COOP Teataja (nr 1 2020)

C O O P E E S T I T Ö Ö TA J AT E J A K L I E N T O M A N I K E A J A K I R I

TALV 2020

TEATAJA

COOPI E-ÕPE on töötajate seas üha populaarsem JÄRVAKAD omandasid müüjaklienditeenindaja kutse UURINGUD: Coopi maine tegi aastaga tubli tõusu ARNO KUUSK – mitte lihtsalt turundaja

Klienditeenindaja

Lilia Urb: kollektiiv on mulle nagu pere

JUHTKIRI

Coopi kasvav maine K

ui küsida inimeste käest, milline suurettevõte on Eestis kõige mainekam, toovad nad esikolmikus välja Coopi, selgus Emori sügisel tehtud uuringus.

Maine on midagi sellist, mis kujuneb aastate jooksul mitte ainult su sõnade, vaid ka tegude põhjal. Kui need kaks omavahel kattuvad, tekib inimestes usaldus, mis suurendab nende lojaalsust organisatsiooni vastu.

Coop on väga tabavalt andnud klientidele lubaduse hoida elu igas Eestimaa nurgas ning kuigi sõnadesse pandi veksel alles 2016. aastal, oleme seda järjepidevalt täitnud juba üle saja aasta. Seda on aga avalikkuses hakatud rohkem märkama alles pärast ühise kaubamärgi kasutusele võtmist, kuna varem ei osatud erinevate nimede tõttu kokku viia 50 aastat tegutsenud külapoodi ja äsja avatud hüpermarketit suurlinnas. Uus kaubamärk kaupluste fassaadidel ja turundusmaterjalides on aga toonud meid palju selgemalt inimeste teadvusesse ning avalikkuse huviorbiiti. Oleme kasvanud vähemärgatud ja -mainitud ettevõttest üheks kõige mainekamaks organisatsiooniks terves Eestis ning see kajastub ilmekalt meie kaupluste käibe ja terve organisatsiooni turuosa kasvus.

Kuid ühine nimi ja logo üksi mainet ei tõsta, oluline on ka sisu, mida kliendile pakume, alustades müügisaalis olevast kauba sortimendist ning lõpetades keskkonnaga, kus kliendid saavad võimalikult meeldivalt, mugavalt ja kiirelt oste sooritada. Kaupluste uus sisukontseptsioon ja Nutikassad on toonud klientidelt hulga positiivset tagasisidet ning kauplustes, kus need uuendused ellu viidud, on käive kasvanud keskmiselt üle 20 protsendi.

Lisaks kõigele eelnevale on Coopil aga üks eelis, mis on juba pikki aastaid kõikidest uuringutest läbi käinud ja mida loodetavasti tunnetab ühtmoodi kogu Coopi pere – meie organisatsiooni töötajad, keda alati kõikvõimalikes uuringutes nende inimlikkuse, heatahtlikkuse, rõõmsameelsuse jpt positiivsete omaduste eest kiidetakse. Aitäh teile ja tegusat alanud aastat kõigile!

Alo Ivask Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees

Minu Coop

Liitusin Coop Eesti Keskühistu arendusosakonnaga 2019. aasta sügisel eesmärgiga anda oma panus jaeprotsesside uuendamisse. Olen varem kaubanduses töötanud ja need kogemused on andnud mulle palju põnevaid teadmisi, kuidas ühes või teises valdkonnas protsesse juhitakse ning arendatakse.

Oma töös pean väga oluliseks distsipliini ja tõhusat kommunikatsiooni. Distsipliini eelkõige seetõttu, et see aitab mul ja minu meeskonnal täita tööülesandeid õigeks ajaks, pidev omavaheline suhtlemine võimaldab aga vältida arusaamatusi. Samuti leian, et meeldiv ja vaba suhtlus on töökeskkonnas oluline, sest see loob sõbraliku õhkkonna. Senine kogemus Coopis on näidanud, et inimesed on siin väga professionaalsed, sõbralikud ja avatud, mistõttu olen töökohavahetusega väga rahul.

Coop on organisatsioon, kus saan tõeliselt areneda, sest siin töötavad käsikäes IT, logistika, turundus, ärianalüüs jne. Leian, et see on väga hea ja perspektiivikas organisatsioon kõigile, kes soovivad kaubanduse valdkonnas areneda ja uusi teadmisi omandada.

|2|

TEATAJA

Dmitri Beljajev Arendusosakonna projektijuht Coop Eesti Keskühistu

AKADEEMIA

Coopi e-õpe on töötajate seas üha populaarsem Hiljuti küsiti minu käest, mille poolest on Coopi e-õpe parem teistest interneti õpikeskkondadest. Põhjus seisneb eelkõige selles, et Coopi e-õppe keskkonnas räägitakse otse inimestega päriselu lugude ja piltide kaudu. Samuti on õppijale toeks virtuaalne tegelane Anna Taibu, kes on CATA (Coop Akadeemia töötajate arengukeskkond) kursuste läbimisel suur abiline. Ta vastab küsimustele ja aitab õpitut meeles pidada.

Eve Turvas E-õppe programmide koostaja-koolitaja

Kui suvel tutvustasime üksnes paari kursust, siis nüüdseks on nimekiri täienenud. Uutest kursustest on paljudele juba tuttav Coopi tutvustav koolitus „Tere tulemast Coopi!“, mis aitab uuel töötajal sujuvamalt ettevõttesse sisse elada. Samas sobib kursus teadmiste värskendamiseks ka staažikatele.

Töötajad, kes räägivad pigem inglise või vene keeles, saavad nüüd toiduhügieeni koolitust läbida oma emakeeles. Selleks tuleb e-õppe keskkonda sisenedes valida endale sobiv keel.

Meil on ka spetsiaalne koolitus küpsetusleti töötajatele – „Coop pitsa“, mis õpetab parimaid pitsasid tegema. Iseteeninduskassas kliente abistavatele töötajatele on aga äsja valminud uus kursus „Nutikassa“.

Jätkame ka kaubandusalaste kursuste

sarjaga ja keskendume esmalt tööprotsessidele kaupluses. Peagi näeb ilmavalgust kursus „Töö kaupluses. Üldteave“.

Tegemist on põneva materjaliga, mis seletab lihtsalt lahti kaupluse igapäevatöö põhimõtted. Peale selle on e-keskkonda võimalik kokku koondada ka palju olulist teavet ja alustasime töökorraldusreeglite ning ohutusjuhendite sisestamisega.

Tagasi vaadates on rõõm tõdeda, et 2019. aasta oli edukas e-õppe aasta. Aasta lõpuks oli CATA-s juba 1270 kasutajat, kes läbisid erinevaid e-õppe kursuseid 1548 korral.

Tee ka sina omale CATA keskkonda kasutaja ja asu end erialaselt täiendama! Selleks pöördu personaliosakonna poole ja saad teavet erinevate e-õppe kursuste kohta.

Palume e-õppe tagasisidet ja ettepanekuid e-posti aadressile cataabi@coop.ee.

TEATAJA

|3|

UUED TUULED

Coop Panga kaardiga saab Coopi kauplustes senisest suuremaid soodustusi Novembrist alates rakenduvad Coop Panga deebetkaardi omanikele samasugused soodustused nagu Säästukaart Plussiga ostes ehk klient saab Coopi kauplustes deebetkaarti kasutades kõige soodsama hinna ja kogub ostudelt 10% rohkem boonuspunkte kui tavataseme Säästukaardi kasutajad.

Coop Panga igapäevapanganduse juhi Teet Keremi sõnul on soodustuste laienemine panga deebetkaardile mõjutanud positiivselt ka pangaklientide kasvu. „Novembrist kasvas uute klientide liitumise kiirus Coop Pangaga, mille üks nurgakive on olnud kõige soodsamad hinnad Coopi kauplustes. Seda kinnitab kauplustes tehtud ostude maht, mis on kasvanud paari kuuga kaks korda,“ ütles Kerem.

Soodustust arvestatakse kaupluse kassas nendele eraklientidele, kes maksavad Coop Panga deebetkaardiga. Säästukaarti või Säästukaart Plussi pole sellisel juhul vaja enam kaasas kanda. „Kuna Coop Panga kaarti on võimalik tellida otse meie kodulehelt ja pangapunkti olemasolul ka Coopi kauplustes kohapeal, on uue kaardi kasutuselevõtmine tehtud kliendi jaoks lihtsamast lihtsamaks,“ lisas Kerem.

Muudatused Coop Akadeemias Coop Akadeemia läbis aasta viimastel päevadel struktuurimuudatuse ja jätkab edaspidi tööd Coop Eesti Keskühistu personaliosakonna koosseisus. Personalidirektori Kerstin Jaani sõnul on tema eelkäija Külliki Koppel pannud aluse suurepärasele e-õppe keskkonnale, mis võimaldab varasemast oluliselt kiiremini, lihtsamini ja põnevamalt töötajate igapäevaseks tööks vajalikke koolitusi läbi viia. „Coopis töötab ligi 6000 inimest, paikneme üle Eesti laiali ja meie organisatsioon areneb enneolematu kiirusega, mis tähendab, et muutuvad tööprotsessid ning tehnoloogiad. Kõik see eeldab töötajatele mõeldud koolitusi ja samal ajal tuleb arvestada tänapäevase infoajastuga, kus kogu teave tahetakse omandada kiiresti ning huvitavalt. Seepärast on e-õpe muutunud Coopis lühikese ajaga igapäevaseks töövahendiks ja kasvanud on ka ühistute ootused uuele lahendusele,“ selgitas Kerstin Jaani e-õppe keskkonna olulisust, kuid rõhutab, et ka traditsioonilised koolitused jäävad edaspidistes koolitusprogrammides tähtsale kohale. „Coop Akadeemia esmaseks ülesandeks saab olema kaardistada koostöös ühistutega nende ootused ja tegelikud koolitusvajadused ning käsikäes grupis toimuvate arendustega töötada tähtsuse järjekorras välja uusi ja põnevaid õppeprogramme. Kindlasti rõhutaksin töötajate sisendi olulisust, sest parimad koolitused on võimalik luua just meie endi tagasiside põhjal, teades täpselt, milliste teadmiste või oskuste puudumine meie igapäevases töös kõige rohkem valu teeb ja arendamist vajab või mis aitaks meil end töös paremini ning kindlamini tunda,“ lisas ta.

Coop Akadeemia meeskonnas viivad jätkuvalt koolitusi läbi ja töötavad uusi e-õppe programme välja Ruta Vainaru ning Eve Turvas.

|4|

TEATAJA

Coop Pank läks börsile 10. detsembril 2019 helistas Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink Tallinna börsi kella, millega tähistati panga aktsiate avaliku kauplemise esimest päeva. Selleks hetkeks oli ligi 11 000 investorit IPO (Initial Public Offering ehk aktsiate esmase avaliku pakkumise) raames märkinud 33 miljonit panga aktsiat kokku 37,9 miljoni euro eest.

Alates 2017. aasta algusest, kui Coop ostis toonase Krediidipanga ja tegi sellest Coop Panga, on ettevõte kasvanud meeletu tempoga nii klientide arvu kui ka käibe poolest. Sellest hoolimata on nõudlus meie pangateenuste järele suurem, kui oleme siiani olnud võimelised pakkuma, ja selleks, et pank saaks senisest veelgi kiiremini kasvada, otsustas pank kaasata täiendavat raha börsilt.

Börsilt kaasatud ligi 38 miljoni euroga on pangal võimalus järgmise kahe aasta jooksul kasvatada nii klientide arvu, käivet kui ka turuosa, mis omakorda suurendab Coop Panga võimekust aidata kaasa paljude projektide rahastamisele nii suurtes linnades kui ka paljudes väiksemates Eesti piirkondades, kus suurpangad ei ole praegu valmis kohalike inimeste projekte rahastama.

Kerstin Jaan

UUED TUULED

Ühe aastaga

14 uut Coopi

kauplust Coop avas 2019. aastal kaheksa täiesti uut kauplust ja renoveeris põhjalikult või ehitas uuesti nullist üles kuus kauplust.

Uutest poodidest nägi möödunud aastal pidulikku lindilõikamist Märjamaa Konsum ja Ehituskeskus, mis kuulub Coop Raplale. Coop Põlva avas eelmisel aastal Kajaka kaupluse ja Märja Konsumi, Coop Vändral valmis Pärnu lähedal Paikuse Konsum, mis on piirkonna ainus kauplus, ning Coop Tartu lõikas avamislindi läbi Mõisavahe Konsumil. Coop Järva tugevdas oma turuosa Ida-Virumaal ja avas nii Narva-Jõesuu Konsumi kui ka Jõhvi Maksimarketi.

Niisama oluline, kui on uute kaupluste avamine, on ka olemasolevate kaupluste kaasajastamine ja vajaduse korral ka nullist uuesti üles ehitamine. Statistika näitab, et uuendatud kontseptsiooniga ja nutikassadega kaupluste käive kasvab koguni üle 20 protsendi. Suuremad muudatused läbisid möödunud aastal Emmaste kauplus Hiiumaal, Aruküla ja Loksa Konsumid Harjumaal, Haapsalu vanalinna väikekauplus, kus võib aimu saada Coopi väikepoodide uuest kontseptsioonist, Otepää Konsum, mis kuulub Coop Elvale, ning Coop Koonga kauplus, mis kuulub Coop Lihulale.

Kuna Coopil ei ole tuumikinvestoreid või suuromanikke, kellele dividende makstakse, vaid ühistud koosnevad nende liikmeskonnast, siis investeeritakse teenitud tulu tagasi kaubandusvõrku, mis lisaks muudele tegevustele paistab väga hästi silma just uute ja renoveeritud kaupluste valmimisel.

Tänavuseks aastaks on planeeritud kaheksa uue kaupluse ehitus ja olulise uuenduskuuri läbivad rohkem kui kümme Coopi kauplust.

Paikuse Konsum

Haapsalu vanalinna kauplus

Märja Konsum

Loksa Konsum

TEATAJA

|5|

SAAME TUTTAVAKS

Klienditeenindaja

Lilia Urb: kollektiiv on mulle nagu pere

Klienditeenindaja tööga juba koolist saati sina peal olev Lilia Urb naudib inimeste murede lahendamist ja armastus suhtluse ning numbrimaailma vastu väljendub ka pärast tööpäeva arvukates hobides ja tegemistes.

TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTOD: OLEV MIHKELMAA

R

egulaarsemale Universaali või Coop Ehituskeskuse külastajale on Lilia oma abivalmis suhtumisega kindlasti nime- ja nägupidi kenasti tuttav. Kuid oma kodukohast 15 km kaugusel töötades võib juhtuda sedagi, et esimene kokkupuude mõne Lihula Tarbijate Ühistu kahe kaupluse kohaliku kliendiga toimub hoopis teatrilava või teleseriaalide kaudu. Üks paljudest Lilia hobidest on nimelt näitlemine. Eelkõige köidab teda teatriga seonduv, kuid ka pakutud pisirollid seriaalides „Suletud uste taga” ja „Kuum jälg” on olnud Liliale meeldivaks väljakutseks ning toonud klientidelt positiivseid reaktsioone: „Ma nägin sind eile telekas!”.

Hoiab end kursis ka lapsehoolduspuhkusel olles

Klienditeenindaja töö on Liliale mitte juhuslik moodus äraelamiseks, vaid juba ammu välja kujunenud sobiv elukutse.

Jaotades oma tööaega pudi-padi poe Universaal ja Coop Ehituskeskuse vahel, toonitab naine, et tegu pole lihtsalt kassapidaja ametiga, vaid tegeleda tuleb ka kaupade ja klientidega, nende muredele lahenduse leidmise ja suhtlusega. „Kui tuleb vanem proua ja on mures, et ta ei saa minna linna endale vaipa ostma, siis enamasti saab olukord meie poes lahendatud. Vaatame koos näidiseid, võtame mõõdud ja juhataja korraldab asjad ära.

Samuti oleme aidanud hädast välja õpetaja, kelle kõik 25 õpilast kiiresti plastiliini vajasid. Personaalsel lähenemisel on sellistes väikestes poodides väga suur roll ja mulle meeldib olla osa sellest.”

Kaks poodi, milles Lilia töötab, asuvad üksteisest üle tee. Olles praegu küll lapsehoolduspuhkusel, igatseb ta väga oma kollektiivi, kes on talle mitmes mõttes justkui teine pere. Täiesti oma tööst eemal naine siiski ei viibi, käies tihti kolleegidel külas, hallates kaupluse Facebooki lehte ja suheldes selle kaudu klientidega. Viimasel aastal pani Lilia kokku ka üle-eestilise Coopi suvepäevade isetegevuskava Lihula töötajate jaoks, mis oma hea teostuse tõttu välja

|6|

TEATAJA

SAAME TUTTAVAKS valiti. „Hindan seda kõrgelt, et kolleegid pole mulle lihtsalt töökaaslased, vaid hoopis nagu pere. Õpin neilt kõigilt nii tööalaselt kui ka muudes valdkondades. Nad on mulle eeskujuks ning ka minu lapsed ja abikaasa peavad neist väga lugu. Sama võib öelda poe juhataja kohta. Marje Pikk on lihtsalt võrratu inimene, tema suhtumine nii klientidesse kui ka oma töötajatesse on väga vastutulelik ja hästi mõistev.”

Kliendid küsivad Lilialt tihti, miks ta naerab, mille peale naine vastab, et ta ei naera, vaid naeratab. „Olen emotsionaalne inimene ja naeratan hästi palju. Eestlastel on sellest vahel keeruline aru saada.

Eriti pühade ajal olen tööpostil olles väga rõõmus.” Tuju aitavad püsivalt üleval hoida töökaaslased ja meelt mõruks ajavaid aegu Lilia sõnul tööl eriti ette ei tulegi.

Pärast väsitavat päeva aitavad ennast laadida lihtsad tegevused, näiteks autoga kojusõidul lemmikmuusika kuulamine.

Tegutsemisele järgnevad lisategevused

Kuigi tööl jagub põnevat tegutsemist omajagu, on Lilia aktiivne mitmel rindel.

Lisaks juba mainitud näitlemishuvile on talle südamelähedane noortega seonduv.

Alates 2013. aastast on ta Kõmsi rahvamajas spordi- ja mänguringi juhendaja ning hiljuti asus ta Kõmsi külas ka lastele kokandust õpetama. Asutatud MTÜ kaudu tegeleb ta külaelu arendamisega, kirjutades projekte, panustades kooli tegemistesse ja pannes õla alla Kõmsil toimuvale Karuse mälumängule, mis toimub juba 43. hooaega järjest. Selle kõige taustal ei väsi naine kiitmast Coopi, kes on olnud äärmiselt toetav. „Coop Lihula sai eelmisel aastal MTÜ-de toetaja tiitli, olles selle ka täiesti ära teeninud. Võiks igal aastal saada. Minu meelest iseloomustab Coop Lihulat tunnuslause „Hoiame kok-

Olen emotsionaalne inimene ja naeratan hästi palju. Eestlastel on sellest vahel keeruline aru saada. Eriti pühade ajal olen tööpostil olles väga rõõmus. ku!”. See kehtib nii kaastöötajate puhul kui ka kohaliku kogukonna ja klientidega üksteist aidates. Mina tunnen küll, et olen töötajana hoitud ja meeles peetud.”

Nagu nendest kõigist tegemistest veel vähe oleks, liitus naine 2017. aastal Lõuna-Läänemaa naiskodukaitse jaoskonnaga, olles praegu ka juhatuse liige. „See kõik on vabatahtlikkusel ja koostööl põhinev ja rõhutab kogukonna- ning turvatunnet.

Maaelu heade külgedena toob Lilia välja leidlikkuse ja initsiatiivikuse ning oma huvide praktiseerimiseks eri mooduste otsimise. Spordiga seonduvalt on ta võtnud igapäevaseks eesmärgiks käia 5 km ja niimoodi 100 päeva järjest. Temaga rääkimise päeval oli seljataha jäänud juba 71 päeva. Üheks kollektiivselt harrastatavaks hobiks on kujunenud zumbatrenn, mille treenerit neil piirkonnast siiski võtta ei ole. See mure on lahendatud YouTube’ist videote komplekteerimise, suurelt ekraanilt vaatamise ja järele tegemisega. „Maainimesed on väga tegusad,” võtab ta asja lihtsalt kokku.

TEATAJA

|7|

HEA PROJEKT

Kui Saaremaa kauplus remondiks kinni pandi, leidsid leidlikud Coopi inimesed lahenduse, kuidas klientidele endiselt kaupu pakkuda.

Kauplus remondis, aga ostlemine täies hoos

S

enine Orissaares asuv kauplusehoone rajati aastal 1983 tolleaegse tüüpprojekti alusel Orissaare Kaubanduskeskuse nime all, kus lisaks toidu- ja tööstuskaupade kauplustele asus ka restoran-söökla-baar. Hoone oli tolle aja mõistes väga kaasaegne ja seda kasutasid aastakümnete jooksul aktiivselt nii orissaarlased kui ka ümbruskonna inimesed. „Uue aja” tulekuga soikus seni aktiivses kasutuses olnud hoones tegevus, nõukogude ajale kohase ehituskvaliteediga maja hakkas lagunema ja Coop Saaremaa otsustas seda enam mitte remontida, vaid ehitada olemasolevale asukohale kaasaegne, külastajate vajadusi oluliselt rohkem arvestav ning alevikukeskusesse sobiv hoone. „Uue hoone ehituseks oli vaja vana eest maha lammutada, mis nüüdseks on ka tehtud. Kuid kuidas hoida oma kliente?

|8|

TEATAJA

Alguses mõtlesime kaupluse asenduspinna peale, vaatasime alevikus üle kõikvõimalikud hooned, kuhu kauplus võiks ajutiselt kolida. Kuid ühtki sobilikku ei leidnud. Milline oli ruumilt väike, milline ei sobinud tehnoloogiliselt, milline vajas enne kapitaalremonti,” meenutab Coop Saaremaa juhatuse esimees Kalle Koov.

Ja nii sündiski mõte bussiliinist Orissaare-Liiva. „Olime just aastal 2018 avanud Liival uue kaasaegse suure Konsumi, seega koht, kust laias valikus samaväärset kaupa osta, ei olnud orissaarlastele kauge ega tundmatu. Peale selle asuvad Orissaarest 7 min teekonna kaugusel veel meie Saikla ja Tornimäe Coopi kauplused,” ütleb Kalle. Bussiliini teenindab Kalle Bussid OÜ, kes viib kaks korda päevas, ennelõunal ja vahetult pärast tööpäeva lõppu kõik kauplust külastada soovijad Orissaarest Liivale. „Sõit on kõigile soo-

vijaile tasuta, sest pakume ju oma igapäevastele klientidele võimalust kauplust külastada.”

Siiani on bussiliin väga hästi vastu võetud. „Kasutajaid jätkub. Bussijuhi sõnul kipub teatud nädalapäevadel 19-kohalises bussis kohti juba nappima ning jõulude ja aastavahetuse ajal hoiti käigus 40-kohalist bussi.”

Uut Coopi kauplust Saaremaal ei pea aga kaua ootama. „Uue kauplusehoone avame 2020. aasta juunis. Sama suure, kauni ja kaubarohke, nagu on Liiva Konsum. Seni jätkame kauplust külastada soovijate tasuta vedu Liiva Konsumisse. Ja nagu mainisin, siis oleme oluliselt suurendanud ka teiste Orissaare ja Pöide kandi kaupluste sortimente ning pikendanud kaupluste lahtiolekuaegu. Ikka meie klientide, kaupluste külastajate huvides.”

HEA PROJEKT

Coop Järva inimesed omandasid töökohapõhise õppena müüja-klienditeenindaja kutse Müüja-klienditeenindaja ametit tasub õppida Kasu töötajale • Saab täiendada oma praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi.

• Võimalus tõsta töötamise kõrvalt erialast kvalifikatsiooni ja saada kutsetunnistus.

11.10.2019 toimus Särevere mõisas pidulik lõpetamine, mille korraldas Järvamaa kutsehariduskeskus.

I

nimene õpib kogu elu ja selles vallas on viimasel kahel aastal suurepärast eeskuju näidanud Coop Järva, kelle töötajad läbisid juba teist aastat järjest Järvamaa kutsehariduskeskusega koostöös korraldatud töökohapõhise õppe ning said kaasaegsele kutsestandardile vastava müüja-klienditeenindaja neljanda taseme.

Kuus Coop Järva töötajat asusid oma praktilisi ja teoreetilisi teadmisi täiendama 2018. aasta sügisel, et tõsta oma erialast kvalifikatsiooni ning saada kutsetunnistus. Coop Järva ja Järvamaa kutsehariduskeskuse koostöös kokku pandud programm kestis ühe aasta. 1/3 õppetööst läbiti koolis ja 2/3 tööl ning õpilastel olid nii koolist kui ka töökohast juhendajad, kes läbisid samuti vastava koolituse.

Peale selle, et saadud haridus arendab oskusi, suurendab see ka töötaja enesekindlust ja tõstab motivatsiooni ning aitab edasi viia kogu ettevõtte klienditeeninduse taset, mida on Coopi puhul läbi aastate esile tõstetud.

Kasu ettevõttele • Koolituse kaudu on võimalik kujundada töötajate hoiakuid ja seeläbi pakkuda klientidele veelgi kliendikesksemat teenindust.

• Töötajate motivatsiooni tõstmine personali arendamise kaudu.

• Tublide töötajate tunnustamine.

• Koostöös Järvamaa kutsehariduskeskusega suunatakse lisaressursse töötajate arendamiseks.

Kuidas töökohapõhine õpe käib?

• Kutseõppe vorm, mis toimub kooli, õpilase ja ettevõtte koostöös.

• Õppegrupp komplekteeriti ainult meie töötajatest.

• Õpilane läbis 1/3 õppest koolis ja 2/3 õppest ettevõttes.

• Õppeperiood kestis 1 aasta.

• Õppe aluseks oli õppekava, mis valmis kutseõppeasutuse ja ettevõtte koostöös.

• Õpetatavad teemad lähtusid meie ettevõtte spetsiifikast.

• Teooria kontakttundide maht oli ligi 14 päeva aastas ja tunnid peeti meile sobival ajal meile sobivas kohas.

• Õpilasel oli kaks juhendajat, üks koolis ja teine ettevõttes.

• Ettevõttepoolsetele juhendajatele korraldas kool praktikajuhendajate täienduskoolituse.

Keskühistu käis kauplustes abiks Pühad on kaubanduses teadagi kiired ajad ja toidukaubandus ei ole siinkohal mingi erand, sest kogu Eesti teeb sel ajal ettevalmistusi suuremat sorti peolaua katmiseks. Kuna kauba- ja ka tööhulk sel perioodil kauplustes suureneb, siis käisid keskühistu töötajad pühadele eelneval nädalal erinevates Coop Harju kauplustes abiks kaupa välja panemas.

Projekti eestvedaja, arendusdirektor Asko Puki sõnul on taoline aktsioon kasulik mõlemale osalisele. „Ühelt poolt õnnestus meil kolleegidele Harju ühistus appi minna aasta kõige kiiremal ajal ja teisest küljest oli ka keskühistu inimestel võimalik selle kogemuse kaudu kaupluse igapäevast tööd paremini mõista,“ ütles Pukk. „See on vajalik, sest mida rohkem oleme üksteise tegemistega kursis, seda paremaid valikuid ja otsuseid saame oma töös teha, olgu see siis seotud äriprotsesside arenduse, turunduse, logistika, infotehnoloogia või muuga, lõpuks on ju kõik kaupluste tööga seotud. Samuti kogusime kokku tagasiside, mille põhjal oleme koostanud ettepanekud arendusteks, mis võiksid ühel või teisel moel kaupluste tööd lihtsamaks teha,“ lisas Pukk lõpetuseks.

TEATAJA

|9|

COOPIS TOIMUB

Sa oled asendamatu Asendamatud inimesed on olemas – nad töötavad Coopis. See on Coopi, meie ligi kuue tuhande inimesega ettevõtete grupi tööandja brändingu tunnuslause.

K

uidas seda mõista? Teeb ju näiteks mitu tuhat müüjat samasugust tööd. Me asendame kolleege, kel vaba päev. Ja kui mõni meist otsustab töölt lahkuda, tuleb niikuinii keegi teine asemele. Selleks, et mõista Coopi asendamatute töötajate tähendust, tuleb vaadata veidi sügavamale meie teenusesse ja väärtustesse.

Asendamatuks muutume oma klientide kaudu. Paljude Eestimaa inimeste jaoks on Coop hädavajalik – poe ja panga puudumine võib muuta elu väga keeruliseks. Otepää pereemal Mallel*, kes pärast tööd kiiruga Coopi kodupoest läbi hüppab, jääks perele õhtuks toidulaud katmata, kui müüja Pille ei oleks vajalikku kaupa tellinud ja riiulitele pannud.

Muhu saare Jüril, kes plaanib sünnipäevapidu peenemate roogadega, jääks pidulaud kesiseks, kui logistikatöötaja Aleksander oleks unustanud Jüri kodupoe jaoks vajaliku kauba komplekteerimata või kui ostujuht Mari poleks seda sortimenti pannud. Jägalas elav Annika, kelle beebi Mia on haigeks jäänud, oleks väga hädas, kui eCoopi kuller Paul talle kotti mähkmete ja toiduga koju ukse taha ei tooks.

|10|

TEATAJA

Seda loetelu võiks jätkata, kuni kõik viis ja pool tuhat töötajat saavad nimetatud. Sest me kõik teeme Coopis iga päev midagi, mis on just sel hetkel meie kliendile vajalik ja asendamatu. Eelkirjeldatud juhtumite puhul tuleb vaadata lihtsast kauba saamisest natuke kaugemale – selle kõigega loome klientidele rahulolutunde ja anname neile võimaluse jagada häid emotsioone pere ning sõpradega. Teisisõnu, me müüme midagi palju rohkemat kui piima ja saia – me müüme emotsioone, mis on sel momendil asendamatud.

See on meie iseloom ja olemus, mille järgi meid üle Eesti tuntakse. Meie bränd, kui soovite.

Tööandjale tähendab asendamatute töötajate sõnum suurt vastutust. Ennekõike selle eest, et sõnumi kaudu lõppkliendile antud lubadus ka ellu viidaks.

Selle õnnestumiseks peab Coop tagama ka seda, et töötajast hoolitakse, luuakse talle head töötingimused, võimaldatakse koolitusi ja enesearengut, teda pannakse tähele, tunnustatakse edu puhul ning toetatakse, kui on abi vaja.

Coopi kuvand tööandjana on Eesti toidu- ja esmatarbekaupade jaekettide seas tugevaim ehk esimesel kohal. Juba mitu

aastat. Viimati kinnitas seda sügisel tehtud CV Keskuse põhjalik uuring, kus valdkonna esikolmiku moodustasid Coop, Prisma ja Selver. Neis uuringutes peegeldub avalik arvamus. Teisisõnu – tegu ei ole meie töötajate hinnanguga, vaid väga suure osa meie klientide arusaamaga Coopist kui tööandjast.

Ehkki jaekettide seas on Coop esimene, siis Eesti ihaldusväärsemaid tööandjaid kaardistanud CV Keskuse uuringu esikümnest ühtegi jaemüügiettevõtet ei leia.

Selles osas on müüjatöö mainel veel palju arenguruumi. Ja sellepärast ongi meil vaja tööandja brändingu tegevusi.

Samas on kõigil ligi 6000 Coopi töötajal selge põhjus uhkust tunda, et teeme asju paremini kui konkurendid, ja ka meie kliendid on seda märganud. Tehes asendamatuna oma igapäevast tööd, millel on klientide vaatepunktist väga sügav mõte, anname neile põhjuse seda tulevikus veelgi rohkem märgata ning väärtustada.

ANDRES LEMBER, TURUNDUSDIREKTOR * Nimed ja kohad on välja mõeldud ning juhul kui need kattuvad reaalsete isikutega, on tegu juhusega.

COOP PANK

Kose Konsumi müüja Leida: „Igal Eesti inimesel võiks taskus olla Coop Panga kaart“ Leida Aedveril täitus 1. septembril Harju Tarbijate Ühistus kümme aastat. Jüri Konsumis tööd alustanud ja sealt edasi Kose Konsumisse liikunud naine armastab klientidega suhtlemist.

Tubli töö ja julge pealehakkamine on toonud kaasa ka suurepäraseid tulemusi. Coop Panga huviorbiiti sattus ta aga erakordselt eduka pangateenuste müügiga kaupluse kassas.

2

0 aastat Tallinnas elanud Leida tööelu on olnud muljet avaldavalt mitmekesine. Ta on olnud Maratis kvaliteedikontrolör, Tallinna peapostkontoris sideoperaator, Vana Villemi pubis kokk. Nimekirja võiks jätkata veel Saaremaa piima- ja lihatööstusega ning raamatupidamisega. Kui aga pere hakkas Kosele maja ehitama, teadis Leida, et kõige parem ja mugavam oleks tööl käia oma kodukandis.

Kose Konsumis tööd alustades jagus naisel energiat kõige tegemiseks. Tervis aga ei pidanud külmale vastu ja nii pakuti talle tööd kaupluse kassas, mille peale lõid Leida silmad otsekohe särama. Võimalus olla inimeste keskel, suhelda ja pakkuda kõike, mida kauplusel pakkuda on – see ongi Leida tõeline kirg ja kutsumus.

Kui Coop Pank alustas Coopi kaupluste töötajatele vihjekampaania võimaluse pakkumist, haaras Leida kiirelt härjal sarvist. Süsteem on väga lihtne: kui poe külastaja tunneb huvi panga toodete ja teenuste vastu, siis kaupluse töötaja küsib tema kontaktandmed ning seejärel võtab panga esindaja inimesega ühendust. 2019. aastal on jõustunud Leidal 71 edukat vihjekaarti, mille kõik omanikud on rõõmsal meelel Coop Panga kliendiks tulnud. „Pangateenuseid kassas müüa on väga lihtne, eriti Coop Panga omasid, sest

tegu on lihtsalt parima deebetkaardiga Eestis,“ on Leida veendunud. Sularaha välja- ja sissemakse võimalus ning soodustused Coopi kauplustes, mis olid seni kättesaadavad ainult maksefunktsiooniga Säästukaart Plussi kasutajatele, on tugevad argumendid. „Kui klient ütleb, et ei saa oma kaardiga maksta, siis pole probleemi, aitan tal sularaha kohe sealsamas kliendi kontole panna ja makse koos soodustusega saab ikkagi tehtud!“ ütleb Leida rõõmsalt. Ükskõik mida müües peab alati siiras olema. Leida oli esimene Kose Konsumi töötaja, kes Coop Pangaga liitus ja novembrikuus aktsiaidki märkis. „Kui ma ise aktiivselt Coop Panga teenuseid kasutan, siis tean, mida klientidele pakun, ja oskan paremini ka kõik plusspunktid välja tuua,” on Leida veendunud. Tagasihoidlikule eestlasele on vihjekaart hea võimalus. Kohapeal tuleb vaid esmased andmed kirja panna ja seejärel saab kodus edasi mõelda ning pakkumist kaaluda. Kui pangatöötaja ühendust võtab, siis on võimalik talle juba konkreetsed lisaküsimused esitada ja kaardi kas oma aadressile või Kose Konsumisse tellida.

Kliente kõnetab ennekõike eestimaisus

ja oma kodu pank, mis tekitab usaldusväärsust, ning kui kaart pakub veel ka parimaid hindasid kodupoes, siis on lihtne kliendiga juttu alustada. „Räägin ikka ja alati, et me ju laulame Eestimaa laule, armastame Eestimaad, aga miks ometi oleme võõrastes pankades?“ arutleb Leida. Inimesed tarduvad enamasti selle küsimuse peale ja ütlevad, et see on tõeliselt hea mõttearendus. Sageli nähakse Coopi ka teistes riikides, mistõttu arvatakse, et tegu on rahvusvahelise ettevõttega. Kui Leida naeratades ja sõbralikult Coopi ja Coop Panga sisupoole lahti seletab, siis edasi läheb kõik juba nagu lepase reega.

Tänu oskuslikule müügitööle ja sõbralikkusele tunneb Leida kõiki Kose elanikke, kes sageli ka poest väljaspool teretavad ja juttu ajama tulevad. Leida ise on aga Kosel nii tuntud, et näiteks Grossi poodi on tal keeruline minna, sest inimesed vaatavad kohe, et mis sa siin „võõral territooriumil“ teed. Kuid eks iga inimene vajab ju veidigi vaheldust ja nii ka Leida. Ühes on aga Leida kindlalt veendunud – inimestele tuleb järjekindlalt meelde tuletada häid võimalusi ja nii nagu Kose elanikel võiks ka igal Eesti inimesel taskus olla Coop Panga kaart.

TEATAJA |11|

UURINGUD

Coopi maine

tegi aastaga tubli tõusu Hilissügisel Kantar Emori tehtud Eesti suurettevõtete tuntuse ja maine uuringu tulemused tõid rohkelt rõõmu kogu Coopi perele. Vaid aastaga tõusis kauplusekett ostjate südameis tervelt seitse kohta, kümnendalt kolmandaks.

Vasakult: Janek Mäggi (päevajuht), Margus Vihman (Tallinna Sadam), Alo Ivask (Coop), Tarmo Noop (A. Le Coq)

K

antar Emori iga-aastane Eesti suurettevõtete tuntuse ja maine uuring seadis ettevõtted ritta üldise hoiaku ning turujõu alusel. Eesmärk oli teada saada eri valdkondades tegutsejate pingerida üldise mainekuse alusel. See tähendab, et tegu ei olnud brändiedetabeli koostamisega.

Uuringus osales 2019. aasta novembris 1177 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat, kes vastasid küsimustele 86 suurettevõtte kohta.

Coopil läks uuringus väga hästi. Üleriigilisele kolmandale kohale lisaks on jaekett tartumaalaste ja lõunaeestlaste silmis maine poolest just see kõige parem pood.

|12|

TEATAJA

Eriti kõrgelt hindavad Coopi kauplusi väljaspool pealinna elavad inimesed, mida võib seostada Coopi suurima turuosaga just Eesti väiksemates piirkondades.

Mis on edu taga?

Kõige rohkem aitavad kaubandusettevõttel praegusel jaeturul oma kuvandit parandada hea asukoht, kliendi vajadustele sobiv kaubavalik ja kiire ostude tegemise võimalus. Maine seisukohalt on aga veelgi olulisem töötajaskond, kellega ostja iga päev suhtleb. Just nemad aitavad Coopile sadade ja sadade sarnaseid tooteid müüvate konkureerivate kaupluste seas selle õige näo anda. Viimasele aitab muidugi

kaasa ka kaupluste ühtne väljanägemine ja selles osas on viimaste aastate töö Coopi kaubamärgi kasutusele võtmisel osutunud kindlasti oluliseks eeliseks.

Meie inimeste kiituseks tuleb aga öelda, et igapäevatöös klientidega on nad asendamatud ja seda kinnitas üks teine sügisel tehtud uuring, milles kõige positiivsemat tagasisidet sai just Coopi teenindus. Emori 2019. aasta sügisese jaekettide konkurentsiseire analüüsi põhjal on 15–17-aastaste Eesti elanike arvates Coop parim igapäevakaupade ostukoht, mille edu toetavad kiiruse ja mugavuse kõrval hea teenindus, hea kliendikaardi boonusprogramm ning lai eestimaiste toodete valik.

SÜNNIPÄEVAD 2. jaanuar – Coop Põltsamaa 106. sünnipäev!

Ühistute sünnipäevad läbi aasta Coopi juured ulatuvad enam kui 100 aasta tagusesse aega 20. sajandi esimestesse kümnenditesse, kui algus pandi meie 19 piirkondlikule ühistule Eesti erinevais otstes. Eestis on loodud sadu ühistuid, mis on läbi ajaloo omavahel ühinenud ja millest on moodustunud praegusaja tarbijaühistud, kelle sünnipäevi hakkame Coop Teataja järgnevates numbrites järjepanu koos lühitutvustustega avaldama.

Põltsamaa Majandusühingu põhikiri kinnitati 23. detsembril 1913. aastal. Vahepeal muudeti aga teatavasti kalendrit ja nii sai Põltsamaa Majandusühingu tegelikuks asutamise kuupäevaks 1914. aasta 2. jaanuar.

Praegu on ühistul 50 töötajat, 428 liiget ehk klientomanikku ja 7 kauplust, sh Coop Konsum, Coop Ehituskeskuse kauplus, ketimärgita toidu- ja esmatarbekauplused: Tarve, Adavere, Esku, Lustivere kauplus ja tööstuskaupade kauplus Kingu.

7. veebruar – Coop Ehituskeskuse 18. sünnipäev!

2002. aastal sõlmisid 12 tarbijate ühistu esindajad lepingu, millega pandi alus E-Ehituskeskusele.

Punavalge tähisega kaubamärgi alla koondusid algselt 18 suuremat ja väiksemat ehitusmaterjalidega kauplevat kauplust. Jaekaubandusketi üks põhiideid oli ehituskaupade ühine sisseost tootjatelt ja maaletoojatelt – see võimaldas suuremaid kaubakoguseid ja koos sellega ka madalamaid hindu.

2018. aastal võeti ühes teiste kaupluste formaatidega kasutusele ühine Coopi kaubamärk ning E-ehituskeskusest sai Coop Ehituskeskus.

14. veebruar – Coop Viljandi 110. sünnipäev!

Viljandi Tarbijate Ühistu on välja kasvanud eelmise sajandi alguskümnendil (14. veebruaril 1910. a) Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi Kaubanduse Osakonnast ning on alates sellest ajast tegutsenud iseseisva jaekaubandusettevõttena.

Pärast Teist maailmasõda muudeti ettevõtte nimetus Viljandi Tarbijate Kooperatiiviks ning jätkati tegevust olemasolevate varade ja liikmeskonnaga. 1992. aastal muudeti kooperatiiv Viljandi Tarbijate Ühistuks ning põhikiri viidi vastavusse Eesti Vabariigi ühistuseadusega.

Nüüdsel ajal on ühistul 539 liiget, 289 töötajat ning 24 kauplust, sh Coop Maksimarket, Coop Konsumid, Coop väikepoed ning tööstuskaupade kauplused.

TEATAJA |13|

ASENDAMATU

Arno Kuusk – mitte lihtsalt turundusjuht Coop Hiiumaa turundusjuht Arno Kuusk nimetab end Hunt Kriimsilmaks selle kõige paremas mõttes.

Kuigi nagu ta isegi naljatleb, siis ameteid on tal vast rohkemgi kui üheksa. Pärast meie intervjuudki seab ta sammud Käina lasteaeda, et sealsetele väikestele hiidlastele jõuluvana mängida.

TEKST: RIINA PALMISTE FOTO: MEELI KÜTTIM

O

lgugi et jõuluvanaametit peab Arno rohkem enda lõbuks, tõdeb ta, et aasta lõpus on sellel ametimehel tööd rohkem, kui jõuaks vastu võtta. Juba nädal pärast meie vestlust ootavad pikisilmi habemiku saabumist Kärdla lapsed. „Eks peab jälle suutma hääle madalaks rääkida ja ...” häälestab Arno end intervjuus õhtuseks rolliks ette. Suurt ettevalmistust see talt siiski ei nõua, sest nagu jutust välja koorub, ei ole sellised ettevõtmised talle teab mis katsumus. Peale selle, et seljataga on 14-aastane pulmaisa karjäär – tõsi, praeguseks on see amet küll maha pandud –, on ta aktiivne õhtujuht ja sündmuste korraldaja.

Põhitööna Coop Hiiumaa ja selle tütarettevõtte Hiiumaa Köök & Pagar turundust juhtiv Arno nendib, et oma töös naudib ta enim seda, et ei ole ühesuguseid päevi ega nädalaid. „Ühel päeval olengi näiteks Tallinna või Tartu kaupluses ja pakun tooteid degusteerida, järgmisel päeval olen koosolekul strateegiat arutamas, kolmandal päeval mõtlen, mida ja kuidas Facebooki ning kodulehele kirjutada, milliseid pilte postitada,” avaldab Arno oma mitmekülgse töö tagamaid. Selline laiahaardelisus paistab talle passivat aga tema kõigis tegemistes.

|14|

TEATAJA

Hiiumaa kino päästeingel

Näiteks juhib ettevõtliku meelega Arno Hiiumaa Ettevõtjate Liitu. Servapidi aitab jõu ja nõuga kaasa Hiiumaa saatkonna tegemistele, mille eesmärk on aidata kohalikel tootjatel ja toidutegijatel oma toodangut mujal reklaamida. Hiidlased tunnevad aga Arnot eeskätt kui Hiiumaa kinoelu päästeinglit. Just siis, kui kohalik meelelahutus ähvardas soiku vajuda, sest vanad n-ö filmilindikinod hakkasid üle Eesti kaduma, puhuti 2013. aastal elu sisse Hiiumaa kinoühingule. Praeguseks käib tänu Arno õigeaegsele pealehakkamisele Hiiumaal vilgas kinoelu ja populaarsed suurteosed toovad saali rahvast puupüsti täis. Kusjuures kinolinad ei ilmesta üksnes Kärdla kultuurikeskuse kinosaali, vaid jõudumööda sätitakse neid üles 15–20 punktis üle saare – seltsimajadesse, rahvamajadesse, suvel isegi paadikuuridesse.

Laupäeval käib hiidlane saunas

Kui uurida Arnolt, kuidas Hiiumaal ikkagi väljaspool suvist hooaega elu ja meluga on, tõdeb hakkaja hiidlane, et eks sellel kõigel ole mitu tahku. „Tõsi on see, et laupäeval käib hiidlane saunas, raudpolt ja nii ongi,” nendib Arno veendunult,

et tee sa kino või kontserti, laupäevase sündmuse külastatavus jääb väikeseks.

Ka ei tee ta saladust sellest, et ettevõtluses tuleb suurem käive ära teenida suvel: „Selle rasva peal elatakse siis see ülejäänud aasta ka üle.” Arno ise usub, et eks see olegi ühtaegu saareelu võlu ja valu. „Peadki ise kättpidi asjas sees olema, ei saa mängida ülemust ja lasta teistel kõik ära teha,” on mees veendunud, et Hiiumaal peab paljuski tegutsema patriotismist ning kõiki asju ei saa ega tohigi rahasse panna.

Nii mõnigi võiks ju siis arvata, et septembrist maikuuni valitseb Hiiumaal täielik vaikelu. „Julgen selle väite täielikult ümber pöörata,” on Arno kindel, et olgu kino, teater või kunstinäituse avamine, üritusi on tegelikult igas nädalas nii palju, et tuleb valida, kuhu jõuda. „Kellel pole jalad päris maa külge kasvanud, see peaks igatahes piisavalt tegevust leidma.”

Vabal ajal looduses, kuid filmipisik viib ka mandrile kinno

Tööst üle jääva aja pühendab Arno eeskätt perekonnale ja kodustele toimetustele. Siiski on tal üks hobi, millega tegelemise üritab ta mandrimaal käies oma päeva ära mahutada. Nimelt saab õhtu lõpuks temast ikkagi võitu suur kinopisik.

Kuna Hiiumaa kino repertuaar hõlmab võib-olla kolmandiku kõigist kavas olevatest filmidest, meeldib talle vaatamas käia linateoseid, mis kodusaarele ei jõua. Hea meelega veedab ta aga aega ka looduses, metsas marjul käies või midagi ehitades-nokitsedes. „Seda tahtmist, et istuks kodus ja vahiks telekat, ei ole.”

Hiidlase suurem eesmärk on lihtne: töisel rindel jätkata sama rada, arendada ja kaasa rääkida Hiiumaa toidutootmises, ühistulises tegevuses ja kaubanduses, aga vedada jätkuvalt eest ka kohalikku kinoelu. Suurem soov on aga seotud laste ja tulevaste põlvedega. „Las nad käivad oma maailmaradadel, aga loodan, et nad jõuavad juurte juurde tagasi,” on mees lootusrikas. „Kindlasti pole nii, et viimane kustutab tule ... et Hiiumaal oleksid ainult lambad ja pensionärid,” tõdeb Arno naljatledes, et tõenäoliselt on tulevik ikkagi helge. Vähemasti usub ta kogu südamest noortesse ja aktiivsetesse hiidlastesse, kelle mõnus asendamatu kambavaim paistab kaugele. „Mandril õppivatel hiidlastel on tõesti selline omaette ühtne elurütm. Juba neljapäeva õhtul tullakse kambas bussi ja praamiga saarele, räägitakse oma nädala või päeva jooksul kogetut,” avaldab ta, et väikesel kokkuhoidval kogukonnal on omad võlud, mida mõnes suurlinnas, kuhu väljub buss iga poole tunni tagant, sellisel kujul ei koge. Nii nagu usub Arno, et selline ühtne kambavaim annab edaspidises elus läbilöömiseks tugeva põhja, usub ta sedagi, et küll need noored ka Hiiumaale tagasi tulevad.

RISTSÕNA Aasadega tross kraana konksu otsas

Raadius

...ravim (koopiaravim)

Sik...

Strontsium Tonn

Magistraaltee

Surnukahvatu Uimasti-

Eesti tähestiku 16. täht

Lucifer Algorganisatsioon Mitmesugust

Osatäht Vincent ... Gogh ... Konsum Hiiumaal

Semu (inglise k.)

S-tähe üleaedne

... Gustaviana

Putukas

Leporello

Euroopa Parlament

...-kiosk

Veidi avama ... Ehituskeskus Tartumaal

... Maksimarket LääneVirumaal

Tooraine

Coopi Virtsu ...

Pärnumaal

Hommik (soome k.)

... ... ... 19 piirkondlikust ühistust (VASTUS) Hull (inglise k.)

Briti näitleja Bennet ...

Miller Rõivastus

... boat (postilaev, inglise k.)

Unistus (inglise k.)

Linn, kus asub Kantre Konsum

Anno Domini

... Maksimarket Harjumaal VASTUS jätkub

Kelvin Elund ...meeter (rõhumõõtur) Tõld Keeleinspektsioon Juhtlause

Eesti Naine Maitseaine

Ansambel Lipukiri

Relatiivsusteooria autor United States

Tuulehoog

Rõivasuurus Must (inglise k.)

VASTUS jätkub ...-Jaani Konsum Viljandimaal

Eluruum laevas

Teisipäev

Moll Näitleja Vusserdajad, kobakäpad

Arsis

Mündi esikülg

Elanik

Väin

Arstirohi

Voolusalvesti Soome pikaajalisim peaminister Küdoonia

Anum

... Ehala Uuristus Kassapidaja Helilooja Ardo ...

Varres

...kond (tsenruuria)

Araabia riik

Küsisõna

Türgi pealinn Kirjanik

501.

Tookord

Tseerium Kirjanik (1944–2005)

Triip, joon

Riide...

Noot

Sihtasutus

Ukraina maakood Inglise k. eessõna

Pärnu sõpruslinn

Ronald

... priori

Volt

Siimens

Kirikuaasta 4 esimest nädalat

Lahenda ristsõna ja saada õige vastus hiljemalt 20. märtsiks aadressil teataja@coop.ee.

Kirjuta juurde enda täisnimi ja ühistu, millega oled seotud. Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja 50-eurose kinkekaardi.

Eelmise ristsõna vastus oli “Mõnikord isegi auto” ja loosi tahtel võitis kinkekaardi Galina Tjunina Tartust.

TEATAJA |15|

VIIMANE KÜLG

Coop Euroopa Nagu Eestiski, nii on ka mujal maailmas iseseisvaid tarbijaühistuid, kes toimetavad Coopi nime all. Euro Coopis on kokku 19 riigi tarbijaühistud, kes moodustavad Euroopa ühe juhtiva rahvusvahelise kaubandusvõrgustiku üle 5000 ühistu, poole miljoni töötaja ja 36 000 kauplusega. Siin ajakirjas toome välja huvitavaid projekte Euro Coopi liikmesorganisatsioonide tegevustest viimaste kuude jooksul.

Coop Rootsi võtab tööle robot Cooperi Pärast pikka katsetamist võttis Stora Coop Stockholm põhjaosas asuvasse Bromma Blocks kaubanduskeskusesse tööle robot Cooperi. Cooper on praegu põhiliselt poe sissepääsu juures, kuid tulevikus hakkab ta mööda kauplust ringi sõitma, vastama küsimustele ja andma näpunäiteid retseptide kohta.

Coop Rootsi on proovinud ka varem oma töös robotite abi kasutada, kuid need on olnud üksnes ajutised lahendused. Stora Coop Bromma müügijuhi Ralph Flanderi sõnul on robot Cooper klientidele suureks abiks ja äratab rohkesti tähelepanu. Paljud tahavad Cooperiga pilte teha, mistõttu avatakse talle varsti ka omanimeline Instagrami konto.

COOP TAANI HAKKAB KAUPLUSTES MAITSETAIMI KASVATAMA

Projekti arendaja Erik Arnljots koos robot Cooperi ja Stora Coop Bromma müügijuhi Ralph Flanderiga.

Foto: Pontus Nyman

Irma saab olema esimene supermarket Skandinaavias, mis hakkab müüma enda kasvatatud värskeid köögivilju. Seda eelkõige tänu kokkuleppele Saksamaa firmaga Infarm, mis on spetsialiseerunud maitsetaimede ja muude lehtköögiviljade kasvatamisele spetsiaalsetes kappides vähese vee- ja transpordikuluga ning ilma sünteetilisi pestitsiide kasutamata.

AVALDA ARVAMUST COOPI OMATOODETE KOHTA JA VÕIDA KINKEKAART Coop on toonud viimaste aastate jooksul turule hulga uusi omamärgitooteid Säästu, Hüva, Coopi või Coop Supreme nime all. Anna meile teada, mida oled proovinud ja kuidas rahule jäid. Tagasisidet saad anda aadressil coop.ee/teataja. Sealt leiad Coop Teataja tagasisideküsitluse, kus on võimalus nimetada kolm kõige rohkem ja kolm kõige vähem meeldinud omamärgitoodet. Kõikide vastanute vahel loosime järgmise numbri ilmumisel välja kolm 20 € väärtuses Coopi kinkekaarti.

Coop Teataja suvenumbrile tagasisidet andnute vahel naeratas loosiõnn Margele Abja-Paluojast, Agnesele Põlvast ja Enele Võrumaalt. Palju õnne!

Aitäh,

Tere! Soovin lihtsalt tagasisidet anda. Olen päris mitu korda toitu kulleriga koju tellinud. Soovingi kiitust avaldada teie kulleritele. Nad on alati olnud väga viisakad, abivalmid ja heatujulised. Aitäh neile ja rõõmsa kohtumiseni!

Parimate soovidega Helo Marran Coop Ehituskeskuse Türi kaupluses on väga toredad ja alati abivalmid müüjad. Ja otse loomulikult on nad alati heatujulised ning naeratavad.

Maigi Kangur Tänan korrektse ja meeldiva teeninduse eest! Kasutan teenust juba algusest peale ja olen väga rahul. Kaup on korralik, parim enne tähtajad ei ole täna-homme. Soovin e-poe meeldiva suhtlemisega komplekteerijatele rõõmsat ja kannatlikku meelt.

Ines Aibel

|16|

TEATAJA