Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Mai 2020
TĂ–Ă–STUS
TÖÖSTUS
Ülesandeid tuleb robinal juurde Tänases Tööstuse erilehes kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, et koroonaviirus sunnib ettevõtteid tegema sunniviisilist hüpet tulevikku ja arendama oma e-müüki, rääkimata videokoosolekutest ning kodukontori võimalustest. Ta rõhutab vajadust suurendada Eesti tööstusettevõtete kasumlikkust. Tuleb nõustuda, et tööstusettevõtete e-müügikeskkonnad on kohati üsna algelised, ikka veel loodetakse sellele vanale heale “küsi pakkumist” meetodile. Unustatakse, et kiirete päralt on tulevik. Kui kliendil on võimalus valida, kas näha kohe oma orienteeruvat kulutuste suurust või hakkab pihta tüütu kirjade edasi-tagasi saatmine, siis võib aimata, kumma kasuks kaalukauss langeb. Rääkides kahe tööstussektori alaliidu juhiga, selgus kummastav tõsiasi – riiklikult ei ole ikka veel ühtset nägemust tööstussektori toetusmeetmetest. Mujal maailmas saadakse aru, et tugev tööstus hoiab maksudega riiki üleval, aga meil loodetakse, et küll ettevõtted ise hakkama saavad. Samas oodatakse sektori ettevõtetelt, et nad ise koolitaksid töötajaid, leiaksid investeeringute jaoks ressursse, teeksid innovatsiooni ja müüksid edukalt enda tooteid laia maailma. Mulle tundub, et kaalukauss on ebaõiglaselt ühele poole viltu. Kui oleme harjunud riigi tasandil ainult saama, siis on raske rääkida teemal, kuidas igakülgselt soodustada edumeelseid tööstuslahendusi ja kui prestiižne on tööstussektoris töötamine, kuid seda tõsiasiasja on teised riigid juba ammu taibanud. Hoian sellel keerulisel ajal teile pöialt, tööstusettevõtted!
KEERMESTAMINE
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Juuli Nemvalts Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall
LIHVIMINE
PAINUTAMINE
KEEVITUS
2020. a.
Tööjoonised saata
Ferresto Laser tooted Eestist Põhja-Ameerikani alates 2006. aastast! toote nr
PAINUTAMINE
KEEVITUS
LIHVIMINE
865.050
seeria
www.ferresto.ee
KEERMESTAMINE
laser@ferresto.ee
Uusaru 20, Saue, 76505 Harju maakond 512 1988
LASERLÕIKUS
A4
KEEVITUS
LASERLÕIKUS
LIHVIMINE
KEEVITUS
KEERMESTAMINE
PAINUTAMINE
LASERLÕIKUS
TÖÖSTUS
TÖÖSTUS
Mereäärne ettevõte on leidnud kindla tee üles “Võin öelda, et eriolukord pole meie ettevõttele mõju avaldanud. Meie valdkonnas toimuvad muutused pikema ajalise intervalliga,” ütles BLRT Masinaehituse juht Priit Lind häid majandustulemusi kommenteerides. Juuli Nemvalts Ettevõtte juht Priit Lind näitab teed tsehhi. Iga nädal läheb siit kaks rekatäit freesitud ja keevitatud metalltooteid Saksamaa poole. “Kolm-neli aastat tagasi saime tsehhi korda ja uueks teha. Kui varem oli töökeskkond tsehhides õline, must ja räämas, siis nüüd oleme tublisti olukorda muutnud. Kõikidesse töökohtadesse oleme saanud ka ergonoomilised kraanad,” rääkis ta. Tavaliselt teevad tsehhis kaks robotit keevitusõmblusi kahes vahetuses, praegu on töö korraldatud siiski ühe vahetusega, sest Saksa turul on olnud pi-
kemat aega oluline langus ja ettevõte töötab peaasjalikult sellele turule. Nii on tootmisvõimsuses vakantsi, mida ettevõte soovib paremini ära kasutada kui lihtsalt väiksemas mahus tootmine. “Langus hakkas järsult pihta eelmise aasta teisest poolest. Just see osa, mis on logistika- ja tõstukiturul, kuigi Saksamaa autotööstusele prognoositakse järgmiseks, 2021. aastaks väikest kasvu,” jagas Lind infot. Ta tõi välja, et nende koostööpartnerid Saksamaal on läinud juba sügisest sellisele töörežiimile, et neli päeva nädalas on inimesed tööl, viies päev nad puhkavad. Sakslaste eelis on, et viies päev makstakse neile kinni. “Rikas riik saab sedasi teha. Ma olen alati öelnud, et iga langus ja kriis on võimalus tulevikuks ja seda saab enda jaoks ära kasutada. Meie töötame hästi efektiivselt selle kallal, et räägime klientidega järgmise ja ülejärgmise aasta projektidest. Oleme valmis tegema kiirkorras uusi näidised. Kuna töö osakaal on madalam, siis uute toodete või näidiste osakaal on kordades suurem,” rääkis Lind varuplaanist. “Nad tahavad neid
näidiseid meilt saada tohutu kiirusega, et neid tooteid edasi arendada. Olen öelnud seda ka teistele, et kui see on meie võimalus, siis peame olema valmis selleks, et need olukorrad kiiresti lahendada ja anda kiiresti vastused.”
Algus oli vaevaline
Juba 90ndate alguses, kui Balti Laevaremonditehasel oli üks profiil ja laevaehitust eriti ei olnud, tegeleti enamjaolt laevade remondiga. Iseseisvusaja alguses püüdsid mitmed välisfirmade esindajad endises laevaremonditehases äri jätkata, aga kiirelt jõuti makseraskustesse ja omanikud vahetusid mitu korda. “Kui hakkas pihta erastamine, siis praegused omanikud hammustasid ühe asja läbi – tuleb tegevusi mitmekesistada. Seega hakati vaatama juurde kaasnevaid tegevusi, mis toetavad ühest küljest põhitegevust ja teisest küljest aitavad ka edasi minna,” tõi Lind välja mõtteviisi muutuse. “Kõige lihtsam oli luua müügiosakonda. See osakond, mis toona kandis BLRT Masinaehituse nime, oli üks väike osaFoto: BLRT
4 Mai 2020
TÖÖSTUS Foto: Juuli Nemvalts
Kahe uue halli ehitus kestab, need loodetakse tööle saada juba aasta lõpus.
konnakene, millel oli üks üsna kitsas tegutsemisvaldkond. Alustuseks loodi ettevõte, mis hakkas otsima koostööpartnereid hoopis mujalt, siis tuligi välja, et BLRT enda tööde osa ei olnudki nii suur kui muud osad. Ma räägin seda selle pärast, et tänu sellisele otsusele oli võimalik ennast välja vedada ka siis, kui ühes allasutuses ei pruukinud kõik asjad heas olukorras olla. See
aitas meil ellu jääda.” Lind sõnas, et nad on grupis otsustanud, et ei kasuta edaspidi ettevõtte nimena Balti Laevaremonditehast, vaid tähekombinatsiooni BLRT, ja soovivad seda kinnistada kui kaubamärki. “Erinevatel aegadel on erinevad osakonnad olnud grupi vedajad,” kommenteeris Peeter Treialt, kes vastutab BLRT eksportmahtude eest. “Samal ajal on ol-
nud väga suuri diskussioone, mida teha mahajääjatega, aga pigem on hoitud asju elus ja hiljem on nad jälle hästi välja vedanud, nagu võib öelda.” Treialt tõi näite Leedust, kus mingil hetkel ehitati “võtmed kätte” laevu, siis tuli masu ja kriis ning tegevus langes ära. Siis leitigi uus nišš – hakati ehitama suuri laevaplokke ja spetsialiseeritud süvenduslaevade keresid. See suund on ennast nii hästi õigustanud, et praegu on nad ennast kaheks-kolmeks aastaks välja müünud. “See mitmele tegevussuunale keskendumine grupis on andnud meile võimaluse öelda, et laevaremont jätkuvalt elab ja laevaehitus elab sama moodi ega kao kuskile ära,” kinnitas Lind. “Meie õppetund on olnud selline, et kui mingil tütarettevõttel on olnud kehvad tulemused, siis ei maksa kohe tegevust lõpetama hakata, vaid natukene tuleb kannatada ja asjad läbi mõelda,” lisas Treialt.
Läbi aastate tugev tulemus
Viimased aastad on näidanud ettevõtte käibenumbrite tublit kasvu. Kui veel 2016. aastal oli grupi käive 340 miljonit eurot, siis 2018. aastal oli see 426 mil-
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS
KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT. Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:
• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega. • ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud. • PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga. • TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.
UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD
KONTAKT: Lindimees OÜ | Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884info@lindimees.ee
www.lindimees.ee
TÖÖSTUS
jonit. Eelmise aasta tulemus on üle-eelmisest aastast 18 miljonit madalam, nii palju mängis metallimüügi hindade kõikumine oma rolli. Kui kogu käibe tulemustes on 40 protsenti metallimüügist, siis hindade kõikumine isegi kümme protsenti annabki sellise tulemuse. Ekspordimaht grupis on stabiilselt 82–84 protsenti ja põhilised maad on Skandinaavia, Ida- ja Kesk-Euroopa ning Baltikum. “Kui vaatame oma prognoose, siis ega me sinna õhku küll sisse pole arvestanud, selleks aastaks ootame käibeks 450 miljonit eurot,” kinnitas Lind. Käibe tõusuks on kavandatud rida tegevusi ja mitmeid suuri investeeringuid. Sel sügisel avatakse Koplis kaks uut halli, kus on plaanitud suuremahulised laevaehitustööd, ka Leedus valmib kaks uut dokki, mis on kaks korda suuremad kui Koplis. Peale selle suureneb Leedus ka metallimüük, sest eelmisel aastal osteti üks konkurent ära. Treialti sõnul ongi grupil suured plaanid Leedus olevate üksustega ja metallimüügi kasv Leedu suunal. Laevaremonti kommenteeris ta, et kui varem ehitasid nad sajameetriseid laevu, siis nüüd kahesajaseid. “Eelmine
Hea teada BLRT esimesed paekivist hooned ehitati Kopli poolsaare tippu juba aastal 1905, kui tsaariajal otsustati laevatehas ehitada just siia. Nüüd asuvad asutuse territooriumil BLRT erinevad tütarettevõtted ja ka BLRT Masinaehitus. Kogu grupis on tööl 4000 inimest, kellest 1685 töötab Eestis.
BRLT tegevussuunad Laevaehitus ja -remont Tipptehnoloogiatel põhinevate seadmete valmistamine avameretööstusele ja masinaehitusele Metalli ja metalltoodete töötlemine ning turustamine Vanametalli töötlemine ja müük Tööstus- ja meditsiingaaside tootmine ning turustamine Veo-, stividori- ja sadamateenused Kinnisvaraarendus
aasta jooksis ka uudistest läbi, et BLRT ostis Euroopa ühe suurima ujuvdoki, mis toodi Horvaatia külje alt ära. See annabki meile võimaluse selliseid kolakaid teenindada,” rääkis Treialt. “Miks Leedu? Sest nägime ära, et seal annab tööjõuga paremini toimetada. Pealegi toetas Klaipėda sadam meie tegevust sellega, et kaevas kogu oma faarvaatri üheksa meetri pealt neljateist meetri peale. Kuigi me maksame selle rendihindadega kinni, tegi esmase investeeringu Klaipėda sadam.” “See, mis puudutab laevaremonti ja ehitust, siis selles me enam ekspansiivselt ei laiene, küll aga üritame kvalitatiivselt rohkem aina suuremaid laevu teenindada, seda sektorit laiemalt haarata. Ega meil ilmaasjata ole nii Soomes Turkus, Eestis ja Leedus oma laevaremonditehased. Seda võimekust meil on, et turuosa veelgi võimendada ja tööle panna,” lisas Lind. “Aastaid oli offshore-turg madalseisus, nüüd on näha, et selles segmendis on elavnemist märgata. Kui nüüd asjaolud muutuvad, siis peame olema esimestena laua taga. See, mida ma enne Saksa turu langusest rääkisin, seda võib siiski väreluseks lugeda.”
TÖÖSTUS
Foto: Siim Ilopmägi
Eesti masinatööstusettevõte Norcar-BSB Eesti AS valmistab oma Kohila külje all asuvas tehases väikelaadurite detaile.
Tööstussektori murepilved varjutavad
tulevikuprognoose “Masina- ja metallitööstus on väga laiaulatuslik valdkond, hõlmates 2200 ettevõtet ja 35 000 töötajat. Koroona mõjutab kõiki ettevõtteid varem või hiljem. Kriisi alguses oli väga palju segadust ja operatiivseid küsimusi, mis pikapeale õnneks paika loksusid. Enamik tehaseid olid siiski töös, sest tellimusi oli paariks kuuks ees. Uute tellimuste arv oleneb kindlasti sellest, kuidas ülejäänud meie peamised sihtriigid oma turge kaitsevad ja kuidas mängitakse ümber senised tarneahelad,” kommenteeris Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) juht Triin Ploompuu sektoris toimuvat. Juuli Nemvalts EML-i juhi Triin Ploompuu sõnul on sektori suurim mure olnud valitsuse suhtumine ja muudatused seoses võõrtööjõuga. “Paljud Eesti masina- ja metallitööstuse ettevõtted, kes oma toodangust pea 80–90 protsenti ekspordivad, on saanud võtta sisse rohkem tellimusi ning kasvada tänu paindlikkusele, mida on suutnud pakkuda renditööjõud. Ühest küljest ei saa me kinni hoida Eestis koolitatud spetsialiste, kes võiksid meie ettevõtetes tööd teha, ja teisalt panna piirid kinni, et omale kas-
vanud turunõudluses inimesi juurde leida,” selgitas Ploompuu.
Tellimused vähenevad
Pingeid lisab teadmatus ning hirm tuleviku ja valitsuse otsuste ees, mis omakorda mõjutab ettevõtete ärimudeleid pikemas perspektiivis. “Loomulikult on ka välisinvestorid kursis poliitiliste küsimustega ja juba on kõne all olnud ka kriisiplaan, et Eestist üldse minema kolida. Kui ei ole tööjõudu, siis ei saa ka toota. Ettevõtjad on ootaval seisuko-
hal, kuidas ja millal koroonakriis lõppeb ning milliseks kujunevad arengud meie eksporditurgudel. Masina- ja metallitööstuse ekspordi- ja käibenumbrite langusest saame aimu selle aasta sees,” selgitas Ploompuu. “Siinkohal on paslik üle korrata, et kõiki töötuks jäänuid kutsume üles alustama õpinguid kutseõppes masina- ja metallitööstuse erialadel.” Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht Katre Savi ütles, et trükitööstuses on eriolukord endaga kaasa toonud tootmismahtude langemise, kuid langus on olnud tootegrupiti väga erinev. Kui reklaamtrükiste, perioodika ja raamatute trükk on vähenenud, siis tootmismahud on suuresti samaks jäänud etikettide ja pakendite trükkijatel. “Ülioluline on olnud kaupade liikumise tagamine riikide vahel, teatavaid tarneprobleeme on siiski ette tulnud. Probleemiks on trükikeemia kättesaadavus ja oluline kallinemine seoses sama aine kasutamisega desovahendite tootmises,” rääkis Savi. “Kahjuks on riigi poolt kriisi ja kriisist väljumist vaadatud väga kohaliku probleemina, kuid trükitööstus ekspordib rohkem, Mai 2020 11
TÖÖSTUS
Reva Print AS-i kaasaegne täisautomaatne tootmisliin annab võimaluse turul oma toodeFoto: Juuli Nemvalts tega eristuda.
kui toodab koduturu jaoks, samuti on trükitööstus sõltuv teistest majandusharudest, seega on ettevõtete jaoks oluline jälgida eksportturgude käitumist ja majanduses toimuvaid muutusi ning reageerida paindlikult.” Ploompuu lisas, et neile tekitavad muret küsimused, mis on seotud Rail Balticu projektiga. “Masina- ja metallitööstusele on see väga oluline projekt, et toota ja saada kogemust vastavate detailide ehitamiseks. Tulevikus loodame, et see võimalus hoogustab ärivõrgustiku teket ja saame otseühenduse Euroopasse. Nii
mõnedki pikema vaatega ettevõtted on tänaseks juba investeerinud teadmisega, et saame toodete transpordiks kasutada raudteeühendust,” selgitas ta.
Oodatakse muutusi
Savi sõnul on Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit nagu ka teised erialaliidud eriolukorra ajal olnud riigile väga oluliseks partneriks, andes kiiret tagasisidet majandusharudes toimuvast, samuti riigi meetmete ja toetusvõimaluste tutvustamisel ettevõtetele. “Samas oleme jätkanud oma planeeritud tegevustega
ning paneme veelgi enam rõhku noorte ja ümberõppijate teavitamisele trükinduse võimalustest tuleviku eriala valides.” Savi rõhutas, et tööjõu mobiilsus riigi sees, sektorite vahel ja riikide vahel on kriisist väljumise võti, mida riik saab soodustada, toetades kaasnevat ümberõpet. “Siin on hädavajalik riigijuhtide mõtteviisi muutumine ja riigireformi tegelik elluviimine – avalik sektor ei too riiki raha ega arenda majandust. Nii suure riigiaparaadi ülalpidamine on juba ammu erasektorile üle jõu käinud ning nüüd, kui erasektor selgelt tööjõukuludes kokku tõmbab ja investeeringuteks vahendeid ei ole, siis peab riik olema solidaarne ning palkasid ja ametikohti vähendama,” oli Savi resoluutne. “Ma ei pea siinkohal silmas politsei- ja päästetöötajate ning meditsiini- ja haridustöötajate ametikohti.” Ploompuu arvas, et kui tahta mingil põhjusel majanduse struktuuris midagi muuta, siis hea tava järgi peaks seda koos erinevate osalistega planeerima ja võtma kasutusele vastavad meetmed. “Kogu maailm on praegu koroonast räsitud ja ootame valitsuselt pikaajalisi ning mõistlikke otsuseid, mille eesmärk on hoida ettevõtlust ja töökohti. Me kõik vajame kindlustunnet tuleviku suhtes,” rõhutas Ploompuu.
TÖÖSTUS
Koroonakriis
sunnib tööstuse muutustele Foto: Silja Joon
Kui sisemajandusele suunatud sektorites on koroonaviirus senise olukorra pea peale keeranud, siis Eesti tööstussektoris oli vaade tulevikule skeptiline juba varem. Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik Valdav osa Eesti tööstustoodangust toodetakse ekspordiks, mis kipub kriisides ajalooliselt rohkem pihta saama kui sisetarbimine. Eesti peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi vastu on koroonakriis siiani küll leebem olnud kui mõne lõunapoolsema Euroopa riigi suhtes, ent erilist võitu see tööstusele vaevalt toob. Tänapäevased väärtusahelad on väga pikad ja kriisi ei õnnestu vältida kellelgi. Paljudes riikides on tööstusettevõtete kindlustunnet mõõtvad indikaatorid langenud läbi aegade madalaimale tasemele. Eesti tööstusettevõtete kindlustunne aprillis veel masuaegset põhja ei saavutanud, ent sellest hullemad on ajaloos olnud vaid kolm kuud 2009. aasta kevadel. Suuresti uksed sulgenud teenindus- ja jaekaubandussektoris on kuid,
mil indikaator on veel madalamal olnud, rohkem. Suhtelisel skaalal tunduvad üsna muretud veel tarbijad, kelle kindlustunne oli aprillis loomulikult mitte tugev, kuid vähem negatiivne kui ettevõtete tulevikuootus. Kahjuks tundub tõenäoline,
et järgnevatel kuudel olukord tööstuse jaoks isegi halveneb, sest pikkade tellimuste alusel tootvates ettevõtetes jõuab nõudluse vähenemine kohale viitajaga. Koroonakriisi ühe mõjuna on nimetatud ühiskonna sunniviisilist hüpet tulevikku, seda näiteks kodukontori ja veebikoosolekute rohke kasutamise ning e-kaubanduse suure kasvu näol. Midagi sarnast võib see kaasa tuua ka Eesti tööstusele. Võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eesti tööstus paistnud silma väga nigela tootlikkuse poolest, seda ka riigi üldist elatustaset arvesse võttes. Lisaks on väikesed tööstusettevõtted olnud skeptilised erinevate digitehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmisel. Tundub tõenäoline, et kriis sunnib vähekasumlikud ettevõtted siinmail uksed sulgema, mis võiks sektori tervisele isegi hea olla. Teine praeguse kriisiga seotud ennustus on olnud vajadus lühendada tarneahelaid, et vältida näiteks Hiina tööstuse sulgumisel ilmnenud riske. See protsess võtab muidugi rohkem aega, kuid Skandinaavia vahetus läheduses oleva Eesti jaoks võiks see kätkeda pigem võimalusi kui riske. Lõpuks saab otsa iga kriis ja majandus taastub. Eesti tööstussektoris toovad järgnevad 12 kuud kaasa ilmselt puhastuslaine, kuid kriisist väljub sektor ehk tugevama ja tootlikumana kui varem.
Vitsur: väliskaubanduses
on keerulisemad ajad veel ees „Kuivõrd COVID-19 mõjutas algfaasis eelkõige teenuste sektorit ja eksport vähenes märtsis nii mitmessegi riiki 14–31 protsenti, jäi üldine vähenemine üksnes ühe protsendi suuruseks,” ütles presidendi majandusnõunik Heido Vitsur.
14 Mai 2020
Tema hinnangul oli mineraalsete toodete sisseveo vähenemine oodatav ja loomulik, kuid elektriseadmete ning transpordivahendite impordi oluline vähenemine on selge märk majanduskonjunktuuri halvenemisest. „Võib loota, et vanu lepinguid täidetakse valdavalt ka veel paaril
järgneval kuul ja nii võib ka meie kaupade eksport mõned kuud olulisel määral jätkuda,” märkis ta BNS-ile. „Edasi läheb aga keerulisemaks, sest teiseks poolaastaks paistab osal ettevõtetel olevat uute lepingute saamisega rohkesti probleeme.”
OOTAME KOOSTÖÖPAKKUMISI ETTEVÕTETELT! Meie teenused lisaks seadmete remondile ja erinevate agregaatide valmistamisele: treimine, freesimine, stoosimine, ümar- ja tasalihvimine, karastamine, plasma- ja gaasilõikus, MIG/MAG/Puls keevitus, kõvasulamite pealekeevitus, TIG keevitus roostevaba/alumiinium. Pakume sissetulevatele töödele transporditeenust. Omame ligi 20 a kogemusi rasketehnika ja nende lisaseadmete uuendamises ning ümberehituses.
VÄIKESED EKSKAVAATORID
EKSKAVAATORID
RATASEKSKAVAATORID
MOBIILSED PURUSTID
TEERULLID
BULDOOSERID
METSALÕIKUSTRAKTORID
METSAVÄLJAVEOTRAKTORID
MINILAADURID
VÄIKESED ROOMIKLAADURID
TRAKTORLAADURID
FRONTAALLAADURID
TÕSTUKID
TEEHÖÖVLID
TRAKTORID
VÕSAGILJOTIINID
MURUNIIDUKID
TREILERID
SÖÖDURULLID
KOPAD
PINNASEFREESID
VASARAD
LISASEADMED ROOMIKLINTIDE
TAASTAMISTÖÖD
INFO: tel 507 3595, 5686 6103, 510 4650 Jaama 77, 65604 Võru linn info@trackrem.ee www.trackrem.ee (koduleht valmib mai lõpus)