Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Uus fiiberlaser 6 kW
Lehtmetalli laserlõikus Plasmalõikus Gaasilõikus Painutus PlasmaPro OÜ, Plaadi 1, Pärnu info@plasmapro.ee • www.plasmapro.ee
Märts 2019
TÖÖSTUS
www.ssab.com
anti.metsamaa@ssab.com
Tehke terase valik tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.
Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.
SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.
SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.
SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.
Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.
TÖÖSTUS
Karjäärinõustamine lasteaias ja karma äris Eesti ettevõtteid vaevav tööjõupuudus ei näi nii pea lahendust leidvat. Potentsiaalne õpilaste arv on konstantne suurus ja tehnilistel erialadel õppijaid ei ole piisavalt. Räägitakse, et karjäärinõustamine peaks olema väga hea ja algama juba varajasest east. “Jaapanis valmistatakse lapsi erialavalikuks ette juba lasteaias, meil paraku ei tea põhikooli- või isegi gümnaasiumilõpetaja täpselt, mida ta õppima asub,” tõdeb Tallinna tööstushariduskeskuse IT valdkondade juhataja Eduard Brindfeldt. Tema sõnul lähevad need vähesedki noored õppima erialasid, mis ei vaja reaalainete põhja. Ja siiani valitseb Eestis arusaamine, et kui sul koolis kõige paremini ei lähe, asud edasi õppima kutsekooli. “Praegu õpib koolis 60% lastest kitsa- ja 40% laiapõhjalist matemaatikat. See tuleb ära lõpetada, sest see loob olukorra, kus loodus- ja insenerierialadel saavad õppida ainult need 40%,” on AS Standardi juht Enn Veskimägi resoluutne. Mis “loom” see digiaudit või -diagnostika siis ikkagi on ja millist praktilist kasu võiks sellest olla, selgitab IKT klastri esindaja Mering. Nii nagu finantsaudit annab soovitusi käibevahendite ja maksude optimeerimise ning finantskultuuri asjus, keskendub digiaudit suurema efektiivsuse ja lahenduste otsimisele tänapäeva tehnoloogiliste võimaluste kaudu. Tulemuseks on hinnang ettevõtte hetkeolukorrale koos soovitustega tervikliku infosüsteemi ulatuse, võimaliku ajakava ja ligikaudse eelarve kohta.
Kui ühe suure ettevõtte juht ütleb, et nemad usuvad väga karmasse ja rakendavad seda põhimõtet ka äris, siis mida sellest küll arvata. “Äri on äri, see peab tooma kasumit, aga meie ei tee midagi ainult kasumi pärast,” rõhutab indialasest Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i juhatuse esimees Bashyam Krishnan. Ta ütleb, et on arusaadav, et ettevõtja ootab kasumit. Aga Krishnan on veendunud, et kui see on ettevõtjale ette nähtud, siis ta selle saab, ja kui see pole talle ette nähtud, ei saa ta seda kasumit kunagi. Eve Kruuse Tööstuse toimetaja
TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Eve Kruuse, eve.kruuse@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall
PlasmaPro teenindab auto-, metsandus- ja ehitusettevõtteid
PLASMAPRO
PlasmaPro OÜ on sertifitseeritud lehtmetalli laser-, plasma- ja gaasilõikusteenuste ning painutusteenuste pakkuja, tutvustab PlasmaPro OÜ tegevjuht Otto-Henry Paasik ning selgitab, kes ja miks peaks valima oma koostööpartneriks PlasmaPro. 2018. aasta juulis soetas firma uue täisautomaatse Siemensi ja IPG tipptehnoloogial põhineva 6 kW fiiberlaseri. 2018. aasta oktoobris toimus Rootsis ülemaailmne konverents, kus SSAB EMEA AB ja PlasmaPro OÜ sõlmisid omavahel võrgustikulepingu. Nüüd, kui PlasmaPro OÜ on täieõiguslik liige Hardox Wearpartsi ülemaailmses võrgustikus, mis pakub kuluosi ja kuluosade lahendusi optimaalse tootlikkuse ja kasutusea tagamiseks, saab firma oma klientidele pakkuda ainulaadsemaid materjale ja teenuseid. PlasmaPro klientide hulka kuuluvad nii auto-, metsandus- kui ka ehitussektori ettevõtted. Hardoxi materjalid võimaldavad suurendada seadmete tööiga, olgu siis tege-
mist ekskavaatorikoppade, purustite, kallurikastide või muu seadme või masina osaga. Suur kulumiskindlus on ka äristrateegiline tegur. Hardoxi plaadid võimaldavad raha säästa, sest need on kergemad kui muud tüüpi terasplaadid. Seega kui kasutada neid veokitel, konteineritel, koppadel ja mujal, väheneb kogukaal. Väiksema kaaluga vähenevad omakorda kütusekulud ja suureneb kandevõime, mis tähendab, et saab ehitada suuremaid kandeseadmeid, mis suudavad kanda suuremaid koormaid. Valides oma partneriks PlasmaPro, võite olla kindel, et saate õige materjali, parima kvaliteedi, toodete konfidentsiaalsuse ja meie isikliku toe. Iga Hardoxi toodetud terasplaadi liikumist
jälgitakse, mis tähendab, et neid saavad müüa ainult volitatud ja eraldi välja valitud edasimüüjad. Lisaks Hardox®-i materjalile pakume veel Strenx®-i, Toolox®-i ja Duroxite®-i plaate. Küsimuste korral kirjutage meile aadressil info@plasmapro.ee. Koos leiame lahenduse.
Märts 2019 3
TÖÖSTUS
Harjutustund Tallinna tööstushariduskeskuses
Tööjõu nappuse taga
on nõrk matemaatika ja puudulik karjäärinõustamine See, et tehnilistel erialadel ei ole piisavalt töötajaid, on suuresti tingitud sellest, et osa koolides õpib 60% lastest kitsa- ja 40% laiapõhjalist matemaatikat. Nii saavad loodus- ja insenerierialadele õppima minna ainult need 40%. Ja karjäärinõustamine on vahel olematu. Eve Kruuse Tallinna tööstushariduskeskuses täituvad kõige kehvemini mehaanika ja metallitöö erialad. Mehhatroonika õpperühmas jäid eelmisel sügisel pea pooled kohad täitmata, aga külmatehnika paigaldamist ei asunud õppima ükski noor. “Kui avasime tööstusinformaatika ja roboti operaatori erialad, langes meh4 Märts 2019
hatroonika erialale vastuvõtt. Potentsiaalne õpilaste arv on konstantne suurus ja probleem on selles, et tehnilistel erialadel ei ole piisavalt õppijaid. Räägitakse, et karjäärinõustamine peaks olema väga hea ja algama väga varajasest east. Jaapanis valmistatakse lapsi erialavalikuks ette juba lasteaias, meil paraku ei tea põhikooli- või isegi gümnaasiumilõpetaja täpselt, mida ta õppima asub,” tõdeb Tallinna tööstushariduskeskuse IT valdkondade juhataja Eduard Brindfeldt. Tallinna Kopli ametikoolis jäid 2018. aastal täitmata kinnisvarahoolduse ja puukäsitöö eriala. “Kooli pakutavad erialad lähtuvad tööturu vajadusest, seega on meie koolitatavad tulevased spetsialistid tööturul vägagi nõutud,” väidab Kopli ametikooli direktor Kaspar Kaugija. “Põhimõtteliselt on sama seis – õpilasi ei jätku – kõikides kutseõppeasutustes, ka kõrgkoolide tehnilistel erialadel,” rõhutab Brindfeldt. “Peamine
põhjus on selles, et noori on vähe ja nemadki lähevad õppima erialasid, mis ei vaja reaalainete põhja. Ja paraku tulevad keerulistele erialadele õppima ka need, kelle kesmine hinne on 3,0. Siiani valitseb Eestis arusaamine, et kui sul koolis kõige paremini ei lähe, asud edasi õppima kutsekoolis,” tõdeb Brindfeldt, kelle meelest on lahendus lihtne: karjäärinõustamisega tuleks alustada juba põhikoolis, isegi lasteaias. Ka Kaugija meelest seisneb probleem kutsehariduse üldises halvas maines. “See, et õppekohad jäävad täitmata, on üleüldine probleem,” nendib Kaugija. Igal aastal lõpetab Tallinna tööstushariduskeskuses keskmiselt kümme külmamehaanikut, aga ometi vajatakse neid spetsialiste veel rohkem. Premia Tallinna Külmhoone AS-is on praegu küll külmatehnikute kohad täidetud, aga juhatuse esimees Aivar Ausi sõnul on probleem selles, et noored, kellel oskused olemas, lähevad tööle laevade
TÖÖSTUS Foto: Sven Arbet
Foto: Tööstushariduskeskus
AS Standardi juht Enn Veskimägi
peale, sest meremeeste palgad on suuremad.
Matemaatika kaks suunda nõrgestavad tehnikaalasid
“Praegu õpib koolis 60% lastest kitsaja 40% laiapõhjalist matemaatikat. See tuleb ära lõpetada, sest see loob olukorra, kus loodus- ja insenerierialadel saavad õppida ainult need 40%,” on AS Standardi juht Enn Veskimägi resoluutne. Tema sõnul on Eesti haridus devalveerunud seetõttu, et kogu aeg on mingeid järeleandmisi tehtud. “Koolijuhid viivad jõuga gümnaasiumisse ka kahemehed – et mitte kaotada pearaha. Pakun, et õpilastest 15–20% on sellised, kellel poleks gümnaasiumisse üldse asja. Praegu satub meil ainult 25% noortest kutseõppesse, aga see peaks olema 50%. Näiteks Soomes läheb 60% lõpetajatest kutseõppesse. Tšehhis, Austrias ja Šveitsis pääseb ülikooli ainult 25% lõpetajatest, teised kõik suunatakse kutseõppesse,” selgitab Veskimägi ja lisab, et kõik see, mis praegu tööjõuturul toimub, saab alguse haridusest. Koolitatakse jätkuvalt arvukalt ärijuhte, haldusjuhte, juriste – aga tööturg ei vaja neid. Töösturi meelest on meie kõrgharidus devalveerunud. See on kohati väga madala tasemega tasuta õppekohtade tõttu ja ühtlasi seepärast, et palju on õppekavasid, kuhu võetakse vastu ka nõrk gümnaasiumilõpetaja, sest ülikoolides on kohti rohkem kui gümnaasiumilõpetajaid. See aga omakorda soodustab väljakukku6 Märts 2019
mist (kuni 15–20% esimese aastaga). Riik küll tellib erialad, mida õpetatakse, aga seda on vähe. Näiteks tehnikaülikoolis oli 90ndatel puidu- ja mööblierialal lõpetajaid igal kevadel 25–30, aga tänavu lõpetab kümmekond magistrit, kellest neli on välismaalased. 90ndatel oli üheksa suurt mööbliettevõtet, praegu on neid Eestis üle 600. Kuidas me neid lõpetajaid siis jagame, küsib Veskimägi. “Ja see, et neid lõpetajaid nii vähe on, algab sellest, et nad ei kvalifitseeru selle kitsapõhjali-
Jaapanis valmistatakse lapsi erialavalikuks ette juba lasteaias, meil paraku ei tea põhikoolivõi isegi gümnaasiumilõpetaja täpselt, mida ta õppima asub. Tallinna tööstushariduskeskuse IT valdkondade juhataja Eduard Brindfeldt se matemaatika pärast,” on Veskimägi veendunud. “Sügisel rääkisin Tallinna tööstushariduskeskuse direktoriga, kes ütles, et ta ei saanud mehhatroonikute õpperühma täis, sest need, kes tulid, on nii nõrga ettevalmistusega, et kool pidi neid pool aastat järele õpetama, et nad saaksid uuest aastast tugevamatega koos edasi minna. Põhikooli tase oli nii madal. Olen sellest olukorrast korduvalt ka haridusjuhti-
dega rääkinud, aga midagi pole ette võetud. Nüüd otsime tippspetsialiste mujalt, sest me ise ei koolita neid,” ohkab Veskimägi. Seda, et lõpetajatest spetsialiste on vähe ja nad ei kata tegelikku vajadust, kinnitab ka Brindfeldt. “Meil lõpetab igal aastal 400–500 noort tulevast spetsialisti, aga neist ei jätku. Just nimelt tulevast, sest tegelikult väljub koolist n-ö toorik, mida saab vormida, kuigi tööandjad tahavad, et koolist tuleks valmis spetsialist. Tavaliselt on kutsekoolidel aga tööandjatega head suhted, õpilased läbivad nende juures praktika ja leiavad endale sealt töökoha ning üldjuhul on tööandjad ka nendega rahul,” tõdeb haridustöötaja.
Napib ka õpetajaid
Tööstushariduskeskuses napib ka õpetajaid. Õppejõud peavad olema topelthead – tugevad spetsialistid ja head pedagoogid –, aga õpetaja töötasu on koolis 1300 eurot, samal ajal kui ettevõttes teenib mehhatroonik 2500–3000 eurot. “Kui kaua jätkub sellisel moel motivatsiooni ja missioonitunnet? See, et õpetajaid ei jätku, on kõigi – riigi, kooli ja tööandjate – ühine probleem. Olukorra muutmiseks tuleb luua õppejõudude motivatsioonisüsteem,” on Brindfeldt veendunud. Õnneks ei ole probleeme täiskasvanute täiendusõppega. Tehnilised erialad arenevad kiirelt ja inimestel on pidevalt motivatsiooni ennast täiendada, õppijad on motiveeritud ning üldjuhul õpituga rahul.
TÖÖSTUS
Kehra paberivabrik müüb oma tooteid igal mandril, välja arvatud Antarktikas Pool sajandit tagasi tundsid koolist koju minevad lapsed Kehra paberitehasest möödudes lämmatavat haisu. Silla alt, üle mille tee viis, lookles tööstusjäätmetest reostatud vesi. Toonasega võrreldes on pilt praegu palju parem. Haisu tunneb mitte rohkem kui neljal korral aastas ja jõevesi saab puhtamaks. Eve Kruuse
“Meie usume väga karmasse. Kui sa teed häid asju, leiab see hea tee sinu juurde tagasi,” räägib Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i juhatuse esimees Bashyam Krishnan, kelle kodumaa on India. “Arusaadav, et ettevõtja ootab kasumit. Kui see on talle ette nähtud, siis ta saab selle, kui see pole talle ette nähtud, ei saa ta seda kunagi. Jah, äri on äri, see peab tooma kasumit, aga meie ei tee midagi ainult kasumi pärast. Oleme veendunud, et kui panustame keskkonda, siis annab loodus meile ka tagasi,” rõhutab Krishnan. 2014. aastal investeeriti 14 mil-
Iveco Daily Natural Power CNG ERIHINNAGA
jonit eurot uue lubjaahju ehitusse, tänu millele vähenes lubja kasutamine 90% võrra. Samuti vähenes jääkaine kogus, mis tekib lubja kasutamisel. Tänu sellele keskkonnainvesteeringule toodetakse nüüd ka parema kvaliteediga paberit. Võrreldes 2005. aastaga vähendati jõevee tarbimist 40% võrra, seda vähendatakse veelgi. “Vesi, mille tagasi jõkke laseme, on väga hea kvaliteediga ja vastab normidele,” väidab Krishnan. Mõned korrad aastas on aga siiski spetsiifilist haisu tunda. Seda põhjustab vabriku taaskäivitamine pärast tehnoloogilist hooldust.
HOIAME KOOS EESTI LOODUST! ~35% säästu kütuselt vs diiselkütus sõidab Eesti rohegaasiga madalam müratase Hi-Matic automaatkäigukast täismass 3,5 kuni 7,2 tonni
Küsi ka Iveco Stralis NP pakkumist! Iv Pluss AS Pärnu mnt 556, Laagri 677 9060 myyk@ivpluss.ee www.ivpluss.ee
TÖÖSTUS Foto: Eve Kruuse
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i juhatuse esimees Bashyam Krishnan
Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader ütles, et kompleksloaga sätestatud mõõtmistulemused näitavad, et saasteainete heitkogused jäävad üldiselt lubatud piiridesse. 2018. aastal esines ületamisi vääveldioksiidi osas. Ettevõte andis keskkonnaametile 2018. detsembri lõpus teada, et neil käivad vääveldioksiidi vähendamiseks läbirääkimised vajaliku seadme tarnijatega ja 2019. aasta esimesel poolel selgub, millal nad vastava seadme saavad. “Keskkonnainspektsiooni tellitud õhuseiremõõtmised alles käivad, tulemused peaksid selguma selle kuu lõpus,” teatas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. “Pärast nende analüüsimist saab otsustada, mida tuleb ja saab veel ette võtta, näiteks kas nõuda täiendava tegevuskava rakendadamist. Inspektsioon jälgib ettevõtte tegevust ja praegu ei ole sanktsioone rakendatud.” Tehase praegune omanik Tolaram Grupp on tehasesse investeerinud 135 miljonit eurot, millest 75 miljonit on investeeritud keskkonnakaitse eesmärgil. Enamasti on investeeringud sellised, et välja on vahetatud tervelt üks osa tehasest ja asemele on ostetud uhiuued seadmed.
TÖÖSTUS Foto: Sven Tupits
Tehas kasutab aastas ca 350 000 m3 puitu. See ostetakse kokku ainult Eestist. Paberit toodetakse 70 000 tonni aastas. Läinud aasta käive oli 61 miljonit eurot, millest 99% oli ekspordikäive, puhaskasum oli 13,3 miljonit eurot. 80% energiast, mida tehas kasutab, on taastuv. 2017. aastal käivitatud koostootmisjaamast tulev soojus- ja elektienergia kasutatakse täies mahus oma tootmises. Seda ei müüda energiavõrku. Allikas: Horizon Tselluloosi ja Paberi AS
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i uus soojuse ja elektri koostootmisjaam
Tehas maksab riigile saastemaksu ca 100 000 eurot aastas.
Eestis on ühed parimad töötajad
“Olen töötanud paljudes maades ja kogemuse põhjal võin öelda, et Eestis on ühed parimad töötajad, nii spetsialistid kui ka töölised,” tõdeb Krishnan. Tehases on 366 töötajat, 900 inimest töötavad teistes firmades, mis on ka tarneahela kaudu Horizoniga seotud. Üle 70% tehase töötajatest elab Kehras või selle ümbruses. Tehnoloogilised teadmised tootmiseks tulevad Eestist, tehases on väga hea arendustiim. Arendustööd teevad nii Eesti kui ka välismaa spetsialistid, mõned töötajad ja tootmisjuht on Indiast.
Arendatakse keskkonnasõbralikke tooteid
Masuajal, 2007.–2008. aastal, kukkus esimesena kokku ehitussektor, tsemendi kasutamine vähenes oluliselt ning jõupaberist tsemendikottide turg kadus. Otsustati, et pole mõistlik, kui kogu äri on sõltuvuses ühest sektorist ning otsiti uusi võimalikke tooteid ja turge. Praegu töötab tehas täisvõimsusel ja jõupaberit müüakse 74 riiki, kogu müügist läheb Euroopasse natuke alla 50%. Kehra vabrik müüb oma toodet igal mandril, välja arvatud Antarktikas. Paberiostjad teevad Kehra jõupaberist peamiselt paberkotte tsemendi trans10 Märts 2019
Kuidas Horizon täidab Euroopa Liidu kliima- ja energiasäästunõudeid EL 2020 eesmärk EL 2030 eesmärk Horizon 2018
Kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemine
Taastuveneergia osakaal
Energiaefektiivsuse parendamine
20%
20%
20%
40%
27%
27%
80%
80%
21%
portimiseks. Peale tavalise jõupaberi tehakse kaitsepakendi paberit, tugevat pakendipaberit, isolatsioonipaberit, niiskuskindlat paberit, rooste eest kaitsvat paberit. 2003.–2018. aastani osteti sisse pehmepaberit ja tehti sellest mitmeid tooteid, paraku ei olnud see kasumlik ning see lõpetati ära. Mõni aeg tagasi alustati aga uue toote arendustööga, et saada paberit, mis sobiks toidutööstusele ja kokkupuuteks toiduga. Nõue oli, et paber oleks taaskasutatav, biolagunev, näeks välja tugev ning võimalikult ökoloogiline ehk ei läigiks. Nüüd toodetakse paberit, mis vastab turu ootustele. Paljude klientidega tehakse koostööd juba 20 aastat. Paberit, millest toidukotte tehakse, tarniti Euroopa Liidu riikidele, kuni ühel hetkel otsustati ka ise neid kotte tootma hakata. Ettevõtte siht oli liikuda taastuvast
materjalist toodetud taaskasutatavate toidupakkimiskottide turule, need asendavad plastkotte. Kotte müüakse Baltikumi ja Skandinaaviasse. “Meie eetika ei luba müüa kotte riikidesse, kuhu müüme juba sama paberit, sest nii konkureeriksime iseenda klientidega. Jah, me saaksime toota kotte parema hinnaga, kui teevad seda meie paberit ostvad kliendid, aga pakuksime sellisel moel ebaeetilist konkurentsi,” rõhutab Krishnan. Mais avatakse liin, millega toodetakse kotte, kuhu saab pakendada toortoitu, näiteks jahu, kohvi, suhkrut, helbeid. Aasta lõpus hakatakse tootma kotte, millesse võib pakkida valmistoitu, ja mõne aja pärast tehakse liin, kus toodetakse pakendeid vedelike jaoks. Kehra tehases toodetud paberil on Saksamaa firmalt saadud sertifikaat ISEGA, mis kinnitab paberi sobivust kokkupuuteks toiduga.
TÖÖSTUS
Premia eesmärk on,
et raskema töö teevad ainult masinad Premia Tallinna Külmhoone AS on alati kasumis olnud, 42% Eesti turuosast on Premia käes. Kolme aastaga on ettevõtte turuosa tõusnud 7–8%, edasi saab kasvada ainult suuremate investeeringute najal. Eve Kruuse
Pa Kü rim si töö pe ta rso ja na on als te et rve pa tö kk öt um aj ist a! .
2018. aastal oli Premial meeletu kasumi ja käibe kasv, konsolideeritud käive oli võrreldes 2017. aastaga 6,5% suurem, puhaskasum tõusis 3,6 miljonilt 5,7 miljoni euroni. Kindlasti oli selles oluline osa erakordselt soojal suvel. Toodeti 6500 tonni jäätist, mis on 1000 tonni rohkem kui esialgu plaanitud. Et
suvel ei suudaks tehas nii palju toota, kui on nõudlust, toodetakse alati jäätist jaanuaris ette. “Me ei tahaks teha jäätist ei öösel ega nädalavahetusel, sest see on kallim ja ületundide tegemine on füüsiliselt raske. Inimene peab sellisel režiimil vastu ainult ühe kuu,” tõdeb Premia Tallinna Külmhoone AS-i juhatuse esimees Aivar Aus. Aga Premias ollakse innovaatilised – kui seitse-kaheksa aastat tagasi oli ettetootmise perioodil juurde vaja 50 inimest, siis nüüd piisab 20st. Seda tänu tootmise paremale planeerimisele, seadmete ja liinide efektiivsele kasutamisele. Soome kaotas paar aastat tagasi suhkrumaksu, tänu sellele sai Premia tagasi oma hea ekspordivõimaluse. Vähesel määral turustatakse jäätist ka Taanis ja Norras, aga kõige stabiilsema ja suurema ekspordimahu moodustab Leedu
turg. Samuti müüakse jäätist Valgevenesse ja Venemaale.
Jaekett ei aktsepteeri kõrgemat hinda
Kütuse- ja elektriaktsiisi tõstmine mõjutasid logistika hindu. Et jäätist tuleb vedada spetsiaalse transpordiga, mis on kallim kui tavaline, andis see kõvasti tunda. “Küte kontorites on meil gaasipõhine, aga ka gaasi hind tõusis. Teemaksud ja raskeveomaksud tulid juurde,” loetleb Aus. “Samuti on logistikas igaaastane palgasurve. Nii tõusebki hind ka lõpptarbijale. Mitmed tootjad ei taha sellest rääkida, aga mõned jaeketid ei ole nõus võtma kallima hinnaga toodet müüki,” väidab Aus. “Nii on näiteks Maxima meile öelnud, et nad ei aktsepteeri toote uut, kõrgemat hinda, et kui tahate müüa, müü-
TÖÖSTUS
Foto: Premia
ge vana hinnaga,” teatab Aus. “Kindlasti ei saa väita, et keeldume toodet müümast,” kommenteeris Maxima kommertsjuht Kristina Mustonen. “Oleme alati valmis partneritega suhtlema, aga hinnatõus peab olema põhjendatud ja vastuvõetav. Kui hinnatõus on meie hinnangul tarbijale liialt tuntav, otsime koostöös alternatiive,” “Ka Rimiga on suhteliselt keeruline,
saaks tõsta töötasu kuni 10%. Sellel aastal on plaan tõsta lihttöölistel palka 7%. Spetsialiste on keeruline leida, aga Premias saab töötaja, kes on leidnud kollektiivi uue inimese, lisatasu. “Tasapisi töökäte vajadus väheneb, sest innovaatiliste lahenduste finantseerimise pealt meie firma kokku ei hoia. Suund on, et tulevikus ei peaks inimesi hooajaks üldse juurde võtma,” selgitab Aus.
aga oleme alati lõpuks kokkuleppele jõudnud. Coopiga, Selveriga ja Grossiga on võimalik läbi rääkida,” tõdes Aus. Ajal, kui paljud ettevõtjad maadlevad tööjõupuudusega, on Premias kaadri voolavus minimaalne, inimesed on õppinud hindama stabiilsust. “Nad näevad, et see, mida ma luban, selle nad ka saavad,” rõhutab Aus, kelle esimene tingimus 2016. aastal firma etteotsa asudes oli, et
TÖÖSTUSTARVIKUID IGALE SEADMELE
Meie ettevõtte põhitegevuseks on varuosade valmistamine ja remont, metallkonstruktsioonide valmistamine, mehaaniline metallitöötlemine. Tänu kogenud töötajatele pakume Teile järgmiseid teenuseid: Keevitamine Treimine Freesimine Puurimine Valtsimine Hammasrataste valmistamine NIKRON-MET OÜ Tel 5566 6914 nikronmet@gmail.com www.nikron.ee
VARSON TÖÖSTUSTARVIKUD
OÜ VARSON TALLINN Tähnase tee 2 Peetri küla, Harjumaa tel 601 4594 info@varson.ee
TARTU Turu 45D tel 733 9811 tartu@varson.ee
PÄRNU Savi 20/1 tel 444 0010 edgar@varson.ee
www.varson.ee
Märts 2019 13
Ettevõte MV STEEL GROUP tegeleb roostevabast materjalist torude tootmisega ning pakub ka laias valikus roostevabast materjalist ja alumiiniumist tooteid: • • • • •
TORUD TERASLEHED RULLMATERJAL ÜMARMATERJAL TREPIKÄSIPUUDE ÜHENDUS
Materjalid: AISI 304; AISI 304L; AISI 316; AISI 316L; AISI 430; AISI 310; AISI 201
MV Steel Group Eesti filiaal Laevastiku 3S, Tallinn Tel 515 8732 jaanus@mvsteelgroup.lt
www.mvsteel.eu
TÖÖSTUS
Lumeranta OÜ: pea piiramatu valik uusi ja kasutatud puhastusmasinaid üle maailma Lumeranta OÜ põhitegevus on uute ja kasutatud professionaalsete puhastusmasinate müük, rent, hooldus ja remont ning see puudutab pea kõiki tuntud ja tunnustatud tootemärkide masinaid. Milliseid puhastusmasinaid ettevõte pakub? Väikepindadele mõeldud imurid kontorisse või koduseks kasutamiseks, tekstiili- ja aurupesurid, põrandahooldus- ja kombineeritud põrandapesumasinad ning kuivpühkijad nii väikestele kui ka väga suurtele pindadele, eskalaatorite ja travelaatorite puhastusmasinad jne. Kuigi firma on orienteeritud professionaalset puhastusteenust pakkuvatele ettevõtetele ja ettevõtetele, kes ise puhastavad, aitavad nad ka erakliente. Lumeranta OÜ-l on Eestis enam levinud varuosade ja kulumaterjalide väga suur laovaru ja arvatavasti ka suurim hooldusremonditöökoda. Firmal on professionaalsed ja kogenud hooldusmehaanikud, kes teenindavad sisuliselt piiramatut valikut uusi ja kasutatud puhastusmasinaid üle maailma.
Saadaval on üsna suur valik spetsiifilisi kasutatud varuosi, ka pisut vanematele mudelitele, millele mõnikord ei ole enam otstarbekas uut, suurt ja kallist varuosa paigaldada või mida pole enam isegi saadaval. Nii jae- kui ka hulgimüügis on akud ja akulaadijaid, varuosad, tarvikud ning kulumaterjalid puhastusmasinatele. Lumeranta OÜ-st saab ka puhastusvahendeid, tarvikuid, prahikotte, paberitooteid, koristuskärusid, kindaid, hügieeni- ja kaitsevahendeid – kõike, mis seotud professionaalse sisepindade puhastamise, pinnahoolduse ning kaitsmisega. Autodele pakutakse pesu-, puhastus-, hooldus- ja kaitsevahendeid nii salongi kui ka välimistele pindadele. Puhastusvahenditele ja -tehnikale lisaks on saadaval ka jalatsite puhastusseadmed, puhastusteed ladudesse ja tootmisse ning statsionaarsed või eemaldatavad pealsõidurambid ehk kaldteed kaubikutele. Küsida võib välituhatoose ja prügikaste erinevatesse tingimustesse ning avalikku ruumi. Tootevalikus on veel tsentraalsed tolmuimejad, nende tarvikud ja torustikud ning paigalduskomplektid, samuti joogivee puhastussüsteemid koju ja kontorisse. Lumeranta OÜ ei paku küll puhastusteenust, küll aga teeb vajadusel nii puhastusmasinate kui ka -vahendite õige ja ohutu kasutamise koolitust.
Märts 2019 17
TÖÖSTUS
Targad laadimislahendused on elektromobiilsuse arengu võti Ensto Grupp on rahvusvaheline elektriettevõte, seejuures üks esimesi, kes avastas, et elektromobiilsuse kiire areng eeldab nutikate laadimistarvikute väljatöötamist. Ettevõte on tootnud ja tarninud elektriautode laadijaid üle kogu Euroopa. Siie Hint Ensto Ensek alustas laadimislahenduste tootmise ja arendamisega kümmekond aastat tagasi ning oli paari teise tuntud rahvusvahelise tootjaga üks esimesi, kes valdkonda panustama hakkas. Praeguseks on fookus poolkiirete ehk 22 kW võimsusega laadijate tootmisel. Neid on tarnitud üle kogu Euroopa ja
väiksemates kogustes ka väljapoole Euroopa piire. Ensto Enseki emaettevõte on Soomes elektritarvikuid ja materjale tootev pereettevõte Ensto Group, kes tähistas eelmisel aastal oma 60 aasta juubelit. Ensto Ensek on Eestis tegutsenud juba 25 aastat ning Keila tehas on grupi üks suuremaid tootmisüksusi.
Elektromobiilsus on tulevik
Ensto pakub peaaegu kõiki laadimislahendusi. Ettevõtte portfooliosse kuuluvad kortermajade ja avalike kohtade laadijad, kiirlaadijad ning eelmise aasta detsembris jõudsid esimest korda turule mugavad kodulaadijad. Toodetakse ka huvitavaid kaks ühes laadimisja multimeedialahendusi, mis on populaarsust kogunud Põhjamaades. Ensto täispaketti kuuluvad mitmed laadijatega seonduvad juhtimis- ja tugiteenused.
Elektriauto koos laadimisjaamaga
TÖÖSTUS
Fotod: Siim Lõvi
Rahvusvahelise energiaagentuuri andmetel müüdi 2016. aastal maailmas üle miljoni elektriauto. 2019. aasta märtsiks on müüdud viis miljonit elektriautot ja prognoosi järgi sõidab 2030. aastaks maailma teedel üle 125 miljoni elektrisõiduki. Bloombergi sõnul plaanib Suurbritannia valitsus lõpetada tavaliste bensiini- ja diiselmootoriga autode müügi 2040. aastaks ning investeerida elektrilaadijaid tootvatesse ettevõtetesse. Lähitulevikus hakatakse Ühendkuningriigis kinnisvaraarendajatelt nõudma elektriautode laadijate olemasolu kõikidel uusarendustel. Eestis ei ole küll teema nii suuri mõõtmeid võtnud, kuid Ensto AS-i turundusjuhi Andres Meresmaa sõnul on viimastel aastatel ka Eesti turul muudatusi märgata. ,,Arendajad on hakanud mõtlema sellele, et ärihoonete ja elamurajoonide juures peaksid olema elektriautode laadijad. Projekteerijate seas on arutluse all ka laadijate nutikad makselahendused.’’ Meresmaa leiab, et äripindade arendajad peaksid mõtlema, kuidas elektriautodega sõitjaid ligi meelitada, sest nad on väärt kliendid. Praegu ei osata
KEVORAL OÜ
PUIDUST PAKKELAHENDUSED TÖÖSTUS- JA TRANSPORDIETTEVÕTETELE
Standardalused Eriotstarbelised alused Sõrestikkastid Klaasipukid Muud pakkevahendid Kuumtöötlemine Laoteenus
Uuri lähemalt:
www.kevoral.ee kevoral@kevoral.ee • Tel 735 1350 • Tel 510 4030 • Lemmatsi 61702, Tartumaa, Eesti
TÖÖSTUS
Foto: Siim Lõvi
Nutikas pistik teeb laadimise lihtsaks
veel elektriautode kasutajaid ja nende mõju nii kinnisvaraturul kui ka tarbijatena piisavalt väärtustada. ,,Elektriautoga sõitjad on üldiselt keskmisest moeteadlikumad, innovatiivsema mõttelaadiga ja maksujõulised tarbijad. Potentsiaalsed head kliendid mistahes teenuse osutajale – olgu kultuuriasutus, spordi- või kaubanduskeskus,’’ nendib Meresmaa. Norra ja Rootsi kaubanduskeskustes on elektriautode laadimine populaarne. Ensto Ensek toodab nendele turgudele kaks ühes meedia- ja reklaamilahendusega elektriautolaadijaid – klient saab ühel ajal laadida ning infot ja reklaami tarbida.
Tuleviku rakendused aitavad kulusid kokku hoida
Eelmisel aastal sõlmis Ensto Ensek Norra ettevõtte Avinoriga hankelepingu, mille raames on ettevõte tootnud ja paigaldanud elektriautode laadimisjaamu mitmetesse Norra lennujaamade autoparklatesse. Kahe firma vaheline koostööleping kehtib kolm aastat ja tulevikus on 3% Norra lennujaamade parklates Ensto Enseki toodetud laadimisjaamad. Meresmaa sõnul on elektromobiilsus Skandinaavias väga populaarne ning elektriautodega sõitjad eeldavad, et laadimisvõimalusega parkimiskohti on kõikides avalikes parklates. Näiteks moodustasid CNBC andmetel elektriautod eelmisel aastal 39% kogu Norra autode müügist ja 6,4% Nor20 Märts 2019
Mis on nõudmised heale laadimispunktile? Meresmaa sõnul peab laadimispunkt olema turvaline nii kasutaja, auto kui ka elektrivõrgu jaoks. Auto ei tohi tekitada häireid võrku ja vastupidi. Lihtsasti märgatav, käsitsetav ja leitav. Samal ajal ei tohi see silma riivata. Paljudel juhtudel peab olema piisavalt nutikas, sest elektriauto ise on üks parajalt tark seade ja kasutajagi on nutikas. Laadimine peab olema igale kasutajale, ka uuele, kes esimest korda autot laeb, kiiresti arusaadav. Laadimine peab hakkama kohe esimesel katsel tööle. Laadimise lõpetamine peab olema kiire ja lihtne. Ja kui tõesti mingi tõrge tekib, peab olema selge, kuhu abi saamiseks pöörduda. ra autodest sõidab elektrienergial. Järgmise viie kuni kümne aasta jooksul muutuvad elektriautod hinna poolest konkurentsivõimeliseks, mis tähendab, et elektriautode müük tõenäoliselt kasvab. Laadimisteenuste areng käib käsikäes elektrivõrgustike ja infotehnoloogia pideva arenguga. Ensto Ensek ei tooda ainult laadimislahendusi, ettevõtte teenuste hulka kuulub ka laadimisseadmete hooldus ja korrashoid,
mida tehakse pilvepõhise rakenduse kaudu. Kusjuures rakendused ja võrgustikud võimaldavad elektriautoga sõitjale andmeid, mis annavad põhjaliku ülevaate tema sõidu- ja laadimistegevuse kohta. ,,Praegu saab infot elektriautode endi äppidest, kuid see on ainult auto poolt vaadates. Tegelikult on juba praegu olemas ja kasutusel lahendused, kus info laadimispunktide kasutamise ning kasutajate tarbitud elektrienergia kohta jõuab kinnisvarahalduriteni. Nende andmete põhjal saab kasutajatele arveid esitada. Kõik oleneb laadija tellijast, kas ta soovib paigaldatavale laadimispunktile vaba kasutust või tasulist teenust. Iga juhtum lahendatakse eraldi ning leitakse just sinna asukohta ja konkreetsele tellijale sobiv lahendus,’’ sõnab Meresmaa. Meresmaa sõnul on selleks, et elektriautondus Eestis jälle hüppeliselt kasvama hakkaks, vaja visionääre, kes paneksid suunad paika, koostööd riigiga, elektriautode tootjate initsiatiivi ning autolaadijate tootjate valmisolekut. ,,Oleme investeerinud tootmise Eestisse toomisse piisava varuga, aga samal ajal on meil võimalik kohapeal tootmismahte kasvatada, juhul kui turg seda nõuab. Praegustele vajadustele on meil piisav maht juba olemas. Ensto on valmis!’’ Alllikad: Bloomberg.com, CNBC.com, rahvusvaheline energiaagentuur, konverents ,,Kuidas kiirendada elektromobiilsuse arengut Eestis?’’
TÖÖSTUS
Eesti inimene ostab
aina enam hinda
Eestis on majanduskasv, räägivad analüütikud ja näitavad uhkelt tõusvaid jooni graafikutel. Paraku ei kajastu see Eesti inimeste toidukaupade tarbimises, sest aina enam ostetakse hinda, näitab 2018. aasta sügisel Eesti konjunktuuriinstituudi läbi viidud tarbijaeelistuste uuring. Sirje Potisepp, toiduliidu juhataja Eesti tootjate hinnaeelis võrreldes välismaiste kaupadega on kadumas, mistõttu jõuavad tarbijate ostukorvi aina enam tooted, mis on valmistatud mujal. Kuigi Eesti tootjad ei tee järeleandmisi kvaliteedis ning kasvatavad sortimenti, on hinnaga keeruline konkureerida, sest mahud on oluliselt väiksemad kui globaalsetel tootjatel. Eesti toodete hindu on tarbijale soovimatus suunas mõjutanud ka kehtiv maksupakett.
Uuring näitab, et valdavalt kodumaist toitu ostis viimase aasta jooksul 74% vastanutest. Eestimaiseid tooteid osteti enam kõigis kaubagruppides, kus olid esindatud nii kodumaised kui ka importtooted. Kui vanemad inimesed on kodumaise toiduga emotsionaalselt rohkem seotud, siis noorte puhul argument, et kaup on eestimaine, ei tööta.
Noorte side Eesti toiduga on habras
Kodumaisus on noortele toidukaupade juures järjest vähem oluline. 18–29-aastastest noortest ostis viimase aasta jooksul valdavalt kodumaiseid toidukaupu 53% ning see number on olnud juba aastaid hiilivas languses. Noorte eelistusi mõjutavad paljud eeskujud ja trendid, mis ei ole sugugi alati kantud mõttest, et toit olgu tervislik ja tasakaalus. Pigem kukub ostukorvi soodne ja põnev kaup. Seda kinnitab ka uuring, sest noorte hinnang oma toitumise tervislikkusele on võrreldes teiste vanuserühmadega märgatavalt madalam – oma toitumist pidas suuremal või vähemal määral tervislikuks 63% noortest. Noorte hoiakud kujunevad välja keskkonna ja individuaalsete tegurite koosmõjus. Hoiakuid kodumaise toidu suhtes mõjutavad hind, kättesaadavus ja valikuvõimalused. Individuaalsetest teguritest on olulised väärtused, uskumused ja teadmised – millised on Eestis toodetud toidu omadused ja eelised importtoodete ees. Uskumused on paraku tugevamad kui teadmised ning siin ei ole tootjatel muud, kui turundust tulevikus rohkem noortele suunata. Turule on tulnud väga palju eriilmelisi välismaiseid tooteid ja selle suure valiku seast on Eesti tootjal raske silma paista. Noored on avatud uuendustele, reisivad palju ning tahavad kogetud maitseid ka siin Eestis proovida. Seetõttu on tootearendus Eestis kahesuunaline – ühelt poolt juurte juurde tagasi ning samal ajal eksootilised ja uudsed maitsed, mida näeme igal aastal Eesti parima toiduaine tootekonkursil. Turunduseski nuputatakse sihtrühmapõhist lähenemist – see, mis sobib ühele vanusegrupile, ei sobi teisele. Nii on noorte kõnetamiseks tarvis kasutada hoopis teisi kanaleid, sõnumeid ja tegevusi ning tootjatel tuleb leida üles ja teha koostööd nendega, kes on noortele eeskujuks. Loe uuringust lähemalt siit: www.agri.ee/et/uudised-pressiinfo/ uuringud/turu-uuringud/tarbijauuringud
22 Märts 2019
TÖÖSTUS
Talvine PAKRI teadus- ja tööstuspark
PAKRI –
Foto: erakogu
ideaalse infrastruktuuriga tark tööstuslinnak Tallinnast vähem kui 50 km kaugusel asub PAKRI teadus- ja tööstuspark (PAKRI) – tark tööstuslinnak, mis sobib rendipinnaks eelkõige ettevõtetele, kes vajavad tegevuseks suurt hulka elektrienergiat, või tootmisettevõtetele, kes hindavad keskkonnasõbralikku töökeskkonda. Gaili Eding, PAKRI teadus- ja tööstuspargi esindaja PAKRI peamine konkurentsieelis on energiaalane automnoomsus ja logistiliselt hea asukoht – ummikuvaba Paldiski linn, kus paari kilomeetri raadiuses on ligipääs kahele jäävabale süvasadamale, lisaks raudteevõrgustik ja otseühendus maanteedega. Lähim lennujaam asub 16 km kaugusel. Veel on piirkonnas ligikaudu 500 inimest ehk eduka tootmisettevõtte jagu töötajaid, kes lähevad iga päev tööle kodulinnast välja – tööjõupuuduses vaevleva tööstuse kasutamata potentsiaal.
Energiakuludelt 30% kokkuhoidu
Energiaalane autonoomsus ja taastuvenergia on PAKRI jaoks olulised. Jooksvalt jälgitakse klientide energiatarvet, hoonetes on ruumipõhised seire- ja kontrollseadmed, valgustuses kasutatakse LED-lampe ning kasutusel on 100% hakkepuidul töötav koostootmisjaam. Mõnda hoonet köetakse ainult jääksoojusega ning see kõik tähendab kliendile umbes 30% kokkuhoidu energiakuludelt. Lähiajal suureneb tööstuspargis kasutatava roheenergia osakaal – möödunud aasta lõpuks valmis PAKRI pargil kahe jalgpalliväljaku suurune päikesepark ja paigaldamisel on väiketuulik. 24 Märts 2019
Foto: Raul Mee
PAKRI on keskendunud rohetehnoloogiale, kuid tegelikkuses tegutseb tööstuspargis mitmete valdkondade ettevõtteid. PAKRI teadus- ja tööstuspargist leiab sellised rohetehnoloogiaettevõtted nagu Clean Success OÜ, kes toodab Clean EcoWorldi kaubamärgi all eestimaiseid ökoloogilisi puhastusaineid, ja Millennium Invest OÜ, kes toodab Käina lahest ammutatud mudast kosmeetikatooteid. Teadusparki mahuvad veel puitelementmajade tootja Kruunu OÜ, suurt hulka elektrienergiat vajav Jaapani päritolu Blockhive’i arvutipark ja tootmise poolelt mitmed metalliettevõtted, näiteks Hoffmann Metall. Praegu on PAKRI valmis vastu võtma ka suure energiatarbega kasvuhoone ja koondama järjest rohkem mahetoidu kasvatajaid. Kõiki PAKRIs tegutsevaid ettevõtteid ühendab aga võimalik tööstussümbioos, näiteks ühe ettevõtte jäätmed võivad olla teise toormaterjal. Samuti pakub ettevõtetele tuge tööstuspargi tugeva energia-, kinnisvaraarenduse ja finantsalase taustaga meeskond.
Põhja-Euroopa suurim
Järjepidev laienemine on alati olnud PAKRI üks eesmärke. Aastaks 2020 plaanib teadus- ja tööstuspark saada Põhja-Euroopa juhtivaks rohetehnoloogia kompetentsikeskuseks ja suurimaks erakapitalil arendatavaks targaks tööstuslinnaks. Ambitsioonikat laienemiskava toetavad üleilmsed trendid, kus kogu tööstus liigub järjest enam selles suunas, et teha rohkem koostööd teadusega. See on juba praegu ja saab alati olema PAKRI üks tugevusi.
Vastutustundlik ettevõte
Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte auhinnagala, PAKRI pälvis tunnustuse keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi ja rohetehnoloogia arendamise eest Eestis. Fotol keskkonnaminister Siim Kiisler, PAKRI tegevjuht Enn Laansoo jr ning PAKRI müügi- ja kommunikatsioonijuht Klaire Kuusk.
Valdkondade ühine koostöö
PAKRI üks erisus on veel see, et töökeskkond luuakse koostöös kliendiga vastavalt tema soovidele, sest tööstus- ja rohetehnoloogiaettevõtete spetsiifika seab ka töökeskkonnale mitmesuguseid nõudmisi. Tööstuspargis on pakkuda 20–1700 ruutmeetri suuruseid lao- ning tootmispindu, mida vajadusel saab suurendada kuni 12 000 ruutmeetrini ning pakkuda on ka välisladude võimalust.
Praeguseks 11 aastat tegutsenud PAKRI teadus- ja tööstuspargi vastutustundlikku tegutsemist on märgatud ja hinnatud: ainsa tööstuspargina on saadud vastutustundliku ettevõtte hõbetaseme kvaliteedimärgis (kusjuures seda juba kolm aastat järjest) ning 2018. aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte konkursil pälviti ka keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi ja rohetehnoloogia arendamise tunnustus. Hiljuti töötas PAKRI oma klientide tarvis välja rohemärgise, mis on kinnitus keskkonnasõbralikust ja energiasäästlikust tootmisest. Praeguseks on rohemärgis jõudnud mitmete klientide toodete etikettidele. Järjest kasvav autode maht Tallinnas, piirangud veotranspordile ja suurenevad ekspordinumbrid on märk, et arenevas Paldiskis asuv PAKRI teadusja tööstuspark on oma asukoha, infrastruktuuri, visiooni ning potentsiaaliga ihaldusväärne koht, millesse investeerida või kus oma ettevõtet kasvatada.
Kvaliteetsete tööriiete tootja! Kauplus Grolls
Peterburi tee 75, Tallinn
60 70 160
www.grolls.ee
A part of the multi-specialist
Kvaliteetsete Kvaliteetsete Kvaliteetsete Kvaliteetsete Kvaliteetsete Kvaliteetsete tööriiete tootja! Kvaliteetsete tööriiete tootja! tööriiete tööriiete tööriiete tootja! tootja! tööriiete tootja! tööriietetootja! tootja! Kauplus Grolls
Peterburi tee 75, Tallinn
60 70 160
www.grolls.ee
A part of the multi-specialist
A Apart Kauplus Grolls Peterburi 75, Tallinn 160160 www.grolls.ee Aofpart ofmulti-specialist the multi-specialist Kauplus Grolls Peterburi 75, Tallinn 70 Kauplus www.grolls.ee Grolls Peterburi tee 75, Tallinn 60 70 160 www.grolls.ee part of Athepart the multi-specialist of the multi-specialist uplus Kauplus Grolls Grolls Peterburi Peterburi teetee 75,tee Tallinn 75, Tallinn 606060 7070160 60 70 160 www.grolls.ee www.grolls.ee Kauplus Grolls
Peterburi tee 75, Tallinn
60 70 160
www.grolls.ee
A part of the multi-specialist
A part of the multi-specialist
TÖÖSTUS
Jaak Nigul: ümber saab jagada ainult lisandväärtust rahana
Tarmeko kontserni juht ja omanik ning presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud Jaak Nigul ütles teenetemärki vastu võttes, et kui 90% Eesti maksutulust ja kogu primaarne maksutulu laekub ettevõtlusest ning sellest omakorda ligi 90% umbes 6400 ettevõttest, kus töötab ainult üle 300 000 inimese, on 1,3 miljoni elanikuga riiki keeruline jätkusuutlikult ülal pidada. Einar Ellermaa Teie lihtne ja jõuline avaldus, kuidas riigile üldse raha tekib, tuletas mulle meelde tuttava ettevõtja kurtmise, et järjest vähem gümnaasiumide ja isegi
ülikoolide lõpetajaid saab aru, kuidas riigile raha tekib. Ma küsisin hiljuti oma tütrelt, kes käib 12. klassis, kas talle on koolis õpetatud, kust riik raha saab.
Jaak Nigulist Jaak Nigul on abielus, tal on kaks tütart ja ta on mitmekordne vanaisa. 1985. aastal Eesti põllumajanduse akadeemia metsanduse eriala lõpetanud Jaak Nigul tegeles viis aastat metsateadusega ja siirdus siis ettevõtlusse. Siiani kasutab ja täiendab ta oma mahukat metsandusteemalist raamatukogu. Ta on lapsest saati tegelenud filateeliaga, on jahimees, metsades ja rabades uitaja ning nagu ta ise ütleb, loodusest korilaste jäätmete – kilekottide, pudelite ja plasttopside – korjaja ilma kampaaniata.
TÖÖSTUS Tuli välja, et põhimõtteliselt ei ole. Riigil pole mingit oma raha, kõik riigi pakutavad hüved maksab maksude kujul kinni ettevõtlussektor. Ettevõtlus tähendab pidevat riskide võtmist oma varaga ja enda valeotsuste kinnimaksmist. Ettevõtjad koos ettevõtluses töötavate töövõtjatega loovad selle lisandväärtuse, mille ümberjagamisele tugineb ühiskonna heaolu, kuid töötajad ei võta riske. Kas gümnaasiumis peaks majandust ja ettevõtlust õpetama? Kindlasti. Ülikoolides tuleks õpetada tulevastele õpetajatele tõde majandusest ja inimloomusest, mitte ainult kujutelmi sotsiaalsest õiglusest. Loomulikult võib igaühel olla oma tõde, kuid majandusõpetus peaks toimuma ideoloogiavabalt. Õpetataks teooriaid, kuid mitte üht ideoloogiat. Keegi tark kommentaator varjunimega “inseneR” kirjutas hiljuti ühe loo juurde kaks mõtet, mis iseloomustavad hästi hariduse sisu olulisust. 1. “Lastele tuleb õpetada seda, et tuleb taibata teha niisugust tööd, mille tulemuste eest on teised nõus maksma.” 2. “Vaese maa elaniku intellektuaalne tase ongi madal, sest muidu ta ei oleks vaene.”
TÖÖSTUS arv, aga seda ülemused ei soovi. Seetõttu ei vähenenud ka viimase kriisi ajal riigisektor üldse. Erasektoris kadus samal ajal ligi 100 000 töökohta. Eks töö ettevõtlussektoris ongi raske ja seal tuleb ka tegelikult isiklikult vastutada. Kui palju eksid või laiskled, siis vallandatakse. Erinevalt riigisektorist seal asendustöökohti üldiselt ei peeta.
22. veebruaril presidendilt teenetemärki vastu võttes
Milline on see keskkond, milles ettevõtja toimetab? Millised on teie mured? Kui nalja teha, siis ettevõtlusmuredega, nagu kõikuv müügi- ja toormeturg ning neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism, saame ise hakkama. Keeruline on riikliku hariduspoliitikaga, mis mõjutab tugevalt tööjõuturgu. Kuna tööjõudu napib, on järelikult hariduspoliitika olnud pikemat aega vale. Kuna makse maksab vähemus, on ka maksupoliitika vale. Riigi poliitika ja kohalik bürokraatia saavad ettevõtlust ning seeläbi üldist heaolu nii toetada kui ka takistada. Kui heaolu on vähe, siis järelikult on ettevõtlusel liiga palju takistusi.
“Väga suured probleemid on ühiskonnas pead tõstev sotsiaalne egoism ja silmakirjalikkus.” Väga suured probleemid on ühiskonnas pead tõstev sotsiaalne egoism ja silmakirjalikkus. Tahtmised kasvavad pidevalt, kuid tahtjad pole nõus aitama oma tahtmisi kinni maksta. Suuremaid vabadusi ja õigusi nõuavad enamasti need, kes endale kohustusi ei võta. Paljud ei saa aru isegi väga lihtsatest põhjuse ja tagajärje vahelistest seostest. Võtame näiteks metsanduse. Metsa- ja puidutööstus on tänapäeva maa28 Märts 2019
Foto: Jaanus Lensment
Kas Eesti haridus- ja maksupoliitikas tuleks teha muudatusi? Ühiskonnale kasuliku hariduspoliitika aluseks peaks olema tõdemus, et heaoluks saab ümber jagada ainult lisandväärtust raha kujul. Emotsionaalseid väärtusi, näiteks laulupidu, ei saa ümber jagada. Ka väärtusi, nagu turvatunne, õiguskord, tervis, kultuur või haritus, ei saa pensionidena välja maksta, kuid neid tagavad inimesed teevad kahtlemata hädavajalikku tööd. Maksupoliitika peaks tagama, et kõik selleks võimelised inimesed kataksid vähemasti oma vanemate riikliku pensioni kulud.
Tarmeko lugu
Ühe uitamispäeva “saak”
Foto: erakogu
ilmas pea ainus sektor, millel on olemas vastus meie praegustele kliimaprobleemidele. Võttes küpse puu maha ja tehes sellest mööbli või maja, lukustame puidus oleva süsiniku pikaks ajaks. Noores metsas algab uus süsinikusidumine. Samal ajal laseb kõdunev puu süsiniku atmosfääri tagasi. Keskkonnaorganisatsioonid ja -aktivistid võtavad aktiivselt sõna metsaraiete teemal, ometi hindavad kõrgelt puidust tooteid. Hiljuti tekitas minus hämmingut aga uudis, et Eesti metsade kaitse alla võtmist toetab Eesti looduseuurijate seltsi kaudu Gazprom. Olete seisukohal, et Eesti riigi pidamine sellise maksumaksjate arvuga nii suurte kuludega ja nii suure riigisektoriga ei ole jätkusuutlik, aga midagi ei ole muutunud. Miks? Kui madalamaid töökohti jääks vähemaks, peaks vähenema ka ülemuste
Mööbliettevõte RAS Tarmeko erastati 1995. aastal. Juhtkond eesotsas Jaagu isa Oleviga pakkus ettevõtte hinnaks 100 miljonit krooni, mis osutus liiga kõrgeks. Euroopa mööbliturul toimusid järgnevatel aastatel suured muutused. Aasia tootjad tulid odavate Euroopa mööbli koopiatega Euroopa turule ning Tarmeko müük ja kasum kukkusid järsult. Enamik aktsionäre soovis osaluse müüa. Mitme tehingu ja isiklike käendustega laenude abil ostis Nigulite perekond aktsiad kokku ning ettevõte muutus pereettevõtteks. Puitmööbli tootmine oli kahjumlik ja tuli lõpetada. Vaja oli koondada ligi tuhat töökohta. “Isa, kes pärast 59 aastat tööd on praegugi veel juhtkonnas tegev, võttis protsessi väga isiklikult ega tahtnud seda ise teha. Ta oli ju kõik need inimesed ise tööle võtnud. Mina pidin selle patu oma hingele võtma, sest teine valik oleks olnud pankrot. Me maksime nii riigile, töövõtjatele kui ka tarnijatele kõik võlgnevused. Erastamisvõlg riigile sai makstud lõpuks 2005. aastal.” Praegu on Tarmeko kontserni olulisemad müügiartiklid kasespoon ja sellest valmistatud vineer, spoonist painutatud vineerdetailid ja mööbel ning vineerist karkassiga pehme mööbel ja peamine turg on Euroopa riigid.
REISID TÖÖSTUSMESSIDELE Tööstustehnoloogia mess Hannover Messe | 01.–05.04.2019 | Hind al 1040 €/in Toiduainetetööstuse mess IFFA | 04.–09.05.2019 | Hind al 399 €/in Mööblitööstuse mess Interzum | 21.–24.05.2019 | Hind al 715 €/in Puidutööstuse mess LIGNA | 27.–31.05.2019 | Hind al 585 €/in Metallitöötluse mess EMO Hannover | 16.–21.09.2019 | Hind al 835 €/in
Vaata ka teisi messireise www.karol.ee
E-post info@karol.ee Tel 614 3085 AS Karol Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti
20aastane kogemus aurusüsteemide terviklahenduste loomisel
AURUKATELDE HOOLDUS MÜÜK RENT
Võta ühendust ja küsi pakkumist: mail@kaul.ee tel 512 6421 www.kaul.ee
20 AASTAT TEHNOPARKIDE ARENDUST Mergo Holding Oü Kaupmehe 7, 10114 Tallinn Andrus Piir piir@mergo.ee Tel 626 0110