Vaimne Tervis

Vaimne tervis Sügis 2011

• Kui hing ei tunne end kehas hästi

• Abiks dementse inimese hooldajale

• Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistus – laste vaimse tervise hoidja

• Hoolduskoormusega isik vajab tähelepanu ja kindlustunnet

• Rohkem elurõõmu vanaduspäevadeks

• Puuetega inimesed – müüdid ja tegelikkus

2

Vaimne tervis

Tea oma võimalusi!

Kui lapsel või täisealisel noorel esinevad vaimse tervise probleemid, ei tohi kindlasti oma muredes üksi jääda. Erileht Vaimne Tervis julgustab lapsevanemaid toetust ja abi küsima, sest mida varem vaimse tervise probleemidega professionaalsel tasandil tegelema hakatakse, seda tõenäolisemalt saab edaspidi võimalikult täisväärtuslikku elu elada.

Laste vaimse tervise probleemid võivad olla põhjustatud mitmetest teguritest – lisaks kaasasündinud ja geneetilistele häiretele võivad olulisteks stressoriteks laste elus olla probleemid koolis, kodus, sh ka vanemate omavahelised probleemid ja nendega toimetulek; sotsiaalsetes suhetes ja nende loomises, hoidmises; ka sõltuvusainete tarbimine on aluseks sõltuvushäire tekkimisel, mis lisaks võib põhjustada muid psüühikahäireid.

Lapsevanem võib pöörduda lapse perearsti poole, kelle saatekirjaga saab ta tasuta vaimse tervise eriala spetsialisti vastuvõtule.

Lapsevanem võib lapsega ka ise vaimse tervise spetsialisti tasulisele vastuvõtule minna. Psühhiaatrilt või psühholoogilt saab lapsevanem infot ka asutuste kohta, kus korraldatakse teraapiaid, toetusprogramme ja muid toetavaid tegevusi.

Pöörduda võib ka kohaliku omavalitsuse sotsiaalala töötaja poole, et konsulteerida eri teenustest ja võimalustest lapse elupiirkonnas. Soovitud infot võib paluda ka telefoni teel.

Mitmetes piirkondades tegutsevad ka psüühikahäirega inimeste lähedaste ühendused, kes nõu ja tuge pakuvad.

Kindlasti tuleb lapse vaimse tervise probleemide korral abi otsida – mida varem laps vajalikku toetust ja abi saab ehk mida varem tema vaimse tervise probleemidega professionaalsel tasandil tegelema hakatakse, seda tõenäolisemalt saab noor edaspidi võimalikult täisväärtuslikku elu elada.

Vt ka infomaterjali lastele-noortele http://www.sm.ee/tegevus/tervis/tervislik-eluviis-ja-haiguste-ennetamine/vaimne-tervis.html „Vaimne tervis kui vaimne heaolu”.

Vaimne tervis

3 Juhul kui noor on juba täisealine, kehtib sama skeem (vt kõrvalolevalt leheküljelt).

Kui tervishoiualastele sekkumistele vaatamata vajab täisealine noor siiski tuge ja abi toimetulekul, on tal õigus taotleda erihoolekandeteenuseid.

Sobiva erihoolekandeteenuse selgitab välja rehabilitatsioonimeeskond, teenusele suunamist korraldab sotsiaalkindlustusamet (vt lähemalt http://www.sm.ee/ sinule/puudega-inimesele/sotsiaalteenused-puudega-inimesele/erihoolekanne.html).

On nii koduses keskkonnas elamist toetavaid teenuseid kui ka ööpäev läbi asutustes osutatavaid teenuseid, muu hulgas kinnise režiimiga teenus. Kindlasti on eesmärgiks inimese võimalikult iseseisev elamine ja toimetulek igapäevaelu tegemistega.

Ka juhul, kui inimese toimetulekut ja turvalisust on võimalik kõige paremini tagada hooldekodus olles, tehakse tööd võimalikult iseseisvalt elamise ja toimetulekuoskuste õpetamise, säilitamise ja arendamise eesmärgil – et inimene saaks selleks valmis olles hooldekodust iseseisvamasse ellu astuda.

Allikas: sotsiaalministeerium

Vaimne tervis

4

Lootusrikkalt – tagaplaanile, lastehaigla sisehoovi, peaks järgmisel aastal kerkima Laste Vaimse Tervise Keskuse hoone

Kümme aastat laste vaimse tervise hoidmisel – Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistuse kogemus Laste vaimse tervise probleemide tähtsus suurima terviseprobleemina on arenenud riikides kasvamas. Euroopas on laste ja noorukite psüühikahäirete levimus 8–23%. Et lapse vaimne tervis sõltub eelkõige peres toimuvast ja sh vanemate võimalustest luua lastele sobiv keskkond, räägib see palju ka lastega perede olukorrast. Tihti on emad-isad

ise nurka surutud olukorras või tunnevad puudust vajalikest oskustest oma last aidata. Lapsed ise ei kaeba kunagi, et nende vaimne tervis on rikutud või et neil on stress või depressioon. Ravimata psüühikahäiretel on kalduvus muutuda krooniliseks ning põhjustada esmalt haridustee katkemist ja edaspidi töötegijate seast välja langemist. Selle tõttu

on oluline tagada märkamine ja professionaalne abi õigel ajal.

Märgina arenevast ühiskonnast kasutavad ka Eesti pered üha enam spetsialistide abi.

Teadmispõhised raviviisid koos oskustega luua turvaline ravisuhe tagavad parima tulemuse.

Terapeutilise ravikeskkonna tarvis on vaja kindlat kohta, aega ja korrapäraseid kontakte aitaja-

tega. Enne diagnoosini või selle väljalülitamiseni jõudmist on vaja last jälgida, tihti enne lõplikke järeldusi oodata. Vanemad vajavad aega, kohanemaks uue infoga, võimalust korduvateks küsimusteks ja jätkuvat tuge tagasilanguste ajal. Et vaimselt terveks inimeseks kasvamine toimib protsessina, mitte sissevälja lülituse põhimõttel, peab

Vaimne tervis sarnaselt toimima ka abistamine.

Tallinna Lastehaigla juures püsib juba seitse aastat tagasi ellu kutsutud idee Laste Vaimse Tervise Keskusest. Loome tänapäevase lastepsühhiaatria keskuse, kus tegeletakse laste ja noorukite vaimse tervise probleemide ravi ja ennetamisega. Keskuse rajamine täiendaks juba olemasolevaid abi võimalusi ja süvendaks eri vanusegruppide spetsiifilisi probleeme selleks vajalikes tingimustes.

Lastepsühhiaatrilist abi pakutakse Tallinna Lastehaiglas juba kümme aastat. Töö toimub nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt, lähtudes eri vanuse ja häiregruppide vajadustest. Nii Kesklinna lastepolikliinikus kui ka Mustamäel on ambulatoorne vastuvõtt. Meie tugev külg on psühhoterapeutilise abi pakkumine nii individuaalse kui ka pere- ja grupiteraapiana. Pereterapeutide ja kognitiiv-käitumuslikku psühhoteraapiat valdavate kolleegide kõrval töötavad ka laste psühhoanalüütilise psühhoteraapia väljaõppega psühhoterapeudid. Lisaväärtuseks on koostöös osalevad viis logopeedi, kes aitavad lapsi vene keeles.

Omalaadne osakond lastele ja noorukitele Esimene omalaadne sõltuvus- ja käitumishäiretega laste ja noorukite osakond Eestis tähistab 1. oktoobril oma kümnendat sünnipäeva. Halvenenud käitumine koolis, konfliktid vanematega, alkohol, suitsetamine, narkootiliste ainete tarbimine, sellega kaubitsemine, hulkumine tänavatel, vargused, vandaalitsemised,

sekeldused politseiga – kõik see on meie osakonda jõudnud noorukitele üsna tüüpiline ega sõltu enamasti vanemate majanduslikust ning sotsiaalsest staatusest ühiskonnas. Alkoholimürgistusega jõuavad haiglasse nii poisid kui ka tüdrukud, nii eesti kui ka vene rahvuse esindajad. Ravil olnud noorukitest on enamik kas proovinud või juba tugevas sõltuvuses nikotiinist. Selle kõrval levib mokatubaka kasutamine, endiselt on populaarne vesipiip. Kuhugi ei ole kadunud amfetamiin ega ecstasy ning aeg-ajalt satub haiglasse ka opiaate süstivaid või gaasi nuusutavaid lapsi. Tõsiseid kanepisõltlasi jõuab meie juurde järjest sagedamini ja juba tõsiste tagajärgedega.

Nii mõnigi kord tuleb uimastitarbimine vanematele üllatusena. Probleemid tekivad lapsel tasapisi: kaob õpiisu, langeb keskendumisvõime, kokkulepetest kinnipidamine ei õnnestu, huvitegevused jäävad katki ning passiivsus ja osavõtmatus süvenevad. Riskilasteks saavad tihti lapsed, kelle vanematel jätkub perele küll raha, ent mitte piisavalt aega ja tähelepanu. Omapäi kasvades jääb puudu vajalikest igapäevaelu reeglitest ja vanemlikust kontrollist nende käekäigu üle.

Patsiente kuulates joonistub nii mõnigi kord pilt ühiskonnast, kus narkootikumide hankimine ei näi olevat keerulisem igapäevaste sisseostude tegemisest.

Selle tasakaalustamiseks tuleb tegeleda väärtuskasvatusega, sh elutervete valikute tegemise ja ei-ütlemise kunsti õpetamisega ning pakkuda välja võima-

likult palju alternatiivseid, tervist edendavaid tegevusi. Selle tõttu on ravimite ja psühhoteraapia kõrval oluline sotsiaalsete oskuste arendamine grupitöö ja loovteraapiate kaudu. Lapsega tegelemise kõrval nõustatakse ja toetatakse vanemaid ning toimub pereteraapia. Väga oluline on toetava võrgustiku väljaselgitamine, paranemise protsessi kaasamine ja nn turvasüsteemi loomine.

Väikelaste psühhiaatria osakond – ainsana Eestis Ainsana Eestis on juba kolm aastat tegutsenud väikelaste psühhiaatria osakond.

Mured, millega väikelaste psühhiaatria meeskonna poole pöördutakse, on seotud lapse arengu või käitumisega – nt laps ei ole hakanud rääkima, jonnib palju, magab rahutult, on agressiivne, sööb vähe ja valikuliselt, on tekkinud autismi või hüperaktiivsuse kahtlus. Osakond tegutseb päevaravina ja laps viibib meie juures koos perega.

Väikelapse psühhiaatriline uurimine koosneb kolmest osast. Esiteks keskendume kliinilise intervjuu käigus vanemate või hooldajaga lapse saamise, raseduse ja sünnitusega seotud teguritele ning lapse varase arengu kõigile üksikasjadele.

Räägime sündmustest pere ja lapse elus, mis on võinud lapse seisundit mõjutada. Teiseks hindame lapse arengutaset, arengupotentsiaali ja eri sümptomeid.

Selleks on kasutusel kliiniline vaatlus, mitmed testid ja struktureeritud intervjuud. Kolmandaks pöörame tähelepanu vanema ja

5 lapse suhtele. Kogemus, mille laps esmasest kiindumussuhtest saab, mõjutab teda kogu elu.

Suhte turvalisus, kõikehõlmav armastus või vastupidi, hülgamine ja vaenulikkus, panevad aluse lapse isiksuse arengule ja sellele, kuidas ta hiljem oma laste eest hoolitseb. Pere aktiivne kaasamine on meie jaoks üks võtmeküsimusi alates esimesest kohtumisest. Viis, kuidas vanemad ja teised lähedased last näevad ja mida nad temalt ootavad, on lapse psüühilist arengut suunav tegur. Kõik, mis mõjutab vanemate arusaamu ja ettekujutusi oma lapsest, mõjutab ka seda, missugusena laps kasvab. Vanemad vajavad aega, et spetsialistide mõtete ja järeldustega ühele lainele saada ja mõista neid mitte ainult teadmise seisukohalt, vaid ka tundetasandil. Spetsialistidena oleme oma teadmiste ja oskustega toeks, kuid kui vanemad koostööd ei tee, jäävad ka parima asjatundja püüdlused poolikuks. Lapsevanem on oma tegevuse ja suhtumisega lapse kõige olulisem aitaja.

Aastatega on Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistus jätkuvalt edasi arenenud. Selle juures on pidevalt toeks olnud Tallinn, Tervise Arengu Instituut ja Lastehaigla Toetusfond.

Koostöös sotsiaalministeeriumiga on välja töötatud Eesti-Norra ühisprojekt Laste Vaimse Tervise Keskuse ehitamiseks ja käivitamiseks. Kokkuvõtvalt on viimased aastad suurendanud lootust parandada olukorda psüühika- ja käitumishäiretega laste abistamises ja pakkunud võimalusi sisulisteks arenguteks.

Kuidas vastuvõtule pöörduda: Kesklinna lastepolikliiniku ambulatoorne vastuvõtt, Ravi 27 Registratuuri telefon 620 7330 kl 8–18 Osakonna telefon 620 7367 kl 8.30–15.30 Mustamäe ambulatoorne vastuvõtt, Tervise 28 Registratuuri telefon 697 7200 Käitumis- ja sõltuvushäirete osakond, Tervise 28 Registreerimine telefonil 697 7292 Väikelastepsühhiaatria osakond, Tervise 28 Registreerimine telefonil 697 7352 kl 8.30–9.30 www.lastehaigla.ee

Vaimne tervis

6

Kui jalad ei kanna või haigus pole nähtav – müüdid ja tegelikkus Mida erinevamad me oleme, seda rikkam on maailm, väljendugu see erinevus siis välimuses või oskustes, võimetes või võimalustes.

Signe Kalberg Suhtumine puuetega inimestesse on võrreldes aastakümnete taguse ajaga teinud läbi üsna suure muudatuse. Kui sotsialismiajal oli valitsev kord võtnud seisukoha, et puudega inimene on ühiskonna häbiplekk ning nad tuleb silma alt eemal hoida, siis nüüd enam ratastoolis olijatele või viipekeeles suhtlejatele järele ei vaadata. „Paraku ei oska inimesed vahel puuetega inimestega suhelda ja seepärast pigem väldivad neid, kui küsivad suhtlemise osas nõu.

Eksiarvamused on visad muutuma, kuid müüdid tekitavad arusaamatust ning tõrjuvat hoiakut,” ütleb Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm ning selgitab levinumate müütide tagamaid ja tegelikkust.

I MÜÜT: KEHALT VIGANE, PEAST SEGANE Suhtumine, et kui inimesel on füüsiline puue, siis pole tal ka mõistusega kõik korras, on jäänuk endistest aegadest. Siis ei puutunud mitte üksnes vaimse, vaid ka füüsilise puudega inimesed tavaühiskonnaga kokku.

Tegelikult pole füüsilise puudega inimesed mõtlemisvõimetud ega rumalad, vaid neil on erivajadus, mille puhul nad abi vajavad. Selles pole midagi enneolematut ja võõrastavat, sest ka igal tervel inimesel on omad iseäralikud soovid ja harjumused.

II MÜÜT: ISIKLIKU ABISTAJA OLEMASOLU TÄHENDAB SEDA, ET PUUDEGA INIMESEL ON KA MÕISTUS KORRAST ÄRA See müüt haakub mõnes mõttes esimesega. Millegipärast arvatakse, et kui inimene on pime või ratastoolis ja tal on vaja isiklikku abistajat oma igapäevaste toimetuste tegemiseks, ei suuda ta ise otsustada ja loogiliselt mõelda.

Seepärast ei pöörduta pimeda ega ratastoolis istuja, vaid hoopis tema saatja poole ja räägitakse puudega inimesest kui kolmandast isikust.

Puudega inimesed ütlevad, et selline suhtumine on alavääristav.

Isiklik abistaja on siiski kõrvaline inimene, ta on puudega inimesele nagu käepikendus, kes täidab abivajaja soove. Seega – suhelge otse puudega inimesega.

Vaimne tervis III MÜÜT: VAIMSELT HAIGED ON OHTLIKUD Selle müüdiga seoses on isegi kaks ekslikku arvamust. Esimene neist on see, et vaimselt haiged inimesed on tihti ohtlikud ja vägivaldsed. Seepärast neid kardetakse. Arvatakse sedagi, et vaimuhaigus on nakkav ja vaimselt haiged on moraalselt nõrgad. Muidugi pole need seisukohased tõesed, sest üldistamine on vale. Nagu seegi arvamus, et inimesed, kellel on vaimne haigus, on loovad isikud või geniaalsed mingis muus valdkonnas. Jah, on tõesti mitmeid selliseid juhtumeid, kus näiteks autistid on geniaalsed arvutajad.

Aga see pole alati nii.

IV MÜÜT: KEHALISE PUUDEGA NAINE EI TOHIKS SÜNNITADA Tundub uskumatuna, et veel tänapäeval leiab nii mõnigi, et kehalise puudega naine ei peaks emaks saama. Arvatakse, et selline naine pole võimeline olema lapsele emaks või et kehaline puue kandub edasi lapsele. Tegelikkuses on füüsilise puudega naised võimelised olema oma lastele samaväärsed emad tervete naistega, kuigi võivad vajada teatud toimingute tegemisel abi. Igal naisel on õigus emadusele.

V MÜÜT: PUUDEGA INIMENE EI SAA VÕI EI TAHA TÖÖTADA Tegelikult töötavad puudega inimesed meelsasti, sest lisaks võimalusele olla vajalik, tunda end ühiskonna aktiivse liikmena ja rakendada oma võimeid, on nii võimalik ka endale elamiseks vajalikku sissetulekut teenida. Puue pole alati takistuseks töötamisel, paljud töötavad täiskoormusel, kuid paljud sooviksid töötada osalise tööajaga. Kahjuks pole osaline tööaja võimaldamine tööandjate hulgas veel väga levinud.

Eestis on 128 087 puudega inimest, kuid lisaks on veel need, kellel pole ametlikult puuet tuvastatud, kuid kel on tervisest tingitud igapäevategevuste piiratus (nt kerge vaimupuudega inimesed, kõrgvererõhktõbe või reumaatilisi haigusi põdejad jne). See on aga arvestav tööjõu hulk, kes vajavad abi, mõistmist ning võimalust ela-

da töökoha kaotamise hirmuta, kui nende puudest või haigusest teada saadakse.

VI MÜÜT: KUULMISLANGUSEGA INIMENE OSKAB LUGEDA JUTTU SUULT Millegipärast arvatakse kuulmislangusega inimesest, et ta on hea suultlugeja ega vaja viipekeeles tõlkimist. Kuigi valla- või linnavalitsuste sotsiaaltöötajad peavad hea seisma selle eest, et kuulmislangusega inimesele tuleb ametiasutustes tagada viipekeele tõlk, ollakse selles osas tagasihoidlikud. Isegi kuuljatel esineb vahel probleeme kaaskõneleja jutust arusaamisega – rääkija diktsioonist on raske aru saada, häälikuid hääldatakse sarnaselt, kõne tugevus on varieeruv ning olulised tingimused: valgus, kaugus rääkijast, rääkija suu nägemine. Sestap on vale eeldada, et vastastikuseks suhtlemiseks piisab suultlugemise oskusest.

7 IX MÜÜT: PUUDEGA INIMESED ON HAIGED Puudega inimesesse suhtutakse kui haigesse, kes peab tarvitama ravimeid ning olema haigevoodis. Haige on see, kes saab kas ravides terveks või vajab ta pidevat ravi tervisliku seisundi kergendamiseks. Kuid paljud puudega inimesed ei ole klassikalises mõttes haiged, vaid neil esineb teatud funktsioonide osas puudujääke, mida ei tohiks tõlgendada kui haigust. Näiteks, kui inimesel puudub üks käsi, siis pole ta haige, sest ravida ei ole midagi. Samuti ei saa lugeda haigeks pimedat või kurti. Neil on erivajadus, mida teatud juhtudel saab kompenseerida tehniliste abivahenditega, kuid valdavalt vajavad nad toimetulemiseks abistavaid teenuseid, mõistlikke kohandusi ja mõistvat suhtumist.

Seepärast suhtuge neisse kui endasugustesse.

VII MÜÜT: KUULDEAPARAADIGA INIMENE KUULEB NAGU TERVE Arvatakse ekslikult, et kui inimene kannab kuuldeaparaati, pole vaja jälgida enda kõne tugevust ja selgust. Paraku on nii, et kuuldeaparaat kõrvas ei taga sellist kuulmist, nagu on tervel inimesel. Seepärast võiks kuuldeaparaadi kandjalt küsida, kas temani kostev kõne on piisava tugevuse ja selgusega.

Seda küsida pole häbiasi.

Teave

VIII MÜÜT: PUUE PEAB OLEMA NÄHTAV Kui inimesel on silmaga nähtav puue, näiteks nägemis- või liikumispuue, siis ei teki küsimust, et ta võib teatud situatsioonides vajada erikohtlemist ja -tingimusi. Aga kui puue pole silmaga nähtav, vaid on inimese sees, võib see tekitada arusaamatusi – inimene on ju pealtnäha terve.

Näiteks diabeetikud, südamehaiged või reumaatikud vajavad erinevalt tervetest õppimiseks ja töötamiseks teistsuguseid tingimusi ning võimalusi. Seega tuleb muuta suhtumist, et kui inimesel on käed-jalad otsas ja ta suudab ise ka püsti seista-kõndida, pole tegu puudega inimesega. Puue on silmaga nähtav ainult väikesel osal puudega inimestest.

• Eestis moodustavad puudega inimesed, kellele on määratud puude raskusaste, rahvastikust 2011. aasta alguse seisuga 9,6% ehk 128 087 inimest sisaldava heterogeense grupi.

• Neist 59% on naised, 41% mehed.

• Vanaduspensioniealisi on 53%, tööealisi 41%, lapsi (kuni 16-aastased) 6%.

• Enim esineb liikumispuuet (47 000 inimest), muid puudeid (eri haigused – 29 000 inimest), psüühilist erivajadust (21 000 inimest), liitpuuet (21 000 inimest). Vähem esineb nägemispuuet (3800 inimest), kuulmispuuet (2000 inimest) jne.

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK) Toompuiestee 10, 10137 Tallinn www.epikoda.ee e-post: epikoda@gmail.com Tel 661 6629

Peaaegu iga kümnes inimene omab puudeastet

Allikas: EPIK

8

Vaimne tervis

Kui hing ei tunne end kehas hästi Skisofreenia ja psühhootilised häired pole ainult haigestunu probleem, vaid see puudutab ka nende perekonnaliikmeid ja lähedasi.

Signe Kalberg Psüühikahäired kuuluvad nende haiguste hulka, millest meelsasti ei räägita. Sajandeid ravimatuks haiguseks peetud skisofreenia ja teised psühhootilised häired on keerulised ja rasked seisundid.

Nende sümptomid on enamasti talumatud nii haigust põdejale kui ka ümbritsevatele, nendega on seotud mitmeid müüte ja uskumusi.

Kuigi järjepidevalt mainitakse, et skisofreenia on vaimuhaigus, saab ajakohaste teadmiste valguses skisofreeniast rääkida vaid kui ajuhaigusest, mis puudutab üht inimest sajast kogu maailmas.

Kuigi skisofreenia olemuses on palju ebaselget, teame, et selle puhul aju hallaine maht väheneb, ajurakkude hulk ning nende omavaheliste ühenduste arv kahaneb.

Psühhootilise seisundi, sealhulgas skisofreenia puhul esineb inimesel enamasti mitmeid eri sümptomeid, mis moodustavad ühe terviku.

Sagedamini jäävad silma meelepetted, luulumõtted, mõtlemise omapärad ja eelnevatest tingitud ebatavaline käitumine. Enda ümber võime vahel kuulda nn vaimsetest inimestest, kes näevad filmina vastuseid oma küsimustele, näevad ingleid, haldjaid, käivad mõttes rändamas teistes maailmades või on ühenduses jumalaga. Nii mõnigi meist on olnud kord passiivne ja siis üliaktiivne, teinud utoopilisi plaane ja vahel olnud valmis kõigele käega lööma. Kas need seisundid võivad tähendada psühhoosi ja vajavad psühhiaatri abi? Võib-olla, aga sageli siiski mitte. Põhiline sekkumise kriteerium on siiski objektiivne toimetulek ümbritsevas keskkonnas.

SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku psühhiaater Raine Pilli

kinnitab, et psühhiaatri juurde pöördutakse pigem siis, kui teatud sümptomid hakkavad segama igapäevaelu. Paraku on ravile pöördumised psühhoosihaigele endale sageli tema tahte vastased, sest psühhoosi üks levinud tunnus on haigusnähtude eitamine. Ravile pöördumise ajaks on haigusnähud enamasti kestnud kuid, seetõttu aga ei õnnestu sageli täita eesmärki alustada raviga võimalikult varases haiguse faasis, mil ravisekkumiste efektiivsus on kõige kõrgem. „Skisofreenia varaseid ohumärke on sageli väga raske ära tunda. Mõnikord peetakse skisofreenia varaseid ohumärke eksikombel ka märkideks kasvuraskustest või narkootikumide kuritarvitamisest või tõlgendatakse neid lihtsalt laiskuse või koostöövõimetusena,” selgitab dr Pilli.

Haigus võib tabada igaüht Kuigi skisofreenia diagnoosi ja ravikava kinnitab psühhiaater, võib kahtluse korral nõu pidada ka oma perearstiga. On mitmeid haigusi, mis võivad väljenduda skisofreeniasarnaste sümptomitena ning üldmeditsiinilised uuringud on tihti väga vajalikud. Olenevalt psühhoosi vallandumise kiirusest ja sümptomite raskusest, võivad psühhiaatrid diagnoosi täpsustamiseks ning raviplaani koostamiseks vajada inimese psüühika ja käitumise jälgimiseks mitmeid nädalaid, samuti tuleb lisaks arvukatele vestlustele patsiendiga võimalusel kohtuda ka tema pereliikmete või teiste lähedastega.

Esialgu ei suutnud 30-aastane Katariinagi (nimi muudetud) arvata, et ta on psühhootiliselt haige.

Väikese lapse ema oli sukeldunud töösse ja nii panigi projektijuhina töötav noor naine oma meeleolu ning muud psüühilised muutused pingelise töö süüks. „Süüdistasin end, et olen halb ema, ei tahtnud enam kellegagi suhelda, hakkasin ajama segast,” meenutab Katariina. „Magasin tol ajal väga vähe, see aga tekitas väsimuse. Lõpuks kuulsin hääli, mis mind süüdistasid, aga ma ei tunnetanud, et vajan abi. Nüüd muidugi tean, et need olid hallutsinatsioonid. Ühte

SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku psühhiaater Raine Pilli Foto: Signe Kalberg

nädalat ma oma elust ei mäleta, ei tea, mida tegin või rääkisin. Kui tahtsin autoga sõitma minna ja segast juttu ajasin, leidsid lähedased, et vajan arstiabi,” räägib Katariina, kes oskab juba olnut meenutada läbi kerge huumoriprisma. See aga on tohtri silmis parim märk paranemisest, sest Katariina oli haiglasse tulles tõrges ja leppimatu. Ta ei keeldunud ainult ravimitest, vaid kahtlustas nii raviarsti kui ka oma lähedasi tema vastu suunatud vandenõus ning käitus haiglas vägivaldselt, kusjuures mitte kunagi varem elu jooksul polnud Katariina agressiivne ja vägivaldne olnud. Katariinagi viibis haiglaravil oma tahte vastaselt nagu enamik väljendunud psühhoosiga haigetest. Enne kui Katariina jõudis hakata paranema ning tekkis haigusega leppimine ja sisemine otsus hakata korralikult ravimeid võtma, põgenes ta haiglast. Omavolilisi haiglast lahkumisi tuleb paraku ikka ette ning patsientide haiglasse tagasitoomisel on siis sõltuvalt seisundist abiks kas kiirabi või politsei. Õnneks toodi ka Katariina osakonda tagasi ilma, et midagi ohtlikku oleks vahepeal juhtunud. „Olen oma haiguse kohta palju lugenud ja tean, et see haigus võib taba-

da igaüht. Loodan, et oskan end edaspidi jälgida, tegelen jooga ja hingamisega ning võtan korralikult ravimeid,” ütleb oma töö ja pere juurde naasnud naine.

Psühhiaater Pilli sõnul on Katariina arstile rõõmustavalt ebatüüpiline juhtum ja ta loodab, et järjekindla raviga tal tagasilangust ei tule. Enamik patsiente paraneb raviga pärast esmaepisoodi ja on näidatud, et kui psühhoosivastaste ravimite kasutamine psühhoosi taandudes lõpetatakse, siis 80 protsendil tekib kahe aasta vältel uus haigusepisood. Paraku pole veel võimalik kindlaks määrata, kellel psühhoos kordub, kellel mitte. Skisofreeniast paranemiseks ei piisa ainult ravimitest, samal ajal tuleb sekkuda ka psühhosotsiaalselt. Tähtis on nõustada pereliikmeid või muid ümbritsevaid, et nad mõistaksid oma lähedase haigust, oskaksid näha ohumärke haiguse ägenemisest ja tuleksid ka endaga paremini toime. Psühhoteraapia aitab sageli ka inimesel endal haigusega leppida ning ära hoida ravist loobumist, samuti toime tulla teiste skisofreeniaga kaasnevate sümptomitega nagu ärevus, paanikahood, foobiad, unehäired, depressioon, suhteprobleemid, seksuaalhäired.

Skisofreenia ja psühhootiliste seisundite ravis on olulise tähtsusega meeskonnatöö. Kindlasti peavad haigusevastasesse meeskonda kuuluma haige ise ja tema lähedased – ainult psühhiaatrite, psühholoogide või muude abistajate pingutustest üksi jääb paraku vajaka. Soodsate asjaolude kokkulangemisel on sajandeid täiesti ravimatuks peetud haigust võimalik ravida või vähemalt kontrolli all hoida.

SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik Sääse 3, Pärnu Ambulatoorne vastuvõtt Roosi 3 tel 447 3296 Psühhiaatriakliiniku päevakeskus Roosi 3 tel 447 3288 koduleht: www.ph.ee

Vaimne tervis

Kursana – rohkem elurõõmu

vanaduspäevadeks Foto: Rene Suurkaev

Kõiki nüüdisaegseid mugavusi ja eakatele vajalikku hooldust pakkuv Merivälja Pansion on koduks 134 elanikule.

Signe Kalberg Kuidas veeta oma eluõhtu, kelle kätesse usaldad oma turvalisuse, hoolitsus- või hooldusvajadused, kust leida igatsetud seltsi, kuidas üle saada üksindusest tingitud ebakindlusest ja hakkama saada kõikuma löönud toimetulekuga?

Need on küsimused, mis puudutavad ühel päeval meist igaüht isiklikult. Ja kui enam pole jaksu ja tervist iseendaga toime tulla ning ka lapsed või lapselapsed jääksid eaka vanamemme-taadiga hätta, tuleb pilk pöörata hooldekodu poole. „Ka Eestis on võimalik väärikalt vananeda,” kinnitab Kursana Eesti OÜ direktor Tiina Saarmaa, kelle juhtimise all töötab 48 inimest selle nimel, et Merivälja Pansioni 134 asukat end hästi tunneksid.

Saarmaa sõnul jäävad nende maja kliendid eluaastate vahemikku 52–98, üks inimene on Meriväljal

elanud juba 32 aastat.

Aasta läbi pakutakse Merivälja Pansionis intervallhooldust. See tähendab, et olgu suvel või talvel, lapsed või hooldaja puhkusel, saab mõneks päevaks hoolealuse tuua pansionaati, kus neile pakutakse põhielanikega samaväärseid teenuseid. Ühe- ja kahekohalised toad on sisustatud hubaselt ning ajakohaselt ja annavad igaühele võimaluse soovitud privaatsuseks.

Merivälja Pansionis tunnevad end hästi eakad ning järelravi vajavad inimesed nii Eestist kui ka välismaalt.

Turvaline vanaduspõlv Pansionaati ei hinnata ainult hea asukoha ja ilusa looduse tõttu, vaid ka avarate ühisruumide, ajakohasel tasemel õendus- ja hooldustoimingute ning oma klientide soove paindlikult arvestava suurepärase tasemega köögi pärast.

Pansion pakub ka ümbruskaudsetele inimestele võimalust soodsa hinna eest söömas käia. „Need on tugevad argumendid, et usaldada vanaduspõlv turvalistesse kätesse uues kodus – pansionis. Iga 40 inimese peale on ametis kaks hooldajat, päeva-

sel ajal on asukate tervisemuresid lahendamas kaks meditsiiniõde ja tihe koostöö on Pirita perearstikeskusega. Usinad ja töökad käed on meie majas ka praegu oodatud, tööd on pakkuda hooldajatele ja meditsiiniõdedele,” ütleb Saarmaa.

Merivälja Pansionis töötab direktori sõnul vaieldamatult pealinna parim huvijuht Tiiu Dudko. Just tema seisab hea asukate vaba aja sisustamise eest, väga populaarsed on rühmategevused. Kes soovib, võib küpsetada, ühiselt laulda ja muusikat kuulata, teha aias tööd, treenida mälu, võimelda.

Septembrist jätkab Merivälja Pansion ürituste sarja „Ära jää üksi”. Saarmaa sõnul on lihtsam nimetada neid artiste, kes pole veel nende majas esinemas käinud, sest peaaegu kõik tuntud muusikud ja lauljad on leidnud aega ning tahtmist eakatele rõõmu tuua. „Hooaja avavad 19. septembril kl 14 meie kauaaegsed sõbrad Boris Lehtlaan ja Erich Krieger, mõnusat juttu tuleb rääkima Aleksei Turovski. Sellel päeval anname võimaluse kõigile huvilistele oma silmaga näha ja kogeda, kuidas siin elatakse,” ütleb Tiina Saarmaa.

9

Kursana Merivälja Pansion

• Liftiga varustatud kolmekorruseline, ühe- ja kahekohaliste tubadega pansion on rajatud 1972. aastal Meriväljale, mererannast umbes kilomeetri kaugusele.

• Alates 2000. a sügisest pakub pansionis hooldus-põetusteenust Kursana Eesti OÜ, mis on Saksamaa Liitvabariigis asuva Dussmann-Gruppe Eesti Vabariigis registreeritud tütarettevõte.

• Kümme aastat tagasi alustatud ja 2003. a lõpuni toimunud ümberehitustööde käigus on ehitatud kõikidesse tubadesse dušinurk ja renoveeritud kogu hoonekompleks.

• Pansionis on suur, ka söögisaalina kasutatav saal, raamatukogu, palju puhkenurki ja saun.

• Pansioni kohvikust saab osta kohvi, maiustusi, kondiitritooteid, puuvilju.

• Lisaks 134 kohaga pansionaadile on Merivälja Pansionis veel 12-kohaline psühhogeriaatria osakond.

• Psühhogeriaatrilises osakonnas (12 kohta) on elanikele magamistoad ja eraldi ruumid päevategevusteks.

• Osakonna eesmärk on dementsete vanurite vaimne stimuleerimine – korraldatakse arendavaid tegevusi, mälutreeninguid, muusika- ja kunstitunde, viibitakse värskes õhus.

• Tegevuste eesmärk on toetada mäluhäiretega inimeste tavapärases keskkonnas toimetulekut.

• Intervallhoolduses on võimalik osutada ka dementsete vanurite päevast hooldust.

• Ööpäevane hooldus- ja põetusteenus (ka ajutine) sisaldab eluruumi ja selle koristamist, toitlustust, pesupesemist, kehahügieeni, ravimeid, põetusvahendeid, vaba aja sisustamist ja nõustamist.

Teave Kursana Eesti OÜ Merivälja Pansion Ranniku tee 48, 12113 Tallinn tel 609 2605, faks 623 2231 e-post: kursana@kursana.ee www.kursana.ee

Vaimne tervis

10

Abiks dementse inimese hooldajale Ülla Linnamägi TÜ närvikliiniku arst-õppejõud, Eesti Alzheimeri tõve ühingu juhatuse liige Eve Lääts Tallinna sotsiaaltöö keskuse resotsialiseerivate sotsiaalteenuste juht, Eesti Alzheimeri tõve ühingu juhatuse liige

NB! Järg kevadel ilmunud väljaande Vaimne Tervis loole „Abiks dementsusega inimese hooldajale” Seksuaalsus Seksuaalne suhtlemine, lähedusevajadus ja enda tunnetamine mehe või naisena on oluline osa elust ja meie kõigi õigus. Dementsusega kaasnevad muutused seksuaalsuses ja kõik muutused pole alati sobivad. Hea on teada järgmisi asjaolusid: • aktiivne seksuaalne läbikäimine asendub aja jooksul vajadusega olla lähedal ja silitada partnerit; • haige võib hooldajasse kiinduda; • dementsusega võivad kaasneda ebasobivad ja häirivad seksuaalkäitumise ilmingud – suhtuge neisse mõistvalt. Võtke asjad jututeemaks, juhtige rahulikult tähelepanu ebasobivale käitumisele või ärge reageerige ebasobivale käitumisele või suunake haige tähelepanu ja tegevussuund millelegi muule; • seksuaalselt ebasobiv või häiriv käitumine võib olla tingitud turvatunde puudumisest ja selle otsimisest; • häirivat seksuaalkäitumist saab vaos hoida ja ohjeldada, kui pakute naudinguid võimaldavaid tegevusi, nt söömine, harrastused, hobid jm meeleolu parandavad tegevused; • ebasobiva ja häiriva seksuaalkäitumisega võib kaasneda armukadedus; • seksuaalsusega seotud probleemidega aitab toime tulla neisse huumoriga suhtumine.

Seksuaalsusega kaasnevatest probleemidest võib alati rääkida

perearsti või raviarstidega (neuroloog või psühhiaater), samuti mõne muu spetsialistiga (psühholoog).

Magamine Dementse rahutud ööd väsitavad eriti hooldajat, sest tema füüsiline jaks kannatab seeläbi kõige enam.

Uneta öö põhjustab ka haige väsimust ja passiivsust ning seetõttu suureneb päevaste õnnetuste risk. Ööpäevarütmi häirumine on tüüpiline dementsusega kaasnev häire. Hooldaja jaksamist silmas pidades tuleb teha kõik mis võimalik, et tagada normaalne ööpäevarütm.

Uinumisprobleemid • Püüdke luua und soodustav miljöö. Proovige enne uinumist sooja vanni, mahedat muusikat ja valgustust, sooja piima, mugavaid voodiriideid-patju.

• Püüdke hooldatavat päeva jooksul maksimaalselt tegevuses hoida, kuid talle sobivas mahus.

Kui ilm lubab, olge võimalikult palju värskes õhus. Kui päevased uinakud

Vaimne tervis on möödapääsmatud, püüdke need hoida võimalikult lühidad.

• Vältige/piirake kofeiini sisaldava joogi tarbimist päeva jooksul – asendage see kofeiinivaba kohvi, tee või muu joogiga.

• Korraldage hooldatava tualetis ja vannitoas käimine vahetult enne magamaminekut.

• Kui hoolealune muutub öösel rahutuks, rahustage teda ning keelitage teda tagasi voodisse minema. Kui rahutus püsib, juhtige ta mugava tugitoolini. Mõnele tundub uinumine tugitoolis ohutumana.

• Jätke põlema tualettruumi ja esiku tuled, et hooldatav leiaks vaevata tee sinna ja tagasi.

• Hoidke voodisse minemise (uinumise) ja ärkamise ajad regulaarsed.

• Ravimeid kasutage ettevaatlikult. Mõned ravimid võivad muuta uniseks ka päeval ja häirida une/ ärkveloleku tsüklit.

Rahuliku öö kindlustamiseks • Valige õhtuks rahulikumad toimingud, vältige riietumist nõudvaid ja rahutuks tegevaid tegevusi, nt üritustele või külla minekuid.

• Vältige liialt varast magamamineku aega (NB! unetarve väheneb vananemisega).

• Pimendage magamistoa aknad, kustutage liigne valgus.

• Looge magamaminekuks rahulik meeleolu.

• Sooritage õhtuseid protseduure tuttavas järjekorras, st alati ühte moodi (rutiinselt).

• Järgige õhtuseid rituaale, nt õhtupalvus, öömütsi pähepanek vm tegevus.

• Korraldage WC-s käimine enne magamaminekut.

• Kasutage hämarat öövalgustust.

• Vajadusel andke rahusteid või unerohtu.

• Looge rahustav meeleolu, mängige plaadilt mere- ja tuulekohinat, veevulinat vm loodushääli. Öist rahutust võivad esile kutsuda: • valud; • nälg ja janu; • külma- või palavusetunne; • WC-sse minemise vajadus; • rahutute jalgade sündroom; • seksuaalsed vajadused; • turvatunde puudumine.

11

Arsti ja hambaarsti juures käimine • Otsige võimalusi, et vältida hoolealuse katastroofireaktsiooni. Kui ta muutub rahvarohkes ruumis rahutuks, leidke koht, kus saate olla teistest eraldi.

• Ooteaja täitmiseks võtke kaasa lemmiksuupisteid või lemmiktegevust võimaldavaid esemeid.

• Ärge rääkige hoolealusele liiga vara visiidist arsti juurde.

• Olge kindlasõnaline, kui on teie kord vastuvõturuumi siseneda. Ärge andke hoolealusele võimalust vastu vaielda. Kui ta püüab seda ooteruumis teha, vahetage teemat.

• Võtke keegi endaga kaasa, kes arstiga vestlemise ajal hoolealusega tegeleks.

• Teatage arstile ette, et tegemist pole tavapatsiendiga ja visiit võib võtta kauem.

• Arsti juurde minge hoolealusele kõige sobivamal ajal. Kui teate, et ta muutub õhtuti rahutuks, valige külastuseks teine aeg.

Ravimid Olulised asjad, mida peaksite ravimite kohta teadma.

• Kandke kaasas hooldatava ravimite nimekirja, juhuks kui läheb vaja erakorralist meditsiiniabi.

Nimekiri peaks sisaldama: 1) ravimi nimetus; 2) annus (milligrammides); 3) ravimi annustamise kordade arv; 4) ravimi annustamise kellaajad; 5) ravimiallergia esinemine.

• Kui teavitate arsti ravimitest, peate lisama infot ka käsimüügiravimite kohta, nt aspiriin ja ravimid külmetushaiguste korral.

See on oluline, sest esineda võib ravimite koostoimet.

• Sageli on arste mitu. Näiteks on hoolealusel lisaks perearstile ka südamearst. Kui on välja kirjutatud uus ravim, teatage sellest kõigile asjaosalistele arstidele – paljud ravimid võivad nende koos tarvitamisel anda ootamatuid kõrvalnähte.

• Mäluhäiretega haiged võivad end ohtu seada omaenese ravimite tõttu. Näiteks võtavad ravimit liiga palju, unustades, et selle ravimikorra annus on neil juba käes.

Või vastupidi: võtavad ravimit liiga vähe ja jätavad mõne ravimikorra vahele. Sellistele haigetele peate

ise ravimeid andma või vähemalt kontrollima, kuidas ta neid võtab.

• Jälgige juhendit. Mõned ravimid toimivad ainult siis, kui neid õigesti tarvitada. Osa ravimite toime algab alles mitme nädala pärast. Kui te kohe tulemust ei näe, ärge lõpetage ravimi kasutamist, kui pole arstiga konsulteerinud.

• Iga ravimi puhul peaksite teadma kõrvaltoimeid, see aitab neid varakult avastada.

• Ärge andke hoolealusele kellegi teise ravimit.

• Arstid, õed ja apteegitöötajad peavad oskama vastata küsimustele ravimitest. Kahtluste korral helistage neile.

Autojuhtimine • Öelge hoolealusele delikaatselt, et muretsete tema nägemise (kontsentreerumisvõime, mälu, reageerimiskiiruse) pärast ja ohutum on, kui ise rooli istuksite.

• Võtke võtmekimp ja asendage see autole mittesobivaga. Kui vaja, müüge auto maha või paigutage teise kohta.

• Tehke nii, et auto ei käivituks (ühendage aku lahti, eemaldage mõni vajalik pisiasi).

• Paluge arsti, et ta soovitaks hoolealusel rooli mitte istuda.

Toimetulek raha ja väärtesemetega • Vormistage volitus rahaasjade korraldamiseks.

• Võtke hoolealuse rahakotist ära krediit- ja maksekaardid. Pange asemele perepilte ja isikut tõendavaid dokumente. Kontrollige, et rahakotis on ainult väike hulk raha.

Pange rahakotti väiksemaid rahatähti ja münte, see jätab mulje, et raha on rohkem (nt 4 viieeurost 20 euro asemel või 10 üheeurost ühe kümnelise asemel).

• Teatage panka, et vastava konto omanikul on mäluprobleeme ja et teid teavitataks suurematest ülekannetest või raha väljavõtmisest.

• Hoidke väärtasju ja olulisi dokumente (elukindlustus, testament) seifis.

Käitumishäired Dementsusega kaasnevad mitmed käitumishäired, mida hooldaja võib väga suure probleemina kogeda. Mõne käitumishäire puhul võib abi olla ravimitest, kuid

12 teise puhul vaid hooldaja teadmistest, oskustest ja kannatlikkusest.

Sama jutu kordamine ja küsimine Asjade pidev kordamine ja sagedased korduvad küsimused on tingitud häiritud lühimälust.

Haigestunu ei mõista, et ta küsib või räägib pidevalt sama asja ja ootab hooldajalt rahulikku vastamist. Korduvalt sama asja küsimise ennetamiseks võib abi olla abivahenditest, nt meenutuslipikud nähtavatel kohtadel. Samuti võib abi olla tähelepanu mujale juhtimisest. Korduvad küsimised võivad olla tingitud ka turvatunde puudumisest ja vastuste saamine suurendab haige turvatunnet.

Jätkuvad küsimised ja sama asja kordamised võivad hooldajat väsitada ja ärritada. Sellisel puhul on mõistlik, kui hooldaja eemaldub hetkeks teise tuppa puhkama.

• Vastake rahuliku hääle ja lihtsa lühilausega. Vastates puudutage teda ja vaadake talle silma.

Dementne vajab vahel sõnalisele vastusele mingit lisakinnitust.

Pange oma vastusesse ka see emotsionaalne alatoon, mida tahate edasi anda.

• Kui hoolealune oskab veel lugeda, võtke appi lihtne kirjalik teade talle nähtavas kohas, mis annab vastuse korduvale küsimusele (nt „Tütar tuleb koju kell viis”).

• Ärge arutage tegevusplaani liiga vara, see ennetab ülearuseid küsimusi.

• Proovige ignoreerimisvõtet. See võib küll vihastada või ärritada, kuid mõnikord küsimuste vool peatub, kui hoolealune ei leia teie muutunud käitumises vastukaja. Ignorantsus on hea võte eriti siis, kui hooldaja on ise ärritunud. Nii saab ära hoida seda, et hooldatav võtab üle hooldaja vihase hääletooni.

Asjade peitmine • Et peidukohti oleks vähem, lukustage kapid, sahvrid ja panipaigad.

• Kontrollige riidekorve ja prügikaste enne tühjendamist.

• Hoidke väärtesemeid kindlas, lukustatud kohas. Hea on, kui hoolealuse käes poleks palju raha.

• Ärge hurjutage ja süüdistage hoolealust asjade peitmise pärast. Ärge seletage, miks ta seda

Vaimne tervis teha ei tohi. Selle asemel rahustage teda ning aidake asju otsida.

Nii saate teada tema lemmikpeidukohad. Siis leidke otsimise asemel talle teine tegevus.

• Hankige sagedamini kaduvate asjade (prillid, võtmed jms) tagavaraeksemplarid.

• Ärge hakake end kaitsma, kui teid asjade äravõtmises süüdistatakse – see on sellistel puhkudel tavaline. Kui hakkate end kaitsma, võib see teda veel rohkem ärritada ning segadust suurendada. Teadke, et sellised inimesed pole tahtlikult õelad. Nad lihtsalt ei mäleta. Asjade kadumises teisi süüdistada on püüd kaitsta eneseväärikust.

Uitamine ja ekslemine Veenduge, et hooldataval oleks küljes isikut tõendav märk nime, aadressi, telefoninumbri ning olulisema meditsiinilise infoga.

Ideaalis võiks see olla käeplaat või kaelakee. Taskus või rahakotis peaks olema pass või muu isikut tõendav dokument.

• Varustage end mõne hiljutise fotoga hooldatavast, et aidata politseid juhul, kui ta ära kaob.

• Vahetage kodu välisukse lukk või link – sageli pole sellised patsiendid võimelised ära õppima uue luku-käepideme käsitsemist.

Aitab ka alarmi või kellukese panemine uksest väljapoole.

• Jätke öötuled esikusse ja tualetti, et hooldatav öösel ei eksiks. Kui ta öösel siiski tee kaotab, juhatage ta delikaatselt tagasi voodisse.

• Ärge jätke nuge, tikke, kääre või teisi ohtlikuks osutuda võivaid asju kättesaadavasse kohta. Mõned hooldajad peavad vajalikuks lukustada köögi, keldri või teiste võimalike ohtlike ruumide uksed.

• Pange välisukse siseküljele silt kirjaga „STOPP”. Teine võimalus on varjata välisust eesriide või vaibaga.

• Püüdke hooldatavale tagada päeva jooksul aktiivset füüsilist tegevust – see aitab vähendada ärevust ja rahutust õhtusel ajal ning peaks olema ka rahulikuma une eeldus. Õhtune rahutus • Tehke kindlaks, kas hoolealune sai päeva jooksul küllaldaselt puhata. Ka liigne väsimus võib õhtust rahutust süvendada.

• Planeerige pingutust nõudvad ülesanded päeva alguspoolde.

Näiteks võiks vanniskäigu jätta hommikuks ja piduliku perelõuna keskpäevaks.

• Vaadake, kuidas mõjuvad pärastlõunane suupiste või varajane õhtusöök. Isegi klaas piima võib rahutust vähendada.

• Lahutage hooldatava meelt tegevustega, mida ta naudib. Kutsuge teda appi mõnd lihtsat ülesannet täitma, nt taldrikuid lauale panema. Temaga suhtlemisel olge rahulik ja kindlust sisendav.

• Veenduge, et hoolealune saaks iga päev mõningast füüsilist aktiivsust. Soovitage talle jalutuskäike. Kui muu tegevus enam jõukohane pole, lubage tal ruumis lihtsalt ringi kõndida, samas hoidke tal pilku peal.

• Vaadake, et ümbrus oleks õigesti valgustatud. Võib olla leiate, et kasulik on kardinad ette tõmmata ja tuled süüdata – see võiks jätta mulje, et väljas on juba pime.

Kahtlustamise vältimine Dementsusega hooldatav hakkab kahtlustama, kui ta ei mäleta, kuhu ta oma asjad pani või kas tal neid üleüldse oligi. Enamasti kahtlustatakse asjade kadumises väljaspool olevaid isikuid.

Varguses võidakse süüdistada ka hooldajat. Varastamisluulude vältimiseks soovitage hooldataval välja minemisel oma kott koju jätta ning seda alati ühes kohas hoida. Kadunud asju võite otsida üheskoos, pidage meeles hooldatava meelispeidukohti, et edaspidi otsimist kergendada. Ka üritage tähelepanu juhtida kadunud asjalt millelegi muule, kuni n-ö kadunud asi ununeb.

Pettekujutlused ja meelepetted Pettekujutlused ja meelepetted võivad ahistada või meeldida.

Meeldivatest pettekujutlustest/ meelepetetest tingitud hingevalu pole mõtet vägisi õigeks pöörama

Vaimne tervis • Tehke asju vastavalt hooldatava toimetulekuvõimele: • liialt väikesed nõudmised alandavad, solvavad ja tekitavad viha; • liialt suured nõudmised soodustavad ebaõnnestumist ja tekitavad viha.

• Ärge arvustage ja korrake eksimusi, vaid tunnustage, ergutage ja juhtige tähelepanu headele asjadele.

• Ärge vaielge temaga, vaid üritage leida mõlemat osapoolt rahuldav lahendus.

• Leidke viha põhjus – see võib olla ka füüsiline, nt põletik või valu.

Vihaga toimetulekuks • Olge empaatiline, kindlameelne, rahulik.

• Võtke tema käest kinni (mitte liialt tugevalt).

• Rääkige juhtunust rahulikult, andke mõista, et see polnud sobiv käitumine.

• Juhtige haige tähelepanu mujale.

hakata, sest see tekitab igal juhul vastureaktsiooni. Ahistavad pettekujutlused/meelepetted võivad kaduda, kui teler välja lülitada, peegel ära peita või kardinad-katted ette tõmmata. Seetõttu on ahistavate pettekujutluste ja meelepetetega lihtsam toime tulla. Luulusid surnud omaste elus olemisest võib parandada või ümber lükata vaid juhul, kui hooldatav ise mäletab, et see inimene on surnud. Muude surnute kohta ei pea hakkama luulusid õigeks keerama, sest kõne all olija võis surra, kui hooldataval olid juba mäluhäired. Selline uudis võib olla hooldatavale uus ja kutsuda esile suure šoki.

Vihapursete vältimine Meil kõigil on õigus vihastada, kui tunneme, et meid on vääralt koheldud. Vihapurskeid ja raevu saab vältida nii: • Tunnustage hooldatava enesemääramisõigust (valikute andmise kaudu).

Segasusseisund Võib tuleneda madalast vererõhust. Aidata võib tass kohvi, soolane suupiste või lamamine tõstetud jalgadega. Madal vererõhk võib olla põhjustatud ravimitest.

Pideva madala vererõhu puhul võib abi olla soola lisamisest toidule. Naudingurikka eine lõpetamise järelmõjuna võib esineda samuti mõningast segasusseisundit. Tähelepanu tasub pöörata lõunasöögi raskusele. Tass kohvi või kofeiinitablett pärast rikkalikku söömaaega võib aidata. Segasusseisundis hoolealusega pole mõtet vaielda või tema väiteid õigeks pöörata. Leidke kompromiss või püüdke tähelepanu muude tegevustega kõrvale juhtida, nt pakkuge kuulamiseks lemmiklaulu, vaatamiseks lemmikfilmi. Äkilise ja raske segasusseisundi puhul tuleb kasutada ravimeid.

Igapäevased tegevused päeva kavandamiseks!

Eesmärk on hoida selline haige erksana, tegevuses, liikumas ja mõtlemas, eriti haiguse algstaadiumis, nii kaua kui võimalik.

Alzheimeri tõve haige kaotab aegamööda oskuse teha majapidamistöid, hoolitseda aia eest, valmistada toitu või pühenduda hobidele. Ta on häiritud, kui ei saa enam teha seda, mida on

harjunud tegema. Ta läheb endast välja, kui jääb üksi ja on sunnitud ise leidma, mida teha või ette võtta. Rutiinne tegevus, mida päeva jooksul osatakse nautida, aitab vähendada emotsionaalset reaktsiooni toimuva suhtes, ja ka öine uni on parem. Eesmärk on anda hoolealusele võimalikult palju võimetekohast tegevust. Aegajalt peaks leidma uusi (eelistatult unustatud vanu) tegevusi.

• Mõelge päevakava läbi. Päevad võiksid olla vaheldusrikkad, kuid siiski täidetud hoolealusele teadaoleva tegevusega.

• Püüdke hoolealune saada hommikul voodist üles ja õhtul voodisse samadel kellaaegadel. Päevaseid uinakuid vältige. Ta magab öösel paremini, kui on veetnud päeva aktiivselt.

• Mõelge päeva iga lõik läbi ja proovige ette näha, millist abi läheb haigel iga lõigu juures vaja.

Näiteks mees, kes ei saa oma habemeajamisriistadega üksi hakkama, võib habeme ära ajada, kui talle need riistad kätte anda.

• Haige tegevuse tempo peab olema aeglasem kui tervel. Tagant kiirustamise peale hoolealused ärrituvad. Vannis käimine ja riietumine võib võtta mitu tundi.

• Tuletage meelde, milliseid tegevusi hoolealune tervena nautis.

Kas neid on võimalik lihtsustada, et ta saaks hakkama ka nüüd? Nt köögis toiduainete lõikumine ja toidule lisamine.

• Otsige tegevusi, mis on lihtsad, varasemast tuttavad ning nõuavad liigutuste kordust (tolmuimejaga töötamine, põrandapühkimine, käterättide ja pesu kokkupanek, rehitsemine, kirjade panek ümbrikesse, helmeste panemine niidi otsa, koeraga jalutamine).

• Jagage ülesanne osadeks. Ärge öelge „Palun, kata laud”, vaid paluge lauale viia laudlina, taldrikud, noad-kahvlid, klaasid, salvrätid.

• Ärge püüdke õpetada uusi tegevusi. Pikaajaline mälu säilib paremini kui vahetu mälu. Leidke tegevus, mida haige varem hästi oskas ja mille sooritamiseks on oskused veel säilinud. Mõni dementne oskab laulda või klaverit mängida, kuigi õppimisest on aastaid möödas.

• Aidake tegevust alustada kas sõnadega juhendades või tegevust ette näidates.

13 • Leidke tegevusi, mis ei kesta üle poole tunni: dementsel on tähelepanuvõime halvem.

• Andke täiskasvanule vastavaid tegevusi. Laske tegevust sooritada jõukohasel määral. Kodu ja aia korrashoid aitab tal tunda end vajaliku pereliikmena.

• Püüdke tabada, milline tegevus hoolealuse endast välja viib ning hoiduge sellest. Kui ta siiski on endast väljas, juhtige tema tähelepanu kõrvale, mõne teise tegevuse juurde. Hästi võib mõjuda passiivne meelelahutus (millegi vaatamine või kuulamine).

• Kasulik on füüsiline aktiivsus.

Jalutuskäik või poes käimine õhtupoolikul võib rõõmu valmistada.

• Kui hoolealune õhtuks väsib, soovitage tal istuda ja muusikat kuulata, vaadata filme, mis talle kunagi meeldisid, või lehitseda ajakirju.

• Kui olete päevakava kindlaks määranud, on teil lihtsam ka abi paluda. Näiteks saate paluda oma sõpra hoolealust kindlal kellaajal jalutama viia.

Kõige olulisem on, et tegevusplaan sobiks teie enda päevakavaga. Siis ei muutu hooldus liiga koormavaks.

21. septembril tähistatakse üleilmset Alzheimeri päeva. www.alzheimer.ee

14

Vaimne tervis

Hoolduskoormusega isikud jäävad infopuuduse tõttu sageli abita Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse rehabilitatsiooni ja toetavate teenuste osakonna juhataja Ülle Lepiku sõnul vajavad hoolduskoormusega isikud rohkem ühiskonna tähelepanu ja kindlustunnet, et nad ei oleks oma muredega üksi.

Kuivõrd kättesaadavad on hoolduskoormusega isikutele mõeldud tugiteenused?

Viime Euroopa Sotsiaalfondi toel läbi projekti PEHIT, mille eesmärk on soodustada nõustamise ja muude tegevuste kaudu hoolduskoormusega isikute ja psüühilise erivajadusega inimeste tööle asumist. Korraldame projekti raames Tartu maakonnas eneseabigruppide tööd ja mentorite tegevust, mis pakuvad tuge ja võimaldavad jagada hoolduskoormusega inimestele nippe ja kogemusi paremaks toimetulekuks. Projekti käigus on selgunud, et hoolduskoormusega isikud on võimalikest tugiteenustest väga erinevalt teavitatud. Kui linnas on abi paremini kättesaadav, siis maapiirkondades on olukord kurvem, sest puuduvad infopunktid. Leidub inimesi, kelleni info puudumise tõttu õiged teenused ja abi ei jõua. On oluline, et maapiirkondades tegutseksid tugiisikud, kes tagavad info ja teenuste jõudmise abivajajateni.

Teenustest informeerimine peaks olema kindlasti senisest paremini korraldatud.

Milliste probleemidega on hoolduskoormusega isikud kõige sagedamini sunnitud vastamisi seisma?

Hoolduskoormusega inimese olukord võib olla väga pingeline. Suhteliselt tavaline on stsenaarium, kus inimene on sunnitud oma tööst loobuma ja hooldust vajava isikuga koju jääma. Side sotsiaalvõrgustikuga nõrgeneb, sest kogu energia on suunatud hooldamisele. Tööturule tagasi pöördumine muutub üha keerulisemaks.

10. oktoobril toimub ülemaailmne Vaimse Tervise Päev 2011.

Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses on avatud uste päevad, kus vaimset tervist puudutavatele küsimustele vastavad oma ala professionaalid. Vaata lisaks http://www.tartuvthk.ee/ Hooldamise kõrvalt peavad hoolduskoormusega isikud oskama ka pidevalt vajalike tugiteenuste ja tingimuste kohta infot otsida.

Igapäevaelu korraldamine ja rahaliste abivahendite leidmine võib olla väga raske ning aeganõudev.

Seetõttu on hoolduskoormusega inimesed sageli emotsionaalselt väga kurnatud. Projekti PEHIT raames avastasime, et leidub väga palju olukordi, kus hooldaja ja hooldatav on nagu paarisrakend.

Meenub üks naisterahvas, kes oli kogu oma energia ja aja suunanud psüühilise erivajadusega poja eest hoolitsemisele. Tulemus oli see, et inimene oli täiesti kurnatud ja läbi põlenud. Sellistel lugudel võivad olla väga kurvad lõpud – hooldust ei vaja enam üksnes hooldatav, vaid ka hooldaja.

Kas on andmeid selle kohta, mil määral langeb Eestis hoolduskoormus täielikult hooldust vajava inimese omastele?

Ei ole. Teada on ametlike hooldajate arv, kuid praeguseks on ilmselge, et leidub oluline grupp hoolduskoormusega isikuid, kes pole end ametlikult vormistanud.

Eesti tööjõuturu uuringute järgi on aga ligi 28% tööealisest ela-

nikkonnast mitteaktiivsed ja 17 protsendil on selle põhjuseks laste ning teiste pereliikmete eest hoolitsemine.

Millised on hoolduskoormusega inimese koormuse vähendamise võimalused?

Eesti sotsiaalsüsteem on keskendunud peamiselt hooldust vajava isiku teenustele ja toetustele. Spetsiaalseid teenuseid või meetmeid hoolduskoormusega inimestele pole. Hooldust vajaval isikul on võimalik vormistada endale hooldaja ja hooldajatoetus.

Samuti on võimalik saada ajutist hooldust hooldekodus, koduhooldust, tellida koju toitu, kasutada invataksot, saada rahalisi toetusi näiteks invaabivahendite ostmiseks. Mõningal määral pakuvad abi ka kohalikud omavalitsused.

Enamasti makstakse hooldajatoetust, mille suurus sõltub hoolduskoormusest. Kohalik omavalitsus maksab mittetöötava hooldaja eest sotsiaalmaksu ja sellega on tagatud hooldaja haiguskindlustus.

Kuivõrd võimaldavad makstavad toetused hoolduskoormusega isikul reaalselt toime

tulla? On need toetused piisavad?

Kui hooldajal pole võimalik tööl käia ja hoolduskoormus kujuneb pikaajaliseks, elatakse üldjuhul toimetuleku piiril. Töötaval või pensionit saaval hooldajal katab hooldajatoetus transpordi- ja muud väiksemad kulud. Samuti pole olemasolevad teenused hooldajale alati ajaliselt kättesaadavad või ei jätku perel nende kasutamiseks rahalisi vahendeid.

Samuti ei pruugi teenus olla piisavalt paindlik, et hoolduskoormusega inimesel sellest abi oleks.

Hoolduskoormusega inimestele puuduvad hetkel spetsiaalselt nende olukorda arvestavad teenused.

Millised võiksid olla arengusuunad tulevikuks?

Tuleks leida võimalusi, kuidas kaasata hoolduskoormusega inimesi sotsiaalsüsteemi arendamisse.

Meie projekt näitab, et inimesed on olemasolevatest teenustest erinevalt informeeritud, mistõttu tuleks teavitustööle oluliselt rohkem rõhku panna. Samuti vajavad hoolduskoormusega isikud rohkem mõistmist ja ühiskonna tähelepanu ning tunnustust.

Vaimne tervis

15

Tasub teada!

RAAMATUD „Meie lapsed” – puudega laste vanematele mõeldud mahukas artiklikogumik eesti ja vene keeles.

Kogumik „Meie lapsed” on suunatud lapsevanematele ja sisaldab artikleid puudeliikidest ja tõsisematest terviseprobleemidest. Selgitatakse, mis põhjustel võis puue/haigus tekkida, kuidas last kõige paremini aidata ja elumuutusega toime tulla. Samuti sisaldab kogumik infot riiklike ja Tallinna sotsiaaltoetuste ja -teenuste kohta ning nõuandeid, kuidas toetada puudega last hariduse omandamisel. Kogumik on lapsevanemale mõistetavas keeles, vältides keerulisi meditsiinivõi seadusetermineid.

Lisaks teabele vajab iga lapsevanem ka mõistmist ja tuge ning vahel on parimaks abiks teise lapsevanema nõuanded. Seetõttu on kogumikus valik artikleid, mille autorid on teised puudega laste vanemad, kes on raskest olukorrast välja tulnud ja jagavad nüüd oma kogemusi.

Väljaandja MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPI Koda) koostöös Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametiga. Küsi kogumikku Tallinnas oma linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekandetöötajalt.

Internetiversioon: www.epikoda.ee publikatsioonide, trükiste rubriigis.

• „Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele”, autorid Madleen Simson ja Egle Oja. Kirjastus Stella Borealis, 2010 Kuidas toitumise muutmisega leevendada õpiraskusi, hüperaktiivsust, autismi ja keskkonnamürkidega seostuvaid terviseprobleeme. Saadaval Apollo ja Raamatukoi kauplustes ning raamatukogudes.

• „Parkinsoni tõbi” – raamat haigetele ja nende peredele, III Väljaandja Eesti parkinsoniliit, TÜ närvikliinik, L. Puusepa nimeline Eesti neuroloogide ja neurokirurgide selts, 2007 Elektroonse raamatu leiab www.parkinson.ee avalehelt, raamatusooviga pöördu Parkinsoni haiguse seltsi.

NÕUSTAMINE ja INFO Tallinna lastehaigla psühhiaatriateenistus • Kesklinna lastepolikliiniku ambulatoorne vastuvõtt, Ravi 27 Registratuuri telefon 620 7330 kl 8–18 Osakonna telefon 620 7367 kl 8.30–15.30 • Mustamäe ambulatoorne vastuvõtt, Tervise 28 Registratuuri telefon 697 7200 • Käitumis- ja sõltuvushäirete osakond, Tervise 28 Registreerimine telefonil 697 7292 • Väikelastepsühhiaatria osakond, Tervise 28 Registreerimine telefonil 697 7352 kl 8.30–9.30 www.lastehaigla.ee Infot vaimse tervisega puudutavates küsimustes toimiva võrgustiku kohta annavad: • TÜ kliinikumi psühhiaatriakliinik www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik • Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliinik (vt jaotus kliinikud-psühhiaatriakliinik) www.regionaalhaigla.ee • Tallinna Vaimse Tervise Keskus www.mhcenter.ee • Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus www.tartuvthk.ee • Psühholoogilise nõustamise vestlusringide sari vanematele – toimub Tartus üks kord kvartalis.

Lisainfo tel 557 9980, MTÜ Eesti Autismiühing, www.autismeesti.ee • EPI Kojas algas mahukas koolitusprogramm sotsiaaltöötajatele ja õpetajatele teabe andmiseks puudeliikide ja terviseprobleemide ning muutuva seadusandluse kohta. Lisainfo tel 661 6629, www.epikoda.ee • Tartus ja Tartumaal on nii hoolduskoormusega kui ka psüühilise erivajadusega isikutel võimalik saada nõustamist PEHIT-projekti mentoritelt, psühholoogilt, võlanõustajalt, sotsiaaltöötajalt, osaleda eneseabigruppides ja klubiüritustel. Lisainfo tel 7361 507, www.tartuvthk.ee/pehit • Vaata ETV sarja „Puutepunkt” puudega inimestest. Eetris pühapäeva pärastlõunal, kordusena

esmaspäeval ja laupäeval, www.err.ee • Tartu hingehoiukeskus pakub tasuta psühholoogilist nõustamist kõigile abivajajaile, aadress Ujula 1A, I korrus, ruum 107 Lisainfo kl 12–18 tel 745 6585, 5558 4483

ja kaitsta puudega inimeste huve ühiskonnas ja eri töögruppides, pakkuda teavet, koolitusi ja korraldada teabeüritusi.

• Liikmesorganisatsioonide kontaktandmed leiab kodulehe www.epikoda.ee avalehelt jaotusest Kontaktandmed >Liikmed

„Ära jää üksi“ ürituste sari jätkub septembris Merivälja Pansionis. 19. septembril avavad hooaja Boris Lehtlaan ja Erich Krieger, jutte räägib Aleksei Turovski. Tel 609 2605.

• 10. oktoobril toimub ülemaailmne Vaimse Tervise Päev 2011.

Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses on avatud uste päevad, kus vaimset tervist puudutavatele küsimustele vastavad oma ala professionaalid.

Vaata lisaks http://www.tartuvthk.ee/

Maakondlikud puudega inimeste (nõu)kojad asuvad: • Harjumaa PIN, Tallinn, Toompuiestee 10, tel 566 49571, www.harjupin.ee • Tallinn, Endla 59, tel 656 4048, www.tallinnakoda.ee • Hiiumaa, Käina, Lootuse 2, tel 463 6589, www.hiiumaapik.ee • Ida-Virumaa, Jõhvi, Kaare 7, tel 5346 6605, www.erivajadus.ee • Jõgevamaa, Jõgeva, Ristiku 3, tel 776 0192, www.jogevapik.ee • Järvamaa, Paide, Tallinna 13, tel 385 2553, www.jarvakoda.ee

ÜLE-EESTILISED LIIDUD, SELTSID ja ÜHINGUD • MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda, tel 661 6629, e-post epikoda@gmail.com, Tallinn, Toom- puiestee 10, www.epikoda.ee MTÜ Eesti Puuetega Inimese Koda on organisatsioon, mis ühendab eri puudega inimeste ühinguid, seltse (33) ja maakondlikke puudega inimeste kodasid (16). EPI Koja roll on olla puudega inimeste poliitika edendamise alane koostööorgan, esindada

Vaimne tervis

16 • Läänemaa, Haapsalu, Kastani 7, tel 5373 5840, 475 6448 • Lääne-Virumaa, Rakvere, Lille 8, tel 324 2023, 5342 9043, www.virukoda.ee • Põlvamaa, Põlva, Uus 2, tel 507 2667, www.polvakoda.ee • Pärnumaa, Pärnu, Riia mnt 70, tel 442 5741, e-post parnukoda@hot.ee, www.hot.ee/parnukoda • Raplamaa, Rapla, Kuusiku tee 5, e-post raplakoda@hot.ee • Saaremaa, Kuressaare, Pikk 39 • Tartumaa, Tartu, Rahu 8, tel 736 6762, www.tartukoda.ee • Valgamaa, Valga, Kungla 15, tel 766 1541, 5569 6517, www.valgakoda.ee, • Viljandimaa, Viljandi, Posti 20, tel 5661 8546, www.viljandimaa.ee/koda • Võrumaa, Võru, Jüri 19a, tel 5399 8080, www.vorukoda.ee Eesti epilepsialiit tel 5569 7027, e-post epilepsialiit@gmail.com, www.epilepsialiit.ee Eesti parkinsoniliit tel 335 7103, 5695 7218, Jõhvi, Kaare 7, e-post parkliit@gmail.com, www.parkinson.ee MTÜ Eesti Patsientide Esindusühing (EPE), www.epey.ee • Infojuht Anne Veskimeister, tel 656 6785, e-post info@epey.ee • Tasuline lahenduskeskuse nõustamistelefon 15335 (kõne hind 64 senti + operaatoritasu), www.visiofon.ee • Nõustamine (maksuvõlglastest psühhiaatrilistele patsientidele jt riskigruppidele), Marika Kabal, tel 656 6731, e-post esindus@epey.ee • Pärnu kontor, Kuninga 24, Iivi Kallaste, tel 443 3440, 5333 5041 • Tartu kontor, Rüütli 4,III korrus, Laivi Pilt, tel 740 7313, 517 9901

MTÜ Eesti Alzheimeri Tõve Ühing, www.alzheimer.ee Eesti psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni ühing (EPRÜ) – psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste sotsiaalse kaasatuse suurendamine, Tartu, Staadioni 48, tel 5656 2403, e-post epry@epry.ee, www.epry.ee Eesti psüühikahäiretega inimeste toetajate ühendus (EPITÜ) – koolitused abivajajale ja tema pereliikmele, vaba aja üritused • Tartu, Staadioni 52, tel 736 1509; • Lõuna-Eesti piirkonna koordinaator Galina Podberjoznaja, tel 527 1920, e-post kraepelin@hot.ee Tallinn, Hiiu 42, E–R kl 9–16, helistage ette Anne Rusalejeva, tel 651 0343, 5569 1584, e-post anne.rusalejeva@mail.ee, www.hot.ee/epityhendus MTÜ Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit on huvikaitseorganisatsioon, mis ühendab üle Eesti 22 vaimupuudega inimest toetavat organisatsiooni, tel 660 5067, 5667 1222, e-post evpit@vaimukad.ee, www.vaimukad.ee Üle-eestiliste organisatsioonide kontaktid leiab www.vaimukad. ee, alajaotus Liikmed MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu – sotsiaal-ja hoolekandeteenused Tallinnas ja Harjumaal elavatele vaimupuudega isikutele: nõustamine, igapäevaelu toetamine, tugiisiku teenus, isikliku abistaja teenus lastele, ühistegevused jt Tallinn, Maleva 16, tel 660 5067, 5599 1222, e-post tugiliisu@vaimukad.ee; www.vaimukad.ee/tugiliit/est Eesti puuetega laste vanemate liit, Tallinn, Mustamäe tee 147-49, tel 509 0812, e-post kadri.jaatma@starman.ee

Infokompleksi Vaimne Tervis koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Toimetaja: Vilve Torn, tel 680 4518 vilve.torn@epl.ee Projektijuht: Terje Kõrm, tel 680 4514 terje.korm@epl.ee Küsi elektroonset trükist: e-posti aadressilt terje.korm@epl.ee Kujundus: Marju Viliberg, marju.viliberg@epl.ee Vaimse Tervise infokompleks ilmub sel aastal veel: 10. novembril 2011

Eesti vaimsete puuetega inimeste spordiliit, Tallinn, Tondi 40, tel 511 4645, e-post koel@online.ee, www.teesporti.ee Eesti vaimse tervise ühingute liit, nimekast 4243, Tallinn 10510, e-post vtyl@hot.ee SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Tegevuse eesmärk on abi ja toetust vajavate inimeste, sealhulgas psüühikahäiretega ja eakate inimeste elukvaliteedi parandamine Tartu, Staadioni 52, tel 736 1500, e-post vthk@vthk.raad.tartu.ee, www.tartuvthk.ee MTÜ Iseseisev Elu Tartu, Peetri 26, sotsiaalteenuste keskus, tel 740 3403, www.iseseisev-elu.ee Tallinna vaimse tervise keskus, vaimse tervise teenused täiskasvanud psüühilise erivajadusega inimestele Tallinn, Kopli 25, tel 627 6640, e-post tallinn@mhcenter.ee, www.mhcenter.ee Vanurite nõustamise ja eneseabi keskus Tallinn, Poska 15, tel 601 3563, www.hot.ee/v/veny/ Merivälja pansion (Kursana Eesti OÜ), hooldusteenus, Tallinn, Ranniku tee 48, tel 609 2605, e-post kursana@kursana.ee Päevakeskus Käo – sotsiaalteenused turvalises ja loovas keskkonnas raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega lastele ja täiskasvanutele Tallinn, Käo 53, tel 677 3495 Rehabilitatsiooniportaal internetis http://www.rehabilitatsioon. invainfo.ee Rehabilitatsiooniteenuse osutajad ja toimetulekut parandavad tegevused, teenused, võimalused toi-

Vaimse Tervise väljaandmist toetavad: SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Pärnu Haigla, SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, Villa Benita AS, MTÜ Eesti Alzheimeri Tõve Ühing, H.Abbe Pharma GmbH Bremen, Kursana Eesti OÜ,

metulekuks eri eluvaldkondades: ravi, kindlustus, õpe, tööhõive, kohalike omaduste tugivõrk, MTÜ-d Majandustegevuse registrist internetis http://mtr.mkm.ee leiab rohkem teavet rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohta. Otsingu jaks valida menüüs tegevusalaks rehabilitatsiooniteenuse osutamine.

RIIGIASUTUSED Sotsiaalkindlustusamet (allüksus on pensioniamet), Tallinn, Lembitu 12 infotelefon 16106 – teave riiklikult rahastatavate rehabilitatsiooniteenuste osutajate kohta, tel 612 1360 tööpäeviti kl 9–17 referent, tel 640 8118, e-post ska@ensib.ee; www.ensib.ee Vastused küsimustele: püsiva töövõimetuse ekspertiis, puude raskusastme ja lisakulude tuvastamine, sotsiaaltoetused puudega inimestele, rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenus, sotsiaalteenuste maksumus.

Rubriigis „Puudega inimesele” – erihoolekandeteenuste pakkujad – nimekiri kõigist vaimupuudega inimestele teenuseid pakkuvatest asutustest.

Piirkondlikud klienditeenindused, blanketid ja taotlused leiab veebilehelt http://www.ensib.ee/puuetegainimestele Sotsiaalministeerium Infotelefoni 626 9301 või e-posti teel info@sm.ee saab küsida nõu seadusandluse küsimustes: puude taotlemine, puudega inimeste ja töövõimetuspensionäride töötamist ja õppimist toetavad tööturu- ja sotsiaalteenused, toetused ja soodustused, sotsiaalteenused puudega inimestele (koduhooldus, tugiisiku teenus jt), lapse puude tuvastamine, töönõustamise ja võlanõustamise kontaktid Vaata: http://www.sm.ee/sinule/ puudega-inimesele.html

SA Tallinna Lastehaigala, Eesti Puuetega Inimeste Koda Sotsiaalministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu.