Vastutustundlik ettevõtlus by Eesti Päevalehe

Vastutustundlik ettevõtlus

Vastutustundlik ettevõtlus erilehe väljaandmist toetasid: MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum , Swedbank AS, AS SEB Pank, Avon Eesti OÜ, AS Tallinna Sadam, Ericsson Eesti AS, Tallinna Ettevõtlusamet, Manpower OÜ, Tallink Grupp, Ragn-Sells AS, Forum Cinemas AS.

Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, III korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Mirjam Müür, 669 8084 mirjam.muur@lehed.ee

märts 2015

Vastutustundlik

ettevõtlus

Ühiskond ootab ettevõtetelt vastutustundlikku käitumist Foto: Shutterstock

Ärisektor otsib võimalusi, kuidas sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse kaudu kasu lõigata, koostades üha aktiivsemalt vastutustundliku äritegevuse strateegiaid ja aruandeid. Kuid miks peaks see tavalisele inimesele korda minema? Marko Siller MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum juhatuse liige, KPMG Baltics OÜ jätkusuutlikkuse nõustaja

esti elanikud (nii tarbijad kui ka töötajad) peaksid ainuüksi kolmel järgneval põhjusel huvituma, et siinsed organisatsioonid tegutsevad vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. Võimalus valida tööandjat Esiteks võiks iga inimene endalt küsida, kas tema tööandja on hooliv ja vastutustundlik. Loomulikult on tööandja esmane vastutus pakkuda stabiilset tööd ja maksta õigeaegselt palka. Ent kui võtame seda vastutust eeldusena igasugusele ettevõtete ja teiste organisatsioonide tegutsemisele, siis tekib põhjendatud küsimus, milliseid väärtusi peaks tööandja täiendavalt kandma. Elu ei ole must-valge, ent suures plaanis on meil kõigil võimalus otsustada, millist tööandjat me endale tahame. Me saame eelistada, kelle juurde tööle kandideerida ja milliseid ettevõtteid vältida. Tugeva väärtuspõhise kultuuriga ettevõtetes hoolitakse töötajast inimesena – teda kaasatakse aruteludesse ja tema ettepanekuid arvestatakse, teda koheldakse võrdsena (nt vanus, puue, sugu, lapsevanemad, vaated), ettevõte panustab töötaja õppimisse ja tervisesse. Terve ja mõistlik suhtumine oma töötajatesse saab alguse juhtimiskultuurist, mis ei kasuta töötajaid pelgalt vahendina firma kasumi maksimeerimiseks. Oma inimestega vastutustundlikult käituv tööandja ei pigista neid lühiajalise vaatega äri rikkuse saavutamiseks sidruni kombel tühjaks. Vastutustundlikkust väärtustavates ettevõtetes töötavad inimesed võivad tunda uhkust, usaldust ja kindlustunnet

– palgalt on maksud makstud ja ei pea pidevalt kartma ettevõtte tegevuse lõpetamist. Ettevõtte juhtide jaoks tähendab see omakorda suurema omanikutundega lojaalseid töötajaid, kes on hea tervise ja oskustega, aitavad oma ettepanekutega ettevõtet arendada ning tõsta selle kaudu kõige tootlikkust ja kasumlikkust. Ostuotsused aitavad näidata suhtumist Teiseks on igal tarbijal võim hääletada oma rahakotiga. Vastutustundlike toodete ja teenuste eelistamine ei ole ilmtingimata tavapärasest kallim. Kõik hakkab ju pihta sellest, et tarbijatena tahame me süüa tervislikku toitu ja vältida organismile ohtlikke aineid, reisida liinibussiga Tallinnast Tartust turvaliselt, kanda kvaliteetseid rõivaid ja hoiduda liiga ruttu katki minevatest riietest-jalatsitest, sõita väiksema kütusekuluga autoga, elada energiasäästlikus kodus. Paljudele meist meeldib idee sellest, et ostame eestimaiseid kau-

pu, jättes sellega oma raha kohaliku elu edendamiseks. Ja ilmselt eelistame ettevõtteid, kes on meiega müügiprotsessis ausad, ei varja midagi, soovitavad tõesti vaid vajalikke lahendusi ning on pretensioonide tekkimisel vastutulelikumad, kui seadus seda nõuab. Sarnaselt tööandja-töövõtja suhtega on ka tarbija-müüja puhul kasu kahepoolne. Nii saabki tarbija huvidest hooliv, läbipaistev ja sotsiaalselt vastutustundlikke ning keskkonnasõbralikke tooteid-teenuseid pakkuv ettevõte luua pikaajalisemaid kliendisuhteid, vähendada oma maineriske ja leida eristumise kaudu konkurentsieelis. Kolmandaks on iga inimese käes tükike võimu anda panus sellesse, milliste hoiakutega äriettevõtted Eesti ühiskonda kujundavad. Lisaks tööandja valikule ja tarbimisotsustele saab igaüks meist ju otsustada, keda soovitada sõpradele, milliseid uudiseid sotsiaalmeedias jagada, kelle kliendiprogrammidega liituda, millistesse ettevõtetesse investeerida.

Võttes nende valikute tegemisel arvesse ettevõtete käitumist, sotsiaalset vastutustundlikkust ja jätkusuutlikku mõtlemist looduse suhtes, aitame ühtlasi kaasa Eesti riigi sellisele arengule, kus on piisavalt terveid ja haritud inimesi, mille läänemaailmaga samu väärtusi jagav majandus suurendab inimeste heaolu ning kus meie lastel on hea elada. Inimeste ja firmade käitumine teadlikum Mitmed viimastel aastatel ühiskonnas tõstatunud teemad kinnitavad, et Eesti inimene hoolib sellest kõigest üha rohkem. Eesti liha mittemüümisega seotud ostjate pahameelest tõusnud meediakära, huvigruppide surve ja allkirjakogumine jätkusuutlikult toodetud kakao kasutuselevõtuks magusatootmises, pangateenuste sulgemine maapiirkondades, meediasse jõudnud juhtumid töötajate pahameelest oma tööandja käitumise kohta – need on vaid mõned enam tähelepanu saanud näited. Rahvusvahelise uuringufirma

Nielseni poolt 2013. aastal läbiviidud tarbijate uuring näitas, et 32% eestlastest on valmis vastutustundlike ettevõtete toodete ja teenuste eest suisa tavapärasest kõrgemat hinda maksma. Selle näitajaga olime võrdselt tasemel enamiku Euroopa riikidega. Seega ei saa ettevõtted ühiskonna kasvavaid ootusi ignoreerida. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi poolt alates 2007. aastast regulaarselt koostatav jätkusuutliku ettevõtluse indeksil põhinev Eesti ettevõtete analüüs kinnitab, et siinsed firmad peavad vastutustundliku ettevõtluse ja jätkusuutlikkuse teemat üha olulisemaks. Trend on selgelt selles suunas, kus vastutustundlik ettevõtlus on järjest vähem sponsorlusel põhinev projektipõhine lisategevus – mida aasta edasi, seda rohkem ettevõtteid näeb vajadust tuua vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse mõõde teadlikult sisse oma igapäevasesse põhitegevusse, alates kliendisuhtlusest ja personalipoliitikast kuni tootearenduseni välja. See teema on jõulisemalt kinnitamas kanda tippjuhtide aruteludes, ettevõtete strateegiates ja eesmärkides, aga ka kuvandi loomises ja avalikus aruandluses. Sammsammult tulevad ettevõtted välja edasipüüdlike lahendustega oma ühiskondliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse kandmiseks. Nähkem rohkem võimalusi Kuigi jätkusuutliku ettevõtluse indeksi põhjal on näha selgeid märke teadlikkuse kasvust ja põ-

hoopis olulisem vastutustundlikust lähenemisest tõusev kasu – võimalused, mida see annab innovatsiooniks ja tootearenduseks, uute turgude leidmiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Majanduslikus mõttes ei ole ettevõtetel alati mõistlik käia tarbija ootustest liiga pikalt ees. Küll aga aitaks jätkusuutlikkuse ja vastutustundliku ettevõtluse võimaluste süsteemsem adumine olla paremini tulevikuks valmis – seda tarbijate kasvavate soovide, ent ka kapitaliturgude, regulatsiooni ja meedia muutuvate ootuste tõttu. Nõustamisteenuseid pakkuva ettevõtte KPMG rahvusvahelise jätkusuutlikkuse aruandluse teemalise uuringu kohaselt näevad 81% maailma juhtivate ettevõtete liidritest seda teemat sotsiaalsete ja keskkonnariskide juhtimise võimalusena. Samas kui 87% seovad jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse teema ärivõimaluste loomise, uute toodete ja teenuste innovatsiooni, maine tugevdamise ja turuosa suurendamisega. Ettevõtted saavad seda, mida mõõdavad. Ja seda, mida mõõdetakse (ehk äri-edu seisukohalt oluliseks peetakse), kajastatakse ka oma avalikus aruandluses. Selle sama KPMG uuringu järgi kirjeldab 81% Soome juhtivatest ettevõtetest aastaaruandes oma finantstulemustele lisaks ka äritegevuse sotsiaalset ja keskkonnaaspekti. Näiteks Slovakkias on see protsent 57. Uuringus mitteosalenud Eestis võime sellised ettevõtted kokku lugeda kahe käe sõrmedel.

Iga inimese käes on tükike võimu anda panus sellesse, milliste hoiakutega äriettevõtted Eesti ühiskonda kujundavad. hitegevusega seotud praktikatest, on suure osa ettevõtete jaoks enamik selleteemalisest tegevusest ikka veel pigem tunnetuslik. Huvigruppide ootusi pigem aimatakse, kui selgelt kaardistatakse. Kasutusele võetud meetmete ja tegevuste mõju arvutuste asemel pigem eeldatakse. Enamasti vaadatakse seda kõike riskide maandamise kaudu, ent jäetakse tähelepanuta ilmselt

Seega, meie inimeste ootused ettevõtete vastutustundlikule tegutsemisele kasvavad ja ärisektoris sellealane arusaam süveneb ning praktika liigub jõudsalt edasi. Selle taustal oleks tarkadel ettevõtetel mõistlik nii mitmeski kohas tarbijatest ja töövõtjatest sammu võrra ees käia, sest kõikide märkide järgi oleme sel teemal igatpidi suurema hüppe lävel. 

Vastutustundlik

ettevõtlus

Vastutustundlik ettevõtlus on uus normaalsus ja SEB teadlik valik Foto: SEB

astutustundlik ettevõtlus tähendab kõige lihtsamalt väljendudes seda, et ettevõte suhtub igapäevases äritegevuses austuse ja hoolivusega oma töötajasse, klienti, koostööpartnerisse ning keskkonda. SEB vaatab vastutustundlikku ettevõtlust läbi kolme teema. Need on vastutustundlik ärikeskkond, inimesed ja kogukond ning keskkond. Vastutustundlik ärikeskkond: Kliendilojaalsus põhineb sarnastel väärtushinnangutel. Seetõttu on meile oluline viljeleda head ärieetikat, olles oma tegevuses läbipaistev ja jätkusuutlik. Tooteid ja teenuseid arendades peame silmas kliendi vajaduste perspektiivi. Inimesed ja kogukond: Oma töötajatele soovime olla parim tööandja, väärtustades ja pakkudes head töökeskkonda ning innustades isiklikku arengut. Peame oluliseks Eesti finantshariduse edendamist, et inimesed mõistaksid, milliseid valikuid tasub rahaasjades teha. Keskkond: Kliendiga suheldes ja teenuseid pakkudes juhime tähelepanu jätkusuutlikkusele ning keskkonnasäästlikele investeeringutele. SEB eesmärk on kahandada oma energiatarbimist igal aastal 2,5% võrra ja vähendada märgatavalt paberi kasutamist oma kontorites, andes seeläbi panuse keskkonnahoidu. Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgides oleme kujundanud mitmesuguseid tooteid ja teenuseid, mis on kliendile ühtaegu kasulikud ning harivad. Kliendi ökoloogilise jalajälje vähendamine Teenusepakkujana oleme oma kliendi käitumise mõjutajad ja pangandusturul uue suuna loojad. Paljud SEB juurutatud teenused ja tehnoloogilised lahendused on inspireerinud ka teisi ettevõtteid, mistõttu tunneme teenuste ning pangatoodete väljatöötamisel suurt vastutust. Meie viimaste aastate fookuses on olnud kliendi teadlikkuse kasvatamine. Juba praegu allkirjastab 20– 25% Eesti elanikest dokumente ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Valdav osa inimesi kasutab ID-kaarti isikut tõendava dokumendina ka pangakontoris. Julgustatuna neist numbritest ja soovist keskkonda säästa, läksid SEB panga peaaegu kõik 23

Teller Birgit Vilks SEB Tornimäe kontoris paberivaba teenindust pakkumas.

Mis on SEB paberivaba kontor? Eesti kontorit üle uuenduslikule paberivabale pangateenusele. SEB pangas on konto avamiseks või muu lepingu sõlmimiseks vaja kontorisse tulles kaasa võtta ID-kaart, millel on kehtivad allkirjasertifikaadid. Digitaalselt sõlmitud leping on kliendile kohe nähtav internetipangas. Paberlepingut SEB pangakontorist enam kaasa ei anta. Uue teenusega planeeritav kokkuhoid on 24 tonni paberit aastas, mille tootmiseks kuluks umbes 650 puud. Esimesed kogemused näitavad, et kliendid on paberivaba teenindusega harjunud. Plussina rõhutatakse võimalust anda oma panus puu metsa jäämisel. Evelin Allas SEB Vastutustundliku Ettevõtluse koordinaator

• Paberivabas kontoris teenindatakse klienti puutetundliku ekraani abil: loodavad dokumendid allkirjastatakse ID-kaardi või mobiil-IDga ja talletatakse panga digiarhiivis. • SEB paberivaba kontori toimimiseks juurutas pank isikut tõendavate dokumentide registri, mis põhineb skaneerimisel (varem tehti kliendi dokumendist paberkoopia). • Seni paberil kätte antud allkirjastatud dokument jõuab digitaalsena kliendi internetipanka, kus see on ööpäev läbi mugavalt saadaval. • Puutetundliku ekraani kasutamiseks ja uute lahendustega tutvumiseks saab vajaduse korral abi klienditeenindajalt. • SEB on seadnud eesmärgiks 2017. aasta lõpuks vähendada loodavate paberdokumentide hulka kontoriteeninduses 60% võrra.

Alustuseks piisab väikesest sammust Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgivaid firmasid lisandub pidevalt. Tegemist ei ole ajutise moevooluga, vaid uue normaalsusega. Vastutustundlik ettevõtlus lahendab reaalseid probleeme, näiteks seda, kuidas tegutseda keskkonda maksimaalselt säästes. Parema tuleviku loomisesse tuleb ettevõtetel ja inimestel üheskoos panustada. Alustuseks piisab väikesest sammust, nagu näiteks SEB paberivabale pangateenusele üleminek. SEB-le tähendab vastutustundlik ettevõtlus ressursside läbimõeldud kasutamist, aga ka teadlikku vastutust rahastatava ettevõtluse eest. Artikkel valmis koostöös SEB-ga

Vastutustundlik

ettevõtlus

Mida tähendab vastutustundlik ettevõtlus?

Marko Siller MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum juhatuse liige

nim levinud tõlgenduse põhjal tähendab jätkusuutlik ja vastutustundlik ettevõtlus majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme vabatahtlikku integreerimist ettevõtte juhtimisse ja põhitegevusse, arvestades erinevate huvipooltega ning luues lisaväärtust kõigile asjaosalistele. Teisisõnu, ettevõtte juhtimine ja igapäevategevus on kooskõlas looduse, turukeskkonna ja ühiskonna huvidega, ettevõtte jaoks oluliste sidusrühmade (nt töötajad, kliendid, äripart-

nerid) ootuste ning ärieetika ja läbipaistvuse põhimõtetega. Vastutustundlikkus väljendub näiteks keskkonnasäästlikus tegevuses, oma töötajatesse ja nende heaolusse panustamises seadusest enam, inimeste võrdses kohtlemises ja inimõiguste tagamises, ühiskonna probleemide lahendamisesse panustamises, heaks naabriks olemises oma kogukonnas, positiivse sotsiaalse ja keskkonnamõjuga toodete ning teenuste pakkumises. Kogu selline tegevus peab olema äristrateegia osa (mitte projektipõhine kõrvaltegevus), mis aitab seda ellu viia, riske maandada ja kasumlikke kasvuvõimalusi leida (innovatsioon, tootearendus, uued turud ja kliendid). See on sidusgruppide ootustest ja ühiskonna arengutrendidest lähtuv äritegevus. Teadlikult saavutatud konkurentsieelis ja võime olla täna valmis homseteks ootusteks ja muutusteks. 

Sotsiaalne ettevõtlus muutub Eestis üha populaarsemaks Vastutustundlike ettevõtete kõrval luuakse Eestis agarasti ka sotsiaalseid ettevõtteid. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimehe JAAN APSI sõnul saab nende kahe ettevõtlusvormi vahele asetada pooliku võrdusmärgi, sest mõlemad tegelevad järjepidevalt toodete või teenuste müügiga. Kristiina Viiron

is vahe on vastutustundlikul ja sotsiaalsel ettevõtlusel? Erinevus tuleb sisse ettevõtte loomise peamisest eesmärgist ja juhtkonna kõige olulisematest edumõõdikutest. Sotsiaalne ettevõte on loodud konkreetse sihtrühma heaolu tõstmiseks või siis näiteks selleks, et parandada looduskeskkonna seisundit. Sotsiaalse ettevõtluse kontekstis tähendab heaolu tõstmine mõne inimeste grupiga seotud selgelt

sõnastatava tõsise ühiskondliku probleemi leevendamist või ennetamist, olgu selleks pikaajaline tööpuudus või noorte õigusrikkumised. Ettevõtlustegevusega teenitaksegi raha vastava eesmärgi saavutamiseks ning muidugi kulub osa teenitud rahast ka organiseeritud tegevuse järjepidevaks käigus hoidmiseks, näiteks palkade maksmiseks. Sotsiaalse ettevõtte näitena võib tuua siin Eesti Pimemassööride Ühingu, mille eesmärk on taga-

da nägemispuudega inimestele töö. Või näiteks Tagurpidi Lavka, kes vahendab väiketalunike kaupa linna, aidates seeläbi maapiirkondade ettevõtlusel areneda. Vastutustundlik ettevõte on aga loodud nagu klassikaline äriettevõte, mille eesmärk on kasumi teenimine, kuid osa sellest kasumist panustatakse vabatahtlikult ühiskondliku heaolu suurendamiseks oma töötajatesse, ühiskondlikesse algatustesse või näiteks tarneahela keskkonnasõbralikkusse panustamise kaudu. Toon võrdluseks näite majandusaasta lõpust, mil tehakse ülevaade sellest, kuidas ettevõttel on läinud. Kui sotsiaalse ettevõtte juht tuleb nõukogule aru andma, siis kõige esimene slaid peab kajastama ühiskondliku eesmärgiga seotud edumõõ-

Avon hoolitseb naiste tervise eest Avon on kõikjal üle maailma võtnud eesmärgiks võidelda naiste seas kõige levinuma vähivormi – rinnavähi vastu. Rinnavähk on Eesti naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Eestis diagnoositakse igal aastal ligi 600 uut rinnavähi juhtu, paraku on 200 neist avastamise hetkel juba kaugele arenenud. Eestis on siiani peamiseks probleemiks olnud naiste vähene osalemine ennetavates uuringutes. Varajases staadiumis avastatud rinnavähk on aga ravitav ja just seetõttu soovib Avon tõsta naiste teadlikkust ning toetab rinnavähi varajaseks avastamiseks vajaliku aparatuuri ostu. Eestis alustati heategevuslikku kampaaniat „Avon rinnavähi vastu” 1998. aasta sügisel, mil algas ka koostöö Eesti Vähiliiduga. Avoni heategudepanka on kogunenud juba mitmeid heategusid. Nii toetas Avon 2006. aastal kalli moodsa rinnavähiuuringute aparatuuri ostu ning 2008. aastal rinnavähiuuringute bussi ostu. Buss on vajalik selleks, et Eesti eri paikades elavatel naistel oleks võimalikult lihtne uuringutele tulla. Uuringubuss on liikvel aasta ringi ja hea võimalus taas kontrolli tulla on järgmisel Maijooksul, kus ka Vähiliit koos Avoniga osaleb. Rinnavähi varase avastamise kampaania toetuseks korraldas Avon eelmisel aastal oma naistöötajatele teabepäeva. Nõustaja vastuvõtt or-

ganiseeriti koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaigla rinnakabinetiga, kus Avoni naisperet ootas konsultatsioon ja rindade kontroll. Arst õpetas ka, kuidas on õige oma rindu ise kontrollida. Samuti jagab Avon igal aastal tuhandeid enesekontrolli infovoldikuid, mis on arendatud koostöös Eesti Vähiliiduga!

Ka sina võid enda panuse anda!

Avoni uued heategevustooted aitavad naisi, sest kogu toodete müügist saadav tulu läheb rinnavähi ennetustööks Eestis. Vaid neli heategevuslikku toodet võivad päästa ühe naise elu!

Avoni trendikad heategevustooted: • roosa münditasku • heategevuslikud sokid • kolmeosaline kõrvarõngaste komplekt • heategevuslik pesukäsn • hõbetatud heategevuslik võtmehoidja

Jälgi. Uuri. Väldi rinnavähki.

dikuid. Näiteks Eesti Pimemassööride Ühingu puhul: kui palju õnnestus nägemispuudega inimesi massöörideks välja õpetada ja kui paljud nendest leidsid endale püsiva töö leida. Alles slaidil number kaks on ettevõtlusega seotud näitajad, teenitud tulu, kasum jms. Kasumi teenimisele orienteeritud ettevõttel on need slaidid aga vastupidises järjekorras. Kõigepealt käive ja kasum ning alles seejärel näitajad tegevustest, mida vabatahtlikult oli otsustatud teha. Milline on vastutustundlike ja sotsiaalsete ettevõtete juriidiline vorm Eestis? Eestis on sotsiaalsed ettevõtted peamiselt kas mittetulundusühingud, sihtasutused või kasumi jaotamisest loobunud osaühingud ning vastutustundli-

Vastutustundlik

ettevõtlus

Foto: Eero Vabamägi

Tagurpidi Lavka aitab väiketalunike kaupa linna vahendades arendada maapiirkondade ettevõtlust.

kud ettevõtted muidugi kas osaühingud või aktsiaseltsid. Välismaal on loodud ka spetsiaalseid juriidilisi vorme ja sertifitseerimisvõimalusi, mis aitavad kumbagi ettevõtlusvormi ka juriidiliselt reguleerida ja nende olemuslikke tugevusi võimendada. Levinuim Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ja Euroopaski kanda kinnitanud Benefit Corporation, mis

võimaldab äriühingutel fikseerida ühiskondliku eesmärgi juriidiliselt siduval viisil. Benefit Corporation peab arvestama oma äriliste otsuste mõjuga keskkonnale, töötajatele ja kogukonnale samaväärselt aktsionäride teenitava tuluga. Ettevõtte kasvamisel pole investoritel võimalik asutajaid sundida seda tasakaalu kõigutama. Muuseas, Eestiski on ühiskond-

likku eesmärki võimalik fikseerida äriühingu põhikirjas või aktsionäride lepingus, aga seda saab igal ajahetkel ka muuta. Benefit Corporation hoiab taolise kerge muutmisvõimaluse ära. Samas ei loobuta selle vormi puhul kasumi jaotamisest. Põhjus, miks see vorm USA-s loodi, oli see, et esines mitu juhtumit, kus ettevõte panustas kogukonda, aga lõpetas selle ühel

hetkel, reetes sedasi asutajate algsed kavatsused ja koostööpartnerite õigustatud ootused. Tuntuim neist on jäätisetootja Ben & Jerry lugu, kui pärast ettevõtte müüki 2000. aastal rahvusvahelisele korporatsioonile Unilever, loobus Ben & Jerry juhtkond paljudest senistest põhimõtetest. Näiteks 7,5% kasumi annetamisest heategevusse, samuti hüljati partnerlused mittetulunduslike jäätisekauplustega, kes pakkusid töövõimalusi riskinoortele. See näitas vajadust fikseerida vabatahtlikult võetavad kohustused juriidiliselt, kui taoline on asutajate tahe. Teiselt poolt on mitmete sotsiaalsete ettevõtete mure see, et nad ei saa laienemiseks investoreid kaasata ja neile dividende maksta. Üks kodanikuühenduste tegutsemise aluspõhimõtteid on igal pool maailmas olnud kasumijaotusest loobumine (seda ka Eestis MTÜ-de ja SA-de puhul). Praktikas võib see üllas põhimõte aga minna traagiliselt vastuollu sotsiaalse ettevõtte eesmärgiga mingit sihtrühma võimalikult palju aidata, sest selleks on vaja organisatsioonina kasvada. Paratamatult on heategevuslikud ressursid aga palju piiratumad kui vähemalt teatavat kasumit lootvate investorite ressursid. Suurbritannias on selle olu-

korra lahenduseks loodud sotsiaalsete ettevõtete vorm Community Interest Company (CIC), mis nõuab ühiskondliku eesmärgi fikseerimise ja välistab vara jaotamise eraisikutele. Siinjuures on paralleel ka Eesti praktikaga: kui mittetulundusühing või sihtasutus tegevuse lõpetab, jääb nende vara riigile või teistele sama eesmärgi nimel tegutsevatele organisatsioonidele. Ka CIC-i puhul ei saa vara jaotada, kuid teatud piirides (kindlaks määratud protsent kasumist) võib maksta dividende. Näiteks Benefit Corporation on jõuliselt ka Euroopasse laienemas. Siinkohal viskan õhku põneva võimaluse – kes on Eestis valmis olema selle vormi propageerijaks ja maaletoojaks? Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik on koostööks kindlasti valmis. Millistel tegevusaladel sotsiaalsed ettevõtted toimetavad? Ligi poolte sotsiaalsete ettevõtete tegevus on suunatud sihtrühmale, kes on tööturul piiratud võimalustega (eelkõige erivajadustega inimestele, aga ka teistel põhjustel pikaajaliselt töötud). Ülejäänud sotsiaalsed ettevõtted katavad ära pea kõik ühiskonna valukohad, alates noorte õigusrikkumiste ennetamisest kuni säästva tarbimise edendamise ja vähemate võimaluste pe-

re jaoks heategevusressursside teenimisega. Eesti võrgustikul on praegu 38 liiget. Kas on näiteid sotsiaalse ettevõtluse ja vastutustundlike ettevõtluse koostööst? Vastutustundlike ettevõtete sektorit näeme tugeva koostööpartnerina nii Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikule kui ka meie liikmetele. Näiteks Olympic Casino Eesti on alates 2012. aastast andnud kaks korda aastas välja stipendiumit „Tegus Eesti” SEV-i liikmete väikeinvesteeringute vajaduste katmiseks. Toetuse abil on ostetud tootmisvahendeid, remonditud ruume, loodud uusi töökohti ja suurendatud aidatavate inimeste arvu. Minu meelest on tegemist ühe mõjusama näitega mõne vastutustundliku ettevõtte panusest, sest enamik tavapärasest sponsorlusest seisneb ju kahjuks nii-öelda värviliste lehvikute kinnitamises laste asenduskodude või loomade varjupaikade külge. Veelgi olulisemana kui toetaja rollis olemist näen vastutustundlike ettevõtete panust sotsiaalsete ettevõtete (püsi)klientidena. Meie liikmete tooted-teenused pakuvad äriklientidele palju lisaväärtust, olgu tegemist töökohal ergutust pakkuvate pimemassööridega või erivajadustega inimeste poolt käsitööna loodud põnevate ärikingitustega. 

Tallinna Sadam tunneb vastutust anda Eesti mereväravale suurim väärtus A

S Tallinna Sadam peab oluliseks talle kuuluva Eesti peamise esindusvärava Vanasadama ja sellega külgnevate alade arendamist ning atraktiivsemaks muutmist nii turisti, tallinlase kui ka kõikide teiste Eesti kodanike jaoks. Tallinna südames asuv Vanasadam on mereväravaks enam kui 9,5 miljonile inimesele aastas. Tegemist on riigi suurima reisisadamaga. AS Tallinna Sadam tunneb vastutust anda Eesti mereväravale suurim võimalik väärtus ning teeb seda ettevõtte sotsiaalse vastutuse ning jätkusuutlikkuse printsiipidest lähtudes. Vanasadama arenduste puhul tähendab see näiteks sidusgruppide kaasamist, inimkeskset lähenemist, keskkonna säästmist ning innovaatiliste tehnoloogialahenduste kasutamist. Sadam kui linnaruumi arengu mootor Tallinna Sadam soovib olla pealinnas linnaruumi arengu mootoriks, loomaks kõi-

gile edu toovat ühtset keskkonda. Sellise keskkonna loomisel kaasab sadam erinevaid sidusgruppe, et oleks võimalik arvestada nende huvide ja ettepanekutega. Paari aasta eest kutsuti Tallinna Sadama eestvõttel kokku Vanasadama arenduste töötuba, kus osales ligi 30 erinevate sidusgruppide esindajat, alates kinnisvaraomanikest ja -arendajatest ning lõpetades linnaruumi disainerite ja transpordikorralduse asjatundjatega. Vanasadama arenduste töötoa tulemusena kaardistati võimalikult laiahaardeliselt ala tulevikuvisioonid ja piirkonna arendamise võimalused. Seda nii arenduste, linnaruumi, linnaelaniku kui ka linnakülaliste seisukohalt vaadatuna. Praegu töötatakse planeeringutega, kus on võimaluste piires arvestatud töötoa arutelu tulemiga. Töötoast sai sadam idee kaasata linnakodanikke veelgi enam arendusplaanidesse. Möödunud kevadel korraldas ettevõte linnaruumiliste es-

Foto: AS Tallinna Sadam

kiiside arhitektuurivõistluse, et kaasata võimalikult paljusid ala asjatundjaid kahe Tallinna mereäärse kvartali (üks asub Vanasadama põhjaosas Linnahalli kõrval ning teine sadama lõunaosas Uus-Sadama tänava ääres) arendamisse. Võidutööd võeti alade detailplaneeringute algatamisel aluseks ning neid tutvustati näituse kaudu ka linnarahvale.

Tark Sadam Tallinna Vanasadama reisijate arv on mõne kümnendi taguse ajaga võrreldes kordades kasvanud, ent selle territoorium pole märkimisväärselt muutunud. Liiklustiheduse suurenemist sadamaalal tunnetab Tallinnas nii linlane kui ka iga laevareisija. Jätkusuutlikkuse tagamiseks käivitas ettevõte projekti „Tark Sadam”, mille tulemusel hak-

kab järgmisel aastal tööle ühtne kõiki Tallinna Vanasadamas tegutsevaid laevaoperaatoreid kaasav liiklusvoogude juhtimissüsteem nii sõidu- kui ka veoautodele. Tarkvaral ning seadmetel põhinev terviklahendus aitab kogu liiklust senisest paremini ja efektiivsemalt juhtida. Projekt hõlmab kogu reisi, alates veebis tehtava sõiduki eelregistreerimisega ning lõpetades automaatsete check-in-protseduuride ning täielikult automatiseeritud liikluslahendusega, mis juhib autod laeva. Projekt muudab ooteaja vähendamisega sadamas reisija tee laeva oluliselt mugavamaks. Lisaks on tulemus keskkonda säästev, kuna kiirem laevale ja laevalt pääs tähendab ka lühemat automootorite töötamise aega ning seeläbi vähem õhkupaiskuvat saastet. Kasutajasõbralik viidandus AS Tallinna Sadam peab oluliseks lihtsustada ning mugavamaks muuta ka iga jalgsi rei-

sija teekonda laeva ning laevalt linna. Selle juures on määravaks sadama alal ning terminalides olevad viidad. Paari aasta eest läbiviidud jalakäijate kasutajakogemuse uuring näitas, et Vanasadama viidandust saab muuta märksa jalakäijasõbralikumaks. Sellest tulenevalt on praegu töös sadama viidanduse kontseptsiooni muutmine, et teha reisijale liikumine mugavamaks ja arusaadavamaks. Esimesena vahetatakse tänavu kevadsuvel viidad välja A-terminalis. Jätkusuutlik ettevõtlus on Tallinna Sadama prioriteet nii loodus-, turu- kui ka töökeskkonna suhtes. Lisaks on ettevõttele tähtis kohalike kogukondade heaolu ning vastutustundliku mõtteviisi edendamine Eestis. AS Tallinna Sadam on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liige ning omab jätkusuutliku ettevõtluse pronkstaseme kvaliteedimärgist. Artikkel valmis koostöös AS-ga Tallinna Sadam

Vastutustundlik

ettevõtlus

Hanno Tomberg: vastutustundlik tegevus aitab teha paremat äri Foto: Rauno Volmar

Teadmine vastutustundlikust tegutsemisest peab jõudma ka keskmise suurusega ettevõtete ja kõige väiksemate firmadeni, tutvustas EAS-i juhatuse esimees HANNO TOMBERG üht sihtasutuse eesmärki selles valdkonnas. Idee on viia vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse pool sisse ka riigihangete protsessi. Erik Aru

õigepealt peaksime ehk paika panema, mis õigupoolest on vastutustundlik ettevõtlus. Muidu kipub teema laialivalguvaks jääma. Minu arvates tegeleb iga ettevõte vastutustundliku ettevõtlusega, küsimus on ainult selles, et enamik ei teadvusta seda, et nad seda igapäevaselt teevad. Ükski ettevõte ei tööta teadlikult keskkonnanormidele vastu või vastupidiselt kogukonna eesmärkidele, see ei ole ühegi ettevõtte eesmärk. Samal ajal kasvab surve mõõta vastutustundlikku ettevõtlust skaalal, kas see toob ettevõttele äriedu, kas see loob kasumit. See on võib-olla natuke liiga julge nõudmine. Mitte kõik vastutustundliku ettevõtlusega seotud tegevused ei too ettevõttele automaatselt kasu või loovad kasu alles pikemaajaliselt. Tegelikult võiks kogu vastutustundliku ettevõtluse jagada kolme tegevusgruppi. Esmalt tuleb heategevus, mille alla käib näiteks koos organisatsiooniga talgutel osalemine või töötajate vabatahtlikkuse ergutamine. Teiseks on ettevõtte igapäevase tegevuse tulemuslikumaks muutmine, mis tähendab äritegevuse protsesside suunamist nii, et see säästaks keskkonda ja suurendaks tootmise efektiivsust. See on osa ettevõtte senisest ärimudelist. Kolmanda tegevuste grupi moodustab see, kui ettevõtted muudavad vastutustundliku tegevuse kaudu oma ärimudelit. Nad leiavad täiesti uued ärivaldkonnad, mis keskenduvad sotsiaalsete või keskkonnaalaste muutuste saavutamisele. Eriti hea oleks, kui ettevõtjad teeksid vastutustundlikke tegevusi kõigis kolmes tegevusgrupis eri aegadel.

EAS-i juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul aitab vastutustundlik tegevus leida ettevõtetel uusi kliente ning väiksemates piirkondades kogukonnaga koostööd tehes uut tööjõudu ja pühendunud töötajaid.

Uuringud ütlevad, et Eesti ettevõtjad mõtlevad vähe tulevikule. Kui realistlik see on, et siinse ettevõtjani jõuaks teadmine, et läbimõeldud, vastutustundlik tegutsemine on talle endale kasulik? Julgen öelda, et paljud suured ettevõtted teevad täna neid tegevusi juba teadlikult. Väiksemad ja keskmise suurusega Eesti ettevõtted kahjuks veel mitte. Üks suunav jõud vastutustundliku ettevõtluse projektidega alustama on see, et Skandinaavias on see teema hästi levinud. Need ettevõtted Skandinaaviast, kes otsivad siit partnereid, ja Eesti ettevõtted, kes soovivad eksportida Skandinaaviasse, kaasatakse vastavatesse projektidesse läbi partnerluse või selle kaudu, et leida uusi partnereid. Eestis on väga tubli olnud MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, millel on tänaseks 37 aktiivset liiget ja mis tegeleb teadlikkuse tõstmisega koolituste ja nõustamise kaudu. Valitsus kinnitas 2012. aastal vastutustundlikkuse ettevõtluse tegevuskava kolmeks aastaks 2012–2014. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustas hiljuti, et uut tegevuskava järgmiseks perioodiks ei koostata ja seetõttu pole ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumil tänaseks riigi tasandil head partnerit. Seetõttu ulatas Ette-

võtluse Arendamise SA foorumile abikäe, et aidata seda tegevust vedada, mille abil saaks nimetatud teemasid riiklikes strateegiates ja tegevuskavades paremini teadvustada. Koostöös Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga leiavad jätkusuutliku ettevõtluse teemad koha EASi koolitusprogrammides. Oktoobris tunnustab EAS Ettevõtluse Auhinna galal ka ühte parimat vastutustundlikku ettevõtet.

võtluse Auhind on erinevad auhinnakategooriad. Sel aastal otsustasime, et üks kategooria on vastutustundlik ettevõte. Konkurss läheb lahti kevadel ja võitja kuulutame välja oktoobris. Aga kuidas te seda vastutustundlikkust mõõdate? Hindame seda selle järgi, kas ettevõttel on olemas vastutustundliku ettevõtluse programm(id). Kas ettevõte on aasta jooksul teinud tegevusi nen-

Pean oluliseks, et vastutustundlikkuse programme veaksid ettevõtetes tippjuhid. Need teemad ei saa olla ainult personaliosakonna või keskkonnateenistuse teemaks. Kas EAS-i roll piirdub nende tegevustega, mida kirjeldasid, või on selles vallas veel ideid? Suur mõte, mida Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum on tegelikult kogu aeg ajanud, on see, et riigihangete protsessi tuleks vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse pool sisse. Selleks tuleks muuta riigihangete seadust, mida on üritatud tulutult juba aastaid. Kuidas täpselt, seda on praegu veel vara öelda. Mainisid vastutustundliku ettevõtte auhinda – mis see täpsemalt on? EASi ettevõtluskonkursil Ette-

des programmides ning kui suur on sellest tegevusest tekkinud kasu ühiskonnale. Toon võrdluseks kinnisvarahalduse ja puhastusteenustega tegeleva ettevõtte ISS Eesti, mis on viimastel aastatel võtnud tööle küllalt palju puuetega inimesi. Nende puhul on näha, et ettevõte on käinud ajast ees ja alustanud tööjõuturult tõrjutute tööhõivesse tagasitoomist ammu enne töövõimereformi rakendumist. Aga siin on ju jälle see, et tegu on välisomanduses suurettevõttega. Õige. Ja enamasti tulevadki

uued normid just välisomanduses ettevõtete poolt, kes võtavad omaks üldised Euroopa praktikad. Pean oluliseks, et vastutustundlikkuse programme veaksid ettevõtetes tippjuhid. Vastutustundlikkuse teemad ei saa olla ainult personaliosakonna või suuremates ettevõtetes keskkonnateenistuse teemaks. Oluline on tippjuhi roll kogu selles protsessis. See kirjeldus muidugi kipub viitama, et auhinna saab suurettevõte? Ma ei ole sellega päri. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kvaliteedimärgiste jagamisel said paljud suurettevõtted hõbemärgi. Kuldmärgi saajate seas oli mitu väikest või keskmise suurusega ettevõtet nagu Loodusvägi, Villapai või Manpower. Aga ikkagi jääb vägisi selline mulje, et vastutustundlikkus on Eestis pigem suurettevõtete ja Kalamaja hipsterite teema. Enamasti see nii ei ole. Ma arvan, et läbi edulugude saabki seda teemat rohkem teadvustada. Kui ettevõtted, kes on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga täna ühinenud, tooksid ise välja, kuidas vastutustundlik olemine aitab kaasa ettevõtte jätkusuutlikkusele, oleks sellest palju kasu. Tegelikult on võimalik vastutustundlikult tegutsemisega leida uusi kliente, kasvatada tulevikus äri ning kogukonnaga koostööd tehes leida väiksemates piir-

kondades uut tööjõudu ja saada tulevikus pühendunud töötajaid. Kui võtta alles tööjõuturule sisenenud kõige noorem põlvkond, siis nemad hindavad keskkonnasäästlikkust, tulevikule suunatust ja teiste huvidega arvestamist palju enam kui tänane vanem generatsioon. Milline võiks olla maksimumprogramm? Kus võiksime olla kümne aasta pärast? Kümne aasta pärast võiksid ettevõtted olla oma tegevustesse need programmid integreerinud. Läbi selle paraneks kindlasti ka ettevõtjate endi maine ühiskonnas. Juba täna on ettevõtjate maine hea, aga võiks olla veel parem. Parimad ettevõtjad võiksid olla riiklikult tunnustatud nagu meie parimad teadlased, kirjanikud ja sportlased – ka aasta ettevõtja võiks olla selles reas. Täna on ettevõtjad siiski pigem teises kategoorias. Tahan rõhutada, et paljud ettevõtjad tegelevad juba täna ja seda endale ise selgelt teadvustamata, sotsiaalse vastutustundlikkusega. Oluline oleks ettevõtetel kaardistada, millele nad järgmised kaks ja järgmised viis aastat pühenduvad, et tegevused vastutustundlikkuse osas oleks pikemaajaliselt eesmärgistatud. Aga mida öelda ettevõtjale, kes leiab, et vastutustundlik ettevõtlus on tore asi, kuid mul on ainult viis töötajat, enne ei ole mul mõtet sellele mõelda, kui neid on 15? Kas teda peaks ümber veenma? Ettevõte peab ise tundma, kas ta soovib sellega tegeleda või mitte. Kui vaadata Eestis ringi, siis kõik need ettevõtted, mis on väiksemate kohtade mootoriks, seda mingil määral teevad. Nad teevad seda parandades lasteaedade mänguväljakuid, aidates mööblit hankida või osaledes keskkonnaprojektides. Nad lihtsalt ei nimeta seda vastutustundlikuks ettevõtluseks. Suur osa töötajaid, kes on neil palgal, on konkreetsest kogukonnast pärit ja ettevõtted tahavad oma mainet seal hoida. Läbi kogukonna tagasiside otsivad ettevõtjad lahendusi, mis kogukonnale sobiksid ja võimaldaksid seal ka tulevikus äri teha. Seejuures ei ole oluline, kas ettevõttel on viis, viisteist või viissada töötajat. Siin on lihtne reegel – vastutustundlik tegevus aitab ettevõttel pikaajalises perspektiivis teha paremat äri. 

Vastutustundlik

ettevõtlus

Töötamine Ericssonis on midagi enamat kui lihtsalt töö Foto: Ericsson Eesti

ricssonis üle maailma pööratakse suurt tähelepanu vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetele, mis toetavad korporatsiooni jätkusuutlikku arengut ja eksisteerimist. Ka Ericssoni Tallinna tehase ettevõtmised on indu saanud korporatsiooni suundumusest. Meile on oluline olla eeskujuks keskkonna säästmise vallas, suuname oma töötajaid hoolitsema oma tervise eest ning ennast pidevalt arendama ja täiendama, samuti tegelema vabatahtliku tööga. Meil on hea meel toetada erialase hariduse arengut Eestis ning aidata lastekodu lastel paremaid õpitulemusi saavutada. Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid toetavad tegevused on integreeritud meie strateegiasse ja erinevate osakondade igapäevatöösse ning täna osaleb neis enamik ettevõtte töötajatest. Vajame õigeid oskusi ja teadmisi Elektroonikatööstuse valdkonnas on edukana hakkama saamiseks ääretult olulised töötajate teadmised ja oskused, seega panustame aktiivselt Eesti haridusmaastiku edendamisse ja oma töötajate haridustaseme tõstmisesse. Seepärast innustame oma töötajaid astuma ülikoolidesse ja toetame nende õpinguid 50% ulatuses. Suure tööandjana oleme andnud enda sisendi ja ootuse kooli õppeprogrammide koostamisse, et meil oleks võimalik värvata kutse- või ülikooli lõpetanud õpilaste hulgast vajalike kompetentsidega töötajaid. Meid on kaasatud Tehnikaülikooli ja Polütehnikumi õppekavade väljatöötamisse. Polütehnikumis toetasime uue elektroonikaseadme koostaja tasemeõppe eriala avamist, kus tänaseks on eriala omandanud või omandamas kokku juba 53 Ericssoni töötajat. (Üli)õpilased saavad läbida meie juures praktika, teha lõputöö, olla töövarjuks mõnele spetsialistile ning osaleda ettevõtte arendusprojektides. Samuti peame koolides külalisloenguid, näiteks loenguid elektroonikatööstusega haakuvatel teemadel ning panustasime esimeste ettevõtete seas TTÜ Mektory projektidesse. Ilmselt esimese ettevõttena Eestis võtsime alates jaanuarist Ericssoni praktikale TTÜ informaatikainstituudi in-

se korrektuurid. Sundasenditest tingitud vaevuste vähendamiseks tegutsevad ettevõtte tervisekeskuses 2 massööri. Töötajatele on loodud võimalused saada tasuta psühholoogilist nõustamist ning muuhulgas pakub Ericsson töötajatele psühholoogilist tuge ka suitsetamisest loobumiseks.

Ericssoni Tallinna tehase töötajad SEB Maijooksul.

fosüsteemide õppetooli lektori ja mehaanikateaduskonna masinaehituse instituudi tootmistehnika õppetooli vanemteaduri. Pilootprojektina käivitunud professori praktika eesmärk on eelkõige vahendada väärtuslikke kogemusi meie ettevõtte ja ülikooli vahel. Kuna Ericsson vajab erialaselt hästi ettevalmistatud kutseharidusega spetsialiste, oleme otsustanud panna õla alla kutsehariduse edendamisele Eestis. Sel aastal olime suursponsoriks noorte kutsehariduse messil „Noor Meister”, mida külastas sel aastal rekordarv 11 000 inimest. Igaüks väärib head töökohta Ericsson on võtnud südameasjaks töökohtade loomise erivajadustega inimestele – täna töötab Ericsson Tallinna tehases 12 kurttumma, kes saavad oma tööga hästi hakkama. Koolitused ja loengud tõlgitakse viipekeele tõlgi abil, samuti valdab viipekeelt nende vahetu juht. Koostöös kurtidega töötasime välja rinnamärgi, mis aitab kolleegidega suhtlemisel ja juhib kasvõi evakuatsiooni korral tähelepanu töötajatele, kes häiret ei kuule. Eelmisel

aastal võimaldasime tööpraktikat ka ühele Tallinna Lastekodu kurttummale noormehele, kes avaldas soovi meile pärast õpingute lõpetamist tööle asuda. Vabatahtliku töö teeb tegijale rõõmu Ka ettevõttest väljapoole suunatud projekt on seotud haridusega. Alates 2013. aastast oleme panustanud Tallinna Lastekodu laste haridusse. Ericssoni soov on aidata lapsi keerukamate kodutöödega koduõppe meetodil paremini hakkama saada. Täna on programmi värvatud 25 noort õpetajat, kes avardavad oma teadmiste ja isiksusega ka õpilaste maailmapilti üldiselt. Usume, et kui aitame neid lapsi koolis järje peale, saavad nad tulevikus edukamalt hakkama. Kui meie tegevus ajendab neid tulevikus ka ise midagi head ja positiivset tegema või oleme suutnud muuta kasvõi mõne tänase lapse tulevikku, siis võime meie ettevõtmist edukaks lugeda. Lastekodulastega korraldame regulaarselt toredaid ühisüritusi Ericssoni vabatahtlikega – lisaks väljasõitudele lõi üle 50 Ericssoni töötaja kaasa „Teeme ära” talgupäeval lastekodu ümbrusi korrastades.

Ericssoni töötajatele on koostöö Tallinna lastekoduga andnud põhjuse tunda uhkust, et meie ettevõte vaatab majast väljapoole ja paneb õla alla ühiskonnas tuge vajavatele tegevustele. Terviseakadeemia – teadmised aitavad terve olla Töötajate tervisesse panustamine on samuti otseselt seotud Ericssoni põhitegevusega. Kui suudame erinevate tervist edendavate tegevuste kaudu mõjutada osaliselt inimeste heaolu ja muuta nende toitumisharjumusi, siis selle tulemusena töötavad meie juures õnnelikumad ja rahulolevamad inimesed, aitame neil olla terved ja teha oma tööd hästi. Töötaja targemad valikud toidupoes või teadmised liikumise vajalikkusest jõuavad nii ka tema pereliikmeteni. Ericssoni Terviseakadeemia loodi aastal 2014. Akadeemia tegevuste kaudu jagatakse töötajatele nii teoreetilisi teadmisi tervishoiust kui ka viiakse nad otse spordiplatsile. Regulaarselt toimuvad erinevad loengud tervisest, näiteks tervislikust toitumisest, südametervisest, töökoha ergonoomikast, vaimsest tervisest jms.

Tervislik toit ja rõõm liikumisest Et erineva graafikuga töötajad tervislikult toituda saaks, muutsime ettevõtte söökla menüüd lähtuvalt tervisliku toitumise põhimõtetest. Suurendasime oluliselt köögivilja- ja puuvilja hulka menüüs ja kompenseerime töötajatele ka kord päevas sooja lõunasööki. Kuna töös esineb sundasendeid, on kutsehaigestumiste ennetamiseks saanud iga tööpäeva oluliseks osaks teadlik liikumine. Välja on koolitatud 120 sisekoolitajat, kes viivad võimlemiskavade alusel läbi tootmisvõimlemist, 3 korda nädalas paneb kontoritöötajad liikuma kontorivõimleja. Garderoobidesse paigutasime varbseinad koos näidisharjutustega, kuidas võimelda. Ericssonis käib koos mitu tervisetreener-toitumisnõustajate juhitavat terviseklubi gruppi, millest võttis eelmisel aastal osa 140 töötajat. Töövälisel ajal innustame töötajaid osalema rahvaspordiüritustel. Töökoha ergonoomika on Ericssoni jaoks oluline ja seetõttu said ergonoomi poolt individuaalselt nõustatud kõik kontoritöötajad ning ca 1500 tootmistöötajat. Koos ergonoomiga vaadati töökohtade ergonoomika üle ja viidi sis-

Keskkonnasõbralikkus Jätkusuutliku tegevuse mõiste hõlmab endas kindlasti ka keskkonnateadlikku käitumist. Ericssoni tehas tarbib oma tööks ja kommunikatsioonide haldamiseks rohelist energiat. Samuti lähtume keskkonnateadlikkusest oma toodete disainprotsessis – uued tooted ja teenused on võimalikult energiasäästlikud. 2013. aastal taaskasutati 99% meie jäätmetest. Suure tööandja ja rahvusvahelise korporatsiooni osana on vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted integreeritud meie strateegiasse. Sellest on teadlikud kõik meie töötajad ja koostööpartnerid. Täna on meil hea meel tõdeda, et meie püüdlusi hinnatakse nii ettevõtte töötajate kui ka erinevate konkursside ja väliste organisatsioonide poolt. Töötajate rahulolu Ericssoni kui tööandjaga mõõdame me iga-aastase rahuloluküsitlusega ja eelmise aasta kõrged tulemused andsid põhjuse tunda rõõmu, et töötajatele lähevad meie tegevused korda. Töötajate pühendumust näitav indeks tõusis eelmisel aastal 81%-ni. See oli väga hea tulemus nii korporatsiooni sees kui ka väliste ettevõtete võrdluses. Lisaks oma töötajate poolt antud tagasisidele tunnistati Ericsson kahe eelneva aasta tegevuste põhjal Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi konkursil kuldtaseme vääriliseks, tunnustati tervisesõbraliku töökoha, töötajaja peresõbraliku tööandja ning sportlikema ettevõtte tiitliga Maijooksul ja SEB Tallinna Maratonil. Kõik see kokku seab meile kõrged eesmärgid ka edaspidisteks tegemisteks jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõttena.

Artikkel valmis koostöös Ericsson Eestiga

Vastutustundlik ettevõtlus

Rootslased andsid burgerile tervisliku ja keskkonnasõbraliku kuvandi Kui mainitakse burgereid, tekib peas kohe võrdlus – ebatervislik ja kaugeltki mitte keskkonnasõbralik. Rootsi perefirma Max Burgers on seda kuvandit murdes saanud üheks kasumlikumaks kiirtoiduketiks maailmas.

Foto: Max Burgers

Kaire Talviste

ootsis on kolm burgeriketti: McDonald’s, Burger King ja Max Burgers. Kui veel tosina aasta eest eelistas 32% rootslastest McDonald’sit ja vaid 4% Max Burgersit, siis viimase kümne aastaga on see pilt oluliselt muutunud. Kahe aasta eest läbi viidud küsitluse kohaselt võttis suuna Max Burgersisse aga juba 27% rootslastest ja McDonald’si eelistajaid oli jäänud vaid 17%. „Meie eesmärk po-

Max Burgers´is jätkusuutlikku juhtimisega ligi 30 aastat tegelenud Pär Larshansi sõnul on perefirma seadnud kolm põhilist eesmärki: burgerid peavad olema maitsvad, kvaliteetsed ja valmistatud vastutustundlikult.

le McDonald’sile ära teha. Soov on müüa häid burgereid ja las siis tarbija ise otsustab,” ütles ettevõtte jätkusuutlikkuse juhtimisega ligi 30 aastat tegelenud Pär Larshans Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse foorumil. Kuidas aga perefirma selliste tulemusteni jõudis? Tervislikum toit Muudatused algasid 2002. aastal, kui firma asutaja andis vastutuse üle oma kahele pojale. Uue suuna näitas kätte üheskoos ettevõetud neljanädalane USA reis, mille jooksul söödi ära umbes 800 burgerit. Eksperimendis osalenud pereliikmed naasid koju mõnevõrra kogukamatena ja selge järeldusega: uus menüü peab olema tervislikum. Nii ka läks ja tulemused olid rõõmustavad. Kui varem moodustasid nende klientidest 90% mehed, siis tervislikum menüü tõi juurde naiskliente ja Max Burgersist räägiti uues valguses. „Te-

gime isegi filmi „Minimize me”, kus üks noormees oli 90 päeva meie burgeridieedil ja kaotas 30 kg,” kirjeldas Larshans foorumil. Perefirma on seadnud endale sihiks tegutseda igavesti, mitte vaid paar aastat. Seega on seatud endale kolm põhilist eesmärki: burgerid peavad olema maitsvad, kvaliteetsed ja valmistatud vastutustundlikult. Lisaks on neil ambitsioon saada jätkusuutlikuks ettevõtteks selle kaudu, et aidatakse ühiskonda. „Seda on vaja nii selleks, et pikas perspektiivis edasi tegutseda, kui ka selleks, et arendada paremat äri,” lisas Larshans Eesti Päevalehele. „Burger peab olema maitsev, aga tuginema samas ka vastutustundel – kuidas me seda toodame, serveerime ja ühiskonnaga seome.” Sotsiaalne vastutus Larshans on veendunud, et tänapäeval jäävad ellu need ettevõtted, kes keskenduvad jätkusuutlikkusele, sest vana, lühi-

kese ajaga kasumi maksimeerimise mudel enam ei tööta. Max Burgers on jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse poolest tuntud ja auhinnatud ettevõte. Nende tegevust on tunnustanud nii Euroopa Parlament, ÜRO, Bill Clinton kui ka Sir Paul McCartney. „Oleme võtnud ühiskonna väljakutsed ja muutnud need ärilahendusteks, mis on samaaegselt head nii keskkonnale, inimestele kui ka ärile,” ütles Larshans. Üks suurimaid väljakutseid on olnud töötajate leidmine. 2000. aastal läbi viidud uurimuses kuulutasid noored, et tahavad saada IT-miljonärideks ja keegi neist ei unistanud tööst kiirtoiduketis. Et lapsi sünnib järjest vähem, kujuneb tööjõu leidmisest üha kasvav probleem. „Peame leidma neid, kelle poole teised ärid ei vaata,” oli Max Burgersi lähtekoht. Rootsis on palju puudega inimesi, kes tööle ei saa ja kellele makstakse toetusi. Nii liikus-

Vastutustundlik ettevõtlus

Foto: Max Burgers

ALUSTAVA ETTEVÕTJA TEEJUHT ki mõte sellele, et kui suudetaks neile inimestele luua sobilik töökeskkond, saaks korraga lahendada mitu probleemi. „Näiteks Aspergeri sündroomi puhul – ta teeb oma asja ja kui ta pühendub, siis teeb seda väga hästi,” ütles Larshans. Muudatuste sisseviimiseks pandi rõhuasetus juhtide koolitamisele: kuidas neid inimesi kohelda, kuidas näha nende potentsiaali. Oluline oli ka see, et loodavad töökohad polnud mitte heategevus, vaid päris töö. „Nende inimeste palkamine pole lihtne – sa pead muutma organisatsioo-

vad restoranide või uute riiklike harude juhid, siis teame, et meie äril läheb lihtsamalt. Nad aitavad meie äri edendada. See oli efektiivne turunduse jaoks, ent see polnud meie lähtekohaks,” selgitas Larshans, kes ei tee sellest saladust, et neil on kavas veel palju kohti avada. Ettevõttel on soov laieneda ka Eestis ja teistesse Balti riikidesse. Vastutus keskkonna ees Max Burgers on pikka aega pingutanud selle nimel, et vähendada oma äritegevuse mõju keskkonnale. Selleks investeeriti kesk-

Kui Max kutsus kliente keskkonnateadlikumalt käituma, näidates, et veiselihaga burgeri tootmine tekitab viis korda rohkem süsinikdioksiidi emissiooni, kasvas lihata burgerite müük 16%. ni, aga ka juhid peavad muutma oma suhtumist,” lisas Larshans. Praeguseks töötab nende heaks üle 200 puudega inimese. Rootsis on ka arvukalt põgenikke, kellel kulub 7–8 aastat tööle saamiseks, seni peab ühiskond neid ülal. Max Burgers nägi ka põgenikes suurt potentsiaali – nähti nende kõrget motivatsiooni, energiat, visadust ja tahet – oma restoranide tulevasi juhte. Näiteks toob Larshans Somaalia tüdruku, kes Rootsi tulles ei osanud lugeda, ent on nüüd ülikoolis väga edukas. „Kui palkame õigeid inimesi Süüriast ja teistest riikidest, treenime neid ja õpetame neile oma põhiväärtusi. Kui neist saa-

konnakahjude heastamisse. Kogu tootmisahel (alustades farmeritest ja lõpetades valmis hamburgeriga) paiskab keskkonda igal aastal umbes 29 000 tonni süsinikdioksiidi. Oma kahjude korvamiseks on ettevõte panustanud Aafrikasse puude istutamisse – 2010. aastal istutati 66 000 puud. Esimesena maailmas sildistas Max Burgers kõik oma tooted selle järgi, kui palju süsinikdioksiidi nende tootmise tulemusena keskkonda paisati. Nii saavad kliendid lisaks maitsest ja tervislikkusest lähtuvale teha oma söögivaliku ka selle järgi, kuidas see on mõjutanud kliimat. Et veiselihaburgerid moo-

dustavad suurima osa müügist, pole mõeldav nende täielik eemaldamine menüüst, ent liigutakse üha enam selle osakaalu vähendamise suunas. Praegu on Larshans juba Jaapanis, et jagada seal enam kui 700 juhile oma teadmisi sellest, kuidas arendada ettevõtteid üheaegselt nii jätkusuutlikuks kui ka kasumlikuks. Ettevõttel, kes tahavad üha kiiremini muutuvas maailmas ellu jääda ja edukad olla, soovitas Larshans ise initsiatiivi võtta, mitte jääda esimesi samme ootama valitsuselt või ühiskonnalt. „Leia üles arvamusliidrid ja ministrid – kellele meeldib, et need asjad saaks tehtud,” soovitas ta otsida oma ideedele toetajaid. Kõige esimese sammuna tuleb aga paika panna oma põhiväärtused – alles siis saab edasi liikuda detailidega. Väga oluline on oma klientidega suhelda. Kui sa seda enne teinud pole, siis ole valmis selleks, et nad alguses sind kohe ei usalda. Suhtlusele tuleb aga tähelepanu pöörata, et tekkiksid lojaalsed kliendid. Larshans soovitab hoiduda ka äärmustesse minekust, mis päädib kõige tõenäolisemalt ebaõnnestumisega. Eesmärgid peavad aga kindlasti silme ees olema. „Kui tahad midagi kiiresti teha, siis läheb see kalliks maksma. Alusta lihtsalt liikumist,” soovitas ta. 

Mis on Max Burgers? • Perefirma rajati 1968. aastal • Üle ilma 120 restorani ja umbes 5400 töölist • Käive üle 220 miljoni euro • Rootsi kõige edukam restoranikett, edestades ka McDonald’sit ja Burger Kingi

ÄRIPLAAN 5 TUNNIGA KOOLITUSPROGRAMM ETTEVÕTLUSINKUBAATORID ETTEVOTJA.TALLINN.EE

Vastutustundlik

ettevõtlus

Otsides töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu Eesti ettevõtjad saavad tasuta koolitust, kuidas ühildada organisatsioonis töö-, pere- ja isiklik elu. Signe Kalberg

orra riigi rahastatav töö- ja pereelu tasakaalu käsitlev jätkusuutliku töökeskkonna arenguprogramm on mõeldud ettevõtete juhtidele ja personalivaldkonna ekspertidele/rakendajatele, et aitab neil luua oma ettevõttes tervikpilti. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuhi Heidi Solba sõnul on tegemist Eestis unikaalse programmiga, isegi Põhjamaade praktikas pole seda varem tehtud. Tema sõnul peaksid seminarid ja arenguprogrammi päevad ning konverentsid andma osalejatele hulgaliselt ideid ja praktilisi näiteid ettevõtte töökeskkonna

jätkusuutlikust juhtimisest tööja pereelu edukama ühildamise teema kaudu. Kokku kandideeris programmis osalemiseks 49 organisatsiooni. Praegu on sellega ühinenud 11 organisatsiooni tööstussektorist, 2 avalikust sektorist, 23 teenindus-, logistika- ja müügivaldkonnast. Ühtekokku mõjutab programm seega umbes 14 000 töötajat. Ettevõtja saab teadmised tasuta Ainulaadse programmi eesmärk on anda ülevaade ja teadmised jätkusuutliku töökeskkonna temaatikast, tõsta osaleja enda ettevõtte töökeskkonna jätkusuutlikkuse teadlikkust. Seetõttu osalevad arenguprogrammis viis juhtimis- ja personalitöö taustaga mentorit (Milvi Tepp, Riina Varts, Kadri Seeder, Klaas Jan Reincke ja Riina Rohelaan), kelle valisid endale osalejad ise. Solba sõnul töötatakse koostöös mentoriga välja tegevusja rakendusplaan enda ettevõt-

Väärtustatakse võrdset kohtlemist ja tööandja paindlikkust EMOR ja InCase viisid Eesti ärisektoris mullu läbi töö-, pere- ja eraelu tasakaalualase uuringu, millest selgus: • Juhid ja personalijuhid tajuvad järjest enam rollide muutust perekondades – üha enam isasid jääb lastega koju, perega seotud ülesanded jagunevad võrdsemalt vanemate vahel – ning see omakorda mõjutab positiivselt ka töö- ja pereelu tasakaalu saavutamist. • Nii juhid kui ka töötajad peavad oluliseks eelkõige töötajate võrdset kohtlemist, pikaajaliste töösuhete väärtustamist ning tähelepanu tööohutusse ja tööergonoomikasse. • Sarnaselt juhtidega kinnitavad ka enam kui pooled töötajatest, et nende ettevõtetes koheldakse töötajaid võrdselt ning puhkusekorraldus on paindlik, samuti toetatakse lapsepuhkuselt naasvaid töötajaid, võimalik on töötada osaajaga jne. • Kokkuvõttes kattub ettevõtetes kasutusel olevate abinõude pingerida nii juhtide kui ka töötajate vaates. Kuid juhtide hinnangul on erinevaid vastutustundliku tööjõu juhtimise abinõusid nende ettevõtetes oluliselt rohkem kasutusel, kui tegelikult töötajad seda märkavad. • Kui juhid ootavad riigilt eelkõige maksuseaduste kohendamist, et võimaldada töötajatele soodustusi, pereüritusi jms, siis töötajate seas on enim oodatud töökorralduslikud võimalused – paindlikum tööaeg, väiksem töökoormus jms. • Uuema põlvkonna juhid on vastuvõtlikud uuemale ja paindlikumale juhtimisstiilile, kui vanema põlvkonna juhid. Ettevõtetes, kus juhivad noorema põlvkonna juhid, on töö- ja pereelu ühildamine pigem tavapärane. Uuringuga saab tutvuda: http://www.csr.ee/upload/fck/Toopereelu-tasakaalu-uuringu-aruanne_EMOR_VEF_2014.pdf Allikas: VEF

Seminaripäev arenguprogrammis osalejatele.

Vastutustundlik

ettevõtlus

Foto: VEF

te jätkusuutliku töökeskkonna parendamiseks ja rakendamiseks. Mentorid aitavad osalejatel lahti mõtestada organisatsiooni hetkeolukord ja arendustegevused töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu/ühildamise tõstmiseks ning on abiks arendustegevuste läbiviimisel. Seega loob arenguprogramm eeldused, et tekib rohkem edukalt tegutsevaid ettevõtteid, kes oma personalivaldkonnas lähtuvad teadlikumalt jätkusuutlikuma ja vastutustundlikuma töökeskkonna juhtimisest.

Tasuta korraldatav arenguprogramm sai alguse mullu septembris ja kestab selle aasta detsembrini. Teooria ja praktika vaheldumisi Osalejatele tähendab see kuute praktilist arengupäeva ja sama palju poolepäevaseid infoseminare. Arengupäevad viiakse valdavalt läbi aktiivõppe meetoditega, oluline osa on kogemuste vahetamisel, diskuteerimisel, kuulatakse parimate praktikute näiteid ning püütakse lei-

da nende põhjal töötavaid ja praktilisi ideelahendusi. „Selline päev kestab hommikust õhtuni ja eesmärgiks on anda teoreetilisi teadmisi ning neid siduda praktikaga,” selgitab Solba. Seminarid on seevastu üldtemaatilisemad ja suuremat pilti andvad, mõeldud laiemale kuulajaskonnale, neil saavad osaleda ka VEF-i liikmed. Arengupäevade vaheliseks ajaks antakse osalejatele iseseisvaid töid, mille tegemine aitab juba programmi jooksul reaalseid muudatusi kavandada ja ellu viia. Lisaks eeltoodule toi-

mus tänavu veebruaris ühepäevane inspiratsioonikonverents välisesinejatega ning detsembris on tulemas kokkuvõttev konverents. Osalejatele korraldatakse ka õppereis Norra, kus kohtutakse sealsete parimate töökeskkonna juhtimise praktikutega. Praegune arenguprogramm saab teoks projekti „Töö-, pere- ja eraelu ühitamist soodustavate ettevõtete toetusmehhanismi arendamine” abil, mida rahastab sotsiaalministeerium Norra finantsmehhanismi 2009– 2014 kaudu. 

Mida on programmis osalemine andnud? Helo Tamme ISS Eesti AS-i personalijuht Osaleme programmis seetõttu, et teenusepakkujana on meie ettevõtte kesksel kohal inimesed. Alati on võimalik teha inimeste jaoks rohkem ning paremini. Läbi suhtlemise on kasulik kuulda ka teiste ettevõtete kogemusi ja tegutseda mentori toel edaspidi senisest paremini. Oleme osalenud jätkusuutliku ettevõtluse indeksis ning kaardistanud enda ettevõtte olukorra ja eesmärgid, kuhu tahame jõuda ja mida paremini teha. Paindlikkus on meie jaoks oluline märksõna. Mulle meeldib, et arenguprogrammis osalejatest on juba moodustunud suhtlusvõrgustik, tutvusringkond, kel on sarnased eesmärgid. Annika Maido OÜ Kalevi Veekeskus personalijuht Tavaliselt on personalijuhtidele mõeldud koolitused õigusalased, teoreetilised või liiga kitsale teemale pühendatud. Sobivat töö- ja pereelu ühildavat koolitust on olnud raske leida. Jätkusuutliku ettevõtluse arenguprogramm oli oma teemadega nii haarav, et see hakkas mulle kohe meeldima. Samuti olidläbiviijad ja korraldajad ise antud ala spetsialistid ja praktikud. Personalijuhina tunnen, et

MEELDEJÄÄV KOOLITUS, SEMINAR VÕI KONVERENTS A. LE COQ SVIIDIS! Coca-Cola Plaza A. Le Coq Sviidis on suurte reavahedega 40 ülimugavat nahkistet. Lisaks on iga tooli juures väike laud, millele saab toetada materjale, joogiklaasi ning suupisteid. Kinosaali juurde kuulub ka kauni linnavaatega 22 istekohaga lounge, mis mahutab kokku kuni 40 inimest. Baaris viibib kogu ürituse vältel eraldi teenindaja. Meil on olemas kogu kaasaegne esitlustehnika, mis on vajalik konverentside ja nõupidamiste läbiviimiseks, samuti on võimalik tellida eraldi catering. Loomulikult on A. Le Coq Sviidis võimalik vaadata ka filme (ka 3D), mis on mõnusaks ja meeldejäävaks lõpetuseks töisele päevale. Sviiti on võimalik rentida nii tunni kaupa kui ka terveks päevaks. Koosviibimise hind sõltub päevast, ajast ning ürituse pikkusest ja eripärast. Üritus tuleb broneerida hiljemalt nädal aega enne toimumist. Täpsemate võimalustega tutvumiseks või saali broneerimiseks võtke ühendust ürituste müügijuhiga: JUHAN KRULL juhan.krull@forumcinemas.ee + 372 680 0751

www.forumcinemas.ee/business/aLeCoqSviit

igakuine eneseteadmiste uuendamine on väga värskendav ning laiendab ka võimaluste ärakasutamist oma igapäevases töös. Samuti oli väga teretulnud, et antud koolitusprogrammi toetab Norra riik ning on osalejale tasuta. Koolituspäevad on väga sisukad ja heade praktikute poolt juhitud. Grupitööd on praktilisedning kodutööde käigus tuleb analüüsida oma igapäevast tööd ja tuua välja see, mida võiks muuta paremuse poole. Igast koolituspäevast tuleb mõni hea idee, mida saab oma ettevõttes kasutusele võtta või plaanidesse lisada. Ettevõtetel on mitmeid sarnaseid probleeme ning teiste edusaavutuse kaudu saab ka ise teatud küsimustele uue lahenduse. Omavahel rääkides ja kogemusi jagades on tulnud välja, et teatud probleemid ongi tänapäeval loomulikud. Näiteks tööjõu nappuse tõttu peab ettevõte organiseerima hea inimese leidmise korral tööaega, töökoormust või tööülesandeid töötaja huvidest lähtuvalt. Enam ei ole nii, et tööandja dikteerib kogu töökorraldust, vaid tuleb leida töötajatega kompromiss, kuidas ühildada töö- ja pereelu. Kõige tähtsam on see, et töötaja on juba tööle asudes positiivselt häälestatud ning võimalusel on tema erisoovidega arvestatud. Kui töötaja on õnnelik tööpostil, siis jätkub sära ka iseenda ja pere jaoks.

Mis värvi on meie järgmine ühine kruiis? Tõenäoliselt ei saa reisimine veel pikka

regulatsioonid, ning tähendab, et me

aega olema täiesti keskkonnasäästlik

töötame jätkuvalt kooskõlas maailma

tegevus. Siiski oleme võtnud õige kursi:

kõige karmimate ke skkonnakaitse

Tallink Grupp on pühendunud Lääne-

nõuetega. Meie jaoks on see täiesti

mere kaitsmisele. Juba praegu oleme

loogiline samm, sest ka varasemalt oleme

välistanud, et meie laevad reostavad

kasutanud märksa keskkonnasäästli-

merevett – kogu meie laevastik töötab

kuma konsistentsiga kütuseid, kui seda

ses osas nulltolerantsi põhimõttel. See

on meilt nõudnud seaduseandjad.

tähendab, et me ei lase merre mitte kui

Meie järgmise ühise kruiisi keskkonna-

midagi sellele kahjulikku.

säästlikumaks muutmine on meile loomulik investeering.

Meie järgmine samm puudutab õ h u re o s tu s e g a võ i t l e m i s t . A l a te s

Käsikäes selle olulise uuendusega

2015. aastast kasutavad meie laevad

teeme täiendavaid muudatusi meie

eriti madala väävlisisaldusega kütust

laevastiku säästlikumaks muutmisel.

(kuni 0,1%). See on lausa kümme korda

Rohkem infot leiate meie kodulehelt:

vähem, kui seda nõudsid eelnevad