Turvalisus ja ohutus by Eesti Päevalehe

Turvalisus ja ohutus oktoober 2011

Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11e, II korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Henrik Veldi, henrik.veldi@lehed.ee, tel 680 4646.

Turvalisus ja ohutus

25 IA N A A P M A K S I G SÜ

Turvalisus ja mugavus Saksa kvaliteetse tehnika abil! Pileti- ja kaardilugeja terminalid.

Läbipääsu- ja turvaväravad.

TÖÖREŽIIM -30-+60C

Tõkkepuude lahendused intensiivses keskkonnas

(avamine-sulgemine 0,5-1,4 sekundit, poomipikkused 2-10 meetrit) TÖÖREŽIIM -30-+60C, GARANTEERITUD 10 000 000 TÖÖTŠÜKKLIT

Garaaži ja tööstuslikud tõstuksed

Automaatika Keskus plc, Meistri 10, 13517 Tallinn Tel: +372 677 8836, mob: +372 507 7882 E-post: info@automaatikakeskus.ee

Garant

astat

Turvalisus ja ohutus

Tugevama eesõigus on raudteel rusikareegel Foto: erakogu

Rong on maismaal kõige turvalisem transpordivahend, kuid liiklejate vale käitumise korral võib ta muutuda suurimaks ohuallikaks. Signe Kalberg Tänavu 27. mail leidis Jõgevamaal aset vahejuhtum, kus kaks umbes 10-aastast poissi lipsasid ratastega liikuva rongi eest läbi ja pääsesid napilt halvimast. 18. juunil astus Tartus Aardla ülesõidul liikuva kaubarongi ette purupurjus noormees ja sai rongilt löögi. Imekombel pääses ta eluga. Ööl vastu 25. juunit said Tartu liikluspolitseinikud väljakutse taas Aardla tänava raudteeülesõidukohale, kus magas alkoholijoobes 18-aastane noormees, keda märkas läheneva kaubarongi juht. Õnneks jäi vedurijuhil piisavalt aega, et rong pidama saada. „Raudtee oma olemuselt pole ohtlik, ohtlikuks muutub ta aga valesti käituvale inimesele. Olen näinud lapsevankriga ema, kes ületab ukerdades mitme rööpapaaridega raudteed selleks mitte ettenähtud kohas, kuigi märgistatud ülekäik asub vaid mõne meetri kaugusel,” tõi halva näite igapäeva elust Operation Lifesaver Estonia (OLE) juhatuse

esimees Tamo Vahemets. Sellised kurioosumid, kus inimesed kõnnivad rööbastel, jäävad pöörangutel kättvõi jalgupidi kinni, poevad vagunite alt läbi või panevad proovile oma julguse viimasel minutil rongi eest läbi lipsates, tekitavad OLE eestvedajas nördimust. Kes siis kokkuvõttes võidumees on? Kas see, kelle närv oli kõvem ja kes kaotas elu, või see, kes kaotas kihlveo ja võitis elu? Või siis ollakse lihtsalt valel ajal vales kohas, kuna ei osata aimata ohtu. Hoolimata sellest, et kõik ülekäigukohad on märgistatud, leidub ikka neid, kes eiravad ohutusnõudeid ja seavad sellega ohtu oma elu. Eestis Tehnilise Järelevalveameti andmetel on rongi alla jäänud jalakäijate arv võrreldes 2004. aastaga küll vähenenud, kuid see on endiselt liiga suur. 2004. aastal toimus jalakäijate ja rongide ebavõrdseid ning traagilisi kohtumisi 23 korral, mille käigus hukkus 18 inimest. Mullu jäi jalakäijaid rongi ette kolmeteistkümnel korral, hukkus üheksa inimest. Raudteeületuskohtadele lähenedes annavad vedurijuhid kohustuslikus korras hoiatussignaale, kuid enamik õnnetusi jalakäijatega leiavad aset n-ö kõrvalistes kohtades. Hoolimatud autojuhid Kõige ohtlikumad kokkupuutepunktid on raudtee ristumiskohad maanteega ehk raudteeülesõidud.

tõkkepuu olemasolu konkreetsel ülesõidukohal. „Autojuhid unustavad tihtipeale ära lihtsa reegli, et ristumisel raudteega muutub maantee kõrvalteeks, kus peateel liiklejal ehk siis rongil on alati eesõigus. Ei osata ka mõelda sellele, et täislastis rongi pidurdusteekond võib kujuneda kuni kahe kilomeetri pikkuseks. Rongijuhil puudub ka rool, millega saaks ohuolukorras vajalikke manöövreid teha, tema tegevus on piiratud signaali andmise ja pidurdamisega,” selgitas Vahemets. Selle seitsme aastaga, mil Eestis on raudteeohutusega tegelenud Operation Lifesaver Estonia (OLE), on ülesõitudel toimunud õnnetuste arv üldjoontes vähenenud. Kui 2005. aastal oli raudteel nii jalakäijate kui ka sõidukitega juhtu-

nud õnnetusi 48, milles hukkus 18 inimest, siis 2010. aastal oli õnnetusi 30 ja hukkunuid 11. OLE (www. ole.ee) on võtnud südameasjaks raudteeohutuse alase teavitustöö läbiviimise haridusasutustes. Raudteeohutuse alaseid teadmisi aitavad OLE-l edastada koostööpartnerid ja vabatahtlikud politseinike ja päästeametnike ridadest. Seda aega, kus ülesõidukohtadel enam ühtegi õnnetust ei juhtu, vaevalt tuleb. Vahemetsa sõnul väheneks kokkupõrgete arv oluliselt, kui raudteeülesõidud asetseksid maanteega erinevatel tasanditel, kuid sellist luksust ei saa riik endale kahjuks lubada, seega tuleb liiklejatel endil ohutusnõudeid järgida ja pidada meeles, et raudtee on peatee ning seal liikuv rong tuleb alati läbi lasta.

Rongi ja sõiduki kokkupõrkel võidab tugevam, kannatada saab tihti ka rong.

Ohutuse kohta oma portaal „Raudtee puhul on iseloomulik, et sõltumata sellest, kas tegu on jalakäija või autojuhiga, on eelisõigus alati tugevamal ehk siis rongil,” ütles Vahemets. Õnnetused ülesõidukohtadel toimuvad sageli just seal, kus rongiliiklus on hõre ning autojuht unustab ettevaatuse. Ei osata arvata, et käänaku tagant võib tulla rong, sest seda juhtub harva. Autojuhid küll vaatavad ülesõidukohtadel ega rongi tulemas pole, kuid vahel juhtub ka

nii, et nad ei näe seda, kuna mõtted on mujal. Arvatakse ka, et jõutakse eest läbi lipsata. Hulljulgeid ei takista ka tõkkepuu, rääkimata heli- ja valgussignaalist. Tundub uskumatu, kuid isegi Eestis sõidavad hoolimatud ja ülbed autojuhid raudteeülesõidukohale paigaldatud tõkkepuu maha keskmiselt seitse korda aastas, mõtlemata sellele, et niisuguse teoga muudetakse liikluskeskkonda ja seatakse ohtu järgmised raudtee ületajad, kes eeldavad

•• Tehnilise Järelevalve Amet koondas ühte portaali www.ohutus.ee ohutusteabe eri valdkondades tegutsevatele ettevõtetele ja inimestele. Teemasid on portaalis alates mänguasjadest kuni raudtee ja selle ehituseni. •• Teemad on valitud ameti tegevusvaldkondade järgi, seetõttu ongi ühte kohta koondatud mänguasjad, isikukaitseva-

hendid, ehitus, elektriseadmed ja -tööd, raudtee, ohtlikud kemikaalid, kaevandamine, lõhkematerjalid ja pürotehnika, liftid ja köisraudtee. •• Tegevusvaldkonna „raudtee” all on rubriigid nagu peatuskohad, ületuskohad, kaitsevöönd ja raudteeõnnetuste statistika. •• Portaal hakkab edastama ohutusvaldkonnaga seotud uudiseid ja teateid.

Turvalisus ja ohutus

well done grupp SEIFIDE müük, paigaldus, hooldus, avamine, taastamine TREPIKÄRUDE müük ja hooldus PABERIPURUSTAJATE müük ja hooldus JÄRJEKORRASÜSTEEMIDE müük ja hooldus

Tuuliku 4F / Laki 12A Tallinn 10621

info@welldone.ee

www.welldone.ee

• Relvaloa taotleja koolitus • Relvaloa taotleja koolitus e-õppes • Relva käsitsemise koolitus relvaeksamiks • Taktikaline koolitus relva käsitsemiseks • IPSC turvakursused

Ohutu- ja libedasõidu koolitusel omandatu on abiks Suvest Suveni! Atraktiivsed loengud ja ohuolukordi imiteerivad sõiduharjutused aastaringsetel liberadadel. Liiklusohutusalased teemad elust enesest, näpunäited, kuidas vältida ohuolukordi, kuidas toimida ohuolukorras ja kuidas käituda, et õnnetusse sattudes oleksid tagajärjed minimaalsed – on klassiruumis käsitletavad teemad, mis ei unune! Aastaringsetel liberadadel juhite sõidukit ja kogete, kuidas käituda tõelises ekstreemolukorras. Kas oskate õigesti pidurdada, mismoodi takistusest ümber põigata ning milliseid sõiduvõtteid on otstarbekas kasutada sõiduki libisemisel, et hoida ära halvimat. Aastaringsed liberajad asuvad Tallinnas, Tartus ja Aseris.

Relvex koolituse valimise põhjused: • Omame koolitusluba • Koolitajad ise töötavad või on töötanud politseis ja Sisekaitseakadeemias õpetamise ja relvadega seotud töökohtadel • Õpetame ka hetkel teenistuses olevaid inimesi • Koolitusel kasutatavad relvad ja distants on nagu Politseiprefektuuri eksamil - 25m • Koolitusel osalenutel võimalus meie kaudu osta soodsamalt relvi ja laskemoona • Kõik koolitusel osalenud saavad tulumaksu deklaratsiooni esitamisel tagasi

Koolitused toimuvad Tallinnas ja Tartus ning eesti ja vene keeles

Turvalisus ja ohutus

Ohuolukorras tee kiirelt sääred Foto: iStockphoto

Eduka enesekaitse tähtsaim reegel: jookse võimalusel ohutusse kohta. Enesekindlust omanda enesekaitsetrennis meistri käe all. Kaire Talviste Isikuvastaste kuritegude arv on viimasel ajal tõusnud, ent nagu näitab Põhja prefektuuri praktika, on vägivald kolinud tänavalt pigem siseruumidesse. Kuivõrd ja kuidas peaks inimene olema valmis end kaitsma? Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Mihkel Loide sõnul on kõige lihtsam ja kindlam enesekaitsevõte visandatud kõrvaloleval joonisel: ehk siis jookse nii kuis jalad võtavad ohutusse kohta. „Õigupoolest on üks lihtsam skeem veel. Tuleks vältida ohtlikke kohti ja inimesi ning pimedatel tänavatel üksi käimist,” loetleb ta. „Pahatihti satuvad kuriteo ohvriks ka liialt napsitanud inimesed.” Paljud tunnevad end kindlamalt, kui taskus on gaasiballoon, mida on lubatud soetada alates 18. eluaastast. Loide rõhutab, et enesekaitsevahendi kasutamisel on oluline, et inimene oskaks seda õigesti kasutada ja seda eelkõige ohuolukorras. „Arvata, et gaasiballoon käekoti põhjas aitab võimaliku kallaletungija vastu, on üsna lühinägelik, pigem võib kasutaja selle oskamatu käsitsemisega hoopis endale viga teha,” lisab ta. Enesekaitseks (ega ka mingil muul ettekäändel) ei tohi omada relvi ja erivahendeid, mis on tsiviilkäibes keelatud, näiteks teleskoopnuia, kasteete jne. „Enesekaitsevahendi funktsiooniks peab olema siiski rünnaku tõrjumine, mitte (püsivate) kehavigastuste tekitamine,” selgitab Loide. On juhtumeid, kui enesekaitsest saab rünnak, ja see on karistatav. Enda kaitsmiseks ei saa pidada olukorda, kui on ületatud hädakaitse piir. Hädakaitset selgitab karistusseadustiku § 27: Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Tallinna Ju-Jutsu Klubi instruktor Hannes Kunart leiab, et igasuguste abivahendite kasutamine nõuab eritreeningut, sest oskamatu kasutaja käes võivad need halvemal juhul muutuda ohtlikuks rünnatavale endale. Sarnaselt politseile soovitab ka Kunart füüsilist kontakti võimalusel vältida. „Paljusid kokkupõrkeid on võimalik targa ja teadliku tegutsemisega vältida. Iga füüsiline kokkupõrge ja võtete kasutamine on seotud suure riskiga, sõltumata osapoolte treenituse tasemest,” hoiatab ta. „Kindlasti soovitan võtta

enesekaitse tunde või liituda mõne vastava treeninguga. Iga võitlusala ei pruugi enesekaitseks sobida, kuid piisavalt pika sihikindla harjutamise järel peaks pakkuma olulisel määral „põhjendatud” enesekindlust. Enesekindlus on mis tahes enesekaitseolukorra eduka lahenduse aluseks.” Trenni enesekindlust kasvatama Kunart soovitab võtta enesekaitsetunde pädeva juhendaja juures. „Enesekaitse õppimine peaks olema metoodiline, põhjalik ja eelkõige piisav. Vale või liigne enesekindlus on sama ohtlik kui selle puudumine,” selgitab ta. Trennis omandatakse mitte niivõrd konkreetseid võtteid stiilis „kui võetakse kinni just niimoodi, siis teed niimoodi”, vaid põhimõtteid ja tehnikaid, mida saaks rakendada võimalikult paljudes erinevates olukordades. Et rünnakule tuleb reageerida kiiresti, jõuliselt, konkreetselt ja kõhklemata, on oluline, et asju, mida meeles pidada, oleks võimalikult vähe. Näiteks olukorras, kui haaratakse randmest, tuleb keerata käelaba ründaja käsivarrega samale liinile selliselt, et ründaja käsivars ja rünnatava käelaba ning väljasirutatud sõrmed asuks ühel joonel nagu rivis seisvad sõdurid. Sellest asendist saab suhteliselt väikese jõuga randme haardest vabastada, kui liigutada seda keharaskust appi võttes enda väljasirutatud pöidla suunas. „Kui nüüd tekkis küsimusi,

kuidas peaks seda kätt keerama, kuhu poole liigutama, mismoodi keha raskust appi võttes jne, siis olen kinnitanud oma väidet enesekaitse kirja teel õpetamise võimatuse kohta,” lisab Kunart. Üks asi, mida saab kirja teel edasi anda, on soovitus: vältige enesekaitse olukorras pikali sattumist! Kui see on juhtunud, peaks püüdma ühe ründaja korral end kaitsta, püsides maas ühel küljel näoga ründaja poole. Jalad ja käed hoida enda ja ründaja vahel, ehk olla nn looteasendis. Kaitsta tuleks eelkõige pead, kubemepiirkonda ja keha külgi. Hambad hoida koos ja suu kinni, ning kindlasti peab leidma endas julgust silmad lahti hoida. Mitme ründaja korral on maas lamades enda kaitsmine oluliselt keerulisem, kuid põhimõte jääb samaks: kaitse elutähtsaid organeid, hoia hambad koos ja suu kinni ning pea silmsidet ründajatega. Kuhu ja kuidas lüüa? Rünnaku korral on oluline kaitsta elutähtsaid organeid ja „sõlmi”, mis juhivad elutähtsate organite tööd. Üldjoontes teatakse, et on vaja kaitsta pead, selga, kubemepiirkonda jne, kuid paljudele tuleb

üllatusena, et kaitset vajavad ka kulmude piirkond, kõrvad, päikesepõimik, käe- ja jalaliigesed, õndraluud jne. Samuti peab teadma, kuhu ja kui palju peaks ründajale haiget tegema, et temast vabaneda ja samas mitte ületada seadusest tulenevaid hädakaitse piire. „Tihti piisab ühest õnnestunud löögist ründaja kõrvade, kõri, päikesepõimiku, kubeme, põlve vms piirkoda, et võita endale vajalikud sekundid vabanemiseks ja eemaldumiseks,” ütleb Kunart. Suur osa enesekaitsetreeningust kulub just sellele, kuhu ja kuidas lüüa. Kasuks tuleb kindlasti inimese keha põhifunktsioonide tundmine ehk millised organid on omavahel seotud ja mismoodi ühe või teise punkti löögiga tabamine inimest mõjutab. „Lühidalt öeldes soovitan avardada oma vaatevälja ja olla leidlik. Tasub hoida silmad sõna otseses mõttes lahti ja püüda enda kasuks pöörata ka kõik ümbritsev, ehk siis püüda tekitada võimalikult palju lärmi ja mitte kõhelda kõikvõimalike käepäraste abivahendite kasutamisel,” ütleb Kunart lõpetuseks.

Mõni näide: •• Suhteliselt kerge, lahtise käega vastu kõrva või kõrvu saadud löögi järel puruneb kuulmekile, mis põhjustab omakorda tasakaaluhäireid ja ebameeldivat lakkamatut kõminat peas. •• Suhteliselt kerge löök käelaba servaga või pöidla ja

pipragaas

vipise pipragaasiballoonist pihustatakse õhku cayenne’i pipra ekstrakti. kasutamine: hoida balloon püsti, suunata ründaja poole ründetasandil, vajutada pihustile. aerosoolballooni efektiivne tööraadius on kuni 4m. esmaabi: värske õhk ja pesemine veega. müügil jahi- ja matkatarvete kauplustes www.vipis.eu

nimetissõrme vahelise osaga kõrisõlme pihta halvab ründaja hingamise ning seega mõneks ajaks ka tegutsemisvõime. •• Löök rusika, peopesa, küünarnuki või muuga päikesepõimikusse halvab ründaja hingamise.

Turvalisus ja ohutus

TAKTIKALISE LASKMISE KESKUS

RELVALOATAOTLEJA KOOLITUS KÄSIRELVA ALGKURSUS RELVI SAAB KA LASKETIIRUS TESTIDA

PERSONAALSED KONSULTATSIOONID SPORDI- VÕI ENESEKAITSERELVA SOETAMISEKS MAAILMA TIPPTOOTJATE RELVAD JA VARUSTUS GLOCK, RUGER,STI, SIGSAUER JPM

Turvalisus ja ohutus

BioStation sõrmejäljelugeja tagab läbipääsu ja täpse tööajaarvestuse Tööaja arvestamine läbipääsukaarte kasutades on tihtipeale tülikas – alustades nende tegemise lisakulust kuni selleni, et töötajatel ununevad kaardid maha või kaovad ära, samuti on võimalik, et üks inimene registreerib tööle tulles ka kolleegide kaardid, keda tegelikult tööl ei ole. Hansab AS pakub lahendust, mis vabastab tööandja kõikidest taolistest probleemidest. Selleks on maailma ühe juhtivaima biomeetriliste läbipääsutoodete tootja Suprema pakutav BioStation tööajaarvestusterminal, kus tööle saabumine ja sealt lahkumine registreeritakse töötaja sõrmejäljega. Tööruumi sisenedes ja sealt lahkudes registreerib töötaja end terminalis sõrmejälje abil ja selle alusel arvestab BioStar tarkvara kokku töötaja töötunnid. Tööpäeva sees toimuvad liikumised saab samuti registreerida lõunapausiks, puhkepausiks või millekski muuks. Ühtekokku on võimalik eristada 14 erinevat tegevust ja määrata, kas tarkvara arvestab need tegevused tööaja sisse või mitte. Andmeid on võimalik tarkvarast kätte saada MS

aruandeid eri arvutitest, millel on BioStar tarkvara ja mis on ühendatud samasse võrku. Samuti on võimalik jälgida reaalajas toimuvat. BioStation terminal töötab ka autonoomselt, seega pole andmete edastamiseks vaja pidevat võrguühendust. Terminal võimaldab 500000 sündmust ka mälusse salvestada. Vajadusel on võimalik andmed USB mälupulga abil ka ilma võrguühenduseta kätte saada. BioStation tööajaarvestusterminalid on ilmastikukindlad, töötemperatuur on -25 kuni +45 kraadi. Vilumaa sõnul on nad paigaldanud alates 2005. aastast Eestis üle 50 Suprema tööajaarvestus- ja läbipääsusüsteemi. „Meie kliendid on hinnanud kõrgelt nii kaartide puudumist, aruandlusvõimalusi, integratsioonivõimalusi kasutusel olevate palgaarvestusprogrammidega kui ka inimeste distsiplineeritust pärast süsteemi paigaldust,” lisab Vilumaa.

Exeli formaadis nii töötaja, päeva kui ka kogu kalendrikuu kohta. BioStar tarkvara ühildub Eestis enimkasutatavate palgaarvestustarkvaradega, mis tähendab, et raamatupidajal on võimalik saada palgaarvestusprogrammist kätte kogu info töötaja kohta – töötunnid, ületunnid ja puhkepäevad – ning selle alusel palka arvestada. Hansabi läbipääsu- ja tööajaar vestussüsteemide müügijuhi Martti Vilumaa sõnul on sõrmejäljelugejaid paigaldatud suurema töötajate arvuga firmadesse, aga ka näiteks 20 töötajaga ettevõtetesse. „Eks see kindlasti distsiplineerib töötajaid pidama kinni ettenähtud kellaaegadest, kui terminali alusel nende töötunde kokku arvutatakse,” leiab ta. BioStation terminal on IPpõhine, mis tähendab, et see ühendatakse ettevõtte lokaalvõrku ja tööandjal on võimalik vaadata

Hansab on juhtiv terviklike turvalahenduste pakkuja Balti riikides. Firma põhitegevusteks on innovaatiliste infotehnoloogiliste toodete ja lahenduste pakkumine ja nende hilisem hooldus.

BioStation •• 2,5-tolline 16M värviline LCD ekraan – näitab lisaks tekstile ka pilte, animatsioone, fotosid ja videoid. •• Wi-Fi Wireless LAN – süsteemi on võimalik ühendada internetiga ning jälgida toimuvat interneti vahendusel. •• Kiire ja täpne sõrmejälje lugemine – identifitseerib sõrmejälje sekundiga. Süsteem võimaldab salvestada kuni 25000 erinevat sõrmejälge ning salvestada kuni 500000 sündmust. •• Uksekaardi kasutamise võimalus – lisaks sõrmejälje lugemise süsteemile on võimalik kasutada paralleelselt uksekaardi ning PIN-koodi süsteemi. ••USB mäluseade – lihtne ja kiire andmete edastus USB mäluseadmega arvutisse või teistesse BioStation terminalidesse. ••Kvaliteetne heli – 16-bitine Hi-Fi heli ning taustamuusika, heliefektid ja hääljuhendamise võimalus.

JUHTIV ERIVARUSTUSE TOOTJA ARMEE-, POLITSEI- JA PÄÄSTETÖÖTAJATELE

KVALITEET PROFESSIONAALILE! KÕIK VAJALIKU LEIAD MEIE INTERNETIKATALOOGIST

aadressil: www.galvilinda.ee Leia meid ka

NB! Paljud tooted kohe laost saadavad.