Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Mai 2018
TĂ–Ă–STUS
TÖÖSTUS
Sissejuhatus Töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor. See moodustab 15% SKP-st, annab tööd 125 000 töötajale ja katab 62% kogu Eesti ekspordist. 17. aprillil Tallinnas peetud tööstuslahenduste konverents tõi välja rea Eesti tööstuse edulugusid, millest põnevaimad toome siin ka lugejateni. Selleks, et globaalses konkurentsis edukas olla, tuleb ettevõtjatel lahendada hulk küsimusi. Tundub, et see, mis on toonud siiani edu, ei pruugi enam edasi viia. Homsed trendid on ettevõtjate hinnangul unikaalsed tooted ja vähemate ressurssidega rohkem saavutamine. Tööstusest rääkides tulevad aina sagedamini jutuks targad masinad – tänapäevane tööpink teab oma tööst suisa hämmastavalt palju. Kui masina kohtlemine tundub igale tööd armastavale inimesele lihtne ja selge, võib ometi tekitada küsimusi, kuidas suhtuda humanoidrobotisse või kui suured volitused saab anda isesõitvale autole? Põikame ka Moskvast 160 kilomeetri kaugusel Jegorovskis asuvasse šokolaadivabrikusse Pobeda. See on nüüdisaegne tootmisettevõte, mis on oma tervislike vähemagusate šokolaaditoodetega pälvinud terviseedendajate ja tarbijate heakskiidu. Varasem ettevõtlusega tegelemine, kui turustati teiste tootjate šokolaaditooteid, andis hea ülevaate toodetest ja turu vajadustest. Märgati, et vanem tarbijaskond soovib tervislikumaid magusatooteid. Selle tootegrupiga võitsid nad tarbijate eelistuse Venemaa turul. Nii alustatigi šokolaaditootmisega, mis päädis 2000. aastal tehase valmimisega. Praeguseks on lähedale kerkinud teinegi tehas. Ettevõtte direktor rõhutab, et nad ei ole mitte nõukogude ajast välja kasvanud, vaid uue aja ettevõtte.
Foto: Shutterstock
TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Taavi Lätti, taavi.latti@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall
Mai 2018 3
Foto: Sander Gering
TÖÖSTUS
Raul Kirsimäe
Eesti tööstusmaastik – kas tõesti 4.0? 17. mail peetud tööstuslahenduste aastakonverentsil räägiti palju tööstuse uuest tasemest. Kas tööstus 4.0 on kohal? Anne-Mari Alver Konverentsi moderaator ja tööstuslektor Jaak Lavin võrdles Eesti tööstuse tänapäeva Ivan Krõlovi valmist tuntud luige, haugi ja vähiga: eri suundadesse sihivad poliitikud, IT-sektor ja tööstusettevõtted ise. Väljend tööstus 4.0 ongi eelkõige poliitilise iseloomuga, esimesena rääkis sellest Saksamaa liidukantsler Angela Merkel eelmise aasta Hannoveri tööstuskonverentsil. Eesti poliitikutelt nii kõlavaid tööstussõnavõtte ei kuule, aga siinses majanduses on tööstusel ülioluline koht. Tegu on suurima majandussektoriga, mis tagab 15,4% meie 4 Mai 2018
SKP-st, pakub tööd 125 000 inimesele ning annab 62% Eesti koguekspordist.
Homsete investeeringute suund
Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe kinnitab, et suuremate investeeringuteta tänapäeval äri arendada ei saa. Investeeringute jaotus vastab üldiselt Eesti majanduse struktuurile – kolm neljandikku läheb materiaalsesse põhivarasse (seadmed ja masinad), immateriaalsesse põhivarasse on senimaani investeeritud ca 5%. Raul Kirsimäe on siiski veendunud, et siin on oodata olulist suunamuutust. Kui senimaani on investeeritud eelkõige kinnisvarasse (sh maa ja tootmishooned) ja seadmetesse, siis üha enam kerkib esile vajadus investeerida ka immateriaalsesse põhivarasse, näiteks moodsatesse tarkvaralahendustesse ja tööprotsesside automatiseerimisse. Lisaks paremale tootmisvõimsusele aitavad need protsessid vähendada tööjõuvajadust ja üha suurenevaid palga-
kulusid, mis teadupoolest saavad tulla peamiselt kasumi arvelt. Tööjõukulud tõusevad kõigis Balti riikides. Eestis on keskmine brutopalk 1173 eurot (tõus aastaga +6%), Lätis 867 eurot (+7%) ning Leedus 869 eurot (+8%). Kui aga vaadata, millises Balti riigis kasutatakse enim ettevõtte ressursside planeerimise tarkvara, siis on esikohal Leedu, kus ERP-lahendusi kasutatakse 40% tööstusettevõtetes. Eestis on see protsent 22. “Meie ettevõtjad on siiani väliskeskkonna mõjudega hästi toime tulnud, kuid tulevikku vaadates pakub mõttekohta lisandväärtuse (lihtsustatult kasum + palgad) kasvatamine. Lisandväärtuselt ühe töötaja kohta oleme Euroopa 28 riigi seas 22. kohal. Kuidas lisandväärtust kasvatada? Ühelt poolt tegelevad ettevõtted aastast aastasse sisemise efektiivsusega. Teine võimalus on panustada arendustöösse, et luua uusi ja arendada olemasolevaid tooteid ning teenuseid, mille eest on
Foto: Shutterstock
TÖÖSTUS
kliendid valmis rohkem maksma,” arutleb Raul Kirsimäe.
See, mis tõi meid siia, ei vii edasi
Raul Kirsimäe esitles tööstusettevõtete uuringut, mis tehti Swedbanki eestvedamisel sel aastal juba seitsmendat korda. Seekord osales uuringus 305 tööstusettevõtet – kokku käibega 3,2 miljardit eurot ja 24 600 töötajat. “Küsisime ettevõtjatelt, kuidas hakkavad muutuma nende konkurentsieelised. Vastused viitasid, et kõige olulisem on paindlikkus, head kliendisuhted ja kiirus. Viie aasta perspektiivis nägid ettevõtjad ees aga olulist muutust: kõige olulisemana toodi välja unikaalse toote olemasolu. Samas oli huvitav, et koostööd teadusasutuste ja koolidega hindasid ettevõtjad ainult keskmiselt oluliseks – 5,9 palli 10-st. Leiti, et koostööd piirab kohati liiga akadeemiline lähenemine ja ettevõtetele vajalike kompetentside puudumine Eestis. Enam kui veerandil küsitletutest on olemas koostöökogemus teadusasutuste ja koolidega. Nende ettevõtjate hinnang koostöö olulisusele oli märgatavalt kõrgem – 7,4 palli – võrreldes nendega, kel koostöökogemus puudub,” rääkis Kirsimäe. Swedbanki analüütikud toovad välja, et Eesti kulutab teadus- ja arendustegevustele 1,3% SKP-st. Euroopa keskmine tase on 2% ja Põhjamaade näitaja on 3%. Teiste Euroopa riikide tulemusi vaadates saab näha, et kulutused teadus- ja arendustegevusele on otseses seoses lisandväärtuse kasvuga.
Ettevõtjad on valmis pingutama
Raul Kirsimäe märgib, et tööstusettevõtete uuring näitas, et ootused alanud aastale on positiivsed – 85% ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse suurenemist või samaks jäämist. Käibe kasvu planeerib tööstuses seitse ettevõtet kümnest. Kõige enam prognoositi kasumlikkuse kasvu toiduainetööstuses (68%) ja kõige vähem ehitusmaterjalide tööstuses (30%). Ettevõtete kasvuplaanidele aitab kaasa eelkõige just meie eksporditurgude hea olukord – tänavu plaanivad majanduskasvu kõik meie olulisemad sihtturud. Eelmisel aastal tõusis Soome taas olulisimaks ekspordipartneriks, kuid ettevõtted vaatavad aktiivselt ka uute turgude suunas. Uue turuna on enim fookuses Rootsi (39% ettevõtetest)
ja Norra (25% ettevõtetest) ning juba kolmandat aastat nähakse olulise turuna ka Saksamaad, kuhu plaanib oma toodetega siseneda pea veerand uuringus osalenud ettevõtetest. Samuti on märgatavalt kasvanud huvi eksportimiseks Lätti ja Leetu, selgub uuringust. Ekspordivõimekust võivad kärpida üha suurenevad tööjõukulud ning siit jõuab analüütikute mõttekäik taas meie loo algusesse – töötlev tööstus on uue tiigrihüppe ootuses, see aga tähendab vajadust suunata rohkem investeeringuid protsesside automatiseerimisse. Nii hindabki Raul Kirsimäe, et mitteinvesteerimine kätkeb praegu eneses suuremat ohtu kui investeeringute tegemine – arengud on kiired nii Eestis kui ka meie sihtturgudel.
Teadlased on valmis ettevõtjatega koostööd tegema Eestis on loodud uus huvitav lahendus – Adapter.ee. Veebileht ühendab 12 Eesti ülikooli ja teadusasutust ettevõtjatega. Sisestatud ideele või probleemile lubatakse leida viie tööpäeva jooksul õige vastaspool 3500 spetsialisti ja teadlase seast. Teadus- ja arendustegevuse edendamiseks on ellu kutsutud ka erinevad toetusprogrammid. Näiteks on SA Archimedese programmist “Nutikas” saanud tootearendusele ja rakendusuuringutele toetust juba 21 ettevõtet kogusummas 6,4 miljonit eurot. Toetustega arendatakse näiteks uusi piimhappebaktereid, luuakse saematerjali töötlemise automatiseerimislahendust, uuritakse võimalusi mineraalveel baseeruva ninasprei väljatöötamiseks ja arendatakse uut tõhusamat teravilja kuivatamise meetodit.
PLASMATARVIKUD
Meie tootevalikust leiab kõik tarviliku plasmalõikuseks: lõikepead, düüsid, elektroodid, pöörisrõngad.
KEEVITUSSEADMED
CNC PINGID
Oleme üks väheseid CNC pinkide tootjaid Eestis. Meie eesmärk on pakkuda n-ö rätsepalahendusi – valmistame CNC pinke plasmalõikuseks, laserlõikuseks ja freesimiseks täpselt kliendi vajaduste järgi.
METALLITÖÖD
PLASMALÕIKUS
Metallitööd mõistliku hinna ja lühikese tähtajaga. Oleme usaldusväärne partner nii ehituses, masinaehituses kui ka tööstusvaldkonnas ning teeme kõiki levinumaid metallitöid.
Võta ühendust
tel 508 9368
Müüme keevitusseadmeid nii tööstus- kui ka kodukasutusse (MIG/MAG, AC/DC TIG, elektroodkeevitus). Pakume soodsat hinda ja usaldusväärseid seadmeid.
Plasmalõikus on metalli lõikamiseks vägagi efektiivne ja kvaliteetne moodus. Arenenud tehnoloogia abil saame lõigata kiiresti ja täpselt ning tagada ilusa puhta lõikejoone.
Kirjuta meile:
info@hpptrading.com
TÖÖSTUS
Toftan tõstis tulemuspalga abil
töötulemusi
Puiduettevõtte Toftan AS-i tehasejuht Peeter Põder jagab huvitavat kogemust – kuidas toimus üleminek OEE-l (Overall Equipment Effectiveness ehk seadmete kogutõhusus) põhinevale tulemuspalgasüsteemile. Anne-Mari Alver Alates 2016. aastast töötab Peeter Põder Eesti suuruselt teises ja Baltikumi suuruselt kolmandas saeveskis Toftan AS peenpalgiveski Toftan 2 tehasejuhina. Esmalt selgitab Peeter Põder lahti, mida täheühend OEE sisuliselt tähendab: “OEE-d mõõdetakse protsentides, ja see, mida mõõde-
8 Mai 2018
takse on see, kui tõhusalt masinad töötavad. Mõõtmine toimub kolme parameetri järgi – tootmiskiirus, kasulik tööaeg ja kvaliteet. Kui OEE oleks 100%, oleksid masinad kogu aeg töös ning annaksid 100% kvaliteetset toodangut. Maailmaklassi jääv hea tulemus on 85%.” Selleks et teha muudatusi ja
Suurelt ekraanilt saab hea ülevaate, kuidas tehas parajasti töötab.
TÖÖSTUS investeeringuid, peab esmalt aru saama, kuidas senine süsteem töötab. Just selle võttis Peeter Põder Toftanisse tehasejuhiks minnes enesele ülesandeks. “Oli vaja edukusmõõdikut ja me otsustasime panustada OEE-le,” ütleb ta.
Kasutusele võeti spetsiaalne tarkvara
Foto: Sander Gering
Millegi mõõtmiseks on vaja seda, millega mõõta. Toftan kutsus enesele partneriks tarkvaraettevõtte Evocon, kus pakutakse tööstusettevõtetele lahendust, mis aitab muuta tootmisprotsessi efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Evoconi äriarendusjuht Martin Lääts kinnitab, et Toftan on hea näide tootmistarkvara rakendamisest praktikas: “Et aru saada, kas ettevõte on edukas, on vaja mõõta masinate tööd. See, mida mõõdetakse (kas tükke, aega, hulka, meetreid, liitreid, kaalu) sõltub juba konkreetsest ettevõttest ja tööstusest. Masinate töö mõõtmine on aga universaalne. Kõik andmed lähevad pilve ja andmete analüüsi tulem peab ole-
ma kõigile nähtav. Ma kiidan väga Toftanit nende infojagamise otsuse ja korralduse eest – võib öelda, et Toftani operaatorid töötavad nagu kosmose kokpitis, igal ajahetkel saavad nad oma pingi juures olevalt suurelt ekraanilt näha, kuidas tehas parajasti töötab ja kuidas läinud on. Piltlikult öeldes – ettevõtte tervis on kogu aeg nähtav.” Tööaeg on ekraanil märgitud rohelise ribana, selles on kollaseid triipe (aeglane tootmine, kiiruse kaod) ja punaseid alasid, mis märgivad tööseisakuid. Peeter Põder selgitab, et kui kõigile, kellest töö sõltub, on näha, kas ja kui palju on töös seisakuid, siis saab ühiselt analüüsida, mis on nende põhjus. Ning ka seda, kas see põhjus on kõrvaldatav või välditav.
Seos tulemuspalgaga
Kui mõõtmise alused paigas ning info kõigile asjaosalistele kättesaadav, hakati liikuma edasi – soovitud tulemuste määramise ja saavutamise poole.
Mai 2018 9
TÖÖSTUS Peeter Põder ütleb, et esmalt sai eesmärgiks seatud, et Toftani OEE oleks 60%. Töötajatele tundus see liiga suure nõudena – sinnamaani, kuni teatati, et 60% OEE toob kaasa tulemuspalga. Esimeseks tõsiseks väljakutseks kujunes usalduskriis. “Algul kirjutasid kõik muudkui oma andmeid ekraanilt paberile ümber ja käis väga suur arvutamine, et kindel olla, ega tarkvara ei valeta ja ega töötajaid ei peteta. Küsiti ka, ega OEE juurutamine ometi masinaid katki tee. Aprillis sai süsteem käivitatud, mais tundus see veel paljudele utoopilisena. Vaja oli ka koolitusi ja arutlusi teemal, kuhu tööaeg kaob.” Martin Lääts mainib, et seda võikski käsitleda uue süsteemi esimese kasutegurina – kõigil tekib selgem pilt sellest, mis tootmisettevõttes tegelikult toimub. “Kui tead, miks masin seisab, saab otsida lahendusi,” selgitab ta. Evoconi süsteemi selgust kinnitab ka Peeter Põder. “Pole vaja kaheksat Exceli tabelit, mille vahel infot otsides ja analüüsides liikuda – kohe on selge, kuidas on aega kasutatud ja kuhu see kaob. Üksiti tähendas see seda, et koosolekutelt kadusid emotsioonid ja pikad arutelud, millegi taha polnud peituda, pilt oli ees.
LASERLÕIKUS 7 PÄEVA NÄDALAS CNC TREIMINE JA FREESIMINE
Foto: Shutterstock
Tekkis ühine eesmärk, et homme ja järgmisel kuul oleksid tulemused paremad.”
Ja tulemused paranesid!
“Tulemuspalga käivitamine tõstis OEE-d 10–15%,” meenutab Peeter Põder. “Korraga olid kadunud pausid, mis näiteks lõunaaega 2–4 minuti kaupa pikemaks venitasid ja mida varem keegi justkui ei märganudki. Punased alad tõmbusid kokku nagu lõõtsad – kõigil oli motiiv senisest enam pingutada.” Kokkuvõttena märgib tehasejuht, et algul, kui ta OEE süsteemi tutvustas, leidsid väga paljud põhjendusi, miks see süsteem ei tööta ja miks nii teha ei saa: “Kui aga nähti, et ma ei murdu, hakkasid mõttemaailmad tasapisi muutuma, hakati arutlema selle üle, kuidas saab.” Kui esimeste mõõtmiste ajal oli OEE 40%, siis algul tõusis see 10, siis 15 protsendi võrra. Neli kuud hiljem oli Toftani OEE 60%. Aasta hiljem on see 75%. Peeter Põder kinnitab, et lisaks tarkvaraõppetunnile hindab ta kõrgelt suhtlusalast kogemust. “Kõike tuli põhjalikult lahti rääkida ja selgitada, iseenesest info inimesteni ei jõua. Toftani põhisõnum töötajatele oli, et kui ettevõttel läheb hästi, elavad paremini ka selle töötajad.”
TÖÖSTUS
Radius Machiningus töötavad inimesed koos robotitega “Tööstus 4.0 jaoks oleme liiga noored, aga eesmärk on selline, et öövahetusse jääksid tööle ainult valveoperaatorid,” arutleb Radius Machiningu juhatuse liige Veljo Konnimois. Anne-Mari Alver Veljo Konnimois on metallitööstusettevõtte Radius Machining arendamisega tegelenud üle kümne aasta. Mees tunnistab isikliku vahemärkusena, et praeguseks usub valitud tee õigsust juba ka tema abikaasa. Nimelt langetas mees otsuse oma ettevõtte loomiseks siis, kui pere ootas last ja alginvesteeringu
Veljo Konnimois
Foto: Sander Gering
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
tegemiseks tuli kodu maha müüa ning üürikorterisse kolida. Ettevõte läks hästi käima ja peagi ületas tellimuste nõudlus tootmisvõimekuse jõudlust. “Meie tiim on hakkama saanud sellega, et meie toodangut kasutavad näiteks ABB, SIEMENS, Schneider ja erinevad autotootjad,” kinnitab juht.
Inimfaktori vähendamine
“Kui tootmisega alustasime, jätsime vanamoodsad treipingid vahele ja investeerisime kohe automaatikasse, lisades esmalt treipingile latisöötja,” meenutab Veljo Konnimois. Radius Machining suunab viimased investeeringud robotite töösse – tema sõnul aitavad need võistelda Hiinast tulvava odava kaubaga, tõsta kvaliteeti ja tootmiskiirust, samas on soov hoida tööjõukulud kontrolli all.
Automatiseerimise suurendamine on toonud kaasa mitmeid ettevõttele kasulikke tulemusi. Radius Machiningu investeeringud uutesse tööstuslahendustesse on olnud mitte samm, vaid kestev protsess – igal aastal lisandub üks-kaks keskust. Veljo Konnimois muigab, et piltlikult võiks öelda, et alustati garaažis, sealt siirduti edasi lauta ning sealt üha edasi. Ettevõte keskendub praegu neljale erinevale valdkonnale: CNC-treimine, 12 Mai 2018
CNC-freesimine, koostamine ja hüdraulika. Töötajaid on kokku 57, tänavu oodatakse käivet ca 6 miljonit eurot. Kasutusele võeti tarkvaralahendus ERP (enterprise resource planning ehk ettevõtte ressursside planeerimine), seejärel ClobalReader OEE süsteem, mis mõõdab seadmete tulemuslikkust otse. Radius Machiningu OEE on 76–80% ning ettevõtte juht hindab, et arenguruumi veel on. Treipinkidest alguse saanud automatiseerimisprotsess jätkus freesimises ja hüdraulika osakonnas – eesmärgiks ikka efektiivsuse kasvatamine.
Tulemused on head, töö jätkub
Automatiseerimise suurendamine on Veljo Konnimoisa sõnul toonud kaasa mitmeid ettevõttele kasulikke tulemusi, näiteks on suurenenud tarnekindlus, vähenenud tööjõukulud ning tõusnud operaatorite palgad. Ilus näide selle kohta, et automatiseerimine on aidanud eriti viimasel aastal käivet töötaja kohta tõsta. Kõrget kvalifikatsiooni nõudvad töökohad muutuvad hinnalisemaks, mis annab omakorda võimaluse paremaks sissetulekuks. Juhi hinnangul on Radius Machiningu töötajate motivatsioon kõrge, tööd tehakse hingega ning töötajad usuvad sellesse, mida nad teevad. “Radius Machining OÜ tähtsaim vara on töötajad – Team Radius,” võib lugeda ka ettevõtte kodulehelt. Äärmiselt oluline teema nii ühe ettevõtte kui ka majanduse arengu huvides laiemalt on ka järelkasv. Veidi retoorili-
selt küsis Veljo Konnimois oma tööstuslahenduste konverentsil peetud ettekandes, kes hakkavad meie robotitega tööle tulevikus. Ning näitas seepeale slaidi oma väikesest pojast tööstusroboti kõrval – ainus lahendus on praegustele lastele ja noortele tehnikaalade õpetamine.
Radius Machining suunab viimased investeeringud robotite töösse – need aitavad võistelda Hiinast tulvava odava kaubaga, tõsta kvaliteeti ja tootmiskiirust, samas on soov hoida tööjõukulud kontrolli all. “Oleme ettevõttena käinud läbi pika tee, alustanud kaustiku ja Exceliga, HansaRaamaga ja jätkanud Monitoriga. Tänapäeval ERP-ide (ettevõtte ressursside planeerimise tarkvara) ja robotiteta enam kaua konkurentsis ei püsi,” kinnitab Konnimois. “Nendeta ei kujuta ma näiteks ettegi, et üle kolme tuhande erineva positsiooni ja kokku 2,5–3 miljonit detaili süsteemi registreeritud, tarnitud ja arveks teha saaks. Excelis planeerisime tööaega nelja ja kahe tunni kaupa, praegu saame öelda sekundite täpsusega, kui kaua miski aega võtab. Kui näiteks mõni operatsioon võtab aega 21 sekundit, aga vaja oleks see ära teha seitsmeteistkümne sekundiga, algab töö selle nimel, et aja kokkuhoid saavutada,” toob ta näite.
www.ssab.com
anti.metsamaa@ssab.com
Tehke terase valik tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.
Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.
SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.
SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.
SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.
Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.
TÖÖSTUS
Tarkvara eesmärk
miseni, mille poole liikumine on teekond,” selgitab ta.
Tervikpilt toimuvast
on tekitada kaosest kord Tootmise planeerimine on intelligentne tegevus, mille juures on palju abi spetsiaalselt selle tarbeks loodud tarkvarast, selgitab Eziil Productioni juht ja omanik Maido Janke. Anne-Mari Alver Maido Janke on olnud erinevate tootmisettevõtetega seotud üle kolmeteistkümne aasta, mis on andnud talle laia ülevaate sellest, mis ettevõtetes toimub. Viies kokku hetkeseisu tootmismaastikul ja teadmised tehnilistest võimalustest, ongi ta jõudnud praeguseks selleni, et tema ja tema meeskond arendavad uut tarkvaralahendust Eziil.
Tarkvaraspetsialist Janke võrdleb Eziili tööriistaga – nagu höövelpink või CNC, kinnitab ta. “Osava kasutaja käes viib õige tööriist kiiremini soovitud eesmärgini. See saavutatakse süstematiseerituse ja jälgimise abil ehk mida mõõdad, seda saad. Eziili visioon on aidata tootjatel jõuda samm-sammult intelligentsema toot-
Maido Janke selgitab, et tema eesmärk on olnud luua tarkvara, mis aitab lahendada tootmisettevõtjate sagedasemaid probleeme – andmete süstematiseerimine, protsesside planeerimine, info töötajateni viimine, tegeliku tagasiside saamine ja sellest kõigest tervikpildi loomine. Ta on koolitanud ettevõtjaid Excelist väljuma ja võimalusterohkemaid programme kasutama. Kaua uskus ta, et ERP-i (ettevõtte ressursside planeerimine) tarkvaraga saab lahendada kõik töös ettetulevad probleemid, aga päris nii see siiski ei kujunenud – vaja oli spetsiaalselt tootmisele suunatud tarkvaralahendusi. Uuringud kinnitasid Janke kogemust – umbes 75% ERP-i tarkvara juurutamistest kukub läbi, kas siis ajas, eelarves või tulemuste osas. “5% kasutas ja oli ülirahul käesolevate ERP-/MRP-süsteemide ning strateegiaga. 33% pole rahul ja on valmis selles osas järgneva aasta jooksul midagi ette võtma. 62% pole rahul, aga pole ka valmis midagi tegema.”
ELEKTRILE kulub liiga palju raha?
KÜSI MEILT energiasäästlikku suruõhulahendust!
info@kompressorikeskus.ee • tel 615 5550 TALLINNAS • TARTUS • VIRUMAAL • KURESSAARES
5
a
TEHASEGARANTIIGA
SAGEDUSMUUNDURIGA KRUVIKOMPRESSORID
TÖÖSTUS
Maido Janke
Määravaks saavad mikrootsused
Üks väga kriitiline teema tööstusettevõtjate jaoks on Maido Janke sõnul näiteks tarnete planeerimine: “Aeg on raha. Kui klient tellitud kaupa õigel ajal kätte ei saa, tuleb tootjal trahvi maksta,” selgitab ta ning lisab: “Olgu töötaja või kliendi poolt vaadates, üldjuhul on fookus alati soodsamatel tarnevõimalustel.” Eziil pakub tarkvara nii ostmise, lao kui ka tootmise planeerimiseks ning Janke sõnul on kõige üldiselt öeldes tarkvara eesmärgiks kaosest korra tekitamine. “Info viia sinna, kus tehakse mik-
Foto: Sander Gering
rootsuseid, mis lõppkokkuvõttes tulemuse määravad. Info peab vastama sellele, mida on selles punktis otsuse tegemiseks vaja. Info peab olema reaalajas, kajastades kõiki toimunud muutusi reaalajas. ERP-süsteemide kasutus jääb tihti kaugeks, sest see jääb näiteks mingi grupi inimeste kätte (näiteks kontor) ning siis hakkavad reaalsus ja see info, mis on süsteemis, erinevat elu elama,” arutleb tarkvaratootja.
Kõrgemal on õhk hõredam
Kui kaua uue intelligentse tarkvara juurutamine ettevõttes orienteeruvalt
aega võiks võtta? Maido Janke hindab, et see sõltub suuresti juhtidest ja sellest, kuidas kollektiiv kaasa tuleb. “Kui juht tahab saada tarkvara abil selgemat pilti, võtab tarkvara juurutamine paar kuud kuni pool aastat. Juht tahab, suudab kaasata vajalikud võtmeisikud ja teeb pidevalt selleks vajalikke juhtimisotsuseid. Tavaliselt on teema selles, et juht tahab, teeb lepingu, annab otsuse välja ja annab nii-öelda kogu vastutuse tarkvara tarnijale. Ja kui tiim kaasa ei tule, on üliraske. Oleme kogenud, kuidas vahetatakse võtmeinimesi välja võtmekohtadest, kus inimesed muutusega kaasa ei tule,” kirjeldab Maido Janke ning kasutab selle olukorra kohta peamiselt mägedega seotud ütlust: “Mida kõrgemale lähed, seda hõredamaks muutub õhk.” Maido Janke rõhutab, et ükski tarkvaralahendus ei tohiks olla projekt, mis viiakse ellu ning seejärel istutakse diivanile tulemusi nautima. “Tööriista peab oskama kasutada, seda tuleb hooldada ja kohandada vastavalt muutuvale äriprotsessile. Ainult siis on sellest ettevõttele maksimaalselt kasu,” märgib ta.
TÖÖSTUS
Balti Spoon
vähendas kümne aastaga töötajaskonda poole võrra
“Kahekümne aasta jooksul pole me kordagi tundnud, et nüüd on ettevõte valmis ja võib diivanile istuma jääda,” tunnistab maailma ühe tugevama spoonitootja Balti Spoon OÜ tootmisjuht Indrek Saar. Anne-Mari Alver Balti Spooni lugu on kaasahaarav – koos Eesti majandusega on ettevõte läbi teinud mitmed arengud. Hoogne suurenemine, varustajate seiklused Venemaal ning samm-sammult töötajaskonna vähendamine on ainult mõned neist. Sel aastal tähistab Balti Spoon OÜ oma kahekümnendat sünnipäeva. Sama
pikka töötamist ettevõttes tähistab tootmisjuht Indrek Saar, kes asus tööle ajal, mil tehas oli veel ehitusjärgus. Sarnaselt firmaga on Indrek Saar teinud läbi kõva arengu – ta alustas kokkuostutöötajana, peatselt sai temast höövelspooni osakonna tootmisjuht. Edasi tuli vastutus ka treispooni tootmise eest ja praegu on ta kogu ettevõtte tootmisjuht.
Indrek Saar
UUS: HÜDROVOOLIKUTE KOOSTAMINE
TÖÖSTUS
“Siis muutusid seadused ja tulid tollimaksud. Baltikumis oli toormaterjali hulk kasvanud ning Venemaal me enam ei käinud,” meenutab Indrek Saar. Balti Spoon OÜ kuulub Saksa kontserni Möhring Group – ettevõttesse, mille ajalugu ulatub aastasse 1947, mil visiooniga ettevõtja K. H. Möhring alustas spoonitootmisega Hamburgis. Firma laienes kiirelt – spooni hakati tootma ka USA-s, Kanadas, Libeerias ja Brasiilias. Mitte igal pool ei jäänud ettevõte püsima ning Brasiiliast tulnud masinad said uue tegevuskoha Eestis. 1998. aastal alustas Balti Spoon siin 50 töötajaga. “Tehnika ja protsess olid lihtsad, töökäsi oli vaja üha rohkem,” meenutab Indrek Saar.
Tootmismaht ja töötajate hulk tõusuteel
Foto: Sander Gering
Kaks aastat hiljem oli Balti Spoonil juba kaks tootmishoonet, 2001. aastal lisandus kolmas. “Nagu riik riigis või uus
TÖÖSTUS
Foto: Anni Õnneleid
maailm,” ei varja Indrek Saar uhkust ettevõtte edu üle. Tootmismahud kasvasid, vaja oli üha uusi töölisi. Eestlasi õpetasid tööpinkidel töötama brasiillased ning keele- ja kultuuriprobleemid olid osa ettevõtte igapäevaelust. Puitu oli vaja üha rohkem. Indrek Saar selgitab, et spooni tootmiseks kõlbab üksnes 2–5% metsaraietest. Iga puu valitakse välja ja võetakse eraldi arvele. Võimalik kokkuostuperiood kestab üksnes sügisest kevadeni, arvestada tuleb erinevate faktoritega – ilm ja metsatöölised nende hulgas. Indrek Saar meenutab, et kõige selle pärast võeti aastatuhande algul suund Venemaale – riik on suur ja puid palju. See, et riik on suur, tähendas ka pikki sõite ning mitte kõik neist ei andnud soovitud tulemust. Idanaabri juures käis varustusretkedel viisteist töötajat, iga puu valis Balti Spooni kokkuostja isiklikult välja. “Siis muutusid seadused ja tulid
Kogu Eestit räsinud majanduskriis puudutas ka Balti Spooni. Et mitte alla anda, töötati välja boonustasude süsteem. 18 Mai 2018
tollimaksud. Baltikumis oli toormaterjali hulk kasvanud ning Venemaal me enam ei käinud,” meenutab Indrek Saar. Aastad 2002–2006 olid Balti Spoonis kasvuaastad. 2005. aastal töötas ettevõttes 695 inimest. Kuna Balti Spoon asub Kuusalu lähistel ja metsa keskel, pole seal lähedal elanikke ega töötajaskonda ning tootmisjuht meenutab, et töötajaid tööle ja koju transportinud busside arv ettevõtte õuel oli muljet avaldav. Ka praegu, kui töötajaid on vähem, pakub ettevõte mujalt tulijaile võimalust tellitud bussiga tööl käia.
Tarkvara abil vähem töötajaid
Tasapisi hakkasid võimalused ammenduma ja Balti Spooni juhtkonnal tuli hakata mõtlema optimeerimisele. Investeeringuid üha tehti – lõpuks valmis ka ettevõttele nii vajalik laohoone. Järgmised investeeringud suunati treispooni tootmise osakonda – selle käigus muutus osakonna sisseseade ja ülesehitus. Investeeringud automatiseerimisse võimaldasid hakkama saada 200 inimese jagu väiksema kollektiiviga. Vähem töötajaid tähendas ka vähem esmatasandi juhte ning Indrek Saar hindab, et ettevõtte juhtimisstruk-
Praeguseks on toodangu mahud tõusnud, Balti Spoonis aga töötab 350 inimest. 99% toodangust müüakse välisturgudele – Eestis toodetud spoone ostetakse 40 riigis. tuur muutus tänu sellele horisontaalsemaks. Kogu Eestit räsinud majanduskriis puudutas ka Balti Spooni. Et mitte alla anda, töötati välja boonustasude süsteem. Investeeringute fookus suundus tarkvarasse – koostöös arendajatega töötati välja tootmistulemusi kajastav tarkvara treispooni osakonna jaoks. Tagasi vaadates võib öelda, et investeeringud on osutunud õigeteks. Praeguseks on toodangu mahud tõusnud, Balti Spoonis aga töötab 350 inimest. 99% toodangust müüakse välisturgudele – Eestis toodetud spoone ostetakse 40 riigis. “Investeeringud on jätkunud ja viimase suurprojektina on lõpusirgel spoonisärkide osakonna ümberkorraldamine koos rohke automatiseerimisega,” tutvustab ettevõtte jätkuvat arengut Indrek Saar.
TÖÖSTUS
MRPEASY
Suurepärase
tootmistarkvara
saab ka taskukohase hinnaga Tootmistarkvara soetamine on olnud aastaid tootmisettevõtete jaoks sadadesse tuhandetesse küündiv pikaajaline investeering, ent praegu on pilt oluliselt muutunud. Väikestele ja keskmistele tootmisfirmadele loodud lihtsa ja kulusid optimeeriva MRPEasy saab kasutusse võtta alginvesteeringuta, suurendades tänu lahenduse funktsionaalsusele nii käivet kui ka klientide rahulolu. „Kui veel mõni aeg tagasi tähendas väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtete jaoks senise raamatupidamisvõi laotarkvara asemel tootmistarkvara kasutuselevõtmine umbes 300 000-eurost summat, mida hiigelkontsernid litsentside ja juurutamise eest küsisid, siis praegu on situatsioon kardinaalselt muutunud,” ütleb MRPEasy OÜ müügijuht Siim Kanne. Neli aastat tagasi sai MRPEasy loomisel püstitatud kolm olulist hüpoteesi, mis kõik leidsid ka tõestamist. „Leidsime, et head tootmistarkvara peab saama pakkuda ka soodsama hinnaga. See on tõsi, sest meie lahendus on suurtest, tuntud ja kallitest tarkvaradest kuni 100 korda odavam,” räägib Kanne. Tarkvara juurutamise juures on tegelikult üks suur kulu selle installeerimine ja väljaõpe teenuse pakkuja poolt. MRPEasy läks teist teed ning lõi veebi kaudu jagatava rakenduse nagu Facebook, mis on lihtne, loogiline ja turvaline. „Meie jaoks oli oluline luua intuitiivne tarkvara, mille juurutamiseks poleks vaja maksta kallitele konsultantidele, vaid kliendid saaksid sellega ise hakkama. Praegu võime öelda, et 70% ulatuses see ka nii on.”
Kolme aastaga 300 klienti 40 riigist
Kuigi MRPEasy asutajaid hoiatati, et tootmissektor on väga konservatiivne, on neil vaatamata sellele kogunenud juba 300 maksvat klienti 40 riigist. Kõige enam kliente on USA-s, järgnevad Inglis-
maa ja Eesti, kusjuures kohalikul turul on ettevõttel praegu juba 40 klienti. „Kolmas hüpotees oli vaatamata turu üldisele arvamusele tootmisettevõtete erinevuse ja erilahenduste vajamise osas, et neile sobib tegelikult ühesugune lahendus. Ja ka see hüpotees leidis kinnitust: MPREasy on tõesti hea tarkvara igale tootmisettevõttele,” nendib Kanne. Puitmajatehas OÜ Esthus kasutab MRPEasy lahendusi ligi kolm aastat. Ettevõtte juhatuse liige Ermo-Raiki Rebane meenutab, et tollal otsiti võimalikult lihtsat lahendust, mis ei oleks nii kallis kui hilisemalt pidevaid kalleid arendusi vajavad suurte firmade arendused. „Kui alguses oli meie probleem selles, et saada korda oma laomajandus – mida, mis hinnaga ja kui palju on sisse ostetud, siis praeguseks on tehtud korralikku arendustööd. Mõlemad ettevõtted on kasvanud ning koostöö on veel tihedam, sest nüüd käib MRPEasy kaudu kogu meie hanke- ja laopool, samuti eelarvestus ja tootmine kuni saatelehtedeni. Lisaks on plaanis ühte tarkvarasse koondada firmasisene projektijuhtimine, haldus ja rahavood.” Rebane nendib, et tegemist on mugava tööriistaga: „Alati võib ju kasutada ka Excelit, kuid kui inimesi ja osakondi on palju ning tootmisüksusi mitu, võtab 50–100 Exceli lehekülje integreerimine ja sealt õige info kättesaamine liiga palju aega. Oluliselt parem on kasutada spetsiaalset tarkvara.” Iglusaunade valmistaja Creative
Woodworks OÜ kasutab samuti MRPEasy programmi veidi üle kolme aasta. „Meil on palju tooteetappe, mida oleks programmita keerukas hallata. MRPEasy annab ülevaate, mis on tootmises, millises etapis toode on ning kellele see mõeldud on. Kõik meie lao-, müügi- ja ostuandmed on mugavalt ühest kohast leitavad ning omame reaalajas ülevaadet, mis täpselt kuskil toimub,” räägib tegevjuht Priit Kallas, lisades, et suur kasu oli tarkvarast ka ettevõtte protsesside korrastamisel ja struktureerimisel ning arendaja vastutulelikkus ja paindlikkus on aidanud nii mõnelegi probleemile lahenduse leida. MPREasy ehk Manufacturing Resource Planning Software on lihtne tootmise planeerimise lahendus, mida pakutakse neljas paketis: Starter, Professional, Enterprise ja Unlimited. Vastavalt vajadustele saab klient valida teenuseid alates lao, varude ja tarneahela juhtimisest, tootmise, kulude, tööjõu ning seadmete töökoormuse planeerimisest ja kontrollist ning mahukast juhtimisstatistikast kuni tükitasu, vöötkoodisüsteemi, erinevate ladude ja tootmisüksuste haldamise, müügijuhtimise ning reklamatsioonidega tegelemiseni. MRPEasy teab reaalajas, millal on tootmistellimus valmis ning mis on tootmise omahind. Lisaks on teenuseosutajalt tasuta nii tarkvara hooldus kui ka regulaarsed uuendused. Täpsem informatsioon: www.mrpeasy.ee Mai 2018 19
TÖÖSTUS
“Maitse võit” tuleb koostöös
toiduteadlastega Moskvast 160 kilomeetri kaugusel Jegorovskis asuv šokolaadivabrik Pobeda on moodne tootmisettevõte, mis on oma tervislike vähemagusate šokolaaditoodetega pälvinud terviseedendajate ja tarbijate heakskiidu. Juuli Nemvalts Pobeda president ja perefirma üks omanikest Vitaly Muravev ütleb, et idee 90ndate lõpus šokolaadi tootma hakata tuli turunõudlusest – turg oli täis piimašokolaadi, aga puudus tume ja mõru šokolaad. Lisaks oli piimašokolaad liiga rasvane ja magus.
Varasem ettevõtlusega tegelemine, kui turustati teiste tootjate šokolaaditooteid, andis hea ülevaate toodetest ja turu vajadustest. Märgati, et vanem tarbijaskond soovib tervislikumaid magusatooteid. Nii otsustati hakata valmistama väiksema suhkrusisaldusega tumedamaid ja mõrumaid šokolaade. Selle tootegrupiga võitsid nad tarbijate eelistuse Vene turul. Praeguseks on neil 2000. aastal loodud tehasest 40 kilomeetrit eemale kerkinud veel teinegi tehas. Muravev rõhutab, et nad ei ole mitte nõukogude ajast välja kasvanud, vaid uue aja ettevõte. Ettevõtte nime (vn pobeda – võit) tähendust selgitades ütleb Muravev: “Mulle tundub, et
TÖÖSTUS nii, kuidas sa räägid, nii ka läheb. Pealegi oli see sõna turul kasutamiseks vaba. Sõnal “võit” on maailmas palju tähendusi. Meie tahtsime oma toodetega teha maitse võidukäiku, aga sellist head väljendit polnud, seega jäigi meie reklaamlauseks “maitse võit” (vkus pobeda).” Abielupaari pühendumisest šokolaaditoodetele räägib tõik, et kumbki polnud varasemalt õppinud magusavalmistaja. Naine Olga oli matemaatika- ja füüsikaõpetaja ning Vitaly on oma hariduselt biofüüsik. Esimese kolme tootmisaasta jooksul täiendasid nad ennast vastavates Moskva toiduainetööstuse tehnikumides ja Saksamaal Solingenis. Ka oli neil algusaastatel abiks kaks spetsialisti Belgiast ja Poolast.
Pikk protsess
Foto: Erakogu
Ohutus: mahuteid, mille sisu on kõrge temperatuuriga, markeeritakse punase värviga.
Toorainet kasvatatakse Kesk-Aafrikas, Elevandiluurannikul ja Ghanas, kus esimene toorainetöötlus tehakse kohapeal. Muravev selgitab, et Aafrikas areneb majandus kiiresti. “Nad on sellisel tasemel nagu meie aastatel 2005–2007. Sellegipoo-
TÖÖSTUS
Vitaly Muravev
Foto: Erakogu
Olga Muraveva
lest hoiame kogu sealsel tootmisprotsessil silma peal. Käime neid pidevalt auditeerimas, ikka selleks, et meieni jõuaks kvaliteetne tooraine,” räägib ta. “Et ei oleks lahtises varjualuses tooraine töötlemist ja me saaksime vastutada toiduaine hügieeni eest.” Kui varem müüsid toorainet prantslased, britid ja ameeriklased ning ostuhuvilised pidid kasutama neid, siis praegu on äri suuresti üle läinud kohalikele, kes on ise oma tehased üles pannud. Kakaouba puhastatakse kohapeal, röstitakse, peenestatakse ja saadud mass pressitakse briketiks. Sellisel kujul jõuavad briketid laevaga Euroopasse. Keskmine tarneaeg on 45 päeva, seejärel toimub kauba ümberlaadimine, mis võtab veel omajagu aega. Kaup saabub Muuga sadamasse, kus see toimetatakse veokitega edasi kas Venemaale või Lätti Ventspilsi tehasesse.
vivad oma suurt kehakaalu vähendada. Mis puutub meie töötajatesse, siis nemad on võimelised ära sööma kuni kilogramm šokolaadi päevas,” muigab ta. Ka Euroopa toidutrendides on olulisel kohal tervislikkus ja vähene suhkrusisaldus. Suhkru asendamine naturaalsete osistega, näiteks steeviaga, on osutunud väga edukaks. “Alustasime steevia kasutamisega juba 2012. aastal. Teine trend šokolaadis on, et pakendid on muutunud väiksemaks. Inimesed ei vaja enam 100-grammiseid tooteid, vaid eelistavad väiksemaid mõõte,” räägib Muravev. “Ka Hiina turul on meie toodetel hea minek, kuna seal ei hinnata liiga magusat šokolaadi.” Tema sõnul on magusaturul väga karm konkurents, kõige teravam Venemaal, siis Saksamaal ja Inglismaal. Maailma mõistes on kõige suurem tarbijaturg Ameerikas, seejärel Venemaal.
Maitsed muutuvad
Tootearendus on meeskonnatöö
Tarbijate eelistustest rääkides ütleb Muravev, et inimeste maitsemeeled muutuvad eaga. Lapsed peavadki paremaks magusamat piimašokolaadi, aga vanemaks saades eelistatakse tumedamat ja vähem magusamat maiust. Samuti eelistab seda keskmine ja jõukam tarbija. Lisades, et nende tarbijaskond ongi suuresti üle 35-aastased. “Ise eelistan meie toodetest neid, mille kakaosisaldus on 60% ja rohkem – mõrkjat ja tumedat šokolaadi. Püüan hoida oma magusasoovi kontrolli all ja süüa 20–30 grammi šokolaadi päevas,” sõnab Muravev. “Arvan, et 30–40 grammi šokolaadi ei tee liiga ka neile, kes soo22 Mai 2018
Pobeda on Muravevide pereettevõte, põhituumik tehase juhtkonnast koosneb oma pere liikmetest ja lähisugulastest. Nii hoitakse olulistel protsessidel silm peal, uute toodete väljatöötamine ja disain ning hilisem turundus on nende pärusmaa. “Meie ettevõttes on 1500 töötajat, neist 650 on tehasetöölised, juhtkonda kuulub 100 inimest, lisaks kontori koosseis turundajatest müügimeesteni,” selgitab Muravev koosseisu suurust. Uudistoodete väljatöötamisel löövad peale oma tehnoloogide kaasa toitumisteadlased. Muravevi sõnul on mõnikord toodete väljamõtlemisel abiks intuitsioon ja enda kogemused,
Foto: Erakogu
teinekord jällegi kasutatakse toiduteadlaste abi. Uue toote väljaarendamiseks läheb aasta kuni poolteist aega. Koostööd tehakse rahvakunsti tundjatega, nii näiteks on kommipakendite kujundus inspireeritud rahvakunsti kaunitest mustritest. Viimane tooteuuendus, mis on välismaalgi väga populaarne ja saanud palju kiidusõnu, on hapnikuga küllastatud šokolaaditooted. Spetsiaalse hapnikuaparaadiga pumbatakse vahvlile ja šokolaadile juurde hapnikku, mis teeb omakorda kommi kergesti seeditavaks.
Moodne tehnika
Ettevõttel on kolm vabrikut, kaks neist asuvad Venemaal ja kolmas Lätis. Tootmisliinid ja tehnika on pärit Saksamaalt, Švetsist ja Itaaliast. Muravev selgitab, et Šveitsi tehnoloogia ja seadmed on maailmas kõige populaarsemad, aga pakkeliine tellitakse Itaaliast. Lätis avati tehas 2014. aastal, et olla lähemal Euroopa turule. See on täisautomaatne tootmisüksus, kus töötab ainult 20–25 inimest, kes opereerivad erinevatel liinidel ja teevad hooldustöid. “Võime öelda, et Läti tehas loodi juba ainuüksi oma kogemuste baasil. 26 000 ruutmeetrit tootmispinda on meie ettevõtte lipulaev. Ventspilsi ei valinud me välja ainult sadama pärast, vaid ka kohaliku administratsiooni tõttu, kellega oli võimalik koostööd teha,” räägib Muravev. Tootmise ja tootearenduse eest vastutab pere naispool Olga Muraveva. Oma valdusi tehastes tutvustades selgitab ta, et kõik operatsioonid toodete
NB! Sooduskampaania kuni -20%, 30. juuni 2018, kĂźsi pakkumist!
TÖÖSTUS
Jahutuskamber on täisautomaatne.
koostisainete segamisel on täisautomaatsed ja operaator neisse sekkuda ei saa. Põhimass tehakse toodete lõikes koos valmis, viimases etapis lisatakse erinevad maitsed ja osised. Tooraine kakaorasva protsendist ja kakaomassi kvaliteedist sõltub, millist toodangut partiist tehakse, kas piimavõi mõru šokolaadi või muid maiuseid. Kui kakaomassist on eraldatud kakaoõli, jääb alles kakaopulber, mille kristallilist struktuuri analüüsides suudavad nad aru saada, mis tootele see partii kõige paremini sobib. “Tooraine tuleb oma koostiselt siiski iga kord veidi erinev, kuigi teeme juba 18 aastat sama tootjaga koostööd,” selgitab Muraveva. Ta näitab tehases üht 18 aastat vana liini, mis on töös algusaegadest saati. Seda on küll pikendatud teisele korrusele, et sobivaid tooteid valmistada. Tootmisliinid ongi tehases väga pikad, nii on šokolaadikommide külmutustunnel 22 meetrit pikk ning ühe šokolaadiliini tarbeks on kasutatud koguni 40 kilomeetrit torusid. “Kõikide šokolaaditoodete valmistamisel peab kasutama jahutusseadmeid, nendeta pole tegu šokolaaditootega, see annab šokolaadile hea säilivuse. Toode läheb 18-kraadisesse jahutuskambrisse ja pärast kaht näda24 Mai 2018
Foto: Erakogu
lat saab näha šokolaadikristallide ehitust, mis tagab toote säilivusaja,” räägib Muraveva. Tehase tootmismahud on muljetavaldavad, mis omakorda esitasid tehasehoonele lisanõudmisi – nii oli vaja 48 tonni mahutavale segumasinale alla ehitada taldmik, mis kannaks viiekorruselise maja raskust.
Tulevikuplaanid
Juhtimisel hoitakse kõikidel tootmise nüanssidel korraga silma peal. Muravevi sõnul on ettevõtte kõik protsessid keerulised ja midagi ei saa esile tõsta, pigem otsivad nad kogu aeg tasakaalu tootmisprotsessi, kvaliteetse tooraine ja pädeva tööjõu vahel. Protsessi kõik lülid, Aafrikast tooraine hankimisest kaubalettidele jõudmiseni, on ülimalt olulised. Tähtis on tulemus – et kaup, mis jõuab letti, vastaks tarbija ootustele –, sest nende tooted on saadaval 35 000 müügipunktis üle maailma. Turustusplaanides on sees ka Eesti, kuhu tahetakse oma sortimenti laiendada. Aasta on nad oma toodangut siin müünud. Praegu on tooted saadaval R-kioskis, Stockmanis, Maximas ja hiljuti saadi kokkulepe Selveriga. Järgmiseks plaanitakse sõlmida kokkulepe toodete müügiks Rimiga.
Muravev selgitab, et nad ei löö erinevaid regioone toodete lõikes lahku, küll aga muudavad kujundust ja pakendit, vajadusel tõlgivad nimetusi. “Euroopa turg ei erine üldiselt oma maitseeelistustes tuntavalt,” lisab ta. “Praegu püüame teha tootesarja, kus korjame kokku erinevate maitsetega kakaoubade tooted, seejärel tahame teha maiustusi, mis erineksid maitse poolest tuntavalt.” Tootearenduses on eesmärk luua selline toode, et pärast maiustuse söömist jääb sööjal suhu hea maitse ja ta tahab võtta veel ühe tüki – süüa veel ja veel. “Üldiselt võtab inimese maitsemeel omaks ainult sellise uue maitse, mis vastab sellele nõudmisele,” selgitab Muravev.
Hea teada Päevas toodetakse: • šokolaadi 60 tonni; • marmelaadi ja kummikomme 40 tonni; • vahvlišokolaadi 6 tonni. Toodangust müügil rohkem kui 50 kaubamärki Venemaal, Baltikumis, Valgevenes.
TEIL ON ÜLESANNE MEIL ON LAHENDUS Ekspertidelt toodete konsultatsioon, müük ja hooldus. Suurim valik professionaalseid tooteid otse tootjalt. Kärcheri esindus Pirita tee 102, Tallinn
www.karcher.ee
TÖÖSTUS
Tarkvara abil saab
lahendada mitmeid juhtimisprobleeme Ressursihaldustarkvara on tööriist juhile, kes saab tänu sellele näha selgemat pilti ettevõttes toimuvast. Anne-Mari Alver
rohkem, kui ettevõte tegelikult toota suudab. Aga kui palju suudab, ei teata, sest seda pole millegagi täpselt mõõdetud. “Ei omata ka täpset ülevaadet inimeste töökoormusest – kellel, millal ja milleks aega on,” märgib Karl Haljasmets ja lisab, et tegelikult ei tööta keegi täpselt kaheksa tundi ööpäevas. Gantticu programmi kasutades saab ressurssidest, nagu inimesed, seadmed, masinad ja koosolekuruumid, täpse ülevaate. Teine tootmisettevõtete sagedane probleem on Karl Haljasmetsa hinnangul see, et inimesed ei suhtle omavahel piisavalt. “Programmi abil saab määrata kõigi õigused ja kohustused ning igaühel on selge ülevaade, mida keegi parajasti teeb. Nii saab muuta juhtimismudeli horisontaalsemaks ning kogemused on näidanud, et see annab korraliku ajalise kokkuhoiu.”
Tootmisettevõtete sagedane probleem on Karl Haljasmetsa hinnangul see, et inimesed ei suhtle omavahel piisavalt. Ettevõtte jaoks võib olla kasulik ka võimalus mugavalt sisendeid planeerida ja aruandeid luua – nii on kerge kiiresti vaadata ja esitleda, kuidas ressursid ettevõttes parajasti jagunevad.
Kaitse mikrojuhtimise eest
Karl Haljasmets
Pole olemas ettevõtet, kellel oleks kõiki ressursse piiramatult käes. Piiratud ressursside tingimustes muutub edukaks see, kes oskab neid kõige paremini kasutada. Kas ja kuivõrd võiks selle juures olla abi spetsiaalsetest tarkvaralahendustest? Ressursihaldustarkvara pakkuva ettevõtte Ganttic kliendisuhete juht Karl Haljasmets meenutas tööstuslahenduste konverentsil peetud ettekandes, et on näiteks puidutöötlusettevõttes näinud nurgas tahvlit, kuhu kõik pidid kirjutama, kes, millal ja mida teeb. Nagu arvata 26 Mai 2018
Foto: Sander Gering
võib, oli tahvlil olev informatsioon küllaltki segane.
Juhtimine horisontaalsemaks
Gantticu programmid tahvlit ei vaja. Ettevõte võib töötada nii ühes kohas kui ka üle maailma laiali, veebipõhine lahendus aitab hoida pilgu peal ka ühel ajal mitmes kohas toimuvatel protsessidel. Karl Haljasmets toob välja rea probleeme, millega tootmisettevõtted sageli silmitsi seisavad. Üheks selliseks on ebareaalsed eesmärgid – loodetakse
Veel ühe suure teemana toob Karl Haljasmets välja mikrojuhtimise, kus juht keskendub liigselt detailidele. “Väga paljud inimesed arvavad oma sisemuses, et suudavad teha tööd teistest paremini,” arutleb Haljasmets ning soovitab igaühel, kes selle tunde eneses ära tunneb, see täpselt teadvustada ning seejärel igaveseks maha matta. “Kui juht hakkab juhtima detailides ega usalda seda oma alluvatele, võib see ettevõtte pikemas perspektiivis tappa,” märgib ta ning soovitab taas kasutada tarkvaralahenduse abi – siin saab lisada eesmärkide verstapostid ehk vahetähtajad, mis võimaldavad kõigil aru saada, millised kuupäevad on projektis olulised ning mis nendeks kuupäevadeks tehtud peab olema.
TÖÖSTUS
FLEIBEL GROUP
Töökinnastest
CNC-painutuspingini Sa igavene sindrinahk, jälle jääb 50 mm puudu! Sellise probleemiga on arvatavasti kõik Eestis tegutsevad masinaehitusettevõtted kokku puutunud. Jutt on siis hiljuti soetatud uuest tööpingist. Vahet ei ole, kas see on treipink, freeskeskus, laserlõikepink või painutuspink. Hoolikalt valitud olemasoleva ja prognoositava tooteportfelli põhjal, põhjalikult pingimüüjatega nõu peetud, natukene varuga arvestatud, ja nagu kiuste saabub mõne aja pärast päring, mis on väikese nõksu üle värske ja palju kiidetud-reklaamitud masina võimekusest. Fleibel Group on oma rada astunud aastast 2000. Ain Vilkise asutatud firma esimesi töövahendeid olid töökindad. Kuid huvitavaks muutus elu kinnastele järgneva sisseseade soetamisega ja pidevalt on tulnud teha valikuid, millist toodet saab oma tootmises teha, mida peab koostööpartneritelt ostma ja millist teenust Eestist üldse ei saa. Nii mõnigi hea töö on jäänud saamata, sest kogu koostest on ühe detaili üks operatsioon natukene üle haardeulatuse ja kiiret abi lähiümbrusest ei leia. Nii on see kestnud nüüdseks 18 aastat ning mida suurem ja võimekam on ostetud masin, seda rohkem meelehärmi teeb see viimane 50 mm, mis ära ei mahu. Fleibeli esimene toode oli 3 mm paksusest teraslehest vinkel (50 x 65 x 30 mm). Nüüdseks suudetakse ka 30 mm paksust teraslehte painutada ning olenevalt materjali margist ja painderaadiusest võib painutatava detaili pikkus olla kuni 8 m. Praegu on tootmisele kõige sobivamad kesksuured masinaehituslikud keeviskonstruktsioonid kaaluga kuni 10 t. Kuigi Fleibeli painutamise võimekus on 18 aastaga tõusnud kolmekilosest haamrist 1600-tonnise painutuspingini, on alati veel arenemisruumi. Iga
paine sõltub peale selle, kas detail kogupikkusega pinki mahub ja kas pingil jõudu jätkub, ka tööriistadele langevast koormusest. Väga suurele osale painutamiste päringutest suudetakse jaatavalt vastata ja eriti nipikatele küsimustele otsitakse kavalaid lahendusi. Kuigi tootmises on praegu trendikas rääkida digitaliseerimisest ja protsesside optimeerimisest, jääb Fleibeli-suuruste ettevõtete eduks paindlikkus ja suutlikkus kliendi soovidele kiiresti reageerida. Suurtootmise põhimõtted siin ei kehti ja kompromiss süsteemi sisestatava infohulga ja tagasi saadava tootmisefektiivsuse vahel on tööde lõikes väga erinev. Kollektiiviga on liitunud noored innovatiivse mõtlemisega insenerid, kes hoiavad end valdkonna uudistega kursis ja ühendavad leidlikult tootmishaldamisprogrammi, CNC-masina ja põhiteguri – inimese – parimaid omadusi. Mai 2018 27
TÖÖSTUS
Robotite kaasamine
võib töökohti ka juurde luua Tõenäoliselt jäävad robotite teha igavad, räpased ja ohtlikud tööd, arutleb teadlane ja praktik Maarja Kruusmaa. Anne-Mari Alver Maarja Kruusmaa on tehnoloogia kommertsialiseerimise kogemusega akadeemik. Ta õpetab Tallinna tehnikaülikoolis professorina robootikat ning peab paralleelselt TTÜ biorobootika keskuse juhataja ametit. Esmalt hajutab Maarja Kruusmaa veidi ekslikku infot, mida robotite teema sageli kaasa toob: “Hinnangud, et robotid võtavad meie elu ja tegevuse üle, on kallutatud seisukohad. Võrdluseks – kui kasutada kodus muruniitmiseks või põrandapesemiseks robotit, siis ei karda ju pere, et robot nende kodu üle võtab. Samuti pole robot tavaliselt jalgadega mehike, vaid masin, mis teeb ära vajaliku töö.” Samuti kummutab Maarja Kruusmaa lihtsate näidetega müüdi robotite erakordselt kõrgest intelligentsusest, mis inimeste oma varju jätab: “Keegi ei ütle, et inimene on erakordselt intelligentne, kui ta suudab korraga kanda poekotti ning tulla toime võtmete ja telefoniga, ehk lausa möödaminnes koeralegi pai teha. Ükski robot seda aga ei suudaks! Maasikakasvatajad oleksid väga rõõmsad, kui leiutataks marju korjav robot, kuid seni pole sellega veel hakkama saadud – maasikad on erineva suurusega ja lehtede vahel varjus, roboti jaoks on need aga liiga keerulised töötingimused. Nii et tööd, mis on meie jaoks ülilihtsad, on robotile liiga keerulised.”
Mida robotid teevad?
Nii jäävadki Maarja Kruusmaa hinnangul suure tõenäosusega robotite hooleks tööd, mida on kerge neile ülesandeks anda ja mida inimesed teha ei taha. Muu hulgas saab robotitega mehitada kosmosesõidukid, mis inimeste puhul tuleks kindlasti püüda ka kosmosest tagasi tuua. Samas ei saa robotite osatähtsust 28 Mai 2018
Maarja Kruusmaa hinnangul jäävad suure tõenäosusega robotite hooleks tööd, mida on Foto: Sander Gering kerge neile ülesandeks anda ja mida inimesed teha ei taha.
majanduse arengus kindlasti mitte alahinnata. Jaapani tööstusrobootika föderatsiooni esindajad ennustasid juba 1990ndate alguses, et robotite maailm on tõusev trend ja siiamaani on see paika pidanud. 2013. aastal toimus robotite kasutamises suur murrang, esimest korda jõudsid nad tootvalt töölt ka teenindussfääri. Mõlemad turud on väga suured ja roboteid läheb sinna vaja palju. Praeguseks on toimunud veel üks oluline murrang – roboteid saab osta tavalisest tehnikapoest ja nad on leidnud koha kodumajapidamistes. Kui rutiinse töö üleandmine robotile tundub küllalt loogiline, siis millised on ametid, kuhu tehisintellekt tõenäoliselt kunagi ei küündi? Maarja Kruusmaa viitab Oxfordi ülikooli teadlaste Osborne ja Frey teadusuuringutele, mille järgi jääb viimaseks inimtööks füsioterapeudi amet – mõistust, suhtlusoskust ja käelist tundlikkust korraga ilmselt masinale omistada ei saa. Küllalt raske on ette kujutada ka robotitest arste, psühhoterapeute, õpetajaid ja näitlejaid. “Samas võib tehisintellekt saada edukalt hakkama erinevate “valgekraeliste” ülesannetega – näiteks andmete analüüsiga,” märgib Kruusmaa.
Pidev areng
Robotid ja tehisintellekt on pidevas arengus, samuti pole tegu kaugeltki mitte tuliuue teemaga. Aastal 1965 kirjutas arvutiteadlane Gordon E. Moore artikli, milles ennustas, et transistorite arv mikrokiibil kahekordistub iga aasta järel. Kümme aastat hiljem, kui ta oli koos Robert Noyce’iga Inteli-nimelise firma asutanud, korrigeeris ta oma ennustust: transistorite arv mikrokiibil kahekordistub iga kahe aasta järel. Aastakümneid tagasi tehtud prognoos on vastu pidanud tänapäevani. Maarja Kruusmaa väitel on see kordussagedus umbes 18 kuud või ka kiirem. Samas hindab Kruusmaa, et ehkki robotite suurem kasutuselevõtmine võib esialgu töökohti vähendada, loob see neid tegelikult hoopis juurde – robot inimeseta ei tööta, kuid inimesel, kes töötab robotiga, on vähem raskeid tööoperatsioone. Näitena toob ta Amazoni logistikasüsteemi, kus laos askeldab 45 000 robotit, kes suudavad tellitud raamatu leida hiigelruumist kaheksa minutiga, kuid strateegilistes punktides on tööl laooperaatorid, kes robotile õige paki ulatavad. Sarnaselt maasikatega on ju ka raamatud eri suuruses ... Pärast lao robotiseerimist on töötajate hulk suurenenud kaks korda.
TÖÖSTUS
Pepper loodi inimestele seltsi pakkuma.
Foto: Shutterstock
Kas robotid vajavad
oma seadusi? Selleks ajaks, kui isesõitev auto oli inimese alla ajanud, oli juba valminud advokaadibüroo Triniti advokaadi Maarja Pildi ja tema kolleegi Karmen Turki õigusanalüüs riigikantseleile SAE 4 ja SAE 5 taseme sõidukite kasutuselevõtu võimalikkuse kohta. Anne-Mari Alver Advokaadid jõudsid järelduseni, et ainult isejuhtivatele sõidukitele pole mõtet seadust teha, välja tuleb töötada tehisintellekti seadustav ja intelligentsete robotite kasutust üldiselt reguleeriv robootikaseadus. “Juriidika eesmärk on see, et norme poleks igapäevaelus tunda. Et inimene saaks elada rahus, mõtlemata iga päev, ega ta juhuslikult ja enesele teadmata seadusi riku,” arutleb Maarja Pild. Robotitega seonduvas on seda küllalt keeruline tagada, sest palju on veel uut, mis tuleks seadustega paika panna. Näiteks – kas isesõitvad autod tohivad sõita ka inimeseta? Või kui noor tohib olla inimene isesõitvas autos? Teoreetiliselt peaks isesõitev auto olema turvalisem kui 30 Mai 2018
Maarja Pild
Foto: Sander Gering
inimjuhitav, sest inimlikud faktorid, nagu napsune või väsinud juht või roolis telefoniga rääkiv juht, on välistatud. Aga kes vastutab isesõitva auto avarii eest? Tekivad ka privaatsusküsimused – isejuhtiv auto teab oma sõitjatest väga palju, aga kui palju tuleks tal sellest avaldada politseile? Maarja Pild juhib tähelepanu sellelegi, et kui robot on väliselt inimese moodi või on programmeeritud käituma nii, nagu oleks tal emotsionaalset intelligentsi, ei saa temasse tegelikult suhtuda nagu asja. Nii näiteks “õpib” sellest aastast Tartu ülikoolis robot Pepper – Jaapani firmas SoftBank toodetud humanoidro-
bot, kelle funktsioonina on tootja näinud ette inimestele seltsi pakkumise. Pepper kuulub ettevõtetele uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi pakkuvale Hansabile, “õpinguid” Tartus toetab Telia. Lause humanoidroboti eluloost – “Enne ülikooli minekut töötas Pepper Telia klienditeeninduses” – kõlab ju väga inimlikult? “Ilmselgelt tuleb Pepperisse suhtuda nagu millessegi loomasarnasesse – teda ei tohi väärkohelda ega talle haiget teha –, vaatamata sellele, et valu ta ju ei tunne,” selgitab robotitesse suhtumise mõningat kahetisust advokaat Maarja Pild. “Me ei kaitsegi Pepperit põhjusel, justkui võiks see tehnoloogia tunda valu või end halvasti tunda. See ei ole võimalik. Me kaitseme avalikku närvi ja seda, et humanoidroboti väärkohtlemine paneks inimesed end halvasti tundma.” Omaette teema on see, kui robot käitub solvavalt inimeste suhtes. Kes vastutab, kui ettevõtte klient saab chatbot’iga suheldes räigete solvangute osaliseks? Microsoftis on selline juhtum juba olnud. Teadlased uurivad praegu sedagi, kas robotit on võimalik vastutusele võtta. Ja mida temaga siis teha – vangi panna või ühiskondlikult kasulikule tööle suunata? Kui rohked küsimused leiavad vastused ning Eestis robootikaseadus vastu võetakse, oleme maailmas esimene riik, kus seda tehtud on.