Vaimne tervis Sügis 2011
• Sotsiaaltoetused puuetega inimestele • Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus – abi ja toetus • Kas elad hirmus või täiel rinnal? • Tasub teada!
2
Vaimne tervis
Sotsiaaltoetused
puuetega inimestele Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalisea elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral. Toetuse liike on mitmeid, kuid alati tuleb toetuse taotlemisel esitada: 1) vormikohane avaldus; 2) taotleja pass või ID-kaart; 3) ekspertiisi otsus puude raskusastme kohta. NB! Mõne toetuse liigi puhul tuleb esitada lisadokumente.
Sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr. Sotsiaaltoetuste määr 2011. aastal on 25,57 eurot. Puudega lapse toetust makstakse kuumaksena kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: • keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 69,04 eurot); • raske või sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 80,55 eurot). Puudega tööealise inimese toetust makstakse kuumaksena puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks. Toetust makstakse kuumak-
sena vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 16,62 eurot) ja mitte rohkem kui 210% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 53,70 eurot) kuus. Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse kuumaksena keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks: • keskmise puudega isikule 50% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 12,79 eurot); • raske puudega isikule 105% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 26,85 eurot); • sügava puudega isikule 160% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 40,91eurot).
Puudega vanema toetust makstakse kuumaksena kuni 16-aastast last ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivat kuni 19-aastast last • kasvatavale puudega üksikvanemale; • kasvatavale ühele puudega abikaasadest; • üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale; • üksi kasvatavale puudega eestkostjale; • üksi kasvatavale puudega isikule, kui temaga on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping. Puudega vanema toetuse suurus on 75% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 19,18 eurot) Õppetoetust makstakse kuumaksena mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaa-
Vaimne tervis siumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli ja augusti eest. Õppetoetuse suurus on 25– 100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2011. aastal 6,39–25,57 eurot). Töötamistoetust makstakse 16-aastasele ja vanemale töötavale puudega inimesele, kellel on puudest tingituna tööga seotud lisakulutusi. Töötamistoetust makstakse puudega inimese enda tehtud puudest tingitud töötamisega seotud tegelike kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 10-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Kui kolme kalendriaasta jooksul tehtud lisakulud on maksimumsummast väiksemad, makstakse toetusena välja puudega inimese kauba või teenuse eest tegelikult tasutud summa. Toetusega hüvitatavad kulutused peavad olema tehtud töötamise ajal. Enne töötamise algust ja pärast töötamise lõppu tehtud kulutuste hüvitamiseks toetust ei maksta. Toetust makstakse vastavalt esitatud kuludokumentidele kalendriaasta kestel tehtud kulutuste eest. Eelmisel kalendriaastal tehtud kulutuste eest makstakse toetust, kui avaldus toetuse saamiseks on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil. Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16–65-aastasele puu-
Lõuna-Eesti Hooldekeskus Hellenurme, Palupera vald Valgamaa 67514 Tel: 767 9505 Vambola Sipelgas, direktor tel +372 508 7113 info@hooldekodu.ee www.hooldekodu.ee
dega isikule majandustegevuse registris registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajalt rehabilitatsiooniteenuse saamiseks. Rehabilitatsioonitoetust makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 200% sotsiaaltoetuste määrast kalendriaasta jooksul (2011. aastal 51,14 eurot). Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta. Eelnevalt nimetatud juhul määratakse toetus puude raskusastme tuvastamise päevast. Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse vastavalt toetuse saaja soovile: • toetusesaaja kontole Eestis; • toetusesaaja elukohajärgses pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse kontole Eestis; • toetusesaaja kulul posti teel ko-
3
jukandena või • toetusesaaja kulul toetusesaaja kontole välisriigis. Põhjendatud taotluse alusel makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele on pangateenus raskesti kättesaadav ning kes on: • sügava puudega töövõimetuspensionär; • sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik või • vanaduspensioniealine isik. Elukohajärgne pensioniamet teeb sügava puudega töövõimetuspensionäri või sügava puudega töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saava isiku või vanaduspensioniealise isiku taotluse alusel otsuse riigi kulul kojukande kohta kuni üheaastase kehtivusajaga. Elukohajärgne pensioniamet võib nimetatud isikute taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tuginedes elukohajärgne pensioniamet otsuse teeb. Sotsiaaltoetuse saaja peab 10 päeva jooksul teatama elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa talle määratud toetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse. Kindlasti tuleb pensioniametit teavitada kui: • õppetoetust saav isik lõpetab
oma õpingud ja/või läheb tööle; • toetuse saaja viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil (v.a puudega lapse toetuse saaja); • toetuse saaja viibib kinnipidamisasutuses; • toetuse saaja asub elama hoolekandeasutusse; • muudel juhtudel, kui toetust saava isiku elus toimuvad muutused, mis võivad mõjutada toetuse suurust või võivad põhjustada toetuse maksmise lõpetamise. Kahtluse korral, kas info on toetuse saamiseks oluline, on mõistlik alati konsulteerida pensioniametiga. Asjaoludest mitteteavitamisel või hilinemisega teavitamisel tekivad enammaksed ehk sotsiaaltoetusteks liigselt makstud summad – see tähendab, et inimesele on välja makstud toetused, aga hiljem selgub, et tal ei olnudki õigust sel perioodil toetust saada. Enammakstud summad tuleb sotsiaalkindlustusametile tagastada – seda tehakse vabatahtlikult, nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus, kui enammakse on tingitud teadvalt valeandmete esitamisest. Kui isik ei maksa alusetult saadud sotsiaaltoetusi tagasi, võidakse talle liigselt makstud summad sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel igakuiselt makstavatest sotsiaaltoetustest kinni pidada. Lisainfot saab sotsiaalkindlustusametist (e-post ska@ensib.ee, telefon 16106).
Pakume ööpäevaringset üldhooldusteenust (sh dementsed vanurid) ning erihooldusteenust psüühiliste erivajadustega inimestele. Erihooldusteenusele võtame nii riikliku kui ka omavalitsuse osaluse alusel. Vajadusel intervallhoiu teenus. Kliente teenindab meditsiinipersonal, sh füsioterapeut, perearst, hambaarst, vajadusel erialaarstide konsultatsioonid. Võimalus kasutada sauna, mullivanni, solaariumi, massaažitooli, parafiinravi. Koostame rehabilitatsiooniplaane ja teostame rehabilitatsiooniteenust.
Vaimne tervis
4
Jõukohane ja meeldiv töö aitab hoida vaimset tasakaalu Õie näitab käsitöötoas klientide tehtud tooteid.
Töötamine tagab kindla elurütmi ja eesmärgipärasuse ning peletab muremõtted eemale. Ave Schmidt Õiele (51) tõi töö Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse käsitööja koristusrühmas kaasa mitmeid olulisi ning positiivseid muutusi. „Üksinda kodus olles ja põhiliselt
ainult lastega suheldes muutus mu elu ühel hetkel väga üksluiseks. Muremõtteid oli palju. Siis tulin Vaimse Tervise Hooldekeskusesse, sest soovisin kodust välja saada. Nüüd tööl olles on mul ümberringi sõbrad ja tore juhendaja. Ma saan oma mõtteid jagada, vahel naljagi visata. Ärevaid mõtteid tuleb harvem, meeleolu on parem ja tervis on ka stabiilsem. Tööle asumine tõi kaasa positiivseid muutusi ka lähedaste jaoks ja pani neidki rohkem oma elus pingutama,”
rõõmustab Õie, ja lisab, et töö ise ei olegi nii tähtis, vaid just inimesed ümberringi ja tunne, et kuulud kuhugi. Tõnu (49) kasutab Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse töötamise toetamise teenust. Mees leiab, et töötamine on oluline, sest võimaldab elada väärikat elu. „Töö hoiab mind tegevuses ja ei lase terviseprobleemidel liigselt endasse haarata. Kui tööd ei ole, suureneb ärevus ja mure tuleviku pärast võtab üha rohkem võimust.”
Töö aitab muredest ja hingehädadest üle saada Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse rehabilitatsioonispetsialisti ja psühholoogi Aivi Kaasiku sõnul on töötamine ja vaimne tervis omavahel tugevas vastastikuses seoses. Kui liiga pingeline töö võib vaimse tervise probleemide tekkimisele ja süvenemisele kaasa aidata, siis mõõdukas ja meelepärane töötamine võib probleeme jällegi leevendada. „Kui inimene teeb tööd, mis talle meeldib ja millega ta toime
Vaimne tervis tuleb, kaasneb sellega rahulolutunne ning ka teised inimesed ümberringi on rahul,” ütleb Aivi Kaasik. Töötades saab rahuldada oma suhtlemis-, kuulumis- ja tunnustusvajadust. Samuti annab jõukohane ja meelepärane töö inimesele teatud identiteedi ja staatuse, mõjutades seeläbi suuresti tema enesehinnangut. See kõik aitab omakorda üle saada painavatest muredest ja hingehädadest. Töötamisel on keskne koht ka vaimse tervise probleemidega inimeste sotsiaalses integratsioonis. „Sageli jäävad psüühilise erivajadusega inimesed ühiskonnast, sealhulgas ka tööelust suures osas kõrvale, sest nende haigusega kaasneb endiselt sildistamine. Tööandjad ei tihka alati psüühilise erivajadusega inimesi tööle võtta, kuid psüühikahäire ei tähenda ainult rasket vaimuhaigust – selle termini alla käivad paljud erinevad diagnoosid. Madala enesehinnangu tõttu loobutakse aga sageli uute võimaluste otsimisest ja lüüakse käega,” selgitab Aivi Kaasik. Psüühilise erivajadusega inimesele on enamjaolt kõige jõukohasem just osalise koormusega töö, see raskendab aga töökoha leidmist veelgi. Pikaajalise töötuse korral võib takistuseks saada seegi, et inimesel puuduvad oskused tööd otsida. „Seepärast ongi just eriti oluline pakkuda psüühilise erivajadusega inimestele oskuste õpet ning tuge ja abi töökoha leidmisel ning hoidmisel.” Igapäevaelu ja töötamise toetamise teenus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus pakub klientidele igapäevaelu ja töötamise toetamise teenust. Igapäevalu toetamise teenuse raames saavad Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse kliendid osaleda erinevate töörühmade töös, kus tegevusjuhendajate käe all on võimalik omandada uusi tööoskusi, tuletada meelde olemasolevaid oskusi ning harjuda töörutiiniga. Töötamise toetamise teenusena aidatakse inimesel leida sobiv töökoht avatud tööturul ning toetatakse olemasoleva töökoha hoidmist. Igapäevaelu toetamise tee-
nusel on Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses võimalik töötada kaheksas töörühmas: puidutöö, sise- ja välikoristus, köök, käsitöö, kunstituba, paberitöö, sekundaarsete jäätmete sorteerimine ning pesumaja. Töökoormus töörühmades oleneb inimese tööjõudlusest ja võimalusest ning varieerub ühest tunnist nädalas kuni viie-kuue tunnini päevas. Avatud tööturul töötavad Vaimse Tervise Hooldekeskuse kliendid näiteks puhastusteeninduse valdkonnas, kaubanduskeskustes transporttööliste või kärupaigutajatena, õmblusettevõttes juurdelõikajana, sekundaarsete jäätmete sorteerijana ja abitöölisena näiteks ehitusel või toitlustusasutuses. Tegevusjuhendaja toetab ja nõustab Aivi Kaasiku sõnul on töötamise toetamise teenusel oluline osa ka oskuste ja iseseisvuse arendamisel, et teenust kasutav inimene oleks tulevikus võimeline ka iseseisvalt endale töökohta leidma ning seda hoidma. Näiteks juhendatakse töötamise toetamise teenusel olevat klienti CV koostamisel, töökuulutuste otsimisel ja lugemisel, tööportaalide kasutamisel, tööintervjuuks valmistumisel ja paljus muus. Kui sobiv töökoht on leitud, toetab tegevusjuhendaja inimest töö hoidmisel. Tegevusjuhendaja suhtleb vajaduse korral ka tööandjaga või arutab kliendiga pakutavaid võimalusi probleemide lahendamiseks. „Tööandjad, kes aktsepteerivad vaimse tervise probleemidega inimest nagu iga teist töövõtjat ning on valmis takistuste korral lahendusi leidma, on töötajaga väga rahule jäänud. Kiidetud on töövõtja kohusetundlikkust, töökust ja rõõmu töö tegemisest. Loomulikult on töösuhe, kus mõlemad pooled on rahul, pikaajaline.” Lisaks tavapärastele teenustele on Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse eesmärgiks erivajadusega inimestele suunatud teenuste arendamine. Selleks on keskus algatanud projekte, mille eesmärk on psüühilise erivajadusega inimeste tööhõive suurendamine. Projektidest saab lähemalt lugeda asutuse veebileheküljelt www.tartuvthk.ee.
Töö käib!
Kuidas teenust saada? **Igapäevaelu toetamise teenus Individuaalne juhendamine igapäevaelu tegevustes nii keskuses kui ka väljaspool keskust. Teenuse raames on võimalik osaleda nii päevakeskuse erinevates tegevustes kui ka kaitstud töörühmades. Igapäevaelu toetamise teenust on õigus saada raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Teenusele suunamiseks tuleb esitada taotlus ja vajalikud lisadokumendid Sotsiaalkindlustusametile. Abi saamiseks võib pöörduda ka piirkondliku sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja või Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus poole telefonil 736 1500. **Töötamise toetamise teenus Teenuse eesmärkideks on leida töökoht, mis vastab isiku võimetele ja vajadustele ning toetada tema töökohal püsimist. Töötamise toetamise teenust saab taotleda isik, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ning kehtiv rehabilitatsiooniplaan, mille tegevuskavas on soovitus töötamise toetamise teenuseks. Vaata lisaks ka http://www.tartuvthk.ee/ Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Aadress: Staadioni 52, Tartu Telefon: 736 1500
5
Vaimne tervis
6
Kas elad hirmus või täiel rinnal? See, kes kardab allajäämist, kaotab kindlasti. Napoleon Bonaparte Kui sageli olete tundnud, et mõni hirm või mure halvab Teie mõtted, nii et lõpuks tõmbate end muremõtteid keerutades aina sügavamasse auku, kuigi sisetunne ütleb, et see ei aita Teid kuidagi sealt välja? Saanud mõne ebameeldiva sõnumi või kuulnud uudistes järjekordsest katastroofist, hakkab meie meel mõnigi kord looma pilte sellest, mis kõik edasi võib juhtuda. Muudkui krutime ja krutime ennast üles, andmata aru, mida endaga teeme. Tähtis on see nõiaring õigel ajal ära tunda ja sellest võimalikult kiiresti välja tulla. kui jääme kauaks oma (või maailma) muresse või hirmu kinni, siis hakkame käituma ja mõtlema sellisel moel, mis aitabki neil samadel hirmudel meie ellu tulla. Kuidas seda nõiaringi lahti murda või sellesse üldse mitte langeda? Mõnikord aitab meid raskest olukorrast või mõtteringist välja sõber või lähedane, kes kuulab ära, aitab lahendusi otsida, leiab toetava sõna, viib mõtted mujale. Alati pole selliseid inimesi käepärast, samas on ka olukordi, mida ei taha ega saa tuttavatega arutada. Hea oleks siis leida neutraalne ja asjatundlik inimene,
kes kuulaks, mõistaks, kaasa tunneks, aitaks olukorda teise nurga alt vaadata ja lahendusvariante kaaluda. Et eestlastel on kombeks pigem mõelda, et küll ma endaga hakkama saan, võib eneseabiks meelde tuletada järgmist mõistujuttu: Meie sees toimub lahing kahe hundi vahel. Üks neist on õnnetus – see on hirm, mure, viha, armukadedus, kurbus, enesehaletsus, käegalöömine, alaväärsus. Teine on õnn – see on rõõm, armastus, lootus, rahu, heatahtlikkus, lahkus, tõde, kaastunne. Võidab see hunt, keda me toidame. Tihti toidame vale hunti. Kui muremõtetesse kinni jääme, tuleb kõigepealt märgata ja ära tunda, missugust hunti toidame, seda endale tunnistada. Kuigi tõele näkku vaatamine on vahel valus, on see väga oluline samm edasi liikumiseks. Tegelikult saame ise valida oma mõtted ja selle, kuidas ühele või teisele olukorrale reageerime – missugust hunti toidame. Kui hakkame muremõtteid keerutama – toitma õnnetuse hunti, siis jääme ohvri seisundisse ja sellises seisundis ei tule edasiliikumisest midagi välja. Mis aitab meid edasi Tasub endalt küsida: kas olen valinud sellised mõtted, mis mind toetavad? Kas need mõtted aitavad mind edasi? Missugused on sellised mõtted ja tegevused,
Vaimne tervis mis mind toetavad ja edasi liikuda aitavad? Kui suur on tõenäosus, et läheb just nii, nagu ma endale vaimusilmas ette kujutan? Missuguste lahendusteni tahan tegelikult jõuda? Mida saan teha, et nendeni jõuda? Kui kujutleme oma vaimusilmas lahendusi, mis on mittemõistuslikud, siis on tegemist kas infopuuduse, vääruskumuste või eelarvamuste, varasema halva kogemuse või muu taolise mõttekolliga, mis antud olukorras ei pruugi üldse paika pidada. Näiteks kardavad paljud inimesed teiste ees esineda või sõna võtta. Selle hirmu taga on sageli kartus, et teised mõtlevad minust halvasti. Sellise eelarvamuse taga on omakorda liiga madal enesehinnang, mis tekkinud mõnest ebameeldivast kogemusest või armastuse puudusest – näiteks keegi on öelnud halvasti eelmise esinemise kohta või väljendanud oma pahameelt mõne nüansi üle. Pahatihti piisab vaid ühest sellisest reaktsioonist, et inimese eneseusku alla tõmmata, mis sest et kõik ülejäänud olid rahul. Kuidas oleks tunne, kui ebameeldivale kogemusele keskendumise asemel kujutleda, et meid kuulavad vaid parimad sõbrad? Kuidas sellise auditooriumi ees esinemine tundub? Tegelikust olukorrast aitavad aru saada meie eelarvamust või kartust testivad küsimused: on see sada protsenti tõsi? kui kindel Sa oled, et Sul just nii läheb, nagu Sa ette kujutad? mida Sa tunned, kui usud sellist mõtet? mida see Sulle juurde annab, kui sellist mõtet mõtled? missugune oleksid, kui Sa nii ei mõtleks? kui mõtleksid hoopis vastupidi? missugune on vastupidine mõte Sinu hirmumõttele? Kindlasti tasub rasketes elulistes olukordades otsida tuge, mitte oma mures üksi jääda või hakata abi otsima alles siis, kui olukord äärmuslikuks on kujunenud. Sageli tekitavad muret vaid pisiasjad, mille oleme enda jaoks suureks mõelnud. Õigeaegselt endale seda teadvustades saame muuta oma mõtete suunda ja vale hundi toitmise asemel hakata õiget hunti toitma – mõtlema meid toetavaid ja jõustavaid mõtteid ning tegutsema selles suunas, mis võimaldab lahenduste poole liikuma hakata. On vaja vaid soovi, tahet ja jõudu
ning kindlasti ka usku. Peame suutma end veenda, et kõik lahendused on võimalikud, isegi siis, kui me seda kohe niimoodi ei näe. Kui Teil on oma mõtetepuntrast üksi raske välja tulla, siis üks võimalikke lahendusi on otsida endale sobiv elutreener, kes toetab, juhendab ja julgustab, aitab Teil enda seest Teie jaoks parimaid lahendusi otsida ja innustab neid ellu viima. Eestis on siiani coaching’u meetodit kasutatud ja propageeritud peamiselt majanduse ja äri juhttöötajate seas. Eesti Patsientide Esindusühing on loonud Eestis sellise võimaluse ka tavainimestele kohandatud life coaching’u ehk elutreeningu vormis ja välja koolitanud elutreeningu meetodit järgivad psühholoogid, kellega koos on võimalik elulistele olukordadele ja probleemidele lahendusi leida. Kuidas elutreening välja näeb Elutreening toimub dialoogi vormis, selle käigus kasutatakse neurolingvistilise programmeerimise võtteid ja spetsiaalselt väljatöötatud life coaching’u (eesti k elutreeningu) metoodikat. Sessiooni käigus elutreener kuulab, peegeldab kliendile räägitut tagasi, vajaduse korral juhendab ja innustab ning esitab küsimusi, mis suurendavad inimese motivatsiooni, aktiviseerivad tajumisja mõtlemisprotsesse, kaasates tema süvateadvust. Elutreeningu meetodit on maailmas kasutatud juba 20 aastat, see on alguse saanud sportlaste psühholoogilisest toetamisest tulemuste saavutamisel. Täpselt nii nagu keha treenides kasutatakse eri harjutusi, kasutatakse sisemaailma tree-
7 ningul eri tehnikaid. Küsimustega suunatakse klienti nägema oma olukorda teise nurga alt, aidatakse ümber hinnata uskumusi, hoiakuid või prioriteete, loobuda ohvriseisundist ja käegalöömise meeleolust. Koos leitakse uued eesmärgid ja kujundatakse tegevuskava nende saavutamiseks. Elutreeningu sessioone läbides tekib pikapeale oskus ise ära tunda, kus me tegelikult oleme, tõsta end sellest olukorrast välja ja vaadelda seda eemalt, ise oma mõtteid valida ja vahet teha selle vahel, missugused mõtted on meid toetavad ja missugused mitte. Siis saame tõesti ise endaga hakkama ja hakkame õiget hunti toitma. Tuleb vaid leida õiged võtted ja valida ennast toetav mõtteviis. Lihtne öelda, raske teostada – see vajab järjepidevat tööd iseendaga ja tugevat tahet. Lähemalt elutreeningu kohta lugeda, endale sobiva elutreeneri valida ning temaga ühendust võtta saate kodulehe www.visiofon.ee kaudu. Tuge pakuvad loodetavasti ka Visiofoni klubiõhtud, kus arutame elulisi teemasid, et koos luua elu edasi viivad mõtteid, harutada lahti mõttepuntraid ja tuletada meelde elu põhiväärtusi, et neist tuge leida. Ka klubis on võimalik õppida õiget hunti toitma ja saada ka elutreeningu sessiooni esmane kogemus. Esimene klubiõhtu toimub 22. novembril kell 18 Sohvaklubis teemal „Kas Sinu elus on armastus või selle imitatsioon?”. Anne Veskimeister
Eesti Patsientide Esindusühingu infojuht ja nõustaja (sh Life Coaching’u õppeprogrammi läbinud elutreener)
KASULIKKU KIRJANDUST • John Whitmore „Tulemuslikkuse treenimine: coachingu käsiraamat juhile” • Michael Neill „Te võite saada, mida tahate: edutreening” • Jaan Aru, Talis Bachmann „Tähelepanu ja teadvus” • Tähelepanu ja teadvus „Teadvuse seisundid” • Joseph O’Connor, John Seymour „Sissejuhatus neurolingvistilisse programmeerimisse: psühholoogilised oskused inimeste mõistmiseks ja mõjutamiseks” • Stanislav Grof „Tuleviku psühholoogia” • Daniel Coleman „Emotsionaalne intelligentsus”, „Töö emotsionaalse intelligentsusega”, „Sotsiaalne intelligentsus: tarkus suhetes” • Anthony Robbins „Sisemine jõud” • Max Landsberg „Motiveerimise kunst”
Vaimne tervis
8
Tasub teada! NÕUSTAMINE ja INFO Tallinna lastehaigla psühhiaatriateenistus • Kesklinna lastepolikliiniku ambulatoorne vastuvõtt, Ravi 27, registratuuri tel 620 7330, kl 8–18 • Mustamäe ambulatoorne vastuvõtt, Tervise 28, tel 697 7200 • Käitumis- ja sõltuvushäirete osakond, Tervise 28, tel 697 7292 • Väikelastepsühhiaatria osakond, Tervise 28, registreerimine tel 697 7352 kl 8.30–9.30 www.lastehaigla.ee Infot vaimse tervisega puudutavates küsimustes toimiva võrgustiku kohta annavad: • Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinik www.kliinikum.ee/ kontakt/kliinikud, tel 731 8701 • Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliinik (vt jaotus kliinikud-psühhiaatriakliinik) www.regionaalhaigla.ee, tel 617 1647 • Tallinna Vaimse Tervise Keskus www.mhcenter.ee, tel 627 6640 • Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus www.tartuvthk.ee, tel 736 1500 • Psühholoogilise nõustamise vestlusringide sari vanematele – toimub Tartus üks kord kvartalis. Lisainfo tel 557 9980, MTÜ Eesti Autismiühing, www.autismeesti.ee • Tartus ja Tartumaal on nii hoolduskoormusega kui ka psüühilise erivajadusega isikutel võimalik saada nõustamist PEHIT-projekti mentoritelt, psühholoogilt, võlanõustajalt, sotsiaaltöötajalt, osaleda eneseabigruppides ja klubiüritustel. Lisainfo tel 7361 507, www.tartuvthk.ee/pehit • Vaata ETV sarja „Puutepunkt” puudega inimestest. Eetris pühapäeva pärastlõunal, kordusena esmaspäeval ja laupäeval, www.err.ee • Tartu hingehoiukeskus pakub tasuta psühholoogilist nõustamist kõigile abivajajaile, aadress Ujula 1A, I korrus, ruum 107, lisainfo kl 12–18 tel 745 6585, 5558 4483
ÜLE-EESTILISED LIIDUD, SELTSID ja ÜHINGUD • MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda, tel 661 6629, epikoda@ gmail.com, Tallinn, Toompuiestee 10, www.epikoda.ee MTÜ Eesti Puuetega Inimese Koda on organisatsioon, mis ühendab eri puudega inimeste ühinguid, seltse (33) ja maakondlikke puudega inimeste kodasid (16). EPI Koja roll on olla puudega inimeste poliitika edendamise koostööorgan, esindada ja kaitsta puudega inimeste huve ühiskonnas ja eri töögruppides, pakkuda teavet, koolitusi ja korraldada teabeüritusi. • Liikmesorganisatsioonid on www.epikoda.ee avalehel jaotusest: Kontaktandmed >Liikmed
MTÜ Eesti Patsientide Esindusühing (EPE), www.epey.ee • tel 656 6785, info@epey.ee • Lahenduskeskne psühholoogiline nõustamine tel 15335 (tasuline, aeg broneeri kodulehelt www.visiofon.ee). Nõustamisest saadav tulu läheb heategevuseks (www.terviselaegas.ee). • Nõustamine (maksuvõlglastest psühhiaatrilistele patsientidele jt riskigruppidele), Marika Kabal, tel 656 6731, esindus@epey.ee • Pärnu kontor, Kuninga 24, Iivi Kallaste, tel 443 3440, 5333 5041 • Tartu kontor, Rüütli 4,III korrus, Laivi Pilt, tel 740 7313, 517 9901
Maakondlikud (nõu)kojad asuvad: • Tallinn, Toompuiestee 10, tel 566 49571 • Tallinn, Endla 59, tel 656 4048 • Käina, Lootuse 2, tel 463 6589 • Jõhvi, Kaare 7, tel 5346 6605 • Jõgeva, Ristiku 3, tel 776 0192 • Paide, Tallinna 13, tel 385 2553 • Haapsalu, Kastani 7, tel 5373 5840, 475 6448 • Rakvere, Lille 8, tel 324 2023, 5342 9043 • Põlva, Uus 2, tel 507 2667 • Pärnu, Riia mnt 70, tel 442 5741 • Rapla, Kuusiku tee 5, raplakoda@hot.ee • Kuressaare, Pikk 39 • Tartu, Rahu 8, tel 736 6762 • Valga, Kungla 15, tel 766 1541, 5569 6517 • Viljandi, Posti 20, tel 5661 8546 • Võru, Jüri 19a, tel 5399 8080
Eesti psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni ühing (EPRÜ) – psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste sotsiaalse kaasatuse suurendamine, Tartu, Staadioni 48, tel 5656 2403, epry@epry.ee, www.epry.ee
Eesti epilepsialiit tel 5569 7027, epilepsialiit@gmail.com, www.epilepsialiit.ee
MTÜ Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit on huvikaitseorganisatsioon, mis ühendab üle Eesti 22 vaimupuudega inimest toetavat organisatsiooni, tel 660 5067, 5667 1222, evpit@vaimukad.ee, www.vaimukad.ee Üle-eestiliste organisatsioonide kontaktid leiab www.vaimukad.ee, alajaotus Liikmed
Eesti parkinsoniliit tel 335 7103, 5695 7218, Jõhvi, Kaare 7, parkliit@gmail.com, www.parkinson.ee
Infokompleksi Vaimne Tervis koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Toimetaja: Vilve Torn, tel 680 4518 vilve.torn@epl.ee Projektijuht: Terje Kõrm, tel 680 4514 terje.korm@epl.ee Küsi elektroonset trükist: e-posti aadressilt terje.korm@epl.ee Kujundus: Marju Viliberg, marju.viliberg@epl.ee Vaimse Tervise infokompleks ilmub sel aastal veel: 10. novembril 2011
MTÜ Eesti Alzheimeri Tõve Ühing, www.alzheimer.ee
Eesti psüühikahäiretega inimeste toetajate ühendus (EPITÜ) – koolitused abivajajale ja tema pereliikmele, vaba aja üritused • Tartu, Staadioni 52, tel 736 1509; • Lõuna-Eesti piirkonna koordinaator Galina Podberjoznaja, tel 527 1920, kraepelin@hot.ee Tallinn, Hiiu 42, E–R kl 9–16, helistage ette Anne Rusalejeva, tel 651 0343, 5569 1584, anne.rusalejeva@mail.ee, www.hot.ee/epityhendus
Vaimse Tervise väljaandmist toetavad: SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Pärnu Haigla, SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, Villa Benita AS, MTÜ Eesti Alzheimeri Tõve Ühing, H.Abbe Pharma GmbH Bremen, Kursana Eesti OÜ,
MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu – sotsiaalja hoolekandeteenused Tallinnas ja Harjumaal elavatele vaimupuudega isikutele: nõustamine, igapäevaelu toetamine, tugiisiku teenus, isikliku abistaja teenus lastele, ühistegevused jt Tallinn, Maleva 16, tel 660 5067, 5599 1222, tugiliisu@vaimukad.ee; www.vaimukad.ee/tugiliit/est Eesti puuetega laste vanemate liit, Tallinn, Mustamäe tee 147-49, tel 509 0812, kadri.jaatma@starman.ee SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Tegevuse eesmärk on abi ja toetust vajavate inimeste, sealhulgas psüühikahäiretega ja eakate inimeste elukvaliteedi parandamine Tartu, Staadioni 52, tel 736 1500, vthk@vthk.raad.tartu.ee, www.tartuvthk.ee MTÜ Iseseisev Elu Tartu, Peetri 26, sotsiaalteenuste keskus, tel 740 3403, www.iseseisev-elu.ee Tallinna vaimse tervise keskus, vaimse tervise teenused täiskasvanud psüühilise erivajadusega inimestele Tallinn, Kopli 25, tel 627 6640, tallinn@mhcenter.ee, www.mhcenter.ee Vanurite nõustamise ja eneseabi keskus Tallinn, Poska 15, tel 601 3563, www.hot.ee/v/veny/ Merivälja pansion (Kursana Eesti OÜ), hooldusteenus, Tallinn, Ranniku tee 48, tel 609 2605, kursana@kursana.ee Päevakeskus Käo – sotsiaalteenused turvalises ja loovas keskkonnas raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega lastele ja täiskasvanutele Tallinn, Käo 53, tel 677 3495
SA Tallinna Lastehaigla, Eesti Puuetega Inimeste Koda Sotsiaalministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu.