Turvalisus JA Kindlustus OKTOOBER 2015
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Andreas Hõlpus, 680 4514, andreas.holpus@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee
Leht valmis koostöös: IIZI Kindlustusmaakler AS, Compensa Life Vienna Insurance Group SE, Abloy OY Eesti, VKN OÜ, G4S Eesti AS, Seesam Insurance AS, Fonolukuabi OÜ, AB „Lietuvos draudimas” Eesti filiaal
Tutvu tingimustega www.compensalife.ee ja pea nõu meie asjatundjaga telefonil 610 3000.
Compensa Life Vienna Insurance Group SE on vanimaid elukindlustusseltse Baltikumis ja kuulub kindlustusgruppi Vienna Insurance Group. Austria päritolu kindlustusgrupp on suurim kindlustuslahenduste spetsialist Kesk-ja Ida-Euroopas, pakkudes kindlustusteenuseid 25 riigis. Grupi kindlustusmaksete kogumaht ulatus 2014. aastal kuni 9,1 miljardi euroni. Compensa Life's on kindlustatud enam kui 170 000 isikut kogu Baltikumis. Eesti pensionikindlustusturul on Compensa Life juhtival positsioonil – ligikaudu 67% pensionikindlustuse sõlminud inimestest on valinud oma partneriks Compensa Life’i. Kõikide elukindlustustoodete turul kokku on Compensa Life kolmandal positsioonil.
2 | TURVALISUS
Kuidas saata suvekodu turvaliselt puhkusele Foto: Shutterstock
Nõuanne: et suvemaja rahuliku südamega kaugesse maakohta maha jätta, vaata üle tuleohutusnõuded, saada puhkusele veevärk, võimalusel sõlmi kindlustusleping ja vajadusel räägi läbi turvafirmaga. Kas pikaks ajaks üksi jäetud suvemaja ootab uuel hooajal ees sellisena, nagu see maha jäi või mitte, on paras loterii. Kogenud suvemajaomanikud soovitavad esmase turvameetmena jätta maja talvituma sellisena, et see pakuks pikanäpumeestele võimalikult vähe huvi. „Vii kõik vähegi väärtuslikumad asjad suvemajast talveks ära. Sulge kindlalt kõik uksed ja aknad, ära unusta ka kuuri ja keldri uksi. Akende ette kardinate tõmbamine ei pruugi olla hea lahendus, kuna annab märku, et püütakse midagi väärtuslikku varjata. Kui on sisse vaadates näha, et kalleid esemeid kaasavõtmiseks ei paista, võib vargal huvi kaduda,” kirjutab Seesami Kindlustus oma blogipostituses „Kui armas suvekodu jääb üksinda”. Kui ettevaatusabinõud omalt poolt täidetud, võiks mõelda ka suvemaja kindlustamisele. Siin aga mängib rolli see, kas suvitamiseks mõeldud majake on igi-
vana sentimentaalse väärtusega osmik kauges maanurgas või uuemat sorti ehitis inimasustuse lähedal. Reegel on üldjuhul lihtne: mida soodsam on kindlustuspakett, seda vähem kaitset see pakub ja seda suurem on omavastutus. Juhul kui hinnatundlik omanik on valmis riskima, võib ta soovi korral eelistada suuremat omavastutust. Tasub teada sedagi, et kindlustusseltsid eriti ei taha tegeleda väga vanade majadega.
Mille vastu kaitsta? Kindlustades tuleb enda jaoks läbi mõelda, kas suvemaja vajab kaitset vaid võimalike varaste eest või on mõistlik see kindlustada ka tule- ja tormikahjude vastu. Laiem kindlustuskaitse hõlmab ka veeja vandalismikahjusid. Tulekindlustus üksi on soodsam kui koguriskikindlustuse kaitse, aga jätab kindlustaja hätta, kui suvilat rüüstatakse. Juhul kui majast pole võimalik kõike väärtuslikku ära vedada, tasuks mõelda ka vara kind-
Kindlustamisel mängib oma osa seegi, kas suvitamiseks mõeldud majake on igivana osmik kauges maanurgas või uusehitis inimasustuse lähedal.
lustamisele. Kõike seda üksikult ja kokku pakuvad kõik kindlustusseltsid, mõistlik on küsida hinnapakkumist mitmelt seltsilt ning uurida põhjalikult nende tingimusi. Üks oluline näpunäide spetsialistidelt: kui suvemaja pole veel
elamuna juriidiliselt vastu võetud, tuleb kindlustusobjektina kirja panna „pooleliolev ehitis”, ükskõik, milline on selle tegelik valmisolek. Enne kui suvemaja pikemaks ajaks üksi jätad, lülita kogu ma-
jast välja elektrivool. Lase kõik veetorud, pumbad, kodumasinad, boilerid ja nõud veest tühjaks, et need miinuskraadide korral lõhki ei külmuks. Taga õhu vaba ringlus korstnalõõris, see hoiab ära niiskuse tekke.
Oluline on jälgida, et oma suvilast ei lahkutaks enne, kui kütmisest on möödas vähemalt kaks tundi. Siis võib olla kindel, et koldest ei kuku põrandale hõõguvaid tukke ja korstnas ei sütti tahm. Ära unusta puhastamast korstnaid, see aitab võimalikku tahmapõlengut ära hoida. Tee katuserennid ja vihmaveetorud prahist puhtaks, et vesi ei jääks maja peale pidama, soovitab sama Seesami Kindlustuse blogipostitus. Ja tegelikult pole üldse mitte paha sealt ka talvel aeg-ajalt läbi astuda või paluda seda teha lähematel naabritel. Sest sugugi mitte igale suvilale pole mõtet paigaldada turvasignaali, sest lokaalne süsteem teeb küll kõrvulukustavat häält, kuid inimtühjas kohas vaevalt see vargaid heidutab. Mõttekam on kahtlemata variant, kus patrull häire peale kohale sõidab. Sageli saab ühtsesse süsteemi juurde ühendada ka suitsu-, vee- ja temperatuuriandurid jne. Ka siingi taandub tegelikult kõik asukohale – mida kaugemal ja üksikumas kohas maja asub, seda rohkem riske ja kallim kaitsta. Agne Narusk
TURVALISUS | 3
Suurem osa vargusi toimub pimedal ajal Kõige odavam viis oma maja ja koduhoovi turvalisust parandada on oma naabrite tundmine. Veel mõned kümned aastad tagasi asetas pererahvas kodunt lahkudes ukse ette luua. See oli märguanne – maja on tühi, pole mõtet sisse astuda. Tänapäeval julgeb luua ukse ette asetada ehk vaid mõni vanem memm või taat külakeses, kus suitsu tuleb vaid mõnest korstnast. Pigem liigume ikka selles suunas: mida rohkem lukke-riive, seda kaitstum on meie vara. Kui korteriuste taha jääv on turvaliselt omal kohal, siis keldrites, trepikodades ja hoovides olevad esemed on kurikaeltele märksa kergem saak. Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude teenistuse vanem Toomas Jervson räägib, et kuigi politsei tabab iga kuu mitu korterivarast ning varguste arv näitab üldiselt pigem langustrendi, suurendab hea ja kallis ukselukk tõenäosust, et teie vara jääb puutumata. Lisaks tasub kriitilise pilguga hinnata, kui hästi on valgustatud maja ümbrus ja trepikoda. Korralik tänavavalgustus aitab turvalisust tõsta, olles sel moel varastele keerulisem sihtmärk. Väga tõhus ja hõlbus lahendus on liikumisandur. Need sääs-
tavad elektrienergiat, suurendavad kaitstuse tunnet ja lisavad mugavust. Kui koos välisvalgustitega on paigaldatud liikumisandurid, süttivad lambid pimedal ajal automaatselt, kui keegi õuel liigub. Süttides muudavad lambid nähtavaks ka need liikujad, kellel õuele asja ei ole. Jervsoni sõnul on elu näidanud, et suurem osa vargustest toimub just pimedal ajal ja kõrvaliste pilkude eest varjatud kohtades. Üks selliseid varjatud kohti on kortermajade trepikojad ja keldrid. „Just nendest kohtadest varastatakse suurem osa jalgratastest ja lapsevankritest. Mõnel juhul näeb varas saaki suisa tänavalt, sest seda on näha läbi trepikoja akna. Lisaks on varaste jaoks kergesti ligipääsetav ka esimese korruse rõdu,” tõdeb Jervson.
Turvakaamera ja piirdeaed Valgustuse parandamise kõrval on tõhusaks vahendiks turvakaamerad ja nende hoiatussildid, õpetab Jervson. Kuigi kaamerad ei pruugi vargust ära hoida, on neil kaudne mõju kindlasti olemas ning hiljem võivad need
KarS § 199. Vargus
Sündmuskoht – kinnine hoov; õueala, lahtine hoov; kuur, kõrvalhoone Üheksa kuu andmed aastal 2014 ja 2015
Andmed seisuga 29.09.2015 Sündmuskoht Linnad kokku kinnine hoov õueala, lahtine hoov kuur, kõrvalhoone Tallinn kinnine hoov õueala, lahtine hoov kuur, kõrvalhoone Tartu linn kinnine hoov õueala, lahtine hoov kuur, kõrvalhoone Pärnu linn kinnine hoov õueala, lahtine hoov kuur, kõrvalhoone Maapiirkond kinnine hoov õueala, lahtine hoov kuur, kõrvalhoone Eesti kokku kinnine hoov õueala, lahtine hoov kuur, kõrvalhoone
9 k 2014 559 173 280 112 238 93 96 51 45 14 25 7 50 12 27 12 480 98 121 260 1039 271 401 372
9 k 2015 370 114 192 64 176 73 87 17 46 10 26 10 37 9 25 3 249 52 69 131 619 166 261 195
(+/-) -189 -59 -88 -48 -62 -20 -9 -34 1 -4 1 3 -13 -3 -2 -9 -231 -46 -52 -129 -420 -105 -140 -177
(+/-)% -34% -34% -31% -43% -26% -22% -9% -67% 2% -29% 4% 43% -26% -25% -7% -75% -48% -47% -43% -50% -40% -39% -35% -48%
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
aidata ka varastele jälile jõuda. Turvakaamerate paigaldamisel tuleks mõelda aga sellele, et kehva kvaliteediga kaamerapildist pole hiljem varga tuvastamisel kasu, eriti pimedal ajal jäädvustatud kaadrite puhul. Toimiva kaamera tasuks meeles pidada sedagi, et see oleks suunatud oma aeda ega filmiks naabreid. Oma koduhoovi turvalisemaks muutmisel on abi ka korralikust piirdeaiast. Kindlasti jälgige piirdeaeda ehitama hakates tugevust ja turvalisust. Heaks lahenduseks peetakse jäika keevispaneelaeda – neid pole võimalik lõhkuda, sest koosnevad omavahel kokku keevitatud terastraatidest. Jervson lisab, et turvakaamerate ja hoiatussiltide kõrval võib kõvasti abi olla koerast – vargad pigem väldivad kohti, kus võib juhtuda, et lisaks peremehele tuleb maid jagada ka tema lemmikloomaga.
Tõhus naabrivalve Kõige odavam viis oma maja turvalisust parandada on aga oma naabrite tundmine, tõdeb Jervson. „Kui teate kõiki oma maja elanikke nägupidi, ei jää võõras inimene trepikojas tähelepanuta ja vargal pole võimalik anonüümsuse varjus tegutseda. Li-
saks saab kahtlase liikumise või tegevuse puhul kohe abi kutsuda,” räägib Jervson. Harvad pole needki juhtumid, kus varastatud ratas või muu ese jäetakse lihtsalt kuhugi maha. Et inimesed on sellistest leidudest teada andnud, on politsei leitud esemete hoiukohtadesse kogunenud palju asju, mille omanikke pole võimalik tuvastada. Et suurendada tõenäosust, et saate oma asjad tagasi, tasuks võimaluse korral nende seerianumbrid ja eritunnused kirja panna ning ese märgistada. Lisaks graveerimise, kleebise või markeriga märgistamisele saab jalgratastel kasutada ka mikromärke, mida palja silmaga näha pole, õpetab Jervson. Aga isegi siis, kui oleme oma kodu teinud võimalikult vargakindlaks ja märgistanud väärtuslikumad esemed, ei pruugi vargused lõppeda. Seda seetõttu, et varastel on endiselt võimalik varastatu maha müüa. „Sestap panebki politsei inimestele südamele – ärge ostke tundmatutelt isikutelt asju, mille hind või päritolu äratab kahtlust. Loogika on lihtne – kui nõudlust pole, kaob mõte ka varastada,” ütleb Jervson. Vilve Torn
Numberfonolukk xVoice – igapäevase tegevuse moodne lahendus
M
ugav ja ohutu sissepääs majja on meie igapäevane vajadus. Me märkame seadmeid, mida oleme harjunud kasutama, alles siis, kui nendega tekivad probleemid. Fonoluku kasutamine on saanud sama tavaliseks nagu mobiiltelefoni kasutamine – me ei kujuta ilma selleta oma elu ettegi. Fonoluku peamiseks ülesandeks on välisukse avamine nende jaoks, kellel on võti või ukse avamine korterist. Seetõttu võib mõnikord suur hulk fonoluku võimalusi, nagu näiteks helina meloodia valik või targa maja funktsioonid, kasutuseta jääda. Tekib küsimus, kas tasub kulutada raha sellele, mida Te ei kasuta. Vastus peitub selles, et peame aru saama, mida meil tõesti vaja on. Näiteks videokaamera fonolukus ei ole sugugi üleliigne omadus. Kui korterisse lisada mitte ainult fonoluku telefonitoru, vaid ka fonoluku telefonitoru koos monitoriga, siis tekib võimalus näha kõiki sissetulejaid enne ukse avamist. Tänapäeva videokaameratel on küllaltki kõrge pildikvaliteet, nii et vajadusel võib jälgida maja ees toimuvat reaal-
ajas või ka salvestada, ühendades fonoluku vastuvõtjaga. Digitaalne fonolukk xVoice on mõeldud nii audio- ja videoside organiseerimiseks Teie korterelamu sees kui ka korterelamusse juurdepääsu kontrollimise organiseerimiseks; lisaks võib selle lisada objekti videojälgimissüsteemile. Fonoluku xVoice omadused, mis annavad Teile eelise võrreldes teiste sarnaste toodetega: • paneel on valmistatud roostevabast terasest; • suur numbripaneel; • klahvide valgustus vastavalt ruumi valgustatusele; • tolmu- ja niiskusekindel numbripaneel; • luku kaitse lühiste eest, juhuslike ülekirjutamiste ja elektromagnetiliste segajate eest. Lisaks sellele on Teil alati võimalus tellida suurendatud ülaosaga paneel, näiteks eelmise fonoluku jälje katmiseks seinal või uksel. (Täpsemalt www.xvoice.ee) Fonoluku xVoice paigaldamiseks ei ole vaja vahetada maja juba olemasolevat fonolukusüsteemi. Piisab juhtimispaneeli vahetamisest! Kõiki juhtmeid, kaab-
leid, telefonitorusid võib uuendatud süsteemis kasutada. Veel üks fonoluku xVoice eriline omadus – nüüd on teil võimalus teha oma maja tänapäevaseks. Kas tasub järjekordselt vana fonolukku remontida? Võib-olla on mõistlikum vahetada vana fonoluku paneel moodsa xVoice’i vastu? Lisateave http://www.fono.ee info@fono.ee
4 | TURVALISUS
Perele reisikindlustuse tegemisel tea, mis on oluline Kui planeerid puhkusereisi perega, siis ära unusta muude tegemiste kõrval vormistada ka reisikindlustust.
jms. Pagasikindlustuse lisakaitse valimisel hüvitatakse reisi eesmärgist lähtuvalt näiteks pagasi hilinemisel oluliste riiete, jalanõude ning spordivarustuse rentimiskulu vastavalt tingimustes kehtestatule. Kaitsest on abi tekkinud olukorra kiireks lahendamiseks.
Selle saad teha kohe, kui on teada reisile minevad inimesed, täpsed kuupäevad ja tehtud on esimesed kulutused piletite või majutuse eest. Kuna kindlustus peab kehtima kogu perioodil alates kuupäevast, mil Eestist lahkud kuni tagasijõudmise päevani, siis ei tasu jätta kindlustuse vormistamist viimasele hetkele. Nii saad olla kindel, et oled kõige paremini kaitstud ja kindlustusest on vajadusel abi.
Reisitõrkekindlustusest on abi
Meditsiiniabikindlustuse kasutamisest
Reisikindlustuse vormistamisel vali meditsiiniabi kindlustusele juurde ka reisitõrke- ja pagasikindlustus.
Vaatamata sellele, et Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas, ei kaeta sellega kõiki reisil tekkida võivaid kulutusi. Kindlustuses on abiks, kui tekivad ka muud kulutused: näiteks arsti visiiditasu erakliinikus, haigla voodipäevaraha, vajaminevate ravimite maksumus ja haige erakorraline transport Eestisse.
Kindlustusseltsid pakuvad erinevates suurustes kaitset. Kui reisipiirkonnaks on valitud kogu maailm, tegeletakse spordi või füüsilise tööga, siis on riskid suuremad ja tuleks kindlasti eelistada kõrgemat kaitset. Meedias on olnud korduvalt näiteid juhtumitest, kus tõsise õnnetuse puhul näiteks 30 000 euro suurusest kaitsest ei piisa ja seda ka Euroopa piirkonna puhul. Näiteks kui on vaja kannata-
nu Eestisse transportida või suusamäel juhtunud õnnetuse korral helikopteriga raviasutusse toimetada. Eriti just tõsiste õnnetuste puhul võivad kulud olla ootamatult suured.
Reisikindlustuse vormistamisel vali lisaks meditsiiniabikindlustusele juurde reisitõrke- ja pagasikindlustus.
Pagasikindlustuse meelespea Pagasikindlustuse summa peaks olema valitud pagasi tegeliku väärtuse alusel, millesse tuleb arvestada ka kohvri ja koti maksumus. Kindlustuskaitse kehtib kogu reisi vältel, ka sihtkohas viibides. Kui kaasas on kallimad esemed, siis tasub valida kõrgem kindlustuskaitse summa. Hinnalised esemed, nagu fototehnika, arvu-
tid, dokumendid, tuleb alati võtta käsipagasisse ning need peavad olema kindlustatud isiku pideva ja vahetu järelevalve all. Kui need antakse ära tavalise pagasina, siis kindlustusselts kaitset ei paku. Lisaks on igal kindlusseltsil tingimustes kehtestatud nimekiri esemetest, mille kahjustumist nad paraku ei hüvita, näiteks kergesti purunevad esemed, joonised, loomad, sularaha, pangakaardid
Reisi ärajäämise, lendude hilinemise ja reisi katkemise korral on abiks reisitõrke kaitse. Summaliselt tuleb siia alla arvestada kõik reisile tehtud kulutused. Kokku on vaja arvutada piletid, majutus ja muud kulutused (nt autorent, kontserdipiletid). Näiteks kui reisiplaanides tuleb ette muutusi seoses transpordi hilinemisega, tehnilise rikke või halva ilma tõttu, ja seepärast ei jõua enam jätkulennule, on tegemist reisitõrke juhtumiga. Siis hüvitatakse tehtud kulutused uutele piletitele või nende ümbervahetamisele. Kui hilinemine on aga tingitud loodusõnnetusest, streigist või pankrotist, siis peab olema valitud reisitõrke lisakaitse. Moonika Kaste IIZI Kindlustusmaakler AS reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht moonika.kaste@iizi.ee
REISIKINDLUSTUS ON IIZI VÕRDLE ja OSTA!
www.iizi.ee info@iizi.ee 16660
Kindllustusvahenduse pakkuja on IIZI Kindlustusmaakler AS. Tutvu tingimustega www.iizi.ee või pea nõu spetsialistiga 16660.
TURVALISUS | 5 Foto: Shutterstock
Kasulik teada:
Iga viies reisikindlustuse kahju on seotud pagasiga Pagasikindlustus hõlmab pagasi hilinemist reisi siht- või ümberistumiskohta, selle vargust või röövi, kaotsiminekut või kahjustumist transpordi- või majutusettevõtte järelevalve all oleku ajal. Kanaaridel puhkust veetev Oliver otsustas randa minnes fotoaparaadi ja videokaamera hotellituppa jätta. Kuid õhtul tabas Oliveri ja tema naist ebameeldiv üllatus: tuppa oli sisse murtud ning tuppa jäänud fotoaparaat ja videokaamera olid kadunud. Oliver lootis, et pagasikindlustus korvab kahju, kuid selgus, et nii see pole. Oliver polnud paraku pagasikindlustuse lepingu tingimusi korralikult läbi lugenu, kuid lepingu tingimustes oli kirjas, et tehnikat – olgu siis tegemist fotoaparaadi, videokaamera või sülearvutiga – ei tohi jätta valveta. Kui kaa-
merat või arvutit parajasti endaga kaasa ei võeta, tuleb see jätta hotelli lukustatud seifi või hoiuruumi. „Sellisel juhul, kui pagasiga midagi juhtub, tuleks kindlasti kohe kindlustusega ühendust võtta. Saame siis öelda, kuidas vastavalt juhtunule oleks hea toimida,” soovitab Annika Mällo, ERGO isikukindlustuse grupi juht. Kes läheb kindlustusfirmasse reisi puhuks kindlust tegema, sel soovitatakse reisikindlustus osta alati koos reisipaketi või lennupiletite ostuga. Mällo sõnul tasub pagasikindlustus teha igasuguse
reisi puhuks, kaasa arvatud laevavõi autoreis Euroopasse.
Esmane vastutus lennufirmal Kui rongis või laevas on pagas valdavalt reisija läheduses, siis lennusõidu ajal on suurem risk saada sihtkohta jõudes terve kohvri asemel katkine või kust mõned asjad isegi puudu. Pagasit kätte saades tasub alati üle vaadata, kas kõik asjad on alles. Kui on pretensioone, siis tuleb kindlasti pöörduda lennujaama pagasiteenindajate poole. Hoolimata
sellest, et reisikindlustus katab pagasist transportimise ajal varastatud esemed, lasub esmane vastutus siiski lennufirmal. Mida aga paljud reisijad ei tea, et lennukis äraantava pagasi hulka jäetud tehnika ei ole üldjuhul reisikindlustusega kaetud. „20% kõigist reisikindlustuse kahjudest on seotud pagasiga, esikohal on ikkagi tervise ja reisitõrke kahjud,” märgib Mällo. Võimalik, et pagasikahjude osakaal oleks suurem, kui kõik inimesed ostaksid endale reisikindlustusega ka pagasikindlustuse.
• Pööra erilist tähelepanu pagasikindlustuse välistustele ehk millal kindlustusseltsil ei ole kohustust hüvitist maksta. Selts võib kehtestada pagasile järelevalve ja hoiustamisega seotud erinõuded. Näiteks võidakse keelduda kahju hüvitamisest, kui videokaamera, kohver või pass oli jäetud autosse ilma järelevalveta või auto uksed ei olnud lukustatud. • Üldjuhul ei laiene pagasikindlustus lennukipiletitele, rahale, pangakaartidele, kunstiesemetele, antiikesemetele, toiduainetele, jookidele, klaasist või muust haprast materjalist esemetele, väärismetalle sisaldavatele esemetele, tööriistadele, koduloomadele jne. • Üldjuhul on spordivarustuse, näiteks suusavarustuse hüvitamisele kehtestatud hüvituslimiit. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi võib maksimaalne hüvituslimiit olla 160 eurot, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga 320 eurot. • Pagasi hilinemisel transpordiettevõtte süül võib kindlustusselts hüvitada hädavajalikele esmatarbekaupadele tehtud kulutused. Tähelepanu tuleb pöörata hüvituslimiidi suurusele, mis on ette nähtud ühe päeva kohta, ning ajalisele piirangule. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi hakkab õigus hüvitisele kehtima pärast 4-tunnilist pagasi hilinemist, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga alles pärast 12-tunnilist hilinemist. • Pagasi varguse või röövimise korral on kindlustuslepingus sätestatud konkreetne tähtaeg, mille jooksul tuleb toimunust kohalikule politseile teatada. Kindlustuslepingus on ka öeldud, kelle poole ja millise tähtaja jooksul veel pöörduda tuleb. • Pagasikindlustuse korral võib kindlustusselts nõuda enne kahju hüvitamist erinevaid tõendeid ja tšekke, nagu näiteks politsei tõend, transpordiettevõtte tõend vara kahjustumise või kadumise kohta, esmatarbekaupade ostmise tšekid jne. Allikas: www.minuraha.ee
Suusahooaeg on algamas ja Mällo toob näite kliendist, kes läks suusareisile ning tema pagas (sh suusavarustus) ei jõudnud õigeks ajaks sihtkohta. Ta oli sunnitud suusad ning suusasaapad kaheks esimeseks päevaks rentima. Kuna tal oli valitud piisava suurusega pagasikindlustus (esmatarbekaupade hüvitis on kuni 25% pagasikindlustuse kindlustussummast),
siis hüvitas kindlustus talle varustuse rendisumma. „Pagasikindlustuse summa valikul tuleb lähtuda sellest, mis vääringus te isiklikke asju reisile kaasa võtate. Perega reisides tuleb arvestada, et kindlustuslepingus valitud pagasikindlustuse summa arvestatakse reeglina iga pereliikme kohta,” soovitab Mällo. Signe Kalberg
Kodu koguriskikindlustus korvab ka mahapillatud telefoni Kui kallis nutitelefon maha kukub ja töötamast lakkab, siis paljude jaoks tähendab see kas kopsakat summat parandajale või sootuks uue telefoni ostu. See ei pea aga nii olema, sest kindlustusfirmad pakuvad kodu koguriskikindlustusega kindlustuskaitset ka väljaspool kodu viga saavale varale, sh telefonile, süle- või tahvelarvutile vms. Samuti korvab kindlustus kahju, mis võib kodutehnikaga juhtuda kodustes oludes. Näiteks, kui perenaine pillab raske panni keraamilise pliidi plaadile ja see lööb sinna mõra, siis vastava kindlustuskaitse olemasolu korral kuulub ka niisugune kahju hüvitamisele. „Et kodu või isiklike esemetega toimuvate erinevate õnnetuste puhul kindlustuselt maksimaalset abi saada, tasub alati valida koguriskikindlustus. Seda just kodu puhul, kus on palju tänapäevast tehnikat, samuti ka siis, kui pere aktiivne on. Seltsid nimetavad pakette erinevalt, ERGO-s on selleks kodukindlustuse Maksipakett,” ütleb ERGO varakahjude käsitleja Tuuli Kalberg, millisel puhul on eelkirjeldatud sündmused kindlustusega hõlmatud, kui oma kodu kindlustada ERGO-s. Kalberg selgitab, et Maksipaketi olemasolul loetakse kindlustusjuhtumiks näiteks selliseid äpardusi, kus laps uputab ema telefoni supipotti, arvutikott kukub ma-
ha ja arvuti puruneb, laps takerdub laadimisjuhtmetesse ja tehnika kukub laualt maha või viskab pesamuna mänguauto teleriekraani pihta. Maksipaketiga kuulub hüvitamisele ka pingekõikumisest, sh äikesest põhjustatud kahju, samuti veeavariist, murdvargusest, vandalismist, tulekahjust jms kodusele varale, sh kodutehnikale põhjustatud kahjustused. 2000 euro ulatuses ja Euroopa Liidu riikide piires on kodune vara Maksipaketiga kindlustatud ka väljaspool kodu, kui see on kindlustusvõtja või tema pereliikmega kaasas.
Avalik vargus ei ole kindlustusjuhtum Kui fotokaamera kukub Suure Munamäe tornist alla, siis tekkinud kahju kuulub hüvitamisele, aga kohvikulauale unustatud või kohvikus tooli seljatoelt näpatud kaamera puhul kindlustus kahju ei korva – vara kao-
Foto: Shutterstock
Kindlustusfirmad pakuvad kodu koguriskikindlustusega kindlustuskaitset ka väljaspool kodu viga saavale telefonile.
tamine ja avalik vargus ei kuulu kindlustustingimuste kohaselt hüvitamisele. „Avaliku varguse all mõistetakse nii eseme varastamist kohvikulaualt kui ka jopetaskust, õlal olnud käekotist, ratta vargust rattaparklast või lapsevankri vargust ühiskasutusega trepikojast,” täpsustab Kalberg. Koduse vara kahju hüvitab ERGO kas rahas või samaväärse eseme asendamisega. Kalbergi ütlust mööda kehtib põhimõte – kui asja on võimalik parandada ja parandamine on soodsam kui uue ostmine, hüvitatakse parandamiskulu.
„Eseme hävimise korral loetakse kahju suuruseks reeglina taassoetamisväärtus ehk uue asja uuena ostmise maksumus,” selgitab ta. Näiteks tulekahjus hävinud pesumasina kahju suuruseks on samaväärse uue pesumasina hind, mida kaupluses pakutakse. See ei kehti aga mobiiltelefonide, fotoseadmete ja arvutite osas, sest neile on kindlustustingimustes sätestatud erand. „Kui need esemed on üle kahe aasta vanad või ka siis, kui esemete osas pole ette näidata soetusdokumente, loetakse kahju suuruseks eseme turuväärtus ehk siis sarnase kasutatud asja ostmise
maksumus,” ütleb Kalberg. Näiteks kolm aastat vana sülearvuti hävimisel võetakse aluseks tehniliselt samaväärse arvuti maksumus, mis leitakse n-ö järelturult – kasutatud asjadega kauplevate isikute müügipakkumistest.
Teatud tingimustel avalik vargus hüvitatakse Ka Swedbank P&C Insurance AS-i kodukindlustuse koguriskikindlustuse puhul loetakse eelkirjeldatud sündmusi, kus keegi pillab midagi maha või komistab juhtmetesse ja kodutehnikale tekib seeläbi kahju, kindlustusjuhtumiteks. Samuti pakub kodukindlustus kaitset
tulekahju, tormi, veeavarii, voolukõikumise, sh äikse jms ootamatu korral. „Koos koduse varaga on automaatselt kindlustatud ka kaasaskantav vara,” räägib Swedbanki kindlustuste ja investeerimise osakonna juht Katre Uibomäe. Kaasaskantav vara on Uibomäe sõnul kindlustatud ainult Eesti piires ning maksimaalne hüvitissumma on 5% kogu koduse vara kaitse summast. „Näiteks, kui kodune vara on kindlustatud 20 000 euro peale, siis kaasaskantav vara on kaitstud maksimaalselt 1000 euro väärtuses,” selgitab ta. Väljaspool kodu asunud vara avaliku varguse on Swedbanki kindlustus aga valmis hüvitama tingimusel, et vara ei olnud jäetud järelevalveta või lukustamata, või juhul, kui see rööviti. Kui viga saanud eset ei ole võimalik remontida või pole see otstarbekas, siis hüvitab Swedbank P&C Insurance kahjustatud eseme taassoetamise maksumuse rahas. Ka Swedbank võtab koduse vara hüvitamisel rahas arvesse asjade väärtust uhiuuena taassoetamise ajahetkel. See ei kehti kodutehnika puhul aga rohkem kui nelja aasta vanustele personaalja sülearvutitele – need hüvitab kindlustus turuväärtuse alusel. Kristiina Viiron
6 | TURVALISUS
Kodukindlustus lisab turvatunnet Kui suur on tõenäosus, et teie pesumasin võib juhuslikult katki minna ja veeuputus rikkuda nii teie põranda kui alumise korruse naabri lae? Kui olete täiesti veendunud, et teil kodus mõnd ootamatut ja ettenägematut sündmust ei juhtu, siis pole kodukindlustust tõesti tarvis teha. Enamik inimesi sada protsenti selles veendunud aga pole, sest kas endal või tuttavatel on paraku ikka juhtunud, et mõni kodumasin on rikki läinud ning veeuputuse põhjustanud. On ju kindlustuse eesmärk üldisemalt vältida kindlustusvõtja ja tema lähedaste materiaalse heaolu vähenemist. Kodukindlustus maandab riske ootamatute ja ettenägematute sündmuste korral, mis võivad meie kodu ja vara puudutada. Hea kindlustusleping vastab kliendi ootustele ja vajadustele. Pahatihti kipuvad õnnetused ja ootamatused meid tabama just siis, kui selleks kõige vähem valmistunud oleme. Kahjude vältimiseks saab hoolas koduomanik ise palju ära teha – regulaarselt hooldada küttekoldeid ja korstnaid, puhastada katuseid sinna kuhjunud lumest ja jääst,
olla veendunud, et sulavee ajal oleks äravoolu trapid puhtad, äikese ajal elektriseadmed vooluvõrgust lahti ühendatud ning täidetud muud elementaarsed ohutusnõuded, näiteks töökorras suitsuandurite olemasolu eluruumides vastavalt nõuetele. Igal aastal on saanud paljud tulekahjud hoonetes alguse suitsulõõris süttinud tahmast. Kõik taolised põlengud on võimalik ära hoida korstnate ja küttekehade regulaarse puhastamise ja hooldamisega. Küttesüsteeme tuleb regulaarselt kriitilise pilguga üle vaadata – ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates ei oleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida ega korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni jms. Elektrisüsteemide korrasoleku kontroll on samuti oluline, hoidmaks ära energia tarbimise ülekoormusest tingitud kahjusid. Vahel on aga võimatu ohte ette näha ning siis on abi kodukindlustusest.
Juhtum elust enesest: veeavarii Ühel täiesti tavalisel teisipäeval oli korteriomanikul pesumasina ühendus veetorustikuga purunenud ning torustikust voolas vesi vannitoa ja koridori põrandale ning imbus ka naabri laest lä-
bi, põhjustades mõlemale suuri veekahjustusi. Vahetada tuli nii korteriomaniku vannitoa kui koridori põrand, ning lisaks remontida naabri vannitoa ripplage ja koridori seinasid. Kannatada olid saanud ka koridoris olevad mööbliesemed. See päev oleks läinud kalliks maksma, sest remonti vajas nii purunenud torustik, likvideerida tuli veekahjud ja soetada ka uus pesumasin, sest olemasolev oli saanud kahjustusi, mida ei olnud enam võimalik taastada. Kahju ulatus oli suur ning kogu remondi ja uue pesumasina soetamisekulu oli üle tuhande euro. Kuigi korteriomanik oli kindlustuslepingut sõlmides hetkeks kahelnud, kas tal on ikka vaja seda igakuist pisikest püsiväljaminekut kodukindlustuse näol, siis usaldas ta oma kõhutunnet ja tegi südamerahu mõttes kodukindlustuse ära. Samuti kindlustas ta oma koduse vara ning võttis lisakaitsena juurde vastutuskindlustuse, mis tagab kahjude hüvitamise kolmandatele isikutele juhul, kui neile on kogemata kahjusid tekitatud. Nüüd, kahjujuhtumi korral, seisti silmitsi pesumasina ja remondi kogumaksumuse kulukusega, kuid ise tuli sellest tasuda vaid 100 euro suurune omavastutuse osa. Ülejäänud väljaminekutega tegeles kindlustusandja, lahendades mugavalt nii uue pe-
sumasina kui ka korteriomaniku ja alloleva naabri korteri remondiga seotud asjaajamise. Naabri kahjud hüvitati vastutuskindlustuse alt, mis oli lepingu lisakaitsena võetud.
Mida ja kuidas kindlustada Kindlustuslepingut sõlmima asudes tuleks otsustada kõigepealt milliste riskide vastu soovitakse oma kodu ja vara kaitsta ning millises ulatuses. Pakette saab klient koostöös kindlustusseltsi esindajaga ise kokku panna vastavalt kindlustatava vara iseloomule ja arvestades võimalikke riske. Eestis pakutaksegi üldjuhul paketttooteid peamiste riskide vastu nagu tuli, torm, vesi, murdvargus ja koguriski kaitse, kuhu lisaks on veel võimalik täiendavaid kaitseid juurde osta. Näiteks korterist alguse saanud veeavarii või tulekahju korral võivad kannatada saada naabrite korterid ja neis asuv vara või ühiskasutuses olevad trepikojad, siis on abiks vastutuskindlustus, mis hüvitab kolmandatele isikutele tekitatud kahju. Kodukindlustuse lepinguga saab kindlustada ka näiteks ajutise elukoha üürikulu, kui kindlustusvõtja elukoht muutub kindlustusjuhtumi tagajärjel elamiskõlbmatuks ning ta vajab ajutiselt asenduselamispinda. Korteri kindlustamisel on olu-
PZU Kodukindlustuse eelised
line teada, kas korteriühistu on sõlminud kindlustuslepingu majakarbile. Kui korteriühistule on tehtud kindlustus, siis piisab ühistu liikmetel vaid oma korteri siseviimistluse ja koduse varakindlustamisest, sest seda ühistule kuuluva majakarbi kindlustus ei kata. Majakarp, õuerajatised ja muu ühisosa on sellisel juhul aga kaitstud ühistukindlustusega. Kui ühistul kindlustuslepingut ei ole, võiks valida korteriomandi kindlustuse, sest see katab ka korteriomaniku kaasomandi suurusele vastavad hoone osa kahjud. Kodukindlustuse kindlustusmakse suurus sõltub peamiselt sellest, kas elamu või korter on alaline või mittealaline elukoht, lisaks ehitusmaterjalist, ehitusaastast ning elamispinna suurusest. Samuti on oluline teada, kas hoone ehitustööd on pooleli või lõpetatud ning kas ja millal on teostatud renoveerimisi (uuendatud elektri- ja küttesüsteemid, veetorustik). Samuti mõjutab kindlustusmakset kindlustusperioodi pikkus, koduse vara kindlustussumma ning täiendavalt valitud riskid. Enne lepingu sõlmimist tuleb kindlasti tutvuda kindlustustingimustega! Kaja Pukk PZU Kindlustuse kodukindlustuse riskijuht
• Koguriskikindlustus sisaldab kuni nelja aasta vanuse koduse vara ja integreeritud köögitehnika sisemiste elektriliste või mehaaniliste rikete kindlustuskaitset. • Hüvitamisel ei arvestata kindlustatud eseme kulumit ja tekkinud kahju hüvitatakse põhimõttel uus vana vastu. • Lisaks kindlustatud varale, kuuluvad kahju korral hüvitamisele ka kahju ärahoidmise või vähendamise kulud. • Kindlustatud on kindlustusvõtja ja tema pereliikmetega kaasas olev kodune vara kuni 2 000 euro väärtuses, mis kehtib kogu maailmas. • Omavastutust ei rakendata tulekahju korral, kui kindlustatud ehitis on hävinud rohkem kui 50% ulatuses. • Koos kindlustatud hoonega on kindlustatud ka selle juurde kuuluvad rajatised ning kuni 20m2 suurused väikehooned ja hoone kütmiseks vajalik kütteaine kokku kuni 10 000 euro väärtuses. • Koos kindlustatud hoone või korteriga on kindlustatud ka sisseehitatud mööbel ja integreeritud köögitehnika. Tutvu kindlustustingimustega aadressil: www.pzu.ee
TURVALISUS | 7
Lapsevanema kohustus on olla valmis ka halvimaks Mis saab lastest ja nende kodust siis, kui vanematega juhtub halvim, mis üldse juhtuda võib? Need küsimused tasub varakult läbi mõelda, sest siis on ka lapsevanemate kindlustunne suurem, rääkimata lastest. Tammiku pere oli tavaline keskmine eesti pere: 35-aastased ema ja isa, 6-aastane poeg Joosep ning 4-aastane tütar Kaisa. Oli, sest ühel pimedal sügisõhtul sattus pereisa juhitud auto ränka liiklusõnnetusse. Vanemad said surma, vigastustega pääsesid lapsed ja vanaema. Kui esimene ränk uue elu nädal mööda sai, võttis vanaemaga ühendust pank, kust pereisa oli kaheksa aasta eest majaostuks eluasemelaenu võtnud. Selgus, et laste vanaema oli määratud soodustatud isikuks, mis tähendab seda, et tal oli eelisõigus laen üle võtta ja jätkata selle igakuist tagasi maksmist. Või siis tasuda laenujääk terves mahus korraga ära. Iseenesest suurepärane võimalus jätta muutustest räsitud lastele alles nende kodu. Kuid õhus oli üks suur „aga”: millest maksab vanaduspensionärist vanaema iga kuu ligi 300-eurost pangalaenu? Maja pandi müüki. Saadud rahast kaeti pangalaenu jääk, ülejäänu pandi laste jaoks hoiuse-
Foto: Shutterstock
• Vali nii pikk kindlustusperiood, et see kataks riskiohtliku aja. • Sõlmi elukindlustusleping võimalikult ruttu ja kogu perioodiks, kuna elukindlustuslepingu sõlmimisel tehakse riskihindamine. • Kui lepingu kestel inimese tervis halveneb, siis olemasoleva kindlustusmakse suurust ümber ei vaadata. Kuid kui teha uus leping pärast diagnoosi saamist, siis uue lepingu makse tuleb juba kallim. • Vali summa, mis on piisav. Miljonieurone kaitse kõlab efektselt, kuid maksab samuti palju. *Pane tähele, milliseid kindlustuskaitseid pakutakse. Kuigi enim räägitakse õnnetusjuhtumisurmadest, on tegelik suurim surmade põhjus hoopis haigused. • Võta pakkumised mitmest seltsist. • Mine nõustamisele. Ära karda küsida. Nõustaja töö on leida igaühele sobivaim lahendus. Allikas: kindlustusseltsid
le. Iseenesest pole sel lahendusel midagi viga, kuid lugu oleks võinud lõppeda ka nii, et lapsed poleks pidanud välja kolima. Seda siis, kui vanematel olnuks korralik elukindlustus vanaema või mõne teise kindlaks määratud hooldaja kasuks.
Küsimused, mis lihtsalt tuleb läbi mõelda „Esiteks soovitan igal perel läbi mõelda, kes oleks piisavalt usaldusväärne isik, kellele nad surma korral oma rahaasjad ja laste üleskasvatamise usaldaksid. Seda peaks tegema olenemata pangalaenudest või teise lapsevanema panusest laste kasvatamisse,” rõhutab elukindlustusseltsi Compensa Life’i müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom. Seejärel soovitab ta teha mõlemal lapsevanemal elukindlustuslepingu, mille summa katab nende panuse laste üleskasvata-
Mida peaks kindlustuskaitset valides arvestama?
Kindlustusseltsides on võimalik siduda lapsevanema elukindlustuskaitse ka lapse kogumislepinguga.
misele minevasse summasse. Kui kogu sellise summa pärast lepingu sõlmimine osutub kalliks, siis heas kindlustusseltsis on võimalik sättida elukindlustuskaitse suuruse nii, et see hakkab lapse kasvades vähenema. Näiteks kui aastas
kulub umbes 6000 eurot, siis mida vanemaks laps saab, seda vähem aastaid on vaja teda ülal pidada ja selle arvel võib kaitse summa väheneda. Nii on võimalik saada kindlustusmakse väiksemaks. Teine teema on pangalaen. Le-
vinud on arvamus, et laenuvõtja surma korral tuleb laen pangale tasuda. „Samas, kui tegemist on annuiteetlaenuga, mis on saadud soodsa intressiga ja/või on juba küllalt vana, siis on enamik laenu kasutamise tasust ehk intressidest pangale juba ära tasutud. Panga huvides on laenu kiire tagastamine pangale, kuid see ei pruugi olla sama kasulik laenu võtjale. Seetõttu soovitan alati panna soodustatud isikuks inimese, kes lapsed üles kasvatab, mitte panga,” soovitab Kollom. Siis saab see inimene ise valida ja otsustada, kas ta maksab pan-
galaenu tagasi korraga või taotleb laenu vormistamist enda nimele, jätkab selle tasumist ja investeerib saadud kindlustusraha näiteks laste tulevikku. Elukindlustusseltsides kaasneb lapsevanema elukindlustuskaitse ka lapsele tehtud kogumislepinguga. Küll aga erinevad seltsiti nii kindlustussumma suuruses kui ka väljamaksmises. Siin tasub uurida sedagi, kas kindlustushüvitis makstakse kindlustatud isiku surma korral kohe välja või saab seda lisatakse ka lapsele kogutavale summale. Agne Narusk
Elukindlustuse mõte on kaitsta sinu lähedasi ka siis, kui sind enam nende kõrval pole
Merle Kollom Compensa Life’i müügi- ja kliendihaldusjuht
Kindlustamise ehk riskide hajutamise ajalugu on sama pikk kui inimühiskonna ajalugu, mil ühise panustamise kaudu hakati abistama neid, keda tabas õnnetus. Tänane kindlustusmaailm on kirev, sest kindlustada saab kõike alates inimese elust ja tervisest ning eluasemest kuni sõiduki, koera, reiside või elukvaliteedini. „Laias laastus jagunevad kindlustused kaheks – elukindlustus,
mis kindlustab inimesega seotu, ning kahjukindlustus, mis tegeleb meie varaga,” tutvustab kindluse liike Kesk- ja Ida-Euroopa juhtivasse kindlustusgruppi kuuluva elukindlustusseltsi Compensa Life Vienna Insurance Group SE müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom. Eestis oleme harjunud kindlustust seostama eelkõige kohustusliku sõidukikindlustuse ning laenuga ostetud eluaseme kindlustamisega. Kui meil on kallis tõukoer, mõtleme, kuidas teda hoida, kui läheme reisile, mõtleme, kuidas oma pagasit säästa. Aga mis saab auto- ja majaliisingust, koerast ja meie lähedastest, kui kaotame perele olulist sissetulekut teeniva inimese? „Reeglina ei osata ega taheta mõelda, mis saab meie perekonnast, kui minu endaga peaks midagi juhtuma. Sageli loeme meediast, kuidas liiklusõnnetus või tulesurm viis taas inimese elu, kuid mitte kunagi seda, et näiteks eile suri 10 noort inimest haiguse tagajärjel. Meil on illusioon, et haigused ja õnnetused meid ei puuduta, sest oleme korralikud, ei hüppa purjus peaga
tundmatus kohas vette ning sõidame turvaliselt ühistranspordiga,” selgitab Kollom. Samal ajal aga toetame sageli ühe- või mitmekohaliste summadega võõraid peresid, kes on kaotanud toitja või elanud läbi suure õnnetuse. Miks me ei mõtle sama palju oma perele?
Lihtsaim võimalus selleks ongi just elukindlustus, mis näitab hoolivust oma lähedaste suhtes. Näide:
Kui 35aastane terve inimene soovib kindlustunnet, et tema surma korral enne 55. sünnipäeva oleks tema perele tagatud kaheks aastaks iga kuu 1000 euro suurune sissetulek, maksab see talle Compensas 11 eurot kuus. Samas vanuses, kuid mõnda haigusesse – näiteks kõrgvererõhktõppe – haigestunud inimese elukindlustuse makse on juba suurem, sest tema riskikoefitsient on kõrgem. „Compensas kuuleme tihti oma klientidelt, et „ma mõtlen
veel” või „küll ma jõuan – täna olen veel noor ja terve ning minuga ei juhtu midagi”. Aga elukindlustuslepingu mõte ongi sõlmida see siis, kui oled veel noor ning pikaks ajaks – nii on see kliendile kõige kasulikum, sest võimalik haigestumine lepingu kehtivuse ajal ei mõjuta enam kindlustusmakset. Õnnetused ei hüüa tulles, aga veel suurem oht on haigused,” toonitab Kollom. Compensas oleme märganud, et tuleviku peale mõtlevad rohkem naised, kuigi meestega juhtub rohkem õnnetusi ja nende eluiga kipub olema lühem. Kuid just meeste sissetulek on see, mis mõjutab peret sageli naistest enam. Õnnetusjuhtumite puhul mängivad olulist rolli ka inimeste ametid ja hobid. Kindlasti ei pea aga kartma, et kindlustusmakse tõuseb sellepärast, et peres on varem olnud mingeid teatud haigusjuhtumeid. „Erinevate seltside ja erinevate toodete puhul tasub tähele panna ka seda, kellele kindlustusrahad lõpuks lähevad. Compensas oleme seisukohal, et elukindlustuslepingu sõlmija peaks saama ise määrata, keda ta soo-
Huvitavaid fakte ajaloost: • Umbes 3000. aastal e.m.a olid Egiptuse püramiidiehitajate fondid õnnetusjuhtumite ohvrite ja nende perede abistamiseks. • Sir Edmond Halley (1656–1742), inglise füüsik, astronoom ja matemaatik, avaldas 1693. aastal 100 000 inimese andmetest koostatud esimese suremustabeli, mis andis elukindlustusele matemaatilise aluse. • Esimese Saksamaa riigikantsleri Otto Eduard Leopold von Bismarcki (1815–1898) poolt 1880. aastal välja töötatud sotsiaalkindlustuse programmid olid esimesed maailmas ja said eeskujuks teistele riikidele ning aluseks tänapäevasele heaoluriigile. Bismarcki programm hõlmas pensioni-, õnnetusjuhtumi-, arstiabining töötuskindlustust.
vib aidata ning siin ei peaks puutuma asjasse ei ametlikud pärijad ega eluasemelaenud,” räägib Kollom ja lisab, et vastupidi eksiarvamusele soovivad kindlustusseltsid raha välja maksta võimalikult kiiresti. „Soovitame kindlasti pidada tõsiselt nõu kindlustusspetsialistiga ja võrrelda erinevate kindlustusseltside pakkumisi, sest üks ja sama pealkiri võib sisaldada täiesti erinevaid klausleid. Iga peenes kirjas jutt on väga oluline ning kui millestki aru ei saa, tuleb kohe küsida! Compensas pakume me igale oma kliendile kahetunnist nõustamist, et olla kindel, et
klient saab kaitse, mis teda tõesti aitab,” sõnab Kollom. „Igaühe vajadused on erinevad: kellel on vaja koguda endale tulevikuks raha, kellest sõltub tema pere või vanemate edasine elu. Mõelge, kes hoolitseb nende eest, kui teid enam pole?” Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn Tel 610 3000 E-post: info@compensalife.ee www.compensalife.ee