Turvalisus ja kindlustus (Märts 2017)

MÄRTS 2017

TURVALISUS JA KINDLUSTUS Lehe koostas AS Ekspress Meedia. Projektijuht: Priit Häng, priit.hang@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee

1526 pzu.ee Tutvu kindlustustingimustega www.pzu.ee ja vajaduse korral pea nõu telefonil 1526. Kindlustusteenuse pakkuja on PZU Kindlustus.

2 | TURVALISUS JA KINDLUSTUS

Lihtsad abinõudki aitavad vargaid talvel suvemajast eemal hoida

Foto: Shutterstock

Sügisel inimtühjaks ja valveta jäänud maamajad ning suvilad saavad tihti varaste meelispaigaks, kus neil õnnestub kogu talve jooksul segamatult tegutseda. Eesti Turvaettevõtete Liidu juhatuse esimees ja G4S Eesti Valvedivisjoni direktor Villu Õun selgitab, kuidas ja milliste vahendite ning lihtsate nippidega muuta oma suvemaja võimalikult turvaliseks.

Kõik hinnaline on soovitav võtta endaga kaasa või panna kindlasse kohta.

“Alustada võiks lihtsatest, kuid olulistest sammudest: kõige kindlam viis vältida uudishimutsejaid ja potentsiaalseid pikanäpumehi on hoida väärtuslik kraam võõraste pilkude

Varas võtab Politsei kuritegevuse koondaruande andmetel registreeriti 2015. aastal Eestis 1644 asjade ebaseaduslikku omandamist, mis pandi toime erinevates eluruumides – suvilates, korterites, eramutes ja talumajades.

eest varjul,” märgib Õun. Tema sõnul ei viitsi paljud suvilaomanikud väärtuslikke aiatöömasinaid ja muud tehnikat sügisel linnakoju kaasa võtta. Tihti jäetakse kallid masinad seisma ka lihtsalt õuele või kuuri alla, kus need möödujaile kergesti silma hakkavad.

Endaga kaasa või peitu “Kui murutraktorit on üksinda siiski üsna keeruline, kui mitte võimatu, ära viia, siis kaalult kerge, kuid hinnaline tööriist, näiteks mootorsaag, on vargale ideaalne saak. Kui puudub võimalus kõiki asju endaga kaasa võtta, siis tasuks kindlasti väärtuslik vara kinnisesse ruumi luku taha paiguta-

da, võimalusel see ka valve alla panna,” soovitab ta. Õue ja hoovi puhtana hoidmisega ennetatakse ka võimalust, et varas saab kasutada vedelema jäetud tööriistu suvilasse sisse murdmiseks. Ei ole harv juhus, kui ukse kõrval vedelev vana torujupp või puukuurist pärit nüri kirves on osutunud vargale heaks abimeheks, mille abil tuppa sisse saada.

Suvemajast lahkudes oleks hea paigutada kõik ahvatlevad väärtuslikud esemed, mis on majas sees, kappi või silma alt ära, et mitte meelitada kutsumata külalisi. Võimalusel võiks ka aknad kardinaga katta.

Suvilasse tasub kaaluda ka valvelahenduse paigaldamist. Neid

Minu kodu on minu kindlus!

5 õpetlikku lugu PZU Kindlustuse viis õpetlikku juhtumit, mis võivad aset leida nii kodus kui ka väljaspool kodu ehk õpime teiste vigadest.

Rõdul suitsetamine on paljudele täiesti tavapärane tegevus, kuid see võib õnnetult lõppeda. Ülemise korruse naaber suitsetas rõdul ja varasemast harjumusest viskas suitsukoni rõdult alla.

Suitsukoni lendas tugeva tuule tõttu allkorruse rõdule, mis oli kaetud puidust laudisega ja võttis tuld.

Pliidile unustatud toit läks kõrbema ja tekitas tulekahju. Pereema soojendas hommikul sööki, kuid igapäevatoimetuste keskel unustas toidu pliidile ja läks ise koos lastega mänguväljakule. Mänguväljakult tagasi tulles leidis pere eest leekides köögi, kuna pliidile jäetud toit oli süttinud.

Varas võib viia vara ka sealt, kus seda kõige vähem oodata

oskad. Suvilas, kus igapäevaselt sees ei elata, käisid vargad. Pere hoidis hooajavälisel ajal suvila pööningul jalgrattaid. Pöönigule pääs oli ainult luugi kaudu, redelit selle all ei olnud ja luuk oli tabaga lukustatud. Vargad ronisid aga hoone madalama osa katusele ning lõikasid robustselt saega pööningu seina ava. Selle kaudu roniti sisse ja varastati niiviisi neli jalgratast.

Torm võib hoovis asetsevaid asju lennutada. Eramaja hoovis asetses sügisel batuut, mida pere ei olnud jõudnud veel hoiupaika viia. Ühel hommikul avastas perekond, et batuut on tormi tõttu lennanud üle aia naabri hoovi ja kriipinud ära nende uue sõiduauto.

Sündmused, kus kindlustusvõtja süül saab kahjustada teiste isikute vara, on kodukindlustuse vastutuskindlustuse olemasolul hüvitatavad, ja nii läks ka seekord.

Lemmikloomad võivad olla ettearvamatud. Mees jalutas terviserajal oma saksa lambakoera-

ga. Kuna koer oli väga kuulekas ja terviserajal polnud teisi jalutajaid, otsustas ta lasta oma lemmikloomal vabalt ringi joosta. Olles mõne aja jalutanud, nägi koera omanik kaugelt tulemas naisterahvast, kes jalutas oma taksi.

Kui naine jõudis lähemale, ärritus lambakoer äkitselt ja pures nii taksi, kes oli jalutusrihma otsas, kui ka taksi omanikku, kes püüdis oma koera päästa, haarates viimase sülle. Kahjuks ei jõudnud saksa lambakoera omanik õigel ajal sekkuda, et rünnakut ära hoida.

Kuna taksi vigastused olid küllaltki suured, vajas ta arstiabi. Loomaarstile makstavad kulud küündisid mitmesaja euroni. Lemmiklooma tekitatud kahjud kolmandatale isikutele ehk sel juhul taksi omanikule, on kodukindlustuse vastutuskindlustuse olemasolul hüvitatavad.

Piret Hern PZU Kindlustuse kodukindlustuse tootejuht

Kõik väärtuslik tuleks tühjas suvemajas panna võõra eest varjule. Kaaluda tasub ka valvesüsteemi paigaldamist.

on erinevaid, sh niisuguseid, mida saab tänapäeval siduda mobiiltelefoniga. See annab võimaluse hoonet iga kell distantsilt valve alla panna või vajadusel kontrollida.

Kui suvemajas on juba valvesüsteem, siis tuleb kontrollida seda igal aastal. Nõnda saab olla kindel, et paigaldatud valveseadmed töötavad nii, nagu peab. Paigaldatud valveseade annab ka teada, kui suvemajas on toimunud elektrikatkestusi.

Veel ennetavaid meetmeid Hoia suvila prügikast ja postkast tühjana – nii lood mulje, et maja on hoolitsetud ja hoitud, mitte inimtühi.

Jäta mulje, et majas elatakse.

Soeta ehituspoest lihtne ja odav ajarelee ning seadista see nõnda, et see lülitaks majas õhtusel ja hommikusel ajal kindlaks ajaks ühe lambi põlema.

Suhtle ja säilita head suhted oma suvilanaabritega – võib juhtuda, et kriitilisel momendil on just naabrid

need, kes sinu suvemaja juures ebatavalist liikumist märkavad ja sind sellest teavitavad. Ainult naabri valvsusele ei tasu samas lootma jääda!

Paigalda majale liikumisanduriga välivalgusti – ootamatult põlema süttiv valgus võib olla piisav, et varast ehmatada ja heidutada.

Võimalusel piira suvemaja korraliku aiaga. Siis ei saa keegi sinu koduhoovi lihtsalt sisse sõita või maja ümber liikuda ja akendest sisse piiluda.

Reelika Lepp

SISUTURUNDUS

TURVALISUS JA KINDLUSTUS | 3

Samahästi nagu mobiiliga kõnelda, on keelatud roolis ka süüa, juua või suitsetada Üks sage põhjus, miks mõte autojuhtimiselt kõrvale kandub, peitub mobiiltelefoniga kõnelemisel, ent täpselt samamoodi on autojuhtimise seisukohast potentsiaalseks ohuks näiteks ka raadio ja naviseadme näppimine, suitsetamine, söömine ja joomine.

“Möödunud aastal sattus kolmandik autojuhtidest tähelepanu hajumise tagajärjel ohtlikesse olukordadesse: kaldus oma sõidurealt kõrvale; ei märganud foori või liiklusmärki; pidurdas äkitselt, et eessõitjale mitte sisse sõita; eksis teelt; ei märganud jalakäijat või jalgratturit,” tõdeb maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Kerli Tallo.

Kõrvalised tegevused hajutavad Tallo ütlust mööda autojuhi tähelepanu peamiselt neljal viisil: visuaalselt, käeliselt, tunnetuslikult ja auditiivselt.

“Helistamiseks, meikimiseks, naviseadme vaatamiseks suunab juht pilgu teelt eemale. Söömiseks, joomiseks, suitsetamiseks või asjade otsimiseks kõrvalistmelt ja kotist tuleb käed roolilt võtta. Emotsioonid, muusika, elav vestlus, pingeline mõttetöö hajutavad juhi tähelepanu ja kaob tähelepanu kõi-

ge tähtsamalt ülesandelt. Inimene ei suuda sooritada kahte tegevust samaaegselt ja veatult. Autojuhtimine kõrvaltegevusena võib lõppeda traagilisena,” selgitab Tallo ning lisab, et kõik niisugused tegevused, mis võivad segada juhtimist ja liiklusolude tajumist, on liiklusseaduse § 33 lg 11 p 1 (vt loo lõpus olevat lisa) alusel ka keelatud.

Portaal Accelerista.com tegi sügisel Laitse rallipargis katse, kui pikaks ajaks kõrvalised tegevused auto n-ö juhita jätavad. Selle käigus paluti näiteks autojuhil autoga sõitmise ajal juua pudelist lonks vett ja saata sõnum sisuga “OK”. Selgus, et lonks vett jättis auto 32 sekundiks juhita, sõnum “OK” tegi autost 25 sekundiks isesõitva masina. Nende tegevuste ajal kaldus auto teeserva ning vajus vastassuunavööndisse ehk siis maanteel sõidul tekkinuks potentsiaalne oht avarii tekkeks.

Foto: Shutterstock

Seadus ütleb Liiklusseaduse paragrahv 33: (11) Juhil on keelatud: 1) tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

Söömiseks tuleb käed roolilt võtta ning juhtimisele keskendumine on häiritud.

Ikkagi räägitakse telefoniga Kõige altimad paistavad autojuhid olevat telefoni kasutama.

“Statistika kohaselt on viimase 12 kuu jooksul autot juhtides mobiiltelefoni kasutanud ligi 70% Eestis elavatest autojuhtidest, neist 97% vastab kõnedele,” toob Kerli Tallo esile.

Ka Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tudengi Vaiko Kivi diplo-

mitööst selgus, et kõige enam kipuvad juhid roolis justnimelt telefoniga kõnelema. Tema vaatles autojuhte Pärnu linnas õhtusel tipptunnil ning sedastas, et telefoniga kõneles 12 189-st vaadeldud sohvrist 292 (2,29%). Suitsu tegi 125 (0,98%) ja sõi 49 sohvrit (0,38%).

Politsei hoiab autojuhtidel selles asjus silma peal – maanteeameti andmetel on viimaste aastate jooksul liiklusseaduse § 33 lg SISUTURUNDUS

Ohtlikud tegevused autosõidu ajal PZU Kindlustus kogus kokku mõned üllatavad, kuid samas õpetlikud näited, kuidas püüdliku roolikeeramise mängureegleid on rikutud – tagajärjed on suhteliselt etteaimatavad.

Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal Üks kõige tavapärasemaid teelt välja sõitmise põhjuseid Eesti teedel on kaasreisijatega intensiivne vestlemine ja selle tagajärjel tähelepanu hajumine. Niisiis võiks eelpool väljatoodud vanasõna autosõidu jaoks veidi parafraseerida - tee tööd töö aja, aja juttu, silmad teel!

Valvsuse kaotamine maanteel kasvõi mõneks sekundiks tähendab juba mitmesaja meetrise teekonna läbimist ilma juhi kontrol-

lita. Ootamatuid takistusi on võimeline sellisel juhul vältima ainult moodne isejuhtiv auto. Aga tunnistage, kui mitmel on selline juba kasutada? Arvatakse, et väiksemate kiiruste juures on lihtsam ootamatusi vältida. Tõsi, kuid kahjuks näitab statistika siingi, et mõnus jutuajamine näiteks manööverdamise ajal lõpeb tihti kohtumisega puu, posti või seinaga, halvemal juhul kõrval oleva auto või jalakäija müksamisega.

Üllatused autoroolis Loomulikult ei saa tähelepanu hajumises süüdistada alati kaasreisijaid - pole harva olukorrad, mil teelt väljasõidu või kokkupõrke teise autoga/takistusega põhjustab juhtimise ajal ümberläinud või süllekukkunud kohvitops, jalgevahele lennanud suitsukoni, telefoni

näppimine, meikimne või tagaistmel oma nõudmisi “veidi valjemal häälel” esitav laps. Siia nimistusse saab lisada veel õnnetuste põhjustamise klassiku – lubatud sõidukiiruse ületamine. Paljud ei tea, et kiiruse suurendamine kaks korda muudab pidurdusteekonna neli korda pikemaks. Mida pikem on pidurdusteekond, seda tõenäolisemalt ei peatu auto takistuse korral soovitud ajaga.

Võimalikud ohud Kehtiv liikluskindlustuse seadus ei luba ilma käed-vabad seadmeta sõidukit juhtides mobiiltelefoniga rääkida. Helistamisest hullemgi on saata sõidu ajal sõnumeid või surfata niisama internetis. Ka liikluspolitsei võib seda teadmist meelde tuletada, siiski mitte tasuta, vaid näiteks 200-eurose rahatrahviga. Kiiruse ületamisel on trahvid aga ju-

ba kopsakamad ning võivad ulatuda kuni 1200 euroni, arestini või juhtimisõiguse äravõtmiseni kuni 24 kuuks. Nendest karistustest palju hullem on õnnetusse sattumine ning seeläbi enda või oma lähedase ja ka teiste liiklejate tõsine kahjustamine.

Hea teada Juhul, kui õnnetuse põhjustanud klient on olnud roolis hooletu (ületanud sõidukiirust, juhtinud joobeseisundis, tal puudus juhtimisõigus või mingi muu liiklusohtlik rikkumine), võib kindlustusselts hüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest sootuks keelduda.

Jaanus Tanne PZU Kindlustuse kasko- ja liikluskahjude grupi juht

11 p 1 alusel trahve tehtud rohkem kui 1400 inimesele aastas.

“Rahatrahv autoroolis kõrvaliste asjadega tegelemise eest algab 12 eurost ja küündib 80 euroni. Kui selle teoga on tekitatud liiklusoht, võib karistuse suurus olla kuni 400 eurot või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni,” selgitab Viljandi politseijaoskonna patrullitalituse juht Alar Sadam. Politsei vaatab tema sõ-

“Mobiilivaba päev” • 5. aprillil toimub aktsioon “Mobiilivaba päev”. Selle eesmärk on kutsuda üles sõidukijuhte andma lubadust vähemalt sel päeval autoroolis telefoniga mitte tegeleda.

Fookuses on kõnede valimine ja neile vastamine, sõnumite saatmine, internetikasutus ning muud nutitelefoni rakendused ja võimalused.

• Kampaania ajal jälgib politsei juhtide tegevust rooli taga.

• Sel aastal pakutakse viies linnas (Tartu, Viljandi, Võru, Pärnu, Tapa) kõrvaliste tegevustega politseile silma jäänud juhtidele võimalust rahatrahvi tasumise asemel osaleda koolitusel, mis keskendub sellele, milleni kõrvalised tegevused roolis viia võivad.

Muuhulgas saavad osalejad simulatsioonimasinal erinevaid olukordi läbi mängida, et mõista, mida juhtimise kõrval teiste asjadega tegelemine kaasa võib tuua.

Allikas: maanteeamet, PPA

nul kõiki juhtumeid eraldi ja rahatrahvi määramise kõrval kasutab sageli võimalust pöörata autojuhi tähelepanu toimepandud rikkumisele ning rääkida võimalikest kaasnevatest tagajärgedest.

Kristiina Viiron

Ohtlik puu tuleb maha võtta või seda vähemasti kärpida Kuigi sageli reageerivad inimesed linnades puude mahavõtmisele väga valuliselt, on seda siiski aeg-ajalt tarvis teha. Eelkõige siis, kui puu on muutunud ümbruskonnale ohtlikuks.

Murdumisohus, seest mäda, viltune või kuivama hakanud puu tuleb maha raiuda, mitte püüda seda iga hinna eest kasvamas hoida, ehkki otsus võib tunduda inimlikum – puu jääb ju ikkagi alles. Meenutagem kasvõi möödunud sügisel Tallinnas Snelli pargis juhtunut, kui suur Foto: Raivo Tasso trossiga teise puu külge kinnitatud vaher langes pingile, kus istusid kaks inimest. Oli õnn, et nad jõudsid puu eest ära karata ja pääsesid ehmatusega.

Ehituse korral ei õnnestu alati krundil olevaid terveid puid säilitada, sest kui ehitustegevuse käigus lõigatakse läbi suur osa puujuuri, võib see viia puu hukkumise või ümberkukkumiseni. Nii võib puu ehitatavale hoonele ohtlikuks saada.

Ka liiga maja lähedale istutatud puu võib mingil hetkel, veel täies elujõus olles, ohtlikuks muutuda. Tormiga ei pruugi langeda terve puu, aga piisab ka okstest, et majale või autole häda teha. Ka maja alla tungivad juured võivad vundamenti ja seega ka maja konstruktsiooni lõhkuda.

Kui tekib kahtlus, et puu võib ümbritsevale ohtlik olla, aga endal puudub pädevus selle hindamiseks, tasub kindlasti asjatundjatega nõu pidada. Vahel võib lahendus peituda ka puu kärpimises.

Sageli on tiheasustusalal puu mahavõtmine komplitseeritud ja seda saavadki teha üksnes vastava pädevusega inimesed. Vaja võib minna ka kohaliku omavalitsuse luba. Näiteks pealinnas tuleb seda taotleda keskkonnaametist.

Kristiina Viiron

4 | TURVALISUS JA KINDLUSTUS

Ennast kaitstes ei tohi ületada hädakaitse piire Kallaletungi ohvriks langedes on väga oluline teada, kust jookseb seaduses piir. Öisel ajal liigu tänaval grupis, vali marsruudiks valgustatud kohad ning agressiivset isikut või seltskonda nähes eemaldu neist kiiresti, soovitab politsei- ja piirivalveameti major Jaak Kiviste. Mida teha aga siis, kui kõigele vaatamata siiski rünnakuohvriks satud?

Kiviste õpetab, et ohtlikes olukordades on kõige olulisem kaitsta oma elu ja tervist ning tekkinud situatsiooni hinnates vali kaitse- või põgenemistaktika vahel. „Ennast kaitstes ei tohi alahinnata ründajast tulenevat ohtu, sest iial ei tea, milliseid vahendeid või relvi ta võib kasutada,” ütleb Kiviste.

Avalikus kohas tuleks kallaletungija heidutamiseks teha nii kõva häält kui vähegi võimalik ning tõmmata sellega kõrvaliste isikute tähelepanu, kes saavad appi tulla ja abi kutsuda. Põgenemisel tasub esmajoones joosta rahvarohkesse kohta, kuhu ründaja järgneda ei julge. Abivajajat nähes anna sellest kiiresti teada lühinumbril 112 ning võimalusel mine appi, kuid enda

Relvaseadus Relvaseadusega on piiratud või keelatud teatud relvade omamine või kandmine: • § 18 loetleb relvad, mida võib kanda alates 18. eluaastast; • § 19 loetleb relvad mille omamiseks peab olema luba; • § 20 loetleb relvad, mille kandmine on tsiviilkäibes keelatud. www.riigiteataja.ee/akt/13166920 NB! Alaealised ühtegi nn erivahendit kaasas kanda ei tohi.

Foto: Shutterstock Foto: Shutterstock

elu ja tervist ohtu seadmata. Erandiks on rünnak tulirelvaga, mille puhul on esmane soovitus varjuda ning viivitamatult abi kutsuda.

Kui kallaletung näib eluohtlik, on Kiviste sõnul lubatud ohu tõrjumiseks kasutada mis tahes käepäraseid vahendeid, olgu selleks võtmekimp, toigas vms. Väga oluline on arvestada sellega, et enda kaitsmisel tuleb alati lähtuda jõu kasutamise proportsioonist. Põhjendamatult ründajale eluohtlikke kehavigastusi tekitada ei tohi.

Piirid märgib maha karistusseadustiku hädakaitse regulatsioon – seni on seadus sinu poolel, kui sa ei kasuta ründaja vastu suuremat jõudu, kui tarvis läheb.

Maaslamajat ei lööda

Agressiivselt käituvat inimest nähes püüa kiiresti eemale minna.

Kiviste sõnul jaguneb hädakaitse esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Eksida ei tohi seega hädakaitseseisundi hindamises.

Esmalt peab ohver hindama olukorra õigusvastasust. Kui keda-

gi tänaval põhjuseta rünnatakse, on see tingimus loomulikult täidetud. Kui rünne on reaalselt ohtlik, peab leiduma tegelik põhjus ennast või teist inimest kaitsta. „Enesekaitse peab olema vahetu või vahetult eesseisev − ennatlik ja hiline ründaja kahjustamine on lubamatu ehk nagu öeldakse, maaslamajat ei lööda,” toonitab Kiviste. Enesekaitse peab olema üksnes soov end kaitsta ning ei tohi olla kannustatud omakoh-

Kui kallaletung näib eluohtlik, võib ohu tõrjumiseks kasutada mis tahes käepäraseid vahendeid. tust või kättemaksusoovist.

Hädakaitse puhul on Kiviste sõnul oluline silmas pidada, et kahjustada võib vaid ründajat. Teisi kõrvalisi isikuid ohtu seada ei tohi, näiteks kolmanda isiku kilbina kasutamine pole lubatud.

Ründega proportsioonis peab olema ka enesekaitsevahend ja selle kasutamise viis ning mitme sobiva hulgast tuleb valida abivahend, mis tagab kaitse, kuid tekitab samal ajal kõige vähem kahju. „Kui valikut pole, tuleb kasutada

Reisikindlustuse varjatud võidud Reisikindlustuse kuldse trio moodustavad meditsiiniabi-, reisitõrke- ja pagasikindlustus.

Need kolm abimeest tõttavad appi ootamatute olukordade korral, mis võivad tabada igat reisiselli.

Miks sõlmida meditsiiniabikindlustus ka lähiriiki sõites? Õpetlik näide: PZU kliendil juhtus Lätis autoavarii ja oli vaja meditsiinilist transporti Eesti haiglasse. Euroopa ravikindlustus seda aga ei hüvitanud. Õnneks kattis reiskindlustus transpordikulud ja õnnetuse läbi elanud inimene sai Eesti haiglasse ravile tulla.

Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed saavad Euroopa Liidu liikmesriikides vajadusel sealset arstiabi kasutada, kuid Euroopa ravikindlustuskaart katab ainult vältimatu esmaabi vastavalt kohalikule seadusandlusele. Kogu vajalikku ravi ei pruugi see aga katta. Et kindlustada endale reisil viibides maksimaalne turvatunne, on soovitatav ala-

ti sõlmida täiendavalt ka reisikindlustus. Nii saab kindel olla, et vajalik arstiabi on kättesaadav igas lähimas raviasutuses ja vajadusel hüvitatakse ka riikidevahelised transpordikulud.

Millises summas meditsiiniabikindlustus valida?

Arvesta reisi eripäradega. Kui lähed mägedesse suusatama või võtad ette mõne vähemasustatud sihtkoha, võib reisil juhtunud jalaluumurd või muu terviserike nõuda helikopteritranspordi kasutamist. Aga, see võib maksta kuni 10 000 eurot! Ka voodikoha maksumus võib välismaa haiglas olla kordades kõrgem kui Eestis. Sellele lisanduvad veel ravikulud. Kui vastavat kindlustust pole või kindlustussumma ei kata kõiki tekkinud kulutusi, peab inimene puudujääva osa ise kinni maksma.

Kas peaks asuma nüüd erinevate riikide helikopterisõitude hindasid uurima? Võib ka nii, aga lihtsam on tulla läbi PZU kontorist. Meie spetsialistid oskavad anda head nõu sobiliku paketi kokku panemiseks.

Reisitõrkekindlustus aitab reisi

ärajäämise, hilinemise või katkemise korral Kui pead reisil olles ootamatult kodumaale naasma, olgu see siis lähedase terviserike või veeavarii kodus, tuleb arvestada, et erandkorras ostetud tagasilennu pilet võib olla palju kallim kui mitu kuud ette ostetud pilet. Seega ei tasu 400-eurose lennupileti ostmisel määrata reisitõrke summaks üknes 400 eurot. Selle idee testimiseks võid uurida, kui palju maksab üheotsapilet sinu soovitud sihtkohast tagasi koju näiteks kohe täna. Ilmselt on hind kallim, kui ootasid.

Osta reisikindlustus piletiga samal ajal Miks? Märksõnaks on reisitõrkekindlustus. Kui murrad kuu aega enne reisi jala, siis ei aita hiljem ostetud reisitõrkekindlustus kuidagi sõiduraha tagasi saada.

Näiteks, kui ostad reisi, mis algab kuu aja pärast ja sellega koos reisitõrkekindlustuse, on reisitõrke kindlustuskaitse kehtiv juba kolme päeva pärast. Nii võid kindel olla, et kui reisi ostmisest neljandal päeval peaks sind tabama õnnetusjuhtum, mis ei või-

malda reisile minna, katab kindlustus su kuu aja pärast algava puhkusereisi kulud.

Vastutuskindlustus – täiesti tavapärane osa reisikindlustusest Vastutuskindlustus on reisikindlustuse vabatahtlik, aga kindlasti soovitatav osa. See hüvitab kindlustatu või tema lapse (kuni 14 a) reisil teistele tehtud kahju. Hea näide on Soomes talispordireisil käinud PZU klient, kes suusatades kogemata teisele mäespordihuvilisele otsa sõitis. Tulemus: kannatanule tuli osta uus jope, suusaprillid ja kepid – kahju oli mitusada eurot. Õnneks oli PZU kliendil vastutuskindlustus tehtud.

Kristo Õunapuu PZU Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht

mis iganes käeulatuses asuvat vahendit, sest ohu korral tuleb ennast kaitsta ja ründe eest ei pea põgenema. Kaitsetegevus ei või aga tahtlikult ja oluliselt ületada ründe ohtlikkust,” ütleb Kiviste ja lisab, et hädakaitse regulatsioon ongi väga keeruline. Elulisi näiteid leiab riigikohtu kodulehelt.

Lubatud enesekaitsevahendid Kiviste sõnul tuleb enesekaitsevahendeid (nt pipragaasi, mida täiskasvanu saab kauplusest osta) kasutades nende oskuslik käsitlemine esmalt peensusteni selgeks teha. Vastasel juhul võib endale hoopis viga teha, näiteks pihustatakse pipragaasiga vales suunas või vastu tuult. „Tulirelv on kõigist enesekaitsevahenditest kõige äärmuslikum ja selle kasutamine avalikus kohas võib paljude kõrvaliste isikute turvalisuse ohtu seada. Seetõttu kaaluge tulirelva kasutamist kõige viimase variandina ja ainult siis, kui muud võimalused kaitseks puuduvad. Eeldusel, et olemas on ka reaalsed oskused ja kogemused relva käsitlemiseks,” rõhutab politsei- ja piirivalveameti major Kiviste.

Vilve Torn

SISUTURUNDUS

TURVALISUS JA KINDLUSTUS | 5

Kindlustuslepitaja aitab vaidlejatel kokkuleppele jõuda, kuid ei mõista õigust Enne lepituse algust on oluline läbi mõelda, mida on soov saavutada ja millele oma soovis tugineda.

KINDLUSTUSVAIDLUSED (eelmise aasta andmed) Registreeritud avalduste arv • Liikluskindlustuse lepitusorgan 154 • Kindlustuse lepitusorgan 167 • Kindlustuse vahekohus 0

NÄIDE: Kahju põhjustaja peab olema selge Sõiduauto Audi oli pargitud kortermaja hoovile. Majanaaber nägi, et veok sõitis Audile otsa ja kahjustas Audit. Veokijuht lahkus sündmuskohalt, ilma et oleks juhtunust teada andnud Audi omanikule või politseile. Audi juht selgitas veoki registreerimismärgi järgi Eesti liikluskindlustuse fondi päringu abil välja, kes on veoki liikluskindlustuse kindlustusandja ning esitas talle nõude.

Kindlustusandja käsitles nõuet ja tuginedes politseilt saadud teabele, et juhtumit ei menetleta, sest õnnetuse teine osapool on teadmata, keeldus kahju hüvitamast. Kindlustusandja andmetel ei olnud tõendatud, et veokijuht kahju tekitas.

Audi omanik andis seepeale politseile veoki registreerimismärgi. Politsei käivitas menetluse, mis päädis politsei tellitud ekspertiisiga, mille kohaselt võis Audi omanikule tekitatud kahju olla tekitatud veokiga. Ekspert võrdles fotosid Audi ja veoki vigastustest.

Audi omanik edastas uue teabe kindlustusandjale, kuid kindlustusandja pöördumisele ei reageerinudki.

Seejärel pöördus Audi omanik liikluskindlustuse lepitusorgani poole. Lepitaja kaasabil tõdesid osapooled, et tõendid on piisavad, veendumaks kindlustusjuhtumi toimumises. Kokkuleppe kohaselt nõustus kindlustusandja kandma Audi remondiga seotud kulu.

See on üks näide paljudest liikluskindlustuse vaidlustest, kui

Kindlustuse lepitusorgan • Alustatud lepitusi 159 • Lõppenud lepitusi 139 • Lepitusse võtmata jäetud avaldusi 6 Liikluskindlustuse lepitusorgan • Alustatud lepitusi 145 • Lõppenud lepitusi 145 • Lepitusse võtmata jäetud avaldusi 11 Allikad: www.lkf.ee, www.eksl.ee Foto: Shutterstock

kindlustusandja on teinud otsuse, mis tundub otsuse saajale vale ja läbirääkimised kindlustusandjaga ei too oodatud tulemust. Eesti liikluskindlustuse fondi ja Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse liige Lauri Potsepp täpsustab, et liikluskindlustuse vaidlusi aitab lahendada liikluskindlustuse lepitusorgan, teiste kindlustusteenuste vaidlusi kindlustuse lepitusorgan. Vormiliselt on tegu kahe erineva lepitusorganiga, kus üks tegutseb Eesti liikluskindlustuse fondi ja teine Eesti kindlustusseltside liidu juures. Riik on mõlemaid lepinguorganeid tunnustanud õigusega vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks.

Ei mõista õigust Potsepp selgitab, et lepitusmenetlus on vabatahtlikkusel põhinev tegevus, mille käigus aitab

sõltumatu erialaasjatundja pooltel vaidlusküsimuse lahenduses kokkuleppele jõuda.

“Lepitaja roll on toetada lepitusosaliste suhtlust ja seisukohtade ühtlustumist eesmärgiga aidata kaasa kokkuleppe sünnile. Lepitaja võib vaidlejaile välja pakkuda ka lahendusettepaneku, kuid otsustusõigus jääb siiski vaidlevatele pooltele. Lepitaja ei mõista õigust,” märgib Lauri Potsepp.

Harju maakohtu kohtujurist, liikluskindlustuse lepitaja Janar Filippov lisab, et lepitamine ongi sõna otseses mõttes lepitamine.

“Arvestades, kui vähesed kindlustusvaidlused tegelikult lepitaja sekkumist vajavad, on küllap paratamatu, et nende juhtumite korral, mis lepitajani jõuavad, on vähemalt üks osapool teise suhtes võrdlemisi negatiivselt meelestatud,” ütleb Filippov.

Ta lisab, et lepitaja viib ennast konkreetse juhtumiga kurssi, kujundab õigusliku hinnangu ja sõltuvalt sellest püüab leebelt panna rahulolematut osapoolt leppima kindlustusandja otsusega (kui see on õiguslikult igati korrektne; tõendite hulgast ja iseloomust tulenevalt ainuvõimalik) või püüab saavutada poolte omavahelist leppimist ehk leida kompromissi, mis mõlemalt osapoolelt järeleandmisi eeldab. Et iga juhtum on erinev, ei saa täpsemat üldistust tuua – juhtub sedagi, et kumbki pool järeleandmisi ei tee, lepitaja aga leiab, et kindlustusandja ei ole teinud õiguslikult korrektset otsust. Siis ei jää muud üle, kui soovitada rahulolematul osapoolel kohtusse pöörduda.

Nii Potsepp kui ka Filippov ütlevad, et vaidlejad peavad enne lepituse alustamist omavahel

pingutama, et kokkuleppele jõuda. Väga oluline on enne lepituse algust läbi mõelda, mida on soov saavutada ja millele oma soovis tugineda.

Kokkulepe on lõplik “Enne lepitusse pöördumist tuleb ühendust võtta kindlustusandjaga ja püüda probleemi vahetult lahendada. Kui see oodatud tulemust ei too, on mõistlik lepitusorganisse pöörduda,” ütleb Potsepp.

Lepitus algab ettenähtud vormis lepitusavalduse esitamisega. Koos avaldusega tuleb esitada näiteks kindlustuspoliis (poliisi pole vaja liikluskindlustuse vaidluse puhul); otsus, millega rahul ei olda; kirjavahetus kindlustusandjaga pärast otsust või muu teave, mis aitab vaidlusest tervikpilti luua. Pärast avalduse saamist kontrollib lepitusorgan selle üle ja palub va-

Sõlmi PZU peresõbralik õnnetusjuhtumikindlustus! Ühe- kuni kolmeaastane laps on kindlustatud koos vanemaga Laste puhul on kaetud nii harrastus- kui ka võistlussport Haiguslehele jäädes säilib sissetulek

1526 pzu.ee Tutvu kindlustustingimustega www.pzu.ee ja vajaduse korral pea nõu telefonil 1526. Kindlustusteenuse pakkuja on PZU Kindlustus.

jadusel täpsustada. Sellele järgneb eelmenetlus, mille eesmärk on välja selgitada teise osapoole arvamus. Eelmenetluse käigus võib teine osapool nõustuda avaldaja ettepanekuga ka lepitusmenetlust alustamata. Eelmenetlusele kulub tavaliselt kuni kolm nädalat.

Pärast eelmenetlust määrab lepitusorgan lepitaja ja esitab materjalid lepitajale, kes esitab vajadusel osapooltele täiendavaid küsimusi.

Seejärel kujundab lepitaja lepitusplaani ja asub osapooli lepitama.

“Lepitamine võib toimuda telefoni või e-kirja teel, kuid vajadusel korraldab lepitaja ka lepituskoosoleku. Lepitamisele kulub tavaliselt kuni kaks kuud,” tõdeb Potsepp.

Lepituse edukal lõpetamisel vormistab lepitaja lepituskokkuleppe, mille osapooled allkirjastavad. Potsepp rõhutab, et kokkulepe on lõplik ja seda tuleb täita. Kui pooled kokkuleppele ei jõua, vormistab lepitaja lepitusmenetluse lõpetamise otsuse, milles väljendab ja põhjendab oma seisukohta vaidluse lahendi kohta. Lepitus lõpeb, kui lepitusmenetluse lõpetamise otsus jõustub.

Filippovi sõnul pöördutakse lepitaja poole tavaliselt kiiresti ja saadakse kas rahuldav lahendus või vähemalt hingerahu. “Üks osa lepitamisest ongi paraku inimese, kes tunneb, et talle on liiga tehtud, lepitamine paratamatusega – s.o sellega, et isegi kui tegelikkus oli teistsugune, saab ja peab õiguslikku laadi vaidlustes tõenditest lähtuma.

Kurb on, kui kahju kandnud osapoolel võibki tema väidetel õigus olla, aga ta pole õigel ajal tõendeid esitanud ja tagantjärele on nende kogumine võimatu,” nendib Filippov lepitajana.

Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on kliendile tasuta. Ühtlasi on oluline meeles pidada, et lepitusse ei saa enam pöörduda, kui kindlustusandja otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödas.

Vilve Torn

6 | TURVALISUS JA KINDLUSTUS SISUTURUNDUS

Lõpp hea, kõik hea!

raha hüvitise abil sai ta rahulikult paraneda, sest koos riikliku toetusega säilis tal 100% sissetulek • Hüppeliigese väljaväänamine – joostes, kõndides, uisutades jne. Selliseid õnnetusi juhtub nii sageli, et polegi vajadust konkreetselt ühte näidet välja tuua. Õnneks saab sel puhul appi tulla valuraha- ja päevarahahüvitis.

• Igapäevaste pisiõnnetuste hulka kuuluvad näiteks kukkumised kevadisel okste saagimisel, õnnetused puulõhkumisel ja saagimisel, vigastused tööriistadega ja palju muud, mis tegijatel võib ikka juhtuda.

Juba Ivo Linna laulis omal ajal: „Mõnikord ma komistan ja mõnikord ma kukun!” Kukkumisi tuleb ette nii tihti, et nendest kokkupandud videoid võib YouTube’ist tundide kaupa vaadata. Kas kannatanul on endal sama naljakas kui nende videote vaatajatel? Ilmselt need inimesed võtavad asja rahulikumalt, kellel on sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustus.

Mis on õnnetusjuhtumikindlustus? See on kindlustus, mis ulatab abistava käe, kui kukud, väänad jala, murrad luu või pead õnnetusjuhtumi tagajärjel töölt pikalt puuduma.

•

• Õnnetusjuhtumikindlustus koosneb erinevatest kindlustuskaitsetest.

• Töövõimekaotuse hüvitis – ainuke kohustuslik kindlustuskaitse. Kui juhtub traagiline õnnetus, aitab hüvitis oma elukorralduses vajalikke muudatusi teha.

• Valurahahüvitis – varesele valu, harakale haigus, aju-

• •

tisele vigastusele ühekordne hüvitis.

Päevarahahüvitis – õnnetusjuhtumi tõttu töölt eemal viibimisel säilib koos riikliku toetusega 100% inimese sissetulek.

Elukaotuse hüvitis – eriti kurva juhtumi korral saavad lähedased hüvitist, mis aitab leevendada võetud finantskohustusi.

Ravikulude hüvitis – aitab korvata ravikulusid, mida haigekassa ei hüvita.

Tõestisündinud lood, mille puhul on õnnetusjuhtumikindlustus abimeheks olnud:

Ole ka ise hoolas!

• Mees oli metsas sörkjooksu tegemas, kui äkki ründas teda hulkuv koer. Korralikult pureda saanud jalal olid sügavad haavad, mis vajasid õmblemist.

Mees pidi endale kargud laenutama, kuid õnneks oli valitud ravikulude kindlustuskaitse, mis korvas laenutuskulud.

• Perekond lõbutses veekes-

kuses, kui järsku pereema libises ja kukkus käeluu katki. Emal oli valitud valuraha kindlustuskaitse ning talle maksti ühekordset hüvitist.

Ka lastega juhtuvad sellised õnnetused väga tihti.

• Perekond oli parajasti uude korterisse kolimas. Vanast korterist oli veel ainult va-

na klaver ära toomata. Kolmandalt korruselt klaverit alla tassides libises see aga nii, et üks klaverit hoidnud meesterahvas jäi seina ja klaveri vahele, mille tagajärjel murdis ta mitu ribi. Kannatanu pidi mitu kuud töölt eemal viibima, mistõttu vähenes tema sissetulek. Päeva-

Jah, need on päriselt ka juhtunud!

Õnnetusjuhtumikindlustus on sõber nendega, kes enda eest hoolt kannavad. Joobeseisundist tingitud õnnetused ei kuulu hüvitamisele. Näiteks hakkasid ükskord purjus noored välismaal basseini ääres Tarzanit mängima ehk okstest kinni hoides basseini hüppama. See lõppes aga peapõrutuse ja mitme luumurruga. Kuna olukorra põhjustamisel mängis suurt rolli alkohol, ei kuulunud see juhtum hüvitamisele.

Kristo Õunapuu PZU Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht

SISUTURUNDUS

PZU töötajad puutuvad igapäevaselt kokku paljude erinevate kindlustusjuhtumitega ja aeg-ajalt ka omapäraste seikadega. Siin on valik PZU klientide uskumatuid ja ootamatuid juhtumusi.

naastes leidsid nad oma auto märkimisväärse väljaheitekuhja alt. Hoolikas perenaine asus kohe autot pesema ja otsustas eemaldada plekid nõudepesusvammi karedama poolega, sest svammi teine pool lihtsalt ei suutnud autot puhtaks teha. Karedus aga rikkus auto värvi ning kuna tegemist oli hooletusega, siis kahju hüvitamisele ei kuulunud.

Naer on terviseks ... aga mitte alati!

Fantoomvargused

Üks vistrikega hädas olnud naine otsustas oma punnikesi süstlanõelaga puhastada. Samal ajal lebas ta voodi peal pikali ja vestles ka sõpradega videokõne vahendusel. Ühe sõbra tehtud nali oli aga nii naljakas, et naine lausa väänles naerukrampides ning tõmbas kogemata süstlanõela kurku ja neelas selle alla. Õnneks sai temaga kõik korda, kuid arstidel oli omajagu tegemist, et nõela kehast kätte saada.

Heategija ootamatu tasu Üks jalutanud naine märkas kord traataia küljes rippuvat nahkhiirt, kes ilmselt magas. Naine arvas kohe, et loom on kinni jäänud ja hädas ning otsustas teda päästma minna. Kui ta aga

oma päästeoperatsiooni alustada jõudis, ründas nahkhiir teda ootamatult ja naise käsi sai korralikult pureda. Pärast õnnetust läks käsi põletikuliseks ning naine vajas hiljem pikaajalist ravi ja hulgaliselt marutaudisüste.

„Ma armastan sind!”

Pole midagi armsamat sellest, kui laps oma emale armastust avaldab. Üks 5-aastane tüdruk väljendas oma tundeid ema auto peal, kraapides sellele kiviga suure südame. Idee sai ta paljude autode peale joonistatavatest

sõnumitest. Kui tavapäraselt tehakse seda liiga tolmuse või lumevaibaga kaetud masina peale, siis laps leidis, et kiviga saaks midagi püsivamat jäädvustada.

See kahju kuulus hüvitamisele ning sissekraabitud süda kadus uue värvikihi alla.

Taevane kingitus Üks perekond sõitis paariks nädalaks puhkusele, auto jäi neid aga koju ootama. Endalegi ootamatult selgus, et auto sai pargitud selliste elektriliinide alla, kus linnud armastasid hulgakesi istumas käia. Puhkuselt

Te g e m i s t p o l e ü h e ko rd s e juhtumiga, vaid selliseid segadusi tuleb ette kogu aeg: murelik klient helistab meie kontorisse ja teatab, et tema auto on varastatud.

Tavaliselt on teavitatud juba ka politseid. Algab suur jälitustöö, mille tulemusel selgub, et auto on tegelikult valesti parkimise tõttu teisaldatud või on omanik lihtsalt unustanud, kuhu ta auto tegelikult parkis. Selliseid segadusi tekitavad ostukeskuste suured parklad või parkimismajad.

Klient mäletab valesti, mis korrusele või kuhu vahesse ta oma masina jättis. Viimane näide sellisest segadusest oli uue luksusmaasturiga, mis ootas tegelikult omanikku parkimismaja teisel korrusel. Probleemiga tegelesid samal ajal juba politsei, PZU töötajad ja ka meedia.

TURVALISUS JA KINDLUSTUS | 7

Kolm põhjust, miks eestimaalane relva tahab Foto: Shutterstock

Tulirelva ei saa endale soetada kaugeltki igaüks.

Väga lihtsustatult öeldes ei tohi relvataotleja olla roolijoodik, elatisvõlglane, kaitseväest hoiduja, kriminaalkorras karistatud, relvapidamise reeglite vastu eksinu või psüühiliselt haige.

Eelmisel aastal anti Eestis välja üle 7000 relvaloa, näitavad politseija piirivalveameti (PPA) andmed.

Peamised põhjused, miks Eestis relvaloa taotlemise pikk teekond ette võetakse, on jahipidamine, vastava spordialaga tegelemine või turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitse eesmärgil), ütleb PPA identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Erki Uus. Milline vahe on relvasoetamisloal ja relvaloal? Mida kõigepealt vaja läheb?

Erki Uus: “Võib olla mõlemat pidi: inimesel on õigus esitada kohe taotlus nii relvaloa kui ka relvasoetamisloa saamiseks. Kui taotletakse relvasoetamisluba – ja relva soetamine peab olema põhjendatud – peab sooritama eelnevalt relvaeksami nagu relvaloa puhulgi. Kui relvaeksam on edukalt sooritatud, saab inimene konkreetse relva ostmiseks soetamisloa, mis on kehtiv kolm kuud. Kui relv on

ostetud, tuleb politsei- ja piirivalveametile (PPA) esitada taotlus relvaloa väljastamiseks konkreetselt selle relva kohta. Ning kui kõik on korras, väljastab PPA loa.

Kui taotletakse üksnes relvaluba, kuid isiklikku relva pole plaanis soetada, kantakse relvaloale ainult relva liik. Sellise relvaloaga tohib osta poest laskemoona üksnes siis, kui ostja kasutusse on üleandmise-vastuvõtmise aktiga antud relv. Teisisõnu, üks jahimees laenab ajutiselt oma relva teisele või üks sportlane teisele – see võib kesta maksimaalselt viis tööpäeva. Kui kasutusse antud relva pole, ei saa relvata relvaloa omanik ka laskemoona osta. Mõistagi ka relva mitte, sest selleks peab taotlema eraldi soetamisloa. Oluline on teada, et üle võib anda ainult jahi- või spordirelva.”

Kas lubade väljastamisel on vanusepiir?

“Alumine vanusepiir on olene-

valt relvaliigist 18 või 21 aastat. Ülemist piiri seadusest tulenevalt relvaloa taotlemisel ei ole. Küll peab inimene, kes relvaluba soovib, esitama tervisetõendi, mis ei tohi olla vanem kui kolm kuud. Tervisekontrolli kord on kehtestatud vabariigi valitsuse määrusega.”

Peamised põhjused, miks Eestis relvaluba soovitakse, on jahipidamine, vastava spordialaga tegelemine või enese ja vara kaitseks.

Relvalubasid rohkem kui kümme aastat tagasi • Väljastatud füüsilise isiku relvaload: 2006. a – 6650, 2011. a – 5913, 2016. a – 7466 • Väljastatud paralleelrelvaload (teine kasutamisluba samale relvale – toim): 2006. a – 476, 2011. a – 499, 2016. a – 522 • Väljastatud soetamisload: 2006. a – 2645, 2011. a – 2604, 2016. a – 3437 • Teenistus- ja tsiviilrelvade registris esmakordselt registreeritud isikuid 2016. a – 1356, neist 1211 meest ja 145 naist.

Allikas: PPA

Millised on põhjused, tervislikele lisaks, mis välistavad relvaloa saamise?

“Soetamisloa ja relvaloa väljastamist välistavad asjaolud on ära toodud relvaseaduses. Selle kohaselt ei väljastata lubasid näiteks isikule, kellel on narkootiliste või psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäire; füüsiline puue, mis takistab relva õiget käsitsemist; või kes hoiab kaitseväeteenistusest kõrvale. Samuti on oluline taotleja õiguskuulekus. PPA võib keelduda loa andmisest ka siis, kui on möödunud vähem kui viis aastat eelmise relva kaotsiminekust või relva ja laskemoona hoidmise, kandmise või kasutamise nõuete rikkumisest. Ühtlasi siis, kui vähem kui viis aastat tagasi on mõjuvatel põhjustel loa andmisest kord

Trend: kindlustuse ostmine e-poest Internetist kindlustuse ostmine kogub järjest enam populaarsust.

Täna tehakse juba iga viies liikluskindlustuse ost interneti vahendusel.

Mis on oluline kindlustuse soetamise juures? Kiirus ja kvaliteet – PZU e-pood nõustub nende märksõnadega, sest hinnapakkumine on käes juba 15 sekundi pärast.

Lisaks on digipoel kasutajasõbralik iseloom – ta saab hästi läbi kõikide ekraanidega, olgu tegemist lauaarvuti või nutiseadmega. Niisiis võib ununenud kindlustuse osta kibekähku kasvõi lennujaamas või metsas jalutades.

PZU e-poest saab hetkel osta reisi-, liiklus- ja kaskokindlustust, selle aasta jooksul lisanduvad veel ka õnnetusjuhtumi- ja kodukindlustus.

Miks osta e-poest?

• Soodne hind - kuni 15% soodsam kui kindlustusnõustaja poole pöördudes • E-poe virtuaalsed uksed on avatud 24/7 • Kiire ja lihtne • Internetis on lihtne pakkumisi võrrelda Paap Seppet PZU Kindlustuse e-kanali arendusjuht

juba keeldutud. Keelduda saab ka siis, kui taotleja on enda või teise inimese turvalisust ohustava eluviisi või käitumisega.”

Kas kontrollitakse, kus tulevane relvaomanik relva hoidma hakkab?

“Jah! Relva hoiukoht peab olema omaniku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud PPAga. Tulirelva hoiukoht on selleks kohandatud põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp (relvakapp).”

Kus saab teha relvaeksamit?

“Tsiviilrelva eksameid võtab vastu üksnes PPA, muud juriidilised ja füüsilised isikud eksameid korraldada ei saa. Eksamit saab sooritada Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kuressaares, Rakveres, Haapsalus, Paides ja Kärdlas. Koolituse läbimine eelnevalt pole kohustuslik, küll aga soovituslik, sest eksamil peab relva puudutavat korda hästi tundma. Relva käsitsemine peab olema selge.”

Agne Narusk

SISUTURUNDUS

PZU e-poes kindlustad kiirelt ja soodsalt, kasvĂľi spordirajal!

1526 pzu.ee Tutvu kindlustustingimustega www.pzu.ee ja vajaduse korral pea nĂľu telefonil 1526. Kindlustusteenuse pakkuja on PZU Kindlustus.