Märka võimalusi!

MÄRKA VÕIMALUSI! L E H T VA L M I S KO O S T Ö Ö S E E S T I T Ö Ö A N D J AT E K E S K L I I D U G A

D E T S E M B E R 2017

SISUKORD

2–3

Alo Raun töövõimereformist

4

Intervjuu minister Jevgeni Ossinovskiga

5

Uuring: 39% firmadest on valmis palkama vähenenud töövõimega inimest

6

Avo Leok: ratastoolis kalakasvataja

7

Pahkla küla paneb vaimupuudega inimese silmad särama

8

Fotod: Shutterstock, Eero Vabamägi

Üks lahendus tööjõuprobleemile Oleme praegu Eestis olukorras, kus iga aasta väheneb töötavate inimeste arv 4800 inimese ehk umbes Saue-suuruse linna võrra. Meie rahvastik vananeb, paljud meist rändavad välismaale end teostama ning noori lisandub tööturule liiga vähe.

Suur pilt näitab, et aastal 2040 on Eestis 120 000 erasektori maksumaksjat vähem kui praegu.

TOOMAS TAMSAR, Eesti Tööandjate Keskliidu juht

Töökäte puuduse probleem ei puuduta ainult erasektoris tegutsevaid ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus on neile vajalikke töötajaid piisavalt. Tegemist on Eesti arengu pikemaaegse küsimusega: kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb aina vähemaks, siis kes maksab

25 aasta pärast seenioridele pensioni, kes peab üleval haridus- ja tervishoiusüsteemi ning kogu riiki? Kui praegu peab iga erasektori töötaja ülal 1,6 inimest, siis aastal 2040 peavad teie lapsed üleval juba kaht inimest. Üks lahendus, mis aitab kaasa probleemi leevendamisele, on aktiivsem vähenenud töövõime-

ga inimeste tööturule kaasamine.

Tegemist on kõrgelt motiveeritud inimestega, kes soovivad anda oma panuse meie kõigi edusse. Oleme seda meelt, et igal inimesel, kes suudab ja tahab töötada, peab see võimalus Eestis olemas olema. Kas või väikese koormusega.

Küll aga peame nii tööandja-

te, kolleegide kui ka kodanikena olema vastuvõtlikumad. Tihtilugu näeme vähenenud töövõimega inimeste töötamisel võimalikke takistusi liiga suurtena või seal, kus neid tegelikkuses ei eksisteeri. Aitamaks leevendada ning kaotada taolisi asjatuid hirme viib Eesti Tööandjate Keskliit Sotsiaalministeeriumi toel läbi projekti, mille sisu on tutvustada vähenenud töövõimega inimeste värbamise võimalusi tööandjatele. “ Sotsiaalministeeriumi Euroopa Sotsiaalfondi vastu. Muu hulgas oleme käivitanud tööandjate ühisuse, kuhu kuuluvad ettevõtted lubavad kohelda vähenenud töövõimega töötajaid teistega võrdselt.

Sellest erilehest saate lugeda

kogemuslugusid nii tööandjatelt kui ka vähenenud töövõimega inimestelt, kes on elavaks näiteks selle kohta, et julgem kaasamine toob endaga edu ja aitab leevendada töökäte puudust.

Panen kõigile tööandjatele südamele otsida ise aktiivselt lahendusi tööjõuprobleemile, see ei saa olla ainult riigi ülesanne.

Minge oma ettevõttesse tagasi ja vaadake avatud silmadega ringi. Võimalik, et te praegu veel ei märka võimalust pakkuda vähenenud töövõimega inimesele tööd. Ja kui te juba olete aktiivsed ning tegutsete vähenenud töövõimega inimesi tööturule kaasates, siis andke ka endast märku. Teiste tööandjate kogemuste kuulmine inspireerib tegutsema.

Intervjuu Tom Rüütliga

9

Töövarjupäev toob unistused lähemale

10

Maarja Küla aitab erivajadusega inimesed tööjõuturule

11

Nägemispuudega ajakirjanik Jakob Rosin

12

Ettevõtete kogemused

2 MÄRKA VÕIMALUSI! ARVAMUS

Kuigi töövõimereformi tee on konar Mida muudab töövõimereform?

Eesti riik seisab raskete valikute ees – kas leida juurde tuhandeid uusi töötavaid inimesi ja muuta maksusüsteemi või minna paarikümne aasta pärast pankrotti.

Meie riigi kulutused kasvavad kiiremini kui tulud, eriti tähendab see, et töötajaid/maksumaksjaid on üha vähem ning neid, keda tuleb üleval pidada, üha rohkem. Nii hoiatas oma hiljutises arvamusloos majandusõppejõud ja statistik Velda Buldas (EPL, 28.11.2017).

Eesti ligi 100 000 töövõimetuspensionäri (ja teised püsiva töövõimetusega inimesed) läbivad lähiaastatel uudse töövõimehindamise ning neile hakatakse maksma töövõimetoetust.

Töövõimereform käivitus täismahus 2017. aasta 1. jaanuarist, hindamisele tuleb tulla isikliku korduvekspertiisi tähtaja alusel ehk üleminek kestab 2021. aasta lõpuni.

SÜSTEEMID

ALO RAUN

See, kui Eesti riigil saab raha otsa, on üks halvemaid asju, mis saab juhtuda, sest siis pole raha palkadeks ega toetuste maksmiseks, muudest kaasnevatest hädadest rääkimata. Kui see peaks juhtuma, oleksime kõik kaotajad. Suured kaotajad. Õnneks pakub Buldas välja mitu sammu, mille abil meie riiki pankrotikursist päästa.

Need on pensioniea tõstmine 70. eluaastani, tööhõive suurendamine 90 protsendini tööealisest elanikkonnast, 10-protsendilise kasumimaksu kehtestamine ettevõtetele ja igal aastal Eestisse 500 uue võõrtöölise toomine. Kõik need valikud on omamoodi valusad ja ebameeldivad, kuid Buldase arvutused on karmid – kui tahame nulli jääda, peame rakendama lausa kõiki mainitud samme korraga.

Kuigi Eesti erinevad valitsused kipuvad käituma tihti risti vastupidiselt taolistele ekspertide soovitustele, on riik siiski midagi kriisi ennetamiseks ette võtnud – tõenäoliselt suurim selline samm on töövõimereform, mis peaks aitama paljudel vähenenud töövõimega inimestel leida endale töö. Ehk siis suurendada tööhõivet, kui rääkida majanduskeeles.

Hästi lihtsalt öeldes on Eestis kümneid tuhandeid tervisehädadega inimesi, kes tahavad elada täisväärtuslikumat elu ja on suutelised selle saavutamiseks tegema endale sobivat tööd. Tei-

selt poolelt kurdavad tööandjad tööjõupuuduse üle ehk neil on nõudlus uute tööTöövõimereformiga tajate järele. Nii ongi riik otsuskaasneb palju tanud pingutauusi ja uuenenud da selle nimel, teenuseid. Paljud ei et need kaks tea, et mitmed neist poolt kokku viia. on loodud tööandjate Aastate jookmotiveerimiseks ja sul aidatakse nii on täitsa tõsiselt tõenäoliselt enam võetavad. kui kümme tuhat inimest tööle, mis tähendab, et need meie kaasmaalased hakkavad saama palka, ettevõtted leiavad uusi töökäsi, Ees- seda viib ellu praegune Keskti majandus saab kasvada ja riik erakonna-sotsiaaldemokraatikogub selle pealt makse. Selline de-IRLi valitsus, samas oli selmuutus võtab muidugi kaua ae- le üks peamine vedur Reformiga, sest uue olukorraga peavad erakond, kes on praegu opositkohanema nii vähenenud töö- sioonis. Lisaks avaldasid reforvõimega inimesed ise, ettevõt- mile tunamullu toetust vabajad kui ka ülejäänud ühiskond. erakondlased, hääletades riigiSeda tuleb teha ka suurima et- kogus töövõimetoetuse seadutevaatusega, sest tegu on ühe se muutmise poolt.

Nii et kuigi reformi käivitamihaavatavama osaga meie elasel tehti vigu ja mitmeid probnikkonnast.

Praktikas on töövõimereform leeme on ilmnenud ka elluviikäivitunud üsna valulikult. Kii- mise käigus, on see kokkuvõtrustades tehti vigu ja külvati tes investeering meie kõigi tuhirmu. Kõige keerulisem aeg levikku ja aitab Eesti riigil püoli 2014. aastal, kui vähenenud sima jääda. Eriti oluline on, et töövõimega inimeste esindajad puuetega ja teiste tervisehädakorraldasid Toompeal ja mu- dega inimeste teemad on lõpuks jal meeleavaldusi. Praeguseks ühiskonnas fookuses ning tegeon reformi päris palju paran- leme nende ja ülejäänud ühisdatud ning meeleolud rahune- konna tugevama lõimimisega. nud, mida kinnitab ka reformi Kuigi töövõimereformi tee on taga olev märkimisväärne koa- vahel konarlik, liigutakse põhilitsiooni-opositsiooni üksmeel: mõtteliselt õiges suunas.

Mis on töövõimereform ja mida see ei ole?

Kuid mis ikkagi on töövõimereform? Minu meelest kiputakse vastavalt vajadusele siduma töövõimereformiga pea kõiki Eesti sotsiaalsüsteemi aspekte ja eriti kõike, mis on süsteemis halvasti. Tõsi, sotsiaalministeeriumi haldusala on üks suur lapitekk, nagu ministeeriumi asekantsler Rait Kuuse on tabavalt öelnud. Kui ühe augu ära paikad, vajab kohe järgmine lappimist, kui tõstad teki nina alla, hakkavad varbad külmetama, ja vastupidi.

Näiteks kiputakse seostama töövõimereformiga puuetega inimesi, samas kui nemad moodustavad töövõimereformi sihtrühmast ainult umbes poole. Teine pool on peamiselt krooniliselt haiged inimesed. Lisaks on suur osa puuetega inimesi hoopis vanaduspensionärid ja alla 16-aastased noored, keda töövõimereform samuti ei puuduta.

Kindlasti meenub paljudele selle aasta alguses lahvata-

VANA Töövõimetus

UUS Mida hinnatakse?

Püsiva töövõimetuse protsent: 10–100%

Hinnang

Töövõimetuspension (vaid 40–100% töövõimetutele)

Mida makstakse?

Arvutatakse keerulise valemi alusel, mis sõltub inimese staažist, aasta koefitsiendist ja protsendist

Sotsiaalkindlustusamet

Kui palju?

Kes hindab ja maksab toetusi?

Oluline uuendus

Töövõime

Vähenenud töövõime, 2 liiki: puuduv töövõime, osaline töövõime

Töövõimetoetus

Puuduva töövõime korral 11,82 eurot päevas ehk 355 eurot kuus, milles on 30 päeva. Osalise töövõime korral teeb see vastavalt 6,74 ja 202 eurot.

(2017. aasta andmed)

Eesti töötukassa

Osalise töövõime korral peab toetuse saamiseks olema aktiivne: töötama, otsima tööd, õppima või olema hõivatud muu tegevusega, mis annab õiguse töövõimetoetusele.

Allikad: sotsiaalministeerium, töötukassa, Riigi Teataja, graafika: Toom Tragel

nud skandaal selle üle, et sotsiaalkindlustusametil sai juba ühe kuuga täis rehabilitatsiooniteenuse aastane järjekord. See oli väga kurb lugu, samas polnud töövõimereform selles järjekorras süüdi. Järjekorraprobleem on olnud juba aastaid ning pigem on töövõimereform olukorda leevendanud, sest osa inimesi saab nüüd rehabilitatsiooni hoopis töötukassa kaudu. Lisaks tehti hiljuti n-ö rehabilitat-

sioonireform, mille tulemusena peaksid tulevikus sellised järjekorrad märgatavalt lühenema.

Veel üheks näiteks on kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, mida need peavad oma abivajajatele osutama. Jah, mida paremini need teenused toimivad, seda kergem on inimestel tööd leida, kuid probleemid teenustega on samuti pärit juba varasemast ajast. Häda on paljus selles, et riik ei saa ko-

hustada linna- ja vallajuhte seisma suure südamega oma abivajajate eest. Osa seda teevad, teised aga üksnes näpuotsaga.

Samas on ka siin tehtud viimasel ajal edusamme, võeti vastu teenusestandardeid tõstev seadus, vallad on saanud uute teenuste arendamiseks euroraha ning ka õiguskantsler koputas omavalitsusjuhtidele südamele, et nad neid teenuseid siiski oma inimestele pakuksid.

MÄRKA VÕIMALUSI! 3

arlik, liigutakse õiges suunas TÖÖVÕIME HINDAMINE

1 PROBLEEM

2 ARST

Inimesel on tekkinud püsiv tervisehäda või hakkab kätte jõudma temale määratud püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi tähtaeg.

3 TAOTLUS

Inimene käib perearsti, eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul.

Inimene esitab töötukassale taotluse.

5 OTSUS

Ekspertarst hindab tema töövõimet taotluse ja terviseandmete põhjal.

Töötukassa teeb ekspertarsti arvamuse põhjal otsuse.

HINDAMISOTSUS

A PUUDUV TÖÖVÕIME TOETUS: Eesti töötukassa maksab talle töövõimetoetust (täismahus) 11,82 eurot päevas ehk 355 eurot kuus, milles on 30 päeva.

TEENUSED: sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus osutavad talle vajaduse korral igapäevaelu toetavaid sotsiaalteenuseid. (Kui ta soovib otsida tööd, saab ta abi ka Eesti töötukassast.)

TEENUSED

4 HINDAMINE

B

C

OSALINE TÖÖVÕIME

TÖÖVÕIMELINE

TOETUS: Eesti töötukassa maksab talle töövõimetoetust (väiksemas mahus) 6,74 eurot päevas ehk 202 eurot kuus. Toetuse saamiseks peab olema aktiivne: otsima tööd, õppima, töötama või olema hõivatud muu tegevusega, mis annab õiguse töövõimetoetusele.

TOETUS: Eesti töötukassa maksab talle tööotsingute ajal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, kui ta on tööta ja vastab hüvitise või toetuse saamise tingimustele.

TEENUSED: Eesti töötukassa osutab talle vastavalt vajadusele tööturuteenuseid. Igapäevaelu toetavaid sotsiaalteenuseid osutavad vajaduse korral sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus.

TEENUSED: Eesti töötukassa osutab talle vastavalt vajadusele tööturuteenuseid. Igapäevaelu toetavaid sotsiaalteenuseid osutavad vajaduse korral sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus.

2016. aasta jaanuarist uuenes töövõimereformi käigus töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti teenustevalik, kusjuures teenuste saamine ei eelda uue hindamise läbimist. Teenused on mõeldud tööealistele inimestele, kellel on puue, püsiv töövõimetus, invaliidsusgrupp, osaline või puuduv töövõime.

• Tööealine inimene, kes vajab abi eelkõige töö leidmiseks või töötamise jätkamiseks, peaks pöörduma töötukassasse.

• Inimene, kes vajab abi eelkõige igapäevaeluga toimetulekuks, peaks võtma ühendust sotsiaalkindlustusametiga.

• Lisaks pakuvad kohalikud omavalitsused sotsiaalteenuseid, millele kehtestati 2016. aastast miinimumnõuded.

Kohalikud omavalitsused Eesti töötukassa pakub mitmekesist valikut teenuseid selle järgi, mis just teie tööle saamist või töötamist takistab. Need on näiteks koolitus, tööpraktika ja ettevõtluse alustamise toetus.

• Vähenenud töövõimega inimestele pakutakse vajaduse korral järgmisi teenuseid: tööintervjuul abistamine, töökoha kohandamine, tugiisikuga töötamine, tööks vajalik abivahend, tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, kaitstud töö, töölesõidu toetus ja saatja sõidukulu hüvitamine.

• Osa teenuste kasutamiseks tuleb registreerida end töötu või tööotsijana.

Kui rääkida konkreetselt töövõimereformist, siis selle tuumaks on ühe kindla riikliku abiraha maksmise korra muutmine – senine töövõimetuspension asendatakse töövõimetoetusega ning rahasaamise õigust hinnatakse uutel alustel.

Jutt käib toetusest, mida makstakse inimestele, kelle konkurentsivõime tööturul on tervislikel põhjustel langenud.

Teisisõnu, kui puudetoetuste foo-

Sotsiaalkindlustusameti korraldatavad sotsiaalteenused: • igapäevaeluks ja tööks vajalikud abivahendid • sotsiaalne rehabilitatsioon • erihoolekande teenused • pikaajaline kaitstud töö • integreeritud teenused toimetulekuraskustes inimestele

kuses on tervis (nt ravimite ostmise toetamine), siis sellest eraldiseisva töövõimetoetuse (endise töövõimetuspensioni) fookuses on tegelikult hoopis töö. Kui inimese tervis on kehv, ei pruugi ta saada täiel rinnal tööd teha – see raha ongi puhver, mis aitab sellises olukorras ellu jääda. Jutt käib kusjuures ligi 100 000 eestimaalasest, keda nimetatakse uues süsteemis vähenenud töövõimega inimesteks.

• Linnad-vallad pakuvad samuti sotsiaalteenuseid, näiteks isikliku abistaja, tugiisiku või sotsiaaltranspordi teenus.

• Vajaduse korral pöörduge otse elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse.

Täpsemat infot töövõimereformi kohta vaadake www.töövõimereform.ee

Tõsi, toetused ei ole suured – vastavalt töövõimekao suurusele kas 202 või 355 eurot kuus, kus on 30 päeva. Võrdluseks, keskmine vanadus pension oli eelmisel aastal 340 eurot. Ent sellised on meie riigi võimalused ja Eesti valijate tahe – on ju meie senine sotsiaalpoliitiline lähenemine ehitatud üles õhukese riigi vaimus: riiklikud toetused olgu väikesed, inimeste ja nende lähedaste isiklik vastutus suurem.

Töövõimereformi ettevalmistamise käigus lisandus eelnevale mahukas vajaduspõhine teenuspakett. Näiteks hüvitab töötukassa vajadusel töökoha kohandamise ligipääsetavaks kuni 100% ulatuses, toetab tööle sõitu kuni 300 euro eest kuus, hüvitab kuni poole koolituskuludest ning annab tööks vajaliku abivahendi tasuta kasutada.

Enne “päristööle” minemist on võimalik kohaneda tööeluga nn

kaitstud töökohal. Seni kaitstud töö teenust saanud inimese palganud tööandjale maksab riik kuni 12 kuud palgatoetust, samuti makstakse kinni arvestatav osa sotsiaalmaksust, mida on erasektori tööandja tasunud vähenenud töövõimega töötaja eest. Siinjuures väärib eraldi rõhutamist ja tunnustamist, et päris mitmed teenused ning meetmed on loodud tööandjate motiveerimiseks.

Olime jõudnud tupikusse, kus oli kala, ent puudus õng Vajadus Eesti töövõimesüsteem ümber teha muutus eriti akuutseks seetõttu, et senine süsteem oli endaga umbe jooksnud. Kaks peamist vana süsteemi häda olid, et toetusesaajate hulk on aastatega massiliselt kasvanud ning paradoks, et kes on kord süsteemi sisse sattunud, see sealt enam naljalt ei välju – passiivsus.

Kui näiteks 2006. aastal oli töövõimetuspensionäre ligi 62 000, siis eelmisel aastal oli neid juba üle 97 000. Seega oli kümne aastaga nende arv kasvanud rohkem kui 50 protsenti. Kuna vahepeal ei tabanud Eestit mõni üleriiklik tervisevapustus, on loogiline eeldada, et kuskil süsteemis peitub viga. Eriti kiiresti kasvas töövõimetuspensionäride arv 2010.–2013. aastatel ehk majanduskriisi kontekstis, on levinud kahtlus, et paljude inimeste peamine diagnoos oli tegelikult töötus ja töövõimetustoetust kasutati sageli sotsiaaltoetuse aseainena.

Seda võisid soosida nii härda südamega pere- ja eriarstid, sotsiaalkindlustusametis töötavad ekspertarstid kui ka see, et süsteem oli ise vigaselt üles ehitatud. Kindlasti pani majanduskriis abi otsima palju neid inimesi, kelle tervis oligi kehv ning töövõime langenud, aga kes ei olnud varem töövõimetuse hindamist ette võtnud.

Lisaks töövõimetuspensionäride arvu kahtlaselt kiirele kasvule oli vana süsteem tõsine tupiktänav – inimesed said ainult passiivset abi ehk nendega ei tehtud piisavalt tööd, et nad tagasi töövõimeliseks saaksid, töö säilitaksid või endale töö leiaksid. Abivajajale anti küll kala, ent ei tehtud piisavalt tööd, et aidata teda ise kala püüdma.

Seega annavadki Eesti riigi pankrotikurss, üha süvenev tööjõupuudus, senine vigane töövõimetussüsteem ning soov vähenenud töövõimega inimestele täisväärtuslikumat elu pakkuda kokku üheks loogiliseks tulemuseks töövõimereformi. Reformi, mis muudab töövõime hindamise ja toetuse maksmise korda, kuid on pannud kivid liikuma laiemalt ning aitab loodetavasti vähenenud töövõimega inimestel muutuda senisest aktiivsemateks ühiskonnaliikmeteks.

4 MÄRKA VÕIMALUSI!

Minister Jevgeni Ossinovski

julgustab inimesi oma võimeid proovima Foto: Taavi Sepp

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kinnitab, et riik on igati valmis abistama ning toetama neid, kes saavad töövõimereformi abil tööle minna.

TUULI JÕESAAR

Kuidas töövõimereform teie hinnangul käivitunud on?

Reform on käivitunud ootuspäraselt. Nii suure muudatuse puhul, kus olulist rolli mängivad nii inimeste teavitamine, tehniliste süsteemide toimimine, rakendusasutuste ja partnerite valmisolek kui ka ühiskonna hoiakud, ei saagi eeldada täiesti sujuvat ning takistusteta käivitumist. Selline ootus poleks lihtsalt realistlik. Meie inimesed on pidevas valmisolekus võimalike kitsaskohtade võimalikult kiireks lahendamiseks.

Agu Sihvka alustas alati kõiki oma seletuskirju koolidirektorile sellega, et lubas kõik ausalt ära rääkida. Ma siis küsin ka nii: kui kõik ausalt ära rääkida, siis missugused on olnud käivitamisel ette tulnud suurimad raskused ja mida on neist õpitud?

Teadsime, et näiteks meditsiiniandmete sisestamisega võib tulla probleeme. See on valdkond, mis oli reformi ettevalmistamise käigus raskesti kontrollitav. Tegemist on inimeste delikaatsete isikuandmetega ja lihtsalt niisama katsetamiseks ei lubata neid kellelgi vaadata.

Kui aga terviseandmed on kehva kvaliteediga, siis pikenevad menetlustähtajad ja esineb rohkem ebatäpseid otsuseid. Näiteks selgus selle aasta esimestel kuudel, et taotluste menet-

lemine venib pikemaks kui algselt kavandatud 30 tööpäeva ning seetõttu tekkis inimeste sissetulekutesse auk. Muutsime kiiresti seadust, et selline olukord lahendada. Samuti on paljudel, keda uus hindamissüsteem puudutab, selle uuendusega paratamatult omad hirmud, kõhklused ning sageli ka lihtsalt napib infot. Teavitustööd tuleb teha pidevalt ja palju. Siin on meile heaks partneriks Eesti Puuetega Inimeste Koda, kelle poole tasub nõu saamiseks kindlasti pöörduda.

Inimesed tahaksid meeleldi tööl käia, kuid vahel on takistuseks kohaliku omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste nappus. Kuidas teie seda olukorda näete ja mida saaks teha, et omavalistuse suutlikkust tõsta?

Kohalike omavalitsuste võimekus sotsiaalteenuste osutamisel Soovime, et on kahtlemata olulikõik inimesed ne küsimus. Kahjuks saaksid teha jätab sotsiaalteenuste võimetekohast tööd. kvaliteet kohati soovida ja sellega tuleb tööd teha. Loodame, et suuremad omavalitsused on oma inimestele teenuse pakkumisel

Mida tahaksite öelda inimestele, kellel töövõime hindamine ees seisab? Ärge muretsege. On mõistetav, et elumuutus tekitab ärevust ja ebakindlust, kuid töövõimereformi eesmärk on inimeste elu paremaks muuta. Reformiga on tõusnud toetuste summad, suurenenud vajalike teenuste arv. Töötavate ja ühiskonnaelus osalevate vähenenud töövõimega inimeste arv kasvab. Tegemist on muudatusega, mida oli ammu vaja ja millest sünnib kasu kogu ühiskonnale. Kindlasti soovitan võtta ühendust ka Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, kellega koostöös alustasime sel aastal vähenenud töövõimega inimeste nõustamisega just töövõime hindamist puudutavates küsimustes.

võimekamad. Riik saab olla KOVidele sotsiaalteenuste arendamisel toeks. Kohalikele omavalitsustele toetusfondist eraldatavale, otseselt sotsiaalvaldkonna tegevusteks mõeldud toetusele lisaks saavad omavalitsused toetust ka tasandusfondist.

Nurisetud on, et töövõime hindamine on läinud kallimaks ja uue süsteemi haldamine vajab rohkem inimesi. Kuidas kommenteerite?

Töövõime hindamine põhineb täielikult uutel alustel. Varem määrati püsivat töövõimetust diagnoosi järgi ehk iga diagnoos andis kindla protsendiga töövõi-

mekao. Näiteks tähendas ühe sõrme puudumine 10 protsenti töövõimekaotust, sõltumata sellest, milliseid tegevuspiiranguid see inimesel tekitas. Nii oli hindamise protsess küll lihtne ja odav, aga ka ebatäpne.

Eesti töötervishoiuarstide eestvedamisel valminud töövõime hindamise metoodika järgib rahvusvahelisi standardeid ja arvestab iga inimese individuaalseid eripärasid. Nüüd hindavad praktiseerivad arstid töövõimet oma igapäevatöö kõrvalt. See omakorda võimaldab arvestada hindamisel kõige ajakohasemat meditsiinilist teadmist ning vaadata diagnoosist kauge-

male: selle mõju inimesele individuaalselt, tema võimekust ja takistusi tööturul. Ka töötukassa juhtumikorraldajal on sellisest hinnangust inimese tööotsingute toetamisel rohkem abi.

Aga sellisel lähenemisel on oma hind. Kui sotsiaalkindlustusameti kulu ühele ekspertiisile oli mullu 5 eurot, siis töötukassa maksab lepingupartneritele dokumendipõhise hindamise eest keskmiselt 97,56 eurot, visiidipõhise hindamise eest 169,09 ja lihtsustatud hindamise (ehk kui on töövõimet välistav seisund) eest 64,56 eurot. Kuidas ekspertiisi hind lõpuks kujunes? Maksumusele andsid esialgse hinnangu uue metoodika koostajad, arvestades, kui palju arsti aega hindamisele kulub. Samuti arvestati, et vajadusel tuleb hindamisse kaasata teisigi spetsialiste, näiteks füsioterapeut, logopeed, tegevusterapeut, eripedagoog. Lõplikud hinnad kujunesid riigihanke käigus.

Kuidas mind julgustaksite, kui oleksin seni üksnes toetustest elanud osalise töövõimega inimene, keda ootab nüüd ees elu esimesele töökohale asumine?

Töötamine võib anda inimese elule juurde ootamatult palju –

uusi elamusi, uusi sõpru, oma väärtuse tunnetust ühiskonnaliikmena, rohkem energiat ja elurõõmu. Elumuutus võib olla hirmutav, kuid ka uued kolleegid arvestavad sellega, et vajate aega töökohal kohanemiseks ja sisseelamiseks. Erivajadus aga ei pruugigi kedagi eriti üllatada, kuna vähenenud töövõimega inimesi asub tööle üha rohkem.

Ka tööandjad võivad olla tõrksad võtma tööle inimesi, kelle tervisesse neil täit usku pole. Kas ja kuidas saab riik tööandjaid julgustada, et osalise töövõimega inimese värbamine on hea mõte?

Sotsiaalministeerium koostöös tööandjate keskliiduga on võtnud südameasjaks tööandjate teadlikkuse suurendamise, et vähendada teadmatust ja eelarvamusi.

Suur osa vähenenud töövõimega inimesi suudab ja tahab tööd teha. Umbes pooled vähenenud töövõimega inimestest juba töötavadki. Tööandjatel on samas puudus töökätest ja nii on küsimus sageli üksteise paremas tundmaõppimises, müütide kummutamises. Erivajadusega inimestele eraldi töökohtade loomine ei saa aga olla eesmärk, sest kogemus näitab, et üldjuhul ei vajata “erilisi” töökohti – erivajadusega inimesed saavad enamasti hästi hakkama väga erinevates valdkondades ja erinevatel töökohtadel. Pigem on vaja tööandja paindlikkust ning riigi abi töökoha sobivamaks kohandamisel.

2015. aastal ütles kolmandik tööandjatest, et on enda hinnangul valmis võtma tööle vähenenud töövõimega inimesi. Nende motiveerimiseks pakub riik erinevaid maksusoodustusi ja toetusi. Lisaks toetab töötukassa ümberõpet ning erinevatel koolitustel osalemist.

Ja viimaseks, kuid mitte tähtsusetuna: miks seda töövõimereformi ikkagi vaja oli? Mis oleks juhtunud, kui me oleksime vanamoodi jätkanud?

Kui oleksime jätkanud vanamoodi, oleks meil ka praegu 100 000 inimest, kes tunneksid end ühiskonnast kõrvale heidetuna. Euroopa Liidu liikmesriigis ei oleks see aktsepteeritav ega väga kestlik käitumine. Soovime, et Eestis saaksid kõik inimesed teha võimetekohast tööd ja leida võimaluse eneseteostuseks.

MÄRKA VÕIMALUSI! 5 Foto: Shutterstock

Peamine on tahe tööd teha Kontaktikeskus on suurepärane näide soovist ja oskustest erivajadustega töötajatele vastu tulla.

VILVE TORN

Uuring: 39% firmadest palkaks vähenenud töövõimega inimese Ettevõtluskõrgkooli Mainor magistrant Olga Rogova viis Tallinna ettevõtete seas läbi uuringu, millest selgus, et 25% vastanutest poleks valmis vähenenud töövõimega inimest palkama ja koguni 36% vastanutest ei omanud seisukohta selles küsimuses.

JUULI NEMVALTS

Uuring näitas, et 25% ettevõtjatest eelistaks võrdsete kandidaatide puhul täieliku töövõimega inimest. 57% ettevõtjatest lähtuks küll otsustamisel muudest kriteeriumitest ja 17% ei omanud seisukohta. Ainult üks protsent eelistaks vähenenud töövõimega inimest.

Rogova sõnul näitab uuring, et ettevõtjad teevad tihti selgelt vahet ning vähenenud töövõimega inimesed on tööturul kehvemas positsioonis. “See pole põhimõtteliselt pahatahtlik, üle 90% vastajatest arvas, et vähenenud töövõimega inimesed peaksid olema ühiskonnaellu kaasatud ning saama paremini tööle. Samas on siin ka topeltmoraal, sest tegelikult ikkagi ise palkamiseks valmis ei olda,” ütles Rogova.

Nii mõnigi ettevõtja kommenteeris oma eitavat seisukoh-

ta vähenenud töövõimega inimese palkamisel: “Mind motiveeriks see, kui ühiskond ise oleks valmis vähenenud töövõimega inimeste tulekuks tööturule ja kui riik näitaks valmidust nende inimeste tööle palkamisel.”

“Erivajadusega inimese töölevõtmist toetavad paljud riiklikud soodustused, aga ettevõtjad pole sellest teadlikud,” lisas Rogova.

39% vastanutest ei teadnud, et riik kompenseerib vähenenud töövõimega töötaja sotsiaalmaksu osaliselt. 64% vastanutest polnud kuulnud riigi toetusest tööruumide või vahendite kohandamisele ning täiendõppe toetusele (60%). 68% ei olnud teadlikud töötaja tugiisiku teenusest.

“Puude või vähenenud töövõimega inimesel endal on võimalik ka tööle saamiseks palju ära teha. Näiteks ütlesid paljud uuringule vastanud, et kan-

didaadi tugev motivatsioon ja kompetents mõjutaksid neid vähenenud töövõimega inimest palkama,” lisas Rogova.

Mainori magistrandi sõnul aitaks vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmisele kaasa riiklike hüvitiste süsteemi lihtsustamine ning teadlikkuse tõstmine nii toetusvõimaluste kui ka vähenenud töövõime ja puude olemuse kohta.

“Vähenenud töövõime või puue ei tähenda, et inimene ei suuda tööd teha. See võib tähendada, et inimesele ei sobi mõnda liiki töö, aga mõne teise töö jaoks võivad tal olla väga head oskused, mida tööandja tegelikult otsibki. Puue ei defineeri inimest, alati tuleks näha inimest ennast ja tema oskusi,” ütles Rogova. “Puue ei tähenda, et see on inimesel kaasa sündinud, vaid võib olla õnnetusest tulenev ja puudutada iga tööandjat.”

Neid ettevõtteid, kes ei pea paljuks erivajadustega inimesi palgata, lisandub üha enam.

2009. aastal tööd alustanud Kontaktikeskus on siinkohal väga hea näide. Ettevõtte ärijuhi Ulvi Vallimäe sõnul on vähenenud töövõimega töötajad neil algusaastatest saadik töötanud ja ettevõtte jaoks on nad täpselt samasugused töötajad nagu kõik teised. On neid, kes kandideerivad ise, kuid on ka töötukassa soovitusel tulijaid. “Oleme mitu aastat olnud töötukassa ametlik koostööpartner ja meil laabub koostöö väga hästi. Töötukassa konsultandid teavad meie pakutavaid võimalusi ja oskavad hinnata, kellele võiks töö meie juures sobida,” selgitab Vallimäe.

Praegu töötab Kontaktikeskuses kümme vähenenud töövõimega töötajat, kuid mõni aasta tagasi oli neid üle kahekümne. Esimene erivajadusega töötaja tuli ettevõttesse 2012. aastal. “Tema on eriti tore näide sellest, kui väga tahab üks töötaja tööd teha. Nimelt ulatub meie kontor, kuhu ta kandideeris, läbi kahe korruse. Tualettruum asus aga teisel korrusel. See asjaolu muutis töötaja olukorra keeruliseks, sest ta liigub ainult ratastooliga. Selgitasi-

me majaomaniku plaani tulevikus WC ka I korrusele ehitada, aga tol hetkel see võimalus puudus. See ei saanud takistuseks. Töötaja leidis, et vajadusel saab ta koju minna, sest see ei asu töökohast väga kaugel.

Ja nii töötaski ta meil peaaegu aasta, kuni majaomanik lisatualeti ehitas. Eelmainitud töötaja toimetulek on hea – mõnel kuul lausa väga hea, mõnel natuke nõrgem,” toob Vallimäe suurepärase näite töökeskkonnast, kus suudetakse paindlik olla.

Esineb ka muresid Vallimäe selgitab, et aeg-ajalt ilmneb asjaolusid, kus vähenenud töövõimega inimesele osutub isegi nelja-viietunnine istuv töö väga vaevarikkaks. Probleeme tekitavad ka olukorrad, kus oma esimesele töökohale tulev erivajadusega töötaja lihtsalt ei suuda töökeskkonnaga kohaneda, sest puudub vastav harjumus. Nii soovitakse töötada pigem kodus. “Samas ei saa kodus töötamist lubada enne, kui on tõendeid piisavast enesedistsipliinist ja oskusest iseseisvalt töötada. Meil on esinenud olukordi, kus näiteks ärevushäirega töötaja jaoks osutub meie pakutud töö liiga intensiivseks ja nad ei pea isegi poole kohaga töötades koormu-

HEA TÖÖANDJA Kontaktikeskuse töötajate tagasiside: • toetav ja pingevaba töökeskkond; • paindlik tööaeg ja töökoormus.

sele vastu. See kehtib ka kõikide teiste töötajate puhul. Inimesed ongi erinevad,” tõdeb Vallimäe.

Mõtle võimalused läbi Erivajadustega töötajat palgates soovitab Vallimäe eelnevalt kindlasti läbi mõelda, mida ettevõte suudab omalt poolt pakkuda. “Samuti pange eelnevalt paika, kas ja mida on ettevõttes seesmiselt vaja muuta, et erinevate inimeste kohanemine sujuks võimalikult mugavalt. Kui töökohal on kõik selleks kohandatud, et erivajadusega inimene ennast hästi tunneks, ei tohi ära unustada ka fakti, kuidas erivajadusega töötaja tööle saab. Vajab ta selleks eritransporti või saab hakkama ühistranspordiga? Kes need kulud hüvitab,” arutleb Vallimäe.

Tihti soovib suur osa vähenenud töövõimega töötajatest töötada ka osalise tööajaga. Näiteks kolme täiskohaga töötaja töö teevad ära neli osalise tööajaga töötajat. Sellisel juhul vaagige, kas töökohti saab jagada või tuleb tekitada lisatöökoht? Kui ettevõttes on aga juba 100 osalise tööajaga töötajat, nagu Kontaktikeskuses, tähendab see juba 25 lisatöökohta. Ja seega suuremat kontoripinda, rohkemate inimeste juhendamist-koolitamist, lisanduvaid haigus- ja hoolduspäevi jne. “Kui olete aga paindlik, leiavad kõik olukorrad lahenduse. See printsiip kehtib muidugi kõikide töötajate puhul – enamik töötajatest on vastutulelikud, kui ka ettevõte samaga vastab,” tõdeb Vallimäe.

Hea teada Uuringus osales 95 Ülemiste City ärilinnakus tegutsevat ettevõtet. Valimi üldkogum oli 228 ettevõtet ja küsimustele vastas 42% ettevõtetest.

Eestis on 2016. aasta jaanuari seisuga 97 457 töövõimetuspensionäri vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. 48,7% töövõimetuspensionäridest töötab. Sotsiaalministeeriumi 2016. aastal läbi viidud uuringu järgi sooviks tasustatud tööd teha 56% mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest.

Puuet eristatakse: psüühika-, liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue.

Töö Kontaktikeskuse Jõhvi kontoris

Foto: Kontaktikeskus

6 MÄRKA VÕIMALUSI!

Avo Leok: vahel valiksin ettevõtja rolli asemel pigem palgatöö Endisest motokrossistaarist Avo Leokist on saanud edukas kalaärimees, kelle sõnul võiks riik puuetega inimeste palkamisel ettevõtjale abikäe anda.

Foto: Sven Arbet

MARTA TUUL

2005. aastal tegi Avo Leok, kunagine motokrossi legend, oma viimase hüppe. See viis talt jalad. Leok murdis selgroolüli hommikuse vabatreeningu käigus. Ta proovis trampliinil erinevaid sõidusooni, et võistlustel paremini sõita. Viimast sooni proovides takerdus ta vihmasajus pehmesse rajapinnasesse, misjärel lendas kui püssikuul tsikli seljast. Kiirus oli suur ja tsikkel paiskus talle otse selga. Selgroog oli 11.–12. lüli vahelt murdunud ja närvi läbi lõiganud. Leok ei tundnud enam oma alakeha. Tal õnnestus 11-aastase motokrossikarjääri juures tuua koju võite pea igal aastal.

Kodus oli kasvamas pisipoeg ja Leok tundis, et elu peab edasi minema, niisama jääda ei saa.

Esialgu proovis Leok kätt taimekasvatusega. Sellega olid tegelenud ka Leoki vanemad, ent tulu sellest ei kasvanud. Õnnetusest möödus viis aastat, kui Avo vend Aivar, kes ise tegeles kalakasvatusega, käis Hollandis üht sisefarmi kaemas.

Nii tekkis huvi ka Avol. Hirmu, mida ettevõtja elu kaasa toob, tal polnud, vanemad olid ettevõtjatena eeskuju andnud.

Hooned ettevõtlusega tegelemiseks olid ka olemas. Tsiklid läksid välja ja kinnitust sai ütlus, et loodus tühja kohta ei salli. Kui idee on olemas, soovitab Leok ettevõtja tee ette võtta küll. Iseasi küsimus ole-

Leoki sõnul olenebki kõik inimese tahtest.

2013. aastal valiti just Avo Leoki Paadi talu angersäga marinaadis parimaks toiduaineks.

vat tema sõnul, kui palju raha õhtu lõpuks kätte jääb.

Puhkust Leok võtta ei saa.

Vahel on nii, et ta astub hommikul kalade juurde ja saab sealt esimest korda välja alles pärast kella kahte päeval.

Nagu oma lapsed Kalad on Leokile alati meeldinud, nii hakkakski ta plaani pidama. Enne veel, kui Leok kalad koju tõi, läks ta 2010. aastal Hollandisse õppima. Ta leidis õpetaja, kes oli Aafrika sägadega tegelenud juba 20 aastat. Leok käis mitmel korral Hollandis kalakasvatusega tutvumas ja seda õppimas. Kõik, mida teadis tema õpetaja, sai selgeks ka Leokile.

Hollandist toodi seadmed ja kalamarjad, sööt telliti Prantsusmaalt.

Leok ise ütleb, et tal vedas ajastusega, sest kui tarkuseterad olid talle edasi antud, sõitis Hollandi õpetaja hoopis Aafrikasse. Pisut hiljem poleks ta enam nii hea õpetaja käe alla sattunud. Leoki sõnast on tunda, et õpetaja teenis välja õpilase lugupidamise.

Hea teada

Foto: Sven Arbet

Angersäga algupärane kodupaik asub Aafrikas ja Lähis-Idas, kus ta elutseb järvedes, jõgedes ja soodes. Tänapäeval kasvatatakse teda ka Aasia riisipõldudel, kus kala väetab oma väljaheidetega ühtlasi ka põldu. Täiskasvanud kala keskmine pikkus on 90 Eesti 2013. aasta parima cm, maksimaalne pikkus ku- toiduaine väljakuulutamine ni 170 cm, maksimaalne kaal võib olla kuni 59 kilogrammi. Kala on öise eluviisiga ja teeb krooksuvat-kraaksuvat häält. Kala on võimeline liikuma ka mööda maismaad ja kaevuma mutta. Avo Leok on Eestis angersäga esimene kasvataja ja populariseerija. Esimesed kalad müüs ta 2011. aasta oktoobris.

Leoki soovitused inimesele, kelle töövõime on vähenenud • Tahtma peab!

• Räägi oma olukord tööandjaga ausalt läbi – nii on tal võimalik sulle ka vastu tulla.

• Hinda realistlikult, mida sa suudad.

• Ole aldis läbirääkimistele. Tee koostööd.

• Ära löö käega.

Leok valis kasvatuseks Aafrika angersägad. Kalad, kes Eesti kliimas kuidagi ise Puudega ellu ei jääks, kuna talinimene peab vekülm hävitaks Eesti looduses neist viimseoma võimalused gi. Nii kasvatabki Leok tööandjaga ausalt kalu motovarustusest läbi rääkima ja neid tühjaks jäänud Paadi taka ise adekvaatselt lu soojades basseinides. hindama.

Angersäga on vuntsidega kala, pealt poolt tumedam, kõhu alt valge. Muu hulgas valiti just Avo Leoki Paadi talu angersäga marinaadis 2013. aastal parimaks toiduaineks ja sai sitsioon. Puudega inimene peab ka kokkadest žüriilt kiidusõnu. oma võimalused tööandjaga auMis siis on oluline, et ka- salt läbi rääkima ja neid ka ise lad oleksid rõõmsad ja kas- adekvaatselt hindama. Kui milvaksid nii, et nad hiljem ka legagi ikkagi hakkama ei saa, sööja kõhule ja maitsemeelele tuleb seda endale tunnistada. rõõmu pakuksid? Kõige olulisem on siiski tehnika, lühi- Võrdselt ta ei suuda dalt öeldes veepuhastussüs- See, et riik aitab toetusega väteem. Leok kasvatab angersä- henenud töövõimega inimesi, gad üles alates marjast. Iga ka- on Leoki sõnul valikute vähela, kes marjast areneb ja ühek- suse juures kindlasti hea, ent sa kuuga lõpuks kellegi toi- teha saaks palju enamat. dulauale jõuab, on tema käPuudega inimestele lisaks te vahelt läbi käinud. “Nad võiks riik aidata ettevõtjaid, kes on mõnes mõttes nagu oma vähenenud töövõimega inimelapsed,” ütleb Leok. se tööle võtavad. “Terve inimeTa tunnistab, et õnnetu- sega võrdselt tööd teha ta nii sest tekkinud liikumispuude või teisiti ei suuda. Seega ei saa tõttu oleks olnud väga keeru- talle ka tervega võrdset palka line mujal tööd leida. Kõige- maksta,” tõdeb Leok ja arutga üksinda hakkama ei saa- leb, et ehk võiks riik tööandgi. Abikaasa ja pere on ol- jale puudega inimese palkanud suureks abiks. misel võimaldada mõningast Jõu pärast õnnetust maksusoodustust, abistada paln-ö jalad alla saada ja in- ga maksmisel või vajalike töödu tööd teha, ise ettevõtja tingimuste loomisega. Puudeolla, leidis ta kasvavast pisi- ga inimene lihtsalt igale poole pojast ja perekonnast. Tema ligi ei pääse. sõnul olenebki kõik inimese “Ratastooliga igale poole ei tahtest. “Kindlasti on palga- saa. Siia koju olen loonud võitöölisena lihtsam. Lõpetad õh- malused, aga sageli enne kuhutuks töö ära ja ajad omi asju, gi minekut tuleb hoolikalt järeettevõtja nii ei saa,” märkis ta. le uurida, kas ratastooliga ikka Vahel ta pisut kadestab pal- pääseb sinna. Sageli on seetõttu gatöölise võimalusi õhtul uks ka käigud ära jäänud, kuna on enda järel kinni panna. Kala- teada, et ei pääse ligi,” nentis ta. dega nii ei saa. Nendega peab Eestis on ligi 100 000 väheiga päev tegelema. nenud töövõimega inimest, kelle Leoki tagasihoidlikus mees- konkurentsivõime tööturul on terkonnas on tema ise koos abikaa- vislikel põhjustel kesisem. Puuesaga ja veel kaks abikätt. Mees tega inimesed moodustavad töötunnistab, et kui ta oleks terve, võimereformist poole, teise poole kuluks vähem abikäsi – ise liht- täidavad kroonilised haiged. Töösalt kõigega hakkama ei saa. võimereformis asendatakse tööKui inimesel on töötahe ja võimepension töövõimetoetuseka võimalus tööks, on see Leo- ga ja rahasaamise õigusi hakaki sõnul super! Enamasti neid takse hindama uutel alustel. Ravõimalusi töötada on väga vä- ha peab kandma puhvri eesmärhe. Et vähenenud töövõimega ki, aitama katta seda osa, mida inimestele töö leida, tuleb tema inimene täiel rinnal töölkäimisõnul läheneda igale inimesele sel teeniks. Vastavalt töövõimeindividuaalselt, leida vastavalt kao suurusele saab toetus olema tema võimetele talle sobiv po- 202 või 355 eurot.

MÄRKA VÕIMALUSI! 7

Reet Loorits, Pahkla Camphilli Küla Farmi OÜ loomakasvatusjuht, 2016. aasta parim maakarjakasvataja. Tema juhendamisel saavad küla elanikud loomade eest hoolitseda.

Foto: Sven Arbet

Iga inimene tahab tunda end vajalikuna Kogukonnas töötades tunneb erivajadustega inimene end ühiakonna täisväärtusliku liikmena.

REET PÄRGMA

Kersti elab Pahkla Camphilli külas alates 2000. aasta lõpust, kui ta sai 18-aastaseks.

Igapäevaelu on paljuski nagu meil kõigil. Pahklas elatakse kogukonnana peremajades, koos kaastöötajate ja vabatahtlikega. Üheskoos tehakse igapäevatoimetusi.

Kersti ema Eve sõnul on tütar õppinud hulga oskusi, et tulla toime enda eest hoolitsemisega. “Mina pean kõige olulisemaks oskust oma tuba korras hoida. Samuti on teda arendanud ülesanne valmistada oma maja õhtusöögid.

Kersti õppis Pahklas olles ära ka plokkflöödi mängimise. Seda pean eriti oluliseks peenmotoorika arendamise seisukohast,” rääkis Eve. Töö on Pahklas mitmekesine. Eve sõnul töötavad inimesed suveperioodil põllul, aias ja farmis ning piimaköögis.

Talvel on tubased tegevused.

“Kersti teeb talvel mesilasvahast küünlaid. Külas valmistatakse ka kaltsuvaipu ja tehakse puutööd,” kirjeldas Eve. Pahkla Camphilli küla on kogukond, kus elavad erihoolekannet vajavad täiskasvanud. Eesmärk on luua üheskoos elades ja töötades elukeskkond, mis soodustab erivajadustega inimeste oskuste ja võimete arenemist igakülgse osalemise kaudu küla tegevuses, andes neile võimaluse tunda ennast väärtuslike ühiskonnaliikmetena.

“Minu kui lapsevanema jaoks ongi kõige tähtsam, et

Kersti on leidnud endale omaealisi sõpru ja mõttekaaslasi ning ta kutsub Pahklat enda koduks,” rääkis Eve. Pahkla ja teiste sellelaadsete küladeta oleks Kersti elu tema sõnul märksa vaesem. Ta peaks elama koos vanematega. “Kindlasti ei suudaks ma leida talle piisavalt jõukohast rakendust ega pakkuda sellist seltskonda nagu ta vajab. Omaette elamisega ta kindlasti toime ei tuleks,” sõnas Eve. Pahkla külas tehakse kõike koos. “Meil on töökojad ja suur farm. Suvel on meil aiaja farmitööd, nagu viljapuhas-

Enda teenitud palk toob hea enesetunde Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu esimehe Elen Preimanni sõnul on kogukonnas elamine väga oluline teenus, mis tagab väiksema kõrvalabi vajadusega isikutele turvatunde.

Kogukonna juurde käiv töö on tema sõnul hindamatu.

REET PÄRGMA

“Iga inimene tahab tunda end vajalikuna. Paljud psüühilise erivajadusega inimesed on võimelised andma oma panu-

se ühiskonda, kui neid ainult veidi juhendada ja julgustada.

Enda teenitud palk on midagi muud kui riigi makstav puudetoetus – inimene on täisväärtuslik kogukonna liige, riigi kodanik,” rõhutas ta.

Preimanni sõnul on riik teinud suure hüppe erivajadustega inimeste tööturule integreerimisel. “Meil on praegu juba küllaldaselt näiteid, kus psüühilise erivajadusega inimene käib tööl nagu iga teinegi kas puhastusteenindajana, köögiabilisena, poes kärulükkajana või kassapidajana. Riik tagab ka erinevaid meetmeid selliste inimeste toetamiseks, nagu kaitstud töö ja tööandjate koolitamine.”

Erivajadustega täiskasvanu jääb sageli oma muredega üksi Samas oleme jäänud mõnes valdkonnas teistest riikidest maha.

Kui puuetega laste hooldamiseks ja toetuseks panustatakse palju, siis 18. eluaasta saabudes jäävad abivajajad ning nende perekonnad üksi. “Eestis on väga palju peresid, kus vanemad on suure hoolduskoormuse all. Kahjuks sellised pered tihti lagunevad ja hoolduskoormus jääb ühele vanemale, mis ei ole talle jõukohane,” ütles Preiman. Probleem peitub suuresti erihooldekodude teenuste pikkades järjekordades, mistõttu ei

saa lapsevanem oma last kohe vajaduse tekkides erihooldekodusse majutada.

Valguskiirena näeb Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit uuel aastal turule tulevat igapäevaelu toetamise teenust. See on mõeldud suure hoolduskoormusega vanematele, kelle erivajadusega lähedane elab kodus ja kelle erihooldekodusse paigutamine ei ole võimalik või seda ei soovita. Uus teenus pakub võimaluse tuua maksimaalselt 21 päevaks kuus lähedane lasteaia sarnasesse päevakeskusesse, kus saab vajadusel ka ööbida. Transpordi, toidu ja vajadusel majutuse eest tuleb vanemal ise tasuda.

tus, heinategu ja lüpsmine. Talvel tegeletakse kudumise ja muu käsitööga ning tugevamad, kes tahavad väljas töötada, teevad küttepuid. Iga töö juures teeb kaasa Camphilli küla töötaja, intellektipuudega inimesed tööd iseseisvalt ei tee,” rääkis küla juhataja Tiit Timmermann.

Tööd peab ta külas väga oluliseks ja tuletas meelde lapsevanema sõnu, kelle sõnul läksid tütre silmad Pahkla külas elamise järel särama.

“Seda tegi töö. Kui inimesed tulid nõukogudeaegsetest hoolekandeasutustest meile, siis

pakkusime neile inimväärset elu, tegevust ja kultuuri. Nad tundsid ennast järjest rohkem täisväärtuslike inimestena,” ütles ta.

Praegu on Pahkla külas 20 külaelanikku, kellele lisaks elab Camphillis viis töötajat ja väljastpoolt küla käib tööl neli inimest. Ühtlasi on vabatahtlikud. “Igal aastal tuleb vabatahtlikke Saksamaalt, aga sellel aastal on neid tulnud väga erinevatest riikidest. Praegu on neid kokku viis,” ütles Timmermann.

Väikeste palkade tõttu on küladesse juhendajate leidmine väga raske Praegu on suurimaks probleemiks tegevusjuhendajate palk, mis on pool Eesti keskmisest palgast. Sellel aastal oli tegevusjuhendaja keskmine brutopalk 697 eurot, samal ajal oli Eesti keskmine brutopalk septembris 1224 eurot. Sellise palgaga on paljud suure ja sooja südamega kogenud tegevusjuhendajad sunnitud ametit vahetama, et ennast ära majandada.

Uusi tegevusjuhendajaid on erihoolekandeteenust pakkuvatel organisatsioonidel keeruline leida just samal põhjusel. Teenust pakkuvad organisatsioonid on tegevusjuhendajaid aastate jooksul koolitanud ja teinud teenusepakkujatena endast kõik, et tegevusjuhendajaid hoida. Oleme palunud igal aastal teenuse hindade tõusu ja hinnad ongi tõusnud, kuid keskmine palk on aastast aastasse järjest enam eest ära läinud.

Regionaalarengufondi rahadega ehitatakse uusi teenusekohti, mis on ilusad ja tasemel, vastavad deinstitutsionaliseerimise* põhimõtetele, kuid personali leida on aina keerulisem.

Kompetentsinõudmised ja ootused tegevusjuhendajatele on kõrged, igapäevane töö psüühilise erivajadusega inimestega emotsionaalselt kurnav, vastutus suur ning palganumber kaugeltki mitte tööle vääriline. Tegevusjuhendaja töö kvaliteedist sõltub meie klientide elukvaliteet.

Deinstitutsionaliseerimine – püüe viia hooldus suurtest hooldekodudest teistesse vormidesse – avahooldus, rühmakodu jms.

8 MÄRKA VÕIMALUSI!

Kui sa ei proovi, ei saa ka kunagi teada Pealkirjas toodud moto kuulub töötukassa juhtumikorraldajale, 29-aastasele Tom Rüütlile, kes võiks oma füüsilise puude tõttu hoopis ise töötukassa juhtumikorraldaja klient olla.

SIGNE KALBERG

Kaks aastat tagasi otsis töötukassa Tõnismäe büroosse juhtumikorraldajat, ühtekokku kandideeris kohale ligi 40 inimest. Kuidas sai sinust juhtumikorraldaja?

Peaaegu juhuse tahtel. Töötasin paar aastat tagasi siis puuetega inimeste kojas tegevjuhina, kus olin olnud aasta ja kolm kuud, ning otsisin uusi väljakutseid.

Saatsin motivatsioonikirja töötukassasse ära kümme minutit enne kellaaja kukkumist. Siis kulus üsna mitu kuud ootamist ja ega ma väga suurt lootnudki, et järgmisesse vooru saan. Seda suurem oli rõõm, kui kutsuti grupivestlusele. Valimisprotsess oli mitmeastmeline, kokku viis vooru. Minu jaoks tähendas selle töö saamine karjääriredelil edasiminekut.

Mis on sinu kui juhtumikorraldaja töö?

Juhtumikorraldaja tööülesanne on tegelda vähenenud töövõimega inimestega, olen nagu lüli töötaja ja tööandja vahel, aidates välja selgitada takistused ja vajalikud kohandused. Viin läbi töövõime hindamisi vastava küsimustiku abil ja panen kirja vastused, mis jõuavad süsteemi kaudu ekspertarstini ning muudesse meie osakondadesse.

Teine minu ülesanne on aidata otsida klientidele tööd.

See käib nii, et kaardistan koos

Tom Rüütel Vabaduse väljakul.

kliendiga tema oskused, hariduse, eelneva töökogemuse ja töö leidmise takistused. Siis tuleb hakata neid takistusi ka kõrvaldama. Selleks on töötukassal abiks erinevaid teenuseid, vaja on ka suhelda tööandjatega.

Vähenenud töövõimega inimesed on vist arglikud enda tööle pakkumisega?

Näen seda madalat enesehinnangut tihti, eriti siis, kui klient tuleb esimest korda töötukassasse.

Tegelikult räägingi siis kliendile, kuidas protsess kulgeb ja hakkame sellel teekonnal kõike läbi tegema sammhaaval. Olen seda meelt, et igaühe jaoks on töökoht olemas, aga see tuleb üles leida.

Julgustan ka tööandjat inimesele võimalust andma, see tähendab näiteks proovitööd või tööpraktikat. Mõistetav, et tööandja otsib oma tööga toimetulevat töötajat. Tööotsija peab ikkagi lähtuma oma oskustest, kui kasulik ta firmale on. Selge see, et firma ei võta tööle inimest, kes ei suuda oma tööd teha.

Näen vähenenud töövõimega inimeste madalat enesehinnangut tihti, eriti siis, kui klient tuleb esimest korda töötukassasse.

Kas andsid tööle kandideerides teada, et sul on liikumispuue ja tööle võtmisega võivad kaasneda erivajadused ehk kohandused?

Ma kirjutasin juba motivatsioonikirjas selle lahti, et mul on liikumispuue ja ma ei saa oma käsi kasutada. Aga ema kasvatas mind

Foto: Taavi Sepp

Tasub teada Puue ja töövõime vähenemine on eri asjad, mida hinnatakse erisuguselt. Puuet vaadatakse kui takistust ühiskonnaelus – mitte ainult tööelus – osalemisel. Soovi korral on koos töövõime hindamisega võimalik taotleda ka puude raskusastme hindamist.

Töövõime hindamine tuvastab, kas inimene on töövõimeline, osalise või puuduva töövõimega.

Osaline töövõime – inimese töötamine on osaliselt takistatud, võttes arvesse tema terviseseisundit, tegutsemisvõimet ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.

Töövõime puudumine – inimene ei ole võimeline töötama, võttes arvesse tema terviseseisundit, tegutsemisvõimet ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.

Puue on inimese tervislikust seisundist tulenev vaegus või kõrvalekalle, mille korral on inimesel takistusi ja raskusi teistega võrdsetel alustel igapäevaelus hakkama saada ning ühiskonnaelus osaleda.

teadmises, et aju on mu tööriist, mida pean kasutama ja endaga tuleb hakkama saada.

Vajadused tulid töö käigus.

Tööandja ei teadnud, kas vajan kohandusi ja milliseid. Aga kui sain kinnituse tööle võtmisest, arutasime mu vajadused läbi.

Eks need kohandused on kahe otsaga asi – kui need on väikesed, ei ole probleemi, aga kui suured ja vajavad töökoha ümberehitamist, siis see hirmutab tööandjaid. Kohandused ei pruugi aga alati tähendada ehitamist ja ümbertegemist. Sageli polegi lahenduste leidmine väga keerukas, peab ainult tahtmist olema.

Milliseid kohandusi pidi tööandja sinu jaoks tegema?

Minul oli kolm probleemi, mis oli vaja lahendada, et saaksin oma tööd teha. Üks oli see, kuidas telefoniga suhelda, kuna juhtumikorraldaja töö eeldab palju telefoniga suhtlemist. Lahendus oli lihtne – tööandja ostis mobiili, lauatelefon on suunatud sinna ja kasutan vabakäesüsteemi.

Teine kohandus oli seotud printeriga. Alguses tundus mulle võõras mõte, et võtan kliendile paberi printerist suuga. Nüüd prindin suurest printerist ja see ei ole töös takistuseks. Praegu pole mulle enam probleem, et annan

Kuidas toetab töötukassa töökeskkonna kohandamist?

2017. aasta alguses avaldatud Riigikontrolli auditist selgus, et töövõimekaoga inimesi on valmis palkama 31% tööandjatest. Praxise andmetel on tööturult eemal hetkel ligi 44 000 puudega inimest, kelle töötamise võimalused sõltuvad töökeskkonna kohandamisest.

Kui sobiva töökeskkonna loomine põhjustab tööandjale olulisi lisakulutusi, saab töötukassa anda vähenenud töövõimega inimesele tööülesannete täitmiseks vajaliku abivahendi (näiteks ekraanilugemistarkvara, punktkirjaklaviatuuri, tõste-, teisaldamis- ja kallutusabivahendid töökohal jms) või hüvitada tööandjale tema töökoha kohandamise kulu. Töökoha kohandamine võib seisneda näiteks töötasapindade kõrguse muutmises või lambilülitite madalamale toomises jms.

Vähenenud töövõimega inimese tööle asumisel hüvitab töötukassa tema tööruumide ja -vahendite ligipääsetavaks ja kasutatavaks kohandamise kulu mõistliku maksumuse 50– 100% ulatuses. Juba töötava vähenenud töövõimega inimese töökoha kohandamise kulu hüvitatakse kuni 75% ulatuses.

Allikas: www.rmp.ee, töötukassa

kliendile paberilehed huulte vahelt. Kuna kasutan töös sülearvutit, sain tööandja abil pool aastat tagasi sellise seadme, mis aitab arvutit ka silmadega juhtida.

See on oluline töö mugavamaks muutmisel – ma ei pea olema arvuti klaviatuuri kohal küürus ja nii on tervisele ka parem. Üks väga oluline seik oli veel, et kuna mul läheb töö juures abi vaja, leidsin kolleegide seast endale isikliku abistaja, kes on nõus aitama igapäevastes toimingutes ja dokumentidega. Minu soov tööandjale oli, et isiklik abistaja peaks saama selle eest ka tasu.

Tööandja tuli minu soovile vastu.

Kuidas sa tööl toime tuled?

Ma ei ole töötukassas tundnud, et ei saaks oma tööga hakkama.

Vastupidi, tunnen, et teen teistega samaväärset tööd ja võtan vastutust oma töö ja klientide ees. Mul pole olnud probleeme, olen alati saanud ülemustega rääkida, koostöös lahendusi leitud.

Neist tuleb julgelt rääkida. Ega tööandja ka tea kõike ja inimene ise on kõige parem spetsialist oma vajadustest rääkima. Tuleb anda endale võimalus ja mitte olla enda suhtes liiga kriitiline.

Hea ja motiveeritud spetsialisti jaoks ollakse kindlasti valmis töökohta kohandama.

Mis tööd sa varem tegid?

Varem olin Tallinnas puuetega inimeste koja tegevjuht, siis olin ligi aasta statistikaametis andmetöötleja, olen ka olnud Kuressaare päevakeskuses tegevusjuhendaja. Oktoobris täitus kaks aastat töötukassas töötamisest.

Kindlasti on võimalus siin ametialaselt edasi liikuda, töötukassa on ju suur organisatsioon. Ma ei välista ka kannapööret. Ei ole nii, et liikumispuudega inimesed peaksid olema IT-spetsialistid või sotsiaaltöötajad, võivad olla näiteks ka personalijuhid.

Mida sa oled õppinud ja mida õpid?

Olen õppinud Tartu ülikooli Pärnu kolledžis sotsiaaltöö korraldust ja lõpetamisel on Tallinna ülikoolis magistriõpingud rakendusliku sotsiaaltöö erialal. Kui inimene käib tööl, on õppimiseks jäävat aega napilt, sestap ongi ainult lõputöö veel vaja teha. Praegu aga õpin Avituses kogemusnõustajaks, et anda oma kogemuste kaudu teistele julgust elus edasi minna. Ma ei kujuta ette, et istuksin kodus ja ei teeks midagi, see oleks väga igav.

Su elus on olnud huvitavaid tegemisi veelgi?

Panin end proovile Kanal 2 seikluslikus telesarjas “Piire ületades”, kus oli vaja läbida 350 km pikkune matk. Koos Taavi Raunistega korraldasime 2010. aasta suvel Facebookis heategevusliku kampaania “Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi”, aitasime koguda neile nii raha kui ka koolitarbeid. See projekt oli väga põnev ja võttis palju aega – hiljem oli väga hea tunne, et saime laste heaks midagi reaalselt ära teha.

Ma olen teinud kümme langevarjuhüpet. Olen näidendites kaasa löönud, mis oli ääretult kihvt kogemus. Kooliajal sai näitlemisega tegeldud, nüüd siis sai uuesti proovitud. Terateater koosneb peamiselt pimedatest või vaegnägijatest ja me tegime etenduse “Kes kardab pimedat”. Andsime eelmisel aastal Vabalaval üsna mitu etendust. Teen jõudumööda trenni, sõidan trenažööril jalgratast ning käin jooksmas Kadriorus ja Pae pargis.

Mida sa veel tahaksid teha?

Praegu ehitan üles isiklikku elu – olen otsimas isiklikku abistajat ja tahan enda kodus elu käima saada, et saaksin võimalikult palju oma elu elada.

MÄRKA VÕIMALUSI! 9

Töövarjupäev kui võimalus täita unistusi Detsembrikuu esimestel nädalatel on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tublid õpilased Eesti Tööandjate Keskliidu toel käinud töövarjudena erinevates ettevõtetes kogemusi omandamas. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tööhõive ja sotsiaaltöö talituse juht Minni Sirge ning Eesti Tööandjate Keskliidu kommunikatsiooniprojektide juht Martin Hanson räägivad kõigest lähemalt.

na tehnikaülikooli IT kolledžis kõrghariduse omandamiseks. “Keskuse vilistlased on IT-maailmas leidnud tööd näiteks kodulehtede tegijatena, mängude arendajatena, samuti IT-klienditoes. See tähendab pärast õpinguid ka töökohapõhist õppimist ja pidevalt enda koolitamist valdkonnas, mis areneb väga kiiresti. Inimesed, kel on näiteks liikumiserivajadused, on leidnud võimalusi oma ettevõtte alustamiseks. Samuti kodukontoris töötamise võimalusi, mis võimaldab neile paindliku tööaja, just neile sobiva töökoormuse ja võimaluse olla iseenda peremees,” rääkis Sirge.

Projekt sai rahastust Euroopa Sotsiaalfondist

SIGRID SÕRMUS

Eesmärk saada praktilisi kogemusi juba õpingute vältel Eesti Tööandjate Keskliidu ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse koostöös korraldatud töövarjupäevade eesmärk on olnud aidata keskuse õpilastel saada praktilisi kogemusi töökohtadest juba õpingute vältel. Tööandjate keskliit otsis viieteistkümnele Astangu õpilasele töövarju koha, kus enda tulevast eriala praktiseerida saaks. Lisaks uute kogemuste saamisele on töövarjupäeva eesmärk aidata ettevõtetel teha esimesi samme vähenenud töövõimega inimeste värbamisel ja aidata leevendada enamlevinud hirme.

Hansoni sõnul on tööandjate seas hirm kohati suurem, kui selleks reaalselt põhjust oleks.

“Idee töövarjupäevade korraldamiseks tuli ühelt poolt meie soovist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskust toetada. Teiselt poolt oli soov anda Eesti ettevõtjatele kogemus vähenenud töövõimega inimestega kokkupuute näol. Oleme eelnevalt kogenud ja näi-

Eesti Tööandjate Keskliidu administraatori töövari Piret-Karin (istub).

Julgeme seda võimalust teistele ka soovitada Marti Mänd, Baltic Computer Systemsi hoolduse valdkonna juht

Meie juures töövarjupäeval on käinud kolm inimest ja üldiselt on läinud hästi. Mingisuguseid takistusi pole olnud ja tundub, et neile endile on see samuti huvitav tundunud. Oleme hiljem küsinud ka tagasisidet, et kas töövarjupäev on neile ikka kasulik olnud ja kõik on öelnud, et jah, said valdkonnast väga hea ülevaate. Meie pakume oma klientidele IT-teenuseid, seega meie juures käinud inimestest kaks vaatasid IT-kasutajatoe tööd ning kolmas käis vaatamas arvutite remonti. Meie töötajad selgitasid vaatlejatele ka lähemalt, mida ja kuidas nad täpselt teevad ning nentisid hiljem, et töövarjud tundusid tõesti väga asjast huvitatud olevat. Praegu meil endal ühtegi vähenenud töövõimega inimest tööl ei ole, aga kui inimene on ise asjalik, siis miks mitte seda võimalust edaspidi kaaluda. Kui ametikoht on jõukohane ja mõlemale poolele sobilik, ei tohiks probleemi tekkida. Meie jäime rahule, sest inimesed, kes siin käisid, olid väga aktiivsed ja küsisid palju – see on meie suhtes hästi positiivne, sest nii ei jää muljet, et meie siin aina räägime ja teist poolt ei huvitagi. Tegemist oli positiivse kogemusega ja kindlasti julgeks säärast võimalust ka teistele ettevõtjatele soovitada!

Eesmärgiks on aidata ettevõtetel teha esimesi samme vähenenud töövõimega inimeste värbamisel ja aidata leevendada enamlevinud hirme.

nud, et Eesti ettevõtetes peljatakse alusetult vähenenud tööjõuga inimesi. Mitmed ettevõtted on hiljem enda tagasisides toonitanud, et töövarjupäev oli hea õppimiskogemus nii töövarjule kui ka ettevõttele endale,” sõnas Hanson.

Nii mõnegi õppija unistus sai teoks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse jaoks oli töövarjupäeva võimaluse kasutamine esmakordne kogemus. Tööand-

jate keskliidu kaudu saadi uusi kontakte ka selliste ettevõtete seas, kellega ei ole varasemalt koostööd tehtud ning see avardab kindlasti Astangul õppijatele võimalusi tulevikus toimuvateks erialasteks praktikateks.

Töövarjupäev annab õppijatele võimaluse põgusaks tutvumiseks töömaailmaga enne, kui õppetöö raames praktikale minnakse. “Ühepäevane töövarjupäev loob ettekujutuse ettevõttes toimuvast – töökorraldusest, tööülesannetest ning juhendajatest,” ütles Minni Sirge ja lisas, et Astangul õppijate jaoks on see kõik oluline, sest tihti puudub varasem töökogemus ja ettekujutus tööelust. “Töövarjupäeval osalemine oli võimalus minna tutvuma ettevõttega, kuhu tavaliselt ei satuks, ja sellega sai nii mõnegi õppija unistus teoks,” lisas Sirge.

Ettevalmistus eelseisvale praktikale Töövarjupäeval osalemine toob õppijatele elevust ning samuti raskeid valikuid – kuhu ettevõttesse minna, mida täpsemalt soovida, milliseid tööülesandeid võiks teha. “Kui tööõppekursustel tehakse praktika õpitaval erialal, siis töövarjupäev andis kindlasti võimaluse unistada ja vaadata tööturgu laiemalt. Õppijatele meeldis väga võimalus proovida päeva teistsuguste tööülesannetega,” nentis Sirge.

Foto: Erakogu

Töövarjupäeva eesmärgist rääkides toob Sirge välja, et õppijate jaoks oli töövarjupäeval osalemine igapäevaeluks vajalike oskuste õppimise koht – kuidas jõuda kohale ettevõttesse, kuidas ennast tutvustada, millised tööülesanded ees ootavad, kuidas töövarjupäeval kolleegidega suhelda jpm.

“Selline kogemus andis õppijatele hea aimduse praktikal ootavate küsimuste ja olukordade osas,” leidis Sirge.

Keskuses õppijad on töövarjupäeval käinud nii suurtes kui ka väiksemates ettevõtetes ning eranditult on jäädud rahule kõigi külastatud kohtadega. Praeguseks on töövarje enda juurde võtnud sotsiaalministeerium, Eesti Tööandjate Keskliit, Baltic Computer Systems, Omniva, Estonia teater, Tallinna loomaaed, Rimi, Gourmet Club ja Andmevara AS. “On tore, et lisaks vaatlemisele on antud õppijatele võimalus reaalsetes tööülesannetes käed külge panna, nt sai üks meie õppija proovida, kuidas teha hummust või quiche’i,” tõi Sirge välja.

Leidlikud vilistlased Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse IT-valdkonna õppijad saavad kutsekoolitasemel teadmised selleks, et IT-valdkonnas läbi lüüa. Hiljem jätkavad nad õpinguid Tallin-

Andis õppijatele hea aimduse praktikal ootavate küsimuste ja olukordade osas.

Hea teada Töötukassa teenused vähenenud töövõimega inimeste toetamiseks: • suhtlemistakistuste korral abistamine tööintervjuul; • tööturule sisenemise tugi; • kogemusnõustamine sarnase puude või tervisehäirega inimestelt; • tugiisiku abi; • rehabilitatsioonimeeskonna abi; • tööks vajaliku abivahendi tasuta kasutusse andmine; • töölesõidu toetus; • saatja sõidukulu hüvitamine; • töötamise jätkamise toetamine.

Tö ö t u k a s s a t o e t u s vähenenud töövõimega inimeste tööandjatele: • nõustamisteenus; • palgatoetus; • sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega inimese eest; • tööruumide ja -vahendite kohandamise toetus; • töötaja koolituskulu hüvitamine.

10 MÄRKA VÕIMALUSI!

Maarja Küla aitab erivajadusega inimesed tööjõuturule Maarja Küla pole tavaline küla Põlvamaal Kiidjärvel, vaid pigem kogukond, kus intellektipuudega inimesed elavad oma tavapärast igapäeva- ja tööelu. SA Maarja Küla juhataja Ly Mikheim ongi veendunult seda meelt, et kindlatel tingimustel ja jõudumööda suudavad ka erivajadusega inimesed tööjõuturul kaasa lüüa.

SA Maarja Küla juhataja Ly Mikheim

SANDER SILM

Maarja Küla elanikud teevad jõukohaseid töid nii külas kui ka väljaspool seda. Mis on peamised tööd, millega tegeletakse?

Maarja Küla pakub pikaajalise kaitstud töötamise teenust nii oma küla elanikele kui ka piirkonna erivajadusega inimestele. Meie juurde töötubadesse käiakse nii Põlvast, Võrust kui ka Tartust. Meil töötab kohapeal kuus töötuba – savikoda, vaibakoda, puidukoda, käsitöökoda, haljastus- ja remondikoda ning kodundus. Tartus Lõunakeskuses asub meie pood-töötuba ja Põlvas on üks töötuba. Valikuid on palju ning seetõttu suudab iga inimene leida midagi, mis just temale sobib. Igas töötoas on meil meister-tegevusjuhendaja, kes alguses õpetab ja juhendab, hiljem jälgib ning toetab vajadusel tööd.

Külaelanikud käivad tööle ka väljapoole küla. Kes on teie peamised partnerid?

Juba neli aastat käime igal kevadel ja sügisel Tartus Juhani Puukoolis hooajatöödel. Puukoolis tegeleme taimede istutamisega kasvuhoonest õue või vastupidi. See töö on meie küla asukatele täiesti jõukohane ja teisalt on ka suureks abiks puukoolile.

RMK Kiidjärve Loodusmajas, mis on ühtlasi meie naaber, töötame juba kolm aastat.

Hoiame korras loodusmaja territooriumi ehk siis teisisõnu aitame majahoidjat. Üks meie küla elanik töötas üle nelja aasta RIMI-s kärupaigutajana, kuid kahjuks on praeguseks leping lõpetatud. Tööülesannetega sai ta kenasti hakkama, kuid tagasilöögi põhjustas oskamatus lahendada isiklikke sotsiaalseid probleeme.

See oli ka õppetund meile, kuna mis seal salata, olime jäänud “loorberitele puhkama” ning ei märganud õigeaegselt tekkinud probleeme ega osanud

abi pakkuda. Sellised probleemid ongi üks suuremaid väljakutseid nii ettevõttele, kuhu töötaja saabub, kui ka nendele, kes toetavad erivajadusega inimese töötamist – märgata muutusi, osata neid lahti mõtestada ning tuge pakkuda, enne kui olukord halveneb ja töösuhe tuleb lõpetada.

Probleemidest veel: millised on peamised tagasilöögid, millega erivajadusega inimesed tööjõuturul kokku põrkavad?

Intellektipuudega inimesed on väga usaldavad – seda kasuKui tatakse vahel mõni asutus kurjasti ära.

Maarja Küla elanikud löövad kaasa lehtede koristamisel.

Nad on võivõi firma soovib melised töö meile allhanget selgeks õpmeie kliendid, kellele meeldib Pakume allhanget mitmetele pakkuda, aga ei tea, pima, aga jutustada. Asi jäi seisma para- firmadele. OÜ Okkastyle tellib mis tööd on meile kui on ooku rahastuse taha, sest teadu- männiokstelt okste eraldamitamatu olujõukohased, siis poolest meie riigis lobisemise se tööd. See on meie asukatele kord, uudne võtke julgelt eest palka ei maksta. väga sobiv, jõukohane ja meesituatsioon, leolukas töö. OÜ Põhjala Teeühendust. siis ei oska nad Pakute ka allhanketeenust. Kui- talu tellimusel kleebime teealati lahendust leidas on ettevõtjad selpakenditele etikette ning see da ja võivad tegutseda le teenuse vastu töö sobib suurepäraselt neile, omal moel – vastu vaielda, kavõtnud? kes saavad hakkama täphelda tööülesannete tegemise sust ja kiirust nõudva tevajalikkuses, lahkuda töö juugevusega. REFLECTOR Tööandja: Maarja Küla rest, mitte midagi teha või lihtOÜ tellimusel pakendasalt seista. Kõige parem nii tööelanikud on supertöötajad me helkureid ja Studio andjatele kui ka meie klientiTartuensise jaoks kleebidele on vähemalt esialgu meieMaarja Küla elanikud on Põhjala Teetalu me kokku karpe. Kõik allpoolse juhendaja olemasolu töö heaks töötanud juba alates 2015. aastast hanketööd teostatakse juning teetalu perenaine Ly Kaasik kasutab külajuures ning võimalus konsulteehendaja juhendamisel ja kvaelanike töö iseloomustamiseks ainult ühte sõna: super. rida peaks jääma väga pikaks liteedi püüame hoida kõrgel. ajaks. Samas võin kinnitada, et Kuid me otsime ka uusi allPõlvamaal tegutsev Põhjala Teetalu otsis 2015. aastal tööjõuenamasti on tegemist väga lohankeid juurde. Kui mõni asudu ja kuulutuse peale võttis taluga ühendust hoopis Maarja jaalsete ja positiivsete töötatus või firma soovib meile allKüla, mis pakkus talule võimalust teha allhanget. jatega ning omal moel suudahanget pakkuda, aga ei tea, “Alguses vaatasime, kuidas kõik minema hakkab, kuid nüüd vad nad ka ülejäänud tööpere mis tööd on meile jõukohased, võin koostööd iseloomustada ainult ülivõrdes, sest töö kiirus koostööd ja meekonnavaimu siis võtke julgelt ühendust ja ja kvaliteet on väga hea,” rääkis Ly Kaasik. turgutada. meie juhendaja tuleb kohale Külaelanikest rääkides ütles Ly Kaasik, et teda vaimustab, ning vaatab tööprotsessid üle. kuivõrd aldid on nad tööd tegema, mis tänapäeval pole alati Maarja Küla elanikud töötasid iseenesestmõistetav. “Kui mõni inimene tuleb tööpakkumise ka hooldekodus. Kuidas selle Mulle meeldis Maarja Küla mulpeale, siis ma pole alati kindel, kas ta ikka nii väga tahab setööga on läinud? lu alanud Rotary Internationada tööd teha, kuid Maarja Küla rahval on valmisolek tööd teVabatahtlikutöö hooldekodus ha väga kõrge,” lisas ta. li toetatud projekti idee pakon praeguseks hetkeks lõppeKaasik julgustas ka teisi ettevõtjaid Maarja Küla poole kuda puuetega inimestele sinud. Idee seisnes selles, et kokpöörduma. “Andke neile võimalus ja laske ennast üllatada,” sulisemat tööd kui kärulükkaku viia vanurid, kes kannatakutsus ta ettevõtjaid üles. mine. Kuidas selle projektiga vad suhtlemisvaeguse all, ja on läinud?

Foto: Maarja Küla

Rotary Internationali suurprojekti kaudu püüame seni katseeksitusmeetodil tehtud tegemised kuidagi mõtestada.

Koostasime õppeprogrammid, kuidas erivajadusega inimesi tööprotsessi kaasata. Programmide väljatöötamisel kasutasime oma spetsialistide kogemusi, kui käisime vaatamas mujal tehtavat tööd Eestis. Üks kogemusreis võimaldas näha ka Hollandi kogemust.

Praegu vaatab programme üle Tartu ülikooli sotsiaaltöö eriala spetsialist. Oleme koostanud ka kava, mille baasil hakkame õppeprogramme huvilistele tutvustama ning seejärel anname need programmid vabasse kasutusse. Samal ajal jätkame kogemuskoolituste pakkumist. Selle suurprojekti kaudu saime uuendada ka oma töötubade tehnilist baasi, soetada uusi masinaid ning osta materjali erinevate töötubade jaoks.

Ja oluline on märkida, et just selle projekti kaudu on saanud töötubades tegutseda needki erivajadusega inimesed, kellel pole riiklikku suunamist teenustele.

MÄRKA VÕIMALUSI! 11

Inimene nagu iga teine Nägemispuudega Jakob Rosina päevad on pea kõik suhteliselt kaootilised – segu kodukontoris istumisest, mõnel koosolekul käimisest ning loomulikult suurest hulgast arvuti taga istumisest, kus valmivad erinevad artiklid portaali geenius.ee, saavad vastused erinevad e-kirjad ja muidugi valmivad Raadio 2 saate “Reede hommik” ideed ja plaanid.

MARILIIS PINN

“Sageli juhtub nii, et ma ei pruugi teada, mis järgmisel nädalal saab või toimub ja see kõik nõuab üsnagi tõsist ajaplaneerimist. Õnneks võimaldab internet ja tehnoloogia tööd teha peaaegu ükskõik kus, seega pole väga vahet, kus ma füüsiliselt enamik aega viibin. Päeva sisse võib mahutada ka vahel mitmetunniseks veniva salvestussessiooni, kuna salvestame kolleeg Ronald Liivega podcast’i “Vaba mikrofon”, mille iganädalane monteerimine on samuti minu kanda,” räägib Jakob oma igapäevatööst.

Lisaks on ta ajakirjanik tehnoloogiaportaalis geenius.ee.

“Kuna meil on veebipõhine toimetus, ei pea ma töö tegemiseks füüsiliselt toimetusse minema. Piisab ainult suhtluskliendi ja artiklihaldustarkvara avamisest ning olengi tööl, kas või kaks minutit pärast ärkamist ja oma voodist. Töö nõuab hulgaliselt suhtlemist nii kolleegide kui ka allikatega, toimugu see siis füüsilise kohtumise, e-kirja, telefonikõne või Facebooki vestluse kaudu,” selgitab ta oma töö iseloomu.

kamine ning loomulikult suhtlus ja konsulteerimine kaassaatejuhiga. Kuna me mõlemad teeme raadio kõrvalt ka teist tööd, on vahel nn tootmiskoosoleku jaoks ühist aega leida suhteliselt keeruline. Pärast saadet maandun taas arvuti ees, misjärel lõikan välja vajalikud saatelõigud ning hoolitsen, et need saaksid ka Raadio 2 kodulehele üles laetud. Seejärel näitan Facebookile, milliseid klippe ja kunas järgmisel nädalal avaldada,” selgitab ta.

“Kõige põnevam ses töös on ilmselt vaheldusrikkus. Ma ei tea hommikul sageli, keda päeval kohtan ja kellega suhtlema pean.

Mulle meeldivad uued tuttavad ja uute inimestega kohtumine.

Samuti meeldib mulle raadio helikeele võimalus anda edasi nii nüansirikkaid ja rohkete detailidega helipilte. Enam tüdimust valmistab ... jah, tegelikult ma ei oskagi öelda, mis. Loomulikult on arvuti klaviatuur alati üks, kasutajakeskkond, mida võrrelda siis toimetusega, alati üks, aga sisu on alati erinev. Ja ainult mina saan öelda, milline. Seega ütlen, et see peab olema põnev,” arutleb Jakob, kelle töö näeb välja nagu keskmise ajakirjaniku, ka siinkirjutaja töö. Ainult kui minul jookse-

Palju kohtumisi ja põnev töö Ühtlasi töötab Jakob Raadio 2 saatejuhina, kus teeb koos Gert Zavatskiga “Reede hommiku” programmi, mis läheb eetrisse reede Paljud hommikul, punkt kell kuus ja vähenenud kolmkümmend. “Sellest hettöövõimega inimesed kest kella kümneni on pulon jäänud lihttöö did ja nupud minu käes, seega kui eetris on vaitasemele, sest nad pole kus ... parem selle peaise piisavalt hakkajad ja le ei mõtle. Saatele aga keegi ei oska neile öelda, eelnevad mitmed e-kirkuidas nad midagi jad saatekülalistele, püsikeerulisemat tegema rubriikide materjali väljaotsimine ja ettevalmistamine, peaksid. vajalike helilõikude valmislõi-

Jakob leiab, et suur probleem, miks inimesed ei jõua tööturule, on pigem hariduses ja ühiskonnas üldisemalt.

vad õhtu lõpuks silmad ekraani passimisest vett, siis Jakobil valutavad kõrvad. Nimelt on ta üks vähenenud töövõimega indiviid – maakeeli öeldes pime ja enamik infot jõuab temani kõrvaklappidest, mis sageli jäävad pähe terveks päevaks. “Aga ma püüan iga tunni aja tagant pause võtta, aktiivsusmonitor õiendab muidu,” maadleb ta samade muredega nagu paljud kontroritöötajad.

Vähenenud töövõime pole takistuseks Küsin, mis on olnud kõige huvitavam reaktsioon, kui lugeja, kuulaja või koostööpartner avastab, et Jakob ei näe. “Hmm ... kohe mingit huvitavat reaktsiooni ei meenugi. Suurtel osadel juhtudest ma seda ei mainigi. Kui mulle tuleb saatesse külaline või helistan-kirjutan allikale ... neil pole vaja seda teada. Ja siiani pole sellest keegi ka numbrit teinud. Kui tean, et vajan mingil põhjusel allika abi, olen sellest näiteks enne kohtumist alati teada andnud, kuid võimalusel lepin kohtumisedki kokku seal, kus saan ise hakkama. Et peaksin allikat, kes ju tegelikult mind oma informatsiooniga aitab, oma murede ja palvetega vähem koormama,” vastab ta, nii et ilmselt paljud temaga suhtlevad inimesed ei oska isegi kahtlustada vähenenud töövõimet, mis kirjakasti teise otsa kuidagi välja ei paista.

Kuna kvaliteetse heli salves-

tamine nõuab head tehnikat, eeldab töö raadiomajas kohaleminekut. Seega ei saa Jakob kõike kodukontoris teha. Samas saab ta raadiomajas ise hakkama ja tööandja ei ole spetsiaalselt tema pärast midagi muutnud.

Samas on veebiportaalis Geenius töö korraldatud nii, et Jakob ei tegele loo visuaalse ehk fotode poolega, vaid on jätnud selle toimetaja kanda. Raadioski peab ta osa tegevustes abi paluma, et saade õigesti ja kenasti eetrisse saaks.

Kas pead ennast vähenenud töövõimega indiviidiks? “Paberil kindlasti. Teoorias, noh, ma kindlasti ei saa mingeid töid teha, aga neid asju, mida teha saan, on minu meelest järjest rohkem,” ei lase ta ennast oma puudustel takistada. Temasuguseid on üha rohkem.

Jakob leiab, et suur probleem, miks inimesed ei jõua tööturule, on pigem hariduses ja ühiskonnas üldisemalt.

Puudu on tugiteenuseid jms, et inimesed, kes tahaksid endaga hakkama saada, ei saa jalule, kuna neid pole vastavalt kasvatatud, õpetatud. Ja omal käel asjadega hakkamasaamiseks pole piisavalt tugiteenuseid, et neid asju ka hiljem selgeks õpetada. Paljud vähenenud töövõimega inimesed on jäänud lihttöö tasemele, sest nad pole ise piisavalt hakkajad ja keegi ei oska neile öelda, kuidas nad midagi keerulisemat tegema peaksid.

Kõigil on muidugi halbu hetki, aga kuna kõik asjad on niigi mulle raskemaks tehtud kui teistele, oleks eriti nõme öelda, et ah, ma siis ei hakkagi proovima.

Sihikindluse taga on eneseteostus Ajakirjandust õppinud Jakob kutsuti Raadio 2 pärast seda, kui ta ütles 2014. aastal ühes intervjuus, et talle kohutavalt meeldiks raadios töötada. “Läks kaks ja pool aastat ning siis küsiti, kas ma ei tahaks tulla proovisaadet salvestama,” meenutab ta.

Geeniusesse ta kandideeris, sel hetkel portaal just alustas, ja sai töö. “Kummaski kohas ei olnud otseselt tutvusi ees. Seega ei saanud tegelikult tutvused määravaks, nagu kõik räägivad. Ma ei ole kunagi mõelnud, et ma ei saa hakkama. Kuidagi saab!” on Jakob üdini positiivne.

Talle ei meeldi negatiivsus.

“Kõigil on muidugi halbu hetki, mul ka, aga kuna kõik asjad on niigi mulle raskemaks tehtud kui teistele, oleks eriti nõme öelda, et ah, ma siis ei hakkagi proovima. Ma ei oskaks siis midagi oma ajaga peale hakata ... raa-

Foto: Madis Veltman

matuid lõputult ei loe, Netflixi ka ei viitsi vaadata ja lõpuks peab keegi arveid maksma hakkama, sest muidu ei saaks ei üht ega teist teha,” on ta ka väga praktiline. Talle meeldib töö, mida teeb. Samas leiab ta, et toetused on toredad ja head, kindlasti paljudele hädavajalikud.

“Eelistaksin tegelikult, et ressursse jagataks rohkem erinevate valdkondade parandamisse. Näiteks ligipääsetavus linnas, linnaruumis, töökeskkondades, transpordis, tarkvarades jne. Toetused on praegu hästi vajalikud kõigile, aga need pole jätkusuutlikud. Mina käin tänu toetustele taksoga tööl. See tähendab iga päev kindlat summat, mis makstakse taksofirmale. Ja praegu jääbki see nii. Kui keegi probleemide reaalse lahendamisega ei tegele, siis jäängi igavesti taksoga tööle sõitma. Aga kui võtaksime nüüd osa sellest rahast, mis kulub näiteks 30 aasta jooksul minu taksosõitudele, ja panustaksime selle linnaruumi ligipääsetavusse, ei peaks ma ühel hetkel enam taksoga tööle sõitma, mis tähendab omakorda, et raha kulub ju vähem. See on üks selline kontrastne näide, aga tegelikult on olukordi ja situatsioone veel väga palju,” leiab Jakob.

“Käisin ERMis. Seal pole ühtegi asja, mille kohta saaks öelda, et see on ligipääsetav,” toob ta välja, et ka uue keskkonna rajamisel ei pöörata tähelepanu inimeste vajadustele.

12 MÄRKA VÕIMALUSI!

Ettevõttes SOL Baltics saab lühike inimene redeli Foto: SOL Baltics

Sageli on vähenenud töövõime ajutine, seetõttu tuleb pidevalt tagada, et töökoht ja tehtavad ülesanded oleksid jõukohased. Eesti Päevalehe küsimustele vastas SOL Balticsi personali- ja kvaliteedijuht Evely Gorobinski.

seks pisut aega, kuid nüüd on nii töötaja ise kui ka kolleegid väga hästi kohanenud ja töötaja omaks võetud. Tuleb tõdeda, et juhil tuleb temaga tegeleda küll pisut rohkem kui teiste puhastusteenindajatega, kuid ta töötab sama tublilt nagu teised töötajad. Töötaja kiituseks saab öelda, et klient on tema tööga väga rahule jäänud.

MARILIIS PINN

Milliseid töid vähenenud töövõimega inimesed teevad?

SOL Baltics OÜ on vähenenud töövõimega inimestele tööd pakkunud juba mitmeid aastaid. Praegu töötab meil Eestis 330 vähenenud töövõimega inimest, kes teevad peamiselt puhastusteenindaja, majahoidja, nõudepesija ja pesula teenindaja tööd.

Milliseid tingimusi olete nende tööle võtmiseks pidanud looma?

Iga vähenenud töövõimega tööotsijaga arutame enne tema tööle asumist läbi tema soovid, vajadused ning erinõuded tööle või töökohale. Proovime leida inimesele just sellise töö, mis tema töövõimele kõige enam sobiks.

Soovi korral korraldame töötajale proovipäeva, et mõlemad pooled saaksid aru, kas töö on sobilik ja milline on selle mõju konkreetse inimese tervisele.

Näiteks tuli proovipäevale naisterahvas, kes on üsna lühikest kasvu, mis tekitas talle muret töökoha leidmisel. Oma lühikese kasvu tõttu ei ulatanud ta paberihoidikuid täitma ega nõusid kappi panema. Soetasime talle kaheastmelise redeli, millele tekitasime koha tema koristuskärus. Vaatasime üle ka tema töökoormuse ja vähendasime seda talle sobivaks.

Meie jaoks on oluline, et iga töötaja saaks põhjaliku väljaõppe. Uus töötaja alustab meie koolituskeskusest, kus õpetame talle selgeks tööks vajalikud baasoskused. Töötaja õpib selgeks praktilised töövõtted. Üsna sageli tulevad vähenenud töövõimega inimesed töövestlusele koos tugiisikuga. Mitmed neist jätkavad ka töötegemist koos tugiisikuga.

Millised olid suurimad hirmud vähenenud töövõimega inimeste palkamisel? Kas need realiseerusid või osutusid pigem alusetuks?

Vähenenud töövõimega inimeste tööle võtmisel võivad tööandjal tekkida kõhklused: kas ta saab ikka selle tööga hakkama, kas suudab tööks vajalikke töövõtteid omandada, kas saavutab Astangu rehabilitatsioonikeskuse töölaadal tutvustati ettevõtet. töö tegemiseks vajaliku kiiruse, kas ta sobitub kollekKa meie lühemat kasvu töötiivi, kas kliendi töötaja on saanud oma tööga suuretajad võtavad meie Kogemus on päraselt hakkama. Alguses tundtöötaja omaks jne. näidanud, et kui sime muret, kuidas ta ennast kolÕnneks ongi pallektiivis tunneb ja kuidas oma annad inimesele jud seda laadi hirtööga hakkama saab, kuidas suhmud ja mured tihvabadust, julgustad tub klient puhastusteenindajasti alusetud. Kogeteda ning toetad, siis se, kes on väga väikest kasvu mus on näidanud, õpib ta kiiresti ja ning näeb erinev välja. Samuti et kui annad inimeon oma töös väga tundsime muret, kuidas ta end sele vabadust, julise tunneb nii vaimselt kui ka tubli.

(SOL) gustad teda ning toefüüsiliselt. Praegu võime öelda, tad, siis õpib ta kiiresti et kaastöötajatel läks harjumija on oma töös väga tubli.

Miks olete otsustanud tööle võtta vähenenud töövõimega inimesi?

Võtame julgelt tööle vähenenud töövõimega inimesi, kuna usume, et inimesele, kes soovib tööd teha, tuleb anda võimalus. Meie ettevõte pakub mitmeid teenuseid paljudele klientidele, mis võimaldab leida vähenenud töövõimega inimesele töötamiseks sobiva keskkonna ja sobiliku töö. Lisaks saame olla paindlikud pakutava tööaja osas. Võimalus on töötada hommikul, päeval, õhtul või öösel, graafiku alusel, täis- ja osalise ajaga ning hooajalistel töödel.

Oleme veendunud, et enamikul vähenenud töövõimega inimestel on soov panustada ning olla kaasatud ja kasulik. Hooliva tööandjana saamegi anda neile selleks võimaluse.

Millised on teie soovitused ettevõttele, kes soovib palgata vähenenud töövõimega inimest, aga kahtleb veel selles otsuses?

Meie kindel soovitus tööandjale, kes kaalub vähenenud töövõimega inimese tööle võtmist, on seda julgelt teha.

Alguses tasub võtta aega ning arutada tööle kandideerijaga läbi kõikvõimalikud piirangud või erivajadused, nii füü-

Kui töötaja alustab töötamist iseseisvalt, tuleb talle korrapäraselt tagasisidet anda ning vajadusel tuge pakkuda.

silised kui ka psühholoogilised.

Analüüsida pakutava töö ja töökoha vastavust töötaja vajadustele ning kaaluda võimalusi töö lihtsustamiseks, töökoha kohandamiseks või tugiisiku kaasamiseks, kui selleks on vajadus. Sageli on inimesel töövõime vähenenud ajutiselt, näiteks kas õnnetusjuhtumi või pikaajalise haiguse tõttu. Sel juhul võivad olla ka kohandused, mida tehakse, ajutised ning töötaja tervise paranedes suudab ta juba rohkem panustada ega vaja enam töötamiseks eritingimusi.

Oluline on panustada teavitustöösse. See hõlmab juhtide, töötajate, vajadusel kliendi teadlikkuse tõstmist sellest, mida toob endaga kaasa vähenenud töövõimega töötaja liitumine kollektiiviga. Seda eriti juhul, kui see toob kaasa kas töös või töökeskkonnas ümberkorraldusi. Kasuks tuleb ka töötaja eripäradest teadaandmine kollektiivile, mis vähendab hirme ja eelarvamusi ning tagab töötaja sujuvama sisseelamise.

Aega tasub võtta ka töö sisu ja töötaja rolli selgitamisele, mis aitab töötajal paremini mõista talle pandud ootusi ning ettevõttes kehtivaid kokkuleppeid. Kui töötaja alustab töötamist iseseisvalt, tuleb talle korrapäraselt tagasisidet anda ning vajadusel tuge pakkuda.

Meie ettevõte teeb vähenenud töövõimega töötajate tööle võtmisel koostööd Eesti töötukassa, Astangu kutsehariduskeskuse ning mitmete erialaliitude ja MTÜdega.

Tähelepanu inimeste hoiakutel Kaubamajas on vähenenud töövõimega inimesi tööl kõikidel ametikohtadel.

MARILIIS PINN

“Sageli ei ole krooniline haigus kõrvalseisjale nähtav ja inimene peab sellest ise oma juhti või personalikonsultanti informeerima,” ütleb Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Mårtensson. Seni on Kaubamajal olnud erinevate ini-

meste meeskonda kaasamisel pigem positiivsed kogemused.

Milliseid tingimusi on Kaubamaja vähenenud töövõimega inimeste tööle võtmiseks looma pidanud? “Näiteks kuulmispuudega inimestega oleme suhelnud personaalselt ja teinud

neile koolitusi. Töögraafikute ja -koormuse määramisel arvestame töötaja soovide ning võimalustega,” toob Mårtensson välja. “Kõige olulisem on hinnata, kas töö sobib inimesele ja kas ta on motiveeritud õppima. Selleks tutvustame mees-

Projekti “Tööandjate võrgustikutöö korraldamine aastatel 2017-2020 vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal" rahastab Sotsiaalministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist “Töövõime süsteemi toetavad tegevused”.

konnaga, mis toimub tulevasel töökohal, et anda kandideerijale võimalikult hea ülevaade.”

Kaubamaja värbab inimese hoiakutest ja oskustest lähtuvalt ning töövõime vähenemine ei ole piirang, kui töö inimesele sobib ja meeldib. “Iga inimene on erili-

ne ja eelkõige tuleb tähelepanu pöörata inimese oskustele, hoiakutele ning olla valmis paindlikeks lahendusteks tema tervisliku seisundiga arvestamisel, ka töökoha kohandamisel,” ütleb Mårtensson.