Turvalisus ja Kindlustus OKTOOBER 2016
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond. Projektijuht: Andreas Hõlpus, andreas.holpus@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee
www.compensalife.ee
KINDLUSTADES KINGID SÜDAMERAHU ENDALE JA OMA LÄHEDASTELE Compensa Elukindlustuse sünnipäeva puhul kingime Sulle ühe kuu kindlustusmakse* tagasi. * Vaata lähemalt www.compensalife.ee/kampaania ja küsi personaalset pakkumist!
Enne lepingu sõlmimist tutvu kindlustustingimustega veebilehel ja konsulteeri asjatundjaga telefonil 610 3000.
Compensa Life Vienna Insurance Group SE on vanimaid elukindlustusseltse Baltikumis ja kuulub kindlustusgruppi Vienna Insurance Group. Austria päritolu kindlustusgrupp on suurim kindlustuslahenduste spetsialist Kesk-ja Ida-Euroopas, pakkudes kindlustusteenuseid 25 riigis. Grupi kindlustusmaksete kogumaht ulatus 2015. aastal kuni 9 miljardi euroni. Compensa Life’s on kindlustatud enam kui 170 000 isikut kogu Baltikumis. Eesti pensionikindlustusturul on Compensa Life juhtival positsioonil – ligikaudu 67% pensionikindlustuse sõlminud inimestest on valinud oma partneriks Compensa Life’i. Kõikide elukindlustustoodete turul kokku on Compensa Life kolmandal positsioonil.
2 | TURVALISUS JA KINDLUSTUS
Kodus tuleb tuleohutuse eest ennekõike ise hoolitseda Eluhoonetes juhtub kahjuks palju tulesurmasid. Oluline on teha endast kõik olenev, et kõige traagilisemat ära hoida. Alustada võiks elementaarsest suitsuandurist ja esmastest tulekustutusvahenditest, mis peaksid igas kodus olema. Seadus näeb ette, et igas kodus peab olema suitsuandur. Soovitatav on paigaldada andurid elamu igale korrusele ja vähemalt kõikidesse magamistubadesse. Inimese elu saab päästa ainult töökorras seade. Enamik hukkunutega tulekahjusid toimub öisel ajal, kui inimesed magavad. Tulekahju areneb eluohtlikuks viie minutiga. Suitsuanduri mõte on hoiatussignaaliga anda inimestele aega enda päästmiseks. Lubamatult palju on suitsuandureid, mis mingil põhjusel ei tööta. Suitsuandur tuleb paigaldada õigesti ja õigesse kohta ning see vajab regulaar-
set hooldust. Andurit kontrollitakse testnuppu all hoides – seejärel kostev helisignaal näitab, et seade on töökorras. Kui andur annab “piiksumisega” märku patarei tühjenemisest, tuleb see kiiremas korras uue vastu vahetada. Suitsuanduri soetamisel tuleb jälgida, et seadmel on tähis CE (anduri tagaküljel) ja viide standardile EN 14604. Ilma nende tähisteta suitsuandurit ei tohi Eestis ega mujal Euroopa Liidus müüa. Pakendis või pakendil on eestikeelne paigaldus ja hooldusjuhend. Seadmel või kasutusjuhendis on märgitud seadme soovituslik ümbervahetamise aeg ning soovitatavad patarei tüübid ja koodid. Neid peab uue patarei soetamisel kindlasti järgima.
Tulekustuti peab kodus olema Põlemine on võimalik tänu kolmele põhikomponendile, milleks on põlev aine, hapnik ja kuumus. Põlemisprotsess katkeb, kui üks kolmest elemendist eemaldada. Enam levinud kustutusained on pulber, vesi, vaht või süsihappegaas.
Kodu tuleohutust suurendab esmaste tulekustutusvahendite olemasolu ja nende kasutamise oskus. Tulekustuti soovitatakse paigaldada väljumise teele – korteris välisukse lähedale, eramus esikusse – kergesti kättesaadavasse kohta. Kriitilises olukorras võib juhtuda, et paanikasse sattunud inimesel on raskusi kustutil oleva kasutusjuhendi järgimisega. Tulekustuti kasutamise juhendiga tuleb varem tutvuda ja ei tee paha seda paar korda aastas üle vaadata. Päästeamet pakub võimalust tulekustuti kasutamist harjutada nende korraldatavatel väliüritustel. Tulekustutusvahendite kasutamist peaks õppima mitu pereliiget, sest muidu võib juhtuda, et tulekahju puhkedes ei ole üks ja ainus oskaja kodus. Kantavaid tulekustuteid on mitmesuguseid. Pulberkustutitele pakuvad alternatiivi tõhusad vahtkustutid. Nende eelis on see, et kustutusvaht ei kahjusta ruumis neid kohti, kuhu seda ei suunata. Ka kustutusjärgne koristusvajadus on väiksem kui pulberkustutil.
Kustutitel on erinev sisu ja suurus Kantavaks tulekustutiks nimetatakse 1–20 kg laengukaaluga tulekustutit. Kõik Eestis müüdavad tulekustutid on punast värvi, kuid erinevad suuruse, kuju ja sisu poolest. Valikul tuleb lähtuda kasutuskohast. Tulekustuti peaks olema piisavalt suur, ent suurus ja kaal peavad vastama kasutaja võimetele. Tulekustuti kustutusvõime sõltub selles kasutatava kustutusaine tüübist, kustuti laengumassist ja efektiivsusklassist. Arvestage, et umbes 30% kustuti efektiivsusest läheb kogenematu kasutaja käes kaduma. Asjatundjad soovitavad koju paigaldamiseks kuuekilost pulberkustutit või kuueliitrist vahtkustutit. Kaalu poolest on 6–12 kg kustuti veel selline, mida jaksab kasutada. Kuuekilone tulekustuti tühjeneb 15 sekundiga, nii et selle efektiivne kasutamine on tulekahju kustutamisel määrava tähtsusega. Oskaja kustutab 12-kilose pulberkustutiga isegi suure põlengu, kuid pulbritolm tungib kõik-
Tulekustuti kasutusaeg on lühike, näiteks kuuekilone kustuti tühjeneb 12–20 sekundiga. Seega tuleks väga läbimõeldult kasutada.
RADOON.EE Radooni mõõtmine elu- ja tööruumides Eluruumides soovituslik min. 2 kuud vahemikus 1.oktoober – 30. aprill. Radooni mõõtmine maapinnast.
Kaitse oma kodu radooni eest! Tel: 6099231 info@radoon.ee
TURVALISUS JA KINDLUSTUS | 3 Foto: Shutterstock
jale ning koristamine on möödapääsmatu. Tänapäevased vahtkustutid on sama tõhusad kui pulberkustutid, kusjuures spetsiaalne vahuaine ei tekita nii laialdasi kahjustusi nagu pulberkustutites kasutatav pulber. Uute vahtkustutite tõhusust suurendab nende kõrgem rõhk (15 bar) ja väga täpselt suunatav kustutusjuga. Esmapilgul keerulisena paistev numbrite ja tähtede kombinatsioon tulekustutil muutub pärast süvenemist loogiliseks ja arusaadavaks. Seevastu vesi- ja vahtkustuti eristamine on keerulisem juhtum, sest mõlemas on üle 90% vett, mille hulgas on vahtu. Kui kustutiga saab kustutada A-klassi põlenguid ehk tahkeid aineid, nagu puit ja paber, on tegemist vesikustutiga. Kui pärast A-klassi ainete saab kustutada ka B-klassi aineid ehk põlevvedelikke, on tegemist vahtkustutiga. Veega ei tohi elektriseadmete tulekahjusid kustutada, ent vahtkustutiga tohib (maksimaalne pinge 1000 V, ohutu kaugus 1 m).
Kui suurt on vaja? Korteritesse soovitatakse paigaldada kuuekilone pulberkustuti või kuueliitrine vahtkustuti. Väiksemasse kui 40 m2 korterisse võib paigaldada kolmekilose pulberkustuti. Kui pulberkustutit ei taheta
ja kindlustusandja seda ei nõua, võiks koju paigaldada ka kaheliitrise rasvakustuti (ABF-klassi tulekustuti). Tegemist on spetsiaalse vahuaine baasil rasvakustutiga, mis kustutab nii tahkete ainete (puit, tekstiil, papp jne), põlevvedelike (bensiinid, lakid jne) kui ka rasva- ja õlipõlengud. Alla 150 m2 suuruse kodu eluruumidesse soovitatakse paigaldada üks kuuekilone pulberkustuti või üks kuueliitrine vahtkustuti. Üle 150 m2 suuruses eramus võiks iga 150 m2 kohta olla üks tulekustuti. Kahekordse eramu esimesele korrusele paigaldatakse näiteks üks kuuekilone pulberkustuti ja teisele korrusele üks kuueliitrine vahtkustuti. Köögis peaks olema nähtaval kohal üks tulekustutusvaip, teine võiks paikneda vahtkustuti lähedal. Eestis on tulekustuti olemasolu kohustuslik garaažis. Kustuti valikul tuleb lähtuda sellest, mis materjale seal hoitakse. Kodus peab kustuti olema juhul, kui kindlustusandja seda nõuab. Tuleohutuse seisukohast on koju tulekustuti hankimine igal juhul soovitatav ning seda tuleb ka regulaarselt kontrollida ja hooldada. Kantava tulekustuti kasutusaeg on lühike, näiteks kuuekilone kustuti tühjeneb 12–20 sekundiga olenevalt mudeli eripärast. Seetõttu tuleb kustutit kasutada läbimõeldult.
Hooletus ja alkoholijoove • Päästeameti andmetel oli 2014. aasta hoonetulekahjude peamine põhjus seotud hooletusega. Hukkunuga tulekahjude sagedasim tekkepõhjus oli hooletus: hooletu suitsetamine, lahtise tule või kütteseadme kasutamine. • 2014. aastal hukkus Eestis tules 54 inimest. Neist üle poole ehk 56% hukkusid hoonetes, kus puudus suitsuandur. 2015. aastal hukkus tules 47 inimest, 2011. aastal koguni 72 inimest. • Päästeameti andmetel moodustavad rohkem kui poole tulekahjudes hukkunutest pensionieelses eas mehed, kes suitsetavad toas ja tarbivad kõrvale alkoholi. Neljast tules hukkunust kolm on olnud alkoholijoobes. • Enamik inimesi hukkub nädalavahetustel öistes hoonetulekahjudes, eelkõige eluhoonetes. Võrreldes varasemate perioodidega, hukkub järjest rohkem inimesi korteritulekahjudes ja vähem eramutes toimuvates põlengutes.
Tulekustutusvaip ehk tuletekk Tulekustutusvaipa kasutatakse väiksemate objektide, näiteks süttinud prüginõu või pliidil süttinud rasva kustutamiseks. Tuletekke on mitmes suuruses. Väike tuletekk sobib väiksesse kööki, näiteks rasvapõlengu summutamiseks. Suur tuletekk sobib suurde eramusse või maakoju. Kustutusteki kasutamisel võetakse selle nurkadest kinni nii, et käed oleksid tekiga kaitstud. Põlevale kohale lähenetakse tekk käte vahel laiali. Kustutustekk mässitakse kas põleva asja ümber või kaetakse põlev koht tihedalt tekiga. Vajaduse ja võimaluse korral võib teki serva jalaga paigal hoi-
da. Tekk peab süttinud aine või seadme täielikult katma. Tulekustutusvaip peab olema paigaldatud nähtavasse kohta. EVS-EN 1869 standardi järgi on tuleteki maksimaalne suurus 180 x 180 cm. Pakend peab olema punast värvi ja üleni tulekindel, kaasa arvatud rihmad. Tuleteki kott kinnitatakse seinale nii tugevasti, et sellest saab teki hooga välja tõmmata. Tulekustutustekki tohib kasutada ainult korra, sest kasutamisel võib tekk kahjustada saada nii, et omanik ei pruugi seda märgata. Tuletekki ei pesta, sest masinpesu võib rikkuda klaaskiudkanga tulepüsiva struktuuri. Margit Aedla
TAMREX optiline suitsuandur art 0030
10 €
TAMREX optiline suitsuandur vaigistusnupuga art 0030H
14 €
NORDIC CO-368 vingugaasiandur art 00330
35 €
TAMREX rasvakustuti 2L art U002F
TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35
TAMREX pulberkustuti 6 kg
TAMREX pulberkustuti 3 kg
45 €
TAMREX OHUTUSE OÜ
Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!
Kaitse ennast ja oma lähedasi!
art 003
35 €
art 006
49 €
Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a
PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3
RAKVERE Pikk 2
VILJANDI Riia mnt 42a
JÕHVI Tartu mnt 30
VÕRU Piiri 2
VALGA Vabaduse 39
NARVA Tallinna mnt 19c
HAAPSALU Ehitajate tee
PAIDE Pikk 2
JÕGEVA Tallinna mnt 7
TÜRI Türi-Alliku
4 | TURVALISUS JA KINDLUSTUS Foto: Shutterstock
Valvesüsteemid lisavad turvalisust Ainult valvekleepsude akendele kleepimine või topeltuksed ei aita kodu turvalisust tagada. 100% turvalisust pole muidugi kunagi võimalik saavutada, kuid siiski saab riske minimeerida. Tavalises korteris või eramus on täieliku turvalisuse saavutamine üsnagi kallis, kuid alati on võimalik viia riske miinimumini. Kui esimesel korrusel elav inimene tahab öösiti akent lahti hoida, siis võiks paigaldada aknale sellise anduri, mis reageerib akna liikumisele, kui varas tahab sealt sisse tungida. Sellisel juhul peab siiski olemas olema ka valvesüsteem, sest info liigub andurist valvesüsteemi
juhtpulti ja sealt juba kas tavalise telefoniliini või GSM-võrgu kaudu tarbijale. Juhtmevaba ukse või akna magnetanduri ja vibratsioonile reageeriva anduri saab soetada kokku umbes 50 euro eest.
Turvasüsteemidele mõtle juba kodu kavandamisel Alati on turvasüsteemide läbikaalumisel märgatavalt rohkem mänguruumi siis, kui nende paigalda-
mine võetakse ette juba ehitusjärgus kodu puhul. Ehitusjärgus kodule on tunduvalt lihtsam kohe turvaust paigaldada, samuti on lihtsam sisse ehitada signalisatsiooni. Otsustades paigaldada ehitusjärgus kodule signalisatsiooni, tuleb esimesena läbi mõelda valvesüsteemi keskuse asukoht. Tuleb arvestada, et valvesüsteemi keskusesse on vaja viia alalisvool ja keskus peaks paiknema maja
keskel raskesti ligipääsetavas kohas, samuti on vaja elektrivoolu välisireenile. Ülejäänud andurid on uutel valvesüsteemidel kõik juhtmevabad ja nende asukohta saab muuta soovi järgi. Moodsad koduvalvesüsteemid eeldavad valveseadet, mis edastab häireid kliendile; sõrmistikku, kust pannakse süsteem valvesse ja võetakse valvest maha; infrapunaandurit, mis reageerib liikumisele (seda on võimalik paigaldada ka nii, et see ei reageeri koduloomade liikumisele); ukseandurit, mis reageerib ukse sulgemisele ja avanemisele; uksekella; suitsuandurit; majasisest ja -välist sireeni; kaugjuhtimispulti, millega on mugav süsteemi valvesse panna ja valvest maha võtta; üleujutusest (uputusest) ja klaasi purunemisest teavitavat andurit. Kõik andurid töötavad juhtmevabalt. Süsteem võimaldab ka mobiili abil juhtida maja elektrisüsteeme, näiteks sauna sisse ja välja lülitada. Kui klient valib signalisatsiooni juurde videovalve, eeldab see kaameraid. Kaamerate paigaldamise jaoks on vaja välja mõelda, kus asub videoserver. See on seadeldis, millele on samuti vaja püsivoolu ja internetiühendust. Videokaamerad on juhtmetega. Tavaliselt paigaldatakse majale neli kuni viis kaamerat maja välisnurkadesse. Seda selleks, et maja ümbrus oleks videopildiga
kaetud. Kaamerate puhul on väga olulised suum ja kvaliteetne pilt. Kõige uuemad ja kavalamad turvalisust pakkuvad signalisatsioonid töötavad üle mobiilivõrgu ning annavad nii kliendile kui ka tema kontaktisikutele kiirelt ja täpselt teada, mis kodus juhtus. Täpne teade edastatakse seejuures lausa sekunditega. Tulenevalt sellest, milline andur kodus reageeris – kas tegu oli akna purunemise, tule leviku või ootamatult purunenud torust lekkinud veeuputusega – edastab signalisatsioonisüsteem teabe operatiivselt.
Pikslite arvu järgi spetsifikatsioonis võib tegemist olla väga hea kaameraga, kuid pimedas võib sellest vähe kasu olla. Seega ei paku moodsaim signalisatsioonilahendus mitte üksnes kaitset varga eest, vaid annab teada ka seda, kui kodus on tekkinud üleujutus, mis iseenesest juba eeldab võimalikult kiiret likvideerimist.
Kaamerast on abi siis, kui pilt on kvaliteetne Videokaameraid kasutatakse koduvalves selleks, et vaadata tagantjärele, mis on toimunud, samuti operatiivreageerimiseks ja paremal juhul ka ennetustegevuseks. Kaa-
HOIA SILM PEAL OMA KÕIGE KALLIMAL VARAL! TURVALINEKODU.EE Küsi pakkumist info@turvalinekodu.ee
Valvekaamerate müük, rent, paigaldus ning hooldus.
mera valikul tuleb endale alustuseks selgeks teha, miks kaamerat on vaja ja millistes tingimustes seda kasutama hakatakse. Videovalve puhul on oluline video kvaliteet. Videovalvesüsteem on paljuski sarnane fotograafiaga – mida parem objektiiv ja kaamera sisu, seda parem kvaliteet. Videovalvesüsteemide tootjad pakuvad kaameraid alates 1 megapikslist kuni 29 HD megapikslini. Väiksema megapiksli arvuga kaamerad sobivad siseruumidesse, nagu koridorid, nõupidamisruumid, ning suurema megapiksli arvuga kaamerad välitingimustesse, näiteks parklate ja hoone ümbruse valveks. Oluline on katsetada, millise pildi kaamera annab. Samuti tuleb arvesse võtta, mis tingimustes kaamerat kasutama hakatakse. Pikslite arvu järgi spetsifikatsioonis võib tegemist olla väga hea kaameraga, kuid pimedas võib sellest vähe kasu olla. Kaamera väljas kasutamisel tuleb arvestada temperatuuri, niiskuse, vihma, lume ja jääga, aga ka vandaalitsemisega. Selleks võib kasutada kas spetsiaalset välikorpust või välitingimustes kasutamiseks mõeldud kaamerat. Eraldi tuleb mõelda ka valgustuse peale pimedal ajal või pimedas kohas, sest sõltuvalt kaamerast võib ilma valguseta pilt peaaegu olematu olla. Margit Aedla
TURVALISUS JA KINDLUSTUS | 5
Turvakaamerad – turvalisus vs. privaatsus? Elame ajastul, mil tehnoloogia areneb kiiresti ning tänu sellele on erinevad jälgimis- ja salvestusseadmed muutunud kättesaadavaks ja taskukohaseks pea igaühele. Valvekaamerad aitavad tagada turvalisust ning annavad kindlustunde kodust eemal viibides. Selle kõrval kerkivad aga üles ka privaatsuse ning andmekaitsega seotud küsimused. Kuidas tagada enda ning oma lähedaste privaatsus salvestusseadmeid täis pikitud maailmas? Turvakaamera omas kodus
Vaheta parool!
Oma koju võib turvakaamera paigutada igaüks, sellest kedagi teavitamata või nõusolekut küsimata. Siiski tasub enne kaamera paigutamist kõik sellega seotud küsimused pereringis läbi arutada. Turvalise kodu eelduseks on ennekõike usalduslikud suhted pereliikmete ja lähedaste vahel, kellega koos elate. Lapses või ka täiskasvanud elu- või korterikaaslases võib ootamatult tekkinud kaamera ebakindlust tekitada. Vara kaitstes ei tohi unustada oma lähedaste õigusi – keegi ei tohi tunda, et rikutakse tema privaatsust või jälgitakse salaja tema tegemisi. Seetõttu peaksid kõik, kes teiega kodu jagavad, esmalt aru saama, mis põhjustel ja kuidas kaamerat kasutatakse.
Kindlasti tasub läbi mõelda, kuidas jälgitakse kaamerapilti, kus hoitakse salvestisi, kaua neid säilitatakse ja kellel on videopildile ligipääs. Esimese asjana tuleb ära vahetada kaamera kasutajatunnus ja parool – mitte mingil juhul ei tohi kasutada logimisandmeid, mille on tootja kaamerale vaikimisi peale pannud. Samuti tuleb kontrollida, et kaamerapildile ligipääsemiseks küsitaks iga kord parooli. Sel moel saab vähendada võimalust, et videopilt vastu teie tahtmist võrgus võõrastele inimestele kättesaadavaks muutub ja seda kurjalt ära kasutatakse. Kaamerat üles pannes tuleks täpselt läbi mõelda selle asukoht – mis peaks jääma kaamerasilma vaatevälja ja mis sinna kindlasti
Arusaamatuste vältimiseks ning usaldusliku suhte säilitamiseks tuleks lapsehoidjat teavitada, et teil on kodus valvekaamerad.
jääda ei tohiks? Riietus- või pesuruumidele ning magamisasemetele taibatakse üldjuhul kaamerat mitte suunata. Ent kas kaamera kaudu näeb, kus asuvad teie kodus väärisesemed? Või on ukse kohale paigutatud kaamerast näha ka see, mis koodi te turvaalarmi välja lülitades sisse toksite? Kui need küsimused jäävad läbi mõtlemata, võid turvalisuse tagamiseks mõeldud seadmetega enda ja oma lähedaste elu ning privaatsuse tahtmatult ohtu seada.
OHTLIKE PUUDE RAIE & HOOLDUS
Arboristi teenused: Ohtlike puude raie- ja hooldustööd köitega, tõstukiga ja kraanaga Puusidumissüsteemide paigaldamine Viljapuude hooldus, hekilõikus
Töid teostame Lõuna-Eestis Arboristidel olemas kutsetunnistused ja üle 15 aasta kogemust. Omame vastutuskindlustust
Töö kiire, ohutu ja kvaliteetne. tel: 5686 6157 | info@nordicarb.ee | www.nordicarb.ee
Lapsehoidja jälgimine Andmekaitse Inspektsioonilt on muuhulgas küsitud ka seda, kas koju paigutatud kaameraid võib kasutada lapsehoidja jälgimiseks, sel ajal, kui ise eemal ollakse. Ka siin peaks esimese küsimuse esitama kõigepealt iseendale – kas ma usaldan seda inimest piisavalt, et oma laps ja vara tema hoolde jätta? Kui usaldus on olemas, ent siiski tuntakse vajadust valveseadmete kasutamiseks, tuleks läbi mõelda ka privaatsusega seonduvad teemad.
Kaamera paigaldamisel kortermaja trepikotta peab muuhulgas arvestama, et trepikoda on kõigi korteriomanike kaasomandis. See tähendab, et ka kaamerate kasutamises on kõigil sõnaõigus. Kui sellised küsimused päevakorrale kerkivad, tasub need läbi arutada ühistu üldkoosolekul. KokkuKui vaatevälja lepitud reeglid tuleks kinnitada näiteks maja sisekorraeeskirjas. jääb avalik ruum Kaamerate rohkusest meid Erinev on olukord siis, kui turvakaamera on paigutatud selli- ümbritsevas maailmas ei tasu selt, et vaatevälja jääb ka ava- ära kohkuda. On ju need seadmed lik ruum või ühiskasutuses olev mõeldud eelkõige selleks, et muuta meie kodud ja selala. Sel juhul peab le ümbrus ning täkõiki inimesi, kes Kaamerat üles navad ohutumaks ja kaamera vaatevälpannes tuleks turvalisemaks. Enne ja satuvad, teavitauue seadme kasutuma, et neid jälgitaktäpselt läbi selevõtmist on aga se. Teavitamiseks piimõelda selle mõistlik läbi mõelsab, kui selgelt nähasukoht – mis da ka privaatsusega tavasse kohta on paipeaks jääma seonduvad küsimugutatud vastava inkaamerasilma sed. Hea abivahend foga silt. Ent sildil selleks on Andmepeavad kindlasti olevaatevälja ja ma ka kaamera ka- mis sinna kind- kaitse Inspektsiooni koostatud juhend sutaja nimi ja konlasti jääda ei kaamerate kasutataktandmed. Peale tohiks? mise kohta, mille selle peab teadma, leiab inspektsiooet selliselt võib kaamera olla paigutatud ainult isi- ni kodulehelt. kute või vara kaitsmise eesmärgil ja muuks otstarbeks salvestiMaire Iro, si kasutada ei tohi. Andmekaitse Inspektsiooni nõunik
Ehkki kohustust ei ole, tasub arusaamatuste vältimiseks ning usaldusliku suhte säilitamiseks lapsehoidjat teavitada, et teil on kodus valvekaamerad. Kui see teadmine küsimusi tekitab, on mõistlik lähemalt selgitada ka kaamerate kasutamise põhjusi.
6 | TURVALISUS JA KINDLUSTUS
Et talvel oleks ohutu liikuda Foto: Shutterstock
ja värske lume puhul võimalik laia/suure labidaga kiiresti puhastada vajalikud pinnad. Lumelabidaid võiks hoida väljas või külmas ruumis, sest soojast kohast võttes ning kohe tööle hakates jäätub lumi laba külge, mis muudab töötamise ebamugavaks.
miseks. Need on veetavate ratastega ning paraja liikumiskiiruse saab ise valida. Kaheastmeliste puhul saab veel juhtida väljapuhutava lumejoa suunda. Töölaius on sõltuvalt mudelist 55–76 cm. Peale selle on osa mudelitest varustatud erinevate mugavusfunktsioonidega – esituli, elektriline käivitus, käepärased juhthoovad jne. Kaheastmeliste puhurite hinnaklass on 530–1800 eurot. Tõhusa abimehe toel saab töö palju kiiremini tehtud
Tehnikaga kiiremini ja mugavamalt
Liiv, sool või kemikaal?
Ega tali taeva jää. Hiljem või varem seisame lume ja jääga silmitsi. Et meie koduümbrus oleks turvaline ja ohutu, siis peame arvestama libedatõrjega. Mis võiks selleks otstarbeks olemas olla? Kõige sagedamini kukutakse kohe oma koduukse juures, näiteks elamust garaaži poole kõndides. Seega oleks tark puhastada kindlasti hoolikalt oma välisukse esine, trepp, kõnniteed ja olulised käigurajad, näiteks garaaži ning prügikastide juurde viivad rajad. Talveks valmistumisel oleks esmalt tark oma majapidamises üle vaadata lumekoristusriistad: labidad, sahad, jäärauad, lumepuhurid, lumelükkajad. Milline on hea lumelabidas? Kvaliteetsest plastist või alumiiniumist või nende kahe materjali kombinatsioonist valmistatud lumelabidas on kõige vastupidavam. Muidugi võiks vaadata toote kaubamärki, et kvaliteedis kindel olla. Vastupidaval lumelabidal on alumises servas metallriba. See on oluline detail. Lumelabida, -saha või -lükkaja esiserv peab üldjuhul olema alumiiniumist või terasest ning kinnitatud korralikult. See suurendab kulumiskindlust ja vastupidavust.
Labidas vastavalt töö otstarbele ja tegijale Puidust varrega labidate puhul tuleb jälgida varre läbimõõtu, sest liiga peenike ei pruugi vastu pidada. Kindlasti tasub esmalt uurida, kas labida puitvarrel pole oksakohta. Kui on, siis see koht murdub üsna pea – labidast polegi palju kasu. Kui valida plastlabidas, siis pigem kallimast hinnaklassist. Kui osta kvaliteetsed tooted, pole vaja nii tihti uusi soetada. Alumiinium on väga sobilik materjal – kerge ja vastupidav. Tavaliselt kasutatakse alumiiniumi varreks, mõnikord veel labida tera või serva kandi valmistamisel. Alumiiniumrant tõstab küll tööriista hinda, kuid samas tuleb arvestada, et see annab rohkem vastupidavust. Sageli arvatakse, suurema lumelabidaga saab kiiremini õue puhtaks. Lumelabida suurus sõltub otstarbest. Suurema labida puhul peab arvestama, et märg lumi on väga raske. Siis on tõesti vaja rohkem rammu: mida laiema teraga lumelabidas, seda enam jõudu on vaja selle käsitsemisel. Samas on koheva
Kellel on vaja puhastada Liiv ja kruus on hädavajalilumest suuremat pinda, kud libeduse tõrjujad, kuid tasub mõelda juba lumefakt on see, et need toopuhuritele. Neid on kaht ted ei toimi jää sulatajana tüüpi – ühe- ja kaheastmening kiilasjää puhul ei saa lised. Üheastmeline, ilma seetõttu kunagi tagada, edasiveota lumepuhur soet jalg ei hakka libisema. bib eelkõige sellisele iniLibeduse tõrjeks kasutamesele, kellel on vaja lutakse tavalist kuivliiva mest puhastada jalgteid ning ka graniitliiva. Gravõi auto parkimiskohta. niitliiva eelis on, et see Suuremad, kaheastmeei hakka nii lihtsalt jalised lumepuhurid sobivad Lumelabida suurus sõltub otstarbest. Mida laiema lanõude külge ning seda näiteks sissesõiduteede või teraga lumelabidas, seda enam jõudu on vaja selle ei tassita koos saabasteparkimisplatside puhasta- käsitsemisel. ga tuppa ega autosse. Kuiv-
liiva eelis on madalam hind, samas see kleepub märgudes ja tuleb jalanõudega ruumidesse Ehitusmaterjalide kauplustes on müügil mõlemad – nii kuivliiv kui graniitliiv, pakitud 25 kg kottidesse. Libeduse tõrjeks on parem kasutada pigem graniitliiva, sest see ei kleepu jalanõude külge ning kevadel ei hakka tolmama. Lisaks kasutavad inimesed ka erinevad alternatiive, nagu sool ja tuhk. Kindlasti toimivad needki libeduse tõrjujana, aga mõlemal on oma miinused ja plussid. Tuhk on kindel sõber jalanõudega, kuid seda tassib alati natuke ka ruumidesse sisse ning selle koristamine on väga ebamugav. Sool toimib jää efektiivse sulatajana, aga samas on sellel otsene kahjulik mõju ümbritsevale loodusele. Sool rikub ka jalanõusid, treppe ja kõnniteesid. Samas on soola eeliseks madal hind. Keemilised jääsulatusvahendid sobivad eakamatele ja füüsiliselt nõrgematele inimestele. Puistata tuleb harvem kui tavalist soola. Muidugi on need tavaliselt soolast kallimad ning pole ka väga keskkonnasõbralikud: murendavad betooni-, paeja tellispindu. Margit Aedla
Foto: Shutterstock
Kodu kindlustamisel süvene põhjalikult pakutavasse Kodukindlustusega on võimalik kindlustada nii eramaja kui ka korterit, samuti seal olevat kodust vara. Esmalt oleks hea endale selgeks teha, kas kindlustusselts kindlustab hoonekarbi ja siseviimistluse eraldi või koos ning mis tingimused on siseviimistluse ja koduse vara kindlustamisel. Näiteks, kas korteri kindlustamisel on kindlustuskaitse all ka sisseehitatud mööbel, köögimööbel ning lükand- ja liigenduksed. Kas on koos korteriga kindlustatud samas hoones asuva panipaiga (keldriboksi) siseviimistlus, panipaiga uks ning panipaiga püsivalt kinnitatud riiulid.
Mis on lepingu loetleus? Kodu sisustus kindlustatakse turuväärtuses, arvestades muuhulgas ka amortisatsiooni, st näiteks kümne aasta vanuse televiisori kindlustamisel arvestatakse sel-
le väärtust sarnase toote omaga, pidades silmas tänast turuhinda. Koduse vara kindlustamisel tuleks pöörata tähelepanu sellele, millistel tingimustel konkreetne selts kaitset pakub: mõned kindlustavad kodust vara detailse loetelu alusel; teised rakendavad teatud koefitsiente, näiteks moodustab kodune vara kogu kindlustussummast X%. Tuleb ise mõelda, kas konkreetse sisustuse puhul sobib paremini nimekirja alusel või keskmisest kodusisustusest lähtuv summapõhine kindlustamine. Samuti tuleb uurida, kas koos elamuga on kindlustatud ka õuerajatised (piirdeaiad, terrass, mänguväljakud jms.) või kindlustatakse need eraldi. Et hinnata eluaseme taastamisväärtust lepingu kehtimise aja jooksul, tuleb läbi mõelda, kui palju läheks maksma eluaseme taastamine selle täieliku hävingu korral. Mõistlik oleks vältida ülekindlustust ja kindlasti tuleks vältida alakindlustust, sest viimasel ju-
hul ei kata kindlustus kodu taastamistööde kõiki kulusid.
Uuri kahju hüvitamise korda Erinevad kindlustusseltsid võivad kindlustatavaid riske erinevalt defineerida, sestap tuleb kindlustus-
lepingus olev kindlustusriskide kirjeldus hoolega läbi lugeda. Hilisemate probleemide vältimiseks peab kindlustuseostja endale selgeks tegema, millise kindlustusjuhtumi kahjud korvatakse lepingu järgi. Riskid, mida ei kindlusta-
ta, on kindlustustingimustes loetletud välistuste alapunktide all. Nn koguriskikindlustuse puhul on kindlustuskaitse suurem kui tavalepingutes kirjapandu, kuid ka maksed on suuremad. Veel tuleks võrrelda erinevate kindlustusfirmade kahju hüvitamise korda, tähtaegu ja omavastutuse osa. Kindlustuslepingus on ka kokkulepe muude võimalike hüvitatavate kulude kohta, näiteks ajutise elamispinna üürikulu hüvitamine jm. Näiteks asenduspinna kulud võtab kindlustus enda kanda ainult juhul, kui inimene on sõlminud asenduspinna üürikulude kindlustuse. Teataval määral on kindlustustingimused läbiräägitavad. Juhul kui kodukindlustuslepingu sõlmimise kohustus tuleneb näiteks pangaga sõlmitud laenulepingust, siis tuleks lepingutingimustest vaadata, kas tagatiseks pandud vara kindlustamisele on seatud mingid eritingimused; missuguseid kindlustusseltse pank aktsepteerib jms.
Pärast juhtumi teatamist
Koguriskikindlustuse puhul on kindlustuskaitse suurem kui tavalepingutes kirjapandu.
Juhtumist teavitamisega algab kahju käsitlemine, mis lõpeb kahju hüvitamise või hüvitamisest keeldumisega. Kindlustusfirma registreerib kahju, kontrollib lepingu ja katete olemasolu, tuvastab, mis juhtus ja kui palju taastamine maksab, ning teeb selle
põhjal otsuse, kas hüvitada eluaseme taastamine garantiikirja alusel või mitte. Üldjuhul tuvastab kindlustusselts näiteks tulekahju tekkepõhjused ise või saab vajaliku esmase info päästetöötajatelt. Suuremate kahjude puhul võtab kindlustusandja koos kliendiga 2–3 pakkumist, kus on kaasatud nii kliendi valitud firma(d) kui kindlustusfirma partner(id). Väiksemate kahjude puhul aktsepteerib kindlustusandja ka ainult kliendi valitud firmasid, kaasates omapoolsed partnerid vaid kliendi soovil. Ehitusjärelevalvaja palkamise osas lepitakse tavaliselt eraldi kokku. Määrav on see, kas ehitaja spetsialiste usaldatakse või võetakse ehitustöid valvama kolmas osapool. Hinnapäringuid tehes tuleb kontrollida, et kõik detailid oleksid kirjas. Kodukindlustus kehtib ka ehitus- ja remonditööde ajal. Ehitusjärgus hoonetele laieneb kindlustuskaitse juhul, kui katuse ehitustööd on lõpule viidud, uksed ja aknad on paigaldatud ning kindlalt on suletud kõik muud avaused, mis võimaldaksid kõrvalistel isikutel ilma abivahendeid kasutamata hoonesse siseneda. Margit Aedla
Ehitajate tee 116, Tallinn Tel: 609 9235
Helgi tee 4, Peetri kĂźla, Rae vald Tel: 605 0078