Sügis 2012
tööstus
Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Endrik Reimer endrik.reimer@lehed.ee, tel 680 4426 Toimetaja: Raivo Murde, raivo.murde@lehed.ee
Terasprofiilid AS Bermet Management on 1996. aastal loodud terase jae- ja hulgikaubandusega tegelev ettevõte. Selle aja jooksul oleme pannud erilist rõhku materjalide kättesaadavusele ning teenindamise kvaliteedile. Meil on hea meel pakkuda Teile laia terastoodete valikut, nagu näiteks
• Torud • Profiilid • Külm- ja Kuumvalts lehed • Armatuur • Ribaterased • Tsingitud torud • Kalibreeritud ümarteras
Oleme valmis Teid teenindama ja toimetama Teile terast kiirelt ja kindlalt. Telefon: 65 66 660
www.bermet.ee
Piirimäe 5, Tänassilma, Saku vald, Harjumaa
Kristjan Kruve: kristjan@bermet.ee 658 0355
Dmitri Voronov: dima@bermet.ee 658 0352
Andrus Bergmann: andrus@bermet.ee 658 0356, 504 1212
2
tööstus
MASINAEHITUS
Foto: Juta Vallikivi (Tartu Kunstikool)
Õllekannu koopia 3D joonis ja prinditud koopia Eesti Rahva Muuseumile.
3D-printimine aitab prototüübid ellu äratada Inseneride ja tootearendajate tööd oluliselt lihtsustav 3D-printimise tehnoloogia teeb hiiglaslike sammudega võidukäiku. Lisaks aitab see tehnoloogia vähendada tootearenduskulusid. Priit Liiviste 3D-printimine võimaldab tootearendust oluliselt kiirendada ja säästab seeläbi ka märkimisväärselt ettevõtte raha. Selleks kasutatavate materjaliprinterite hinnad on käsikäes nõudluse kasvuga aasta-aastalt langenud. Lihtsustatult selgitades on 3Dprintimine nagu tavaline printimine – inimene modelleerib detaili ja laseb selle ühe nupuvajutusega printerisse. Masin prindib detailid välja ja seejärel kontrollib inimene, kas detail vastab vajalikele nõuetele. Kui on vaja teha parandusi, saab neid teha kohe ja uue detaili välja printida paari tunniga. Prototüübi valmistamise hind sõltub kasutatavast materjalist ja tehnoloogiast. Kõige odavam on kipsipulbrist toodete printimine. Kipsist tooted on väga õrnad ja võivad puruneda juba printerist välja-
3D printeriga toodetud kett. võtmisel. Tugevuse lisamiseks saab kipsist prototüüpe immutada spetsiaalse liimiga. Kipsist vastupidavam on polüamiidpulber, mis võimaldab lasertehnoloogia abil printida vastupidavaid ja keerulisi mudeleid, mida tavapäraste tehnoloogiatega oleks võimatu valmistada. 3D-printimise teenust pakkuva Geotime OÜ direktor Martin Sepp peab tehnoloogia suurimaks eeliseks kiirust, millest tuleneb ka oluline sääst. „Kui vanasti tehti mudelid käsitsi puust, savist või uuemal ajal penoplastist, siis 3D-printeri puhul vajutad sa ainult nuppu ja asi on käes. Tööjõukulu on oluliselt väiksem ja protsess on kiirem,” selgitab Sepp ja lisas, et aja- ja tööjõukulude vähenemise pealt tuleneb ka reaalne rahaline kokkuhoid.
Tootearenduses kasutatakse 3Dprintimist väga aktiivselt ning see on jõudnud ka koolidesse, mis tagab selle, et järgmine põlvkond oskab vastavaid seadmeid juba kasutada. Praegu areneb 3D-printimistehnoloogia kõikides suundades, ent Sepp usub, et kõige olulisem neist on meditsiin, kus seda kasutatakse implantaatide tootmiseks ja organite reprodutseerimiseks. Sisuliselt kasvatatakse labori tingimustes inimese enda kudet ning kui seda on piisavalt palju, trükitakse sellest uusi valmis organeid. Sellise organi puhul ei pea ootama sobivat doonorit ja puuduvad ka võõrutusnähud. „Võetakse näiteks kasvõi sääreluu pealt mingisugused rakud ja hakatakse neid labori tingimustes kasvatama ja kui neid on piisavalt palju, saab neid tindina kasutades
printida. Juba kümme aastat tagasi prinditi ühele poisile põis ja ta on praeguseni tervise juures,” märgib Martin Sepp. „Kui veel mõned aastad tagasi oli see hästi kallis tehnoloogia ja kõik materjalid olid samuti väga kallid, siis praegu läheb see järjest odavamaks. Masinad ise on oluliselt odavamad, printerit juhtiv tarkvada on sisuliselt open source ja igaüks, kes oskab õiged jupid kokku panna, võib endale selle printeri teha.” Tartu kõrgema kunstikooli õppemeister Vladimir Brovin usub, et peatselt saab 3D-printer üsna tavapäraseks ka kodudes, ent tootearenduses ja erinevate näidiste ning mudelite valmistamiseks on see mõnes mõttes lausa asendamatu. „3D-printerid arenevad väga kiiresti, astudes iga aastaga olulise sammu edasi. Isegi NASA on praegu panustamas 3D-printeri arendamisse, et ei peaks enam saatma tööriistu kosmosesse, vaid vajalikud detailid saaks kohapeal välja printida,” selgitab Brovin.
3D-printimine koosneb kolmest põhisammust •1• Detail loetakse sisse CAD-programmist, kus on loodud toote 3D-mudel; •2• mudel sisestatakse printeri haldusprogrammi; •3• tarkvara kalkuleerib välja käigurajad ja prindib toote, misjärel eemaldatakse valmis toote vahelt tugimaterjal.
4
ELEKTROONIKATÖÖSTUS Foto: MS Balti Trafo OÜ
Elektroonikatööstuse tooniandjad Logistiline asukoht ja infrastruktuur on Saaremaa ja Pärnu muutnud tõmbekeskusteks. Vilve Torn Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine on üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Ühtlasi on elektroonikatööstus olnud suuremaid uute töökohtade loojaid Sindis, Elvas ja Koerus, kuid ka Saaremaal ja Pärnus. Viimasena nimetatuid võiks hakata suisa uuteks elektroonikatööstuse tõmbekeskusteks kutsuma. EAS-i ettevõtete võimekuse divisjoni direktori Pille-Liis Kello sõnul jagub elektroonikatööstust Eestis eri piirkondadesse. Seda haru võib leida nii Tartu lähistelt kui ka Rakvere-Narva suunalt. Kello täpsustab, et kõige suurem kontsentratsioon on siiski Tallinnas ja Harjumaal, kuid Pärnus ja Kuressaares on samuti
arvestatav osa Eesti elektroonikatööstust. „Arvestades nendes piirkondades tööstuse väiksemat koondumist ja keskendumist teistele majandusharudele, on seal elektroonikatööstus oluline tooniandja,” ütleb Kello. Eesti elektroonikatööstuse liidu juhatuse esimees Andres Taklaja lisab, et Pärnu on Eesti mastaabis suurlinn. See tähendab tööjõudu ja infrastruktuuri ning Via Baltica teel asumine head ühendust nii Skandinaavia kui ka Kesk- ja Lääne-Euroopa suunal. Enerpoint Saare OÜ juhatuse liige Erik Keerberg ütleb, et elektroonikatööstusel on Saaremaal kindlasti kindel koht nii olevikus kui ka tulevikus. Sama kindel on seegi, et Saaremaa majandus on meeldivalt mitmepalgeline. „Siin pole suuresti domineerivat majandusharu, vaid ettevõtteid tegutseb paljudes valdkondades.” Elektroonikatööstuse ettevõtted on Keerbergi sõnul Saaremaal tegutsenud juba taasiseseisvumise algusest peale ja praegu tegutsevate ettevõtete iga ületab juba kaugelt kümmet aastat. Kuigi ettevõtetel on ees olulised laienemi-
sed, usub Keerberg, et elektroonikatööstuse osakaal jääb Saaremaa majanduses enam-vähem samale tasemele, kui see siiani on olnud. MS Balti Trafo OÜ tegevdirektor Jaanus Luberg aga kinnitab, et kui Tallinn välja jätta, siis on Pärnu tööhõive ja firmade arvu poolest üks suuremaid keskusi. Samal ajal on tema hinnangul tublisid ja tugevaid elektroonikafirmasid teisteski Eesti väikelinnades. Pärnu soodsat asukohta ja kvalifitseeritud tööjõudu peab oluliseks ka Scanfil OÜ eestkõneleja Jussi Kukkonen. Loeb soodne asukoht Küsimusele, mis Saaremaa elektroonikatööstusele atraktiivseks muudab, vastab Keerberg, et Saaremaalt leiab vastava kvalifikatsiooniga tööjõudu. Selle tekkimisse on tõhusa panuse andnud nii ettevõtted ise, TTÜ Kuressaare kolledž kui ka Kuressaare ametikool. „Investeerimishuvi tekib üldjuhul paljude oluliste tegurite soodsa kokkulangemise korral. Saaremaal on nendeks tööjõu vähene liikuvus (lojaalsus), tööjõu hinna ja kvaliteedi optimaal-
tööstus ne suhe, Skandinaavia ja Venemaa turgude lähedus, turvalisus, töötajate ühtekuuluvustunne, kohaliku omavalitsuse abi, personali koolitusvõimalused, ettevõtete omavaheline hea läbisaamine jne,” räägib Keerberg. Luberg usub, et ka Pärnu kasuks kõneleb kindlasti soodne positsioon, kuid oma roll on ka elukeskkonnal ja vaba aja veetmise võimalustel. „Enamik Pärnu elektroonikafirmasid on Soome taustaga ja paljud otsustajad veedavad siin suvepuhkust – ehk on positiivsed mälestused ja emotsioonid otsuseid Pärnu kasuks kallutanud.” Enerpoint Saare OÜ töötajaskond on viimased kuus aastat olnud suhteliselt stabiilne (135–150 inimest) ja praegu on ettevõtte peamisteks sihtturgudeks Skandinaaviamaad, vähemal määral ka Venemaa ja Holland. Ettevõte on spetsialiseerunud kodumajapidamiste automaatikale ja seda nii tootearenduse kui ka tootmise vallas. Näiteks toob Keerberg saunakeriste juhtplokid, põrandakütteautomaatika, ventilatsiooni-, soojuspumpade- ja jahutussüsteemide automaatika, samuti LED-tehnoloogial põhinevate valgustussüsteemide arenduse. Nendes valdkondades on Enerpoint Saare OÜ saavutanud Põhjamaades juhtiva positsiooni. Tõsi, Enerpointi kaubamärgiga tooteid ei leia kusagilt, sest ettevõte toodab spetsiaalselt klientidele disainitud tooteid nende enda kaubamärgiga. See võimaldab Keerbergi sõnul spetsialiseeruda tootearendusele ja tootmisele ning jätta jaekaubanduse spetsiifiliste ülesannete lahendamine neile, kes seda paremini oskavad. Pärnumaal tegutsev MS Balti Trafo OÜ toodab põhiliselt väiketransformaatoreid ja induktiivkomponente. 145 töötajaga ettevõte tegutseb juba üle 15 aasta ja ekspordib üle 90% oma toodangust. Põhilised sihtturud on Skandinaavia ja Saksamaa. Saaremaal tegutsevad:
•• Incap Electronics Estonia OÜ •• Enerpoint Saare OÜ •• Ionix Systems OÜ Pärnus ja Pärnumaal tegutsevad:
•• Scanfil OÜ •• NOTE Pärnu OÜ •• Efore AS •• Oshino Electronics Estonia OÜ •• MS Balti Trafo OÜ •• Milectria EST OÜ
6
tööstus
METALLITOODETE TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
Tööpingi õigeaegne diagnostika tagab tootmise tõrgeteta töö Regulaarselt tänapäevast diagnostikasüsteemi kasutades on võimalik tööpingi võimalikke tehnilisi rikkeid või tootmise kvaliteeti mõjutavaid tegureid vältida, ent paljud tööstusettevõtted ei ole seda veel teadvustanud. Priit Liiviste Tavapärane tööpingi diagnostika näeb välja järgmine – esmalt uuritakse põhjalikult tööpingi puhtust, sest ka tolm on üks olulisemaid tegureid, mis võib tööpinkide tõrkumist esile kutsuda. Seejärel tehakse kindlaks, kas kilbid on vastavalt keskkonnale õige IP-astmega. Järgmisena vaadatakse üle kaabeldus-
ja ühenduspunktide termopildid ning alles siis minnakse tööpingi sisemuse kallale, seda muidugi juhul, kui selle järele peaks reaalne vajadus olema. Regulaarne seadmete kontroll ja hooldus võimaldavad ootamatusi pea täielikult vältida, ent suurem osa tööstusettevõtetest ei võta seda tõsiselt. Tööstusautomaatika lahenduste väljatöötamise ja hooldusega tegeleva Atemix OÜ juhataja Ken Varik nendib, et üldjoontes ei pööra ettevõtted õigel ajal piisavalt tähelepanu tehnika diagnostikale ega võimalike probleemsete kohtade väljaselgitamisele. Teema tõuseb päevakorda alles siis, kui ilmneb mingi suurem probleem, ent siis on juba liiga hilja. „Selliseid ettevõtteid, mis mõtlevad seadmete jätkusuutlikule kasutamisele, on võib-olla vaid kümme protsenti. Nende ettevõtete juhid teavad, et seadmed vajavad korrapärast hooldust, ja usuvad, et pigem
olgu tagavaraosad laos, kui et rikke korral neid tellima asuda,” selgitab Varik. Spetsiifilisemate asjade kohalejõudmine võib võtta aega näiteks neli nädalat. Terve selle aja peab näiteks üks tootmisliin seisma. Kui töölised ei saa selletõttu tööd teha, kaaluvad tootmise seisakust tulenevad kulud „väsinud” detaili asendamise kulud tublisti üle. Et olla tööpinkide kasutamisel jätkusuutlik, tuleks Variku sõnul esmalt teha riskihindamine, mille käigus vaadatakse üle olulised komponendid ning osad, mis kindlasti korrapärast hooldust vajavad. See on vajalik selleks, et rikke korral oleks selge, kas detaili vahetamine on ettevõtte jaoks suure tähtsusega
Regulaarne seadmete kontroll ja hooldus võimaldavad ootamatusi pea täielikult vältida.
või ei mõjuta näiteks paarinädalane tööseisak oluliselt ettevõtte tööd. Samas on mitmeid seadmeid, mis peavad töötama ööpäev läbi, ning sellisel juhul on ka ühepäevane viivitus täiesti lubamatu. Peamine põhjus, miks tööpinkide hoolduse ja diagnostikaga hiljaks jäädakse, on Ken Variku arvates ilmselt asjaolu, et ei teadvustata endale rikkeohu reaalsust. Näiteks jõukamad ettevõtted on ostnud endale uued pingid ja need töötavad vähemalt aasta ilma igasuguse probleemita. Aga siis, kui need probleemid ühtäkki tekivad, ei saa keegi aru, mis juhtus. „Et kuidas siiamaani probleemivabalt töötatud ja nüüd äkki...” nendib Varik. „Teine tegur, miks seda ei teadvustata, on võib-olla see, et pingi taga töötavad „mutrimehed” ei julge rikkest ülemusele ette kanda ja panevad selle aparaadi hädapärase remondiga kuidagi taas käima ja üritavad sedasi tööd jätkata,” arvab Varik.
Exmet OÜ Vana-Narva mnt 20, Maardu Tel. 600 6571, 600 6572, 512 3311, 512 3312 Faks 600 6574, e-post info@exmet.ee
www.exmet.ee
Pakume oma laost ettevõtetele ligi 1000 nimetust erinevaid metalltooteid Külm- ja kuumvaltsitud lehed, rihvellehed – DC01, S235, S355 Nelikant- ja ümartorud – S235, S355 Talad ja karprauad – S235, S275, S355 Lattrauad, vinkelrauad, nelikantterased – S235, S355 Tavalised ja kalibreeritud ümarterased – S235, S355, C45E Armatuurrauad
Vajadusel kiired tarned tehastest või Euroopa vaheladudest. Pakume ka trandporditeenust ostetud kaubale.
Küsi pakkumist ja leiame koos lahenduse!
TÕSTUKIKESKUS OÜ
TÕSTUKITE • MÜÜK • HOOLDUS • RENT • VARUOSAD www.tostukikeskus.ee tel 600 6106, 507 2343 faks 601 1260 Saku vald, Jälgimäe info@tostukikeskus.ee
tööstus
TOIDUAINETÖÖSTUS
9
Uued tooted aitavad turupositsiooni hoida Foto: Rakvere lihakombinaat
Oluline pole niivõrd uute toodete osakaal toodangu kogumahus kui eesmärk tagada elujõuline tooteportfell ka tulevikuks. Signe Kalberg Leiburi värske leiva ja saia tootevalikus on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne uuenemine. Uuteks toodeteks peetakse neid, mille turuletulekust on möödunud vähem kui 20 kuud. Leibur AS-i juhatuse esimees Asso Lankots ütleb, et ideaalne oleks olukord, kus uute toodete osakaal moodustaks kogu sortimendist umbes veerandi. „Kuna meil on Eesti turu jaoks umbes 50 lihtpagaritoodet, siis lisame koduturule keskmiselt 12–15 uut toodet aastas arvestusega, et sama palju tooteid ka oma eluea ära elab või tuntavad muudatused läbi teeb,” lisab ta. Nende toodete osakaal kodumaises müügis, mis on turule toodud alates jaanuarist 2010, jõudis selle aasta juulis 45 protsendini. „Turuliidri positsiooni tagasivõitmisel on õnnestunud tootearendusel olnud otsustav roll,” tunnistab Lankots. Kõige edukamad ja tuntumad uued tooteperekonnad on kahtlemata Leiburi Ruks ja Leiburi Saib. Lankotsi sõnul on viimase kahe aasta jooksul uued tooted suurendanud koduturul nii Leiburi turuosa kui ka müügikäivet. Suur osa Eestis müüdavate toodete arendusest toimub Leiburis. Uute toodete turuletoomise eest vastutab Leiburis viieliikmeline tootearendus- ja turundusmeeskond. „Kuna pidev koostöö käib nii meie Soome kui ka Baltikumi kolleegidega, siis on täpseid arvulisi näitajaid keeruline välja tuua, küll aga võime öelda, et investeering
Rakvere lihakombinaadi turundusdirektor Triin Lõoke uudistoodetega. uutesse toodetesse nii otseselt kui ka kaudselt lähiaastatel kindlasti vähenenud ei ole ega vähene ka edaspidi,” selgitab Lankots. Tere AS-i turundusdirektor Alar Pink selgitab, et tootevaliku planeerimisel on tähtis eelkõige jälgida ettevõtte portfelli seisu. Tuleb vaadelda eri toodete elukaari, missugused tooted on oma elukaare alguses, keskel ja lõpus. Analüüsi tulemusena selgub ka portfelli üldine seis ja selle võimekus tagada piisav edukus tulevastel perioodidel. Ühtlasi tuleb jälgida üldiste turumahtude tõuse ning langusi, mis on omakorda ti-
hedalt seotud teiste turuosaliste tegevuse ja tarbijatrendidega. „Uute toodete osakaal sõltub juba analüüsi tulemusest ning võib aastate lõikes erineda. Küsimus ei ole niivõrd toodete arvus, vaid eesmärgis tagada elujõuline tooteportfell ka tulevikuks,” sõnab ta. Pink ütleb, et tootmisettevõtte seisukohalt ei ole suur arv tooteid sortimendis hea, pigem killustab see tootmist. Eri ettevõtted pigem eesmärgistavad uute tootede puhul potentsiaalset käibemahtu ja on enda jaoks paika pannud, kui suur peaks see aastate lõikes olema, et ta-
gada portfelli jätkusuutlikkus. „Uute toodete lansseerimine on seotud toodete sesoonsustega ning lansseerimisaknad on seega erinevatel toodetel läbi aasta eri aegadel,” selgitab ta. Eestis on umbes 115 lihatööstust, kes konkureerivad oma lihatoodete valikuga eestimaalase toidulauale jõudmise pärast. Lõviosa lihatoodete turust ehk ligi 80% jaguneb kolme suure lihatootja vahel. Rakvere lihakombinaadi kui turu suurima tegija aastases tootevalikus on keskeltläbi 450 toodet alates keeduvorstidest-viineritest ja lõpetades maitsestatud liha ning jahutatud sea- ja veiselihaga, lisaks pakub ettevõte oma tarbijatele mahedat lamba- ja veiseliha. Rakvere lihakombinaadi turundusdirektor Triin Lõoke ütleb, et uusi tooteid jõuab poelettidele aasta jooksul umbes 40 ning ajaliselt leiavad need tee kaubandusse kevadel ja sügisel, kui jaeketid uuendavad sortimenti. „Üldiselt võib öelda, et uute toodete osakaal tervikuna on aasta-aastalt vähenenud, sest konkurents on väga tihe, pakkujaid on palju, kuid riiulipinda pole juurde tulnud,” tunnistab Lõoke. Iga toote puhul peab olema väga selge, kellele see on mõeldud ja milline peaks olema hind – eeltöö tootega on väga tugev. „Kokkuvõttes pole oluline mitte uute toodete arv, vaid kui hästi nad tarbijate ootustele vastavad, ja see määrab toodete tegeliku edukuse,” selgitab Lõoke. Tootearenduse käigus tuleb silmas pidada mitmeid aspekte: analüüsida oma müügikäibeid ja mahtusid; teha uuringuid, et mõista, millises suunas toimub liikumine, et mitte maha magada toote elukaare lõppu; koguda tarbijate tagasisidet maitse-eelistuste ja tervislikkuse kohta jne. „Sortimendi uuendamise eesmärgiks on kindlasti kasv – ehk seda nii mahulises kui ka rahalises turuosas,” ütleb Lõoke.
10
tööstus
PUIDUTÖÖSTUS
Eesti pürgib Euroopa suurimaks puitmajade eksportijaks Puitmaju ehitavad Eesti ettevõtted viskasid augusti lõpus peetud konverentsil õhku küsimuse, kas Eestist võiks saada aastaks 2020 Euroopa suurim puitmajade eksportija. Foto: Nordic Houses OÜ
Üha enam eksporditakse nii Skandinaavia maadesse kui ka Kesk-Euroopasse lisaks traditsioonilistele masintoodetud ning käsitöö-palkmajadele ka põneva arhitektuurse lahendusega ja energiatõhusaid elementmaju.
Kristiina Viiron Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige ja puitmajaklastri juht Elari Kivisoo ütleb, et nimetatud eesmägi saavutamine on täiesti reaalne, sest majade ekspordi mahu järgi on Eesti Euroopas juba teisel kohal. Samas ekspordi müügitulu edetabelis asub Eesti neljandal kohal. Suurim eksportija on Soome, seda nii puitmajade mahu kui ka müügitulu arvestuses. Müügitulu edetabelis seisavad Eestist eespool veel Saksamaa ja Rootsi. „Peame kallimalt müüma,” tõdeb Kivisoo. „Küsimus on hinna- ja mainekujunduses. Ehituskvaliteedis me teistele kindlasti alla ei jää.” Kivisoo sõnul on Eesti ettevõtjad viimase kümne aasta jooksul jõudsalt tehnoloogiasse investeerinud, mistõttu võib meil olla selles suhtes isegi edumaa. „Peame Eesti puitmajatootjate mainet sihtturgudel parandama ja sektori ettevõtteid müügi- ja tootmismahtude suurendamisel toetama,” sõnab Kivisoo. Meie majatootjad teevad puitmajaklastri juhi sõnul palju nn rätsepatööd ehk valmistavad maja kliendi soovi kohaselt ainueksemplarina, see aga teeb töö kalliks ja
aeganõudvaks. On tootjaid, kes on tegutsenud 20 aastat ja ei ole selle aja jooksul kahte ühtmoodi maja müünud. „Meil tuleb rohkem turundada standardlahendusi, see on koht, kus on võimalik saavutada efekti.” Ta lisab, et standardlahenduste tootmine ei tähenda seda, et nüansside loomine oleks välistatud – majaprojekte on võimalik kõiki telgesid pidi pöörata peegelpilti, samuti saavad tootjad kasutusele võtta kindlaid standardlahendusi toodete komponentide osas, mis võimaldavad saavutada suuremat tootlikkust ja lisandväärtust väiksema vaevaga. Ühine müük Suurimaks eksportööriks saamise võti peitub kindlasti ka sektorisiseses koostöös. Kivisoo märgib, et ühtpidi ollakse üksteisega muidugi konkurendid, aga kuna maailma ehituses on turumahud nii suured, on mõttekas koostööd teha. „Puitmajaliidus on inimesed koostöövalmis,” kinnitab Kivisoo. Näiteks toimub nii elementmajade kui ka käsitöö- ja masinpalkmajade müük ühisesse kanalisse. „See on koht, kus liit on aidanud ettevõtetel koonduda. Ühist infovahetust, koostöövõimalust ning seeläbi üksteise tundma-
õppimist ja usalduse tekkimist ei saa alahinnata,” rõhutab ta. Vähetähtis suurimaks eksportööriks saamisel ei ole ka müük uutele turgudele. „Uued turud on alati olulised, seda ka äririski maandamise eesmärgil,” selgitab Kivisoo. Eestis ehitatud puitmaju võib leida enam kui neljakümnest riigist, rohkem kui kolmandik eksporditoodangust müüakse Norra. Saksamaale läheb u 20 protsenti. Mahult järgmised 8 sihtriiki vahetavad omavahel kohti ning nende osakaal jääb 8 kuni 4 protsendi vahemikku. Näiteks tänavusel esimesel poolaastal müüdi Suurbritanniasse ja Prantsusmaale kummassegi 8,2 protsenti, Soome 5,9, Rootsi 5,5 ja Hollandisse 3,8 protsenti. Prantsusmaa kohta ütleb Kivisoo, et alates 2008.–2009. aastast on ettevõtjad Prantsusmaa turule müügiks rohkem tööd teinud ning kui varem müüdi sellesse riiki põhiliselt masinpalkmaju, siis nüüd ka käsitööpalkmaju ja elementmaju. Eesti puitmaja kunst on esindatud praegu ka Hollandi maailmanäitusel „Floriade 2012” ning augusti viimasel nädalal pidasid Eesti ettevõtjad seal Eesti puitmaja päevi. Äriseminaril „Living in Wood”
anti ülevaade Eesti puidusektorist, tutvustati ärikeskkonda ning Eestit kui maad, millel on ette näidata sajanditepikkuste traditsioonidega põnevat puitarhitektuuri. „Kõik meie tegevused on suunatud sellele, et aastaks 2020 püstitatud eesmärk saavutada,” ütleb Kivisoo. Eesti Puitmajaliit ühendab uuendus- ja edumeelseid ettevõtjaid, kelle tooteks on kvaliteetne Eesti puitmaja. Tehases toodetud puitmajad jagunevad vastavalt tehnoloogiale: puitkarkassmajadeks, element- ja moodulmajadeks, masinal toodetud palkmajadeks, käsitöö palkmajadeks ning aiamajadeks. Liitu kuulub 31 ettevõtet. Puitmajade eksportöörid Euroopas, aluseks ekspordikogus Holland
Soome Eesti
Leedu 5,8% 6,9%
17,2%
7,8% 13,8%
8,5% 11,4%
Rootsi Poola
Saksamaa
Puitmajade eksportöörid Euroopas, aluseks müügitulu Poola Holland
Leedu
Soome
5,2% 6,3%
16,4%
6,6% 12,7%
11,3% 12,6%
Eesti
Rootsi Saksamaa
Täisprogramm massiivpuidu töötlemiseks! WEINIG pakub tehnoloogilist eelist, seda juba rohkem kui 100 aastat. WEINIGi kvaliteet tagab konkurentsieelise nii väikestele kui suurtele puidutööstusettevõtetele. Tootlikkuse ja tasuvuse mõttes loovad meie masinad ja susteemid uusi standardeid. Intelligentne tootmiskonseptsioon ja kliendipõhised lahendused tagavad maksimaalse tooriku väärtustamise.
LAHKAMINE · KAPPIMINE · OPTIMEERIMINE · SÕRMJÄTKAMINE LIIMITAMINE · HÖÖVELDAMINE JA PROFILEERIMINE AKENDE TOOTMINE · MEHHANISEERIMINE
s p er t INIG - ek Teie WE rupp G EstTech ig.ee in e .w www
tööstus
12 KINNISVARA
Tööstuskinnisvara turul valitseb masujärgne mõõdukas optimism Kuigi majandusprognoosid ei tõota lähiajal tööstuskinnisvara sektori tõusu, on selle mõningase aktiivsuse taga välisomanikest arendajad, kes hindavad tulevikku kohalikest positiivsemalt. Foto: Terje Lepp
Kaire Talviste Põhjust selleks on andnud Põhjamaade firmade laienemine ja ümberkolimine soodsamatesse asukohtadesse, sh Eestisse. Nii on ka näiteks Soome ettevõtjatele kuuluvate firmade arv kasvanud Eestis kahekordseks, vahendab ERI Kinnisvara tegevjuht Andres Teder. Eestis juba tegutsevad firmad vaatavad esmalt üle võimalused laieneda oma kinnistul ja alles seejärel vaadatakse turul pakutavat. „Kui olemasolevad võimalused on juba ammendatud, siis tavaliselt on ettevõte juba nii heas majandusseisus, et ostetakse juba arendatud krunt,” ütleb Teder. Kui buumiajal liiguti tihti ka Tallinnast välja ja arendati sobiv maatükk ise välja, siis praegu eelistatakse pigem juba peatrasside äärseid, hea logistikaga ja tuntud piirkondi. Nii kerkivad lähiajal uued logistika- ja äripargid Tartu mnt ja Peterburi tee suunal. Mõned neist on juba ehitustaadiumis, nt Kawe Groupi Kõrtsi tee arendus. Arendajate valmidus ehitada üürniku jaoks uus, tema vajadustele vastav pind, on oluliselt tõusnud. Nii ostetakse tihtipeale arendatud krunt koos ehituslepinguga või sõlmitakse pikk üürileping ja ehitatakse pind välja üürniku vajadusi arvestades. Tederi sõnul on arendatavate parkide omanikud sageli valmis tegema mööndusi kruntide hinnas, kui on kindlus, et ostja kinnistu kiiresti hoonestab. Klient soovib head asukohta „Tööstuskinnisvara maastikul valitseb hetkel selline olukord nagu mõned aastad tagasi. On vabu krunte, mis ootavad endiselt aren-
dajaid. Uusi tööstusparke luuakse suhteliselt vähe,” ütleb AS-i Tallinna Tööstuspargid juhataja Ivar Lindpere. Tema sõnul ei ole hinnad praegu tõusnud ja lähiajal ei saa seda ka prognoosida. Tallinna Tööstusparkidel on arendajatele pakkuda 12 krunti Lasnamäel: neli Betooni tööstuspargis ja kaheksa krunti Suur-Sõjamäe tööstuspargis. Valmis on ehitatud kõik kommunikatsioonid ning rajatud teed ja tänavad. Hoonestusõiguse tasu on seal 5 €/m² kohta aastas ning kolme aasta pärast kinnistu väljaost 45 €/m². Kohene kinnistu väljaostu hind on 58 €/m², millele lisanduvad liitumistasud ja käibemaks. Lindpere sõnul soovivad kliendid üldjuhul, et krunt asuks logistiliselt heas kohas, ehk et krundile oleks lähedal põhimaanteed. Hea, kui krunt on linnast väljas, sest äärelinnas on tööstuslikku tootmist odavam ja parem arendada kui kesklinnas. Eelistatakse detailplaneeringuga, väljaehitatud taristutega (tä-
navad, tänavavalgustus, vesi- ja kanalisatsioonitrassid, side- ning elektrivarustus) krunte. Eeliseks on seegi, kui kinnistu paikneb suurema elamurajooni lähedal, et töötajad saaks mugavalt tööle sõita. Nii jääb ära kulutus töötajate ühistranspordi veo korraldamisele. „Meie kruntide vastu huvi tundnud kliendid tahavad ise ehitada, sest siis saavad nad paremini kujundada tootmis- ja laopindu enda vajaduste järgi. Valmisehitatud hoone ümberkujundamine endale vajalikuks on kulukas ja ebaotstarbekas. Infrastruktuuri valmidus krundil on äärmiselt oluline,” selgitab Lindpere. Napib ajakohaseid pindu Rae valda Jürisse rajatakse Ameerikanurga Kaubandus- ja Logistikaparki, mis on Eesti suurimaid ärisihtotstarbelisi kinnistuid koondav arendusprojekt. Esimeses järgus rajatakse 84-hektarilisele maa-alale 110 000 ruutmeetrit kaubanduspinda. Lepingud kaubanduspindade rentnikega on juba
sõlmitud ja esimese etapi lõpuni on jäänud umbes aasta. Ettevõtjatele ja logistikafirmadele äriparki kinnistuid ei müüda, vaid renditakse. „Kinnistumüüki pole meil plaanis, sest siis on raske tagada meie kontseptsiooni säilimine,” selgitab äriparki rajava AS-i Süda Maja juhataja Veiko Murruste. Turul on tema meelest kõige tuntavam puudus ajakohastest laopindadest, mis on veel buumijärgse aja mõju, kui hinnad olid väga madalad. „Uut arendust nende hindadega ei tee,” tõdeb Murruste ja ennustab, et hinnad veidi tõusevad. „Turg tõuseb, sest päringuid on palju ja pidevalt. Seega ei saa vakants kuigi suur olla,” lisab ta. Tema meelest on valikul kõige olulisemaks märksõnaks asukoht, seejärel hoone funktsionaalsus, ligipääs, transport ja logistika ning alles siis hind. Asukohavalikul on omakorda määrav see, kas ettevõtte profiil eeldab suurte liiklussõlmede lähedust või mitte. „Väga vähe on neid, kes ise hoone ehitavad. Lao- ja logistikafirmad pole kinnisvaraarendajad. Reeglina ikka renditakse,” teab ta.
Tööstuskinnisvara hetkeseis •• Uue pinna üürhind on keskmiselt 4–5 €/m² + km. •• Tugevate üürnikega uute hoonetega kinnistud on muutunud taas atraktiivseteks investeerimisobjektideks. •• Usaldusväärse üürniku puhul on sarnase investeeringu tootlus alla 10%. •• Uute lao- ja tootmishoonete ostud nõutuimates tehnoparkides Tallinna naabruses näitavad taset 500–550 €/m2 + km hoone pinna kohta. •• Oma kasutuseks tootmishoonete rajajad soovivad viia tootmishoone rajamishinda allapoole ja nii on sellistel puhkudel ostetud krunte pigem piirkonda, kus maa hind on alla 25 €/m2 + km + liitumised. Allikas: ERI Kinnisvara tegevjuht Andres Teder
AVA-Ekspress OÜ Peterburi tee 46, Tallinn tel 6 139 737, 50 36 450
EXPRESS
www.ava.ee
TÖÖSTUSSEADMETE TEISALDUS Kindel partner aastast 1998 Spetsiaalsed vahendid (sh tõstetungid, rullikud) kuni 40 tonniste seadmete hoonesiseseks teisalduseks või paigalduseks.
KOLIMISTEENUSED ■ ASUTUSTE JA ETTEVÕTETE KOLIMINE ■ RAHVUSVAHELINE KOLIMISTEENUS ■ TÖÖSTUSSEADMETE TEISALDUS ■ ARHIIVIDE JA LADUDE KOLIMINE ■ MÖÖBLI MONTAAŽ, PAKKETEENUS ■ KLAVERITE JA SEIFIDE VEDU ■ ERAISIKUTE KOLIMINE