Turvalisus ja Ohutus by Eesti Päevalehe

TurvalisusjaOhutus veebruar 2014

Reklaamlehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11e, II korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@lehed.ee, tel 680 4514

Videovalve täiendab üldist tehnilise valve süsteemi Oma kodu (maja või korteri siseruumide ja ümbruse) jälgimist videoseadmete vahendusel ei saa Eesti turvaettevõtete liidu tegevjuhi Kaupo Kuusiku sõnul pidada videovalveks, kuna see pigem aitab pärast paharetti tuvastada, ent ei pruugi pahategu ära hoida. Kristiina Viiron

Videovalvesüsteem korteris-eramus aitab täiendada üldist tehnilise valve süsteemi, mitte ei asenda seda. Eelkõige on turvasüsteemi eesmärk ikkagi luua keskkond, mis heidutaks kurikaelu ja muudaks ründe võimaluse minimaalseks, mitte et selle abil püütaks pärast sündmust paharetti. Erinevad online-videojälgimist võimaldavad süsteemid, IP-kaamerad, mobiilirakendused, arvutikaamerad annavad isikule võimaluse saada ülevaadet kodus toimuvast. Sellist tegevust otseselt turvateenuseks ei saa nimetada. Kindlasti kehtivad siin isikuandmete kaitse seadusest lähtuvad nõuded sellise materjali kasutamiseks. Selle levitamine eraisiku või korteriühistu initsiatiivil, näiteks salvestile jäänud isiku tuvastamiseks, ei ole lubatud. Seda esineb aeg- ajalt kahjuks sotsiaalvõrgustikes. Isiku tuvastamiseks on õigus vaid politseil.

Mida saab nimetada valvamise mõistes valvamiseks ning millest oleks enamat kasu, kui vaid see, et mul on olemas pilt, mille abil üritada tuvastada kuriteo toimepanijat? Videovalve all mõistetakse eelkõige turvalisuse tagamist valveobjektil, kus videosignaal edastab pilti teatud videovalvekeskusesse (näiteks kauplustes, sadamates jne) või turvaettevõttesse. Turvalisuse tagab videosüsteem ikkagi vaid koos teiste turvasüsteemidega, näiteks liikumisandurite või erinevate läbipääsusüsteemidega. Objektidel, kus esineb erinevatel põhjustel (näiteks loomade liikumine, inimeste erinevad tegevused) häireid, võimaldab see vähendada patrulli väljasõitude arvu, kui on võimalik tuvastada, et häire põhjus ei too kaasa kahjusid või rünnet.

Foto: Shutterstock

Mida ütlete korteriühistutele, kes peavad vajalikuks oma valdust videokaameratega jälgida? Korteriühistute territooriumil on videovalve turvalisuse tagamisel peale väljas kasutatavate mehaaniliste vahendite ( aiad, tõkkepuud jne) suurema mugavusastmega ja elanikke mittehäiriv vahend. Pealegi ei saagi linnas alati maja ümber aeda ehitada või tõkkepuid paigaldada. Kindlasti on videovalve tulemuslikum siis, kui kasutada turvaettevõtte teenuseid, kus kokkulepitud tegevuste korral (näiteks graffiti joonistamine, kahtlased isikud parklas, isikud, kes püüavad tungida prügimajja, suitsetajad ja alkoholitarbijad keelatud kohas vms) reageerib turvapatrull, kes vajadusel kaasab politsei. Sellise lahenduse puhul jääb ka videosalvestiste haldamine turvaettevõtte kohustuseks. Millega tuleb arvestada, kui eraisik või korteriühistu soovib salvestada majaümbrust? Videosüsteemi paigaldamisel välistingimustesse, st avalikku ruumi peab kindlasti järgima teiste inimeste privaatsust (näiteks kaamera salvestab naabruses asuva maja aknais toimuvat, kõrvalasuva eramu

Tingimused Isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 3 kohaselt peavad isikute ja vara kaitseks isikuandmeid edastava või salvestava jälgimisseadmestiku kasutamisel korraga olema täidetud kõik kolm tingimust: • jälgimisseadmestiku kasutamisega ei kahjustata üle määra andmesubjekti õigustatud huve, • kogutud andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt, • jälgimisseadmete kasutamine tuleb selgelt teatavaks teha. Allikas: andmekaitse inspektsioon „Kaamerate kasutamise juhend” Videosüsteemi paigaldamisel välistingimustesse ei tohi see riivata teiste isikute privaatsust.

hoovi jms). Avalikus ruumis teostava videovalve puhul peavad olema selged viited, et alal on videovalve ja kes seda korraldab, et vajadusel oleks võimalik võtta ühendust. Videovalve süsteemi paigaldamist saab tellida vaid politseiametipoolset tegevusluba omavalt ettevõttelt. Tegevusloa olemasolu saab kontrollida nii turvaettevõtete liidu kui

Mida pakub Hikvision

Spetsialistide valik nr 1 Hikvision Digital Technology Co., Ltd on maailma suurim videovalveseadmete tootja. HikVision alustas tegevust aastal 2001. Hetkel töötab tehastes üle 8000 töötaja ja üle 2800 inseneri.    

IP kaamerad ja salvestid HD-SDI kaamerad ja salvestid Hübriidsalvestid Analoogkaamerad ja -salvestid

iVMS-4200 tarkvara ühildub Windows ja Apple arvutitega. Klienditarkvara võimaldab ühildada kuni 1024 kaamerat või 256 seadet.

        

ka politsei- ja piirivalveameti koduleheküljelt. Kindlasti peab süsteemi valikul olema kindel arusaam selle ülesannetest ja eesmärkidest. Kas luua eeltingimus, et rikkumisi ei pandaks toime, või tuvastada täpselt isikuid; kas süsteemile langev põhikoormus toimub näiteks pimedal ajal jne. Või on vajalik tuvastada hoopis liiklusvahendeid.

Suured lahendused:

Kolm aastat garantiid kõikidele toodetele. infrapuna valgustus. Järgmise põlvkonna Isekohanduv ehk tark infrapunavalgustus. Suurepärane tehniline tugi. Välikaamerad on loodud kestma. Töötemperatuur -30°C ~ 60°C ROI (region of interest) ehk valitav ala, kus peab olema parim kvaliteet. 3D-DNR müra vähendus, parima pildi saavutamiseks öösel. High Efficiency Encoding kaameratel. Hoiab kokku kõvaketta ruumi. Konfigureeritav BLC. Ala, mille järgi valitakse eredust.

      

IP NVR salvestid kuni 256 kaamerat Kuni 6 HDMI monitori väljundit salvesti kohta Jälgimistarkvara iVMS-4200 ühildab 1024 kaamerat iVMS-4200 tarkvara ühildab analoog-, HD-SDI- ja NVR salvestid IP piilukaamerad ja 360° panoraamkaamerad. Pöördkaamerad infrapuna valgustusega kuni 150 meetrit. SMART IP kaamerad näo tuvastusega ja sissetungi avastamisega

Väikesed lahendused:     

Plug and Play NVR salvestid PoE portidega Kaamerad mälukaardi pesadega ja WiFi kaamerad Kaamerad sisseehitatud mikrofoniga ja kõlariga Lainurkobjektiivid kaameratel kuni 98 kraadi. Suur valik erinevaid kaameraid kuni 5MP

Tunned huvi?

iVMS-4500 töötab Apple Ipad, Iphone, Android telefonidaga, tahvelarvutitega ja Windows 8 telefonidega. Rakendus on tasuta ja selle saate alla laadida Google Play poest või App store-ist. Ametlik tehase esindaja: BK Eesti AS / Tel: 650 69 01 / Laki 12, Tallinn www.bkeesti.ee

Pahatihti kasutavad ühistud süsteeme, mis võimaldavad vaid tuvastada mingit tegevust, aga isiku puhul on see praktiliselt võimatu. Salvestise parameetrid on kindlasti tähtsad. Väga tähtis on ka nimetatud süsteemide korrapärane hooldamine, eriti välistingimustes. Muidu võime olla olukorras, kus vajalikul hetkel pole salvestisega midagi peale hakata. 

Loe lähemalt kaamera funktsioonide ja süsteemi võimaluste kohta: www.bkeesti.ee/videovalve

Toodetega saate tutvuda meie kodulehel www.bkeesti.ee või messil Eesti Ehitab 2014 Eesti Näituste messikeskuses 2.-5. aprillil. Oleme kohal ja ootame teid oma stendi B2-06.

TurvalisusjaOhutus

Asjad, mis lisavad argipäeva turvalisust Foto: Scutterstock

Igapäevast elu aitavad turvalisemaks muuta mitmed lihtsad ja teada vidinad, detailid ning seaded. Mõned näited.

Turvaline kodu tähendab kurja koera ja valvsat naabrit

• Eelmisel kevadel viidi mitmetel internetilehekülgedel läbi küsitlus, millele vastas 22 908 inimest. • 26% vastanuist hindas turvalisuse tagajaks kurja koera. • 20% arvas, et turvalisuse tagajaks on valvas naaber ja heakorrastatud kodu ümbrus. • 19% arvates on selleks turvauks. • 10% eelistas kodu turvalisemaks muutmisel turvafirmat ja politseid 6% vastanutest. • Küsitlus „Minu kodu on turvaline tänu…” viidi läbi kuritegude ennetamise kuu raames. Allikas: korteriühistute liit

Agne Narusk Mürgisümboliga kleebised. Päris kindlasti võiks sünged hoiatavad pealuud vajalikesse kohtadesse kleepida seal, kus liigub lapsi. Õnnetusjuhtumite statistika näitab, et mürgistusjuhtumid kodus on ühed väikelastega sagedamini juhtuvad õnnetused. Kleebisega saab ära märkida nii ohtliku kodukeemia värvilised pudelid kui ka näiteks kapiukse, kuhu taha ei tohiks kõrvalistel asja olla. Kõrgele kappi võiks eest ära panna ka kõik ravimid. Lastele tuleb selgitada, mida vastavad kleebised tähendavad. Kleebise võib saada erinevaid silte ja märgiseid müüvatest lettidest või printida internetist paberile ja peale liimida. Infot saab vajadusel mürgistusteabekeskusest. Naabrivalve häirenupp. MTÜ Naabrivalve pakub üksi elavatele või suurema osa päevast üksi veetvatele vanuritele, puudega inimestele ja kõigile neile, kes ei saa kodus hätta sattudes ise kiiresti tegutseda, häirenupu teenust. See tähendab, et koju paigaldatakse suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest

GSM-keskusest koosnev süsteem. Häirenuppu kannab inimene enda küljes, see lubab tal abi kutsuda näiteks siis, kui ta kukub õnnetult või ei pääse gaasipliiti kinni keerama vms. Kui kohalik omavalitsus pakub häirenupu teenust, saab süsteemi muretseda odavamalt või üldse tasuta. Kui mitte, saab raha eest selle tellida otse Naabrivalve mittetulundusühingust. Vana hea uksesilm. Enamikul ustel see on, kuid vähesed kasutavad. Kui uksesilm on väljast kinni kaetud või nõuab sisse laskmist tundmatu, on põhjust ust mitte avada – seda tuleb kindlasti selgitada lastele, õpetab G4S turvafirma blogi. Kraanisegisti fiksaator. Majas, kus on väikesed lapsed, on mõistlik panna kraanile veesegisti, mida on võimalik fikseerida kindlasse asendisse. Vannitoa kraanivee temperatuur ei tohi kunagi olla kuumem kui 40 °C, köögivesi mitte üle 55 °C. Ukse ja akna fiksaator. Taas oma lihtsuses geniaalsed, kuid äärmiselt vajalikud asjad seal, kus on lapsi. Fiksaator ei või-

Kleebisega saab ära märkida nii ohtliku kodukeemia värvilised pudelid kui ka kapiukse, kuhu taha ei tohiks põhjuseta asja olla.

malda akent avada rohkem kui 8 –10 sentimeetri võrra. Uksele on soovitatav paigutada piiraja, mis takistab selle täielikku sulgumist. On ka elastseid materjale, millega võib vooderdada

ukse hingedepoolse sulgumisjoone, teab õpetada portaal Emmedeklubi.ee. Radikaalsem soovitus on paigaldada aknapiidale ja uksele üles lausa lisariiv. Kõikvõimalikke laste turvalisu-

sega seotud vidinaid on kõige parem otsida kaubavalikuga lastetarvete poodidest. Kaitsevõred küttekoldele. Pliidi, praeahju, küdeva ahju või tulise radiaatori saab muust

elamisest eraldada turvapiirdega, mida on lihtne kinnitada, kuid mis on piisavalt kindlast materjalist ning kitsaste varbvahedega. Müüakse neid beebiboodides. Nurgad ümaraks. Pole üldse paha mõte saag kätte võtta ja lauanurgad kumeraks saagida ning ära lihvida. Lihtsam variant on osta nurgakaitsed, neid on saada mitmes variandis ja hinnas. 

Foto: Eesti Punane Rist

Tähtis on anda esmaabi õigesti Kõnnite mööda teed, lobisete telefoniga või saadate parasjagu SMS-i, ootamatult libisete ja kukute selili? Kiirustate bussile, jooksete kodutrepist välisukse suunas, komistate ja kukkudes lööte pea ära? Kuidas toimida, et aidata inimest, kellega on juhtunud õnnetus. Kas Sina oskaksid aidata? Ellen Sternhof Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja Tädi Roosi lobiseb sõbrannaga telefonis pikalt ja laialt, ühel hetkel märkab ta kella ja lõpetab kõne. Kiirustades viskab mantli selga ja jookseb välisukse suunal nööpe kinnitades trepist alla. Viimastel trepiastmetel jookseb tädi Roosi jalgade eest läbi armas kiisu Ints, kahjuks kaotab tädi tasakaalu ja kukub, lüües oma pea ära vastu trepiastet. Välisuksest just siseneb naaber Jüri ja märkab Roosit. Mida peaks Jüri tegema, et aidata? Mida peaksid täheldama, kui keegi on kukkunud? Kui kannatanu on teadvusel, uuri, kust valutab, kui suur on valu tugevus? Kas ajab iiveldama? Kas kannatanu on võimeline ise püsti tõusma?

Ajupõrutuse tunnused: •• lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat, •• mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on ajupõrutus, •• pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab. Ohtlikud sümptomid: •• löögi korral pähe tekib ajus kaks vigastuskollet: üks löögikohal, teine vastaspoolel, •• ninast tuleb vesist, kergelt verist vedelikku, •• silmade ümber tekivad sinised verevalumid, kuigi otsest lööki silmade ümber pole olnud. Helista kiiresti 112! Esmaabi: Aseta vigastuse kohale midagi jahedat. NB!!! Külma ei tohi asetada otse nahale! Külmakott tuleks mähkida rätiku sisse ja alles

seejärel asetada valu piirkonda! Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta püsivasse külili asendisse. Kutsu 112! Mida aga peaksid täheldama, kui keegi on kukkunud selili? Kõige sagedamini tekivad valud selja alaosas (ristluu piirkonnas) pärast kukkumist. Terava valu korral on soovitav lamada ja anda rahu, vajadusel asetada külma. Kui kannatanu on teadvusel, uuri, kust valutab, kui suur on valu tugevus? Kas ajab iiveldama? Kas kannatanu on võimeline liigutama käsi ja jalgu? Kindlad selgroovigastuse tunnusteks on surin jäsemetes ning mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus. Tavaliselt püüab inimene tõusta püsti pärast kukkumist, aga kui inimene jääb lamama või

Hooletus ees, õnnetus taga.

ei soovi tõusta, tuleks säilitada rahu ja olla kannatanu kõrval kiirabi saabumiseni, kes otsustab seisundi raskuse üle. Püsiv küliliasend Kannatanu, kes lamab selili ja on teadvuse kaotanud, tuleks keerata püsivasse külili asendisse. Nii hoitakse hingamisteed avatud ja välditakse oksemasside sattumist hingamisteedesse. Seljavigastuse kahtlusega inimesel võib keerata pead ettevaatlikult külje peale, säilitades avatud hingamisteed. Kuidas keeratakse? Abistaja peaks laskuma põlvili, võimalikult kannatanu kõrvale. Sirutama kannatanu sinule lähe-

malasuva käsivarre välja. Teine kannatanu käsi asetage talle üle rinna. Haarake kaugemast õlast ja puusast ning pöörake kannatanu enda poole. Kontrollige, et kannatanu pea jääks käsivarre peale. Kergemate vigastuste korral võib peale külmakoti asetamist teha ka nn külmamassaaži. Asetage vigastada saanud kohale jääkott, masseerige selle ümbrust 5–7 minutit. Iga trauma on erineva tugevusastmega ja soovitav on pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, veendumaks vigastuse tõsiduses ja edasises ravis. Iga ravimata jäänud trauma võib muutuda krooniliseks ja raskemakujuliseks. Selleks, et kannatanut tõeli-

selt abistada, on tähtis anda esmaabi õigesti. Õnnetuses on tähtis esmaabivõtete praktiline oskus, mida on võimalik omandada Eesti Punase Risti korraldatud esmaabikursustel. Esmaabikoolitustel räägitakse päevakohasest esmaabist põhjalikumalt ning koolitusi korraldatakse erinevatele vanuse- ja huvigruppidele.

EESTI PUNANE RIST 95

TurvalisusjaOhutus

Kodu kindlusta enda vajadusi silmas pidades Eesti kodude kindlustamise statistika näitab, et üle poole kodudest on kindlustamata. Sageli põhjendatakse mittekindlustamist väheste rahaliste vahenditega, mõtlemata sellele, mis läheb maksma kodu taastamine õnnetusjuhtumi korral. Tiia Prööm Seesam Insurance ASi turundusjuht Kodu kindlustama hakates on kõige tähtsam selgeks mõelda, miks kindlustust vaja on –alustades sellest, kas kindlustatakse maja, korterit, abihooneid, sauna või maamaja ning kaardistada ohud, mis kodu varitsevad. Seesami tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul on läbi aegade olnud vähemuses need inimesed, kes tunnevad huvi, mida nende kindlustuspakett katab. „Sageli tehakse kindlustus vaid panga nõudel või võetakse koguriskikindlustus ja arvatakse, et kõik erinevad juhtumid on sellega kaetud. Tegelikult aga nii ei ole, sest ka koguriskikindlustusel on välistused, millega tuleb kindlasti tutvuda,” selgitab ta. Mured saavadki alguse sellest, et tingimused pole endale selgeks tehtud, kuna soovitakse kiiresti, mugavalt ja odavalt kindlustus sõlmida. „Sageli jõuavad meediasse juhtumid, kus on valitud kitsam kindlustuskaitse, tingimustes on välistused selgelt toodud, kuid inimesel ei ole aega süveneda ja ta ei teadvusta tagajärgi,” märgib Gilden.

välja mõelnud enda jaoks suurimad riskid õnnetuse korral kinnisvara taastamisel. Samamoodi peab kodu omanik mõtlema, mille osas tal riske maandada vaja on,” selgitab Gilden. Kui endal on seda keeruline välja uurida, võib paluda kindlustusspetsialistilt selgitust pakettide erinevuste kohta. Näiteks eakamad inimesed hindavad kõige riskantsemaks tuld ja tormi, ülejäänud väiksemad kahjud ollakse valmis ise katma ja parandama. Selliste kindlate riskide vastu kaitset ostes saab

Kahjukäsitlus räägib juhtumitest, kus kuum tuhk on asetatud kergesti süttivasse anumasse siseruumides või küünlad hooletult põlema unustatud.

odavamalt hakkama, kuid peab endale samas ka kindlustuskaitse piiratust teadvustama. „Tegelikult tekitab kõige enam kodukindlustuste puhul kahju vesi. Lisaks tavapärastele torustiku leketele võib vesi tulla sisse ka vuukide vahelt või läbi katuste,” selgitab Gilden. Enamasti juhtuvad sellised ebameeldivad üllatused just siis, kui korteri perenaist või peremeest ennast kodus pole või on koguni puhkusel, seetõttu on ka kahjustuste ulatus väga suur. Ehituspraaki kindlustus ei kata Pakkumise küsimisel tuleb olla ka ise täpne: mis on maja (ja teiste objektide) suurus, ehitamise aasta, missuguseid renoveerimistöid on tehtud ja millal (kas renoveeritud on elektrisüsteem, torustik ning küttesüsteem, katus). Kas soovitakse kindlustada ainult ehitist või sinna juurde ka kodust vara. Samuti on väga oluline tähele-

Mõtle läbi kõik riskid Kindlustust tehes tasub kõigepealt ise kodus ringi vaadata ja läbi mõelda, mis on need juhtumid, mida kõige rohkem kardad. „Kui pank nõuab kindlustust, siis ta on väga täpselt

Naabrivalve – hooli, märka, reageeri

panu pöörata ohutusõuete järgimisele. Tihtipeale tuleb ette olukordi, kus näiteks kamina ees puudub klaasist või plekist kaitseala. Selliste väikeste nüansside ilmnemisel neile ohtudele ka tähelepanu pööratakse. Kahjukäsitlus räägib juhtumitest, kus kuum tuhk on asetatud kergesti süttivasse anumasse siseruumides või küünlad hooletult põlema unustatud. Kõike aga ei näe ka kindlustusselts ette, sest lepingu sõlmimisel sageli tänapäeval enam kohale ei minda. Igal kindlustusseltsil on kokku pandud omad ohutusnõuded ja nendega tuleks tutvuda ise ning tutvustada neid ka pereliikmetele,

Mida arvestada kindlustuspartneri valikul: • Millised on tingimused ja kui arusaadavad need on? • Kas saad kõikidele oma küsimustele vastused? • Hind on tähtis, kuid mitte põhiargument. • Kui sarnaste tingimuste vahel on väga suur hinna erinevus, siis peaks küsima, millest see tuleneb. • Tuttavate kogemus. Allikas: Seesam Insurance AS

Foto: Siim Lõvi

Inimesed on hakanud üha rohkem tunnetama vajadust kaitsta oma vara ja turvalist elukeskkonda. Marek Väljari MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Turvalisus on koostöös loodud väärtus. Naabrivalve sektorid on loodud enamikus Eesti maakondades. Kokku on liitunud majapidamisi ligikaudu 11 000 enam kui 500 paigast üle Eesti. Naabrivalve eesmärk on tõsta elanikkonna turvalisust kodudes ja lähiümbruses elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Ühisesse tegevusse kaasatakse naabrid, politsei,

kohalik omavalitsus ning naabrivalve ühing. Naabrite koostöö on piirkonna turvalisuse nurgakivi, mis toimib põhimõttel hooli, märka, reageeri. Naabrivalve abil on lihtsam naabritega tuttavaks saada ja niimoodi on kergem märgata võõraste kahtlast tegevust. Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad teie piirkonna ning teevad teie tegevuse nähtavaks ka teistele. Loodud piirkondade sektorivanematega vesteldes ilmneb, et juba naabrivalve plakatite ülesseadmine loob turvalisema elukeskkonna.

Kuidas liituda Naabrivalvega? Naabrivalvega alustamise eeldus on Sinu huvi kodukoha turvalisuse parandamise vastu. Jaga seda mõtet oma naabritega. Naabrivalve liikumist võib tutvustada näiteks külapäeval, ühistu üldkoosolekul või ka näiteks naabreid hoovi kokku kutsudes. Kui siis naabrivalvega liitumise soov on olemas, tuleks valida endi hulgast tulevase naabrivalve sektori vanem, kes esindab naabrivalve sektori liikmeid koostööpartneritega suhtlemisel. Edasi tuleks täita ühingust või

soovitab Gilden. „See on mõnes mõttes ka ennetav tegevus, mis aitab vähendada kahju ulatust või ka parimal juhul kahju tekkimise võimalust.” Üks olulisemaid nüansse, mida uusehitiste ja ka renoveeritud elamute puhul võiks teada, on see, et ehituspraaki kindlustusfirmad enamasti ei kata. Omanikul on õigus esitada müüjale pretensioon oluliste asjaolude avastamisel kahe aasta jooksul ning taolised probleemid peaks siis juba müüja lahendama või hüvitama. Kindlustusspetsialistid soovitavad jälgida ka seda, kellelt ehitus- või parandustööd tellida. Kui eraisik pakub eraisikule teenust, siis pole hiljem kellegi poole probleemide korral pöörduda, kuna pretensioone saab teha üksnes juriidilisele isikule. Kindlustusseltse on palju ja hinnad sageli väga erinevad. Mille põhjal siis ikkagi hind kujuneb. „Kindlustusmakse suurus sõltub valitud kindlustuskaitse variandist ja omavastutusest. Samuti on olulised hoone tüüp, selle suurus, vanus, kandekonstruktsioon ja ehitamiseks kasutatud materjalid. Hind läheb kallimaks ka siis, kui ostetakse täiendavalt juurde mõni lisakaitse, nagu näiteks vastutuskindlustus,” selgitab Gilden.

Naabrite koostöö on piirkonna turvalisuse nurgakivi, mis toimib põhimõttel hooli, märka, reageeri.

naabrivalve kodulehelt saadud blanketil nimekiri elanikest, kes soovivad naabrivalve liikumisega ühineda, ja edastage nimekiri naabrivalve ühingule. Naabrivalve sektor saab alguse ühingu poolt ettevalmistatud kootöölepingu sõlmimisega. Uue sektori liikmed saavad oluliste numbrite lehe kõikide naabrite ning koostööpartnerite kontaktidega ja infomaterjalid nõuannetega turvalisuse parandamiseks.

Naabrivalve piirkonna märgistamiseks saate vajaliku arvu plakateid ning kleebised. Lisainfot ja abi saab: Naabrivalve kodulehelt www.naabrivalve.ee tel: 6 522 522

Mõned lihtsad turvasoovitused: • korralik uks ja lukk aitavad kodu turvalisemaks muuta • uksesilm aitab kindlaks teha, kes ukse taga • ka kodus olles hoia välisuks lukus • eramajas ülakorrusel magades ära hoia alumisel korrusel aknaid lahti • eramaja puhul aias töötades hoia majauks lukus, sest Sa ei näe ega kuule, mis teisel pool maja toimub • aiatööde lõpetades paiguta aiatööriistad kuuri, keldrisse või garaaži • kui jalgrattasõit tehtud, vii see tuppa, kuuri või garaaži. Aeda järelevalveta jättes võib sellest ilma jääda. Kehtib ka teiste kergesti kaasavõetavate spordivahendite kohta, nagu rulluisud jne.

Allikas: Naabrivalve

TurvalisusjaOhutus

Elu viitsütikuga pommi otsas Suitsukonisid alla pilduv naaber peab teadma, et tema isekale käitumisele järgneb tõsine karistus.

Foto: Eero Vabamägi

Seadus karistab

Karistusseadustik: § 203 Võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus: § 662 Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Vilve Torn 17. septembril kl 14.58 teatati häirekeskusele, et Pärnus Metsa tänaval tuleb viiekorruselise kortermaja teise korruse rõdult suitsu. Päästjate saabudes selgus, et ühe korteri rõdul oli umbes ruutmeetrisuurune põleng, mille päästjad kustutasid. Rõdupõleng sai arvatavalt alguse ülemistelt korrustelt visatud suitsukonist, mis kukkus alumise korruse rõdul olnud plastist, kuiva kasvuturbaga täidetud lillekasti. (2012) 22. aprillil kl 15.57 teatati päästjatele, et Haapsalus Sadama tänaval on süttinud kohtumaja teise korruse rõdu. Enne päästjate saabumist oli rõdu põrandalaudist kustutatud pulberkustuti ja veega. Päästjad avasid rõdu kustutamiseks konstruktsioonid. Esialgsel hinnangul sai rõdupõleng alguse sinna hooletult visatud suitsukonist. (2013) 2. detsembril kl 00.12 teatati häirekeskusele, et Tallinnas

Kui kortermaja elanik peab naabrite pärast elama tulehirmus, tuleks oma kodu kindlustada, kuna koos sellega saab ka rõdu kindlustuskaitse.

Mustamäe teel põleb kortermaja ühe korteri rõdu. Päästjad kustutasid põleva rõdu. Põleng sai esialgsetel andmetel alguse rõdule visatud ja lohakalt kustutatud suitsuotsast. (2013) Need on üksikud näited kõikjalt Eestis, kus hooletu suitsetaja poolt allaloobitud suitsukonist süttis rõdu. Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirs ütleb, et alanud aastal rõdult alguse saanud põlenguid ei meenu, kuid 2013. aastal oli rõdult alguse saanud eluhoone tulekahjusid üle vabariigi 39 ja 2012. aastal 31.

OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn

Rõdu kui korteri osa Kui enamikul juhtudel päädib rõdu põleng väiksemate tahma- ja veekahjustustega, siis Tartus Mõisavahe tänaval asuva korteri hävitas ülanaabri hoolimatu tegu täielikult. Korteri perenaine Kristel Nuudi ütles pärast juhtunut „Reporterile” antud intervjuus, et tõenäoliselt sai põleng alguse allavisatud suitsukonist, mis kukkus poroloonkattega tooli peale. Et naine ei viibinud saatuslikul päeval kodus, leviski kahjutuli kaugele. Kahjuks oli korter kindlustamata ning kõik renoveerimis- ja remondikulud tuli tasuda korteriperenaisel. Kui kortermaja elanik peab aga pidevalt n-ö viitsütikuga pommi otsas elama, tuleks esimese asjana ette võtta kodu kindlustamine, sest erinevalt laialt levinud arvamusest saab ka rõdu kindlustada. ERGO eraisikute varakind-

lustuse riskijuhi Tuuli Kalbergi sõnul loetakse rõdu kodu kindlustamisel korteri osaks ja seega on see korterit kindlustades automaatselt kindlustatud. Ja kui korteris kindlustatakse ka kodust vara, on see lisaks korterile ka rõdul kindlustatud. „Seega, kui ülemine naaber oma rõdul suitsetab ja alumise korruse rõdu ja seal olev vara seetõttu põlengus kahjustuvad, on tegemist kindlustusjuhtumiga,” ütleb Kalberg. If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss ütleb täiendavalt, et Ifis loetakse hoone üldpinnaks selle kõigi ruumide, sh rõdude, verandade ja terrasside põrandapindade summa. „Korterite puhul on samuti kindlustatud automaatselt ka rõdud, kuid mitte ebaseaduslikult ehitatud juurdeehitused.” Kuidas naabrit korrale kutsuda? Mis saab aga neist paljudest, kes on oma korteri kohusetundlikult kindlustanud, aga peavad endiselt hooletu ja teistest mitte hooliva ülemise korruse naabri pärast alalist hirmu tundma. Indrek Hirs ütleb, et rõdul suitsetamine pole keelatud, aga kindlasti peab arvestama heakorra ja ühiselu reeglitega. Kui inimene oma lohakalt kustutatud suitsuotsi alumise naabri rõdule loobib, on see ilmselgelt ebaõige, ohtlik, ja äärmiselt häiriv tegevus. „Mina soovitaksin helistada politseisse.”

Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Tuuli Härson annab nõu juhuks, kui kellegi vara on juba kahjustatud. „Pöörduge piirkonnakonstaabli poole või lähimasse politseijaoskonda. Kui rõdule visatud koni on põhjustanud põlengu ja elaniku vara on olulisel määral kahjustatud, alustatakse juhtunu kohta kriminaalmenetlust. Konide ja muu prahi rõdudele viskamise korral saab aga aidata munitsipaalpolitsei, sest tegemist on linna heakorraeeskirja rikkumisega.” Härson lisab, et enamasti on probleemide taga konkreetsed inimesed, kes ei pruugi tajuda, et nende käitumine teisi häirib. Seega tuleks need teemad läbi rääkida ühistu koosolekul. Sageli piisab sellest, kui elanikud omavahel need teemad selgeks räägivad. Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen ütleb, et ühe võimalusena võib korteriühistu kokku kutsuda omanike koosoleku ja teha ühiselu reegleid rikkuvale korteriomanikule ettepaneku ühistust lahkumiseks. Korteriomandiseadus § 14, lg 1 ütleb, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Samuti ütleb korteriomandiseadus, et võõrandamisnõude saab esitada korteriomanikule ka siis, kui ta häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Mattiiseni sõnul pole tema praktikas rõdul suitsetamise pärast korteriomandi võõrandamist soovitud, aga on paar ühistut, kes on koridoris suitsetamise pärast sellise päevakorra punktiga omanike koosoleku kokku kutsunud ja pärast koosolekut on probleem lahenenud. „Tegelikult ei tohi rõdudel (trepikodades, keldrites) olla kergesti süttivaid asju. Kui aga korteriomanikud ladustavad siiski oma rõdudele esemeid, mis võivad tulekahju tekkimist põhjustada, tuleks pöörduda päästeametisse, et nad teeksid korteriomanikule ettekirjutise,” lisab Mattiisen. 

TurvalisusjaOhutus

Raudtee ületamisel võta klapid peast Foto: Andres Putting

Jalgrattur, pane tähele: • Raudteeületuskoht pole reguleeritud ülekäigurada, kus jalgratturil on rohelise tulega eesõigus. • Raudteel on eelisõigus alati rongil. • Raudteed ületades tuleb veenduda selle toimingu ohutuses. • Jalgrattaga raudtee ületamisel ülesõidukohas jälgi, et sõidad risti rööbastega. • Jalgrattaga raudtee ületamisel ülekäigukohas peab jalgrattur ratta seljast maha tulema ja ületama raudtee jalakäijana. • Raudtee ületamisel võta klapid kõrvadest välja. • Raudtee ülesõidul põlev punane tuli on samaväärne maanteefooris põleva punase tulega. • Veendu, et mööduva rongi tagant ei tule teist rongi. Allikas: OLE Rong on alati tugevam • 2013. aastal toimus kokku 15 raudteeõnnetust, mis jääb samale tasemel 2012. aastaga. • 2011. aastal toimus 28 raudteeõnnetust. • Mootorsõiduki ja rongi kokkupõrke juhtumeid oli 8 ning neis hukkus üks inimene, vigastatuid ei olnud. • Rongi otsasõite raudteel viibinud inimestele oli 7, neis sai vigastada 4 ja hukkus 3 inimest. • Võrreldes 2012. aastaga on otsasõitude arv vähenenud 5 võrra. • Raudteeõnnetuste peapõhjus on liiklejate tähelepanematus ning ohutusnõuete eiramine. Allikas: tehnilise järelevalve amet Raudtee ületuskohal on alati eesõigus rongil, see reegel kehtib nii jalakäijaile kui ka ratturitele.

Raudtee on kõrgendatud ohupiirkond, kus kõik liiklejad peavad andma eelisõiguse rongile. Paljud raudteeõnnetused juhtuvad just asjatu kiirustamise ning liiklejate tähelepanematuse tõttu. Kindlasti ei tohiks raudtee piirkonnas liiklejad tegeleda kõrvaliste asjadega, mis hajutavad tähelepanu ning kuulmis- ja nägemisvõimet. Signe Kalberg Üha rohkem hakkavad muret tegema jalgratturid, kes arvavad, et kuna uus liiklusseadus lubab neil reguleeritud ülekäigurajal teed ületada ratta seljast maha tulemata, siis võivad nad seda teha ka reguleerimata ülekäigurajal ja raudtee ülekäigukohas. Mullu novembris juhtus Tartus Tammelinnas traagiline õnnetus raudteel, kus hukkus 17-aastane noormees. Kokkupõrge tagajärjel hukkus jalgrattur sündmuskohal. Vedurijuhi sõnul lasi ta ootamatult raudteeülesõidule ilmunud noormehele ka hädasignaali, kuid kahjuks ei päästnud see jalgratturit kokkupõrkest. Noormehe juurest leiti mobiiltelefon, mille külge olid ühendatud kõrvaklapid. Lõuna prefektuuri operatiivjuhi Indrek Koemetsa sõnul ei saanud politsei välistada, et õnnetuse juhtudes kuulas noormees kõrvaklappidest muusikat, mille tõttu oli tema tähelepanu hajunud ja ta ka rongijuhi antud hädasignaali ei kuulnud. Ka ei kasutanud noormees kaitsekiivrit. 2011. aasta suvel kehtima hakanud liiklusseadus andis jalgratturitele teatud tingimustel eesõiguse autode ees ülekäiguradadel tee ületamiseks. „Millega

aga jalgratturid ei arvesta, on see, et raudteel on ülekäigukohtades eelisõigus alati rongil. Nii nagu on reguleerimata ülekäigukohal eelisõigus autol, mitte jalgratturil,” ütleb raudteeohutusega tegeleva rahvusvahelise mittetulundusühingu Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. Raudteel kehtivad teised reeglid Kahjuks unustavad raudtee ületajad sageli, et kui auto suudab otsasõidu vältimiseks teelt kõrvale pöörata, siis raudteel pole rongijuhil seda teha mitte kuidagi võimalik. Isegi pidurdamine ei aita, kuna 90-kilomeetrise kiirusega sõitva kaubarongi pidurdusteekond võib kujuneda 2 km pikkuseks. Sama kiiresti sõitev ja väga vaikselt liikuv uus reisirong saab pidama alles 600–700 meetri jooksul. „Raudtee ülekäigukohal puudub sebra, mis annaks jalakäijale eesõiguse,” rõhutab Vahemets. Ta lisab, et kui vanem põlvkond veel hästi mäletab õpetussõnu raudteel käimise ja ületamise ning rongi ohtlikkusest, siis täna näeme sageli, et raudteeülesõitudel jalakäijad ja jalgratturid eiravad teadlikult punast foorituld ning kuulavad samal

ajal kõrvaklappidest muusikat, seades niimoodi ohtu oma elu. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitsei osakonna komissari Riho Tänaku hinnangul tekivad jalgratturite ja autojuhtide arusaamatused teede ületamisel kehtiva liiklusseaduse tõttu. Reguleeritud ülekäiguradadel probleemi pole, sest kui autojuhile põleb fooris punane tuli, saab jalgrattur tee ületada ja vastupidi. Pöördel on jalgratturil eesõigus ning ka sellega pole politsei andmeil palju probleeme ette tulnud. Tänaku sõnul on kõige hullem seis reguleerimata ülekäiguradadega, mida uus liiklusseadus lubab jalgratturil ületada, aga omal vastutusel. Tema hinnangul ei pruugi asi olla mitte ainult seaduse tekstis, vaid ka selles, kuidas seda liiklejatele serveeriti. Räägiti, et ratturitele anti eesõigus. Õigused jäävad inimestele väga hästi meelde, aga kohustused ununevad paraku ära. Jalgratturitel (ja vahel ka jalakäijatel) kipub ununema kohustus enne ülekäigukohale astumist veenduda, et asfaldist või rauast tee ületamine on talle ohutu. 

TurvalisusjaOhutus Sõlmi hea kindlustusleping • Hea kindlustusleping on see, milles on kindlustatud just see vara ja selles ulatuses, mis vastab sinu tegelikele vajadustele. • Hea kindlustuslepingu sõlmimiseks tasub võtta vähemalt kolm erinevat kindlustuspakkumist, võrrelda neid omavahel ning alles siis teha oma valik. • Lepingu sõlmimisel on oluline endale selgeks teha, mida võetakse aluseks kindlustusväärtuse arvestamisel. • Kodu kindlustamisel võetakse tavaliselt aluseks elamu või korteri taastamisväärtus, mitte aga turuväärtus. • Kindlustamist taastamisväärtuse ulatuses nõuavad reeglina ka pangad, kui nad eluaseme soetamiseks laenu annavad. • Vanade ja renoveerimata hoonete kindlustamisel võib kindlustusselts aluseks võtta ka hoone jääkväärtuse. • Lisaks sellele, et elamispinna taastamisväärtuse pakub välja kindlustusselts, peaks elamu või korteri omanik ka ise hindama, kui palju eluaseme taastamine maksma võib minna. Selleks tuleb võrrelda kindlustusseltsi poolt pakutud taastamisväärtust kehtivate ehitushindadega. • Nii saab hinnata, kas kindlustusseltsi poolt pakutav hind ja seeläbi arvutatud kindlustusmakse on sobiv. • Alati tasub küsida samasugustel tingimustel pakkumist ka teistelt kindlustusseltsidelt. **Ehitushindade muutumise kohta leiab ametliku info statistikaameti kodulehelt. • Kui ehitushinnad langevad, peaks seda arvesse võtma ka hoone taastamisväärtuse hindamise puhul. • Kui leiad, et kindlustusseltsi poolt pakutud taastamisväärtus ei arvesta tänast ehitusturu olukorda, siis asu seltsiga läbirääkimistesse. • Kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal, on tegemist alakindlustusega. • Sel juhul hüvitab kindlustusselts kahju võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. • Näiteks kui kindlustussumma on 50% väiksem kui kindlustusväärtus, siis vastavas proportsioonis väheneb ka kindlustusseltsilt saadav hüvitis. • Kui näiteks maja taastamisväärtus on 100 000 eurot ja kindlustusleping on sõlmitud 50 000 eurole, siis maja täieliku hävimise korral hüvitab kindlustusselts 25 000 eurot. • Alakindlustus võib tekkida ka näiteks olukorras, kus ehitushinnad väga kiiresti tõusevad. Siis ei ole kindlustusseltsilt saadud hüvitisega enam võimalik eluaset täies mahus taastada. • Eluaseme kindlustamisel on kindlustushuviks sageli elamu taastamisväärtus. Allikas: www.minuraha.ee

Tuleohutud puitmajad Uus käsiraamat projekteerijale ja ehitajale Lisainfo: ET Infokeskuse AS; Rävala pst 8, Tallinn; tel 660 4555 www.ehituskeskus.ee

Kindlustus võtab jutule ka kasutusloata maja omaniku Foto: Karin Kaljuläte

Kasutusloa kui dokumendi puudumine pole kahju hüvitamisest keeldumise või hüvitise vähendamise aluseks. Signe Kalberg Kui elamu omanik tahab oma kodu kindlustada, siis annab ta kindlustusseltsile teada maja ehitusaasta, üldpinna, turvalisuse, küttekolde olemasolu ja muu sellise kohta. Vahel esitab ka hoonest pildid, vahel on vajalik hoone ülevaatamine kindlustusseltsi esindaja poolt. Üks küsimus, millele vastata tuleb, on: kas hoone ehitustööd on lõpetatud? Kui pole, selgitatakse välja, millises ehitusfaasis hoone kindlustamise hetkel on, samuti küsitakse, kas hoone ehitamiseks on kehtiv ehitusluba. Kui hoonel on ehitusluba ja hoone karp on valmis, pole takistusi kodu kindlustamisel. „Kindlustada saab ka kasutusloata hoonet. Kahju hüvitamisest keeldumine või hüvitise vähendamine saab tugineda mingile rikkumisele, mis tehtud ehitamise käigus või ka hoone kasutamisel. Näiteks kui küttekolle oli ehitatud tuleohutusnõudeid eirates ja hoones tekkis seetõttu põleng. Või oli elektrisüsteem projektita ja ebakvaliteetselt ehitatud, mistõttu tekkis rike,” ütleb ERGO eraisikute varakindlustuse riskijuht Tuuli Kalberg. Rikkumisel peab omakorda olema seos tekkinud kahjuga. „Eeldame kindlustuslepingut sõlmides alati, et hoone on püstitatud projektikohaselt ja ehitusloa alusel (kui vastavad nõuded ehitamise ajal kehtisid), kehtivaid ohutusnõudeid ja häid ehitustavasid järgides,” lisab ta. Kui kasutusloa väljastamisest on keeldutud, uurib kindlustusandja pisut põhjalikumalt, mis puudused hoonel esinevad ja sõltuvalt vastusest otsustab kindlustuskaitse pakkumise võimalikkuse. Kasutusluba annab kindlustunde Ehitusseaduse kohaselt on hoone omanik kohustatud ehitise valmis saades taotlema hoonele ka kasutusluba. Hoolimata sellest nõudest on enamik eramuid endiselt ilma kasutusloata ja nii ka If kindlustab hooneid, millel see puudub. „Nõuame aga ehitusloa olemasolu vältimaks olukorda, kus tegemist on ebaseadusliku ehitisega,” ütleb If Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Marit Raag. Ta lisab, et ilma ehitusloata on soovitud samuti elamuid kindlustada, sellisel juhul on juba vajalik

Kui hoonel on ehitusluba, kuid pole kasutusluba, pole takistusi kodu kindlustamisel.

täpsem selgitus, mis põhjusel seda luba ei ole ja kui pika aja jooksul on võimalik ehitus- või kasutusluba muretseda. „Siis otsustame, kas konkreetset hoonet kindlustada või mitte. Üldiselt ei taha kindlustusselts kindlustada ebaseaduslikke ehk ehitusloata hooneid, kuna kahju korral puudub seaduslik võimalus hoonet taastada,” selgitab ta.

lustusfirma teada, kas kinni on peetud erinevatest ohutusnõuetest –näiteks kütte-, elektri- ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nõuetekohaselt ja nõuete puudumisel nii, et nende kasutamine ja hooldamine oleks ohutu. Samuti tuleks suitsulõõre ja korstnaid puhastada kord aastas ja vähemalt kord viie aasta

Ohutuse nimel on kasutusluba ju vajalik eelkõige majaomanikule endale. Päästeameti andmetel toimus 2013. aastal kasutusloata hoonetes ligi 100 tulekahju, kus enamikus oli tegemist elamutega. Kui elamule on väljastatud kasutusluba, on see kinnitus, et hoone ehitamisel pole tuleohutuse seisukohast midagi valesti tehtud või hoopis tegemata jäetud. Ohutuse nimel on see ju vajalik eelkõige majaomanikule endale. Oma kodu kindlustajalt tahab kind-

jooksul tuleks teenus tellida kutsetunnistusega korstnapühkijalt. Ka Salva Kindlustus ei sea hoone kindlustamise eeltingimuseks ehitise kasutusloa olemasolu, vaid määratleb oma tingimustes, et ehitis peab vastama Eestis kehtivatele ehitusnormidele. „Kasutusloa olemasolu iseenesest veel ei taga, et ehitis on korrektselt ja kvaliteetselt ehitatud,

vaid pigem määratleb ehitise õigusliku staatuse,” selgitab Alver Kivirüüt, Salva Kindlustuse ASi varakindlustuse osakonna juhataja. Levinum näide on Kivirüüdi sõnul juhtumid, kus korstna läbiviigud vahelagedest on lahendatud ebapiisavate vahemaadega põlevmaterjalist ja seeläbi korstnaga kokkupuutuv vahelagi võtab varem või hiljem tuld. Sellest tuleneb ka Salva soovitus kõikidele maja- ja korteriomanikele, kes kavatsevad paigaldada kaminaid või saunakeriseid: selline ehitustöö on mõistlik tellida oma ala spetsialistidelt ametliku tööettevõtuna. Hoone kasutusluba kontrollides saab kindlustusselts teada, kas klient on teinud kõik selleks, et hoone vastaks Eestis kehtivatele ehitusnormidele. Juhul, kui hoonel on kasutusluba olemas, saab kindlustusselts olla veendunud, et hoone on ehitatud vastavalt normidele ning selts klienti enam ehituse ajal tehtud normide rikkumiste eest ei karista. 

TurvalisusjaOhutus

Häirekeskuse abi- ja infotelefonid turvalisuse kaitsel Foto: häirekeskus

Häirekeskuse abi- ja infokeskuse koosseisus olevad abi- ja infotelefonid 1345, 1524 ja 1313 töötavad ja vahendavad infot ööpäev läbi ning suurendavad seeläbi elanike turvalisust. Need telefonid koos hädaabinumbriga 112 moodustavad ühtse koostöövõrgustiku ning on aidanud ühtlasi hoida hädaabinumbri 112 ehk elutähtsa liini vabana kiireloomuliste kõnede jaoks. Edvi Freiberg, Häirekeskuse ekspert „Häirekeskus kuuleb, mis Teil juhtus?” „Ma vaatasin aknast välja. Üks inimene läks üksi üle lume ja äkki ta vajus läbi lume ja teda ei olnud enam näha ....”. Niisugune võib olla üks võimalikest õnnetusteadetest hädaabinumbrile 112. Eestis avastatakse igal aastal katmata või siis õhukese oksarisu kihi alla maetud lahtisi kaevusid. Just niisugused on eriti ohtlikud talvel, mil oksarisule sajab peale lumekiht, ning suvel, mil pika rohu seest ei ole kaevuaugud eriti hästi nähtavad. Kahjuks osa metallist kaevukaasi varastatakse kurikaelte poolt ja seetõttu tuleks olla tähelepanelik igal aastaajal. Katmata ja katkiste luukidega kaevudest ning muudest sarnastest ohtlikest rajatistest tuleb kohe teada anda päästeala infotelefonile 1524. Esmase ohu kõrvaldamiseks tuleks ohtliku rajatise avastanud inimesel ohuala olemasolevate vahenditega märgistada või piirata. Päästeala infotelefonile laekunud info ohtlike rajatiste kohta edastatakse kohalikule omavalitsusele, tehnilise järelevalve ametile ja põllumajandusametile, kes selgitavad välja rajatise omaniku ning teevad vajadusel ettekirjutuse ohutuse tagamiseks vajalike tegevuste kohta. Ettekirjutuse tegija jälgib ka selle täitmist. Kui katmata kaanega kaevust tuleb teade väljaspool tööaega ning helistajal ei ole kohapeal võimalik ohuala piirata, siis lepitakse reageerimine kokku häirekeskuse ning politsei- ja piirivalveametiga, et ohuala saaks piiratud lintidega esimesel võimalusel. Korstnapühkijaga kohtu kindlasti Sel aastal on põhjust majaomanikul üle vaadata, millal viimati tema elamus toimetas kutsetunnistusega korstnapüh-

Päästeala infotelefonile 1524 vastajad tööpostil.

kija. Põhjus lihtne – üks kord viie aasta jooksul peab ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnaid ja ühenduslõõre puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija ning 1. septembril 2015 möödub 5-aastane periood ajast, mil jõustus vastav tuleohutusseadus. Nimelt kehtib 2010. aasta 1. septembrist tuleohutusseadus, mille § 11 lõige 5 sätestab, et üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti. Ehitise valdaja peab pidama arvestust ja säilitama akti korstnapühkimise kohta järgmise korstnapühkimise akti saamiseni. Päästeala infotelefonil on olemas kutsetunnistusega korstnapühkijate kontaktandmed ja võimalus kutsekoja andmebaasist kontrollida kutsetunnistuse kehtivust. Tallinna abitelefon – ööpäevaringne teenus Tallinna abitelefon 1345 on teenusega liitunud kohalike omavalitsuste infotelefon kiire info vahendamiseks kodanike ja asutuste töötajate vahel. Abitelefon on lihtne ja kasulik kõigile osapooltele – inimene saab kiirelt lahendatud oma mure, ettevõte saab osutada oma teenust, kohalik omavalitsus korraldab kohaliku elu küsimusi ja teostab järelevalvet. Abitelefon töötab ööpäev läbi, seda ka nädalavahetustel ja

pühade ajal. Nii toimib abitelefoni ja asutuste töötajate omavaheline suhtlemine ning helistaja probleemide kiire lahendamine. Abitelefoni teenus on mõeldud Tallinnas elavatele ja viibivatele inimestele ning seal tegutsevatele elutähtsate teenuste osutajatele. Abitelefoniga on ühinenud ka Saku vald, Viimsi vald, Maardu linn, Harku vald, Keila linn ja vald. Viimsi vallas on kasutusel lühinumber 14455, Maardu linnas, Harku vallas ja Keila linnas saab abitelefoniga ühendust abitelefoni numbrilt 1345. Abitelefonile laekub kesk-

miselt 1000 probleemi nädalas ning 4800 probleemi ühes kuus. Eelmisel, 2013. aastal helistati abitelefonile 1345 kokku 60 000. probleemiga. Abitelefon 1345 toetab päästeasutuste, kohaliku omavalitsuse ja keskkonnavaldkonna asutuste koostööd ohuolukordade kõrvaldamisel ja vähendab seeläbi hädaabinumbrile 112 tehtavate mitteaegkriitiliste infokõnede osakaalu. Inimesed teatavad katkistest liftidest, hulkuvatest koertest/kassidest, puuduvatest liiklusmärkidest või kanalisatsioo-

Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313

Helistage, kui märkate: • keskkonnareostust või reostusohtu • ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust • surnud või haavatud ulukit • jäätmete ebaseaduslikku ladestamist • massiliselt surnud loomi, linde või kalu • loomade julma kohtlemist • muud keskkonnaalast õigusrikkumist

nikaevu luukidest, mittetöötavatest valgusfooridest. Abitelefonilt saab infot teenusega liitunud kohalike omavalitsuste ametiasutuste pakutavate teenuste ning töötajate kontaktide kohta; ürituste ja nende korralduse, liiklusskeemide ning ühistranspordi korralduse kohta. Kõige enam pöörduti eelmisel aastal abitelefoni kaudu transpordiprobleemidega – näiteks kõnekoormuse tõus oli märgatav, kui 21. septembrist 2012 hakkas toimima Tallinna ja Harjumaa ühistranspordis seniste tasukogumissüsteemide kõrval e-pileti süsteem ehk Ühiskaart. Sooviti infot uue piletisüsteemi kohta; küsiti, kui kaua kehtivad paberpiletid, kuidas ja kust osta/soetada endale ühiskaart, millised on soodustused. Palju pöörduti erineva linnainfo saamiseks (näiteks linna asutuste ja töötajate kontaktandmed), samuti elektritööde (1. jaanuaril 2013 avanes Eesti elektriturg täielikult kõikidele elektritarbijatele ja see tõi kaasa kõnede hulga tõusu), koristustööde, sotsiaal- ja tervishoiuprobleemidega. Abitelefoni 1345 kõnede koormus sõltub ka aastaaegadest. Nagu igal aastal, kasvab kõnede koormus talveperioodil, kui uuritakse infot lumekoristuse ja libedusetõrje kohta. Sügiseti palutakse abi murdunud puude eemaldamiseks, teatatakse veeuputustest ja elektrikatkestustest, alati suureneb abitelefonile helistajate arv, kui on toimunud mingi suurem sündmus, nt elektriavarii, veeavarii. Suvel on teemadeks teede remontimine ja liiklus- ning ühistranspordi

korraldus linnas. Keskkonnakaitsjad ootavad infot Sarnaselt teiste infotelefonidega sõltuvad keskkonnainspektsiooni valvenumbrile 1313 edastatavad teated aastaajast. Aasta alguses laekub rohkem kalapüügiraporteid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvelt ning Läänemerelt. Kevadkuudel on rohkesti kulu- ja metsapõlengute teateid ning päringuid erinevate kalapüügiõiguste, püügilubadega seonduva kohta. Kevadest sügiseni tuleb rohkelt teateid lindudest-linnupoegadest, metsloomadest ning nende poegadest, kes on end inimeste lähedusse elama sätivad. Sügistalve perioodil, aasta lõpus kasvab kutseliste kalurite püügiraportite teadete arv ning rohkem antakse teada on ka maanteedel hukkunud ulukitest. Kui märkate maanteel hukkunud või vigastatud suurulukit (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits), siis teatage sellest telefonil 1313. Suurulukite puhul võtame ühendust kohalike jahiseltsidega, kes surnud või vigastatud metslooma teelt ära toimetavad. Linna või asula piires sõiduki alla jäänud või muul viisil hukkunud loomadest tuleks teatada kohalikule omavalitsusele. Kuna keskkonnaga seotud olukordadega puutume me kõige rohkem kokku ikka ringi liikudes, on kasulik see telefoninumber seada autos nähtavale kohale ning salvestada mobiili.

ENAM KUI 20 AASTANE KOGEMUS

TERAS-PROFIILUSTE VALMISTAMISEL JA PAIGALDAMISEL VIIMRE OÜ Kaluri tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa Tel: +372 60 91 143 Faks: +372 60 90 621 info@rauduks.ee www.rauduks.ee