LEPINGUD RUBRIIK
Tavaliselt tehakse tööd töölepingu alusel. Ent samahästi võib selleks sõlmida töövõtu- või käsunduslepingu. Sageli tekitab küsimusi, missugune lepinguliik valida. TEKST: Kristi Kallaste, ajakirja Sinuga kaasautor
T
ööleping on kõige enam levinud ja see sõlmitakse töötamiseks pikema aja vältel. Tööleping on tavaliselt tähtajatu. Lepingupooltest üks on töötaja ning teine tööandja. Viimane korraldab ja kontrollib tööülesannete täitmist, samuti peab tööandja andma vahendid, et töötaja saaks tööülesandeid täita. Töölepinguga töötavad näiteks kassapidaja, sekretär, klienditeenindaja – nende puhul on tööleping lausa ainumõeldav variant. Töötajale makstakse palka vähemalt kord kuus ning talle on ette nähtud iga-aastane tasustatud puhkus. Töötajal on kindel, seadusega kooskõlas olev töö- ja puhkeaeg ning talle kehtivad töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded.
20
SINUGA | SÜGIS 2019
FOTO: Envato Elements
Töölepingu lõppemine toimub seaduses ettenähtud korra järgi. Töövõtulepingut kasutatakse tavaliselt siis, kui tellitakse mingi konkreetne töö või teenus (nt korteriremont). Lepingupooli nimetatakse töövõtjaks ja tellijaks. Töövõtuleping sõlmitakse mingi asja valmistamiseks, muutmiseks või muu kokkulepitud tulemuse saavutamiseks. Enamasti puudub töövõtjal kindel tööaeg, tal on vaba voli otsustada ise, kus ja kuidas ta oma töö ära teeb. Töövõtuleping on alati tähtajaline. Käsundusleping meenutab veidi töövõtulepingut – ka seda kasutatakse mingi konkreetse ülesande täitmiseks ja mõnikord saab töötegija
