Valgus ja Energia
Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@epl.ee, tel 680 4629
Detsember 2010
Kavandatavad energiasäästulahendused vajavad alati hoolikat analüüsi Jüri Johannson Nordic Power Management, projektijuht Energia tootmine ja selle tarbimine on valdkond, millele inimkond pöörab üha suuremat tähelepanu. Praegune olukord maailma energiavarudes on selline, et energia, mida saadakse fossiilsetest allikatest, nagu nafta, maagaas ja süsi, on mittetaastuvad ning lähemas või kaugemas tulevikus need ammenduvad. Kui jälgida siinkohal hinnatrende, siis mittetaastuvate energialiikide hinnad tulevikus pigem kasvavad, kui kahanevad. Mittetaastuvate energiavarude asemel võetakse aktiivselt kasutusele taastuvaid, mille hulka kuuluvad meie tingimustes hüdro- ja tuuleenergia, biomass, päikeseenergia. Kahjuks on nende kasutuselevõtmine kulukas, sest nimetatud taastuvatest energiaallikatest soojus- ja elektrienergia tootmiseks vajalikud seadmed ja süsteemid on suhteliselt kallid ning nende käigushoidmine seotud täiendavate kuludega. Seega peame arvestama sellega, et soojus- ja elektrienergia tootmise kulud kasvavad ning sellest tulenevalt tuleb meil teha ka suuremaid kulutusi hoonete kütmisele, sooja vee saamisele ja elektrienergiale. Kulude kasv energiatootmises avaldub meile kui tarbijatele energiaarvetel olevate hindade kaudu. Sellest tulenevalt on igati mõistlik leida ja rakendada lahendusi, mis aitavad meil nii kodus kui ka tööl energiatarbimist vähendada. Mida
kallim on tarbitav energialiik, seda enam oleme me tarbijana huvitatud selle kokkuhoiust, säästmisest või asendamisest odavama energialiigiga ikka selleks, et kokkuvõttes väheneks makstav soojuse ja elektrienergia arve ja seda eeskätt tuleviku hinnamuutusi silmas pidades. Energiasäästu lahendused saab jagada lihtsateks ja odavateks ning keerukateks ja kalliteks. Lihtsate
Igati mõistlik on leida ja rakendada lahendusi, mis aitavad meil energiatarbimist vähendada.
hulka kuuluvad näiteks elektrivalguse välja lülitamine ruumist lahkudes, toidu valmistamisel õigete pottide ja pannide kasutamine, sooja vee tarbimisel õige temperatuuriga vee valimine jne. Selliste lahenduste puhul on tegemist pigem igapäevaste harjumuste ja hoiakute kujundamisega. Keerukad lahendused seonduvad hoonete energiavarustuse ümberkorraldamisega, millega kaasnevad juba suuremad investeeringud, mille rahastamiseks tuleb kasutada kas oma rahalisi vahendeid või laenuraha. Näiteks elamu täiendav soojustamine, küttesüsteemi asendamine, soojuspumba paigaldamine, ventilatsioonisoojuse ärakasutamine vajavad arvestatavaid investeeringuid ja sellise otsuse tegemiseks on mõistlik teha plaanitavate kulude ja tuleviku energiatarbimise vähenemisest tingitud rahalise võidu analüüs. Arvesse tasub võtta ka soojus- ja elektrienergia hindade kallinemist ehk hinnaprognoose. Energiatarbimise vähendamine, mis tuleneb meie kui tarbija otsestest huvidest ja eesmärkidest on tähtis ka riigi ja ühiskonna huvidest lähtuvalt, sest saavutatav kokkuhoid: • pikendab mittetaastuvate energiavarude kasutamise kestvust, milleks Eestis on põlevkivi ja turvas; • võimaldab edasi lükata kulutusi uute energiarajatiste (elektrijaamad, katlamajad ülekandeliinid jms) ehitamiseks; • aeglustab kliimamuutusi;
• vähendab energia edastamise kadusid; • suurendab riigi konkurentsivõimet, sest energiakulutused tootmistegevuses vähenevad ja sellest tulenevalt väheneb toodete omahind. Korrasta energiatarbimist Sellest tulenevalt pöörab riik energia tarbimise vähendamisele suurt tähelepanu ning on selleks juba käivitanud mitmeid toetussüsteeme tarbijagruppide, eeskätt korterelamute omanike (korteriühistute) energiatõhusa käitumise motiveerimiseks. Pean silmas toetusi, mida rahastavad SA KredEx, kliima- ja energiaagentuur, omavalitsused ja pangad. Samal ajal on suur energiasäästu potentsiaal ka ettevõtetel. Oma äritegevuseks vajaliku energiatarbimise korrastamine algab tegeliku tarbimise hindamisest ja analüüsist. Kui energiakasutust ja säästulahenduste võimalusi vaadata nende ettevõtete seisukohalt, kes tarbivad energiat tootmistegevuses, ruumide kütteks ja ventilatsiooniks ehk sisekliima tagamiseks, valgustuseks ja oma äri tugitegevustes, siis on majanduslikult õigete lahendusotsuste tegemine keeruline ja paljude muutujatega ülesanne. Muudatusi kavandades tuleb lähtuda energiatarbimise tervikvaatest ja seda nii praegust hetke kui ka tulevikku silmas pidades. See ei tähenda aga sugugi, et elektri- ja soojusenergia tarbimise säästulahendusi ei saa eraldi välja
töötada ja ellu viia. Muutused, mis käsitlevad energialiikide vastastikust asendamist või lisaks ka nende tootmist tarbijate juures, nt soojuse ja elektrienergia koostootmine ning oma vajadusteks tarbimine või toodetud päikeseenergia tarbimine, vajavad aga kindlasti analüüsi tervikvaatest lähtuvalt. Enamasti on sellisel juhul kavandatavad investeeringud suured ja otsus peab põhinema mitmekülgsel analüüsil. Kuigi soojusenergia tarbimisega seotud kulud on enamasti oluliselt suuremad kui elektrienergia tarbimisega seotud kulud ja rahaline võit soojusenergia tarbimise vähendamisest annab parema tulemuse, on elektrienergia säästlik ja efektiivne tarbimine tulevikku silmas pidades sama tähtis. Eriti oluline on see avanenud elektrituru tingimustes, sest lisaks teiste riikide praktikale on praegu ka Eesti vabaturutarbijatel elektrienergia hind võrreldes suletud turu hinnaga kõrgem. Kui elektrienergia tarbija vähendab kilovatt-tunni põhist tarbimist, siis selle tulemusel maksab ta vähem nii elektrimüüjale elektrienergia eest kui ka võrguettevõtjale elektrienergia edastamise teenuse eest, samuti väheneb elektriaktsiisiga ja taastuvenergia tasuga maksustatav elektrienergia kogus. Kindlasti tuleb analüüsida ka võimalusi võrguettevõtjale võrguühenduse
kasutamise kilovati- ja ampripõhiste tasudega seotud kulutuste vähendamiseks. Eriti aktuaalne on elektrienergia tarbimisel ühtlasema tarbimiskoormuse saavutamine ja üksikute tarbimistippude vältimine. Vähemtähtis pole ettevõtetel ka võrguühenduste (liitumispunktide) arvu optimeerimise analüüs, kui tarbimiskohas on kolm või enam võrguühendust ja võrguühenduse läbilaskevõime vähendamise analüüs äritegevuse tuleviku seisukohast lähtuvalt. Kokkuvõttes vähendab ka nendest tegevustest saadav kulude kokkuhoid ettevõtte tootmiskulusid. Tegelikult taandub tarbija tegevus energiavaldkonnas tõhusate säästulahenduste otsimisele ja nende ellu rakendamisele, heale koostööle valdkonna asjatundjatega, alates nõustamisest ja lõpetades tehnilise lahenduse elluviimisega. Tarbijal endal võib olla seda oskusteavet omada kulukas ning paljudel juhtudel on otstarbekam ka projektijuhtimine tervikuna sisse osta. Lahenduste edukuse määrab nõustamise etapi kvaliteet, mille sisuks on just eelkirjeldatud analüüs ja selle põhjal koostatud raport. Siinkohal tuleb tarbijatele appi Nordic Power Management, mille meeskond omab lisaks antud valdkonnale kogemusi ka elektrienergia ostu-müügi osas ja energiasektoris tervikuna. Lisainfo: www.nordicpm.eu
Valgus ja Energia
Maailma energiasäästlikuim kontorivalgustuse lahendus Pärast avatud planeer ing uga büroode massilist teket Eestis algab nii mõneski fir mas juba aastaid tööpäev traditsioonilise vaidlusega selle üle, kas laevalgus põlema jätta või ära kustutada – ühtedel segab see arvutitööd, teistel on üldvalgustuseta liiga pime. Ka harilik laualamp ei pruugi probleemi leevendada, sest tekitab liiga kontrastse valguse või paistab naabrile silma. Mida siis teha? Missugune on hea kontorivalgustus, et see rahuldaks nii 20- kui ka 50-aastast töötajat ning oleks samal ajal ettevõttele otstarbekas ja energiat säästev? AS Glamox HE müügidirektori Valdo Ruuli sõnul on Glamox juba aastaid välja töötanud uuenduslikke valgustustooteid ja -lahendusi, et muuta töökohavalgustus paremaks ja võtta arvesse töötajate individuaalseid vajadusi.
Glamoxi büroovalgustus arvestab töötaja vajadusi Inimene saab oma tööks vajalikust informatsioonist 90% nägemise kaudu, mistõttu peetakse töökohavalgustust üheks tähtsamaks tööviljakust mõjutavaks teguriks. Halb valgustus põhjustab silmade ülepingutust, peavalusid, kaela- ja seljahädasid, stressi ja muid sellega kaasnevaid vaevusi. „Glamoxi büroovalgustuse lahendused on loodud neid probleeme ennetama, kombineerides väga hea üldvalgustuse individuaalselt reguleeritavate valgustitega,” ütleb Ruul. Missugune valgustugevus peaks mingil töökohal täpselt olema, sõltub tema sõnul eelkõige töötaja vanusest ja töö iseloomust: 60 -aastane vajab viis-kuus korda tugevamat valgust kui 20-aastane ning dokumentide lugemine nõuab märksa rohkem valgust kui arvutitöö. Selliseid erisusi tuleb töökohavalgustuses kindlasti arvestada. Glamoxi uus energiasäästlik büroovalgustuse kontseptsioon võimaldab seda teha, sest hõlmab kolme olulist aspekti: töötaja vajadustele kohandatud töökohavalgustust, energiasäästlikke tooteid ja lahendusi ning maksimaalset paindlikkust kasutajatele ja hoone omanikele. „Lühidalt öeldes on see kombinatsioon üldvalgusest ja töölaual asetsevast reguleeritavast LED-laualambist, mida iga kasutaja saab oma soovi kohaselt reguleerida, häirimata seejuures kolleege,” selgitab Ruul. Kui tavavalgustusega kontorites on tema sõnul valgustusvõimsus ruutmeetri kohta arvutuslikult 10–15 W, siis uudse lahenduse puhul on see kõigest 4,4 W, kusjuures kõik nõutavad standardid ja tervisekaitse normid on täidetud. Ettevõttele tähendaks sellise valgustuslahenduse paigaldamine kuni kolmekordset energia kokkuhoidu. Et meie laiuskraadil möödub paratamatult enamik tööajast kunstliku valgustusega ruumides, on ülioluline, et töökoht on iga töötaja jaoks õigesti valgustatud. See aitab ära hoida terviseprobleeme, loob hea töömeeleolu ning kajastub lõppkokkuvõttes ka töötulemustes. Samal ajal võib hea valgustuslahendus oluliselt vähendada ettevõtte elektriarvet. Individuaalne lauavalgusti säästab üldvalgustust Glamoxi valgustuslahenduses on isiklik lauavalgusti hea töökeskkonna loomisel üks tähtsamaid tegureid. Ettevõte on viimaste aastate jooksul välja töötanud ja tootmisse juurutanud uue lauavalgustite põlvkonna, kus traditsioo-
niliste valgusallikate asemel kasutatakse valgusdioode (LED). „Traditsiooniliste lampidega võrreldes kasutavad valgusdioodid tunduvalt vähem energiat ja pakuvad suurepärast valgustugevust ning heledat sooja valgust,” ütleb Ruul. „Asetades igale töökohale lauavalgusti, pakume igaühele sobivat ja ergonoomiliselt õiget valguslahendust. Lisaks võimaldab see märkimisväärselt vähendada ruumi üldvalgustust.” Ergonoomilise disainiga laualambid jaotavad valgust ühtlaselt üle kogu tööpinna. „Oluline on, et need hoiavad ära pimestamise ja peegeldused ega tekita ebamugavusi kolleegidele,” märgib Ruul. „Valguse ühtlane jaotumine vähendab kontraste valgete ja pimedate piirkondade vahel ning võimaldab silmadel töötada ühtlases mugavas valguses.” Arvutiga töötamisel langeb laualambist tulev valgus ainult klaviatuurile, mitte aga kuvarile. Kui tööpiirkonnas ulatub valgustihedus näiteks üle 500 luksi, siis väljaspool seda piirdub see 300 luksiga. Parima tulemuse töökoha valgustamisel annab ergonoomilise laualambi kombineerimine teiste valgustitega. Energiasääst ja maksimaalne paindlikkus Glamoxi valgustustoodete hulgas, mis võimaldavad valgustugevust individuaalselt kohandada, on lisaks laualampidele veel vabalt seisvad ülespoole suunatud valgusvihuga põrandalambid ning keerukad üldvalgustid, mis kõik on saadaval andurite ja nüüdisaegsete valgusjuhtimissüsteemidega. Olulist energiasäästu võimaldab näiteks kohaloleku andur, mis lülitab valguse välja, kui töötaja lahkub ja töökoht jääb tühjaks. Päevavalguse tuvastamise andurid aga hämardavad automaatselt valgust, kui päike hakkab läbi akende sisse paistma. Andurite kasutamine vähendab aastast energiakulu lisaks Glamoxi uudsest valguslahendusest saadavale säästule veel 30–50%. Ruuli sõnul on Glamoxi valgustustooted varustatud tõhusate reflektorite ja kvaliteetoptikaga ning neis on kasutatud energiasäästlikke elektroonikakomponente ja valgusallikaid. „Oleme pikka aega olnud teerajajad, arendades energiasäästlikke tooteid, mis põhinevad kõige uuemal tehnoloogial: LED-moodulid, T5-lambid, liikumis- ja päevavalgusandurid. Et elektrienergia on büroovalgustuse juures suurim kuluallikas, tasuvad investeeringud energiasäästlikesse toodetesse end kiiresti ära,” kinnitab ta. „Meie valgustitel on pikk kasutu-
nd: > 500 lx Tööpiirko
: 300 lx spiirkond Lähiümbru
Glamoxi valgustuslahenduses on isiklik lauavalgusti hea töökeskkonna loomisel üks tähtsamaid tegureid.
siga ja madalad hoolduskulud ning nende valgustuslahendustega on lihtne töökohti mujale kolida ja bürood ümber tõsta. Glamoxi valgustitega valgustatud töökohti saavad uued kasutajad kerge vaevaga endale sobivaks kohandada. See sobib iseäranis hästi muutuva dünaamikaga ettevõtetele, kus bürooruume tõstetakse sageli ringi.” Laualampe on lihtne ümber
paigutada koos mööbliga. Põrandalampe saab kergesti lahti ühendada ja teise kohta asetada, eraldi installeerimist vaja ei ole. Mikroprismaatilise optikaga varustatud valgustid teevad avatud büroodes töökohtade paigutuse maksimaalselt paindlikuks. „Meie pakutavad lahendused on mõjutatud palju enamast kui moodsast tehnoloogiast – need toetuvad paljude põlvkondade
kogemustele. Glamoxi tootevalikust on lihtne valida parim sobilik energiasäästlik lahendus,” ütleb Ruul. Lisateavet Glamoxi toodete ja uudse valgustuslahenduse kohta saab ettevõtte kodulehelt www.glamox.ee, kus on toodud ka hulk näidislahendusi koos energiaarvestustega.
Vajatava valguse kogus muutub koos inimese eaga
Elektrienergia on büroo valgustuse juures kõige suurem kuluallikas. Investeeringud valgustoodetesse moodustavad vaid 20% kogukulust. Hooldus- ja valgusallikad moodustavad 20%. Elektrienergia moodustab 60%.
10.4 m2 bürooboks rippvalgusti ja LED laualambiga
STEINEL XLED Home prožektor Säästlik. Ere. Võimas.
10 x väiksem elektrikulu 10 korda väiksem (14,8 W) elektrikulu kui analoogsetel halogeenprožektoritel. Mugav automaatne sensoriga lülitus – ise süttib, ise kustub. Täpselt siis kui tarvis. Võimalik ka püsivalgusfunktsioon. Garantii 5 aastat
*soovitatav jaehind 1720 kr (109,93 eurot)
Maaletooja: Fortronic AS, tel 747 5208, info@fortronic.ee, www.fortronic.ee Edasimüüjad: Bauhaus, Ehituse ABC, Decora, Effex, Esvika, Espak, Devest, Bauhof Tartu, Harju Elekter, Elektrimaailm, Elektroskandia Baltics, KEK Elekter, Onninen Jõhvi, SLO Eesti , Silmani Elekter, Talger Elektrotehnika, Kurelto, Electrum
Valgus ja Energia
Kyro – uus nivoo energiasäästlikus tänavavalgustuses Arvi Õigus Esvika Elekter AS valgustite projektijuht Tel: 671 1772 e-post: arvi.oigus@esvika.ee Kyro valgusti on spetsiaalselt projekteeritud professionaalsete valguslahenduste tarbeks, arvestades tänapäevaseid nõudmisi, mis on vajalikud avaliku ruumi, tänavate ja teede valgustamiseks. Väga kvaliteetne valgus Suure kasuteguri aluseks on eriliselt kujundatud, alumiiniumist cut-off-optika ja põrutus- ning vibratsioonikindel, kõrgekvaliteediline, suurepärase valgusläbivusega klaas. See tagab ühtlase valgusjaotuse ja väga hea nägemismugavuse taseme. Samal ajal on sellega suudetud viia miinimumini ümbritseva keskkonna valgusreostust (nt valguskadu, soovimatu pimestus jne) ja samas võimaldab see suurendada mastide vahekaugust. Moodne disain Moodne disain võimaldab valgustit paigaldada nüüdisaegsesse linnakeskkonda, kommertskeskustesse ning uuselamurajoonidesse. Suur on valgusallikate valik nii peamagistraalide, linnatänavate kui ka parkide tarbeks. Valgusti korpus on valmistatud valualumiiniumist. Energiasäästuseade Tehases paigaldatud energiasäästuseade alandab vastavalt kliendi sisestatud programmile ettenähtud aegadel valgusti tarbitavat võimsust kuni 30%. Ühtlane valgustatuse tase tagab parema ühtluse ning turvalisuse (vastupidi üldlevinud meetodile, kus lülitatakse välja iga kolmas valgusti). Seade ei vaja eraldi juh-
timisliini, vaid seda programmeeritakse valgusti toiteliiniga. Samuti sisaldab see digitaalset kella ning kalendrit. Valgustile saab paigaldada tehases ka välise fotosilma.
on valgusallika fookuse muutmise võimalus ehk valgusallikat saab valgusti sees ette- ja tahapoole nihutada – sellega saame muuta valgusti valgusvoo langemise nurka.
Paindlikkus Korpuseid on kahes erinevas suuruses, mis võimaldab valgustit paremini sobitada ümbritsevasse keskkonda. Valgusallikate diapasoon on 70–400 W. Kasutada saab kõrgsurvenaatrium ja metallhaliid tüüpi allikaid. Valgusti eripäraks
Kyro valgusteid võib näha mitmel pool Eestis: Viljandis, Kose alevikus kui ka Tallinnas Pae tn puhkealal, Tammsaare ärikeskuses, paljudes Eesti Statoil jaamades jne. Esvika Elekter AS Tel: 671 1777, faks: 671 1778
0 eurot energia eest? JAH SEE ON VÕIMALIK – ei täna ega ka tulevikus ei maksustata päikese- ja tuuleenergiat ning nende varu on ammendamatu. Enne oma kodu, suvila või isegi tööstusobjekti ehitamist või renoveerimist, mitte ainult ei tasu vaadata rohelise või muu alternatiivi poole, vaid meie kinnitusel on see ainuõige valik. Päikesepaneelid sooja vee tootmiseks, toeks küttesüsteemidele, tehnoloogise vee ja basseinivee soojendamiseks. Kõige arukam lahendus era- ja kortermajas, küttemajanduses ja sooja vett tarbivas tööstuses. Näiteks 500 000 kroonine investeering 100 korteriga majale sooja vee saamiseks tasub end 2-4 aastaga ära! Eramajas võib see pisut enam aega võtta, kuid arvestades süsteemi pikaealisust (30+ aastat), on tegemist säästliku suhtumisega oma rahasse! Päikesepaneelid elektri tootmiseks. PV ehk fotogalvaanilised mono- või polükristallmoodulid võimaldavad valgel ajal toota rohelist elektrit kas siis akude laadimiseks või suurema süsteemi puhul ka maja valgustsuseks jne. Ühe võimsusvati hind on meilt ostes soodsaim – 60 kr/W! Tuulegeneraatorid (0,3-300kW) pakuvad võimalusi toota energiat nii enda tarbeks kui ka müügiks. Püstvõlliga tuulikud, mis on vibratsiooni- ja müravabad ning tootlikumad klassikalisest propellertuulikust on järjest populaarsemad ja neid saab lihtsalt isegi maja katusele paigaldada. Hinnad neil tuulikutel hakkavad 30.000 kr. Odavaimad on TAOS tuulikud (0,4-2kW), mille lihtne ehitus tagab muretu kasutamise aastateks. 0,4kW mudeli hind ilma masti ja akuta on 11.000 kr. Suuremate võimsuste (50-300kW) saamisel on abiks i-Power tuulikud, mille tipptehnika võimaldab stabiilset pinget erinevatel tuule kiirustel. Santehnilised tööd. Kõik mis vaja uuel, renoveeritaval või remonti vajaval ehitusel teha küttesüsteemi, veevarustuse ja kanalisatsiooniga, saate korda meie abiga!
BOILERID, RADIAATORID; ÕHKSOOJUSPUMBAD LISAINFO: WWW.COPOWER.EE, INFO@COPOWER.EE, TEL. 517 1111