turvaline_elu

Turvaline elu Kuidas G4S Koduvalve toimib

HÄIRESIGNAAL

2

Ööpäevaringselt töötav G4S juhtimiskeskus võtab vastu ning reageerib koheselt kõikidele häiresignaalidele

Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Nele Laev, nele.laev@epl.ee, tel 680 4505

Jaanuar 2010

SIDESATELLIIT G4S kasutab patrullekipaazide töös GPS jälgimissüsteeme.

Juhtimiskeskus näeb reaalajas ekipaazi asukohta, liikumiskiirust, liikumise suunda. Süsteem võimaldab toimunu taasesitust

3

1 5

G4S-i keskmine häirele reageerimisaeg on 6 minutit

4

Häiresignaali saabudes saadab Juhtimiskeskus koheselt lähimad patrullekipaažid objekti kontrollima

80 patrullekipaazi üle Eesti

Turvafirma valvatavatesse kodudesse püütakse väga harva sisse murda Kitsaks muutunud majandusolud pole jäänud kajastumata ka elu pahupooles. Hiljuti avaldatud justiitsministeeriumi statistika näitas varguste märgatavat tõusu – võrreldes möödunud aastaga on varguste hulk kasvanud lausa 6%. Kui pole tööd, raha ja süüa, kipub käsi võõra vara järele sirutuma hõlpsalt ja südametunnistuspiinadeta. Alles enne jõule võtsid lasteaeda sissetunginud vargad muu kraami kõrval kaasa laste kommipakidki.

Paanikanupp on inimese ainus lootus, kui ta seisab silmitsi kurjategijaga.

Iga päev teatatakse politseile kümnetest vargustest, iga päev on midagi varastatud kellegi kodudest.

See kõik paneb mõtlema, kas ühel päeval ei või ka minuga juhtuda nii, et tulen õhtul koju ning leian ees varaste poolt segamini pööratud toad, kust on kaasa viidud kõik, mis vähegi väärtuslik. Ja veelgi hullem – mis saab siis, kui varas tungib minu koju ajal, kui mina ise või keegi pereliikmetest on kodus? Siis ei räägi me enam ju varastatud asjadest, vaid reaalsest ohust oma elule!

Vastus küsimusele sõltub sellest, kui hõlpsasti kurikaelad minu koju pääsevad. Mida tülikam ja keerukam on varga jaoks sissemurdmine, seda ebatõenäolisem, et ta seda üldse ette võtma hakkab. Ära unusta pisiasjugi Turvafirma G4S valvedivisjoni direktori Margus Kolumbuse sõnul on kodu vargakindlaks muutmise puhul abi igast elementaarsest turvameetmest: tugevad uksed-aknad, tõhusad lukud, head suhted tähele-

panelike naabritega. Kodust pikemat aega eemal viibides ära tekita muljet, et kedagi pole kohal. Palu naabril tühjendada postkasti, talvel puhasta lumest sissepääsuteed, ära jäta kardinaid päevaseks ajaks akna ette…

Need on asjad, mida saab igaüks ette võtta, et pisutki suurendada kodu turvalisust. Kindlasti ei taga see aga meelerahu, et kasutusele on võetud just kõige tõhusamad abinõud.

Siinjuures tasub mõelda, mis tõesti takistaks reaalselt vargal sissemurdmist. Lukk võib ju tugev olla, aga kui vargal on võimalik seda segamatult lõhkuda, siis ta oma eesmärgini ka jõuab. Kui kurikael teab, et sellesse majja või korterisse sisse tungides on õige peagi oodata turvatöötajaid, siis ta vaevalt julgeb riskida.

Patrull sõidab välja Oma kodule valveteenust valides soovitab G4S-i müügi- ja klienditeenindusosakonna juhataja Taivo Kutser panustada just sellisele valvesüsteemile, kust häire puhul läheb signaal turvafirma juhtimiskeskusse, kes omakorda saadab sündmuskohale patrulli selgitamaks välja, mis on häire põhjuseks.

Teatab ka tulekahjust Ühel ajal keskusse suunduva häireteatega hakkab kodus tööle vali häiresignaal. Samuti kuulub G4S Koduvalve standardpaketi juurde suitsuandur (valve all 24h). Teade võimalikust tulekahjust suundub G4S-i juhtimiskeskusse, kes siis sõidab juhtunut uurima ning kutsub vajadusel kiiresti välja ka päästeteenistuse. Nii on kindel, et info tulekahjust jõuab päästeteenistusse ka siis, kui kedagi pole kodus ning välistub võimalus, et andur piiksub laes, keegi seda ei kuule, tuli aga levib. Seega tagab valvekeskusega ühendatud suitsuandur

kodu kaitstuse 24 tundi ööpäevas. „Tulekustuti peab kodus vaatamata andurile ikka olemas olema, et inimene saaks ise kiiresti põlengu puhul tegutseda,” märgib Kolumbus.

Paanikanupuga saab abi kutsuda Lisaks saab Koduvalve stardipaketiga kaasa puldi, millega süsteemi valvesse panna ja valvest maha võtta ning rakendada paanikanupu funktsiooni. „Kui inimest rünnatakse kodus või kui avastate öösel, kui valve oli maas, oma kodust sissetungija, saab paanikanupule vajutades abi kutsuda,” toob Kolumbus näiteks juhtumid, mis puhul paanikanuppu kasutada. „Paanikahäire tähendab eelkõige füüsilist rünnet, aga on abiks ka muudel juhtudel, mil inimene end ohustatuna tunneb.

Paanikanupp on inimese ainus kindel lootus, kui ta seisab silmitsi kurjategijaga. Naabrivalvest, lokaalsest häiresignaalist ega ühestki SMS-ist sel hetkel ju abi ei ole.”

Paanikanupule vajutades suundub signaal juhtimiskeskusse, mispeale patrull viivitamatult sündmuskohale välja sõidab.

SMS annab vaid infot Oma kodu kaitseks on võimalik paigaldada ka sellist süsteemi, kus valveseade edastab teate häirest SMS-iga omaniku mobiiltelefonile.

Tõhusaks meetodiks seda pidada ei saa, sest sündmuskohale häire põhjust selgitama minna tuleb sellisel puhul omanikul endal. Mis saab aga siis, kui omanik viibib kodust kilomeetrite kaugusel? „Jah, omanik saab SMS-iga info, et midagi tema kodus toimub ning häiresignaal võib ka tähelepanu äratada, aga kui vargad teavad, et pererahvas on kaugel, siis süsteem lõhutakse ja kasu sellest pole,” tõdeb Margus Kolumbus.

„Mõelge sellele, kui paljud meist on valmis kohtuma kurjategijaga, kelle käitumine võib olla ettearvamatu ja seada ohtu teie või teie pereliikmete elu ning tervise? Turvatöötajad on aga säärasteks olukordadeks valmis ja vastavalt välja õpetatud, et inimesi ja nende vara kaitsta.”

Valve kogu Eestis Tõhusaim on ikkagi variant, mil häire peale sõidab sündmuskohale patrull, ning oma kodule valvet valides võikski see olla üks kriteerium, millest lähtuda. Tasub uurida, kas turvafirma omab teie kodu juures piisavalt patrulle, et teid häda korral aidata; kas need patrullid on seal 24 tundi ööpäevas või sõidetakse päeval ainult korra piirkonnast läbi; millised on turvafirma kogemused ja kasutusel olevad tehnilised vahendid.

Hiljuti avaldatud justiitsministeeriumi statistika näitas varguste märgatavat tõusu. „G4S-l on 80 patrullautot, seega pakume konkurentsitult parima ja laiema kaetusega turvateenust kõikjal Eestis,” selgitab Taivo Kutser.

Suuremates asulates jõuab patrull sündmuskohale keskmiselt kuue minutiga, asulast väljasõit võtab mõnevõrra rohkem aega. „Sageli küsitakse, et kui maja, näiteks suvila, asub kaugel, siis mida valveteenus annab. Aga varas ei saa tegutseda rahulikult, kui teab, et patrull on tulemas. Sageli viib selliste majadeni vaid üks tee ning vargal polegi kuhugi põgeneda – patrull sõidab talle lihtsalt vastu.”

Kogemus näitab, et valvatavatesse kodudesse riskitakse sisse murda üliharva. See on ka põhjuseks, miks üheskoos valvesüsteemi paigaldusega seatakse akendele, ustele, väravale jm teade, et kodu on valve all.

Süsteem valve alla „Kui valvesüsteem on kodus olemas, tuleb seda kasutada,” paneb Taivo Kutser inimestele südamele, sest paraku on juhtunud sedagi, et kodust lahkudes unustatakse valve peale panna. Valve sisselülitamine on omal kohal ka siis, kui pererahvas kodus viibib. Näiteks kahekordses elamus, kus pere magab teisel korrusel, tasub ööseks alumine korrus kindlasti valve alla panna. Sellega välistame juhtumid, kus majja tungitakse öösel ning alumisel korrusel olevad ruumid ja neis olevad esemed langevad varaste saagiks, pererahvas aga magab rahulikult ega kuule midagi.

Kõikidest oma soovidest tuleb turvafirma spetsialistile kindlasti teada anda, tema oskab soovitada sobivamaid lahendusviise, samuti ka seda, kas paigaldada juhtmetega või juhtmevaba valvesüsteem. „Kütmata majja, näiteks suvilasse, juhtmevaba süsteem ei sobi, sest akud ei pea külmas vastu ja valve ei tööta,” märgib Kutser.

Valve hinnad algavad alates 269 krooni eest kuus, selle hinna sisse mahuvad ka G4S-i tasuta valveseadmete stardipakett ja nende paigaldus. Valvesüsteemiga tegevusulatust saab ka soovi korral laiendada, lisades sellele näiteks vee- ja gaasilekke või madala temperatuuri andureid ning muid lisaseadmeid, et tagada veelgi suurem võimalike kahjude tekkimise varajane avastamine.

Kristiina Viiron

G4S •• G4S Eesti kuulub maailma suurimasse turvalahendusi pakkuvasse kontserni, mille tütarettevõtetes rohkem kui 110 maailma riigis töötab kokku üle 585 000 inimese.

•• Kontserni 2008. aasta kogukäive oli 102,8 miljardit Eesti krooni.

•• G4S Eesti aastakäive on ligi üks miljard krooni.

•• G4S Eestis töötab ligi 3200 inimest.

•• G4S Eestil on üle 45 000 valveobjekti.

•• G4S Eestile kuulub 65,1% Eesti valveteenuste turust.

•• G4S Eestile on omistatud rahvusvaheline kvaliteedisertifikaat ISO 9001:2008.

•• G4S Eesti omab rahvusvahelist kindlustuspoliisi tegevusriskide vastutuse kohta summas 5 miljonit GBP-d.

•• Paigaldame Eestis igal aastal 50 000 eri andurit ja kaamerat ning 1 000 000 ja rohkem meetreid juhtmeid.

•• Hoiame pidevas liikumises 80 patrullautot.

•• Patrullautod läbivad sündmuskohtadele sõites 5 000 000 kilomeetrit aastas, jõudes kõikjale kiiremini kui keegi teine.

•• Aastas võtame Eestis vastu üle 1 000 000 häiresignaali.

Turvaline elu

Minu kodu on minu kindlus!

Ivika Torpel Swedbank Varakindlustus AS-i tegevdirektor Leidub väga palju inimesi, kes usuvad siiralt, et nende varaga ei juhtu midagi. Kahjuks räägivad aga numbrid teist keelt – ainuüksi Swedbanki varakindlustus võtab vastu keskmiselt viis avaldust päevas kodudega seotud kahjude hüvitamiseks.

Kodu kindlustamine on sama vajalik ja loomulik tegevus nagu oma tervise eest hoolitsemine. Inimene võib olla ise väga korralik ja hoolas enda ja oma vara suhtes, kuid alati ei sõltu kõik meist endist. Tüüpilise näitena saab siin tuua pesumasina purunenud veetoru, mis enda ja naabrigi korteri üle ujutab.

Swedbanki varakindlustuse statistika järgi moodustasid 2009. aastal üle 60% veekahjud.

Näeme, et aja jooksul on meie kliendid muutunud teadlikumaks – kindlustuslepingut loetakse tähelepanelikumalt ning spetsialistile esitatakse täpsustavaid küsimusi, kuid siiski leidub väga palju neid, kes jätavad oma kodu kokkuhoiu eesmärgil kindlustamata. Paraku võib selline kokkuhoid minna oluliselt kallimaks.

Kui kodu soetamiseks on võetud eluasemelaen, tuleb tagatiseks antud vara laenulepingu järgi kindlustada. Oluline on aga jälgida, et

kindlustatud ei saaks vaid tagatisvara ehk maja või korteri seinad – kodu on ka diivan, kummut, köögimööbel, kodumasinad ja raamatud.

Vähem olulised pole ka heanaaberlikud suhted.

Milline aga oleks sobivaim kindlustus – kas valida varguse, tulekahju või uputuse risk või koguni

kõik eelnimetatu? Et kunagi ei või ette teada, milline õnnetus tabada võib, panen inimestele südamele valida toode, mis oleks võimalikult laia kaitsega.

Kodu kindlustades soovitan valida koguriskikindlustuse, mille puhul on kodu kaitstud vandalismi, tule-, vee-, loodus- ja paljude

muude ootamatute õnnetuste eest.

Miks on nii lai kindlustuskaitse vajalik? Kahjuks pole enamikul meist võimet ette näha ootamatusi, mis võivad meie kodu seisukorda mõjutada. Samuti oleks mõistlik lisada kindlustuslepingusse sisustuskindlustus, millega on kindlustatud nii mööbel, seadmed, rõivad kui ka muu kodus olev vara. Juhul, kui need on kindlustamata, tehakse õnnetusjuhtumi puhul korda küll korteri siseviimistlus või ehitatakse üles uus maja, kuid kahjustada saanud koduse vara asendamiseks tuleb leida muid vahendeid ning tihtipeale võetakse selleks laenu või vormistatakse järelmaksuleping. Vähem oluline pole ka vastutuskindlustus, mis kaitseb kolmandatele isikutele tekitatud kahjude eest ehk kui teie korteris lõhkeb näiteks boiler ning kahjustada saab alumine korrus, katab kindlustus nii teie kui ka naabritele tekitatud kahju. Swedbanki varakindlustuse statistika järgi moodustasid 2009. aastal üle 60% kahjudest just veekahjud.

Kui teil on kindlustuspoliis olemas juba aastaid, soovitan selle üles otsida ja veenduda, kas aastaaastalt pikendatud poliis endiselt teie vajadustele vastab. Ärge peljake pöörduda oma kindlustusandja poole, et saada oma kindlustuspoliisi kohta täiendavat informatsiooni.

Kodu kindlustamisest loobumine pole kindlasti kokkuhoid – keskmiselt viis krooni päevas tagab selle, et saate rahulikult minna hommikul tööle või puhkusereisile teadmisega, et teie kodu on teie kindlus!

Eelmisel aastal Swedbanki poolt väljamakstud elukindlustusjuhtumite puhul olid sagedasemateks surma põhjusteks südame-veresoonkonnahaigused, kuid oli ka teistsuguse iseloomuga juhtumeid:

•• Kolmekümnendates mees viibis perega puhkusereisil, mis lõppes traagiliselt – pereema, kes ilmselt hindas üle oma ujumisvõimeid, uppus. Mõistagi oli pere juhtunust šokis ning nende kaotusevalu kirjeldamatu, kuid kodumaale naastes pidi mees end kokku võtma ja hakkama mõtlema, kuidas lisaks pere finantsolukorraga toime tulla.

Perel oli võetud eluasemelaen, mille kuumakse küündis 4000 kroonini ning laenusumma oli kokku ligi 500 000 krooni. Õnneks oli pereema eluasemelaenu võttes sõlminud laenukindlustuse ning seda oli teinud ka pereisa. Mõlemad olid kindlustanud 50% laenust, seega sai mees jätkata enda kuumaksega, kuid naise osa sai kaetud ning täiendavat väljaminekut laenu osas perele ei tekkinud.

•• Keskealisel kahe lapse emal avastati halvaloomuline kasvaja.

Kahjuks kulges haigus väga kiiresti ning kolme kuu pärast ta suri. Aastaid tagasi oli ta sõlminud elukindlustuslepingu 400 000-kroonise kindlustussummaga ning määranud soodustatud isikuteks oma pojad, kellest üks oli alaealine.

Kindlustussummast sai poegadele oluline majanduslik tugi.

•• Viiekümnendates mees sõlmis kümneaastase pensionikindlustuslepingu, mille lõpptähtaeg oleks olnud tänavu jaanuaris. Kahjuks suri kindlustatu pikaajalise raske haiguse tagajärjel eelmise aasta kevadel. Kuu aega hiljem esitasid

soodustatud isikud – tema kaks täisealist tütart – avalduse kindlustussumma väljamaksmiseks.

Juba järgmisel päeval oli kindlustussumma laekunud soodustatud isikute kontole, sest leping oli pikka aega olnud jõus. Seega ei vajanud Swedbank täiendavaid andmeid kindlustatu surma põhjuste ja diagnoosi kohta ning kindlustussummad oli võimalik kohe välja maksta.

•• Mullu maksti kindlustushüvitis välja väljaspool Eestit õnnetuses hukkunud naisterahva omastele. Õnneks oli naine oma elu kindlustanud summas, mis lubas katta lahkunu transpordi Eestisse, igapäevased kohustused, matusekulu ning raha jäi veel ka abikaasale elu ümberkorraldamiseks.

•• Noor mees, kes töötas ehitusel, sai töö ajal raskelt vigastada ning ta toimetati haiglasse. Paari päeva pärast ta suri. Et tal oli sõlmitud elukindlustusleping, said hüvitise tema lähedased. Et noormees oli võtnud ka mitu tarbimislaenu, kattis kindlustus ka need summad ning raha jäi veel ülegi.

Elukindlustus – päästerõngas ootamatu õnnetuse puhul Foto: Arno Mikkor – see pole ühegi elukindlustusseltsi huvi. Eelmisel aastal maksti Swedbankis elukindlustuslepingute alusel välja üle 400 hüvitise. Väljamakseid ei tehta väga üksikutel juhtudel, nt kui surmapõhjus on enesetapp, alkoholjoobes tehtud liiklusõnnetus, lepingu sõlmimisel on tahtlikult varjatud rasket diagnoositud haigust.

•• Mida uut lisaks pere sissetuleku kaitse kindlustusele Swedbank veel pakub?

Eriline lahendus on elukindlustustoode pensionile lisaraha kogumiseks. Nimelt saab Swedbank V+ pensionikindlustuse kaudu koguda raha fondidesse ning saada kord aastas garantii varade väärtusele, et kaitsta ennast võimaliku fondide languse vastu järgmisel aastal. Kui fondide väärtus ja seeläbi koguja raha väärtus on tõusnud, fikseeritakse uus garantiitase.

Eelmisel aastal maksid Swedbank elukindlustuslepingute alusel välja üle 400 hüvitise.

•• Miks on vaja elukindlustust?

Nii nagu õnnetus ei hüüa tulles, ei koputa ka ootamatu sündmus meie uksele. Mõistagi ei too elukindlustus tagasi armast inimest, samuti ei tee olematuks õnnetust ja haigusjuhtu. Küll aga annab teadmise, et lisaks emotsionaalsele kaotusele ei kannata finantsolukord. Elukindlustus aitabki kanda hoolt enda ja ka oma lähedaste eest – et ootamatu juhtumi korral säiliks senine elustandard.

•• Milliseid tooteid pakub Swedbank elukindlustuse valdkonnas?

Laenukindlustus katab laenujäägi ehk kindlustusjuhtumi korral võib olla kindel, et võetud laen ei jää lähedaste ja pere kanda. Tegu on paindliku tootega, sest pole otseselt seotud võetud laenu jäägiga, kuumakse suurus sõltub hetke laenujäägist.

Pere sissetuleku kaitse katab Eesti keskmise aastasissetuleku suuruse summa lähedase kaotuse korral, kusjuures surmajuhtumi puhul liiklusõnnetuses makstakse välja topeltsumma.

Risk ieluk indlus tus e puhul saab igaüks ise valida, kui suure summa ulatuses soovitakse oma elu kindlustada ning juurde valida ka lisakaitseid õnnetusjuhtumite vastu.

Lisaks saab Swedbank Life Insurance SE kaudu sõlmida lepinguid

Swedbanki eraisikute arveldus- ja investeerimistoodete osakonna valdkonnajuht Ivar Raav raha kogumiseks, millega saab osa riigilt pakutavatest tulumaksu soodustustest (fondidesse investeerimine, pensioniks lisaraha või lapsele stardiraha kogumine).

•• Mis on pere sissetuleku kaitse kindlustus?

Pere sissetuleku kaitse kindlustus jõudis turule eelmise aasta talvel ja esimesed tulemused näitavad, et vajadus sellise toote järele on selgelt olemas. See on mõeldud

perele, kelle sissetulek on kuni 1,5-kordne Eesti keskmine palk.

Tegu on väga lihtsa kindlustusega, sest on sõlmitav internetipanga kaudu. Puudub ka elukindlustusele tavapärane põhjalik riskihindamine – st ära jäävad põhjalikud küsimused tervise, hobide, riskide, pikkuse, kaalu jm kohta.

Elukindlustus seevastu on mõeldud eeskätt neile, kes soovivad oluliselt suuremaid kaitseid või ka lisakaitseid. Soovitame elukind-

lustust ka neile, kelle sissetulek on Eesti keskmisest oluliselt kõrgem.

•• Millele peaks enne kindlustuslepingu sõlmimist tähelepanu pöörama?

Kindlasti tuleb läbi lugeda ning koos spetsialistiga läbi arutada konkreetse lepingu tingimused.

Tähelepanu tuleks pöörata eelkõige välistustele – tingimuste osale, mis kirjeldab, millisel juhul kindlustusselts väljamakseid teeb või ei tee. On

levinud müüt, et elukindlustusselts üritab kahjujuhtumi korral otsida võimalusi jätta raha välja maksmata.

Selline arvamus on täiesti põhjendamatu. Elukindlustusleping on täpselt samasugune nagu mõni muu leping – kirjas on konkreetsete tingimuste kirjeldus, millal üks või teine lepingupartner oma kohustusi või õigusi kasutada saab. Seega ei tasu muretseda sellepärast, et elukindlustusselts üht või teist põhjust hüvitise mittemaksmiseks otsima hakkaks

•• Millised on Swedbanki eelised teiste samalaadsete teenusepakkujate ees?

Paindlikkus – kindlustusleping tehakse enamasti pikaks perioodiks, siiski võivad aga inimeste vajadused ja võimalused aja jooksul muutuda. Muutuvad ka meie pakutavad tooted, käies alati ajaga käsikäes.

Oleme juba andnud klientidele võimaluse soovi korral varem sõlmitud lepingute tingimuste muutmiseks ja lepingute tänapäevastamiseks.

Internetipangast saab väga hea ülevaate oma lepingu hetkeseisust ja minevikust. Ka muudatusi saab teha internetis või telefoni teel investeerimistoe kaudu.

Signe Kalberg

Turvaline elu

Autokindlustust valides ole arukas

Kliendisõbralik RSA Paberivaba kahjukäsitlus on RSA Kindlustuse klientide seas endiselt ülimenukas.

Eestis ainsana telefoni teel paberivaba kindlustuskahjude käsitlemist pakkuv RSA Kindlustus on turul olnud alates 2007. aastast, eesmärgiga luua uut taset klienditeeninduses.

Igal aastal viib ettevõte läbi regulaarset rahuloluküsitlust, mis hõlmab kõiki RSA kliente, kellel on juhtunud kindlustuskahju. Uuringu põhjal oli eelmisel aastal RSA Kindlustuse rahulolevate klientide osakaal 97%, RSA poolt pakutava autokindlustuse ulatusega olid rahul või väga rahul koguni 99% klientidest.

RSA Kindlustuse poolt Eestis esmakordselt kasutusele võetud autokindlustuse kahjukäsitlusmudel seisneb selles, et klient ei pea kahju korral keerukaid dokumente vormistama ja kindlustusseltsi kohale minema. Kõik kahjujuhtumiga seotud toimingud saab korda ajada telefoni teel.

Uuringust on selgunud, et klientide rahuolu on taganud RSA teenuste lihtsus, kiirus ja mugavus, millega RSA muutis Eesti kindlustusturu kliendisõbralikumaks.

Autokindlustust valides on teenusepakkujate hulk väga suur, mistõttu tasub olla väga tähelepanelik. Võtmesõnaks on piisav taustinformatsioon. Mida teadlikum oled, seda parema pakkumise saad ja seda vähem ebameeldivaid üllatusi hiljem tekib. Autokindlustus on investeering, mis aitab autoomanikul ettenägematute juhtumite korral nagu avarii, vargus või mootoririke, hoiduda suurest rahalisest väljaminekust. Autokindlustust otsides tasub jälgida kolmest põhimõttest koosnevat strateegiat, mis peaks sisaldama taustinfo kogumist, informatsiooni korralikku läbitöötamist ja lõpuks aruka otsuse tegemist.

Taustinfo kogumine Sageli loodavad autoomanikud liigselt kohustuslikule liikluskindlustusele, et küll see kõik kahjud hüvitab, kuid tegelikkuses see nii ei ole.

Kohustuslik liikluskindlustus korvab kahjud vaid avariisse sattunule, kes ise õnnetuse põhjustamises süüdi polnud. Juhtub aga loom auto ette jooksma, kivi esiklaasi purustama, keegi parklas autot riivama, masin libedaga teel võssa kalduma jms, siis pole kohustuslikult liikluskindlustuselt abi loota. Üldistatult öeldes hüvitab kaskokindlustus autoomanikule ettearvamatud ja ootamatud juhtumid, mis kahjustavad mootorsõidukeid – lisaks avariidele vargused, röövimised, vandalism, tulekahju ja loodusõnnetus.

Esmane asi, mida mootorsõidukit kindlustama asudes teha tuleks, on selgitada välja oma vajadused ning saada selgitust, milliste kindlustuskaitsete vastu oleks autoomanikul end vaja kindlustada. Valiku tegemisel on oluline pöörata tähelepanu ka kindlustusseltsi kahjukäsitluse kiirusele ja kvaliteedile, et õnnetusjuhtumi korral saaks asjad kiiresti ja korrektselt aetud.

Autot kindlustama asudes tasub teada sedagi, et valides madala omavastutusmäära (auto taastamisel kindlustusvõtja poolt makstav summa), tuleb tasuda mõnevõrra

kõrgemat kindlustusmakset, ent õnnetusse sattumise korral on iseenda taskust makstav osa väiksem.

Otsustades aga kõrgema omavastutusmäära kasuks, tuleb tasuda madalamat kindlustusmakset, kuid kahju korral peab arvestama ka suurema väljaminekuga oma taskust.

Kogutud informatsiooni läbitöötamine RSA Kindlustuselt tellitud TNS Emori 2009. aasta detsembris tehtud uuring näitab, et 34% kindlustusevõtjaid peab kindlustuse valikul kõige olulisemaks kriteeriumiks hinda, 12% kindlustusettevõtte mainet ja usaldusväärsust ning 11% klienditeenindust. Kuid parima kindlustuspakkumuse saamiseks on tähtis mõista, et kindlustusmakse on turvaliselt kindlustatud mootorsõiduki puhul teisejärguline tegur.

Kindlasti pole mõtet võtta kõige odavamat pakkumist, mis ei kata kõiki olulisi riske.

Tavapärane kaskokindlustus ei kata kõiki autoga juhtuvaid rikkeid, auto mootori- või käigukastiremont võivad osutuda sarnaselt avariiremondiga väga kalliks, kuid ei ole üldjuhul kaetud kindlustusega. Garantiilisel autol on selline oht väiksem, kuid valedest juhtimisvõtetest põhjustatud kahju ei hüvitata ka garantii alusel.

RSA Kindlustuse pakutav autokindlustus on üles ehitatud koguriski põhimõttel ning sisaldab tavapärastest laiemat kaitset, sh tehnilise rikke kaitset. RSA Kindlustus on seadnud eesmärgiks pakkuda tehnilise rikke kaitsega kaskot enam-vähem sama hinnaga kui konkureerivad kindlustusseltsid kaskot ilma tehnilise rikke kaitseta.

Otsuse tegemine Lisaks kindlustusettevõtetele-müügikontoritele on võimalik kindlustust osta ka kindlustusmaakleri kaudu, kellel on kõige parem ülevaade kindlustusturul olevatest teenustest ja hindadest. Samuti on neil kõige parem ülevaade eri kind-

lustusettevõtete pakkumiste sisust, sest kindlustusettevõtted koolitavad maaklereid pidevalt. See aga võimaldab kliendil leida pakutavate hulgast oma vajadustele kõige paremini vastava pakkumise. Ja kindlustusmaaklereid tasub usaldada, sest oma kutse-eetikale vastavalt jäävad nad eri kindlustuspakkumiste tegemisel neutraalseks ja maaklerite tasu on arvutatud kindlustusmaksete hulka, sõltumata sellest kas leping sõlmitakse otse kindlustusettevõttega või kindlustusmaakleritega. Üheks oluliseks määrajaks otsuse tegemisel, millist kindlustajat valida, on kindlasti ka klienditeenindus pärast kindlustuslepingu sõlmimist.

Seega tuleks enne otsuse tegemist kindlasti uurida kindlustusseltsi kahjukäsitluse lihtsuse ja kvaliteedi kohta. Hea klienditeeninduse näitaja on ka lihtne kindlustuslepingu uuendamine, täiendamine või katkestamine ning paberivaba asjaajamine.

RSA tõi esimesena Eestis turule koguriski põhimõttel autokindlustuse, mis võimaldab tavapärasest laiemat kaitset, sealhulgas: •• kaitset tehnilise rikke korral (v.a takso ja lühirent); •• kaitset auto või selle osade ootamatu ja ettenägematu kahjustumise (nt liiklusõnnetus, tulekahju), hävimise, varguse, ärandamise või röövimise korral; •• avarii korral auto teisaldamise kulude hüvitamist kulude piiranguta ning reisijate tasuta transporti sihtkohta või reisi algpunkti; •• kaitset salongiklaaside purunemise vastu ilma omavastutuseta; •• uusväärtuskindlustust läbisõidupiiranguta (kuni ühe aasta vanusele autole, v.a takso ja patrullauto); •• audiotehnika ja valuvelgede kindlustust esmamüügi komplekssuses lisamakseta.

Rahulolev klient Meelis Ojaste Oli tavaline oktoobrikuu päev ning autot käivitades tegi mootor kummalisel kombel väga madalat ja ebaühtlast häält. Seiskasin mootori, et uurida põhjust. Õnneks oli seal

samas kõrval mees, kes varem minu auto margiesinduses oli töötanud.

Temalt kuulsin uudist, milleks ma polnud valmis (kas keegi selleks üldse valmis saab olla, kui sõiduk alles neli aastat vana ja läbisõitu 87 tuhat). Nimelt olla mootori anomaalse hääle põhjuseks mootoririhm, millega on midagi korrast ära. Halvimal juhul on mootoris klapid kolbidega kohtunud ja väga suur mootoriremont ees ootamas. Olin kui puuga pähe saanud – ei suutnud juhtunut uskuda, sest see auto vajaks rihmavahetust alles pärast viieaastast kasutamist või 120 000 km läbimist. Auto jäi parklasse seisma ja ise suundusin koju muremõtteid mõlgutama. Otsisin välja autole tehtud kaskokindlustuslepingu, sest kindlustuse sõlmimise hetkel täiesti võõrana tundunud nimega kindlustusfirma - RSA - oli pakkunud muuhulgas alla 100 tuhande läbi-

sõiduga autodele kaitset ka mootoriprobleemide puhul. Tärkas väike lootusesäde ning selgus, et mitte asjatult – kindlustus pidi korvama ka mootoririhma purunemise! Järgmisel hommikul helistasin RSA Kindlustusse ja mõne hetkega oli telefonis minu poolt esitatud mootoririhmadiagnoos arvatud kindlustusjuhtumite hulka. Edasi kulges kõik kui õnneliku lõpuga muinasloos. Paari minuti möödudes helistas minule Rohelise Laine treilerimees ja uuris auto täpse asukoha kohta. Veerand tunni möödudes oli minu auto treileril ning suundus margiesindusse.

Seal vaadati auto üle ning selgus ka probleemi põhjus – purunenud oli hammasrihma leevendusrulliku laager. Samal päeval sain margiesinduselt remondikalkulatsiooni, mis oli üle 38 tuhande. Esindusest saadud info edastasin e-kirja teel kindlustusele ning järgnes pinev ootusaeg – kas see on siis kindlustusjuhtum või mitte. Samal päeval sain vastuse – kindlustus korvab kahju ja minu kanda jäi vaid omavastutus 3000 krooni, mis remondiarve kõrval tundus kommirahana.

Juba nädal aega hiljem sõitsin taas autoga, mootor nurrus ja kõik toimis nagu varem. Mõtlesin siis veelkord kogu selle kindlustusjuhtumi peale, kus kõik toimus vaid telefonitsi ja e-kirja teel ning ühe päevaga oli minu jaoks asi selge.

Mõelda vaid kui lihtne – ei pidanud tegema mingeid eraldi sõite ega täitma hunnikute viisi ankeete ja avaldusi. Uskumatu, et ühest õnnetusest võib kujuneda hea kogemus.

Aitäh Sulle, RSA Kindlustus!

97%

www.rsagroup.ee

Turvaline elu

Õnnetusi juhtub nii kodumaal kui ka reisidel diga seotud õnnetuste kahjusid, samamoodi tuleb omal riisikol käia mägedes „puudrit sõitmas” ehk

Ergo kindlustuse kahjukäsitlejad teavad hästi, et töörohkemad kuud on märts – kevadvaheaeg! – ja juuli – eestlaste lemmik puhkuseaeg!

Hinnanäide Ergost:

Õnnetusi juhtub nii kodumaal kui ka reisidel ning muretud on need, kelle õnnetusega seotud kulud katab kindlustus. Reisikindlustusega saab katta arstiabi kulud, pagasiga seotud kahjud, reisi hilinemise või sellest mahajäämise kulud ning kolmandatele isikutele tekitatud kahjud. Neist viimast ostvat eestlased Ergo kindlustajate sõnul harva, kuid õpetlikke lugusid, kus sellest abi on, leidub küll.

Ainult esmaabist alati ei piisa Arstiabi on peamine reisikindlustuse osa ning see katab igasugused tervisele tehtud kulutused võõras riigis.

Esmaabi saab enamikus paikades küll igaüks, aga rohkema eest tuleb juba maksta, ja enamasti palju. Niisiis hüvitab kindlustus kulud ravimitele ja tehtud transpordikulud – nii taksosõidu haiglasse kui ka kopteriga suusamäelt arsti juurde lennutamise; nii spetsiaalse lisaistme kojusõidul lennukis kui ka lausa erilennuki, kui seda peaks vaja olema.

Sagedasemad kohad, kus eestlased suusahooajal arstiabi kindlustust appi hüüavad, on Ergo kindlustuse isikukahjude osakonna juhataja Caterina Lepvaltsi sõnul Austria, Soome ja Rootsi. „Inimesed mõtlevad, et Soome-Rootsi on ju siinsamas ning neil on haigekassa kindlustus, seega pole eraldi reisikindlustust tarvis. Kuid haigekassa katab vaid need kulud, mis kataks Rootsi haigekassa rootslasele. Erilend Tallinnasse ei kuulu kindlasti sinna sisse, samuti kopsakad visiiditasud jne,” räägib Lepvalts. Ta toob näite hiljutisest juhtumist, kus Norrast toodi Eestisse reieluumurruga laps – riikidevaheline transport üksi maksis 8500 eurot, lisaks eelnevad kulud kohapeal. „Pole see Soomegi mingi võlumaa, kus õnnetusi ei juhtu,” hoiatab

•• ühele täiskasvanud reisijale ainult meditsiiniabi kuni ühe miljoni krooni eest: 7 päeva Soomes (Euroopas) – hind 107 krooni.

•• ühele täiskasvanud reisijale meditsiiniabi kuni ühe miljoni krooni eest, reisitõrge 10 000 krooni eest, pagas 10 000 krooni eest ja tsiviilvastutus 500 000 krooni eest: 7 päeva Soomes (Euroopas) – hind 396 krooni.

•• eelmisel aastal registreeriti Ergos 1290 kahjujuhtumit, keskmine kahju oli u 6000 krooni.

Näiteid otse elust Ergo kindlustuse isikukindlustuse osakonna juhataja Annika Mällo. „Seal käib palju eestlasi tööl ning tööõnnetused on päris sagedased,” toob ta ühe näite. Muide, needki hüvitatakse reisikindlustuse alt.

Kadunud kohvrite asemel Pagasikindlustuse sagedasim juhtum on katkine kohver ning ehkki selle esmahüvitamise kohustus on lennukompaniil, jõuab nii mõnigi kurtja ka kindlustuse ukse taha. Harva on ka juhtumeid, kus kohver jääb kadunuks. Igavesti. Vahepealne võimalus on ka – kohver saabub kolm päeva hiljem. Sellisel juhul annab lennufirma sihtkohas küll seebi ja hambaharja, kuid kindlustus hüvitab lisaks 500 krooni eest päevas põhjendatud esmatarbekaupade soetamise kulud. „Mis on põhjendatud, sõltub suuresti reisi eesmärgist. Puhkusereisil Egiptuses on suveriided ja päikesekreem esmatarbekaubad, eriti siit talveriietega minnes. Tähtsale konverentsile lennanud ärimehe jaoks on esmatarbekaup raseerimistarbed ja ülikond,” põhjendab

Lepvalts, miks iga juhtumit tuleb eraldi vaadelda. Annika Mällo lisab, et kui hädapärased ja põhjendatud kulutused ületavadki 500-kroonise päevalimiidi, ei võeta pärast inimeselt ju ostetud kraami ära – siis on tal lihtsalt kaks ülikonda, neist ühe sai ta kindlustuse abiga lihtsalt soodsamalt. Ärajäänud reisi asemele uus Reisitõrkekindlustus katab lisakulutused, mis tekivad reisiaegade muutumisest. Siia alla käivad näiteks jätkulennud, kus eelmise lennu hilinemise tõttu järgmisele ei jõuta – nt lennukist mahajäämised; ärajäänud väljaostetud perereis, kui mõni pereliige jääb haigeks; riskirasedus, kui ostsite lennupiletid ammu enne rasedust; makstud kontserdipiletid või ekskursioonid sihtkohas, kui teid polegi kohapeal neid nautimas; täiendav ööbimine, kui mingil põhjusel kojulend viibib. „2008. aastal olid reisitõrke juhtumid tavaliselt perereiside ärajäämised ühe pereliikme haigestumise tõttu, praegu on pooled juhtumid seotud lennuaegade

muutumisega. Masu päevil korrigeerivad lennufirmad lende päris tihti ja sealt need juhtumid tulevad,” räägib Caterina Lepvalts.

Tsiviilvastutus pole eestlaste hulgas kuigi populaarne, kuid kindlustusandjad soovitavad seda eriti laste ja loomadega reisijaile, kes võivad hotellitoas rikutud inventari eest kopsaka arve saada. Juhtuda võib muudki ning teie vastu esitatud kahjunõuded võivad juba peale vaadates hinge kinni lüüa.

Osta piisav kaitse ja tea piiranguid Kindlustuse hind on reisiraha kõrval tühine, kuid kulud, mida see aitab ära hoida, võivad ulatuda pilvedeni.

Samas pole ka kindlustus võlukepike, mis mured hajutab, kui seda ostes pole kõik läbi mõeldud. Järgnevalt mõned soovitused asjatundjatelt.

Arstiabi kate võta pigem suurema summa eest, siis on kindel, et sellest jätkub ka väga ekstreemseteks juhtudeks.

Räägi lepingut sõlmides ausalt ära, mida kavatsed reisil teha. Näiteks ei kata kindlustus motospor-

•• Kindlustus osta koos reisiga Pille ja Malle otsustasid koos Kanaari saartele puhkusele sõita.

Augustis broneeriti reis odavlennufirmadega Lanzarotele algusega Riiast. Edasi pidi reis kulgema liinidel Riia–London, London–Lanzarote. Samal päeval tasusid nad oma reisi eest kumbki 5000 kr. Reisibüroost pakuti ka reisikindlustust, kuid et reis tundus veel nii kaugel olevat, otsustas Malle hetkel 250 kr kokku hoida ja kindlustuse hiljem sõlmida. Pille ostis reisikindlustuse kohe ja tasus lisaks 250 kr. Nüüd jäid mõlemad sõbrannad pikisilmi reisi ootama.

16. septembril saatis reisibüroo Pillele ja Mallele e-kirja, milles teavitas neid faktist, et Ryanair muutis Londoni–Lanzarote lennu väljumisaega. Et tegu on odavlennufirmaga, tuleb neil oma kulul osta uued Riia–Londoni piletid – lennukompanii tekkinud kahju eest ei vastuta. Täiendavate kulutustega polnud kumbki sõbranna arvestanud. Pillele meenus kohe, et tal oli reisikindlustus, ja ta pöör-

väljaspool mäesuusaradu värsket lund nautimas. Kui reisi eesmärgid on kindlustusandjale teada, saad varakult teada, kas oled ikka kindlustatud. Ja kui sobiv kaitse on hinnakirjas, on kindel, et ostad just selle, mida vajad.

Reisikindlustuse tingimused erinevad seltsiti. Näiteks mõnes kindlustusseltsis ei kindlustata rasedusega seonduvat, teisal võib olla reisikindlustuse klientidele vanusepiirang.

Kui reisid palju, on mõtteks teha aastane kindlustus – tuleb ainult ette läbi mõelda, kui kaugele ja kui hinnalise pagasiga kavatsed aasta jooksul minna. Siis oled korraga aastaks kindlustatud piiramatu hulga lühemate reisikeste vastu ega pea kindlustuse pärast iga kord muretsema.

Mari Sarv dus kindlustusseltsi. Uued piletid ja ööbimine hüvitati. Malle pidi uued piletid ise välja ostma ning kandma ka täiendavad ööbimiskulud.

•• Kes tasub sinu tekitatud kahjud?

Mati käis koos sõpradega igal talvel Austrias suusareisil. Õnnetusi tuleb suusamäel ikka ette ja seetõttu oli Matil kombeks alati koos reisiga ka kindlustus osta, eelkõige võimaliku arstiabi kulude katteks.

Suusamäel juhtuski Matil väike intsident, kuid kannatajaks polnud ta ise, vaid hoopis teine suusataja, kellele ta kogemata otsa sõitis.

Kokkupõrke tagajärjel suusataja kukkus ja vigastas kätt. Juba ununenud vahejuhtum tuletas end uuesti meelde poole aasta pärast, kui postkasti potsatas Prantsusmaa kindlustusseltsi nõue enam kui 30 000 kroonile. Nõude põhjuseks olid kokkupõrkes kannatada saanud suusataja ravikulud. Et Mati oli kindlustuslepingut sõlmides jätnud valimata tsiviilvastutuskindlustuse, muutus see suusareis vaid ühe õnnetu vahejuhtumi pärast arvatust märksa kulukamaks.

Õnnetused käivad paraku ikka mööda inimesi Kui sõidate nädalaks soojale maale, teete tõenäoliselt reisikindlustuse ootamatuste puhuks.

Aga miks te ei kindlusta end õnnetuste vastu ülejäänud 356 päevaks kodus olles?

Ergo kindlustuse isikukahjude osakonna juhataja Caterina Lepvaltsi sõnul varieeruvad kindlustusse jõudvad õnnetusjuhtumid aastaajati, aga juuli on kindlasti õnnetusterohkeim kuu. „Suvel on enim mopeedi- ja jalgrattaõnnetusi – vettehüpped lõppevad tavaliselt väga traagiliselt, kas liikumisvõimetuks jäämise või surmaga. Talvel on tüüpilised libedaga kukkumised ja muidugi talisporditraumad. Aasta läbi on kergemaid sporditraumasid päris palju, sagedasimad pallimängudest. Juunis teeb pahandust süütevedelik ja detsembris ilutulestikuraketid. Lastega juhtub muidugi samuti palju õnnetusi. Igal aastal tuleb meil kahjuks ka mõni uppumissurma kaust,” kirjeldab Lepvalts õnnetusjuhtumite edetabelit. Õnnetuseks kvalifitseerub Ergo isikukindlustuse osakonna juhataja Annika Mällo sõnul praktiliselt igasugune juhtumine, mis polnud

tahtlik ja enesetapumõtetega, vaid ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille tagajärjel tekitab väline jõud tervisekahjustuse. Nt autoavariikahjud, kus süüdlast pole (sõitsite põdrale otsa või libedaga kraavi) või süüdi olete ise (nt kukute jalgrattaga sõites). Õnnetusjuhtumikindlustuse all saab valida viie kaitse vahel – võib võtta kõik või valida neist mõne.

Valuraha on diagnoosi raskusest ja ravi kestvusest sõltuv hüvitis: piltlikult öeldes, mida valusam teil on, seda suurem on hüvitis. Päevaraha hüvitab selle osa saamata jäänud palgast, mida haigekassa ja tööandja ei kompenseeri: hüvitatakse 40% päevasest netotulust, mida arvutatakse õnnetusele eelnenud 12 kuu netotulu alusel. Sellest hüvitisest on abi pikaajalise (rohkem kui seitse päeva) haiguslehe puhul töötavale inimesele ning hüvitatakse juba esimene haiguspäev. Ravikulu hüvitis korvab need õnnetusjuhtumi järgsed mõistlikud ja põhjendatud kulutused, mida haigekassa ei kata, nt hamba- ja taastusravi, plastikakirurgia, proteesid, abivahendid. Lisaks saab kindlustada end (või nt oma last) püsiva puude ja surma puhuks.

Mari Sarv

Soovitusi Jälgi, et kindlustussummad oleksid piisavalt suured.

Kindlustuse eesmärk ei peaks olema sadat krooni kätte saada, kui kriimustate käsivart, vaid tagada harjumuspärane elu ka pärast traagilisemat õnnetust, nt kui pere tahab toitmist, aga toitja vajab kallist taastusravi ja professionaalset hooldajat. Annika Mällo sõnul soovitab Ergo klientidele surma puhuks panna kindlustussummaks kolme aasta netotulu ning püsiva puude puhuks kuue aasta sissetulek.

Paar hinnanäidet (õnnetusjuhtum) •• üheksa-aastane poiss, kes käib koolis ja jalgpallitrennis püsiv puue 1 mln kr ravikulu 200 000 kr valuraha 100 000 kr surmajuhtum 50 000 kr makse u 2000 kr aastas >

u 175 kr kuus >

u 6 kr päevas

Pärast kruusateest üle veetud okastraaditõkkesse sõitmist (60-kilomeetrise tunnikiirusega) sai see mootorrattur oma sääreluusse portsu metalli ja paariks kuuks kargud.

•• 35-aastane mees, kes tegeleb aktiivselt spordiga (korvpall, mäesuusatamine jm) püsiv puue 1 mln kr ravikulu 200 000 kr päevaraha 40% päevasest

netotulust surmajuhtum 500 000 kr makse u 3000 kr aastas >

u 245 kr kuus >

u 8 kr päevas

Turvaline elu

Turvalisust suurendavad lahendused Sunorekilt

Sunorek – Põhjamaade suurim aknakatete tootja

Turvakardinad on tänapäeval populaarseimad, efektiivseimad ja mugavaimad vandalismi ja sissemurdmiste vastased mehaanilised kaitsevahendid.

Juba enne II ilmasõda maailmas kasutusele võetud turvaruloode põhiomadus on jäänud samaks, küll on aga täiustatud tõstemehhanisme, kasutusmugavust ning tugevdatud konstruktsiooni. Parandatud on turvakardinate liikumise sujuvust ja lisatud turvalisust parandavad andurid ja fotoreleed. Eestis hakati turvakardinaid valmistama-kasutama veidi üle 20 aasta tagasi. Põhjamaade suurim aknakatete tootja AS Sunorek pakub turvakardinaid ja -trelle edukalt nii kodu, büroo kui ka kaupluste turvamiseks juba 16 aastat.

AS-i Sunorek tootejuhi Monika Algma sõnul sõltub turvakardinate mudelieelistus kaitstava objekti riskiastmest ja turvakardinate kasutamise otstarbest. „Kui tegemist on väiksema riskiastmega ettevõtte või müügikohaga, võib kasutada turvaruloosid. Kui tegu on aga kõrgema riskiastmega, tuleb kindlasti kasutada turvatrelle.” Turvakardinate ja valveteenuse üheaegsel kasutamisel tuleks kindlasti eelistada sissepoole paigaldatavaid turvakardinaid.

Need pakuvad turvalisust, hoiavad sooja ja kaitsevad päikese eest.

Turvaruloosid soovitab Algma

kasutada juhtudel, kui soovitakse kaitsta väikese ja keskmisemõõdulisi aknaid juhusliku kivi või erivarustuseta sissetungija eest. Turvaruloode levinumad kasutuskohad on elumajade ja kontorite aknad, müügiboksid, kioskid, köögi- ja garderoobiletid. Arvestada tuleb aga sellega, et turvaruloo profiilid on läbipaistmatud ja loomuliku valguse ruumi pääsemiseks tuleb turvaruloo avada. „Lisaks kaitse- ja pimendusefektile saate soojusisolatsiooniga profiilidest koostatud turvarulooga boonusena kaasa täiendava heli- ja soojusisolatsiooni,” ütleb Algma.

Turvatrelle on soovitatav kasutada kõrgemate turvalisusnõuete ning suuremate avade puhul. Väljaspool akent või ust paigaldatava turvakardina puhul on kindlasti tark kasutada kõrgemat turvalisust pakkuvaid umbprofiile.

Turvakardinate olemasolu vajalikkusega arvestatakse üha enam ka elamuehituses ja hoonete projekteerimisel. See võimaldab turvakardinate peitmise seintesse, mis muudab turvakardinad avatud asendis täiesti märkamatuks ja suletuna esteetiliselt vastuvõetavateks. Väik-

Põhjamaade suurim aknakatete tootja pakub turvakardinaid ja -trelle turvamiseks juba 16 aastat.

semate kardinate puhul kasutatakse materjalina polüuretaantäidisega alumiiniumprofiili, mis lubab katta kuni nelja meetri laiuseid avasid.

Suuremate avade sulgemiseks kasutatakse täisalumiiniumist umbseid või avadega profiile, mis lubab turvata ka avasid kuni laiuseni 7 m.

Turvakardinaid on võimalik juhtida nöör-, lint-, vänt- või elektriajamiga. Käsiajamiga variant on hinnalt soodsam, kuid selle kasutamisvõimalusi piirab kardina raskus.

Suuremõõduliste turvakardinate puhul muutub käsiajami kasutamine ülejõukäivaks või aeganõudvaks. Märksa mugavam ja kergem on kasutada elektriajamiga süsteeme.

Elektriajami puhul saab kasutada tavalist klahvlülitit, võtmega lülitit või distantsjuhtimispulti. Samuti on võimalik süsteemile lisada programmkell, mille juhtimisel kardinad õhtuti ettenähtud ajal sulguvad ja hommikuti end uuesti üles kerivad.

Peavad vastu 20 aastat Oluline on turvakardinate olemasolu vara kindlustamisel. Kui tegemist on kõrgendatud riskigrupiga, nagu näiteks juveeli- ja kellapoed, kehtib vara kindlustamisel nõue turvatrellide või mõne elektroonilise turvasüsteemiseade kasutamise kohta. Ka I korruse elanikel tuleb sõltuvalt vara kindlustamise summast turvatrellide olemasolu kasuks. Öeldakse, et kui murdvaras on ikka võtnud nõuks sisse pääseda, siis ei peata teda ükski lukk ega riiv.

Turvakardinad jagatakse turvalisuse järgi nelja turvaklassi: • I klass näitab seda, et akna võib purustada jalahoobiga, sest turvakardin lihtsalt puudub; • II klass näitab turvatrelli olemasolu, selle lõhkumiseks on vaja elementaarseid juhuslikke tööriistu; • III ja IV klass näitavad juba kõrgemat turvalisuse astet, mille puhul on nendest läbipääsemiseks vajalikud juba tahtlikult kaasa võetud eritasemelised tööriistad. „Sunoreki pakutavad turvatrellid vastavad turvaklassile 4,” kinnitab Algma.

Turvakardinad on hooldusvabad – need ei vaja kasutamisajal õlitamist või määrimist. Sõltuvalt nende kasutamise intensiivsusest võivad turvakardinad omaniku vara turvata vähemalt 20 aastat ja kauemgi. „Kindlasti ei suuda turvakardin tagada täielikku turvalisust, kuid signalisatsiooniseadmetega kombineeritult annavad need kõrge turvalisuse astme. Turvakardin kaitseb ka ereda valguse eest, vähendab mürataset ja on hoonele täiendavaks soojusisolatsiooniks, ” lisab Algma.

Iga aknakate aitab tõsta mingil määral turvalisust. Õigesti valitud aknakate kaitseb kodu ja tööruume võõraste pilkude eest. Turvalisuse tõstmise kõrval võimaldab õigesti valitud aknakate olulist energiasäästu ja kokkuhoidu küttekuludelt (lisainfo: www.sunorek.ee).

Signe Kalberg

1993. aasta kevadel tööd alustanud Sunoreki kahes tehnilise kardina tehases toodetakse ruloosid, alumiiniumist ribakardinaid, puitribakardinaid, paneelkardinaid, puit- ja bambusmaterjalist ruloosid, rullkardinad ja Rooma kardinaid. Samuti fassaadiruloosid, turvatrelle, putukavõrke, püstlamell- ja voldikkardinaid, eri siine ja kardinapuid. Tekstiilkardinate tehases toodetakse tekstiilkardinaid ja kodutekstiile (voodi-, padja- ja lambikatted jpm). Eesti kõrval müüb AS Sunorek oma toodangut ka Läti, Soome, Rootsi, Taani ja Norra turule.

17 tegevusaasta jooksul on AS Sunorek saavutanud aknakatete tootjana turul liidripositsiooni.

Sunoreki kõikides salongides pakutakse disainiteenust. Disainiteenus tähendab seda, et disainer tuleb koju ning aitab välja valida kliendi jaoks kõige enam sobivad tooted ja materjalid. Vajadusel teevad disainerid mõõtmisi, abistavad ka sisekujundajaid ja arhitekte, teevad hinnapakkumisi ning suuremate objektide puhul koordineerivad ka

paigaldust.

Sunoreki meeskond töötab selle nimel, et teha inimestele nende eluja tööruumi sisustamine võimalikult meeldivaks, lihtsaks ning kiireks.

Hästi organiseeritud töökorraldus ja tänapäevased töövahendid tagavad toote kõrge kvaliteedi.

Kõik tooted valmistatakse lähtuvalt iga kliendi erivajadustest, mis tähendab toodete ideaalset sobivust antud interjööri ning vastavust ruumi funktsioonidest ja ehituslikest lahendustest tulenevatele nõuetele.

Välise ilu kõrval hoolitseme selle eest, et tooted oleksid funktsionaalsed, vastupidavad ja kergesti käsitletavad. Eelmise aasta hilissuvel tuli Sunoreki tehasest välja uudistootena fassaadi kassettruloo.

Tehnilistest kardinatest ostetakse kõige enam laia kasutusvõimalusega, mitmekülgsete ja pretensioonitute aknakatetena tuntud ruloosid, mis on lihtsasti kasutatavad ning koos teiste aknakatetega või tekstiiliga väga nägusad.

Fakte AS-ist Sunorek •• AS Sunorek alustas oma tegevust 1993. aasta kevadel.

•• AS Sunorek on põhjamaade suurim aknakatete tootja.

•• Alates 2000. aasta sügisest toodetakse ka liuguksi.

•• Müüakse ka sise-, voldik- ja lõõtsuksi ning vaheseinu (alumiiniumprofiiliga, täisklaasist ja spoonitud puidust). Vajadusel pakume mõõtmis-, paigaldamis-, transpordi- ja disaineriteenuseid.

•• AS-ile Sunorek kuuluvatest kaubamärkidest olulisemad on Sunorek, Tank ja Arina Express.

•• Sunoreki kaubamärgi all disainib ja valmistab ettevõte tehnilisi kardinaid (voldik-, ruloo-, riba-,

rooma, paneel-, turva- ja lamellkardinad), tekstiilkardinaid, kodutekstiile ning kardinakandureid.

•• Kaubamärgi Tank all disainib ja valmistab ettevõte garderoobisüsteeme, liuguksi, hõlmikuksi ja vaheseinu ning pakub huvitavaid ruumilahendusi.

•• Peale eeltoodu pakuvad Sunoreki professionaalsed töötajad tootenõustamist, mõõtmisteenust, tellitud kauba transporti ning paigaldusteenust.

•• Lähemalt Sunoreki toodetest www.sunorek.ee ja Tanki toodetest www.tankstudio.ee •• AS Sunorek kuulub 100%-liselt Eesti erakapitalile Allikas: AS Sunorek

Turvaline elu

Kaitse oma autot varaste eest

Standardne lahendus – tehase immobilaiser-alarm – ei ole elukutselisele autovargale takistuseks.

Eesti asub geograafiliselt piirkonnas, kus toimub statistiliselt kõige enam salajasi autovargusi ehk ärandamisi ühe inimese kohta. Kui teisel pool maakera on autovarasteks peamiselt lihtsad pätid – röövlid –, kes relva ähvardusel auto juhtimise üle võtavad, siis Euroopa autovaraste IQ on märksa kõrgem. Tegutsetakse läbimõeldult ja salaja, mida kallim sõiduk, seda pikem on eeltöö. Nüüdisaegsest elektroonikast pungil sõidukit ei ole lihtne varastada. Arvutite võidukäik autos on lõpetanud küll autode juhuvargused, kuid rajanud tee tervele uuele tööstusele. Siin loevad teadmised ja informatsioon.

Arvatakse, et suurem osa tänapäeva eriseadmeid, mida autovargad kasutavad, on loodud tehastest lekkinud informatsiooni abil. Tõsi on see, et vastavad seadmed jõuavad tänavatele üha varem. Kas on informatsioon muutunud kergemini kättesaadavaks või oskavad kuritegelikud grupeeringud enda kasuks tööle panna üha suurema ajupotentsiaaliga inimesi?

Standardne = ebaturvaline Alati kui turule ilmub mõni uus automudel, mis varem on olnud autovaraste suur lemmik, on täiustatud ka autode ärandamisvastast süsteemi – immobilaiserit. Et tegemist on uue tehnoloogiaga, väidetakse see olevat absoluutselt vargakindel. Uut tehnoloogiat ja selle tõhusust usaldab nii autode maaletooja kui ka kindlustusselts, otsustades uuel mudelil lisaks paigaldatavat ärandamisvastast seadet mitte nõuda. Möödub pool aastat või enam, ilmuvad esimesed

teated ärandatud sõidukitest ning mõne aja pärast leiab politsei varaste arsenalist esimesed uut tehnoloogiat kahjutuks tegevad seadmed.

Autode originaalimmobilaiser on standardne – kõik standardsed turvaseadmed on aga juba oma olemuselt ebaturvalised. Tuhanded autod veerevad liinilt maha, kandes ühesugust ärandamisvastast süsteemi, mille autovargad lõpuks alati lahti muukida suudavad.

Autode ärandamise juures on ärandajale kõige tähtsamaks ja riskantsemaks teguriks aeg. Kõik järelpaigaldatud auto käivitamist takistavad lisaseadmed on autovargale üllatuseks, mille kahjutuks tegemine nõuab palju aega – aega, mida autovargal ei ole.

Tõhus lisaimmobilaiser Kõige tõhusamaks elektrooniliseks ärandamisvastaseks seadmeks loetakse lisaimmobilaiserit, mis rakendub automaatselt ning mille välja lülitamine toimub mitmekordselt krüpteeritud saatja ehk aktiivkaardi või PIN-koodi sisestamise teel. Mõlemal lahendusel on omad miinused ja plussid. Isegi kui aktiivkaart töötab väga nutikalt ning selle kopeerimine ei anna autovarastele tulemust, on see alati võimalik pihta panna – siis ei ole immobilaiserist mingit kasu.

Küll aga on aktiivkaardi kasutamine väga mugav – kui kaart on kaasas, saab autoga sõita, kui ei ole, siis sõita ei saa.

PIN-kood lugejaga immobilaiseri eeliseks on, et ei loe see, mida te kaasas kannate, vaid mida te teate, sest PIN-kood on juhil peas, see ei ole varastatav ese. Kood tuleb aga alati enne sõidu alustamist sisse toksida.

Skybrake Aktiivkaardiga ehk üle õhu töötava-

test immobilaiseritest lööb maailmas laineid meie naabrite lätlaste toode Skybrake DD2+. Skybrake’i krüpteeringut Double Dialogue peetakse seni kõige turvalisemaks õhu kaudu levivaks lahenduseks autoturva valdkonnas.

Keerulisele tehnoloogiale vaatamata on seadme igapäevane kasutamine väga mugav – minnes autoga sõitma, peab immobilaiseri saatja ehk kaart olema taskus, lisaliigutusi vaja ei ole.

Praegusel ajal müüdavad Skybrake’i immobilaiserid on varustatud ka liikumisanduriga, autot saab ilma kaardita küll käivitada, aga liikuma hakates automootor seiskub.

Nii saab auto ka maja ette soojenema jätta, niipea kui auto ilma kaardita liikuma hakkab, sureb mootor välja.

Skybrake’i immobilaiseri blokeeringumoodul on kordi väiksem kui mis tahes analoogsel tootel ning kuna kaardi ja mooduli omavaheline suhtlus toimub juhtmevabalt, saab immobilaiseri bloki nii hästi ära peita, et selle avastamine on kui heinakuhjast nõela otsimine.

Aktiivkaart töötab patareitoitega, mida tuleb vahetada korra aastas.

Kasutades PIN-koodi, saab immobilaiserit välja lülitada ka auto süütevõtit kasutades.

Sanji ja Cheetah’ PIN-kood-immobilaiserid Teine ajale vastupidanud immobilaiseri tüüp on PIN-koodiga immobilaiser.

PIN-koodi ei saa kuidagi kopeerida ega varastada, vähemalt füüsiliselt mitte.

Koodi sisestamine võib tunduda tülikas ja auto tihedal kasutamisel ta alguses seda ongi, kuid aja jooksul muutub märkamatuks sõidu alustamise osaks.

Lõuna-Aafrikast, kus kindlustusseltside nõuded lisaimmobilaiseritele on ühed karmimad, on Eestis esindatud kaubamärk Sanji. Nende uus mudel ZX-40KPW kasutab blokeeringumooduli ja PIN-koodi lugeja vaheliseks kommunikeerimiseks auto olemasolevaid voolujuhtmeid. Et koodilugeja ja ploki vahel juhtmelist ühendust ei ole, on autovargal võimatu mööda koodilugeja juhet jõuda immobilaiseri plokini.

Ploki saab peita hoopis teise auto ossa.

Sanji PIN-koodi lugeja on viienupuline taustvalgustusega tabloo, kus koodi pikkus on neljakohaline.

Singapuri tootja Cheetah mudeli CH 339AH tööpõhimõte on sama – autoga sõitmiseks on vaja sisestada õige kood. Selleks on kasutusel miniatuurne kahenupuline PINkoodi lugeja, samuti võib süsteemi seadistada nii, et koodi sisestamiseks kasutatakse auto originaallüliteid, näiteks aknatõstukite omi.

Kvaliteetse PIN-kood-immobilaiseri koodi on võimalik igal ajal vahetada ning viies auto hooldusesse, saab immobillaiseri selleks ajaks teenindusrežiimi lülitada.

Teenindusrežiimis koodi ei küsita ja autot on võimalik igal ajal käivitada. Vältimaks immobilaiseri teenindusrežiimi unustamist, kostavad selles režiimis teatud intervalli tagant helisignaalid.

Pane oma auto ankrusse Peale elektrooniliste ärandamisvastaste seadmete liigub turul ka mitmesuguseid mehaanilisi kaitsevahendeid. Roolilukk oma massiivsuses võib küll paista turvaline, kuid see ongi pigem psühholoogilist laadi kaitse – tõsist autovarast lukk ei takista.

Hoopis teisest puust on aga tänapäevased käigukangilukud,

erinevalt roolilukust seda autos peaaegu ei märka ning lukustusmehhanismi rakendamine on lihtne. Suurem osa käigukangilukke toodetakse Poolas, kus selle valdkonna liider on Bearlock. Kodumaal on lukud väga armastatud ning kollaste Bearlock-aknakleebistega sõidukeid kohtab igal sammul. Ka Eestis on lukud olnud üpris populaarsed ning pannud omal ajal piduri mitmete levinud automarkide massilistele varguslainetele. Käigukangiluku neutraliseerimine on autovarga jaoks niivõrd tülikas ja aeganõudev ettevõtmine, et lihtsam on anda talle loobumisvõit ja minna kergemat saaki otsima. Autovaras, ühel korral käigukangilukuga kokku puutununa, sellise turvaseadmega auto varastamist enam ette ei võta.

Varasematel aastatel on auto hooldusse jõudnud küll mitmeid lõhutuid sõidukeid, kust lukku on üritatud maha võtta. Tulemuseks on lõhutud keskkonsooliga auto, millel käiguhoovastik on endiselt blokeeritud. Käigukangilukk nimelt paigaldatakse auto külge statsionaarselt, kõikidel poltidel, mida kasutatakse, keeratakse pead maha. Loomulikult on lukku võimalik maha võtta, kuid see eeldab palju puurimist ning on ajamahukas töö.

Käiguhoovastiku blokeerimiseks suletakse automaatkastiga sõidukil nn Park-asend, manuaalkastiga auto puhul tagurpidikäik. Vanematel sõidukitel kasutatakse blokeerimiseks väljakäivat kinnituspulka, uuemat tüüpi lukkudel kinnituspulk enam välja ei käi, hoovastiku blokeerimiseks tuleb vajutada või keerata nuppu. Nupp on ka ainus asi, mis jääb autos nähtavale, kogu ülejäänud konstruktsioon on peidetud plastkatte alla. Iga mehhanism on tehtud autole kui rätsepaülikond ehk igale sõidukile on erinev lukk.

Võrreldes immobilaiseriga on lukkudel üks oluline miinus – need ei rakendu automaatselt. Enne autost lahkumist peab juht tegema ühe lisaliigutuse – lükkama kinnituspulga pessa või nuppu vajutama, olenevalt, mis tüüpi lukuga on tegu.

Kui blokeering kord rakendatud, võib olla kindel, et autovargad valivad saagiks vähemkaitstud auto.

Rasked majandusolud on liikvele pannud uued autovarguste lained, saagiks ei lähe ainult seni varaste lemmikuteks olnud Saksa pärituolu luksussõidukid, vaid ka tavalised keskklassi autod, mille nigelatele turvasüsteemidele majanduskasvu ajal nii automüüjad kui ka kindlustusseltsid läbi sõrmede vaatasid.

Rainer Mäemets

•• Autoalarm.ee kaubamärgi all tegutsev Artvali OÜ on tegelenud ärandamisvastaste seadmete importimise ja edasimüügiga peaaegu 20 aastat.

•• Autoalarm.ee edasimüüjateks on suurem osa Eesti autoesindusi ning autode lisavarustust paigaldavad töökojad.

•• Turvaseadmete kõrval kuuluvad ettevõtte tooteportfelli parkimisandurid ja -kaamerad, püsikiirushoidjad, GPSnavigatsiooniseadmed ning auto mudelikohased multimeediakeskused, monitorid, digi-TV-tuunerid.

•• Täpsem info toodete ja edasimüüjate kohta: www.autoalarm.ee

Turvaline elu

Konsultatsioon

Projekteerimine

Ehitus

Hooldus

Turvasüsteemid • • • • • •

Videovalvesüsteemid Integreeritavad valve- ja läbipääsusüsteemid Perimeetrivalvesüsteemid Automaatsed tulekahjusignalisatsioonisüsteemid Üldhelindussüsteemid Ajanäidusüsteemid

IT võrgud • • • • •

Arvutivõrkude projekteerimine, ehitus ja hooldus Arvutivõrkude kaardistus ja testimine WiFi lahendused Serveriruumide projekteerimine ja ehitus Fiiberoptiliste võrkude ehitus ja hooldus

Lansec OÜ on usaldusväärne partner, kes pakub põhiliselt äriklientidele telekommunikatsiooni ja turvasüsteemide teenuseid võimaldavaid kaasaaegseid lahendusi.

Lansec OÜ on Eesti Turvaettevõtete Liidu liige.

Konsultatsioon ja lisainfo: 6770164; 5012505 • lansec@lansec.ee • www.lansec.ee Pärnu mnt 139/Kohila 2a 11317 Tallinn

Turvafirma võtab kodu ja kontori kaitsva tiiva alla Foto: Signe Kalberg

ning annavad nad üle politseile,” kinnitab Samsonov. Ta lisab, et inimestele, kes on sõlminud lepingu litsentsitud, juhtimiskeskust, patrullautosid ning korralikult varustatud ja koolitatud mehitatud patrullekipaaže omava turvafirmaga, on tagatud turvaline teenindus.

Signe Kalberg

Turvateenuse tellija võiks valvesignalisatsiooni paigaldamise hästi läbi mõelda juba maja või korteri ehitamisel.

Kui kõik Alfastari patrullautode aasta jooksul tehtud väljasõidud jagada päevade arvuga, tuleks iga päeva kohta 45 häirenupu vajutust.

Mõistagi on päevi, kus väljasõite rohkem, ja päevi, kus neid sootuks ühe käe sõrmedel võib üles lugeda.

Samal ajal kinnitab turvateenistuse OÜ Turvateenistus Alfastar tegevdirektor Kirill Samsonov, et just turvafirma töötajad on esimesed, kes loetud minutite jooksul oma kliendi juurde sündmuskohale jõuavad. Et juhtimiskeskusel on ülevaade iga patrullauto asukohast ja võimalusest väljakutsele kõige kiiremini reageerida, pole õigusrikkuja tavaliselt valmis turvatöötajate nii kiireks kohalejõudmiseks. Tabatud kurjategija antakse üle politseile, aga oma klientide õigusi austav turvafirma arvestab ka kliendi sooviga, kui viimane ei soovi politsei vahelesegamist. „Meie töötajad tegelevad konfliktide lahendamisega, mis tähendab ka vastavat ettevalmistust ja pingetaluvust. Oma töötajaid valime ka seetõttu väga hoolikalt, sest tegemist on kliendi varaga ja usaldusväärsus ning ausus on ülimalt olulised omadused.

Seda enam, et meie klientideks on ka pangad, hotellid, kauplused,” ütleb Samsonov.

Kui veel kümmekond aastat tagasi tundus interneti teel kas või välismaalt jälgitav koduturvasüsteem unistusena, siis nüüd enam mitte.

Olukorras, kus töötute armee kasvab

Turvafirma Alfastar

Turvafirma Alfastar tegevjuht Kirill Samsonov soovitab enne turvasüsteemide paigaldamist nõu küsida spetsialistilt.

ja inimesed võivad meeleheitest käe sirutada ka võõra vara järele, ei piisa vaid kodu kindlustamisest või turvakardinatest. Samsonovi sõnul tuleks arvestada ka sellega, et järjest vabanevad vanglatest oma karistuse ära kandnud Eesti Vabariigi algusaastail kinni pandud kurjategijad. Neil pole lootustki oma mineviku tõttu tööd leida, kuid süüa tahavad ka nemad. „Ma ei pea õigeks soetada koju traadita andureid, mis saadab sissemurdmise korral häiresignaali inimese

mobiilile. Jõudes koju hetkel, kui seal tegutsevad kurjategijad, riskib inimene isegi oma elu ja tervisega, kui ta pole Rambo või võitluskunstide meister. Traadita andurite akusid on vaja vähemalt korra aastas vahetada.

Vananenud akud võivad anda valehäireid, mis tekitavad probleeme nii inimesele kui ka turvafirmale,” selgitab Samsonov.

Väga olulised detailid Enne kui oma koju turvasüsteemi

paigaldama hakata, tuleks mõelda selle toimimise jaoks väga olulistele detailidele. Tähtis on teada, kas korterisse või elamusse ehitatakse kamin või on perel kavas võtta endale lemmikloomi. „Kui majja või korterisse on ehitatud kamin ja selle lähedale on paigaldatud tuletõrjeandur, võib see hakata valehäiret andma.

Koduloomade olemasolul võib valvesignalisatsiooni paigutades valida kahe variandi vahel. Lahendus oleks lukustada loomad kodunt lahkudes

ühte tuppa või siis muretseda nn loomaandur. Anduri tellimine tähendab tellijale lisakulutusi – ka sellele tuleks mõelda,” ütleb Samsonov Paanikanupp ei ole vajalik ainult pangas või juveelipoes. Kui pereisa juhtub olema pikalt tööl või ärireisil, on kodustel turvalisuse huvides ohu korral hea kasutada paanikanuppu – et nende elu oleks rahulik. „Pruugib vajutada paanikanuppu, kui turvafirma patrullauto juba saabubki, patrulltöötajad tabavad kurjategijad

•• Eestis tegutsenud 10 aastat •• Töötajate arv 275 •• Kliente üle 4000 •• Turvateenuseid osutava ettevõtte tegevusele näeb turvaseadus ette kuni kuus litsentsi, Alfastar omab neist kõiki, mille on välja andnud politsei- ja piirivalveamet: isikukaitse tagamiseks, korra tagamiseks üritusel ja valveobjektil, juhtimiskeskuse pidamiseks, vallas- või kinnisvara valveks ja kaitseks, turvakonsultatsioonideks ning valveseadmestiku projekteerimiseks, paigalduseks ja hoolduseks.

•• Alfastari tegevusvaldkond on ka tuleohutuspaigaldiste projekteerimine, ehitamine, hooldamine ja kontrollimine.

Samuti elektritööd tööstuses.

•• 2008. aasta eduka Eesti ettevõtte tunnistus AS-ilt Krediidiinfo.

•• 2009. aastal tegid firma patrullautod 16 269 väljasõitu.

•• Eelmisel aastal anti politseile üle 177 õiguskorda rikkunud isikut.

Allikas: OÜ Turvateenistus Alfastar