Märts 2010
Veinileht Etikett avab veini tausta enne pudeli avamist „Veinipudeli etikett peegeldab kogu veini ennast,” ütleb AS-i Valior veiniekspert Matti Timmermann. Võõrkeelsed read sildil võivad pajatada mõndagi ja seda isegi neid meie emakeelde tõlkimata jättes. Pigem tuleb tunda valmistajamaa päritolutavasid ning read omandavad tähenduse. Käesolevas Veinilehes heidame koos Matti Timmermanniga pilgu Hispaania ja Prantsusmaa kvaliteetveinide pudelite etikettidele. Vein vastab seadusele Prantsusmaa on oma veinitootjatele kehtestanud väga ranged seadused, nende täitmist kontrollib põllumajandusministeeriumi ametkond INAO (Institut National des Appellations d’Origine) ja piirkondlik ametkond. Nendele seadustele vastavad täismahus AOC kvaliteet- ja päritolutähisega veinid. Prantsuse veinide etiketilt leiab vastava märke kohe veini päritolu tähistava piirkonnanime alt. Pudelisildil asuvad veini tootja või ka veiniaia nimi, veini nimi, piirkond ja kvaliteedi kinnitus alanevas järjekorras (vt joonist). Näiteks La Chablisienne’i vein Chablis 1 er Cru, järgneb piirkond Mont de Milieu, selle all väiksemas kirjas kinnitus, et vein vastab INAO seadustele. Ja neid punkte, millele üks kvaliteetne Prantsuse vein vastama peab, on omajagu. Seega juues veini, mille etiketil on kinnitus, võite arvestada, et see vein on kindlasti just pärit nimetatud piirkonnast, ta on toodetud geograafiliselt piiritletud alal, kindlatest viinamarjasortidest või sordist, veiniaiale on kehtestatud saagikuse ülemäär, kontrollitakse veinivalmistamise tehnoloogiat, viinapuude lõikamist, istutustihedust jms. „Viinamarja sort on veini puhul küll määrava tähtsusega, kuid väga oluline on ka saagikuse suurus, sest mida suurem on saagikus, seda iseloomutum on neist valmistatud vein,” selgitab Matti Timmermann, kui palju nüansse peitub kinnituse Appellation d’Origine Controlee taga. Hispaania kvaliteetveini päritolu ja kvaliteeti kinnitab
1
2 3 6
4 5
1 2 3 4 5 6
2008 – aastakäik Languedoc – veinipiirkond Appellation Coteaux du Languedoc Controlee – päritolukinnitus Mis en bouteille par Les Vignerons de la Mediterrainee – pudeldaja Narbonne - linn, kus asub selle veinitootja peakorter 4337700848 – veinipudeli number.
1 2 3
4
5
1 RIOJA – veinipiirkond 2 Demominacion de origen calificada – päritolukinnitus ja kõrgem kvaliteediaste 3 Muga – tootja 4 2009 – aastakäik 5 Desde 1932 - aastast 1932
piirkonnanime all asuv märge D.O. või D.O.C. Näiteks Rioja veinipiirkond omab kõrgemat kvaliteetastet ning tema päritolu ja kvaliteeti tähistatakse D.O.C. ehk Denominacion de Origen Calificada. Reserve – parima kvaliteediga viinamarjast Seadus näeb ette ka veini arendamise aja. Märge reserve tähendab Prantsusmaa puhul, et veini tuleb arendada veinikeldris enne müüki kas tammevaadis või pudelis.
Hispaania reserva tähisega punaveinid on küpsenud veinikeldris mitte vähem kui kolm aastat, millest tammevaadis vähemalt üks aasta. Valged ja roosad reserva veinid aga on arenenud vähemalt kaks aastat, sellest kuus kuud tammevaadis. „Kõik Vana Maailma reserve veinid on pärit kas vanemast veiniaiast või on tehtud parema kvaliteediga viinamarjadest ja neid on hoitud enne müüki keldris lühemat või pikemat aega enne müüki,” märgib Timmermann.
Gran reserva tähist kandev Hispaania vein on valmistatud parimal viinamarjaaastal ja neid küpsetatakse pikemalt tammevaadis. Punaveine hoitakse miinimum viis aastat, millest kaks aastat tammevaadis. Valgeid ja roosasid veine aga hoitakse enne müüki vähemalt neli aastat, sellest miinimum pool aastat tammevaadis. Timmermanni sõnul tehakse gran reserva’t üle 20–25 aasta vanuste veiniaedade saagist. Kui on olnud halb viinamarjakasvatusaasta, siis gran reserva’t valmistada ei lubata ja tehakse reserva’t või reserva especial’i. Märget sin crianza või joven kandev vein ei pea küpsema tammevaadis, küll aga pudelites. Veini vino joven peaks tarbima aasta jooksul pärast veini valmistamist. Con crianza või crianza veinide minimaalne küpsemisiga tammes on pool aastat, Riojas, Navarras ja Ribera del Dueros 12 kuud. Kui Prantsuse veinid on lühikese tarbimisajaga, on etiketil märge: nouveau, hilja korjatud marjadest magusam vein on aga tähistatud sõnaga vendange. Külmutatud marjadest tehtud vein ehk jäävein kannab märget vin de glace. Kuivatatud marjadest valmistatud magusa siirupise veini tähis on vin de paille. Sur lie on pärmisettel arendatud vein. Selline vein omandab pärmisettel seismisega pehmust, kreemja struktuuri, aroomi rikkust, tekib rohkem küpsete puuviljade ja röstiseid nüansse. Märge superieur tähendab, et veini alkoholisisaldus on seaduses ettenähtust tavapärasest 1% kõrgem. Tihtipeale on pudelile kirjutatud veini värv. Prantsusmaal: rouge – punane, rosé – roosa, blanc – valge; Hispaanias: tinto – punane, rosato – roosa, blanco – valge. Kuivusastet tähistab Prantsusmaal: sec – kuiv, demisec – poolkuiv, molleaux – poolmagus, doux – magus; Hispaanias – seco – kuiv, semiseco – poolkuiv, dulce – magus.
Huvitav leid
• viinamarjasort • päritolumaa • piirkond • kuiv/poolkuiv/magus • orienteeriv hind kaupluses • maaletooja • kodulehekülje aadress
Monopole Blanco 75 cl „Viura” Hispaania, Rioja kuiv 125 kr AS Valior www.valior.ee
Gran Castillo Family Reserve Chardonnay Moscatel 75cl „Chardonnay”, „Moscatel” Hispaania, D.O.Garinena poolkuiv 85 kr Dunkri Kaubanduse AS www.dunker.ee
NVY Passion Fruit 75cl „Chardonnay”, „Semillion”+5% passionvilja Tšiili, Lontué Valley Curicó org poolmagus 105 kr Altia Eesti AS
Devils Rock Pinot Grigio 75 cl „Pinot Grigio” Saksamaa, Pfalz kuiv 97 kr AS Valior www.valior.ee
Frontera Late Harvest 75cl „Moscatel de Alejandria” Tšiili, Elqui Valley, Limari Valley magus 79 kr Dekanter OÜ www.dunker.ee
Drostdy Hof Steen 75cl „Chenin Blanc” Lõuna-Aafrika, Porterville poolkuiv 78 kr Altia Eesti AS
Tegemist on alkoholiga! Tähelepanu, alkohol kahjustab teie tervist!
Tegemist on alkoholiga! Tähelepanu, alkohol kahjustab teie tervist!
Veinileht
Vaja läheb: •• 300g maitsestamata kanafileed •• 200g kirsstomateid •• 200g erinevaid rohelisi salateid: lehtsalatit, frilliance-salatit, rukolat, mungoa idusid. •• sidrunimahla •• soola ja pipart •• suhkrut •• oliiviõli Valmistamine: •• Rebi salatilehed tükkideks ja paiguta koos idudega taldrikule. Poolita kirsstomatid, lisa need salatilehtedele. •• Tükelda kanafilee ribadeks, prae kiirelt pannil ning maitsesta soola-pipraga, lisa salatile. •• Maitsesta salat sidrunimahla ja oliiviõliga ning sutsukese suhkru ja soolaga. •• Serveeri koos röstitud chiabatta või kukliga ning küüslauguvõiga.
Retsept
Salat krevettide, ananassi ja juustuga Vaja läheb: •• 400g puhastatud ja soolvees keedetud krevette •• 200g riivitud juustu (nt Hollandi leibjuust) •• 150-200g kompotiananassi •• 150ml hapukoort •• 150ml mahedat majoneesi •• 6 keedetud muna •• soola
Argentiina
Valmistamine: •• Nõruta krevetid soolveest, riivi juust ning tükelda ananass väikesteks kuubikuteks. Sega koostisained kokku. Lisa salatile hapukoor ja majonees, maitsesta soolaga ja sega. •• Lõika keedetud munad sektoriks ja aseta salatile. •• Serveeri röstsaiaga.
Tamari Reserva Torrontes 75cl „Torrontes” Argentiina, Mendoza • poolkuiv • 115 kr • Altia Eesti AS Äärmiselt aromaatne, lilleline ja puuviljaline vein, tunda muskaati ning ürte. Maitse värske ja mahlane, tunda tsitrusvilju ning pisut ürte.
Tamari Malbec
„Malbec” Argentiina, Mendoza • poolkuiv • 84 kr • Altia Eesti AS Intensiivne ja soe, keskmise täidlusega. Pehmed ja küpsed tanniinid ning hea happesus. Järelmaitse mõnusalt pikk.
Cono Sur VR Pinot Noir 75cl Pinot Noir • Tšiili, Valle Central • kuiv • 100 kr • AS Valior • www.valior.ee Traditsiooniliselt on sobinud kanaliha ja „Pinot Noir” alati suurepäraselt kokku. Kuna salat sisaldab palju kirsstomateid, peaks vein olema punane. Samuti sisaldab salat rohelisi lehti eriti mõru rukolat, seega peaks vein omama piisavalt hapukust ja mitte sisaldama tanniine ega tohiks olla küpsenud tammevaadis. Salatile on lisatud veel sidrunimahla ja oliivõli mis nõuab veinist taas hapukust. Cono Sur VR Pinot Noir on puuviljaline, hapukas ja praktiliselt tanniinivaba nauditav vein, mis ei ole küpsenud tammevaadis.
Veinisoovitus
Retsept
Kevadine salat kanalihaga
Veinisoovitus
• viinamarjasort • päritolumaa • piirkond • kuiv/ poolkuiv/ magus • orienteeriv hind kauplustes • maaletooja • kodulehekülje aadress • sobivaim kontekst
Cono Sur VR Viognier 75cl Viognier • Tšiili, Colchagua Valley • kuiv • 100 kr • AS Valior • www.valior.ee Krevetisalat sisaldab peamise osa krevette, mis vajavad hapet. Tugevaks mõjutajaks on ka rohkelt lisatud kompotiananass, mis teeb salati magusamaks ja eksootiliseks, mistõttu vein peaks olema hästi puuviljaline ja omakorda vähese happega. Hapukoor ja majonees tõstavad mingil määral hapukust toidus, kuid mitte väga oluliselt, pigem annab hapukoor pehmust ja rasvasust, mistõttu veinis peaks olema nii hapet kui ka puuviljalisust. Kuna kõik koostisosad on heledad, nõuab see salat oma kõrvale valget veini. Cono Sur VR Viognier on puuviljaline, mõõduka hapukusega nauditav vein kreveti-, ananassi ja juustusalatiga.
Hoya de Cadenas Blanco 75cl • „Chardonnay”, „Sauvignon Blanc”, „Macabeo” • Hispaania, DO Utilel • Requena • poolkuiv • 109 kr • Altia Eesti AS • www.vicentegandia.com „Chardonnay” marja mandlilisus ning „Sauvignon Blanc´i” värskus ja puuviljalisus harmoneeruvad hästi kerge ja lihtsakoelise kanasalatiga, tuues esile erinevate maitsetaimede nüansid.
Hugel Riesling 75cl • „Riesling” • Prantsusmaa, Alsace • kuiv • 240 kr • Dunkri Kaubanduse AS • www.dunker.ee Veini nooruslikku rahutust ja energiat reedavad õrn rohekas jume välimuses ning ka aroomis ja maitses. Maitse on tulvil tsitruselisi, kuid „Riesling´i” kummardajad leiavad siit ka viiteid märjale samblale ja petrooleumile. Vein on tulvil happesust. Vaieldamatult üks paremaid lahendusi kana- ja kalaroogade kõrvale. „Riesling`i” happesus toob hästi esile nende roogade peidetumadki maitsenüansid.
Hugel Tradition 75cl „Pinot Girs”, „Sylvaner”, „Riesling”, „Gewurztraminer”, „Muscat” • Prantsusmaa, Alsace • kuiv • 149 kr • Dunkri Kaubanduse AS • www.dunker.ee Elegantne vein, sädeleva õrnkollase tooniga. Aroom on tulvil kevadlillede lõhnapuhangut, aimata on liiliat, roosi, veidi troopilisi puuvilju. Maitse on mõõdukalt ümar ja siidjas, millele paneb väärika punkti nooruslik happesus, mis heliseb üsna pikalt ka järelmaitses. Vein harmoneerub koduse toiduga, hea struktuuri tõttu pakub vein meeldivaid elamusi nii kalakui ka linnulihast ning mereandidest roogade kõrvale.
Tarapaca Terroir La Isla Sauvignon Blanc 75cl „Sauvignon Blanc” • Tšiili, Lyeda Valley • poolkuiv • 128 kr • Altia Eesti AS • www.tarapaca.cl „Sauvignon Blanc” mari on ideaalne kaaslane mereandidega, olles hea happesuse ning värskusega. Hästi aitab maitseid esile tuua ka „Sauvignon Blanc´ile” omane tsitrusviljade nüanss.
Argento Reserva Torrontes 75cl
Trapiche Varietals Malbec 75cl
Läikiva kuldkollaka värviga, parfüümse lillelise lõhnaga, rohke puuviljalise aroomi ja kerge vürtsika alatooniga. Kontsentreeritud, delikaatne, samas värske maitsega. Sobib suurepäraselt Aasia köögiga ja erinevate praetud, küpsetatud ja grillitud liharoogadega.
Vein on rikkaliku punase värviga, ploomi- ja kirsi aroomiga, maitse täidlane, kerge trühvli nüansiga. Sobib kergete liharoogade, linnuliha ja juustuvaliku juurde.
Argento Reserva Malbec 75cl
Trivento Reserve Syrah 75cl
Sügava purpurpunase värviga. Jõulise, Malbecile tüüpiliste punaste viljade (ploomi, musta kirsi, šokolaadi ) ja vanilje aroomiga. Täidlase ümara maitsega, head arenenud tanniinid järelmaitses. Sobib erinevate liharoogadega.
Purpurpunane kuiv vein. Muskaatpähkli ja musta pipra aroom on segunenud rösti ja šokolaadinootidega tammevaadist. Harmoonilise struktuuri ja kauakestva järelmaitsega. Sobib serveerida grillitud sealiha ja ploomikastmega.
„Torrontes” Argentiina, Mendoza • kuiv • 99 kr • AS Valior • www.valior.ee
„Malbec” Argentiina, Mendoza • kuiv • 99 kr • AS Valior • www.valior.ee
„Malbec” Argentiina, Mendoza • kuiv • 82 kr • Dunkri Kaubanduse AS • www.dunker.ee
„Syrah” Argentiina, Tupungato, Mendoza • kuiv • 105 kr • Dekanter OÜ • www.dunker.ee
viinamarjasort • päritolumaa • piirkond • kuiv/poolkuiv/magus • orienteeriv hind kaupluses • maaletooja • kodulehekülje aadress • iseloomustus
Veinileht
Veinimaja
Argento veinimaja on oma nime saanud ladinakeelsest sõnast „hõbe”
Erkkollase sildiga Hugeli vein ja David Ling tõid restoranile Dominic täismaja
Foto: Rauno Volmar
A
rgento kaubamärk loodi 1999. aastal ja kuus aastat hiljem asutati AWC ehk Argento veinikompanii. Nelja viimase aastaga on Argento tõusnud Argentiina juhtivaks veinitootjaks ja on Euroopas Argentiina veinide müügiosas I kohal. Hetkel on Argento veinid esindatud 45 maailmariigis ning kompanii esinduskontorid asuvad Londonis ja Mendozas. Argento kaubamärki omavad Bibendum Wine ja Bodegas Esmeralda. Bodegas Argento veinimaja asub Rivadavias ehk ida-Mendozas, keset 60 aasta vanust veiniaeda, kus kasvavad Bonarda viinapuud. Veinikelder on ehitatud 1910. aastal tootmisvõimsusega miljon liitrit aastas. Pärast renoveerimist 1998. aastal varustati veinikelder modernse tehnoloogiaga ja tootmisvõimsused kasvasid kaheksa miljoni liitrini aastas. Nimi Argento tuleneb ladinakeelsest sõnast hõbe – Ag – argentum. Argentiina on oma veinitootmiselt ja mahtudelt viiendal kohal maailmas ja teisel kohal Uues Maailmas. Argentiina veiniajalugu on väga pikk ja veinivalmistuse traditsioonid väga vanad, sest hispaanlased rajasid esimesed veiniaiad Argentiinasse juba rohkem kui 450 aastat tagasi. Pärast Argentiina iseseisvumist 1816. aastal jätkus viinapuude kasvatamine seal endise hooga.
Hispaania
Veiniaiad mägedes Argento veiniaiad asetsevad Salta ja Mendoza provintsis. Salta provints Cafayate Valley on provintsi kõige tähtsam viinamarjakasvatusala, sest ta on piiratud mägedega ja tuulte eest kaitstud, ning kus kasvatatakse valdavalt „Torrontes” viinamarjasorti. Veiniaiad Cafayate Valley’s asetsevad
David Ling
K
1700 meetrit üle merepinna, „Torrontes” küpseb seal aeglaselt, omandades rohkelt aroome, täidlust, puuviljasust ning seetõttu on Cafayate sellele viinamarjasordi jaoks parim kasvuala Argentiinas. Mendoza on kõige suurem viinamarjakasvatuse provints Argentiinas, tootes tänapäeval juba kolmveerand kogu Argentiina veinimahust. Mendoza asub 32-37 laiuskraadi vahel sarnaselt Napa Valley’le, päike paistab seal 300 päeva aastas ning keskmine aastane sademete hulk on vaid 200 mm, mis tähendab, et veiniaiad vajavad lisakastmist. Selleks rajasid juba vanad indiaanlsed vee kastmise kanalid, mis saavad oma vee Andide tippudelt sulavas lumest. Argento veiniaiad paiknevad Mendozas järgmiselt: Kesk-regioon, mille kõrgus üle merepinna ulatub kuni 1100 meetrini ja kus asetsevad kõige tähtsamad veinialad nagu Lujan de Cujo, Maipu, Lunlunta ja Alto Agrelo. Tähtsamad viinamarjasordid Kesk-regioonis on „Malbec”, „Cabernet Sauvignon” ja „Chardonnay”.
Ida-regiooni kõrgus üle merepinna on ainult 600-750 meetrit, Argento aiad ja veinikelder paiknevad seal Rivadavia ja Junini veinialadel. See piirkond on kõige soojem ja seal kasvatatakse küpsemiseks kõrgemat õhutemperatuuri vajavaid veinimarju nagu „Shiraz”, „Bonarda” ja isegi „Pinot Grigio”. Uco Valley on Mendoza üks kõrgemal paiknevaid viinamarjakasvatuspiirkondi, asetsedes 900 kuni 1400 meetrit üle merepinna. Peamised veinialad on Uco Valley ja Lääne Tupungato. Viinamarjasortidest kasvatatakse seal jahedamasse kliimasse sobivat „Sauvignon Blanc’i”, „Chardonnay’d”, „Pinot Grigio’t”ja „Malbec’i”. Bodegas Argento peaveinimeister on Gerardo Cirrincione, kes koordineerib kogu Argento meeskonda. Argento veinimeister Silvia Corti vastutab otseselt Argento veinide eest. Samuti juhendab ta viite noort Argento veinimeistrit ning jälgib nende tööd. Viinamarjakasvatuse eest vastutab Alejandro Viggiani, juhtides viie veiniaia tööd.
uuekäiguline õhtusöök, Prantsusmaa Hugel & Fils veinimaja veinid ning veinimaja esindaja hr David Ling meelitasid restorani Dominic kokku ligi 40 veininautlejat. David Ling, kelle särav isiksus lausa legendaarseks on saanud, külastab Eestit kord aastas, et koos siinsete veiniinimestega maitsta toidu kõrvale parimat valikut Hugeli veinikeldrist ning pajatada sinna kõrvale mõned lood. Hugeli veinikelder on ühe ja sama perekonna käes olnud 1639. aastast ning praegu toimetab seal juba 12. põlvkond. „See on esimene põlvkond, kel pole vaja olnud nullist alustada,” tõdes David Ling. Sõjad on keldrit ja istandust kõvasti räsinud ning Saksamaa ja Prantsusmaa vahel on piirkond ülemvõimu vahetanud lausa viiel korral. Sel ajal veini kvaliteeti ei hinnatud, taheti vaid suurt kogust. Kui piirkond Prantsusmaa võimu alla tagasi sai, jätkus tootmine Hugeli veinikeldris endisel kvaliteedile rõhku asetaval moel. Hugeli istandustes kasvatatakse Alsace`i piirkonna noobleid valgeid sorte („Riesling”, „Gewürtztraminer”, „Pinot Gris”, „Sylvaner”, „Pinot Noir”, millest valmivad suurepärased kuivad veinid. „Kasvatame paljusid sorte, sest maa seal piirkonnas on erinev – üks sort kasvab
hästi ühel põllul, aga teisel pool teed kasvab hästi teine,” põhjendas David Ling. See kõik on Hugeli perekonna aegade jooksul välja selgitatud tarkus, traditsioonidest lähtub kogu Hugeli veinikeldri tegevus: viinamarjad nopitakse käsitsi ja ka tootmisprotsess on suures osas käsitöö. Hugeli veinikeldri käes on näiteks ka üks Guinessi rekord – see on maailma vanim, aastast 1715 pärit tammevaat, kuulus Ste Caterine, mis on siiani kasutusel, mahutades 8800 liitrit. Traditsioonidele kindlad on ka Hugeli veinide erkkollased sildid – niisugust värvi on need juba rohkem kui sada aastat. Viimased kolm aastat on ilm Alsace`i piirkonnas olnud kui ühe vitsaga löödud. „Kevad oli ilus, juuli ja august kohutavad, nii et arvasime, et kaotame kogu saagi, aga september tuli imeilus ja kokkuvõttes saime suurepärase saagi,” muheleb Ling aastatest 2007, 2008 ja 2009 kõneldes. Kui viimatimärgitud aastakäigu vein alles areneb keldris, siis neist noorim - 2008. aasta vein on juba müügil, nagu ka keldri vanim, 1988. korjeaasta vein. Eestlased hindavad Hugeli erkkollase sildiga veine vägagi. Ehkki oleme pisike riik, asume Hugeli ekspordimahtude seisukohast 15.-20. kohal. Üldse ekspordib Hugel 95% oma veinidest, kokku 138 riiki.
Hoya de Cadenas Shiraz 75cl
Balada Agricultura Ecologica Tempranillo 75cl
Gran Castillo Family Reserve Chardonnay - Moscatel 75cl
Kirgas, purpurpunane värv. Hästi aromaatne, tunda maasikaid, mustikaid, ploomi, vaarikaid, maasikavaarikakaramelli, põldmarju, punaste marjade sefiiri, kohvi, vaniljet, tubakat, vürtse. Maitse keskmise täidlusega, pehme, mahlane. Keskmaitses marjane, puuviljaline, mõnevõrra mõru. Järelmaitses pehmed tanniinid, tubakas ja vürts.
Veini valmistamisel on kasutatud kahte viinamarjasorti – „Moscatel” ja „Chardonnay” viinamarja. Viimast on hoitud paar kuud ka tammevaadis, et lisada juurde täidlust ja suitsusust. See elegantse täidlusega vein sobib igapäevaseks nautimiseks toidu kõrvale või ka niisama seltskonnaveinina.
Cune Crianza 75cl
Torres Sangre de Toro 75cl
Raimat Abadia Crianza 75cl
Rubiinpunane, violetse alatooniga. Aroom puuviljaline, tunda kirsisust, ploomi, mustikaid, lagritsat ja tubakat. Maitse keskmiselt täidlane, hästi puuviljaline, pehme, isegi puuviljaliselt mahlakas. Järelmaitses pehmed puidu tanniinid ja tubakas. Sobib grillitud loomaliha roogade, grillitud lambaliha ja ulukilihaga, samuti küpsete juustudega.
Jõulise buketi ja sügava rubiinpunase värvusega kuiv punanevein, millest õhkub Hispaania temperamenti. Sangre De Toro omadused paranevad veelgi, kui teda hoida isiklikus veinikeldris 1-2 aastat. Sobib sea- ja veiseliha roogade juurde, grill-liha ja erinevate juustudega.
Suulael tunda küpset ploomi, musta sõstart, pisut tumedat šokolaadi ning vürtsinoote. Lõpp on kirsine, tunda magusaid vürtse ning puhtaid tammetanniine.
„Tempranillo” Hispaania, La Mancha • kuiv • 107 kr • AS Valior • www.valior.ee
„Tempranillo” 80%, „Garnacha” & „Mazuelo” 20%. Hispaania, Rioja • kuiv • 149 kr • AS Valior • www.valior.ee
„Chardonnay”, „Moscatel” Hispaania, D.O.Garinena • poolkuiv • 85 kr • Dunkri Kaubanduse AS • www.dunker.ee
„Garnacha”, „Carinena” Hispaania, D.O.Penedes • kuiv • 115 kr • Dunkri Kaubanduse AS • www.dunker.ee
„Shiraz” Hispaania, DO Utiel Requena/Valencia • kuiv • 112 kr • Altia Eesti AS • www.vicentegandia.com
Suulael tunda pehmeid tanniine ja pisut tumedat šokolaadi, lõpp vürtsikas. Järelmaitse pehme ja mustikane.
„Tempranillo”, „Cabernet Sauvignon”, „Merlot” Hispaania, DO Costers del Segre • kuiv • 120 kr • Altia Eesti AS • www.raimat.es
Veinileht
Kampaaniatoode
• kampaaniaperiood • osalev poekett • maaletooja • kodulehekülje aadress
Eesti parim sommeljee töötab Telegraafis Eesti Parim Sommeljee 2010 Trophée Codorniu finaalvõistlusel pälvis parima sommeljee tiitli Kristjan Peäske hotellist Telegraaf Signe Kalberg
NVY Passion Fruit 75cl
1.03–31.03 Prisma Peremarketid Altia Eesti AS
J.P.Chenet 75cl veinid 17.03–30.03 Rimi Hyper- ja Supermarketid Dunkri Kaubanduse AS www.dunker.ee
Hoya de Cadenas sari
Võitja tunnistas, et tema jaoks osutus kõige raskemaks 44 küsimusest koosnev teooriatest. „Pärast seda testi oli küll tunne, et väga palju on veel õppida,” ütles Peäske. Lihtsam oli veini dekanteerimine ehk ümbervalamine. Vastset võitjat ootavad septembris ees Euroopa meistrivõistlused Austrias ning selleks tuleb tal juba varakult valmistuma hakata. „On vaja lugeda vastavat kirjandust, osaleda degusteerimistel. Esimest korda sellisel suurvõistlusel osaleda ja Eestit esindada tähendab eelkõige võimalust õppida parimatelt,” märkis Peäske. Ta teab hästi, milline tunne on võitlustel osaleda, mitmelt suurelt võistluselt on ta kaasa toonud väärikad tiitlid. Mullu Riias toimunud Balti sommeljeede võistlusel Vana Tallinn Grand Prix 2009 pärjati mees Baltimaade parimaks sommeljeeks. Ta on ka võistluse Eesti Parim Sommeljee 2008 teise koha omanik, mullu jagas Peäske Aivar Vipperiga Eesti Parim Sommeljee Trophée Masi 2009 2.-3.kohta. Põhjalik teadmiste kontroll Finaalvõistlusele, mis korraldati Tallink Spa & Conference Hotelli restoranis Nero, valis peažürii pärast eelvooru välja
kolm osalejat: Kristjan Markii, Kristjan Peäske ja Aivar Vipperi, kes kolmekesi Eesti Parim Sommeljee 2010 tiitlit püüdma läksid. Võitluse eelvoorus osales kümme sommeljeed, kel tuli vastata testi 44 küsimusele, kirjeldada kahte veini ja veini dekanteerida. Kirjaliku testi, veinikirjelduse ja dekanteerimise punktid liideti kokku ja nende tulemuste põhjal selguski kolm eelnimetatud finalisti. Niisamuti valiti ka kolm šampanjavooru osalejat, et jagada omavahel ära 4.-6. koha paremusjärjestus. Vooru pääsesid Aleksandr Rafalski, Ave Toomjõe ja Tarvo Sarapuu. Finaalis algas kõigil punktiseis nullist. Inglise keelses finaalvõistluses osales kolm finalisti väga pinevas ja põhjalikke teoreetilisi teadmisi ning sommeljee osavust vajavas lõppvoorus. Kõik finalistid dekanteerisid veini ning teenindasid kliente. Samuti pidid finalistid pime-degusteerides kirjeldama kahte veini: Prantsusmaa veini Chateau Gloria Saint-Julien 1997, Bordeaux ja USA veini Ravenswood Sonoma County Old Vine Zinfandel 2004 ning ära arvama viis alkohoolset jooki (akvavit, marc, rumm, burboon ja pastis), so-
bitama menüü juurde veine ning parandama vigase veinikaardi. Samm-sammult käidi läbi kogu piduliku õhtusöögi menüü joogid alates aperitiivist ja veest kuni digestiivini välja. Kui punktid kokku loeti, saigi kõige parema tulemuse Kristjan Peäske, teisele kohale jäi Kristjan Markii restoranist Balthasar ja kolmandaks Aivar Vipper
Tallink Spa & Conference hotellist. Šampanja serveerimisega 75 cl pudelist üheksasse šampanjaklaasi järjestati 4.-6. koha omanikud. Kõik kolm osalejat võistlesid üheaegselt šampanja serveerimises täpsuse ja aja peale. Tähtis oli täita üheksa klaasi ühel nivool igasse klaasi ja valada vaid üks kord. Pudel pidi jääma tühjaks ning jooki pidi klaasides olema võimalikult võrdselt. 4. koha pälvis Ave Toomjõe restoranist Ribe, talle järgnesid Aleksandr Rafalski restoranist Bocca ja Tarvo Sarapuu hotellist Telegraaf. Võistluse võitjale Kristjan Peäskele panid võistluse korraldajad Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon (ESA) ja Grupo Codorniu siinne esindaja Altia Eesti AS autasuks välja veinireisi Codorniu veinimõisatesse, magnumpudeli Anna de Codorniu ning Codorniu Cava Pinot Noir vahuveini, diplomi ning sabraaži mõõga, mille abil avatakse vahuveini. Kuidas seda tehakse, oskab demonstreerida ka esisommeljee Kristjan Peäske. Teise ja kolmanda koha pälvijad sõidavad samuti Codorniu veinimõisatesse, lisaks said nad mekkimiseks magnumpudeli Anna de Codorniu vahuveini. Eesti parim sommeljee Kristjan Peäske. Foto: Rene Suurkaev
31.03–13.04 Rimi Supermarketid Altia Eesti AS www.vicentegandia.com
Foto: Arno Mikkor
Terre Allegre Sangiovese 75cl 01.04–14.04 Selver AS Valior www.valior.ee
Gran Castillo Family Reserve veinid 75cl
01.04–14.04 Selver Dunkri Kaubanduse AS www.dunker.ee
„Kevad oli külm ning veinitegu polnud alanud veel. Oleks maavärin olnud nädala võrra hiljem, olnuks kahjustused palju suuremad,” tõdeb Tšiili veinikompanii Viña Concha y Toro esisommeljee Gabriel Salas Silva. Maavärina järel tabas riiki ka veel tsunami, millest ametlikud võimud inimesi ei hoiatanud, ning mistõttu ei osatud ohtu oodatagi. Et Tšiili on teada-tuntud veinimaa, ei jäänud maavärinast ja tsunamist puutumata ka veiniaiad ja veinikeldrid. Salase sõnul on veinitoodangu kaotuse maht üleüldiselt ca 12% ehk 250 000 miljonit dollarit. Valusamalt mõjutas katastroof ühe-kahe veinikeldriga ettevõtjaid. Neil,
Gabriel Salas Silva
kel keldreid-aedu rohkem, pääsesid ka kergemalt, kuigi kannatada said nendegi valdused. Viña Concha y Toro üheteistkümnest veinikeldrist sai tõsiselt viga üks. „Me ei kaotanud dramaatilist osa oma toodangust, sest 2009. aasta oli hea vei-
VASTA JA VÕIDA! Saada 9. aprilliks enda kontaktandmed ja vastus küsimusele:
Mida tähendab Vana Maailma veinipudelite etikettidel märge reserve?
Cono Sur Merlot 75cl 14.04–27.04 Rimi Hyper- ja Supermarketid AS Valior www.valior.ee
e-postiga: veinileht@epl.ee või kirja teel: Eesti Päevalehe AS Narva mnt 13, IV korrus 10151 Tallinn, märgusõnaga „Veinileht” ja alusta uut aastat vahva kingitusega! Loosis osalemiseks pead olema vähemalt 18-aastane.
Tegemist on alkoholiga! Tähelepanu, alkohol kahjustab teie tervist!
niaasta, tänavuse aasta saak aga väiksem,” selgitab Salas. Maavärina tõttu veeresid keldrites tünnid üksteise pealt alla ning osa neist purunes. Murekoht on seegi, et 3000-4000 allaveerenud tünni olid sildistamata ning on nüüd omavahel segunenud. Samamoodi on asjalood sildistamata pudelitega: kui need ka terveks jäid, segunesid nad ikkagi üksteisega. Purunesid ka mitmed terastünnid – oleks vaja neis veini teha, aga paraku ei saa. „Jagame selle piirkonna marjad teistesse keldritesse ära,” märgib Gabriel Salas, et saak seetõttu raisku ei lähe ja vein valmistamata ei jää. Viña Concha y Toro veiniaedadele
Kas teadsid, et meelepäraseid veine on võimalik soodsalt osta otse maaletoojalt? Valior Punane 73, Tallinn E–R 10.00–17.00 Tooted leiad: www.valior.ee Dunker Pärnu mnt 232/9, Tallinn E–R 9.30–16.30 Info tel: 659 9550 Tooted leiad: www.dunker.ee Altia tooteid on võimalik osta: www.veinisober.ee
maavärin suurt kahju otseselt ei teinud, tõdeb Salas. Kõrgele seotud viinapuudelt kipuvad marjad küll maavärinaga alla varisema, ent Viña Concha y Toro veiniaias kasvavad marjad madalate ridadena ning niisugustelt puudelt marjad maha ei pudenegi. „Me ei hakka isegi kokku arvutama, kui palju me võisime kaotada, lähme edasi sellega, mis meil on,” on Gabriel Salas optimistlik, rõõmustades, et inimesed olid üksteise vastu pärast juhtunut hästi solidaarsed ning näiteks sotsiaalvõrgustikes levis ülekutse: Go, Tšiili, go! Muide, maavärinast oleks mees peaaegu, et „ilma jäänud”, sest oli alles eelmisel päeval tööreisilt koju Tšiili naasnud. Tootja: Eesti Päevalehe AS, Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn Erilehe valmistas Eesti Päevalehe teemaja erilehtede osakond. Projektijuht: Karina Egipt, 680 4521, karina.egipt@epl.ee Toimetaja: Kristiina Viiron, 680 4567, kristiina.viiron@epl.ee