Turvalisus ja ohutus Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11e, Tallinn Projekti juht: Eigo Kaljurand | eigo.kaljurand@lehed.ee, tel 680 4521 Toimetaja: Kristiina Viiron |kristiina.viiron@lehed.ee, tel 680 4567
Talv 2012
... ja rahu olgu Maa peal! TALLINN Tartu mnt. 80 C Tallinn 6 862 001 info@skarabeus.ee
TARTU Turu 47 Tartu 6 862 062 tartu@skarabeus.ee
PÄRNU Papiniidu 5 Pärnu 6 862 052 rene@skarabeus.ee
KESK-EESTI Paide tee 16A Koeru 53 448 817 paide@skarabeus.ee
2 | TURVALISUS JA OHUTUS
Elekter – ohtlik värk! Kaire Talviste Kodune elektriohutus on aastatega märgatavalt paranenud, ent sellest hoolimata juhtub palju õnnetusi väikelastega. Elektriohutuse järelevalve statistika näitab, et inimeste teadlikkus elektriga seotud ohtudest on tõusnud ja kodusele elektriohutusele pööratakse üha enam tähelepanu. Vähenenud on nii elektrist põhjustatud tulekahjud kui ka kodudes toimunud elektriõnnetused. Kui 90-ndatel juhtus aastas üle 100 elektrist põhjustatud õnnetuse, milles hukkus 30 inimest, siis möödunud aastal toimus 50 õnnetust, milles hukkus kaks inimest. Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Kaur Kajaki meelest on elektriohutuse olukord kodudes paranenud osalt seetõttu, et kasutatakse uusi ja tänapäevastele nõuetele vastavaid elektriseadmeid ning -paigaldisi (uuemad elektrijuhtmed, paremad ja täiuslikumad kaitsmed jms). Teisalt on olukorda parandanud
vad tekkida lühised ja tulekahju. Enne täiendavate elektriliste küttekehade kasutamist tuleb endale selgeks teha, kui suure võimsusega need töötavad ja hinnata, kas elektrisüsteem selle välja kannatab.
karmistunud ja täpsustunud nõuded elektriohutusele. Ent jätkuvalt toimub päris palju elektriõnnetusi väikelastega, seetõttu tuletab Tehnilise Järelevalve Amet vanematele meelde, et nad jälgiksid, et lapsed ei pääseks ligi pinge all olevatele elektriseadmetele või pistikupesadele ja et ei kasutataks katkisi elektriseadmeid. Kajak soovitab lastele selgitada elektrist tulenevaid ohtusid ning õpetada, kuidas tegutseda katkise seadme või juhtme avastamise korral.
Töid tehku oskaja mees
Ära küta üle Tähelepanu tuleks pöörata ka elektrisüsteemi liigsest koormatusest tulenevale ohule. See probleem esineb eriti just külmematel perioodidel, kui oma eluaseme kütmiseks kasutatakse täiendavaid elektrilm. Tema juurde on tulnud näiteks mureliisi küttekehi, kuid seejuures ei arvestata elektrijuhtmete ja kaitselülitite seisukorraga. Elektrisüsteemi ülekoormamine põhjustab elektrijuhtmete ülekuumenemist, mille tagajärjel võib juhtmete isolatsioon hävida, või-
Ära näpi, kui asja ei tunne. Oskamatult tehtud elektritööd võivad põhjustada nii tulekahju kui ka elektrilöögi. FOTO: Pille-Riin Pregel/EPL-arhiiv
Õnnetuste vältimiseks tuleb jälgida, et elektriseadmed oleksid töökorras ja et neid kasutataks ainult ettenähtud kohtades ja oludes. „Elektriõnnetuste peamiseks põhjuseks on hooletus, katkiste ja nõuetele mittevastavate seadmete kasutamine ja seadmete kasutamine selleks mitte ettenähtud oludes,” loetleb Kajak. Näiteks toob ta juhtumi, kui vannitoas kasutati kuivadesse ruumidesse mõeldud elektrilist küttekeha, mis sai märjaks. Seda puutunud inimene elektrilöögi, millel oli traagiline tagajärg. Teise näitena räägib ta talumajapidamisest, kus kasutati kaevus oleva veepumba toiteliinina siseoludesse mõeldud pikendusjuhtmeid. Kõnealuse toiteliini ette polnud paigaldatud nõutavat rikkevoolukaitselülitit. Kui inimene
läks kaevu juurde toimetama, sai ta surmava elektrilöögi. Paljudel juhtudel on õnnetuste põhjuseks ka puudustega ja amortiseerunud elektripaigaldised - vanad ja katkised elektrijuhtmed, kaitselülitid jms. Tuleb jälgida, et elamu ja korteri elektrisüsteem oleks korras ning soovitatav on aeg-ajalt lasta see vastava pädevusega spetsialistil üle vaadata. Täiendavaks kaitseks võiks lasta paigaldada täiendava kaitselüliti – rikkevoolukaitse. „Inimene võib ise teha vaid lihtsamaid elektritöid. Keerukamaid võivad teha ainult vastava pädevusega spetsialistid,” manitseb Kajak. Oskamatult tehtud elektritööd võivad põhjustada nii tulekahju kui ka elektrilöögi. Et uutes majades on uued ja eeldatavalt parema kvaliteediga elektrijuhtmed ja kaitselülitid, on elektriohutuse olukord nendes ka parem kui vanades majades. Lisaks on enamus uutesse elektripaigaldistesse paigaldatud ka juba täiendav rikkevoolukaitse lüliti. Elektriohutuse nõudeid peavad aga teadma kõik, hoolimata eluaseme vanusest.
TURVALISUS JA OHUTUS | 3
Õnnetus ei hüüa tulles Iga hommik on uus algus. Kui me end üksi või koos pereliikmetega turvaliste koduseinte vahelt minekule seame, ei tea me paraku iial, mis meid sellel päeval ees oodata võib. Juhtumised võivad olla märkamatud ja tühised, kuid ka ootamatud ja meid vapustavad. Omad ohud on igal aastaajal. Pimedal ja külmal ajal varitseb meid lume alla peitunud libedus või katuselt kukkuv jääkamakas. Kevadel-suvel oleme kimpus uljaste kihutajatega, samuti ei oska me alati ette näha ohte, mida peidavad endas pealtnäha süütud veekogud. Kui õnnetus on juhtunud, tuleb alati säilitada meelerahu. Paanikasse sattudes ei suuda sa selgelt mõelda, mida saaksid kannatanu aitamiseks kasutada oma käe- või spordikotist, seljas olevatest riietusesemest. Samuti ei aita peataolek leida käepäraseid abivahendeid loodusest, kui apteeki või esmaabikarpi käeulatuses pole. Viimastel aastatel on suurenenud just nende õnnetusjuhtumite arv, kus inimese elu sõltub eelkõige tema kaaslaste oskuslikust tegutsemisvalmidusest. Ükski kiirabi ei jõua sündmuspaigale viie minutiga ja kõik sõltub saatuslikul hetkel abiandjatest. Tea, et oskusliku tegutsemise kor-
ral võivad inimelu päästjateks osutuda ka vesi, froteerätik, nahkkindad, sall, (puhas) T-särk, maalriteip jne. Mõtle sellele!
Jää rahulikuks. Kutsu abi!
Kui südametegevus seiskub, lakkab vere ringlemine kehas. Seejärel seiskub elutähtsate elundite varustamine hapnikuga. Kõige tundlikum organ on peaaju. Ilma hapnikuta hakkavad ajurakud mõne minuti pärast surema ja seetõttu tuleb pärast südame seiskumist alustada kannatanu elustamist nii kiiresti kui vähegi võimalik – see võib elu päästa! Tänapäevani kasutatavad elustamisvõtted võeti kasutusele 1960. aastal ja see põhineb: 1) kinnisel südamemassaažil; 2) suust suhu hingamisel. Efektiivsuse tagamiseks tuleb elustamist teha kõval alusel (põrand, asfalt). Ära aseta kannatanule alla mitte ühtegi eset, samuti ei tohi midagi panna pea alla! Pea peaks elustamise ajal jääma allapoole õlavöödet ning olema ühel tasapinnal kehaga. Võimaluse korral vabasta kannatanu Elustamisoskusi peab praktiliselt harjutama – pelgalt teoorias omandatud elustamist takistavatest riideese- teadmistest alati ei piisa. Foto: internet
metest. Kui õnnetus on juhtunud, helista kiiresti häirekeskusesse ja kutsu kiirabi. Helistajaks võid olla ise, samuti võid helistamisel abi paluda juuresolijatelt. Pea aga meeles, et kõnet ei tohi katkestada enne, kui selleks on luba antud. NB! Kui õnnetuse piirkonnas mobiiltelefoni levi puudub, võta mobiiltelefonist kaart välja, vali ilma kaardita mobiiltelefonil number 112 ja saad ühenduse häirekeskusega. Oluline on seegi, et jääksid hädasolija juurde abi saabumiseni.
Elustamine
Elustamist alusta välimise südamemassaaži ehk 30 rindkeresurvega. Seejärel tee kaks õhu sissepuhumist kopsudesse. Kui sul puuduvad kaitsevahendid kunstliku hingamise tegemiseks, tee ainult südamemassaaži.
Korda neid tegevusi:
• kui kiirabi saabub ja võtab kannatanu elustamise üle; • kui kannatanu elutunnused taastuvad; • kui sa ei jõua enam elustada. Elustamise rütm peaks olema umbes 100 korda minutis. Surve
Punane Rist
Eesti Punane Rist on tunnustatud kui esmaabikoolitaja, kel on rahvusvaheline sertifikaat. Eesti Punane Rist on valmistanud ette oskuslikke esmaabiõpetajaid nii Eestis kui ka Euroopas. Eestis on 16 seltsi (vt www.redcross.ee), kus saab omandada esmaabi teooriat ja harjutada õpitud teadmisi mannekeenidel. peab olema selline, et rindkere vajuks vähemalt 5 sentimeetrit. NB! Kunstlikku hingamist tuleb teha oma hingamise rütmis. Õige tegutsemise korral näed, kuidas kannatanu rindkere kerkib. Vilumuste omandamiseks peab elustamisoskusi praktiliselt harjutama – pelgalt teoorias omandatud teadmistest alati ei piisa. Kõige olulisem on aga alati meeles pidada, et mitte keegi ei oska arvata, millal ta võib sattuda abivajaja rolli või olukorda, kus ta peab olema abistaja rollis! Kindel on see, et õigel ajal õigesti ja edukalt antud esmaabi võib päästa elu – ja abisaaja on sulle alati tänulik.
4 | TURVALISUS JA OHUTUS
Kogu tõde alkomeetritest ja narkotestidest Me kõik teame, et autot ei tohi juhtida joobes. Sama kehtib reeglina ka töötegemise kohta – töötervishoiu ja tööohutuse seadus käsib ettevõtte juhil joobes töötaja töölt kõrvaldada olenemata sellest, kas inimene on alkoholi- või narkojoobes. Alkoholijoobe mõõtmisega on peaaegu kõik tuttavad – politsei kasutab joobe tuvastamiseks alkomeetreid ning isiklik alkomeeter on Eestis olemas ka igal viiendal autojuhil.
Ei pruugi joovet näidata Alkoholi tuvastamine hingeõhust on aga alati kaudne meetod. Ainus, mis annab 100% õige tulemi, on
vereanalüüs. Järgneb kehavedelike (sülg või uriin) testimine, mille täpsuseks loetakse 98%, ning alles seejärel „puhumine”. Miks? Inimese hingeõhk on kõige hõlpsamalt manipuleeritav. Kopsudesse satub alkohol kopsukapillaaridest veregaaside vahetuse teel ning kõige suurem on alkoholikontsentratsioon kopsupõhjaõhus. Kopsumaht on aga vägagi erinev, kõikudes 2,5–10 liitri vahel, seega on tõepärase joobenäidu saamiseks ääretult oluline, et mõõtmine tehtaks just siis, kui puhutakse viimast, kopsupõhja jäänud õhku. Elektroonilised seadmed on reeglina võimelised seda hetke tuvastama, kuid ühekordsed keemilise komponendiga alkotestrid mitte ja vähimatki abi pole kaasa pandud kilekotikesest, sest kõigi meie kopsumaht on erinev. See on
põhjus, miks enamik ühekordseid testreid ei suuda tuvastada Eestis kehtestatud väga madalat joobepiiri 0,2 promilli ehk 0,1 mg/l ning jääb lihtsalt sellel kontsentratsioonil sama värvi, mis algseltki.
Elektroonilised alkomeetrid
Elektroonilised alkomeetrid jagunevad oma mõõtepõhimõttelt erinevatesse klassidesse. Kõige lihtsamad on nn kuumtraatanduriga seadmed, mille näit on enamasti juhuslikku laadi. Kvaliteetsemad alkomeetrid kasutavad oksiidpooljuhtandurit (veaklass B ja C ehk võimalik viga 7–15%) või plaatinal põhinevat elektrokeemilist andurit (veaklass A ehk umbes 5%). Tõenduslikud alkomeetrid on oma olemuselt gaasispektrianalüsaatorid ning nende veaklass on A+ ehk umbes 3–5%.
Täpsus ja hind on omavahel väga tugevalt seotud. Firmasse alkomeetrit ostes on kindlasti mõistlik informeerida selle kasutusviisist ka müüjat, sest ka seadmete järjestikune töövõimekus võib olla väga erinev. Oluline on jälgida alkomeetrite hooldustsüklit. Rusikareegliks on, et ideaalse toimimise nimel tuleks seade kalibreerida-justeerida umbes iga kuue kuu järel, ehkki enamik seadmeid elab üle ka 12-kuulise tsükli. Kvaliteetsed oksiidpooljuhtandurid hakkavad seejuures lõpuks rohkem näitama, samas kui elektrokeemilised andurid võivad oma tundlikkuses pigem kaotada. Oluline on teada, et kõik alkomeetrid püsivad paremini töökorras, kui neid regulaarselt, vähemalt kord-paar nädalas kasutatakse. Seda seetõttu, et kvaliteetsed, erialaliidu EAML tunnustusega seadmed suudavad end igal sisselülimisel teatud määral puhastada. Alkomeetri soetamisel ongi kõige kindlam jälgida erialaliidu MTÜ Eesti Alkomeetrite Müüjate Liit tunnustust. Selle olemasolu kinnitab alati nii seadmele kui ka pakendile kinnitatud vastav hologramm. Samuti on kõik usaldatavad seadmed varustatud infoga viimase ja järgmise hooldusaja kohta ning omavad ka unikaalset seerianumbrit.
Narkotestrid jagunevad oma olemuselt kaheks: narkootilise ainega kokkupuudet tuvastavad testrid ning narkojoovet leidvad testid. Kokkupuuteteste on maailmas väga vähe ning Eestis on see tehnoloogia esindatud USAIisraeli firma Mistral toodangu näol (mitte segi ajada Prantsusmaa kopterikandjate tootjaga!). Need on välja töötatud FBI tellimusel ning kasutusel ligi 70 riigi (s.h Eesti) õiguskaitses. Saadaval on ka väikepakid koduseks testimiseks. Ettevõttel on samas mõistlik tellida paaril korral aastas oma töökeskkonna narkoaudit, mida pakuvad nii MTÜ Narkovaba Eesti kui ka OÜ Rovico. Sõltuvalt firma suurusest sisaldab 200–300 eurot maksev audit rahvusvahelist sertifikaati omavate spetsialistide läbiviidavat kvaliteetset testi. Inimesi ei ole seejuures testida vajagi, piisab vaid töökohtadest. Miks aga firmale narkoaudit? Aga sellepärast, et kogemuse põhjal on narkokasutaja, kellest võib hõlpsasti saada sõltlane, igale firmale suureks turvariskiks. Olgu inimene alguses kui aus tahes, narkoprobleem kipub varem või hiljem tekitama nii suurt lisarahavajadust, et kiputakse sirutama kätt ka tööandja vara järele. Sellest probleemist on palju mõist-
likum teada saada varem, mil ideaaljuhul on võimalik isegi kolleegile abiks olla ning teda probleemist välja aidata. Kui see siiski ei õnnestu, saab kohandada muid turvastandardeid.
Narkojoobetest
Narkojoovet tuvastatakse lisaks vereanalüüsile, mida saab praegu teha vaid kliinikus, ka süljest, uriinist või juustest. Sülje- ja uriinitestrid on lihtsad, kiired ning 98% tabavusega ja isekasutatavad ning nende hind jääb sõltuvalt otsitavate narkoainegruppide hulgast 3–20 euro vahele. Uusim ja täpseim meetod tuvastada narkootiliste ainete tarvitamist, on juustest tehtav narkotest. Selle tulemi kättesaamine võtab küll mõni nädal aega, kuni näidismaterjal jõuab USA-s asuvasse laborisse, kuid see-eest on tulemus ajaliinil jälgitav ning inimesel puudub igasugunegi võimalus jälje olemasolu oma organismis muuta. Kui just kõiki kehakarvu maha ei aeta … Nimetatud narkoteste saab samuti nii osta kui ka tellida nende läbiviimist firmalt Rovico. www.rovico.ee Raul Rohtla Rovico OÜ
Narkoaudit ettevõtetele
Narkojoobe tuvastamine on oluliselt keerukam ja ka kulukam.
TAKTIKALISE LASKMISE KESKUS
RELVALOATAOTLEJA KOOLITUS KÄSIRELVA ALGKURSUS RELVI SAAB KA LASKETIIRUS TESTIDA
PERSONAALSED KONSULTATSIOONID SPORDI- VÕI ENESEKAITSERELVA SOETAMISEKS MAAILMA TIPPTOOTJATE RELVAD JA VARUSTUS GLOCK, RUGER,STI, SIGSAUER JPM
TURVALISUS JA OHUTUS | 5
Videovalvesüsteemid teevad kodu jälgimise lihtsamaks Üha enam koduomanikke kasutab oma vara valvamiseks videovalvesüsteeme. Hansab AS-i müügijuhi Martti Vilumaa sõnul on videovalvesüsteemide kasutamine kodudes jõudsalt kasvanud, osalt põhjusel, et see annab kodus toimuvast hea ülevaate ka teises maailma otsas olles. Teisalt on aidanud trendi kasvatada tehnika areng, mis on muutnud videovalvesüsteemide paigaldamise ja salvestiste kontrollimise oluliselt lihtsamaks. Kodu jälgimiseks on üks parimaid lahendusi 360-kraadise vaate- ja salvestusnurgaga kaamera. 1,3-3-megapikslise resolutsiooniga IP-kaamerad võimaldavad vähendada valvekaamerate arvu mitu korda, mis omakorda võimaldab märkimisväärset kokkuhoidu paigaldus- ja kaabelduskuludelt. Huvi korral soovitab Vilumaa igal juhul küsida hinnapakkumist, sest see ei maksa midagi ega kohusta millekski.
„Videovalvesüsteemi soovija peaks eelkõige mõtlema sellele, mida ta soovib kaamerast näha, milliseid objekte valvata ja mida eristada ehk kui suurt turvalisuse astet on vaja,” selgitab Vilumaa. Kas valvet on vaja õue või tuppa, kas on vaja eristada detaile (näiteks autode numbreid) jne. Ülejäänu – kaamerate arvu, parima asukoha ja paigalduse osas aitab asja lahendada Hansab.
Võimalusterohke IP-kaamera
Vajadustest lähtuvalt on võimalik pakkuda erinevaid kaameraid ja objektiive. Hansab teeb koostööd maailma juhtivate videosüsteemide tootjatega, nagu näiteks Intellex, March-Networks, Mirasys, Mobotix, Sony, Vivotec, Hikvision, Panasonic ja paljud teised, kes pakuvad analoog-, IP- ja hübriidsüsteeme. Hübriidsalvestid võimaldavad kasutada paralleelselt nii analoog kui ka IP-kaameraid. Viimasel ajal on koduomanikud hakanud ana-
loogkaamerate asemel üha enam IP-kaameraid eelistama. „IP-kaamerate puhul on vaja vaid üht võrgukaablit, mis ühendatakse kaameraga,” selgitab Vilumaa põhjuseid, miks 80% Hansabi videovalvesüsteemide müügist moodustavad juba IP-põhised lahendused. Kaamerale määratakse IP-aadress ja sisseehitatud veebiserveri abil on võimalik jälgida kaamerapilti ükskõik millisest arvutist ükskõik millisest maailma otsast. Lisaks sellele, et valvekaamera näitab pilti, on sellel ka sisseehitatud kõlar ja mikrofon, seega kasutaja mitte üksnes ei näe, mis ruumis toimub, vaid ka kuuleb kõike ning saab mikrofoni kaudu suhelda. IP-kaameratel on kaamerasisene salvestusvõimalus Micro SD kaardile. Enam pole vaja soetada eraldi videosalvesteid nagu analoogkaamerate puhul ning ka kaamerate paigaldus on lihtne. Salvestusfunktsiooni seadistamisel saab määrata olukorrad, mil kaamera käivitab salvestuse.
Liikuvate objektide puhul saab määrata miinimumsuuruse, mis tähendab, et on võimalik eristada erineva suurusega objekte ja nende liikumist siis vastavalt salvestada või mitte. Võimalik on märkida liikuva objekti miinimumsuuruseks näiteks inimese ja sel puhul kassidekoerte ümber maja liikumist ei salvestata. Niisugused seadistamisvõimalused aitavad kokku hoida salvestusmahult ja salvestada vaid informatsiooni, mis on kasutajale
oluline. Lisaks on võimalik seadistada kaamera nii, et see edastab teate, kui tuvastab ruumis liikumise. Nii ei pea ise pidevalt kodu üle kontrollima. Sündmusi saab hiljem vaadata eraldi klippidena ning salvestada ka mälupulgale, kui peaks olema tarvis esitada tõendusmaterjali näiteks politseisse. Hansab annab omalt poolt kaasa ka tasuta tarkvara. Hansab on juhtiv terviklike turvalahenduste pakkuja Balti rii-
Viimasel ajal on koduomanikud hakanud analoogkaamerate asemel ühaenam IP-kaameraid eelistama. FOTO: Hansab kides. Põhitegevusteks on innovaatiliste infotehnoloogiliste toodete ja lahenduste pakkumine ja nende hilisem hooldus. Turvalahenduste, sealhulgas videovalvesüsteemidega on firma tegelenud 21 aastat.
ELEMENTMAJAD, KATUSEFERMID, TURVAKARDINAD OTSE TEHASEST!
• Relvaloa taotleja koolitus • Relvaloa taotleja koolitus e-õppes • Relva käsitsemise koolitus relvaeksamiks • Taktikaline koolitus relva käsitsemiseks • IPSC turvakursused
Relvex koolituse valimise põhjused: • Koolitajad ise töötavad või on töötanud politseis ja Sisekaitseakadeemias õpetamise ja relvadega seotud töökohtadel • Õpetame ka hetkel teenistuses olevaid inimesi • Koolitusel kasutatavad relvad ja distants on nagu Politseiprefektuuri eksamil - 25m • Koolitusel osalenutel võimalus meie kaudu osta soodsamalt relvi ja laskemoona • Turvalisuse koolitused koolidele (õpilased ja õpetajad) • Laskeüritused ettevõtetele ja eraisikutele
Koolitused toimuvad Tallinnas ja Tartus ning eesti ja vene keeles
www.laskmine.ee www.relvex.ee info@relvex.ee +372 5646 2182
OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn
6 | TURVALISUS JA OHUTUS
Hoolimatu autojuht sõidab raudtee tõkkepuu lihtsalt maha Signe Kalberg Igal aastal sõidab rongi ette mitu autot ja astub rongi alla mitu jalakäijat. Vähem kui varem, aga siiski üpris usinasti, rammivad sohvrid raudteetõkkepuid. Sel aastal on maha sõidetud juba seitse tõkkepuud. Tallinnas on üheks kohaks, kus autojuhid eiravad allalastud tõkkepuud, Veerenni ülesõit, kus näiteks 3. veebruaril tuli mehaanikutel tõkkepuu tagasipanemisega tegeleda lausa kahel korral. AS-i EVR Infra ülesõitudele paigaldatud turvakaameratest on selgelt näha sõidukijuhtide üldine liikluskultuur, kuigi õige oleks öelda kultuuritus. Sageli tundub, et vilkumist alustanud punane tuli ei ole peatumise märguandeks, vaid märguandeks, et kohe-kohe langeb tõkkepuu ja veel jõuab raudteed ületada. Turvakaamerate salvestustest on näha, et nii mõ-
nigi sõidukijuht jõuab vaid vaevu rongi eest läbi lipsata, olles enne kas tõkkepuu kõrvalt mööda või selle hoopiski maha sõitnud. Nähtu on jahmatav, sest rongi tulek on selgelt paista, kuid ikkagi püütakse võita mõni sekund, mõtlemata oma elule. Raudteeohutusega tegeleva Operation Lifesaver Estonia juht Tamo Vahemets ütles, et peamised raudtee tõkkepuude mahasõitjad on veoautojuhid, kes näevad küll punast tuld vilkumas, kuid arvates, et jõuavad üle, sõidavad alla laskuva tõkkepuu maha just järelhaagisega. Teiseks riskigrupiks on bussijuhid, kes samuti alustavad raudtee ületamist punase tulega ning tõkkepuu langeb tavaliselt bussi kesk- või tagaosale. Tekitavad teistele ohtu „Tõkkepuu mahasõitmisega muudetakse oluliselt turvalist liikluskeskkonda, muutes raudtee ületamise teistele liiklejatele ohtlikuks. Olukord on õnneks märgatavalt paranenud. Viimastel aastatel on märgata, et sõidukite
raudteeülesõitusid 246, neist 24 olid tõkkepuuga.
Võidad minuti, kaotad elu
Punane tuli Lilleküla jaamas põleb, aga jalakäijad lähevad rahumeeli üle raudtee. FOTO: Operation Lifesaver Estonia juhid tunnistavad liikluskorraldusvahendina nii punast foorituld kui ka tõkkepuud. Seda kinnitab ka mahasõidetud tõkkepuude arvu pidev vähenemine,” sõnas Vahemets. Ka statistika kinnitab, et juhid on oma käitumist parandamas. Kui avalikel raudteeülesõidukohtadel sõideti 2007. aastal tõkke-
puid maha 174 korral, mis teeb rohkem kui seitse mahasõitu iga tõkkepuu kohta, siis mullu tuli välja vahetada umbes 35 raudteeülesõidu tõkkepuud. Eesti Raudteele ja Edelaraudteele kuulub praegu kokku 336 avalikku raudteeülesõitu, millest 30 on varustatud tõkkepuuga. Paar aastat tagasi oli avalikke
Muret teevad aga jalakäijad. Kui vaadata, kuidas reageerivad jalakäijad raudteeülesõidule/-käigule paigaldatud foori märguandele, siis tulemus on jahmatav – punast tuld lihtsalt eiratakse. Tallinnas Lilleküla ülekäigul 2. veebruaril 14-aastase neiuga aset leidnud õnnetuse põhjuseks toodi küll hoolimatus ja kõrvaklappide kandmine, kuid asjaolu, et neiu astus rongi ette punase fooritulega, jäi tahaplaanile. Seekord läks hästi ja rongilt löögi saanud neiu võib hakata julgelt pidama oma teiseks sünnipäevaks 2. veebruari. Vaadates Tehnilise Järelevalve Ameti peetavat rongiõnnetuste statistikat on näha, et 2011. aastal toimus raudteel jalakäijatega kokku 13 õnnetust, milles hukkus üheksa ja vigastada sai neli
inimest. Täpselt samad arvud on toodud 2010. aasta statistilistes tabelites. Tamo Vahemetsa sõnul peegeldavad need suhtarvud ülemaailmset statistikat – rongilt löögi saanud jalakäijatest jääb ellu vaid iga kolmas ning rongi ja auto kokkupõrkes hukkub iga kolmas. „Eelmisel aastal oli rongide ja autode kokkupõrkeid kokku 15 ja nendes sai vigastada kolm inimest. Hukkunuid ei olnud, seega oli vist hea aasta,” tõdes Vahemets. Käesoleva aasta lõpu poole peaksid Eestisse jõudma esimesed uut tüüpi reisirongid, mille sõidukiiruseks kavandatakse 160 kilomeetrit tunnis. Kindlasti tuleb raudtee ületajatel teha endaga tõsist tööd – teadvustamaks uut olukorda, kus raudteeületuskohas oleva punase fooritule põlemist ja tõkkepuu langemist ei saa võtta enam kui infot mõne aja pärast saabuvast rongist, vaid kui konkreetsest ohuallikast.
TURVALISUS JA OHUTUS | 7
Auto turvatoolide väiksed ja mugavamad leiutised Kohmakatele ja ruuminõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid ja miks mitte ka taksojuhte, kes peavad laste turvavarustust soetama.
FEST-i hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades. FOTO: Fest Baltic OÜ
Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt auto turvavööga kinnitada, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Juulist laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinnitamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui ka tagaistmel sõitjatele. Fest Baltic OÜ pakub laste turvatoolide asemel turvahoidlikku FEST-i, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades. Hoidikuga saab kinnitada 9–36 kg kaaluvaid lapsi. Kuni 15 kg kaaluvate laste puhul tuleb kasutada spetsiaalset lisarihma, mis on hoidiku komplektiga kaasas. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõidutavad lapsi
vanavanemad, jääb ära kohmakate istmete ühest autost teise tõstmine. Kalleid ja ruuminõudvaid istumisaluseid ei pea ostmagi. „FEST on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks pereautodesse, taksodesse, koolibussidesse ja rendiautodesse hästi,” ütleb Fest Baltic OÜ juhatuse liige Kalle Konsap. Hoidik on läbinud kõik ettenähtud katsetused ning vastab rangematele Euroopa Liidu nõuetele, mida tõendab sellekohane sertifikaat. Seda on lihtne paigaldada ja kaasa võtta ka näiteks välismaareisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapealt turvavarustust rentima. Toodet müüakse suuremates Selverites ja Olerexi tanklaketis, samuti saab seda tellida firma kodulehe kaudu www. festbaltic.eu ja toode jõuab SmartPosti abiga kiirelt tellijani. Nüüd lisandus Kalle Konsapi sõnul tootevalikusse uudisena kaks uut FEST-i toodet – turvavööseade FEST rasedatele, mis suunab turvavöö sülerihma kõhust eemale, ja turvavööadapter autos sõitjatele, mis suunab statsionaarse turvavöö õlarihma paremini üle õla ning muudab sõidu mugavamaks ja ohutumaks.
Turvahoidik FEST •• Turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklusseaduse turvanõuetele •• Kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse •• Soodne – oluliselt odavam kui turvatool Mõlema toote eeliseks on kompaktsus. Neid saab hõlpsasti paigaldada igasse statsionaarse turvavööga varustatud sõiduvahendisse (igat marki autod, bussid, lennukid jne) ja ükskõik millisele istmele. Kasutada saab neid nii reisil kui ka argipäeviti. Turvavööseade FEST rasedatele. Kui lapseootel naine on sõitvas autos kinnitatud olemasoleva turvavööga ning ilma FEST-seadmeta, saab avarii korral kõht suure ülekoormuse. See võib vigastada loodet, kutsuda esile platsenta kihistumise ja raseduse katkemise. FEST-seade rasedatele turvab kriitilises olukorras loodet ja säilitab raseduse, sest turvavöö sülerihma surve suunatakse kõhult kõrvale. Sestap tuleks FEST-seadet kasutada juba raseduse algusest.
sõiduauto alg- ja täiendõpe libedasõidukoolitused ka suvel mootorratta- ja mopeedikoolitused veoautokoolitused ja ametikoolitused käru (sõiduauto haagise) koolitus e-autokoolis loengud videoõppena liikluskasvatus lastele kliendiüritused libedaradadel erikoolitused koolitustel osalejatele soodustused ja lisandväärtused meie koostööpartneritelt.
www.autosoit.ee