Eesti 15 aastat Euroopa Liidus TALLINN
SILLAMÄE RAKVERE
HAAPSALU
TARTU
PÄRNU
Ivo Linna: õlg õla PÕLVA
VÕRU VALGA
Tule tähista Euroopa päeva! 1.–12. maini tähistatakse kümnes linnas üle Eesti Euroopa päeva. Meeleolukaid üritusi juhib armastatud laulja Ivo Linna. Selle aasta üritused on pühendatud Euroopa Parlamendi valimistele. Üritustel on avatud suur lavaga rändtelk, kus toimuvad tunniajased kohtumised Euroopa Parlamenti pürgivate kandidaatidega. Saadikukandidaadid astuvad üles ERRi ekraanilt tuttava saate „Reis ümber Eesti“ formaadis. Nad pannakse proovile viktoriinis, tehakse selgeks nende poliitilised veendumused ning toimetulek võõras keeles või olukorras. Vestluse vahepeal mängib muusikat ansambel Supernova ning pärast saateformaadi lõppu teeb Ivo Linna pooletunnise muusikalise etteaste. Euroopa päeva telgis on üles pandud Euroopa Parlamendi valimiste infolaud ja interaktiivse viktoriiniga Archimedese laud. Avatud on lasteala. Samuti on üritustel esindatud Eesti erakonnad ning Europe Directi kohalikud teabekeskused.
Üritused Tallinnas
Tallinnas tähistatakse Euroopa päeva 9. mail Vabaduse väljakul, Euroopa Liidu riikide saatkondades, kultuuriesindustes, Euroopa Liidu majas ning teistes kohtades. Lisaks muusikaelamusele ja Euroopa Parlamendi valimiste esinumbrite tuleproovile saateformaadis „Reis ümber Eesti“ on võimalik osaleda traditsioonilises lõbusas passimängus. Selles osalejatel tuleb käia avatud asutustes, saatkondades ja Vabaduse väljakule üles pandud saatkondade telkides ning koguda passi templeid. Eraldi mäng on mõeldud koolidele ja klassidele, kes eelnevalt mängule registreerides võivad võita klassiekskursiooni Brüsselisse. Kõikide tavaosalejate vahel loositakse välja neli 500eurost kinkekaarti oma reisi korraldamiseks Euroopasse.
Üritused Tartus
Tartus tähistatakse Euroopa päeva 9. mail. Nagu teistes linnades on ka Tartus kavas Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide arutelu, kus kandidaadid saavad tutvustada oma poliitilisi seisukohti ja seoseid Euroopaga. Lisaks on võimalus külastada messi ja osaleda noorte teatejooksul ning kuulata erinevaid muusikuid. Õhtu peaesineja on Sibyl Vane. Noorteorganisatsioonide eestvedamisel pakutakse ka lava ümbruses mitmesuguseid ajaveetmisvõimalusi.
Mis on Euroopa päev? Euroopa päeva tähistatakse 9. mail. Sel päeval 1950. aastal pidas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Pariisis kõne, kus esitas idee asuda Euroopas tegema uut liiki poliitilist koostööd, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks. Ta nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast allkirjastatigi selle organisatsiooni loomise leping ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks.
Mis? Kus? Millal? 1. mail kella 11–14 PAIDE keskväljakul koos Rattaralliga
2. mail kella 16–18 PÄRNUS Martensi väljakul koos OTT turuga
4. mail kella 12–14 HAAPSALUS Jüriöö 11 koos kohalike tootjate turuga
7. mail kella 16–18 PÕLVA keskväljakul koos kohalike toodete laadaga 8. mail kella 16–18 VÕRU keskväljakul koos laadaga Uma Mekk 9. mail kella 15–20 TALLINNAS Vabaduse väljakul koos saatkondade, riigi- ja linnaasutuste ning Euroopa riikide kultuuriesinduste väljapanekutega
9. mail kell 15-21 TARTU kesklinnas koos linnavalitsuse ja noorteorganisatsioonidega
10. mail kella ??–?? SILLAMÄE keskväljakul koos laadaga
11. mail kella 11–13 VALGA keskväljakul koos Piirilaadaga 12. mail kella 12–14 RAKVERE keskväljakul koos ohutuspäevaga
kõrval on kergem, kui üksinda merel hulpida
Ivo, olete võtnud enda juhtida Euroopa päeva üritused. Tänavu täitub 15 aastast sellest, kui Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks. Mida te sellest päevast mäletate? Ma olin selle üle väga rõõmus. Me oleksime üksinda hulpinud nagu eksinud paadike kuskil mere peal. See oli tollal väga suur asi ning on seda siiamaani. Mina olen sellesse alati 100% positiivsusega uskunud. Väga lihtne ja muidugi ka vabastav on ju kiruda ning otsida süüdlasi, kui asjad ei lähe üleöö paremaks või ei tule kohe rikkust juurde. Ma soovitan mõelda sellele, mida oleme meie Euroopa Liidu liikmetena saanud: viisavabaduse; võimaluse maksta sama rahaga pea kõigis Euroopa Liidu maades; käia, kus aga hing igatseb, kui ainult reisiraha on. See on määratu, mida see samm on meile kaasa toonud. Millised võimalused on Euroopa Liit teie silmis Eestile avanud? Me oleme õppinud paremini tundma teisi rahvaid, saama aru, kes on need eurooplased ühes või teises riigis. Oma naabreid ja sõpru tuleb tunda. Võimalus käia vabalt end huvitavates kohtades, tutvuda mõne maa kultuuri, rahva, traditsioonidega, nende kirjanduse, kunsti ja muusikaga avardab maailmapilti. Tahame või mitte, kuid maailm globaliseerub. Me võime püüda või tahta olla eraldi, lüüa rusikaga vastu rinda ja öelda, et saame ise kõigega hakkama. Eesti rahvas ongi tubli, aga õlg õla kõrval tegutseda on tunduvalt kergem. 26. mail valib Eesti oma saadikuid Euroopa Parlamenti. Miks teie lähete valima? Ma käin alati valimas. Mul on hea ja kindel tunne, kui meid esindavad head ja usaldusväärsed poliitikud, kes n-ö ajavad Eesti asja Euroopas, kes ei kandideeri selle pärast, et saada valituks sooja koha peale või rasvasema supiportsu juurde, vaid kelle südames on mure ja hool Eesti riigi ja rahva pärast. Igal juhul võiksid sel inimesel olla ennekõike lihtsad inimlikud omadused. Ta võiks osata rääkida selgelt ja arusaadavalt, mitte anda ümmargusi vastuseid, millest mitte keegi aru ei saa. Loomulikult peaks inimene, kes läheb meid esindama, oskama Euroopa Liidu töökeeli. Saadik peab jutust aru saama tõlgi abita, et ta võiks adekvaatselt reageerida kohe. Suhtlemisoskus, inimlik soojus, naeratused maksavad palju rohkem kui üldsõnaline jutuvada.
Minu Eesti,Eesti minu Euroopa valib Euroopa Parlamenti 7 saadikut Pärnu Ülejõe põhikooli õpilane Serena Särav unistab sellest, et Eesti ja Euroopa oleksid kohad, kus arvestatakse kõigiga meie ümber ega ehitata seinu rahvuste ja uskude vahele. Sündisin 2004 ehk samal aastal, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga. Olen kasvanud üles koos Euroopa Liiduga ning sellesse kuulumine on minu jaoks kuidagi iseenesestmõistetav. Pere küll räägib, kuid ma ise ei mäleta autoga piiridel seismist või Euroopas reisimiseks viisa taotlemist. Mu vanem õde töötas eesistumise ajal ühes ministeeriumis ja käis Brüsselis Euroopa Komisjonis praktikal. Mu ema aga elab Hispaanias Tenerifel, mistõttu on meie peres juurdunud arusaam, et Euroopa Liidu elanikena on võimalik ühel päeval näiteks otsustada, kas kolida paradiisisaarele või miks mitte hoopis Lapimaale.
EuroopaParlamendi Parlamendivalimiste valimisteajad ajadEestis Eestis Euroopa 20.–22. mai
16.–19. mai
eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades
eelhääletamine maakonnakeskustes
16.
MAI
17
18
19.
MAI
20.
MAI
1
7
1
valimisringkond on Eestis Euroopa Parlamendi valimisringkond on valimistel, mis tähendab, Eestis Euroopa Parlamendi et hääletaja saab valida valimistel, mis tähendab, kõikide ülesseatud et hääletaja kandidaatide saab vahel.valida
7
liiget valib Eesti Euroopa Parlamenti. liiget valib Eesti Kolmel varasemal Euroopa Parlamenti. korral on Eestit Kolmel varasemal esindanud kuus korral on Eestit saadikut.
esindanud kuus saadikut.
Teisi riike avastama
Olen emal pärast Tenerifelt tagasi Eestisse kolimist ikka külas käinud. Muidugi on hea, et saab riigist riiki liikuda, ilma et peaks passi näitama või üleüldse põhjendama, miks ma kuhugi lähen. Olles ka mujal Euroopas reisinud, pole ma vist pidanudki raha vahetama. Ühine raha on kindlasti reisimise ja elu lihtsamaks teinud. Mäletan, kuidas nooremana perega Kreekas käies pidime traadita internetti otsima. Nüüd võib kasutada kiiret internetti igal pool ning raha selle eest juurde maksma ei pea. Noorte jaoks tähendab Euroopa Liitu kuulumine kindlasti eelkõige võimalust õppida teistes riikides juba gümnaasiumis või ülikoolis. Olen ise käinud kaks aastat Tenerifel koolis. Olen kuulnud ka, et Eestist võib lihtsalt välismaale tööle minna, ja mitte ainult Soome, vaid kas või suveks Horvaatiasse kuurorti või pikemaks ajaks mõnda ettevõttesse Londonis. Tõsi, Brexit muidugi võib seda viimast võimalust kärpida.
Pärast gümnaasiumi tahaksin kindlasti proovida iseseisvalt kuskil Euroopas elada. Olen mõelnud nii Inglismaa, Hispaania kui ka Saksamaa peale. Inglise keel on mul suus, hispaania keelt räägin samuti soravalt. Tenerifel õppisin koolis lisaks veidi saksa ja prantsuse keelt. Usun, et neid keeli kõnelevates riikides omandaksin päris hea keeleoskuse. Arvan, et Euroopasse on ülikooli ka lihtsam pääseda, kui olla juba Euroopa kodanik. Hispaanias elades meeldis mulle väga see, et sain suhelda nii palju erineva tausta ja erinevast rahvusest inimestega. Eestis ma nii laia multikultuursust ei ole näinud, kuigi ka siia on palju rahvusi õppima ja töötama tulnud. Kuigi ma ei saa veel ise Euroopa Parlamendi valimistel hääletada, hindan ma liberaalset Euroopat. Olen lugenud hirmuga uudiseid USA presidendist Donald Trumpist, kes lubab ehitada müüri USA ja Mehhiko vahele. Samas ilmub selle kõrval uudis, et kolme nädalaga lõppeks otsa suur osa juurvilja- ja puuviljavarudest USA turgudel, sest neid imporditakse väga palju just Mehhikost. Eestis saame ju samuti palju puuvilju ja muid kaupu Lõuna-Euroopast või mujalt maailmast. Mulle meeldib mõte Eestist, kus arvestame kõigiga ning kus inimesed ei ole rassistlikud. Mulle tundub, et õnneks on praegu Eestis kiusamist vähem kui varem. Inimesi aktsepteeritakse rohkem selle tõttu, kes nad on isiksusena, mitte selle pärast, mis on nende nahavärv või mis usku nad on.
Huvitavat 23.–26.
mai
valimispäev
22.
MAI
23
24
25
26. MAI
16.–22. mai elektrooniline hääletamine
kõikide ülesseatud kandidaatide vahel.
Võimalused noortele
21
26. mai
705
2700
705
2700
kuningriik, oli kohti 751.
ühe kandidaadi kohta.
liiget on uues Euroopa Parlamenliiget on uues dis. Varem, kui liitu Euroopa Parlamenkuulus ka Ühenddis. Varem, kui liitu kuningriik, oli kohti kuulus ka Ühend751.
eurot ehk viis alampalga määra eurot ehk viis on eelolevatel alampalga määra valimistel kautsjon on eelolevatel ühe kandidaadi valimistel kautsjon kohta.
15 aastat seljad koos Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Tänavu 1. maiks on Eesti juba 15 aastat Euroopa Liitu kuulunud. Selle ajaga on liidu loodud võimalused saanud meie igapäevaelu osaks, nii et tihtipeale me isegi ei seosta neid otseselt liitu kuulumisega. Euroopa Liit on 15 aastaga palju edasi arenenud, kuid põhialused on samad. See on liit, kus riigid panevad ühiste probleemide lahendamiseks seljad kokku ning jagavad selleks otsustusõigust. Eestlaste arvates viiest olulisemast Euroopa Liidu poliitikast on kolm – euro, kaitse- ja julgeolekupoliitika, digiturg – käivitatud pärast Eesti liitumist liiduga.
Suurima toetusega Euroopa Liidu poliitikad*
1. Isikute vaba liikumine (toetab 94% eestlastest) 2. Ühisraha euro (toetab 85% eestlastest) 3. Ühine kaitse- ja julgeolekupoliitika (toetab 84% eestlastest) 4. Liidu ühine kaubanduspoliitika (toetab 83% eestlastest) 5. Liidu ühtne digitaalne turg (toetab 78% eestlastest)
*Eurobaromeeter, sügis 2018
•• Euroopa Parlamendi valimistel saab Eestis kandideerida ja hääletada teise EL-i liikmesriigi kodanik, samuti võib eestlane kandideerida ja hääletada ülejäänud 26 liikmesriigis. •• Naabritest said seoses Brexitiga ühe koha sarnaselt Eestiga juurde ka Soome, Rootsi ja Taani. •• Kreekas ja Itaalias peab Euroopa Parlamendi kandidaat olema vähemalt 25-aastane. •• Uus Euroopa Parlament tuleb plaanide kohaselt kokku 2. juulil.
23.
24.
25.
mai
mai
mai
Holland
Iirimaa, Tšehhi
Läti, Malta, Slovakkia, Tšehhi
26.
mai Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi
53%
eestlastest usaldab Euroopa Liitu.
81%
tunneb ennast Euroopa Liidu kodanikuna.
86%
eestlastest arvab, et Eesti on Euroopa Liidu liikmelisusest kasu saanud.
Vaata lisa: www.valimised.ee • valimised.rahvastikuregister.ee • seekordlahenvalima.eu • europarl.europa.eu/estonia