Turvalisus ja Kindlustus

Page 1

TurvalisusjaKindlustus oktoober 2013

Reklaamlehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11e, II korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Eigo Kaljurand, eigo.kaljurand@lehed.ee, tel 680 4603

SKARABEUS Julgestusteenistus

... ja rahu olgu Maa peal! TALLINN / TARTU / PÄRNU / KESK-EESTI

www.skarabeus.ee


2

TurvalisusjaKindlustus

Raudteel käimine pole lubatud ka prominentidele Raudtee on koht, kus on kõndinud krokodill Gena koos Potsatajaga, olnud poseerimispaigaks nii riigimeestele, poplauljatele-ansamblitele kui ka Facebookis tuntud lastepiltniku modellidele.

Foto: Shutterstock

Signe Kalberg

Vene lastekirjaniku Eduard Uspenski loodud populaarne multifilmitegelane krokodill Gena ja tema sõber Potsataja on esimesed, kes raudteel kõndijatena meelde tulevad. „Kui lähed mööda rööpaid, ei eksi kunagi,” ütleb Gena Potsatajale. See oli 30 aastat tagasi. Tänasel päeval laulab aga Merlyn Uusküla koos räppar Jaanus Saksaga raudtee taustal oma uues videos võidu poole liikumisest ja selle reklaam on nähtav kogu Facebooki kogukonnale. „Taas üks lugu, mille alltekst on kõike muud kui võidu poole liikumine. Kuna raudteel kõndimine on seadustega keelatud, siis tundub, et uus lugu kutsub üles rikkuma reegleid ka spordis,” ütleb Operation Lifesaver Estonia (OLE) juhatuse esimees-tegevjuht Tamo Vahemets, kellele raudteel tehtud pildid või videod sugugi meeltmööda pole. Rahvusvahelise statistika kohaselt jääb rongi ette jäänud inimestest ellu vaid iga kolmas ja ellujääjatel tuleb reeglina edasi elada füüsilise puudega. Miks siis ikkagi on raudtee see koht, kus pannakse laps poseerima või laulja kõnnib mööda liipreid ning rööpaid? Isegi prominendid ja riigitegelased on enda jäädvustamisega keelatud alal olnud nõus. „Arvan, et selle taga on sageli teadmatus ja soov eristuda. Kindlasti sümboliseerib raudtee ühte kõige kiiremat, otsemat ja kindlamat teekonda sihtpunkti. See lähenemine on kindlasti üks mitmetest asjaoludest, miks paljud fotograafid ja loovagentuurid valivad oma sõnumite edastamiseks just raudtee,” ütleb Vahemets. Visuaalne sõnum on osa kuvandist Ta lisab, et visuaalsel sõnumil on tugev jõud, sest see kujundab inimeste hoiakuid ja arvamusi teemade osas, mis neile muidu igapäevaselt kaugeks jäävad. Näiteid on ju maailm täis – suured kiirtoidurestoranid kujutavad oma reklaamides, et nende poolt

Visuaalsel sõnumil on tugev jõud, sest see kujundab inimeste hoiakuid ja arvamusi. Foto: Shutterstock

Nende jaoks, kellele raudteel kõndimise keeld korda ei lähe, on seaduseandja ette näinud ka rahalise trahvi – ligi 200 eurot.

müüdavad tooted on igati tervislikud ja müüginumbrid näitavad positiivseid tulemusi. Mis sellest, et enamik inimesi teab või vähemalt on kuulnud, et päris nii see tegelikult ei ole. Kui kiirtoidu positiivne tootereklaam oleks piiratud ja inforuumis liiguks rohkem tervisespetsialistide arvamusi, siis oleks nii mõnigi kiirtoiduasutus sunnitud oma menüü või siis seni toiminud ärimudeli üle vaatama. Analoogset lähenemist rakendatakse praegusel ajal suitsetamise vähendamiseks. Sotsiaalreklaamid ei erine oma olemuselt kommertsreklaamidest, kuna mõlemaid toodetakse eesmärgiga mõjutada inimeste käitumisharjumusi ja aidata neil langetada soovitud otsuseid. Kommertsreklaami eesmärk on lihtsalt parandada ettevõtte rahavoogusid, sotsiaalreklaamiga soovitakse suurendada inimeste teadlikkust. „Ei ole ju mingi saladus, et suur osa meist soovib elada turvalises keskkonnas ja samal ajal kogeda ekstreemseid situatsioone, millele kõikvõimalikud eksperdid on andnud hinnangu „üliohtlik”,” märgib Vahemets. Kui keegi, kes omab ühiskonnas suuremat autoriteeti näitab, et tema jaoks on normaalne teha keelatud ja ohtlikke tegevusi, siis alateadlikult liituvad selle mõttega paljud. Siin tulebki mängu avaliku tegelase sotsiaalne vastutus või vastutustundetus. Vahemetsa sõnul tuleb avaliku elu tegelasel teha pidevalt valikuid, mis sageli ei peegelda just 100% tema isiklikke arvamusi, vaid on kujundatud ühiskonnas kehtivatest väärtushinnangutest. Oleks ju mõeldamatu, et keegi avaliku elu tegelastest kiidaks täna heaks laste juuresolekul suitsetamise. Sellega kaotaks sellise avalduse teinud isik koheselt usalduse ja tõenäoliselt tuleks tal võtta aeg maha ja järele mõelda. Enne mõtle, kui astud raudteele „Kõigil meediaga kokkupuutuvatel isikutel tuleks hoolega läbi mõelda, mida ja kuidas toetab loodavad visuaalsed kuvandid teie väärtushinnanguid ja tegevusi. Ärge laske loomeinimestel endale pähe määrida „ülilahedaid” fotosessioone või reklaamklippe, mis panevad teid ohtlikesse olukordadesse või seadust rikkuma,” soovitab OLE juht. Tasub mõelda ise tõsisemalt sõnade taga oleva kuvandi peale ning jääda oma arvamuse juurde. „Kui aga leiate, et tegelikult on see nn vastutustundetu käitumine just see, mida te hetkel kõige rohkem vajate, siis olge valmis vastu võtma nii kriitikat kui ka määratavaid karistusi.” Raudteel viibimine on ohtlik ja ohtlikuks see ka jääb. Rongi

juhtival vedurijuhil ei ole võimalust otsasõitu vältida – ta ei saa lihtsalt teelt välja keerata, nii nagu seda teised liiklejad saavad. Rongi peatamiseks kulub kordades rohkem meetreid (kuni 2000) kui mistahes teisel maismaatranspordil. Nende jaoks, kellele see

korda ei lähe, on seaduseandja ette näinud ka rahalise trahvi, mis raudteel kõndimise eest ulatub pea 200 euroni.

Statistika • 2013. aasta I poolaastal toimus kokku 7 raudteeõnnetust. • Maanteesõiduki ja rongi kokkupõrke juhtumeid oli 3, neis inimesed vigastada ei saanud. • Otsasõite raudteel viibinud inimestele oli 4, milles sai vigastada 3 ja hukkus 1 inimene. • 2012. aastal registreeriti kokku 16 raudteeõnnetust. • Rongi otsasõite raudteel viibinud inimestele oli möödunud aastal 12, neis sai vigastada 5 ja hukkus 7 inimest. • 2011. aastal registreeriti kokku 28 raudteeõnnetust. • Otsasõidujuhtumeid raudteel viibinud inimestele oli 13, neis sai vigastada 4 ja hukkus 9 inimest. Allikas: Tehnilise Järelevalve Amet

Vastutustundetu reklaam Briti reklaamistandardiamet otsustas, et Miu Miu reklaam, mis kujutab 2011. aastal Oscarile kandideerinud 14aastast näitlejatari Hailee Steinfeldi kurvalt raudteel istumas, on vastutustundetu, kuna sellel kujutatakse last ebaturvalises situatsioonis. Prada Retail UK, millele kuulub Miu Miu bränd, annab teada, et Bruce Weberi pildistatud foto on osa suuremast kampaaniast, mis kujutab „kujuteldava filmi võtteid”. Prada väidab ka, et Steinfeldil oleks kerge raudteelt ära tulla, kuna ta ei ole sinna aheldatud.

Allikas: www.ajakirimood.ee

Kommentaar

Indrek Madar OÜ Autosõit juhatuse liige Kui analüüsida Merlyn Uusküla konkreetset videot, siis vaevalt oli tegijail soov lapsi raudteel mängima/kõndima agiteerida. Hetkel on loodud aga kuvand, et see on lahe ja loomulik. Noored on huvitatud sarnanema oma iidolitele – suuremas või vähemas mahus ja see võib nii mõnegi noore puhul lõppeda ka raudteel käimisega. Ükski lapsevanem ei ole kindlasti huvitatud, et nende lapsed tegeleksid asjadega, mis nende elu ohtu seavad – raudteel kõndimine on kindlasti üks sellistest. See teema tundub aga olema oluliselt laiem, kui ainult raudtee – küsimus on pigem selles, kas mingid teod on „lubatud” vaatamata sellele, et need keelatud on? Ja kes määrab selle piiri (eriti laste jaoks), et seda enam teha ei tohi...


TurvalisusjaKindlustus

Varakult ostetud reisitõrkekindlustus tagab kaitse Reisitõrkekindlustus katab kahju ka siis, kui reis ootamatu sündmuse tõttu pooleli jääb. Kristiina Viiron

Maarja oli juba ammu unustanud India reisist ning lõpuks võttis ta kätte ja ostis reisi endale ära ka. Mõned päevad enne reisi algust sammus ta kindlustusse, et sõlmida reisikindlustus. Kui Maarja soovis osta ka reisitõrkekindlustuse, selgus, et see hakkab tal kehtima alles kolme päeva pärast ehk napilt kaks tundi enne lennuki väljalendu.

Kahe päeva reegel Õnneks Maarjaga enne reisi mingit äpardust ei juhtunud, kuid kindlustuslepingu sõlmimisega viivitamine võinuks talle ka kurjalt kätte maksta. Kui enne reisi juhtunuks midagi, mis takistanuks tal Indiasse sõitmast, läinuks kogu kulutatud raha vett vedama. ERGO isikukindlustuse grupi juhi Annika Mällo sõnul tuleks selleks, et saada võimalikult laia katet, osta reisitõrkekindlustus samal päeval või hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui on tasutud esimene sissemakse reisiteenuse eest. „Kui kindlustus hiljem sõlmida, hakkab see kehtima alles kolme ööpäeva ehk 72 tunni pärast,” osutab Mällo. If Kindlustuses kehtib reisitõrkekindlustusele nn kahe päeva reegel, kuid mitte kõigi sündmuste korral. Kindlustus ei kehti pärast lepingu sõlmimist kahe päeva jooksul, kui kindlustatu või tema teatud pereliikmed (on loetletud kindlustustingimustes) jäävad raskesti haigeks, saavad raske kehavigastuse või koguni surma. Samuti ei ole katet kahe päeva jooksul sündmusele, mis oli kindlustusvõtjale lepingut sõlmides juba ette teada. Mida katab ja mida mitte If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Terje Rabe selgitab, et kui kindlustusvõtja näiteks teadis reisitõrke kindlustust sõlmides, et lennuk homme lennata ei saa, siis kindlustus ära jäänud reisi ei hüvita. „Kui aga täna ostate reisikindlustuse ja lähete homme reisile, ja kui teie lennuk ootamatult tehnilise vea tõttu hilineb väljasõiduga nii palju, et te ei jõua järgmisele lennule, siis siin kahe päeva reegel ei kehti,” osutab Rabe. „Tegemist ei ol-

nud ettenähtava sündmusega enne reisi.” Arusaamatuste vältimiseks soovitab ka Rabe reisitõrkekindlustuse osta varakult, samal ajal kui broneeritakse reisipiletid. Kindlustust ostes tasub reisileminejal endale ka selgeks teha, milliste riskide vastu kindlustus kaitse annab ja milliseid sündmusi välistatakse. Kõik kindlustusfirmad ei käsitle sündmusi, mistõttu reis ära või pooleli jääb, ühtmoodi. Näiteks looduskatastroofi puhul võib kaitse tekkimiseks olla vajalik sõlmida leping looduskatastroofi lisariskiga. Nii loeb Ergo Annika Mällo sõnul kindlustusjuhtumiks tormi, lumetuisku, sh ka vulkaanipurset jm, mis põhjustab lendude ärajäämise. „Küll aga ei loeta kindlustusjuhtumiteks reisi- või lennufirma pankrotti või streiki,” märgib ta. If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht aga osutab, et kindlustus ei kata vääramatu jõu tõttu tekkinud sündmusi, mille toimumise aega ja viisi ei saa lepingu sõlminud pooled kontrollida ega ära hoida. „Vääramatuks jõuks on tavaliselt sõjad, mässud, streigid või üleujutused, maavärinad ja vulkaanipursked jne,” nimetab ta. Niisugused asjaolud maksab enne lepingu sõlmimist kindlasti üle küsida.

Ootamatud sündmused Juhtumeid, mis sunnivad reisi ära jätma või saavad takistuseks, võib ootamatult ilmneda igasuguseid: kindlustatu või tema lähedased võivad haigeks jääda, tema varaga võib midagi juhtuda, mis takistab reisile sõita (nt tulekahju). Või ollakse juba suundumas reisile või ka reisisihtkohta, aga sõiduk satub avariisse, tekib tehniline rike vms, mistõttu ei jõuta reisi alguspunkti, jätkulennule vms. Annika Mällo toob takistusena ka niisuguse näite. „Lennufirma muudab ootamatult lennugraafikut ja on juba ette näha, et olemasolevate piletitega ei jõua jätkulennule. Reisitõrkekindlustuse alusel hüvitatakse sel juhul uute piletite kulu.” Tavalist liiklusummikut (kui põhjuseks ei ole just avarii) – näiteks kui sõidetakse lennujaama ega ole varutud piisavalt aega – kindlustusjuhtumiks ei loeta. Reisitõrkekindlustus katab kahju ka siis, kui reis ootamatu sündmuse tõttu pooleli jääb: ta või tema lähedane jääb raskesti haigeks või saab vigastada, või kui näiteks tingib tagasipöördumise vajaduse kodusele varale tekkinud suur kahju. Terje Rabe märgib, et tavaline kindlustusjuhtum on kas

reisile mineja või tema pereliikme haigestumine enne reisi, mistõttu reis ära jääb. Teine levinumaid juhtumeid on tema sõnul, kui lennukid hilinevad halbade ilmastikuolude tõttu ja inimene ei jõua jätkulennule.

Foto: Shutterstock

Reisitõrkekindlustusest on abi ka siis, kui reisileminekul esineb tõrkeid. Näiteks, kui lennud hilinevad.

3


4

TurvalisusjaKindlustus Foto: Shutterstock

Seadus lubab enesekaitseks kasutada gaasipihustit Piiramata tsiviilkäibega relvaks liigitab relvaseadus ka jahinoa ja pussi, kuid ohutum oleks kanda kaasas gaasipihustit. Kristiina Viiron Sügisõhtud on pimedad ning tänavavalgustusega ei ole meie asulates lood alati just kiita. Pimedas ja kõrvalises kohas liikudes kipub ikka hing sees värisema – kas saan end piisavalt turvaliselt tunda. Kas tuleks ehk midagi enesekaitseks soetada? Politsei- ja piirivalveameti eriettevalmistuse instruktor Oliver Purik märgib, et üldiselt on enesekaitsevahendid lai mõiste. „Mistahes ese, mis satub rünnaku puhul käepärast olema, võib ju olla enesekaitsevahend,” märgib ta. Kui aga rääkida relvadest, mida seadus täisealistel (sic!) vabalt soetada ja omada lubab, siis tuleb kõne alla põhimõtteliselt vaid gaasipihusti. Piiramata tsiviilkäibega relvaks liigitab relvaseadus ka jahinoa ja pussi. Ent kui mõelda, kas ohutum oleks kanda kaasas nuga või gaasipihustit, tuleb tõdeda, et viimatimärgitut. Alati tuleb ju arvestada võimalusega, et ründaja haarab enesekaitsevahendi enda kätte. Üldjuhul –

õigesti käsitsedes ja ettenähtud kaugusest lastes ning kogust mitte üle kontsentreerides – gaasiga eluohtlikke vigastusi tekitada ei saa. Gaasipihustit omades on soovitav ühtlasi kanda kaasas ka gaasi neutraliseerijat.

OC ja CS Relvaseadus ütleb, et lubatud on üksnes lakrimaatoritega (pisaravoolu esilekutsuv) CS- või pipragaasiga täidetud gaasipihustid. Kasutatava gaasi kontsentratsioon võib olla kuni 5%. Netikaupluse enesekaitse. ee omanik Priit Põltsama sõnul on pipragaasi (tähistatakse OC) toimeaineks Cayenne’i pipra ekstrakt (Oleoresin capsicum), CS toimeaineks on aga keemiline ühend orto-klorobensülideenmaloonnitriil. Põltsama selgitab, et enesekaitsegaasi mõju avaldub siis, kui see satub silma, limaskestale ja hingamisteedesse. „Silma sattudes hakkavad silmad kipitama, valust tingituna tõmbuvad silmalihased krampi ning kannatanul on väga raske näha ümbruskonda. Limaskestale

(ninna, suhu) sattudes tekib tugev ärritus ja valu. Kui enesekaitsegaas satub hingamisteedesse, kopsu, siis olge valmis lakkamatuks köhaks ning kopsuturseks,” kirjeldab ta. „Mida rohkem satub enesekaitsegaasi silma, limaskestale, hingamisteedesse, seda suuremat mõju see avaldab.” Balloonist gaasipilvena väljuvate pipragaaside kõrval on saadaval ka tooteid, mis väljuvad vedelikujoana, vahuna või geelina. Lehtrikujulise gaasipilvena väljuva pipragaasi kasuks räägib Põltsama sõnul asjaolu, et seda lastes ei pea väga täpselt sihtima. Teisalt aga võib gaasipilvena lastava gaasiga juhtuda, et lastes seda vastutuult võib „valang” tabada laskjat ennast. Ka ei ole soovitav kasutada seda siseruumides, sest gaasipilv jääb sinna hõljuma päris pikaks ajaks. Kui gaasipilve tuleb lasta umbes kolme meetri pealt, siis vedelikujoana väljuvat pipragaasi saab Põltsama sõnul lasta ka siseruumides ja kaugemalt – kuni kuue meetri pealt, samuti

Enesekaitsevahendit tuleks kasutada siiski vaid juhtudel, kui on reaalne ja vahetu oht enda või teiste tervisele, elule ja turvalisusele.

ei mõjuta vedelikujuga tuule suund. Samas märgib enesekaitse.ee omanik, et vedelikujuga tuleb sihtida küllaltki täpselt. Vahu ja geelina väljuvat enesekaitsegaasi saab samuti lasta ka siseruumides, õues lastes ei tule aga arvestada tuule suunaga. Vahu laskmise kaugus on natuke lühem kui geelil, vastavalt 4 ja 6 meetrit. Kui vedelikujuga on pimedas keeruline välja „tulistada”, sest seda ei pruugi näha, siis vaht ja geel on oranžid ning neid näeb ka hämaras.

Käsitsemine selgeks Enne enesekaitsevahendi käikulaskmist soovitab Oliver Purik selle kasutamise endale korralikult selgeks teha, et ohu-

olukorras kogemata iseendale häda ei teeks. „Soovitan harjutada vabas looduses gaasi pihustamist ükskaks korda,” annab Priit Põltsama nõu. „Näete ära, kui kõvasti peate vajutama ja kui kaugele gaas ulatub. Pange balloon taskusse ja proovige välja võtta – mängige kriisisituatsioon läbi.” Põltsama nendib, et kui inimene on endale gaasipihusti soetanud, siis on ta astunud sammu enese kaitsmiseks ohuolukorras. „Aga kui tekib situatsioon, et gaasi on tarvis kasutada, minnakse ähmi täis, et kus gaas on või unustatakse üldse ära, et see on kaasas,” tõdeb ta. Gaasi kasutamiseks võiks valmis olla aegsasti – tänavanur-

Kui hingamisteedesse satub võõrkeha Kas Sinu laps, noorem õde või vend on kunagi mängutuhinas midagi kurku tõmmanud? Aga miks mitte sina ise, söögilaua taga? Kõige tähtsam küsimus on aga, kuidas toimida õigesti, et aidata inimest, kellel on võõrkeha hingamisteedes. Kas Sina oskaksid aidata? Õhtul sõpradega väljas süües räägib Ersto nädala naljaloo. Kogu seltskond rõkkab naerust, üks laudkonna liikmetest tõmbab naljaloo peale lihatüki kurku ja haarab kõrist (märk teistele, et midagi on valesti) püüdes köhides väljutada võõrkeha. Siim, kes endale lihatüki kurku tõmbas, oli jõudnud püsti tõusta, jätkuvalt köhides ja kurgust kinni hoides. Alles nüüd märkab laudkond, et sõbraga on midagi juhtunud. Kas oskad abistada? Mida peaksid täheldama, kui keegi on endale midagi hingamisteedesse tõmmanud? Kindlasti tavapärasest tugevam köhahoog on esmaseks sümptomiks. Sissehingamisel võib olla vilisev hääl – sellel inimesel on raskusi hingamisel, kannatanu nägu muutub kiiresti sinakaks! Sõbrad küsivad Siimult, kas kõik on kombes?! Siimul ei tule sõnu suust, raputab eitavalt pead, samal ajal ikka köhides. Sellisel juhul, kui kannatanu ise omal käel ei suuda välja

köhida võõrkeha ega saa vastata sõnaliselt teiste esitatud küsimusele, tuleks tõtata appi! Keegi sõpradest võiks minna Siimu selja taha ja lüüa abaluude vahele kuni 5 korda. Kuidas? Astuge kannatanu kõrvale, tema selja taha. Asetage üks käsi kannatanu kaenla alt tema rindkerele, kallutage tema ülakeha ette-alla. Juhul, kui Siim on sellisesse asendisse asetatud, väljub võõrkeha või see ei nihku kaugemale hingamisteedesse. Lööge oma labakäe kämblaga tugevalt 5 korda kannatanule abaluude vahele. Peale igat lööki kontrollige, kas võõrkeha väljub ja kannatanu saab hingata. Juhul kui võõrkeha on väljunud, ei ole vaja jätkata seljale löömist. Töölt tulles ja peale õhtusööki hakkate lastega mängima, nt ehitama legoklotsidest maja. Mängutuhinas ei pruugi alati tähele panna, kuidas noorim lastest on mänguasja suutnud suhu panna. Juhul, kui mänguasi läheb kurku, tuleks lapsel lasta köhida. Juhul, kui köhimise käigus ei õnnestu võõrkeha väljutada, tuleks samuti proovida abaluude vahele löömist. Kuidas? Laps tuleks asetada enda põlvede peale, jalad oma põlvede vahel hoides. Lapse pea peab kindlasti olema kehast madalamal. Ühe käega suru lapse pea võimalikult alla, teise käega löö tugevasti 4–5 korda abaluude vahele. Võõrkeha peaks väljuma. Juhul kui ka selle võttega ei väljunud võõrkeha, tuleks tegema hakata kunstlikku hingamist. Puhudes võib võõrke-

ha liikuda ühte kopsu, nii et teine kops saab hakata hingama. Võõrkeha eemaldatakse hiljem haiglas. Tagasi tulles Siimu juurde. Juhul, kui abaluude vahele löömine ei väljutanud võõrkeha, mida tuleks järgmisena proovida? Kõhutõmme. Kannatanu seljataga olles asetage käed ümber tema ülakõhu. Kannatanu ülakeha peaks olema kallutatud ette-alla, nii nagu ka abaluude vahele lüües. Seejärel asetage oma rusikas käsi vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu ja haarake teisega sellest kinni. Tõmmake käsi järsu nõksatusega enda poole ja üles, veidi vasakule. Tehke seda kuni 5 korda. Juhul kui kannatanu kaotab teadvuse ja vajub maha, siis lamavas asendis enam ei tohi kõhutõmbe võtet teha! Viivitamatult tuleb alustada elupäästvat esmaabi-elustamist! Selleks, et kannatanut tõeliselt abistada, on tähtis anda esmaabi õigesti. Õnnetuses on tähtis esmaabivõtete praktiline oskus, mida on võimalik omandada Eesti Punase Risti korraldatud esmaabikursustel. Eesti Punane Rist korraldab koolitusi erinevatele vanuseja huvigruppidele.

EESTI PUNANE RIST

gal seisev tume kogu ei pruugi ju plaanidagi sulle häda tehagi, aga miks mitte hoida gaasi igaks juhuks taskus käepärast. „Olen alati soovinud kõigile, kes gaasi ostavad, et neil ei läheks seda kunagi vaja,” osutab Põltsama. Oliver Purik rõhutab, et enesekaitsevahendi kasutamisel tuleb olla ettevaatlik ning iga eset tuleks kasutada siiski juhtudel, kui on reaalne ja vahetu oht enda või teiste tervisele, elule ja turvalisusele. Kui enesekaitsevahendit kasutada ei osata või söandata, tuleks abi saada muul moel. Kasvõi kõva häälega karjudes, et keegi möödakäijatest saaks sekkuda.



6

TurvalisusjaKindlustus

Tõsised diagnoosid seavad elukindlustuse sõlmimise kahtluse alla Foto: Shutterstock

Elukindlustust on mõistlik sõlmida siis, kui tervis on veel korras. Pahaloomulise kasvaja ja progresseeruva haiguse korral ei pruugi see enam õnnestuda. Kaire Talviste Varakindlustuse kõrval on eestlased hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka elukindlustusele. AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turundusjuhi Jaanika Tuisk-Reinmanni sõnul on varasemate aastatega võrreldes kodulaenude kindlustamine surma ja terviseprobleemidest tingitud riskide vastu kasvanud umbes 20 protsenti. Elukindlustuslepingute sõlmimisel mängib inimese tervislik seisund olulist rolli ja tõsisemate haiguste puhul ei saagi elukindlustust sõlmida. „Lõplikku nimekirja ei saa anda, sest võimalikke diagnooside kombinatsioone on palju,” ütleb Tuisk-Reinmann. Näiteks toob ta kroonilised progresseeruvad haigused (neeru- või südamekahjustusega suhkruhaigus), samuti püsiva ja taastumatu kahjuga seisundid (nt peaaju- või südameinfarkti tulemusel). Samuti on osa psühholoogilisi häireid ettearvamatu loomuga, mis tähendab, et elukindlustus ei saa nendele riskidele hinda määrata. „On olnud juhuseid, kus terviseprobleemid ei olegi alguses oma iseloomult ravimatud või kontrollimatud, aga inimene on eiranud arstide ettekirjutisi ning seetõttu on need muutunud palju ohtlikumaks,” lisab

ta. Sellised asju tuleb aastas ette orienteerivalt kümmekond.

Tervislik eluviis annab soodustust Swedbank Life Insurance SE äriarenduse juhi Mihkel Mandre sõnul on neil võimalik ligi kolmandikule oma klientidest pakkuda nn tervisliku eluviisi soodustust. 5–7% rakendub kõrgem hind lisariski pärast ning 1–2% juhtudel keelduvad nad lepingu sõlmimisest. Mõned kliendid loobuvad elukindlustuslepingust ka ise kõrgendatud hinna pärast. „Pahaloomulise kasvaja diagnoosi korral võib juhtuda, et me ei saa lepingut sõlmida,” lisab Mandre. „Rasked juhtumid on individuaalsed.” Kindlustusmakse sõltub kasvaja paiknemisest, staadiumist ja tüübist. „Võib ka juhtuda, et saame lepingu sõlmida kohe pärast kasvaja ravi või hoopiski aastate pärast. Oleme kindlustanud palju sellised kliente, ent siis peab ravist üldjuhul olema teatud aeg möödas. Aja jooksul haiguse taastekke riskid oluliselt vähenevad.” Kui inimesel pole väga rasket kroonilist haigust või haigus allub hästi ravile, inimene on ise vastutustundlik ja tegeleb oma tervisega, saab elukindlustuslepingut enamasti ka sõlmida. Näiteks toob Mandre kõrgvererõhktõve, mille saab enamasti sõlmida standardmaksega. Samas on lepingute sõlmimisest keeldutud äsja aset leidnud tõsiste infarktide, insultide, südameoperatsioonide või alkoholist tingitud maksatsirrooside pärast. „Kui maja põleb, siis on hilja kindlustust osta. Sama kehtib ka tõsiste diagnooside puhul. Pahaloomuline kasvaja on just selline diagnoos, millega ilmselt lepingut enam sõlmida ei saa.

loo väljavõtteid. Kui arstid on diagnoosi kinnitanud, ei saa enam ka väita, et sellest poldud teadlik. „Surmajuhtumite puhul ei ole ka kedagi seda enam väitmas. Seega on info varjamise puhul kannatajaks tihti soodustatud isikud, kelle kaitseks see leping sõlmiti. See muudab lepingu sõlmimise päris mõttetuks,” arvab ta.

Elukindlustuslepingute sõlmimisel mängib inimese tervislik seisund olulist rolli ja tõsisemate haiguste puhul ei saagi elukindlustust sõlmida. Sellest tõsine soovitus noortele ja tervetele – elukindlustus on mõistlik teha siis, kui tervis veel korras on,” ütleb ka ERGO elukindlustuse juht Taivo Saar.

Kindlustusmakse suurus ja pettused Lisaks tervisele võivad elukindlustuse hinda mõjutada ka ohtlik amet (demineerija, sukelduja, kaevanduste töölised) või harrastused (eralennundus, langevarjuhüpped, mägironimine, motospordi alad jne).

Harrastuste puhul on TuiskReinmanni sõnul alati olulised detailid: kui tihti ja kuidas harrastatakse, kus harrastusega tegeletakse ja kas tegevuseks on vastavad litsentsid jms. Ainuüksi suitsetamine üldiselt kallimat lepingut ei tähenda. Küll muutub aga leping kallimaks juhul, kui suitsetamine mõjutab teisi terviseprobleeme (nt suitsetamine, põdedes kõrgvererõhktõbe või astmat). Lepingute sõlmimisel tuleb ette, küll harva, ent siiski,

ka valeinfo esitamist või info varjamist ehk kindlustuskelmust. „Olulise info varjamine on kindlustuslepingutes välistuseks, mis tähendab, et kui juhtum on selle varjatud infoga otseselt seotud, siis kindlustusseltsil pole kohustust kindlustussummat välja maksta,” ütleb Jaanika Tuisk-Reinmann. Info varjamine tuleb enamasti välja kahjukäsitluse staadiumis, kui kindlustaja saab vajadusel küsida haiglatelt ja teistelt raviasutustelt haigus-

TARK VALIK! SmartPOST kaitseb Sinu pakisaadetisi ilmastikuolude kõikumise eest – kreemid ei sula, läätsevedelik ei külmu, elektroonika ei niisku... Itella SmartPOST toimetab Sinu paki kiiresti ja mugavalt 100% ilmastikukindlasse kohta – Sulle lähimas kaubanduskeskuses asuvasse pakiautomaati. Sinul mõnusam ja Sinu pakkidel samuti! Vaata smartpost.ee

Infot ei tasu varjata Kui aga otsene seos juhtumi ja varjatud info vahel puudub (näiteks varjati südameprobleeme, ent inimene sai autoõnnetuses surma), maksab kindlustusselts hüvitise välja täies mahus. „Meie praktika olulise info varjamise juhtudel on vähendada hüvitise suurust proportsioonis varjatud riski maksumusega,” lisab Tuisk-Reinmann. Näiteks, kui õiglane elukindlustusmakse oleks olnud 50% kallim, siis petmise korral vähendatakse ka hüvitist 50% võrra. Raskete terviseprobleemide mahasalgamist tuleb Swedbanki Life Insurance SE-s ette paar korda aastas. Möödunud aastal maksis Swedbank Life Insurance SE välja 113 surmahüvitist kogusummas 0,78 miljonit eurot. Kuuel korral väljamaksest keelduti, sest neljal juhul oli varjatud tõsiseid diagnoositud haigusi ning kahel juhul oli lepingu kindlustuskaitse katkenud, kuna klient polnud tasunud kindlustusmakseid. Juhul kui inimene peaks pärast lepingu sõlmimist haigestuma, siis sellest kindlustusandjat teavitama ei pea. „Me hindame terviseriske ainult lepingu sõlmimise ajal ning edaspidi on see kindlustusandja risk. Elukindlustuse sõlmimise mõte ongi selles, et tagada oma lähedastele rahaline kindlustatus ootamatute juhtumite korral (nt surm, raske püsiv töövõimetus vms),” selgitab Mandre.


PARIMAD TALVESAAPAD TAMREXIST! LAI LIIST 12 MONDOPOINTI

KOMPOSIITTURVANINA

COFRA Bragi S3 CI HRO SRC talvesaapad

TÕMBLUKK SAAPA SISEKÜLJEL

APT TORKEKINDEL VAHETALD

art 13600

KÜLMA ISOLEERIV VÄLISTALD

THINSULATE + KARVANE VOODER

99.- € Vetthülgavast nahast pealsed, karvane vooder naturaalse villaga, lisaks THINSULATE® B200 külmaisolatsioon. Pehmest PU-st anatoomiline sisetald. Cold Defender PU/Nitriil välistald (hea vastupidavus madalate temperatuuride juures) talub õli ja mitmeid kemikaale, hea löögisummutus, antistaatilised. Komposiitnina ja APT-tald (metallivaba). Kulumiskindlad tugevdused ninaja kannaosas. Laia liistuga (12 mondopointi). Saapa siseküljel tõmblukk!

SNICKERS WORKWEAR WoolMix töö- ja spordisokid

TASUTA*

art 9202/0418

sokid

TASUTA*

(väärtus 17.- €)

TAVAHIND 17.- €

KVALITEETNE ITAALIA TÄISNAHK

*Ostes Cofra talvesaapad (art 13600 või 13500) saad kingituseks TASUTA Snickers Workwear sokid

TESTITUD -30°C KÜLMAS

THINSULATE B600 VOODER KÜLMA ISOLEERIV VÄLISTALD

COFRA Muspell S3 CI WR HRO SRC talvesaapad

LAI LIIST 12 MONDOPOINTI

art 13500

129.- € Ülisoojad talvesaapad, millel on veekindlast täisnahast pealsed (kvaliteetne itaalia nahk), tekstiilsisu kaetud aluminiseeritud vildiga, lisaks THINSULATE® B600 külmaisolatsioon. Cold Defender PU/Nitriil välistald (hea vastupidavus madalate temperatuuride juures) talub õli ja mitmeid kemikaale, hea löögisummutus, antistaatilised. Cold Barrier anatoomiline sisetald. Komposiitnina ja APT-tald (metallivaba). Kulumiskindlad tugevdused nina- ja kannaosas. Rullöösid ja lukusti võimaldavad kiiret ja kerget saapapaelte sidumist. Laia liistuga (12 mondopointi).

VEEKINDEL NAHK

KOMPOSIITTURVANINA

TEKSTIILIST TORKEKINDEL VAHETALD

ALUMIINIUMKIHIGA SISETALD

TEIBITUD ÕMBLUSED

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.12.2013 või kuni kaupa jätkub!

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

HAAPSALU Ehitajate 2a

VALGA Vabaduse 39

PAIDE Pikk 2

NARVA Tallinna mnt 19c



Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.