Töö tegemiseks sõlmitavad lepingud

Tavaliselt tehakse tööd töölepingu alusel. Ent samahästi võib selleks sõlmida töövõtu- või käsunduslepingu. Sageli tekitab küsimusi, missugune lepinguliik valida.

TEKST: Kristi Kallaste, ajakirja Sinuga kaasautor FOTO: Envato Elements

Tööleping on kõige enam levinud ja see sõlmitakse töötamiseks pikema aja vältel. Tööleping on tavaliselt tähtajatu. Lepingupooltest üks on töötaja ning teine tööandja. Viimane korraldab ja kontrollib tööülesannete täitmist, samuti peab tööandja andma vahendid, et töötaja saaks tööülesandeid täita. Töölepinguga töötavad näiteks kassapidaja, sekretär, klienditeenindaja – nende puhul on tööleping lausa ainumõeldav variant. Töötajale makstakse palka vähemalt kord kuus ning talle on ette nähtud iga-aastane tasustatud puhkus. Töötajal on kindel, seadusega kooskõlas olev töö- ja puhkeaeg ning talle kehtivad töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded. Töölepingu lõppemine toimub seaduses ettenähtud korra järgi.

Töövõtulepingut kasutatakse tavaliselt siis, kui tellitakse mingi konkreetne töö või teenus (nt korteriremont). Lepingupooli nimetatakse töövõtjaks ja tellijaks. Töövõtuleping sõlmitakse mingi asja valmistamiseks, muutmiseks või muu kokkulepitud tulemuse saavutamiseks. Enamasti puudub töövõtjal kindel tööaeg, tal on vaba voli otsustada ise, kus ja kuidas ta oma töö ära teeb. Töövõtuleping on alati tähtajaline.

Käsundusleping meenutab veidi töövõtulepingut – ka seda kasutatakse mingi konkreetse ülesande täitmiseks ja mõnikord saab töötegija

isegi valida, kumba varianti eelistab. Erinevus peitub selles, et siin ei pea tulemus langema täpselt kokku käsundiandja poolt oodatava tulemusega (nt esindaja kohtuvaidluses). Ja kui töövõtuleping tehakse mingi teatava töö ärategemiseks, siis käsundusleping on rohkem levinud teenuse osutamiseks. Käsunduslepinguga töötavad tihtipeale lektorid koolitusel, samuti tõlkijad. Lepingupoolte nimetusteks on käsundisaaja ning käsundiandja.

Kõigist neist kolmest valikust parimaks peetakse üldjuhul töölepingut. See on kõige turvalisem, kuna annab töötajale teistest variantidest suuremad õigused ja kaitse. Samas sõltub kõik konkreetsest situatsioonist: paljud (näiteks lastega kodus olevad emad) ei tahagi töötada kellast kellani, vaid eelistavad vaba graafi kut. Samuti on hulgaliselt vabakutselisi kunstnikke, toimetajaid, raamatupidajaid, ehitajaid, tõlkijaid ja teiste elualade esindajaid, kes eelistavadki töötada nimelt töövõtu- või käsunduslepinguga, kuna nad leiavad, et selline variant annab neile eneseteostuseks suuremad võimalused. Tuleb siiski arvesse võtta, et töövõtu- või käsunduslepinguga töötaja peab hankima endale vajalikud töövahendid ise: raamatupidaja peab ostma endale ise arvuti, kodus töötav tisler vajab puutööks vajalikke tööriistu, õmbleja peab tegema omast taskust kulutusi õmblusmasinale ja -tarvikutele jne. Samuti tuleb töövõtu- või käsunduslepinguga töötajal leida endale ise tööruum. Tööandjale on töövõtu- ja käsunduslepingud küll odavamad, kuid samas puudub tal tööprotsessi üle kontroll: näiteks on töölepinguga õigus töö ka alltöövõtuna sisse osta ise midagi tegemata. Kvaliteedi eest tuleb vastutada siiski ise.

Töövõtu- ja käsunduslepinguga tehtavad tööd võiks olla mõistlikum sõlmida mitte eraisikuna, vaid ettevõtjana. See võimaldab tööks vajaminevad kulutused kanda maksude-eelsest rahast ning osa maksude-eelset raha näiteks investeerida. Ka on maksukoormus märksa madalam. Seega võiks soovitada neil, kes eelistavad kindlale töölepingule pigem teisi, suuremat vabadust võimaldavaid variante, kaaluda oma ettevõtte asutamist.

Millised on peamised erinevused töölepingu ja võlaõiguslike lepingute vahel?

TÖÖLEPING

Alati kirjalik. Enamasti tähtajatu. Kindel töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö piiratud/ lisatasu alusel. Tööandja kontrollib töötajat. Tasustatud puhkus. Varaline vastutus piiratud. Töölepingut saab üles öelda ainult seaduses sätestatud alustel, koondamisel hüvitis. Töötamisel tekkinud vaidlu- se lahendamiseks võib pöörduda töövaidluskomis- joni või kohtusse.

TEENUSE OSUTAMISE LEPING

Võib olla ka suusõnaline. Enamasti tähtajaline. Kindel töö- ja puhkeaeg puudub. Ületunde ei piirata/ nende eest rohkem ei maksta. Töötaja valib ise töötamise aja ja koha. Puhkuse saamise õigust pole. Vastutus kogu kahju eest. Lepingu ülesütlemist seadus ei reguleeri, ette teatama ei pea, hüvitise maksmise kohustust pole. Lepingu täitmisel tekkinud vaidluse lahendamiseks saab pöörduda ainult kohtusse.