VEEBRUAR 2016
Turvalisus ja Kindlustus Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Andreas H천lpus, 680 4514, andreas.holpus@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@ekspressmeedia.ee
2 | TURVALISUS JA KINDLUSTUS
Uue põlvkonna autovargad kasutavad nutivõtteid Foto: Ilmar Saabas
Ärandajaid huvitavad X-seeria BMW-d ja Toyota Land Cruiserid – eestlaste suured lemmikud.
Lisatõke maandab riske
Kui 12. veebruari öösel tabati Karksi-Nuias järjekordne leedukatest autovaraste grupp, sai taas kord kinnitust: tänapäeva autovaras on tehnilise taibu, muljetavaldava „tööriistakastiga” ja hulljulge sõidustiiliga, kelle huviorbiidis on elektroonilise ja kaugjuhitava lukusüsteemiga autod. Varastel on selle tarbeks oma infotehnoloogilised lahendused, kuidas võõras auto võtmeta lahti saada.
„Kauss” põues kassasappa Kuskil, kus tuleb pikalt aega viita, võib teie lähedusse seisma jääda inimene, kes täiesti silmapaistmatul moel võimendab teie autovõtme signaali – näiteks supermarketi piisavalt pikas kassasabas. Sellest pole kuigi palju aega möödas, kui uuest nutivarguse viisist rääkima hakati: eelmise aasta oktoobris tabati autovaraste grupp (taas leedukad), kelle vahendeid uurides jäi politseinikele silma huvitav seade. Seade
mingisugust probleemi see „kausiga” üles leida.
Kui autol on korralik kaskokindlustus, pole vahet, kas varguseks lõhutakse aken või kasutatakse nutiseadmeid – kindlustus korvab kahju ikka.
pikendab elektroonilise autovõtme signaali nii, et ka mitmesaja meetri kaugusel parklas seisva auto uksed avanevad ja mootor käivitub. Politseis hüütakse seda „kausiks”. „Kausiga” varastades peab olema vähemalt kaks meest: üks, kes signaali kinni püüab, ja teine, kes autosse istub. Kui poesolijate kallite maasturite vargused „kausi” abil on pi-
Oluline on tekitada kurjategijale üllatusmoment, siis võtab lahtimuukimine kauem aega.
gem kohalike ärandajate pärusmaa, siis öisel ajal koduaiast „lahkuvad” autod jõuavad sõita üle riigipiiri. Viimasel juhul ilmub kurikael koos „kausiga” vargsi autoomaniku koduukse taha – tavaliselt visatakse autovõtmed esikuriiulile või jäetakse jope, võtmed taskus, esikuvarna. Nutivõti annab signaali umbes meetripooleteise kaugusele, pole mitte
„Ei saa öelda, et politsei töökoormus oleks otseselt suurenenud sõidukivarguste arvel. Küll aga läheb Eestis gastroleerivate professionaalsete mootorsõidukite varguste uurimisele suurem ressurss, sest sellise menetluse läbiviimine on töömahukas,” ütleb Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude teenistuse vanem Toomas Jervson. „Julgen väita, et sõidukivargused on meil kontrolli all ja tegeleme sellega jõudsalt.” Ta lisab, et enamik mullu ärandatud ligi 500 sõidukist olid vanemad autod ning kallimaid marke (BMW, Audi, Mercedes, Toyota, Honda, Porsche, Lexus, Land Rover) ärandatakse statistiliselt siiski pigem harvem. Selleks et raskendada varaste tööd, tuleks autovõtmed kodus käe- ja silmaulatusest ära panna. Kindlasti ei tohi neid jätta esikusse, välisukse või akende lähedusse nähtavale kohale. „Autosse sisse pääseda on võimalik niikuinii, kõige lihtsam on aken katki lüüa. Oluline on pigem lisavahenditega takistada auto käivitamist võõraste poolt. Selleks on kõige olulisem paigaldada autole
ükskõik millised täiendavad ning ebastandardsed lisatõkked,” selgitab Jervson. „Tehase poolt paigaldatud seadmed on masstoodangule omaselt standardsed lahendused. See tähendab, et varas teab ja tunneb potentsiaalseid turvaauke ja tal on juba olemas vajalikud vahendid nende murdmiseks. Seepärast on oluline tekitada üllatusmoment, sest kui kurjategija vahendid ootamatult ei toimi, võtab lahtimuukimine kauem aega. Nii on suurem tõenäosus, et ta jätab töö pooleli.” If P&C Insurance’i kommunikatsioonijuhi Rain Porssi sõnul pakub üldlevinud tavana autovarguse eest kaitset korralik kaskokindlustus, mis ei tee vahet, milliste meetoditega on sõiduk varastatud – vargus on vargus. Agne Narusk
Pane tähele • Paigalda autole täiendavad ning ebastandardsed lisatõkked, nt lisaimmobilaiser. • Ära hoia autovõtmeid välisukse läheduses. • Pargi sõiduk garaaži. • Ära hoia autos parkla või aiavärava pulte. Allikas: PPA Põhja prefektuur
TURVALISUS JA KINDLUSTUS | 3 Foto: Shutterstock
Reisikindlustus: põhjalik eeltöö tagab muretu reisi
Euroopa ravikindlustuskaart on, aga… Belgias − kindlustatud isikud maksavad seal teatud protsendi ravikuludest alati ise. Vältimatu abi osutamiseks tehtavate uuringute eest maksab patsient täies mahus ise. Hispaanias − saartel võib INSS-i ehk ainult riikliku süsteemiga liitunud arsti leidmisega olla raskusi. Seetõttu tuleb arvestada aja- ja sõidukuluga, et vajaliku arsti juurde jõuda. Hollandis − tasuta saate vaid nn kolmanda järgu haiglaravi. Luksemburgis − võib juhtuda, et teatav summa tuleb tasuda otse raviarstile. Portugalis − üldjuhul on ravi tasuta. Lisadiagnoosimise kulud (nt röntgen, laboratoorsed analüüsid) kannab patsient ise. Allikas: Eesti haigekassa
Austraaliasse minejatele on oma pakett
Paarikümne euro eest sõlmitud reisikindlustus võib hiljem päästa ulmelistest väljaminekutest. Mehhikosse reisile läinud eestlasel avastati kaksteistsõrmikuhaavand, ravi 45 000 eurot. Kõhunäärmepõletik Türgis, ravi 30 000 eurot. Kolme ribi murd Türgis liinibussi õnnetuse tagajärjel, ravi 10 700 eurot. Äge pimesoolepõletik Austraalias, ravi 11 000 eurot. Kahepoolne kopsupõletik Itaalias, ravi 9000 eurot. Pimesooleoperatsioon Hispaanias, ravi 9000 eurot. Seda loetelu võiks jätkata veel pikalt, nendib If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss ja lisab, et ainuüksi pimesooleope-
tusse sattumiseks ei peagi ise midagi valesti tegema. Hoiatavatest näidetest hoolimata pakib nii mõnigi meist kohvrit paraku ikkagi mõtteviisiga, et minuga ju ei saa midagi halba juhtuda. Selles petlikus usus jäetaksegi reisikindlustus sõlmimata. Tegelikkus peaks olema risti vastupidine. Reisikindlustuse sõlmimisele koos meditsiiniabikindlustusega tuleb mõtlema hakata sel hetkel, kui puhkuseplaanid konkreetse kuju võtavad. Ja see ei kehti üksnes eksootilise reisi, mägimatka või suusapuhkuse puhul. Ka Soome, Rootsi, Lätti või Leetu reisides peaks kindlustuspoliisi sõlmima.
Kindlustuskaitse võiks olla ka Eesti piires liiklejal Eestis juhtuvate õnnetuste puhul korvab kindlustus kahjud siis, kui eelnevalt on sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustus või elukindlustus, millele on juurde valitud ka näiteks topeltkaitse liiklusõnnetuse korral või traumakaitse. Et vajalik kindlustuskaitse võiks olla neilgi, kes liiklevad vaid Eestimaa teedel, näitab tänavune bussiõnnetuste rohkus. Ühest kohalikust linnast teise jõudmine pole sugugi ohutu ettevõtmine: • 8. jaanuaril sõitis Tallinna-Narva maantee 178. kilomeetril teelt välja reisibuss. Õnnetuses keegi viga ei saanud. • Ööl vastu 29. jaanuari juhtus Jõhvi-Tartu maanteel raske liiklusõnnetus Riia-Peterburi reisibussiga. Vigastada sai 12 inimest. • 8. veebruaril kella ühe paiku öösel põrkasid Ida-Virumaal Rannapungerjal kokku veoauto ja buss. Üliraskes liiklusõnnetuses hukkus keskealine bussijuht, haiglasse viidi 13 inimest. • 12. veebruari varahommikul sõitis Harjumaal Kiia-Vääna-Viti teel Vahi küla läheduses buss kraavi ja paiskus ümber. Reisijaid bussis ei olnud. • 13. veebruari keskpäeva paiku sõitis Tallinna-Pärnu maanteel 30 inimesega reisibuss teelt välja kraavi ja paiskus külili, esialgsetel andmetel sai viga kolm inimest. V. T Foto: Karli Saul
Võlukaarti ei ole
Euroopa ravikindlustuskaart pole võlukaart, mis avab tasuta kõikide raviasutuste uksed. ratsioonide hinnad võivad riigiti väga kõikuda. Tais tuleb selle eest maksta näiteks 2500 eurot, Moskvas 8000, aga Ameerika Ühendriikides juba 10 000 eurot. Ka kõhuviiruste ravi võib väga kiiresti kahekohalisest summast kolmekohaliseks muutuda. Loomulikult ei soovi keegi sattuda olukorda, kus murevabana kulgema pidanud reis ühtäkki õudusunenäoks muutub, kuid elul on vahel teised plaanid. Sageli juhtub ka nii, et haiglasse või õnne-
Maksad vähe, võidad palju „Raskete vigastustega patsiendi lähiriikidest tagasitoomine võib samuti väga kulukaks osutuda,” soovitab Porss ettenägelikum olla. Ka ajapuudusega pole mõtet end välja vabandada, sest nutitelefonide ajastul saab reisikindlustuse sõlmida paari nupulevajutusega. Kui soovitakse sõlmida vaid tervisekindlustuse lepingut, võib seda teha kas või vahetult enne reisi algust, st samal päeval. Kui soovitakse kindlustada
ka reisipaketti ning võtta lisariske streigi või looduskatastroofide katteks, tuleks kindlustus teha koos reisipaketi või lennupiletite eest tasumisega. Rain Porss selgitab, et kindlustuslepingu hind Euroopasse (reisi pikkus kaheksa päeva ja valitakse vaid meditsiiniabikindlustus) algab üheksast eurost. Kui juurde valida pagasi- ning reisitõrkekindlustus, algab poliisi hind 18 eurost. Pole ju palju? Euroopast väljapoole reisides tuleb makse pisut kallim, aga sõltub taas valitavatest kindlustuskaitsetest ja nende suurusest. Taisse kaheks nädalaks sõites näiteks maksab meditsiiniabikindlustus (kindlustussumma 100 000 eurot) 21 eurot. Kui juurde võetakse reisitõrge ja pagas, algab hind 46 eurost.
12. veebruaril sõitis Harjumaal kraavi tühi liinibuss.
Rain Porss ütleb, et Euroopas reisides võib kaaluda, kas võimaliku haigestumise või õnnetuse puhuks tuleks enne reisile minekut osta reisikindlustus (meditsiiniabikindlustus) või piisab üksnes Euroopa ravikindlustuskaardist. Kaarti saavad Eesti haigekassas kindlustatud tasuta taotleda ning see annab õiguse arstiabile Euroopa Liidu riikides, Norras, Šveitsis, Liechtensteinis ja Islandil. Paraku ei ole Euroopa ravikindlustuskaart võlukaart, mis kõikide raviasutuste uksed tasuta avab. Ravikindlustuskaart annab õiguse saada kohest vaja-
Austraaliasse minevatel noortel soovitab If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss tutvuda reisikindlustuse noorte eripakettidega, mis on mõeldud pikemaks reisiks ning katavad ka füüsilise tööga seotud riskid. Sellist paketti kasutab ligi 90% eestlastest, kes WH viisaga Austraaliasse reisivad. Et ravi maakera kuklapoolel on väga kallis, võib 30 000 euro suurustest pakettidest jääda väheseks. Seega, kui vähegi võimalik, on soovitatav sõlmida suurema meditsiinikattega pakett. Kui rahakott alguses rohkem ei luba, võiks valida vähemalt baaspaketi. Täpsemat infot leiab aadressilt www.studenttour.eu V. T.
minevat arstiabi, kuid seda üksnes arstiabi osutaja riigi seadusandluse järgi. Ka patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, haiglas viibides voodipäevatasu jne) tuleb maksta asukohamaa tariifide järgi. Riigiti need summad erinevad ja ulatuvad mõnekümnest eurost mitmesaja euroni. Euroopa ravikindlustuskaart ei kata ka transpordikulusid ühest riigist teise – kui peaks juhtuma raske õnnetus ja ravi tuleb jätkata Eestis ning kannatanu tuleb kodumaale tuua lennukiga. Selle kohta, kui suured võivad olla arstiabi puhul omavastutustasud näiteks Soomes, Rootsis või Hispaanias, tasuks enne reisi haigekassa kodulehelt järele uurida. Kui vajalikud numbrid on must-valgel silme ees, saab igaüks välja arvutada, kas ta soovib suurte väljaminekutega riskida või sõlmib juurde meditsiiniabikindlustuse. Vilve Torn
4 | TURVALISUS JA KINDLUSTUS
Ennast kaitstes ei tohi ületada hädakaitse piire Kallaletungi ohvriks langedes on väga oluline teada, kust jookseb seaduses piir. Öisel ajal liigu tänaval grupis, vali marsruudiks valgustatud kohad ning agressiivset isikut või seltskonda nähes eemaldu neist kiiresti, soovitab politsei- ja piirivalveameti major Jaak Kiviste. Mida teha aga siis, kui kõigele vaatamata siiski rünnakuohvriks satud? Kiviste õpetab, et ohtlikes olukordades on kõige olulisem kaitsta oma elu ja tervist ning tekkinud situatsiooni hinnates vali kaitse- või põgenemistaktika vahel. „Ennast kaitstes ei tohi alahinnata ründajast tulenevat ohtu, sest iial ei tea, milliseid vahendeid või relvi ta võib kasutada,” ütleb Kiviste. Avalikus kohas tuleks kallaletungija heidutamiseks teha nii kõva häält kui vähegi võimalik ning tõmmata sellega kõrvaliste isikute tähelepanu, kes saavad appi tulla ja abi kutsuda. Põgenemisel tasub esmajoones joosta rahvarohkesse kohta, kuhu ründaja järgneda ei julge. Abivajajat nähes anna sellest kiiresti teada lühinumbril 112 ning võimalusel mine appi, kuid enda
Relvaseadus Relvaseadusega on piiratud või keelatud teatud relvade omamine või kandmine: • § 18 loetleb relvad, mida võib kanda alates 18. eluaastast; • § 19 loetleb relvad mille omamiseks peab olema luba; • § 20 loetleb relvad, mille kandmine on tsiviilkäibes keelatud. www.riigiteataja.ee/akt/13166920 NB! Alaealised ühtegi nn erivahendit kaasas kanda ei tohi. Foto: Shutterstock
elu ja tervist ohtu seadmata. Erandiks on rünnak tulirelvaga, mille puhul on esmane soovitus varjuda ning viivitamatult abi kutsuda. Kui kallaletung näib eluohtlik, on Kiviste sõnul lubatud ohu tõrjumiseks kasutada mis tahes käepäraseid vahendeid, olgu selleks võtmekimp, toigas vms. Väga oluline on arvestada sellega, et enda kaitsmisel tuleb alati lähtuda jõu kasutamise proportsioonist. Põhjendamatult ründajale eluohtlikke kehavigastusi tekitada ei tohi. Piirid märgib maha karistusseadustiku hädakaitse regulatsioon – seni on seadus sinu poolel, kui sa ei kasuta ründaja vastu suuremat jõudu, kui tarvis läheb.
Maaslamajat ei lööda
Tulirelv on kõigist enesekaitsevahenditest kõige äärmuslikum.
Kiviste sõnul jaguneb hädakaitse esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Eksida ei tohi seega hädakaitseseisundi hindamises. Esmalt peab ohver hindama olukorra õigusvastasust. Kui keda-
gi tänaval põhjuseta rünnatakse, on see tingimus loomulikult täidetud. Kui rünne on reaalselt ohtlik, peab leiduma tegelik põhjus ennast või teist inimest kaitsta. „Enesekaitse peab olema vahetu või vahetult eesseisev − ennatlik ja hiline ründaja kahjustamine on lubamatu ehk nagu öeldakse, maaslamajat ei lööda,” toonitab Kiviste. Enesekaitse peab olema üksnes soov end kaitsta ning ei tohi olla kannustatud omakoh-
Kui kallaletung näib eluohtlik, võib ohu tõrjumiseks kasutada mis tahes käepäraseid vahendeid. tust või kättemaksusoovist. Hädakaitse puhul on Kiviste sõnul oluline silmas pidada, et kahjustada võib vaid ründajat. Teisi kõrvalisi isikuid ohtu seada ei tohi, näiteks kolmanda isiku kilbina kasutamine pole lubatud. Ründega proportsioonis peab olema ka enesekaitsevahend ja selle kasutamise viis ning mitme sobiva hulgast tuleb valida abivahend, mis tagab kaitse, kuid tekitab samal ajal kõige vähem kahju. „Kui valikut pole, tuleb kasutada
mis iganes käeulatuses asuvat vahendit, sest ohu korral tuleb ennast kaitsta ja ründe eest ei pea põgenema. Kaitsetegevus ei või aga tahtlikult ja oluliselt ületada ründe ohtlikkust,” ütleb Kiviste ja lisab, et hädakaitse regulatsioon ongi väga keeruline. Elulisi näiteid leiab riigikohtu kodulehelt.
Lubatud enesekaitsevahendid Kiviste sõnul tuleb enesekaitsevahendeid (nt pipragaasi, mida täiskasvanu saab kauplusest osta) kasutades nende oskuslik käsitlemine esmalt peensusteni selgeks teha. Vastasel juhul võib endale hoopis viga teha, näiteks pihustatakse pipragaasiga vales suunas või vastu tuult. „Tulirelv on kõigist enesekaitsevahenditest kõige äärmuslikum ja selle kasutamine avalikus kohas võib paljude kõrvaliste isikute turvalisuse ohtu seada. Seetõttu kaaluge tulirelva kasutamist kõige viimase variandina ja ainult siis, kui muud võimalused kaitseks puuduvad. Eeldusel, et olemas on ka reaalsed oskused ja kogemused relva käsitlemiseks,” rõhutab politsei- ja piirivalveameti major Kiviste. Vilve Torn
6 | TURVALISUS JA KINDLUSTUS Foto: häirekeskus
Vinguandur päästab elusid Kui vingugaasi kontsentratsioon õhus on eluohtlikult suur, annab vinguandur sellest lärmakalt märku. Suitsuandur hakkab tööle alles palju hiljem. Kas teate, miks müüakse Suurbritannias vingualarme apteekides koos rasedatele mõeldud kaupadega? Sest eriti hukutav on rasket mürgistust põhjustav ving veel sündimata lapse ajule. Kui suitsuandur on alates 1. juulist 2009 Eestis eluruumis kohustuslik, siis vingualarmid pole siinmail veel kuigi levinud. Üks põhjus peitub kindlasti hinnas – tuleohutusele spetsialiseerunud firmades müüdavad vinguandurid on suitsuandurist oluliselt kallimad. Samas tuleb ka neid arvestada iga ruumi jaoks üks, kuna andur mõõdab CO taset vaid enda läheduses. Päästeamet soovitab vinguanduri kindlasti paigaldada ahiküttega või kaminaga eluruumidesse, sest kui küttekolle enneaegselt sulgeda, võib koldest suitsuta eralduda lõhnatu ja nähtamatu gaas. Suitsuandurist ei ole selle kindlaks tegemisel abi (suitsu ju pole, mille peale tööle hakata). Kuid oluline on aga teada,
et ka vinguandur annab märku vaid siis, kui vingugaasikontsentratsioon õhus hakkab lähenema tasemele, mis on ohtlik inimese tervisele. Nii võib elanikel juba pikemat aega pea valutada, kuid et andur ei lärma, ei oska liiga kõrget CO hulka toaõhus kahtlustada. Abi on sellest, kui lasta spetsialistil igal aastal vähemalt korra küttekolded ja korstnad üle vaadata. Hooldusenõue kehtib ka gaasikatelde ja nende majaseintest väljuvate korstnate kohta – alles hiljuti kaotas vannitoas elu 11-aastane Tallinna poiss ning mitu last on sattunud raske vingugaasimürgitusega haiglasse. Vingualarm ei asenda suitsualarmi. See ei reageeri kiiresti algavale tulekahjule, sest tulekahju algfaasis eraldub vingugaasi suhteliselt vähe. Samas on juba saada ka n-ö kaks ühes seadmeid ehk siis suitsu- ja vinguandur ühe seadmena. Agne Narusk Fotod: Veiko Vares
Päästeameti suitsuandurite kontroll Tallinnas Koplis. Vinguandurite olemasolu ei kontrollita, sest need pole kohustuslikud.
Päästeametnike reidi rõõmustav leid: vinguandur Tallinnas Sitsi tänava maja üldkoridoris, gaasitorude juures. Vinguandur paigaldatakse alati vertikaalselt.
Mitte ainult ahjud, vaid ka gaasikatlad Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, mis võib levida õhus, ilma et me seda teaks. Sissehingamisel kahjustab see väga tugevasti inimese tervist, suure kontsentratsiooni korral võib olla surmav. Vingugaas tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel, mida põhjustab õhuhapniku kehv ligipääs põlemistsooni – liiga vara suletud ahjusiiber, aga ka halva tõmbega gaasiboiler, valesti reguleeritud gaasipliit, garaažis töötav automootor või ka näiteks grillahi. Vingugaasi suhtes on kõige tundlikumad lapsed, eriti looteeas. Täiskasvanule suhteliselt kahjutu vinguannus võib lootel põhjustada raskete tagajärgedega mürgitust. Eriti halvasti taluvad vingu ka vanurid, südame- ja hingamisprobleemidega inimesed ja koduloomad. Vingumürgituse sümptomid sarnanevad ilma palavikuta külmetushaigusega – kergema vingumürgituse puhul nõrk peavalu, iiveldus, oksendamine, väsimus; raskemal juhul tugev peavalu, unisus, kiire pulss, krambid. Väga suure vingugaasikontsentratsiooni korral lisandub teadvusekadu, seiskub hingamine ja süda lakkab löömast. Allikad: päästeamet, Tamrex
Töösaal häirekeskuse Põhja keskuses. Otse ja paremal paistavad ekraanid, kuhu kuvatakse Tallinna valvekaamerate pildid.
Elu linna sõlmpunktides käib politsei pilgu all Turvakaamerad jälgivad suurt osa Tallinna kesklinnast ja vanalinnast, parklaid, platse ning ristmikke. Linnas liikudes ei tule tavaliselt selle peale, et tegelikult jälgitakse meie teekonda mitmel pool üsna hoolikalt. Piisab, kui pilk natuke kõrgemale tõsta ja silmadega otsida ning seal need ongi – turvakaamerad. Näiteks Balti jaamast jalgsi mööda Nunne ja Viru tänavat Narva maantee suunas liikudes tekib vaid üksikuid tühimikke, kus kaamera sind ei sihi. Kui kaamera kuulub Tallinna linnavalitsusele (või on linn selle rentinud), edastatakse selle otsepilt häirekeskuses paiknevale suurele, arvukatest ekraanidest koosnevale videoseinale, mida jälgib politsei- ja piirivalveameti (PPA) töötaja. Korraga on tema silme all mitme piirkonna askeldused, kuid vajadusel võib hoolikamalt jälgida ka ühte paika – näiteks suuremate ürituste ajal või siis, kui kuskil kipub rahutuks minema. „Kaamerate asukohad on välja valinud politsei- ja piirivalveamet ning osa neist jälgib lisaks tänavatele, parklatele ja platsidele ka ristmikke,” selgitab PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Margo Erm. „Kui nende pilti jääb just aset leidnud rikkumine, saadetakse sündmuspaika politseinikud.” Erm toonitab, et kindlasti ei täida valvekaamerad niiöelda suure venna rolli, nen-
dega ei jälgita inimeste iga sammu. Nagu ei jälgita ka ööpäev läbi iga kaamera edastatavat pilti.
Vanalinnas ja kesklinnas tavaline Kaamerate täpset asukohta politsei ei paljasta, kuid vihjab, et suur osa neist jälgib vanalinna ja kesklinna. Näiteks leidub neid Gonsiori ja Liivalaia tänaval. Politsei peab valvekaamerate abil pealinnas toimuvat silmas juba üle kümne aasta – esimesed kaamerad paigaldati Tallin-
na vanalinna 1999. aastal. Nende asemel on nüüd juba oluliselt parema videokvaliteediga seadmed, selle aasta alguseks vahetati välja kõik vahemikus 1999– 2008 paigaldatud turvakaamerad. Lisaks paigaldati kolm uut kaamerat Lasnamäele, kaks Koplisse ja üks kesklinna. Kaamerad salvestavad tänaval toimuva, salvestisi säilitatakse vähemalt kuu aega. „Salvestisi vaadatakse, kui kaamera piirkonnas on toimunud mõni rikkumine ning soovitakse koguda juh-
Harjumaa saab kokku 114 valvekaamerat Sel aastal saavad kõik Harju omavalitsused ühe pöördkaamera ning neli-viis tavaturvakaamerat, kirjutas 2. detsembri Ida-Harju ajaleht Sõnumitooja. Valvekaamerad paigutatakse tiheasustusega piirkondadesse, kus elanikud ei tunne üksteist ning on palju vargusi. Täpsed kohad, kus kaamerad elu jälgima hakkavad, valivad kohalike omavalitsuste esindajad koos kogukonnaliikmete, kohalike politseinike ning koostööpartneritega. Eelistatud kohad on näiteks koolimajade ümbrus, bussipeatused, parklad, kus liigub palju inimesi ning turvarisk on suurem, ütles Sõnumitoojale Harjumaa omavalitsuste liidu (HOL) tegevdirektor Vello Tamm. Valvealasid hakati kaardistama detsembris, kokku 114 kaamerat peaksid jõudma omavalitsustesse mais-juunis. Tamme sõnul on HOLil kokkulepe politsei- ja piirivalveameti ning häirekeskusega, mis loob kaamerate ühise süsteemi ning kasutusvõrgustiku. Turvakaamerate paigaldamise mõte on ajendatud siseministeeriumi küsitlusest, millest selgus, et inimeste arvates suurendavad elukoha turvalisust eelkõige valvekaamerad tänavatel. Mitmed Harju omavalitsused on valvekaamerad juba paigaldanud. T ja K
Foto: Terje Lepp/EPL-i arhiiv
Poolteist aastat tagasi jäid linnakaamera videosse mehed, kes kallasid Jeltsini bareljeefi värviga üle. tunu kohta täpsemaid andmeid,” märgib Erm. „Süüteomenetluste läbiviimisel on neist palju abi.” Nii näiteks jäid poolteist aastat tagasi linnakaamera videosse mehed, kes kallasid Jeltsini bareljeefi värviga üle. Hiljuti aitasid kaamerad tabada vanalinnas tegutsenud taskuvargad ja tuvastada Suur-Karja tänaval toimunud kakluse osapooled. Erm usub, et valvekaamerad on tõstnud linlaste turvalisust. „Politseinikuid ei saa kunagi kõikjal korraga olema, mistõttu on kaamerad head abimehed rikkumiste ennetamisel ja lahendamisel,” ütleb ta.
Rohkem kui tuhat silma Valvekaameraid on paigaldatud teistessegi linnadesse ja asulatesse. Nii näiteks jälgitakse nende vahendusel eluolu Viimsis, Pärnus, Kuressaares, Maardus, Narvas, Jõhvis, Tapal, Sillamäel, Tartus, Võrus, Tabasalus, Türil jm. Eesti peale kokku piidleb meid väljas rohkem kui tuhat kaamerat, mis peaasjalikult edastavad pilti keskväljakutel, mänguväljakutel, lasteaedade, koolimajade ning kaubanduskeskuste ümber toimuvast. Osa neist on paigaldanud politseija piirivalveamet ning osa kohalikud omavalitsused, kes võivad valvekaamerate kasutamisel teha koostööd ka mõne turvafirmaga. Kristiina Viiron
TURVALISUS JA KINDLUSTUS | 7 Foto: Ilmar Saabas
Mida teha, kui tööl juhtub õnnetus? Sotsiaalministri määrus kohustab ettevõtte juhtkonda kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja määrama isiku, kes vastutab nende korrashoiu ning esmaabi korraldamise eest. Esmaabi eest vastutavale töötajale peab ettevõte tagama väljaõppe. Vajalike esmaabivahendite hulk sõltub ettevõtte töötajate arvust. Erinevad nõuded kehtivad ettevõttele, milles on töö-
tajaid alla 25 või üle selle. Vastav nimekiri on esitatud sotsiaalministri määruses ning enamik esmaabivahendite müüjaid pakub ettevõttele sobivaid esmaabikomplekte vastavalt töötajate arvule.
Vahend Miinimum Steriilne haavatampoon 10 x 10 cm Steriilne haavatampoon 7,5 x 7,5 cm Steriilne haavatampoon 5 x 5 cm Rullside (laius 10 cm) 2 tk Rullside (laius 15 cm) 2 tk Plaastrid (eri suuruses) Vähemalt 12 tk Desinfitseeriva ainega Vähemalt 6 tk immutatud tampoonid Kinnitusplaaster 2 rulli Kolmnurkrätik 2 tk Steriilne esmaabisideme 2 tk pakend haavatampooniga Käärid või turvalõikur 1 tk Kaitsekindad 1 paar Kaitsemask kunstliku hinga1 tk mise tegemiseks Alumiiniumkihiga 1 tk soojendustekk Isekülmuv külmakompress 1 tk Esmaabivahendite 1 tk kasutusjuhend Esmaabi andmise juhend 1 tk
Töötajaid üle 25 2 pakki 3 pakki 2 pakki 3 pakki 3 pakki 2 tk 2 tk Vähemalt 24 tk Vähemalt 12 tk 2 rulli 2 tk 2 tk 1tk 2 paari 1 tk 1 tk 1 tk 1 tk 1 tk
Esmaabivahendite komplekti tuleb vajadusel täiendada vastavalt ettevõtte riskianalüüsile. Näiteks kemikaalidega töötamisel tuleks sinna lisada silmadušš silmade loputamiseks või kui töötajad puutuvad kokku kuumade pindadega, on oluline põletust leevendavate vahendite kättesaadavus. Esmaabivahendid peavad olema ka tööandjale kuuluvas mootorsõidukis (nt auto, buss). Esmaabikapis ei tohiks olla ravimeid, sest ravimite manustamine ei ole osa esmaabist ning võib kannatanu olukorda pigem halvendada. Ravimite mõju on individuaalne ning võõra ravimi sobimatust või allergiaohtu ei ole võimalik ette näha. Ravimid, mida inimene võtab, peaksid olema temaga kaasas, mitte ettevõtte esmaabikomplektis (sh valuvaigistid). Sama oluline kui esmaabivahendite kättesaadavus, on ka esmaabi andmise oskus. Oluline on õpitud oskuste täiendamine ning ülekordamine. Ettevõttes esmaabi korraldamise eest vastutav isik peab korduskursuse läbima iga kolme aasta tagant. Esmaabi puhul on oluline järgida, et õnnetuse korral oleks kiiresti kättesaadav esmaabi anda oskav inimene ja vajalikud esmaabivahendid. Esmaabikapis peaks
olemas olema ka vahendite kasutamise juhend. Paremaks ülevaateks peab olema esmaabikapi kõrval ka esmaabiandmise plakat kõigile nähtavalt. Esmaabivahendid peavad olema igal ajal kõigile töötajatele kättesaadavad, mitte et kapp on lukus ja võti teadmata kadunud. Määrus kohustab, aga hea oleks, kui ettevõttes on esmaabioskajaid inimesi rohkem kui üks. Õnnetuse korral tekib paratamatult paanika moment. Mida rohkem oskajaid, seda kiiremini reaalse abini jõutakse. Hea oleks mõnel õppe- või tervisepäeval läbi mängida mõni ettevõttes juhtuda võiv õnnetus vastavalt tehtud riskianalüüsile. Mängides esmaabikursustel situatsioonmänge, jookseb juhe pahatihti kokku ning unustatakse kõik õpitu – eneseohutus, häirekeskusele helistamine, kannatanut säästev abistamine. Mida rohkem on praktilist läbiharjutamist, seda kindlamini käituvad inimesed reaalse õnnetuse korral.
Õige tegutsemise juhend õnnetuse korral: • Mis on juhtunud? Kus on juhtunud?
Esmaabivahendid peavad olema ka tööandjale kuuluvas mootorsõidukis.
• Kas olukord on minu jaoks ohutu? • Kas on lisaohtusid? • Kui palju on kannatanuid? • Kas kannatanud on teadvusel? • Kas õnnetusolukorda on vaja sulgeda/eraldada? • Kas esineb eluohtlikke verejookse, mis tuleb kohe sulgeda? • Kas häirekeskusesse helistamine on vajalik? Kes helistab? Kes läheb kiirabile vastu? Igal aastal juhtub palju tööõnnetusi, mida oleks saanud ennetada lähtudes firma riskianalüüsist ja tööohutuse nõudeid jälgides. Ettevõtte juht peab tagama, et kõik tema alluvad oleksid teadlikud tööl olevatest ohtudest (libedad põrandad, vale tööriietuse kasutus) ja nende vältimise võimalikkusest. Oluline on igale töötajale kindlustada, et tema töökoht on võimalikult ohutu ja vajadusel oleksid olemas ka vajalikud esmaabioskused, mida saaks kiirelt rakendada õnnetuse korral. Üheskoos
töötades ja üksteist toetades võime kõik vähendada õnnetuste arvu ja olla abiks elude päästmisel. Eesti Punane Rist korraldab üle Eesti esmaabikursuseid, mis vastavad Euroopa Liidus kehtestatud standarditele, kus kursuse lõpetanul on võimalik saada ka eurosertifikaat. Vastavalt ettevõtte vajadusele korraldatakse ka spetsiifilisi kursuseid. Juba eelmisest aastast alates õpetame ka AED (šokiaparaadi) kasutamist. Igal Eesti Punase Risti seltsil on olemas õppeaparaadid, kasutage võimalust oskuste omandamiseks. Ellen Sternhof, esmaabiõpetaja