÖSTUSLIK VIIMISTLUSTEHNIKA metalli- ja puidufirmadele
PALMSE MEHAANIKAKODA OÜ 2016
TOODE AS 2016
KTL / E-COAT
ETS NORD AS 2015
PULBERVÄRVIMISTEHNIKA VEDELVÄRVIMISSEADMED HAAVELDAMISSEADMED TERVIKLIKUD VIIMISTLUSLIINID KASUTATUD SEADMED JA HOOLDUS METALFORS OÜ on Eesti vankumatu turuliider metalli viimistlusliinide tarnimises. Alates 2015. aastast oleme tarninud üle 15 värvimisliini, millest 3 on täisautomaatsed liinid firmadele KITMAN-THULEMA, TOODE ja PALMSE MEHAANIKAKODA.
METALFORS OÜ KITMAN THULEMA AS 2015
KITMAN THULEMA AS 2015
Vana-Aaviku tee 11 Rae Vald Harjumaa
www.metalfors.eu info@metalfors.eu tel +372 505 0000