1 minute read

MEELELAHUTUS: Tanel Veenre unistuste kuningriik

Tanel Veenre unistuste kuningriik

Ehtekunstnik Tanel Veenre tähistas sel aastal 10. tegutsemisaastat, andes välja muinasjutuliste kaadritega ehitud ja oma muusade mõtetega rikastatud eriväljaande “Unistuste Kuningriik”. Jagame raamatust Taneli intervjuud laulja Anna Pärnojaga. Karantiinikevadel jättis disainer lauljanna Kalamaja koduvärava taha kotikese värskeima loominguga, mida viimane siis kodus rahulikult jäädvustas.

Advertisement

TEKST: Meisi Volt ja Tanel Veenre | FOTOD: Erki Pärnoja

Sa oled loonud enda ümber terve universumi. See on tohutu ehitamine ... mis sind selleks innustab? Raske on täpselt öelda, mis innustab. Ma arvan, et paljud loomingulised inimesed tunnevad nii nagu mina: sees toimub sünnist saadik mingi põlemine, soov luua midagi, mida veel olemas pole, võib-olla ka kanaldada peenemaid mateeriaid, tuunida end tavapäratutele sagedustele. See on justkui tung, missioon, milleta ei oleks elul justkui mõtet.

Kas oleksid sama laulja ka vaid häälega, s.t täiesti ilma visuaalse kuvandita? Ei kujuta ette. Minu jaoks on maagilised maailmad ja vibratsioonid omavahel tugevalt läbi põimunud. Muusikat luues tunnen kohe, mis kujundid, värvid ja tunded just sellele helivõnkele vastavad. Jõudsid mõni aasta tagasi Eesti metsade rüppe. Mis on sellise elumuutuse suurim väärtus? Maagilise leidmine tavapärases. Ja muidugi ka loodus: puhta vibratsiooniga, rahulik, loomulik keskkond. Tunnen, et olen tänu sellele alles nüüd saamas loojaks, kelleks ma sündisin. Varem polnud see müra tõttu lihtsalt võimalik.

Ma olen tohutult tänulik, kui kunagi, olles oma tuntuse tipul ja elades USAs, võtsid minuga ühendust, et kajastada minu loomingut. Kuidas tekib sinus loominguline äratundmine? Tanel, sinu looming ja enda võnge on alati olnud kuidagi ebamaine. See on tohutult inspireeriv ja lihtsalt – kaunis, selle sõna kõige suurejoonelisemas tähenduses.

Millest praegu unistad? Lisaks mu enda tõsisemale loomingule meeldib mulle kombata ka inimeseks olemise ja võimalikkuse piire. Praegu ehitan metsa käegakatsutavat muinasjutumaailma võlutornide ja puuonnidega. See paneb mind omaette naeru kihistama ja rõõmust kõva häälega kilkama. Mulle meeldib väga unistamine kui kontsept, aga näen seda pigem planeerimise esimese osana, et siis kolmas dimensioon ka reaalselt tuledesse võluda.

This article is from: