SUVI 2015
Väliköök
FRANKE TÄIUSLIK SÜSTEEMNE KÖÖGITEHNIKA NII TAVAKÖÖKI KUI KA VÄLIKÖÖKI Valamud Segistid Õhupuhastid Sorterid
www.franke.ee
Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Reklaam: Kersti Kuldma, kersti.kuldma@lehed.ee, tel 680 8212 EA lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee
2
Väliköök ehitisregistrisse või siiski mitte? Juulist käivitunud ehitisregistri korrastamine paneb paljusid uurima ja/või eneselt küsima, kas kõik ehitised on ikka nõuetekohaselt ehitisregistrisse kantud või kas need tuleb sinna kanda. Kristiina Viiron Näiteks laste liivakasti ja kuivkäimla kohta on öeldud, et need ei pea ehitisregistris olema, kuid väliköök on enamasti märksa mastaapsem ehitis ning olenevalt selle ehitisalusest pinnast ja ehitamise ajast kas peab või ei pea registrisse kantud olema/saama. Kui väliköögi ehitisealune pind on väiksem kui 20 ruutmeetrit (st katusega kaetud pind ehk mõõdetult katuseräästa joonelt), kõrgus madalam kui 5 meetrit ning see on ehitatud enne selle aasta 1.
juulit, mil tiheasustusaladel oli vajalik kohalikku omavalitsust kuni 20-ruutmeetrise hoone ehitamisest teavitada ning pärast ehitise valmimist esitada ka ehitise teatis, peaks ehitis registrisse ka kantud olema. Seda muidugi juhul, kui ehitise omanik on asju nõuetekohaselt ajanud. Kui niisuguses mõõdus hoonet on aga plaanis ehitama hakata pärast selle aasta 1. juulit, siis pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike
www.mellmarc.ee
Väliköök tuleb ehitisregistrisse kanda, kui sellel on suurust üle 20 ruutmeetri.
tel: 56 62 3826
meelis@mellmarc.ee
3 Foto: Sven Arbet
suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda sõnul kohalikku omavalitsust vaja enam teavitada, mis tähendab, et registrisse 20 ruutmeetrist väiksemaid hooneid enam ei kantagi. Kui väliköögi ehitisalune pind jääb aga väikeehitise ehk 20–60 ruutmeetri piiresse (samuti katuseräästa joonelt mõõdetult) ja see on ehitatud kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul (see on praeguse ehitusseaduse kohaselt nõutav), peaks ehitis samuti ehitisregistrisse kantud olema. Piisab teavitamisest
Kui nimetatud mõõdus ehitised on mingil põhjusel jäänud registrisse kandmata, kuid on seaduse järgi ehitatud, tuleks Ruuda sõnul vastavad dokumendid esitada kohalikule omavalitsusele, kes ehitise nende alusel ehitisregistrisse kannab. Dokumentide puudumisel tasub kiiresti samme astuda, et ehitis registrisse kantud saaks. Maalehele on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitus- ja
elamutalituse peaspetsialist Ülle Reidi öelnud, et 20–60ruutmeetrise pinnaga ehitiste puhul võib piisata ka lihtsalt omavalitsuse teavitamisest. „Eks siis omavalitsus vaatab, kas aktsepteerib ehitist ja kannab selle registrisse või mitte,” sõnas Reidi. Seega tasub juhiste saamiseks kohaliku omavalitsusega ühendust võtta, kui selgub, et hooneid, mis peaksid ehitisregistris olema, seal ei leidu. Kindlasti tuleks Reidi soovitusel kõigepealt ka kontrollida, kas leidub dokumente, mis näitavad ehitise püstitamise seaduslikkust ja mis on mingil põhjusel jäänud registrile esitamata. Ehitisregistri leiab aadressilt ehr.ee, kust saab ehitise aadressi, katastritunnuse või ehitisregistri koodi põhjal tuvastada, kas teile kuuluvad ehitised on registris või mitte. NB! Siinkirjutaja kogemus näitas, et aadressist andmete kontrolliks ei piisanudki ning esimese ehmatusega arvasin, et hooned (ehitatud juba enne sõda) ei olegi registrisse kantud. Kui aga sisestasin ehitisregistrisse
aadressi asemel katastritunnuse, selgus, et hooned on registrisse kantud küll ning lisaks elamule ja suurele abihoonele on registrisse kantud ka kaev ja kasvuhoone (mõlemad väiksemad kui 20 ruutmeetrit), mis tegelikult ei pea registris olemagi. Kuni selle aasta juulikuuni 20–60ruutmeetrise ja 5 meetrist madalama ehitise puhul üldjuhul projekti ei nõutud, kuid 1. juulist 2015 on ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine vajalik. „Enne ehitise kasutusele võtmist on vaja esitada ka kasutusteatis,” selgitab Rasmus Ruuda. Advokaadibüroo VARUL jurist Indrek Kangur kirjutab portaalis ehitusuudised.ee, et ehitusteatis hakkab asendama praegu kehtiva ehitusseaduse järgset kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut väikeehitise püstitamiseks. Kasutusteatis aga kujutab endast veebipõhist teavitust ehitise kasutuselevõtuks, mis hakkab asendama väikeehitise kasutusluba. Nii ehitus- kui ka kasutusteatist saab hakata esitama ehitisregistri kaudu.
VALGUST LÄBILASKVAD MATERJALID VÄLIKÖÖKIDELE, TERRASSIDELE, LEHTLATELE JA KASVUHOONETELE!
kauplustes Saadaval Bauhofiraplast OÜ üle Eesti ja Ke laost Tallinnas!
Meie kontakt: Valdeku 132, Tallinn, tel +372 50 60410 • www.keraplast.ee
4
Väliköök – perenaise unistus ja aia ehe Lihtne väliköök võib koosneda üksnes pliidist. Kui soovitakse suuremat mugavust, võib lisada veel kamina, grill- või suitsuahju, kraanikausi ja töötasapinnad koos kappidega. Signe Kalberg Foto: erakogu
Minimalistlik ja hubane suvine istumiskoht. Foto: erakogu
Kui väliköögis on söegrill, tuleks ehitada sellele „munale” lausa eraldi sektsioon ja peale kubu. Foto: erakogu
Enne ehitama asumist tuleb kindlaks teha väliköögi eesmärk. Täisfunktsionaalset välikööki pole mõtet teha siis, kui suve jooksul vaid mõned korrad kuus värskes õhus liha grillitakse ja katuse all istutakse. Siis piisab postidele toetuvast varikatusest, mille all on ruumi ka aiamööblile. Kes kavatseb aga suvisel ja miks mitte ka aeg-ajalt talvel toitu välitingimustes valmistada, võiks mõelda suuremale ja mitmekülgsemale õueköögile, kus on lisaks söe- või gaasigrillile ka näiteks kamin, suitsuahi ja veevärk. Funktsionaalsest väliköögist ei puudu loomulikult panipaigad nõudele ja tarvikutele. „Minu jaoks oli eriti oluline pliit, sest suvesoojaga on toas pliidi alla tuld teha suur piin. Et vana suitsuahi andis otsad, tuli ka see teha. Grill mul veel valmis ei ole, aga loodan sel aastal saada,” räägib kunagi Haapsalu ametikoolis pottsepa kursustel käinud Lihula valla elanik Agni Laats, miks ta ise kaks aastat tagasi väliköögi ehitamise ette võttis. Agni sõnul on väliköögis olulised pliidi ja grilli juures olevad töötasapinnad, mille alla tulevad kapid. „Olen mugav perenaine ja tahan, et kõik oleks kohe käepärast ega peaks iga asja järele tuppa jooksma. Söömise terrass on meil väliköögi juures ka, kus saab lihtsalt istuda. Sellele on lubanud mehed katuse ka kunagi peale panna,” kõneleb ta. Agni lisab, et tema jaoks on väliköök lisaks praktilisusele ka mingil määral kujunduselement ja naine püüab köögi ehitamisel kasutatavate maakividega saavutada looduslikumat muljet. Välikaminatest saavad suvemajad
Täiuslik väliköök on iga perenaise unistus ja peremehe uhkus.
„Ühes väliköögis peaks olema kindlasti esimese asjana kamin,” ütleb väliköökide, kaminate ja kivitöödega tegeleva osaühingu Kivikujundus meister Ivo Mäesaar. Kamina asukoht sobib ideaalselt nurka, sest võtab seal võimalikult vähe ruumi ja on igast küljest nähtav. Teine võimalus on paigutada
kamin köögi keskele, aga siis tuleks esmalt ära jagada alad, kus tehakse süüa ja kus lihtsalt kaminatule paistel hubasust nauditakse. Täiskompleksses väliköögis on kõik vajalik liha ja kala suitsutamiseks, prae- või leivaahjuga pliit toidu valmistamiseks ning kindlasti grill. Kui väliköögis on gaasigrill, saab sellega road kõige kiiremini valmis. „Kõige suurem väliköögi projekteerimisel tehtav viga on see, et pliidid, kraanikausid, grillid paigutatakse üksteise kõrvale ega jäeta nende kõrvale töötasapinda,” ütleb Mäesaar. Kui kamin on L-kujuline, jääb mõlemale poolele ruumi tasapindadele. See on ruum, millega mängima hakatakse ja kuhu tuleb juurde kas pliit, grill, gaasigrill vms. Kui välikööki ehitatakse puuküttega pliit, kamin ja suitsuahi, soovitab Mäesaar teha nii, et saaks ühe korstnaga hakkama. Kui ei saa, pole ka hullu, sest õues on korstnapikkused väga väikesed, kuid pliidid, kaminad ja suitsuahjud töötavad kõik paremini eraldi korstnaga. Suitsuahi võiks olla alati eemal, kas kamina taga või siis külje peal. Kaminakolde soovitab Mäesaar teha maast umbes 40 cm kõrgusele, et saaks tuld nautida. Pliit võiks olla kahe auguga siis, kui perenaine keedab õues ka moose ja valmistab hoidiseid. Kui pliiti on vaja vaid vokkpanni jaoks, piisab ka ühest august. Kraanikausi võiks ka kööki panna, aga see sõltub pigem sellest, kas soovitakse kööki või pigem kaminaruumi, millele rõhku panna. Kolle tuleks ehitada selliselt, et saaks vajadusel grillida. „Kui kamina tõmbega probleeme tekib või midagi on valesti ehitatud, tellige seppade käest kaminasse kolderest, mis võiks kolde põhjast olla 5 cm kõrgem. See teeb tõmbe oluliselt paremaks,” soovitab meister. Kapid-sahtlid on mõistlik paigutada loogiliselt kraanikausi kõrvale. Pliidi kõrval võiks olla kivist riiulid, kus on hea pannilabidaid ja muid tarvikuid hoida muretsemata, et need pinna ära määrivad.
5 Foto: erakogu
Söegrilli juures peaks aga kindlasti olema tavaline kapp ilma riiuliteta, et söekott ikka ära mahuks, ja kraanikausi all kapp prügikastile. Kraanikausi ja muu veemure saab lahendada selliselt, et kappi pannakse kümneliitrine veeboiler, mis maksab umbes 70 eurot – nii saab välikööki ka sooja vee. Kui väliköögis on auguga kamin, suitsuahi kuumsuitsu jaoks, töötasapind, kapid nõudele ja pottidele ning boiler koos kraanikausiga, siis ega seal rohkemat polegi vaja kui katus peale ja terrass juurde ehitada. Köök võiks olla klaasidega suletav, siis piisab isegi üksnes kaminast ning umbes 2 kW soojuskiirgurist, ja kasutus on aasta läbi tagatud. „Selle aasta põhjal võin öelda, et välikaminatest on saanud suvemajad nii mõõtmetelt kui ka stiililt,” tõdeb Mäesaar.
on näiteks väliköögi kapiustega, mis on tehtud servamata lauast ning jäetud spetsiaalse vahendiga hooldamata, pole raske kujutada, mis juhtub siis, kui need päeval läbi ligunevad ja õhtul jäässe lähevad. Kõige kindlam on mööbel lasta teha roostevabast terasest. Kui sellist eelarvet aga pole, on teine variant kasutada tammepuitu. Tamm mängib ka külmaga vähem. Paljude looduskividega on sama – need kannatavad vihma ja külma eraldi, mitte ühel ajal. Kui tegemist on kihilise looduskiviga, juhtubki see, et vihmaga jõuab vesi eri kihtide vahele, külma saades paisub ning iga aastaga hakkavad kihid maha tulema. Kiiremal juhul on kolme aastaga kamina välimus juba rikutud. „Kivide valimisel tuleks kindlasti müüjaga nõu pidada. Üldiselt on nii, et kui laotakse täiskivist kamin, siis kas maakivist või murtud kivist lõigatud, lihvitud või looduslik pind. Teine võimalus on laduda köök kas fibo-plokist või aerok-kergplokist ja katta õhukese loodus- või dekoratiivkiviga,” õpetab meister. Väliköökide puhul võib Mäesaare sõnul eristada kolme trendi. Ee-
Vali ilmastikukindel materjal
„Materjali valik läheb iga aastaga üha keerulisemaks,” tunnistab meister. Viimaste aastate talved pole just meeldivad. Kui tegemist
KVALITEETVÄRVID PARIMA HINNAGA! 10 L
69.-
+ tasuta toonimine
10 L
64.-
+ tasuta toonimine
10 L
54.-
+ tasuta toonimine
TALLINN, Kadaka tee 32 TALLINN, Peterburi tee 52a TARTU, Ringtee 4 PÄRNU, Papiniidu 19
www.varvikeskus.ee
Euroopas on laialdaselt kasutusel väliköögina väiksed varjualused maja küljes. listatakse traditsioonilist, näiteks paekivist kaminat, köögis on veel pliit ja suitsuahi. Teise trendina soovitakse klaasidega suletavat välikööki, kus lisaks kaminale annavad jahedal ajal sooja ka soojakiirgurid. Sellises väliköögis ka täiskomp-
lekt mööblit, tasapinna sees kraanikausid, integreeritavad gaasigrillid ja gaasipliidid. Kolmas suund, mis hakkab ka Eestis üha enam kasutust leidma, on väiksed varjualused maja küljes, kuhu alla ehitatakse tasapinnad, kus on gaasigrillid, pliidid jne.
POTTSEPAD JA KORSTNAPÜHKIJAD, ÜHINEGE! 4.–5. augustil toimuvad üle-eestilised pottseppade ja korstnapühkijate koolitus-suvepäevad Jõekääru puhkekeskuses Harjumaal. Toredaks traditsiooniks saanud üritus toimub juba üheksandat korda! Lustlikul kokkutulekul hoolitsetakse nii vaimu kui ka füüsise eest. Lisainfo: www.wienerberger.ee või evelyn.parv@wienerberger.com
6
Vahvas väliköögis said paljud materjalid ja esemed uue kasutuse
Fotod: Kristiina Viiron
Laud, pink ja „kroonlühter”. Viimatimärgitu on meisterdatud hoovil kasvanud saarepuust. Kõik on peremehe enda kätetöö.
Ka välikööki ehitades on võimalik paljuski taaskasutust rakendada, näitab Raplamaal asuva väliköögi ehitamise kogemus. Kristiina Viiron Väliköögi põranda ehitasid omanikud näiteks paekividest, millest oli omal ajal tehtud sealsamas talukohas asunud vana maja kelder. Väliköögi pliidiraud ja uks on pärit vanalt saunapliidilt. Kivid, millest pliit, suitsuahi ja korsten
on laotud, otsiti kokku vanade lagunenud majade juurest. Peremehe hinnangul on see väärt ehitusmaterjal, sest kui need kivid püsisid aastaid lageda taeva all tervetena, siis püsivad need tervena ka uues ehitises.
Väliköök kannab uhket nime Kaira kõrts.
VÄLIKÖÖGID, VÄLIKAMINAD
LOODUSKIVI- JA MAAKIVI LADUMINE
MAAKIVIVUNDAMENDID
www.saasu.ee Tel 529 1288 saasu.ehitus@gmail.com
7 Väliköögi pliit leiab tublisti kasutust – suvel valmistatakse sellel kõik hoidised. Ka suitsuahi tossab liha ja kala suitsutamisel sagedasti. Kaminas on aga hea süüdata tuld, kui õhtud viluks kisuvad ning väliköögis istudes jahe hakkab. Ka väliköögi sisustuses leidub taaskasutust – riidekapp, milles vajalikke nõusid hoitakse, on pärit perenaise sõbranna suvilast. Prügikotti aitab aga varjata vana tünn. Lahtiste kätega peremees ehitas väliköögi ise. Müür ja kamin on laotud tänavasillutuskivist, palkseinad on aga ehitatud metsakuivast puidust. Katus on laotud murumätastest. Niisamuti on peremehe kätetöö suur laud ja pingid ning nende kohal rippuv „kroonlühter”, mis on valmis nikerdatud hoovil kasvanud saarepuust. Väliköök kannab uhket nime Kaira kõrts, sest kunagi tegutseski selles talukohas kõrts.
Tugipostiks on vaigutusjälgedega mänd. Vanasti koguti kasvavatelt puudelt enne lõppraiet spetsiaalsete lõigetega vaiku.
Kivid, millest pliit, suitsuahi ja korsten on laotud, otsiti kokku vanade lagunenud majade juurest.
Müüri ja kamina ladus peremees tänavasillutuskividest.
www.soojuskiir.ee Soodushinnad alates
169 € (1,8 kw mudel)
Soodushind
249 € (2 kw mudel)
Veito Blade Infrapuna soojuskiirgur
Veito CH1800 Infrapuna soojuskiirgur, valge
• Puldist reguleeritav, kasutamiseks nii õues kui ka toas • 4 võimsust 1 KW kuni 2,5 KW • Digitaalne termostaat toas kasutamiseks • Niiskuskindel IP 55
• Puldist reguleeritav, kasutamiseks toas või õues kuivades tingimustes • Digitaalne termostaat lisakütteks või kohtkütteks
Airvitamin Grupp OÜ | Kaupmehe 6, Tallinn | Kauplus avatud tööpäeviti kella 9:00 kuni 18:00 | Tel 6420093 / 56356112 | www.soojuskiir.ee Kõiki tooteid saab tellida ka meie kodulehelt www.soojuskiir.ee, saatmine üle Eesti tasuta.
8 Foto: Kristiina Viiron
Eestlane on grillirahvas Ehk kuidas siinsed grillimeistrid „pesumasinale peedist trumleid teevad”. Agne Narusk
Selle grillikoha südameks on pada, mille ümber on laotud tänavasillutise kivid, peal rest.
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab – see tõde näib kehtivat eestlaste puhul, kui päevakorda tõuseb küsimus, kus grillida. Eestlaste fantaasia on piiritu ja millest kõigest inimesed grille ei valmista. Eriti hästi oskavad olemasolevat ära kasutada masinamehed ja -naised. Mis asi on näiteks „Opel Kadeti tagasilla küljest välja lõigatud rattad koos laagritega + GAZ 53 velg + 5 mm armatuurraud ZIL velje ääre küljes”? Grill, loomulikult! Või milleks kõlbavad suurepäraselt kahjutuks tehtud meremiinid ja vanad punased majapidamisgaasi balloonid? Grilliks, mõistagi!
Asendamatu vanametall
Automoto.ee foorumis pani mõne aasta eest kasutaja Basilio üles fotod grillist, mille ta meisterdas tühjast punasest veneaegsest gaasiballoonist. Hea paksu seinaga teine, põhjendas ta oma valikut. Basilio kirjutab: „Eemaldasin roostes sokli ja viskasin minema. Lõikasin välja kaane ja kinnitasin selle kättejuhtunud aknahingedega. Kaane käepidemeks sobis labidavars. Aluse tegin mingitest riiulipostidest. Hea kerge kandiline toru. Ratasteks panin aiakäru rattad.” Suurimaks väljakutseks oli punase värvi balloonilt maha saamine – „relakas” ja terashari hästi ei võta ning leeklamp ei hakka peale. Tule-
info@divero.ee
9 MIS RIPAKIL, SEE GRILLIKS
Mõned tellised ja pealmine plaat, ja valmis ta ongi.
Foto: Shutterstock
Grill käevangu ja piknikule.
Vana kaaneta buržuika; õlivaat + koolilaua jalad; pesumasina trummel; metallrattaga vana aiakäru, mis pidas vastu kolm hooaega, enne kui metall läbi põles; katlamaja korstnatoru jupp; kivide peal asuv ja ka kividega ümbritsetud vana veoauto velg; vana malmpada ja lehma joogipaja tõstekolmjalg ning ufogrilli rest; 80-liitrise elektrilise veeboileri paak; veoauto kütusepaak; vana arvutikorpus; soojaveeboiler, veetünn, vana GAZ-i plekkvelg; ehitusblokid + tellised, plekkvann, meremiinid, vanad gaasiballoonid. Allikas: toimetuse küsitlus Foto: Shutterstock
mus sai üle võõbatud kuuma mustakindla värviga. Kui grillimeister algul kahtleski, kas värv ikka söekuumusele vastu peab, siis pärast esimesi lihaküpsetamisi seda hirmu enam polnud. Süte jaoks lõikas ta parajaks suvalise traatresti, kahele poole korpust ehitas tööpinnad kuuri alla vedelenud kaheksakihilisest vineerist. Uhke grill sai valmimise käigus nimeks „Basilio-Weber” ning alga-
tas foorumis terve omaette teema. Lauren kirjutab: „Meie aias olev grill on vana veoauto piduritrummel, on teine nii paks, et ei tea, millal läbi läheb. Seisab teine Sierra pidurikettal, mis puupoltidega õunapuu kännu külge kruvitud. Peale läks täpselt vana ufogrilli kaas ja sisse rest.” Vootele kirjeldab traditsioonilisemat meetodit grilli püstitamiseks: „Arvan, et tegin endale maa-
le ühe lihtsama ja odavama grilli. Maapinnal on ring merekive, selle otsas sõiduauto velg ning külgedele on samuti kuni velje ülaservani merekive laotud. Velje aukude/kivide vahelt tuleb piisavalt õhku. Rest seal peal on vana külmkapi oma. Kasutan juba kolmandat aastat.” Veel lihtsamalt saab liha küpsetamiseks koha, kui laduda mõned kivid või tellised üksteise otsa ja
resti peale toetada. Mis ripakil, see grilliks: „Ükskord tabasin ära, et seaküna vedeleb kasutult. Arvasin ,et kui seale kõlbas sellest künast süüa, siis meile kõlbab selles süüa teha. Ülemine korrus sai tehtud saunaahju ümarast kerest. Sai teine sirgeks taotud ja künale külge keevitatud. Jalad sai tehtud vanast veetorust,” kirjutab Automoto.ee kasutaja.
Kivist viimistlus Teie kodule...
Dolomiidist väliköögid ja välikaminad. www.dolokivi.eu
REKLAAMTEKST
SOODAPUHASTUS eemaldab kattekihi pinda kahjustamata
Soodapuhastus eemaldab mustuse, värvi ja muud kattekihid, ei kahjusta puhastatavat pinda ega reosta keskkonda. Ehitus- ja renoveerimistöödel on söögisoodaga puhastamine asendamatu moodus õrnade paepindade taastamisel, palkseinte puhastamisel, tulekahjujälgede likvideerimisel, pulbervärvi eemaldamisel metallilt või krohvi eemaldamisel fassaadilt. Hoolimata SodaBlastBaltic OÜ ligi kolmeaastasest tegutsemisest Eesti turul, on soodapuhastus paljudele veel tundmatu, sest puudub ettekujutus soodapritsi võimalustest ja eelistest teiste puhastusmeetodite kõrval.
MIS ON SOODAPUHASTUS? Selle meetodi puhul kasutatakse puhastusainena naatriumvesinikkarbonaati ehk söögisoodat. Kokkupuutel puhastatava pinnaga soodakristallid lõhkevad, vabaneva energia abil eemaldatakse mustus või värv puhastatavat pinda kahjustamata. KASUTUSVALDKONNAD Kasutusvõimalused on väga laialdased. Alustades pulbervärvi eemaldamisest metallilt või krohvi eemaldamisest fassaadilt ja lõpetades reklaamide puhastamisega klaasakendelt. Suurepärane jääb soodapuhastuse tulemus nii vanadel kui ka uutel palkseintel. Lisaks kaitseb puhastusainena kasutatav sooda palke hilisema võimaliku kopituse ja hallituse eest. Tulekahju tagajärgede likvideerimisel on soodapuhastus peaaegu ainuke meetod, mis lisaks silmaga nähtavatele kahjustustele eemaldab ebameeldiva lõhna.
Seda just tänu sooda desinfitseerivatele omadustele. Laevu, kaatreid ja paate oleme puhastanud otse veekogude kallastel või sadamates, sest soodapuhastuse tagajärjel ei teki jääke, mida oleks vaja erimeetoditega kokku korjata või nende sattumist elukeskkonda piirata. Mitu aastat järjest oleme puhastanud Paide linnas asuvaid paeskulptuure. Hiljuti said kolm Tartu silda puhtaks koledatest grafititest. Samas võimaldas soodapritsi täpsus alles jätta pildid, mida on möödakäijatel ilus vaadata.
TEHNOLOOGIA VÕIMALUSED Meie tehnoloogia võimaldab lisaks soodale puhastusainena kasutada alternatiivseid puhastusaineid. Väga hea ja kiire tulemuse annab veidi tugevamat puhastust nõudvale pinnale klaasipuru. Kasutame selleks mitmeid fraktsioone, mis omakorda laiendavad teenuste ringi. Kui keskmine klaasipurufraktsioon sobib veoauto velgede mustusest ja roostest puhastamiseks, siis peenem ehk puuderfraktsioon on kasutatav ka vanalt mööblilt laki eemaldamiseks.
Maakividest seinte puhastamine
Paekivist seinte puhastamine
Palkmaja seinte puhastamine
Renoveeritava maja puhastamine
Palksein enne soodapuhastust
Palksein pärast soodapuhastust
Puitterassi puhastamine
Kiirkaatri puhastamine
Veoki alusraami puhastamine
So d aB last B altic O Ü | telefon 5886 1 9 8 8 | e - po st : i n fo @ s bb. e e | w w w. s bb. e e
Algajast grillijast täieliku profini Grillimiseks vali kiiresti valmivad toiduained, muidu jõuab välispind enne toiduaine läbiküpsemist kõrbeda-kuivada. Vilve Torn Koheseks grillimiseks vali kala või võimalikult pehme liha, nt seakarbonaad, noore lamba seljatükid, broiler. Veiselihast kasuta vaid korralikult laagerdunud fileed. Turult ostetud veiseliha on liiga värske ja pehmeneb üksnes barbeque-meetodil. Kiiresti valmivad ka hakklihapätsid ja -pallid ning mitmesugused grillvorstid-viinerid. Vintskema liha kudesid pehmenda eelnevalt marineerimisega. Põhireegel: mida õhem lihatükk, seda lähemal sütele peab grillimisrest asetsema ja vastupidi. Suuremate lihatükkide ja muude aeglasemalt valmivate toiduainete puhul on kolm võimalust. Esiteks – tõsta grillimisrest kõige ülemisse asendisse. Teiseks – rehitse söed grilli keskele ja paiguta toiduained resti servadesse (või vastupidi). Kolmandaks – sulge grilli kuppel või paki toiduained
GRILLITUD KAMMKARBID NELJALE Ettevalmistamisaeg 10 min + 5 min grillil Külmutatud kammkarpidel on kõige olulisem lasta rahulikult sulada. Tõsta need sõelale sulama, sest nii ei jää karbid sulava vedeliku sisse. Väga hõrk suupiste, mis valmib imekiirelt.
Foto: Shutterstock
kohe alguses või grillimise lõppjärgus tugevasse fooliumisse. Grillitav liha peab olema läbinisti toatemperatuurile soojenenud. Külmutatud tükke sulata külmkapis 24 tunni jooksul. Suuremad tükid võta tund, õhukesed pool tundi varem välja. Patsuta liha pind köögipaberiga täiesti kuivaks. Pühi pintsliga maha tükilised maitseained, muidu lähevad need põlema ja annavad lihale mõru maitse. Pintselda liha üle õliga, mis kiirendab pinna pruunistumist. Oma esimese grillipeo menüü planeerimisel ole pigem tagasihoidlik kui liiga suurejooneline. Ole realist ja võta toidusedelisse ainult üks ja võimalikult lihtne roog (koos lisanditega). Allikas: Eesti Grilliliit, www.grilliportaal.ee, www.grillfest.ee Vaja läheb: • 0,5 kg kammkarpe • soola, pipart, suhkrut Tee nii: Sulata kammkarbid. Raputa karpide mõlemale poole natuke suhkrut. Grilli (soovitavalt grillresti vahel) 5 minutit, kuni värvus muutub kuldkollaseks. Võta grillilt, jahvata peale pipart ja pisut soola. Serveeri kuumalt.
12 GRILLITUD KREVETID TŠILLIKASTMES
NIPP! Tule kohendamine
NELJALE Maitsestumiseks 12 tundi + 10 min grillil
Seekord pole vaja krevette enne grillimist puhastada – see näputöö jääb sööjatele. Teravust timmi oma maitse järgi, aga väga teravad need ei jää, sest koorikust palju maitset läbi ei lähe. Hea oleks lasta maitsestuda üle öö.
Kui söed kipuvad kustuma ja soovid neid elustada, siis tõsta söetükid pikkade tangidega üles, raputa neilt tuhk (vastu grillpanni äärt koputades) ning söed
Vaja läheb: • 0,5 kg peadega ja puhastamata krevette
VEINISOOVITUS
Kaste: • 2 sl oliiviõli • 2 tšillipiprakauna • 4 küüslauguküünt • 1 sl sweet hot chili kastet • näpuotsaga soola Tee nii: Haki küüslauk ja tšilli peeneks. Lisa õli, sweet hot chili kaste ja pisut soola. Tõsta krevetid kastmesse ja lase maitsestuda üle öö. Grilli tasasel tulel u 10 minutit, kuni koorik hakkab krõbedaks muutuma. Serveeri kuumalt. Foto: Shutterstock
Retseptid: „Grill ja barbecue. Toit elaval tulel”, autorid Silja ja Arvi Pitelkov
hakkavad jälle hõõguma. Kui grillpannil või -ahjul on tõmbeklapid, ava need. Enne küpsetamist kuhja söed kokku.
Baron Rosen, Riesling 100%, Saksamaa, Mosel
Värvuselt roheka alatooniga säravkollane. Aroom mineraalselt värske ja floraalselt puuviljaline. Tunda virsikuid, küpseid tsitrusvilju ja kollaseid luuvilju, pärnaõisi, laimikoort, sinepiseemneid. Maitse keskmisest täidlasem, mineraalne ja mahlakalt puuviljaline. Tunda kuivatatud aprikoose, küpseid magusaid tsitruseid ja veidi mõrumandleid. Järelmaitse mineraalselt pikk ja ingveriselt puuviljaline. Sobib värskete, kalast valmistatud eelroogade, mereandide, koorikloomade, sushi, sashimi, küpsetatud linnuliha ja kalatoitudega, vürtsikamate Tai ja Vietnami toitudega, sinihallitusjuustuga. Serveeri jahutatult (8–10 °C) bordoo-tüüpi veiniklaasist. NB! Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
TÄNAVATOIT ON SAMUTI VÄLITOIT.
Eestis on revolutsiooniliselt arenenud välitoitlustus ja koos sellega ka tema sõsar tänavatoit. selle põhjuseks on elutempo, mis on tekitanud vajaduse kiireks ja maitsvaks kõhutäiteks. Eestimaal on lühikesed suved ja palju väliüritusi, kui on nõudlust siis tuleb pakkuda, seepärast ongi välitoitlustajaid nagu seeni juurde tulnud. Enamik neist pakuvad burksi, friikaid ja šašlõkki. Välitoitlustuses on tihe rebimine, ilm ja koht on see, mis teeb selle äri ekstreemseks ja riskantseks. Kahjuks on meil aga üsna vähe tänavatoitlustajaid. Eesti tänavatoit on tegelikult lapsekingades, see on alles arengujärgus. Tänavatoidu väljakujune-
mine, kus rahvas leiaks oma, võtab kindlasti veel aega. Selge on see, et eestlane sööb enamasti liha või köögivilju. Kuid uued trendid näitavad, et üha rohkem populaarsust on võitnud tervislik toit. Tänavatoit võiks olla kiire, maitsev ja odav. Mäletate küll neid mõnusaid grillkana putkasid, kus lõhn kiskus lausa kanakoiba ostma. Välitoitlustust enamikel üritustel aga odavalt pakkuda ei saa, sest kohamaksud on kallid ja kõik tuleb tagasi teenida. See on raske töö, kuid ometi oleme leidnud, et see on töö, mida me tahame teha. Kuidas me alustasime? Nii nagu paljud alustavad, alustasime ka meie ühel ilusal suvepäeval,
täis kirge ja pealehakkamist, väikese kodugrilli ja eurose telgiga, suurte äparduste ja katsetustega. Kui telk tuulise ilmaga puu otsa lendas, saime aru, et esimese asjana on meil vaja korralikku telki. Korralik telk aga maksab palju, niisiis otsustasime telgi rentida, kuniks hankisime juba tasapisi oma inventari. Esimesel üritusel käed värisesid ja grilljuust osutus kitsejuustuks, mis sulas grilli peal ära ja hakkas haisema, mitte keegi ei tahtnud meilt midagi osta. Teine üritus läks juba paremini, tänaseks oleme juba sadadel üritustel toitlustanud. Kes me oleme? Arvan, et oleme nii tänavakui ka välitoitlustajad.
Valtu mõisa väliköök pakub ürituste välitoitlustust. Tuleme sinna kuhu meid kutsutakse. Toitlustame suurtel üritustel kui ka suvepäevadel, kontserditel, festivalidel, maratonidel ja muudel üritustel. Meil on aastatega välja kujunenud seinast seina kogemused, mida soovime ka selle aasta www.valtumois.ee sügisel teistele jagada. Oma kogemustele tuginedes oleme valmis töötanud põhjaliku menüü, kus igaüks leiab oma. Meie väliköögi märksõnaks on lihtsad ja puhtad maitsed. Teeme oma tööd kirega! Meid saad tellida oma väliüritustele, tuleme sinna, kuhu soovid. Grillime ja küpsetame ning teeme teie ürituse mõnusaks maitseelamuseks. www.valtumois.ee/toit, e-post: valtumois@gmail.com Küsi lisainfot tel või saada päring otse veebilehe kaudu. Leiad meid ka facebookist BBQ välitoitlustus.
BARON ROSEN VEINISARI
Baron Rosen oli maailmarändur, kes lisaks oma lugematutele seiklustele kogus erinevaid maitse- ja aroomielamusi. Tema suureks kireks olid veinid, eelkõige lihtsad ja kergesti joodavad veinid. Kvaliteedis ta aga kompromisse ei teinud – talle sobisid vaid maailma parimad veinimaad ja viinamarjad. Nii saigi alguse veinisari, mida rahvas hakkas kogu südamest armastama.
Baron Rosen veinide ametlik esindaja Eestis on Liviko AS
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
14
Maitsetaimed annavad toidule lõpliku lihvi Maitsetaimepeenar või -potid võiksid asuda väliköögile võimalikult lähedal – grillimeistrile on nii kõige mugavam. Agne Narusk Koka mugavus pole ainuke kriteerium, mida peenarde kavandamisel arvestada. Taimepotiga on lihtne: võtad kaenlasse ja tõstad, kuhu vaja, kas päikese kätte või varju, maitsetaime iseloomust olenevalt. Peenra kui püsivama nähtuse kavandamisel tasub jälgida, et päike sellele piisavalt ligi pääseks. Päris varjus kasvavad hästi salatkress, hapu oblikas ja köömned. Varju taluvad üsna hästi ka petersell, leeskputk, piparmünt, harilik kikkaputk, hiidiisop, aed-harakputk, mädarõigas, kurgirohi, saialill. Võibolla mõni tegelane veel, kuid enamik maitsetaimi tahab siiski päikest
või vähemalt poolvarju, et korralikult kosuda. Väga päikeselembesed on tüümian ehk aed-liivatee, majoraan, salvei, rosmariin, küüslauk, murulauk (kasvab hästi ka poolvarjus), till, seller, estragonpuju, koriander, põld-võõrkapsas ehk rukola (ka poolvarjus), apteegitill, aniis, pune, basiilik, sidrunmeliss (ka poolvarjus). Pott või peenar?
Sõltub, kas tegemist on püsiku või üheaastase taimega. Püsikutest maitsetaimede kasvukohaks on ainult aed, üheaastased suvikud võib pista ka potti ja poti omakorda kuhu iganes. Need saa-
Foto: Shutterstock
MIDA KASVATADA? Ilmselt ei puudu algaja taimekasvataja ja kokkaja peenralt roheline sibul, küüslauk, till, petersell, ka pipar, rukola, piparmünt, rabarber. Kasvatamist väärib ka: • Basiilik – Põhjamaade loorber. Basiilikul on hea maitse, sellega on mõnus vähendada soolakogust toidus. Seda on kerge kasvatada nii potis kui ka peenras. • Salvei – mitmeaastane poolpõõsas, mis on nii tugevamaitseline, et seda tuleb toidule lisada sama vähe kui tugevamaitselist pipart. Salvei vähendab toitude rasvamaitset ja sobib seetõttu eriti hästi sealiha juurde. • Estragon – lõhn on magus ja aromaatne, meenutab nii lagritsat kui ka aniisi. Ürt on küll mitmeaastane, kuid külm talv kipub taime surnuks näpistama. Estragon sobib hästi kastmetesse. • Koriander – kasutatakse nii seemneid kui ka rohelisi, peterselli meenutavaid lehti, maitselt on need erinevad. Koriander on karrisegu koostisosa, seemneid kasutatakse köögivilja marineerimisel, kuid ka leibade ja teiste küpsetiste puhul ning hõõgveinile maitsenüansi andmiseks. • Tüümian ehk aed-liivatee – mitmeaastane aromaatne igihaljas poolpõõsas, mille lehed on väikesed ning vastakuti kinnituvad, õied punakad või valged. Kasvumulla suhtes on taim üsna vähenõudlik, kuid armastab väga päikest. Tüümian sobib hästi pastaroogadesse, pitsale, vormitoitudesse, kastmesse, kanale. • Murulauk – mitmeaastane maitsetaim, kipub kiiresti metsistuma, nagu ka tema sugulane mugullauk. Õied on ilusad, toiduks kasutatakse lehti.
Pealseid lõigatakse korduvalt, sest vananedes muutuvad need puiseks. Mugullauk maitseb nagu küüslauk, kuid ei jäta maha vastikut lehka. • Sidrunmeliss – mitmeaastane ja väga külmaõrn, õue võib teda istutada ettekasvatatuna pärast öökülmade möödumist. Sobib samadesse toitudesse, kus kasutatakse sidrunit. • Rosmariin – armastab sooja, Eesti aedades on seda raske kasvatada. Võib panna toataimena potti ning suveks istutada välja päikesepaistelisse ja tuulevaiksesse kohta. Rosmariini lõhn meenutab männiokka lõhna, selle maitsetaimeta on lambaliha valmistamine peaaegu et võimatu.
Foto: Shutterstock
15 Foto: Shutterstock
vad hakkama igal pool, kus pole ülearu pime. Püsikutest maitsetaimede kodumaa on enamasti Eestist tuntavalt lõuna pool, seepärast ei ela need rõdukastides, pottides ja aiavaasides meie talve üle. Ega miinuskraade armasta ka üheaastased „rohelised” – neid saab õue istutada või külvata alles pärast püsivate öökülmade möödumist. Kui taimi on plaanis kasvatada potis, olgu see võimalikult suur, sest väikeses potis kuivab muld liialt kiiresti läbi. Üheaastaseid maitsetaimi külvatakse uuesti iga kahe-kolme nädala tagant. Maitsetaimed tahavad kasvamiseks kerget kohevat mulda, mis poleks liialt niiske. Toitainetevaene pinnas on hea eelnevalt ette valmistada sellesse komposti sisse kaevates. Maitsetaimede turgutamiseks ei kasutata mineraalseid taimeväetisi – need rikuvad maitse ja on tervisele kahjulikud. Kui turgutuseta ei saa, külasta näiteks naabrinaise kanalat ja kasuta vedelväetist peenras pärast saagi
korjamist. Potitaimedele on hea seda panna iga nelja nädala tagant. Maitsetaimede mõnus lõhn meelitab kohale tigusid, levinumad kahjurputukad on lehetäid. Kutsumata külalised pestakse enne tarbimist maha või kui seda enam teha ei anna, kistakse kahjustatud taimed välja ja külvatakse asemele uued. Artikli kirjutamisel on kasutatud 2014. aasta kevadist Väliköögi väljaannet, Hansaplanti, Hortese ja Juhani Puukooli ning Evely Karvaku blogi materjale.
MILLINE MAITSETAIM SOBIB LIHAGA Basiilik –hakkliha, sealiha, ka muu liha; estragon – veise-, uluki-, lamba- ja linnuliha, maks; tüümian – uluki-, lamba-, veise-, sea-, küüliku- ja kalkuniliha; rosmariin – lambaliha, ka veise-, uluki-, sea- ja linnuliha, maks ning neerud; münt – lamba- ja ulukiliha; salvei – linnu-, lamba-, vasika- ja sealiha, ka maks, neerud ning lihatoitude täidised; oregano ehk pune – lihakastmed, sea-, veise-, lamba- ja linnuliha, maks ning hakkliha; koriander – sea-, veise- ja linnuliha, hakklihatoidud; majoraan – linnu-, sea-, veise-, lambaliha, maks; sidrunmeliss – linnu- ja vasikaliha;
sidrunputk ehk sidrunhein – marinaadid ja kastmed; leesputk – sea ja veiseliha; aed-haraputk – linnuliha, ka muu liha; aed-piprarohi – lambaliha; apteegitill – sealiha, ka lamba- ja linnuliha, maks; till – kala ja vähk, väikeses koguses ka liha, kartul; lehtseller, petersell – sea-, veise- ja linnuliha ning täidised; hapu oblikas – linnuliha, ahjupraed; murulauk – veiseliha, lisatakse vahetult enne serveerimist; küüslauk – veise- ja lambaliha, ka muu liha, hakkliha; sibul – sobib igasuguse lihaga, eriti sea- ja hakklihaga. www.eestitoit.ee
TAIMEPÜRAMIIDID TERRASSIDELE, RÕDUDELE, AEDA LILLEDELE, MAITSETAIMEDELE! Materjal: siberi lehis Mõõdud: 1m x 1m x 1m Mulda: ca 150-160 l Hind: 145€
Taimepüramiid Tamme talu ürdiaias (www.tammetalu.eu)
Valmistaja ja müüja: Vivero Oü, www.vivero.ee Tellimine: info@vivero.ee
端端gil m d N端端 des! I M I ka R