LGBT uuringute analüüs by TTÜ õiguse instituut

Tallinna Tehnikaülikool Õiguse instituut

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs Koostasid: Ülle-Marike Papp ja Riina Kütt Projekt „Diskrimineerimisega võitlemine ning sallivuse ja võrdse kohtlemise edendamine Eestis“

Tallinn, november 2011

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

-3

Aruande koostasid: Ülle-Marike Papp ja Riina Kütt Aruande valmimise periood: 1. august – 30. november 2011 Aruanne annab ülevaate viimasel 10 aastal Eesti LGBT olukorda käsitlevatest uuringutest, võrdleb metodoloogilisi lähenemisviise ja tulemusi ning toob välja edasised võimalikud uurimissuunad ning teemad nimetatud valdkonnas. Teiseks annab aruanne ülevaate LGBT inimeste probleemidest ja murekohtadest nende esindusorganisatsioonide liikmetega ja antud teemavaldkonnaga tegelevate riigiametnikega läbiviidud intervjuude põhjal. Aruanne toob välja aktuaalsemad õiguslikud ja sotsiaalsed probleemid, millega seisavad silmitsi LGBT inimesed ja Eesti ühiskond ning soovitused edasiste uuringute osas.

Projekti finantseerivad Euroopa Liit, Sotsiaalministeerium ja Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut. Projekti toetatakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi PROGRESS (2007-2013) raames. Programmi haldab Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat. Programm loodi selleks, et toetada rahaliselt Euroopa Liidu eesmärkide rakendamist tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse valdkonnas ning aidata seeläbi kaasa Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisele kõnealuses valdkonnas. Seitsmeaastane programm on suunatud kõikidele huvirühmadele, kes aitavad välja töötada asjakohaseid ja tõhusaid õigusakte ning kujundada tööhõive ja sotsiaalpoliitikat Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides ning Euroopa Liidu kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides. Täiendav teave: http://ec.europa.eu/progress.

Uuringus toodud teave ja selle järeldused ei pruugi kattuda Euroopa Komisjoni vaadete ja seisukohtadega.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

-4

Sisukord Sissejuhatus !.......................................................................................6 Andmete kogumisest!......................................................................................8

I PEATÜKK. LGBT inimeste õigusliku ja sotsiaalse keskkonna alased uurimused!.............................................................................11 1.1. Õigusteaduslikud analüüsid Eesti õiguse kohta, mis puudutavad LGBT inimeste õigusi.!...................................................................................11 1.1.1. Rahvusvahelised inimõiguste kaitstust jälgivad organisatsioonid!......................................................................................11 1.1.1.1. Euroopa Nõukogu!........................................................................11 1.1.1.2. EL Põhiõiguste Agentuur (FRA)!.................................................11 1.1.1.3. Amnesty International!.................................................................13 1.1.1.4. Rahvusvaheline lesbija geiassotsiatsioon (ILGA)!..................13 1.1.1.5. Rahvusvahelise lesbija geiorganisatsiooni Euroopa esindus (ILGA Europe)!............................................................................................14 1.1.1.6. IDAHO report 2011 – Estonia!......................................................14

1.1.2. Eesti õigusteaduslikud uurimused, õigusanalüüsid!.................14 1.1.2.1. Justiitsministeerium!....................................................................14 1.1.2.2. Tartu Ülikool!.................................................................................15 1.1.2.3. Tallinna Tehnikaülikooli!...............................................................17 1.1.2.4. Akadeemia Nord!...........................................................................17 1.1.2.5. Sisekaitseakadeemia!...................................................................18 1.1.2.6. Artiklid teadusväljaannetes!........................................................18

1.2. Sotsiaalteaduslikud ja avaliku arvamuse uuringud!............................19 1.2.1. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonide uuringud !..................................................................................................................19 1.2.1.1. Euroopa Komisjon!.......................................................................19 1.2.1.2. Euroopa väärtuste uuring!...........................................................22 1.2.1.3. Euroopa sotsiaaluuring!...............................................................23 1.2.1.4. Maailma väärtusuuring!................................................................24 1.2.1.5. OECD !............................................................................................25 1.2.1.6. Network of socio-economic experts in the non-discrimination field!............................................................................................................25 1.2.1.7. Soome demograafiauuringute instituut!....................................25

1.2.2. Eesti uuringud!...............................................................................26 1.2.2.1. Justiitsministeerium!....................................................................26 1.2.2.2. Sotsiaalministeerium!...................................................................27 1.2.2.3. Tervise arengu instituut !..............................................................29

1.3. Uurimused/ülevaated gei-liikumistest, LGBT inimeste kogemustest ja nende tõlgendustest, avalikus arvamuses ilmnenud hoiakutest LGBT inimeste suhtes.!............................................................................................29 1.3.1. Rahvusvahelised uuringud!...........................................................29 1.3.1.1. The EMIS project!.........................................................................29

1.3.2. Eesti uuringud!...............................................................................30 1.3.2.1. Tervise Arengu Instituut!..............................................................30 1.3.2.2. Tartu Ülikool!.................................................................................33 1.3.2.3. Tallinna ülikool!.............................................................................40 1.3.2.4. Eesti Kunstiakadeemia!................................................................46

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

-5

1.3.2.5. Tartu Tervishoiu Kõrgkool!..........................................................46 1.3.2.6. Kõrgem Usuteaduslik Seminar!...................................................46 1.3.2.7. Kolmanda sektori organisatsioonid!...........................................46

1.3.3. Artiklid ja ettekanded!....................................................................48

II PEATÜKK. LGBT kogukonna arvamused ja ootused – süvaintervjuude kokkuvõte !.............................................................49 2.1. LGBT kogukond!......................................................................................51 2.2. LGBT inimeste eri valdkondade probleemid!........................................52 2.3. Uurimused!...............................................................................................55 2.4. Teenuste vajadus!....................................................................................59 2.5. LGBT temaatika kajastus meedias!.......................................................60 2.6. Koolitusvajadus!......................................................................................61 2.7. Arengusuundumused!.............................................................................62

III PEATÜKK. Kokkuvõte ja soovitused edasisteks uuringuteks ja seireandmete kogumiseks!..............................................................65 3.1. Uurimuste üldiseloomustus!..................................................................65 3.2. Teemavaldkonnad ja lüngad!..................................................................68 3.3. Edasised vajalikud uurimissuunad ning teemad!................................70

Kokkuvõte !.........................................................................................73 Lisad!..................................................................................................74 Lisa nr. 1. Intervjueeritute nimekiri!..............................................................74 Lisa nr. 2. LGBT organisatsioonid, suhtlus- ja ja teabeportaalid Eestis!.75 Lisa nr. 3. Euroopa Nõukogu otsus ja soovitused!.....................................86 Lisa nr. 4. Rahvusvahelise Pereplaneerimise Liidu deklaratsioon!...........91 Lisa nr. 5. The Yogyakarta Principles!........................................................121

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

-6

Sissejuhatus Seksuaalsus on kõigis ühiskondades inimeseks olemise lahutamatu osa. Samal ajal, kui üksikisikud kogevad, olenevalt sisemistest ja välistest faktoritest, oma seksuaalsust erinevalt, peaksid seksuaalsusega seotud inimõigused, nende kaitse ja edendamine olema kõikjal ja kõigile inimestele ühtemoodi tagatud. Lisaks, seksuaalsust peaks tunnustama kui inimelu positiivset osa. Seksuaalõigused on universaalsed inimõigused, mis põhinevad inimeste vabadusel, väärikusel ja võrdsusel.1 Homoseksuaalsust ei peeta juba pikka aega ei kuriteoks, haiguseks ega hälbeks, samuti mitte ainult LGBT inimeste endi individuaalseks probleemiks, vaidsee on ajas muutuv mõiste, mille konkreetne sisustamine sõltub ühiskonnas eksisteerivatest arusaamadest, suhtumistest ja kokkulepetest. Suhte ja seksuaalsuse standardid on muutunud ja üha muutumas. Inimese kategoriseerimine mehe või naisena on jäämas kitsaks ja tulevikus tuleb ka Eestis seda spektrit avardada – lisaks homoseksuaalidele ja biseksuaalidele tuleb arvestada transseksuaalide ja ehk paljude muudegi identiteetidega. Lesbi– ja geiliikumine on suhteliselt uus nähtus, selle eelduseks Eestis sai ideoloogiliste piirangute hajumine nõukogude režiimi nõrgenedes. Sõltumatu ajakirjanduse teke võimaldas seksuaalvähemustel oma hääl kuuldavale tuua. Esimeste gei– ja lesbitutvumiskuulutuste avaldamise tulemusel hakkasid kogunema tulevaste organisatsioonide algtuumikud. Diskrimineerimisvastast võitlust käsitleva EL-i uuringu2 tulemuste põhjal selgub, et liikmesriikides ei olda kuigi palju kursis seadustega, mis keelavad otsese ja kaudse diskrimineerimise soo, rahvuse, rassi, vanuse, seksuaalse sättumuse, puude, usutunnistuse või veendumuste alusel. Uuringust ilmneb, et ainult iga kolmas kodanik teab oma õigusi juhtudel kui ta peaks langema diskrimineerimise või ahistamise ohvriks. Samas on EL-i kodanike meelest diskrimineerimine nende riigis ikka veel laialt levinud (64%) ja nad sooviksid, et see olukord muutuks. Valdav enamik eurooplastest on arvamusel, et puuetega inimesed (79%), mustlased (77%), üle 50-aastased (69%) ja teistest rahvustest isikud (62%) on ühiskonnas ebasoodsas seisundis. Eesti on kuulub liikmesriikide hulka, kus elanikud paljuski ei tea ega tunne diskrimineerimise olemust ning pigem arvatakse, et diskrimineerimine on harva esinev nähtus. On selge, et kui inimesed ei tea oma põhiõigusi, ei oska nad hoiduda ka teiste inimeste põhiõiguste rikkumisest. Küllap on vajadus kiireks õigusloomeks Eestis tinginud ka selle, et laiemale avalikkusele on seni jäänud avamata ja selgitamata sellised põhimõisted nagu õigusriiklus, inimõigused, demokraatia, inimväärikus, võrdsus ja solidaarsus nende euroopalikes tähendustes. Sotsiaalset õiglust käsitletakse siiani peamiselt majanduslike ressursside omamise aspektist.

Seksuaalõigused: Rahvusvahelise pereplaneerimise Föderatsiooni deklaratsioon. http://www.ippf.org/NR/ rdonlyres/317E5FAA-A05A-4B95-9468-E5DA1D053EBD/0/Declaration_Estonian.pdf 2

Eurobaromeetri uuringud nr 227, 263, 317 diskrimineerimise ja ebavõrdsuse kohta.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

-7

Lissaboni lepingu jõustumisega sai Eestile õiguslikult siduvaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta. ELi põhiõiguste harta artiklis 21 on selgesõnaliselt sätestatud igasuguse diskrimineerimise, sh seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keeld. Erinevalt Euroopa vanematest liikmesriikidest, kus LGBT inimeste õiguste teemadel on avaldatud mahukaid kogumikke enam kui kümmekond aastat,3 on Eesti õigusteadlaste ja uurijate jaoks see ikkagi suhteliselt uus teema. 2010. aasta aruandes homofoobia, transfoobia ning seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel diskrimineerimise kohta käsitles Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ka transseksuaalide õigusi, mis on lisatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse 2010.– 2015. aasta strateegiasse. Põhimõtteliselt tuleb direktiivide 2004/113/EÜ ja 2006/54/ EÜ sätete rakendamisel arvesse võtta soolist identiteeti. Näiteks on vaja üle vaadata lahutusega seotud nõuded, mis võivad olla vastuolus transseksuaalide õigusega väärikusele ja puutumatusele.4 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee otsus5 ja soovitus6 seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise meetmetest annab ka Euroopa Liidu liikmesriikidele suuniseid, mille abil parandada LGBT kogukonna õiguste austamist, kaitset ja toetamist. Meetmed puudutavad õiguslikke ja poliitilisi küsimusi diskrimineerimise vältimiseks järgmistes valdkondades: vihakuriteod ja vihakõne; ühinemisvabadus ja väljendusvabadus, õigus era- ja pereelu austamisele, tööhõive, haridus, tervis, eluase, sport, õigus varjupaigale. (Vt. Lisa nr 4) 2011.a. võttis ÜRO Inimõiguste Nõukogu vastu resolutsiooni inimõiguste rikkumisest, mis lähtuvad seksuaalsest orientatsioonist või soolisest identiteedist. See on selle organisatsiooni LGBT inimeste teemaline esimene selge seisukohavõtt Inimõiguste ülddeklaratsiooni valguses. Rahvusvaheline pereplaneerimise föderatsioon7 (International Planned Parenthood Federation, IPPF) on vastu võtnud deklaratsiooni8 seksuaalõigustest, mis lähtub põhimõttest, et seksuaalõigused on seksuaalsusega seotud inimõigused. Deklaratsioon seksuaalõigustest rõhutab, et kõik isikud on sündinud vabana ja võrdsena nii eneseväärikuselt kui õigustelt ja neil peab olema sool või seksuaalsusel põhineva diskrimineerimise vastu võrdne kaitse seaduse ees. Loomulikult peavad seadused ka kõiki isikuid võrdselt kohtlema. Deklaratsioonis on sõnastatud inimeste põhiõigused: igaühel on õigus osaleda ühiskonnaelus olenemata soost või seksuaalsusest, kõigil isikutel on õigus elule ja isikuvabadusele, turvalisusele ja kehalisele terviklikkusele, eraelu puutumatusele, 3

Andrew Clapham and Gees Waalduk. Homosexuality: a European Community issue: essays on lesbian and gay rights in Euopean Law and Policy. European Human Rights Foundation. Dordctreht, Boston. London. Kluwer Academic Punlishers. 1993. 4

Lesbide, geide, bi- ja transseksuaalide õigused Euroopa Liidus. http://fra.europa.eu/fraWebsite/attachments/FRA-Factsheet-Homophobia-Study-2010-FS1_ET.pdf 5

Resolution 1728 (2010)1 Discrimination on the basis of sexual orientation and gender identity. CoE Text adopted by the Assembly on 29 April 2010 (17th Sitting). http://assembly.coe.int/Main.asp?link=/Documents/AdoptedText/ta10/ERES1728.htm 6

Recommendations on measures to combat discrimination on grounds of sexual orientation or gender identity http://assembly.coe.int/Documents/AdoptedText/ta10/EREC1915.htm 7

IPPF - www.ippf.org

Sexual rights: an IPPF declaration http://www.ippf.org/en/Resources/Statements/

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

-8

õigus olla tunnustatud seaduse ees ja vabalt otsustada oma seksuaalsuse üle, valida seksuaalpartnereid, kogeda täielikult oma seksuaalset potentsiaali ja naudingut, õigus mõtte-, arvamus- ja väljendusvabadusele sh. seksuaalsust, seksuaalset suundumust, soolist identiteeti ja seksuaalõigusi puudutavates küsimustes, õigus tervisele ja haridusele, õigus valida, kas abielluda või mitte, kas planeerida ja rajada peret või mitte, kas ja millal saada lapsi ning otsustada vabalt ja vastutustundlikult oma laste arvu ja nende sündimise aja üle keskkonnas, kus seadused ja poliitika tunnustavad peremudelite mitmekesisust, kaasa arvatud mudelid, mis ei ole määratletud põlvnemise või abieluga. Tagatud peab olema õigus esitada arupärimine neile, kelle kohustuste hulka kuulub seksuaalõiguste toetamine. Deklaratsioon näitab , kuidas põhilised inimõigused rakenduvad seksuaalsusele. (Vt. Lisa nr 5) Rahvusvahelistes lepingutes ja siseriiklikes seadustes kehtestatud inimõiguste normid, eelkõige diskrimineerimise keeld on siiski ainult toetavaks raamistikuks, mis pakub võimalusi oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Sama oluline on järgida inimõiguste kaitstust igasuguste otsuste puhul, kuivõrd riiklikus poliitikas osatakse näha seadusaktide ning otsuste mõju erinevatele ühiskonnagruppidele. Kõige olulisem on aga see, mis toimub ühiskonnas, kogukondades, töökohas, koolis, perekonnas, meedias jne. Takistused tulenevad peamiselt püsivast sallimatusest ja negatiivsest suhtumisest LGBTkogukonda. Sallimatus ja eelarvamused on enamasti seotud teadmatusega – seetõttu on üha olulisem uute teaduslike teadmiste loomine. Kui mujal riikides alustati soolisuse ja LGBT teemade alaste uuringutega juba 1970.tel, siis Eestis on sellelaadsed uuringud alles algusjärgus. Ilmunud on küll üksikud avalikkusele kättesaadavad raamatud ja väljaanded või teemakäsitlused alapeatükkidena9 mõne laiema teema all, aga teaduslikud käsitlused jäävad sageli vaid käsikirjadena ülikoolide osakondadesse või raamatukogudesse.

Andmete kogumisest Ülevaate koostamiseks selgitati välja nii Eestis kui väljaspool Eestit Eesti kohta tehtud uuringud ja teadustööd LGBT inimeste õiguste ja olukorra kohta, keskendudes eelkõige õigus– ja sotsiaalvaldkonnale. Materjalide otsingul alustati rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonide raportitest ja ülevaadetest: Euroopa Nõukogu (Council of Europe), EL Põhiõiguste Agentuur (European Union Agency for Fundamental Rights, FRA), Rahvusvaheline Gei– ja Lesbiinimõiguste Komisjon (IGLHRC), mis kogub teavet LGBT olukorra kohta ka mujalt riikidest kui USA,10 Rahvusvaheline Geide ja. Lesbide Assotsiatsioon (ILGA),11 selle Euroopa ühendus (ILGA Europe),12 Rahvusvahelise homofoobiavastase päeva veebiportaal (International Day Against Homophobia ja Transphobia, IDAHO),13 transsooliste rühmitused nagu IGTA (International Gender Transient Affinity)14 ning

Niiberg, T. Naiseks, emaks, daamiks. AS Atlex, 2008, ptk. 12 – Lesbiline, biseksuaalne ja transseksuaalne tüdruk (naine). 10

International Gay and Lesbian Human Rights Commission http://www.iglhrc.org/cgi-bin/iowa/home/index.html

International Lesbian and Gay Association http://ilga.org/

http://www.ilgaeurope.org/

http://www.dayagainsthomophobia.org/-IDAHO-english,41-

http://reocities.com/WestHollywood/6456/estonia

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

-9

Eesti LGBT organisatsioonide veebilehtedelt ja portaalidest, Eesti riigiasutuste veebilehtedelt. Töö käigus selgitati välja teemakohased Euroopa Komisjoni avaliku arvamuse uuringud, üleeuroopalised sotsioloogilised longituuduuringud. Eesti uuringute, sh LGBT teemaliste bakalaureuse– ja magistritööde väljaselgitamisel kasutati RR andmebaase DART-Europe E-theses Portal,15 eesti õigusbibliograafia andmebaasi16 ja võrguteavikuid,17 andmebaasi DSapce,18 Eesti sotsiaalteaduste andmearhiivi ESSTA, Rahvatervise raamatukogu andmebaasi,19 Tallinna Ülikooli raamatukogu, kõrgkoolide õigus– ja sotsiaalvaldkondade instituutide veebilehed jne. Lisaks viid otsingud läbi Googleʼi otsimootoriga LGBT teemat identifitseerivate märksõnadega: seksuaalvähemused, gei, lesbi, LGBT, homoseksuaalsus, samasoolised, transinimesed, seksuaalne orientatsioon, seksuaalne sättumus ja diskrimineerimine. Nii mõnegi üliõpilastööni jõuti läbi teistes töödes toodud viidete. Kümnendi algusperioodil tehtud uurimused saadi isiklikult L. Kotteri käest. Otsinguid rahvusvaheliste uuringute väljaselgitamiseks sotsiaalteaduslikest andmebaasidest (Sociological Abstracts, PAIS (poliitikateadused), ERIC (haridusuuringud) teostati järgmiste märksõnadega: gay, lesbian, bisexuality, GLBT, LGBT, transgender, gender identity, Queer Theory, homosexuality, homophobia. Arvukad institutsioonid juhivad tähelepanu sellele, et naiste vastu suunatud vägivalla uurimisel tuleb arvestada ka soolist vägivalda seksuaalse orientatsiooni tõttu (OECD), aga Eestis tehtud vägivalla uuringud pole seda seni arvestanud, seetõttu jäeti analüüsist välja põhiliselt soolise ebavõrdsuse teemalised tööd. Infootsingu käigus selgusid 6 rahvusvahelist organisatsiooni, kes lisaks ÜRO inimõiguste alaste konventsioonide komiteedele ja Euroopa Komisjonile koguvad ja analüüsivad ja avalikustavad andmeid Eesti LGBT kogukonda kuuluvate isikute õigusliku ja sotsiaalse olukorra kohta, 6 Eesti kõrgkooli, kus on kaitstud teemakohaseid magistri– ja bakalaureusetöid, kaks ministeeriumi, mis on avaldanud uurimusi ning Tervise Arengu Instituut, mis on keskendunud seksuaalkäitumise ja tervise teemadele. Töö käigus selgusid välja 10 rahvusavahelist seireuuringut (longituuduuringut), mis keskenduvad diskrimineerimise, sallivuse ja väärtuste ning sotsiaalse keskkonna arengute mõõtmisele, 10 magistri–, 16 bakalaureuse–, 2 diplomi– ja 1 seminaritööd ning 15 muud uuringut, mis puutavad LGBT kogukonna problemaatikat. 15

Euroopas kaitstud väitekirjad: http://www.dart-europe.eu/basic-search.php

Bibliographia Juridica Estonica: http://www.nlib.ee/public/documents/valjaanded/BIE/BIE2009.pdf (Nimestikku on koondatud 2009. a. Eestis ilmunud õigusteaduslik kirjandus, samuti on püütud registreeritud välismaal ilmunud Eesti õigussüsteemi käsitlev kirjandus ja Eesti juristide mujal avaldatud kirjutised. Lisatud on Tartu Ülikooli ja Akadeemia Nord õigusteaduskonnas kaitstud teadustööd). 17

Bibliographia iuridica Estonica 2008 = Eesti õigusbibliograafia [võrguteavik] / koost.Maia Ruttu ; toim. Katrin Ordlik, Gerli Eero. - Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2009. - 174 lk. http://www.nlib.ee/vvfiles/0/BIE2008.pdf 18

A/b DSapce Tartu Ülikoolis kaitstud väitekirjad alates 2004.a. http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/3 19

RaTeRa – Rahvatervishoiu raamatukogu. Raamatukogu andmebaasi on lisatud alates 2008. aastast rahvatervishoiu valdkonnas Eesti andmetel avaldatud teadusartiklite viited http://rahvatervis.ut.ee/

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 10

Suur osa teemasid seostub kooselu tunnustamise õiguslike küsimustega ja seksuaaltervisega, aga üpris põhjalikult on kirjeldatud ka ühiskonnapoolseid hoiakuid ja suhtumisi ning LGBT inimeste endi arvamusi ja ootusi. Valdav osa uurimustest lähtub õiguslikust analüüsist ja kvantitatiivsetest küsitlusandmetest. Viimastel aastatel on suundumus kasutada kvalitatiivseid andmekogumis- ja –töötlemise meetodeid. Tinglikult võib uurimused rühmitada kolme suuremasse küsimusteringi: • kehtiv õigus ja selle analüüsid; • ühiskonnas valdavate väärtushoiakute (sallivus-tolerantsus), sh. Heteronormatiivsust ja võimuküsimusi kirjeldavad ja kaardistavad uuringud; • LGBT inimeste erinevate gruppide spetsiifilised vajadused ja võimalused ühiskonnaelu valdkondades (tervishoid, kaitsevägi, diskrimineerimine, identiteet jms). Eesti LGBT inimeste olukorda peegeldavad uuringud on toodud institutsioonide kaupa ja kronoloogilises järgnevuses, kus eespool on uuemad publikatsioonid ja uurimistööd. Iga töö puhul on võimaluse korral avatud see osa põhisisust, mis on seotud LGBT inimestega või hoiakutega nende kohta. Juhul, kui uurimused on elektrooniliselt kättesaadavad, on toodud ka link täistekstile, muudel juhtudel vaid viidetele. Varasemad uurimused on nii mõnigi kord vaid paberkandjal ja eeldab pöördumist autori või vastava ülikooli või organisatsiooni poole. Analüüsi raames viid läbi süvaintervjuud riigiasutuste, uurimisinstitutsioonide ja Eesti LGBT (lesbi, gei, bi- ja transseksuaalsete) organisatsioonide esindajatega LGBT inimeste igapäevaste probleemide ja seni läbiviidud ning vajatavate uuringute kaardistamiseks. Kokku viidi läbi 18 intervjuud, millest 11 toimus näost-näkku meetodil ja 7 telefoniintervjuu/meili teel. Intervjueeriti riigiasutuste, uurimisasutuste ja LGBT organisatsioonide esindajaid. Intervjuudes väljendatud seisukohti ei tooda nimeliselt välja. Informatsiooni kasutati eelkõige koondpildi loomiseks LGBT inimeste olukorrast Eestis, LGBT kogukonnast endast, LGBT inimeste probleemidest, uurimuste ja teenuste vajadusest, meedia rollist, LGBT valdkonna teadlikkuse tõstmisest ning arengusuundumustest. Intervjuude analüüsi tulemusena selgusid olulisemad teemavaldkonnad ja probleemid, aga ka soovitused edasiste uuringute korraldamiseks. Aruande esimene peatükk annab ülevaate uuringutest, teine peatükk intervjuudest selgunud probleemidest ja ettepanekutest, kolmas peatükk sisaldab soovitusi edasiseks uurimistegevuseks ja andmekogumiseks.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 11

I PEATÜKK. LGBT inimeste õigusliku ja sotsiaalse keskkonna alased uurimused Peatükis kirjeldatakse rahvusvaheliste organisatsioonide poolt läbi viidud võrdlusuuringuid, Eesti valitsusasutuse uurimust ning avalik-õiguslike ülikoolide üliõpilastööde raames teostatud analüüse LGBT inimeste õiguste kaitstusest.

1.1. Õigusteaduslikud analüüsid Eesti õiguse kohta, mis puudutavad LGBT inimeste õigusi. 1.1.1. Rahvusvahelised inimõiguste kaitstust jälgivad organisatsioonid Inimõiguste kaitstust analüüsivate raportite üheks eesmärgiks on rõhutada rahvusvaheliste inimõiguste normide universaalset kehtivust, selgitada inimõiguste teema tähtsust, kindlustada valitsustepoolne inimõiguste järgimine.20 Kõnealused raportid toovad välja taksitusi, mis piiravad õiguste kasutamist, võrdseid võimalusi, riivavad võrdsusõigusi jms. Osa raportitest sisaldab soovitusi nii siseriiklikeks kui rahvusvahelisteks meetmeteks, muudatusteks, et kindlustada eri osapoolte (MTÜ-d, valitsused, poliitilised parteide tegevus vastuvõetud soovituste rakendamiseks vaatlusalustes valdkondades). Lisaks on nii mõnelgi juhul välja töötatud üksikasjalikud metoodikad, mis tagavad võrreldavuse eri riikide vahel ja ajaliselt ka siseriiklikult. Eksperthinnangutena saab arvestada ÜRO inimõiguste komitee soovitusi Eestile seoses ÜRO poliitiliste ja kodaniku õiguste rahvusvahelise pakti ja muude inimõiguste alaste konventsioonide täitmisega. Soovitused sisaldavad mitmeid punkte seoses LGBT inimeste õigusi puudutavate küsimustega ja tõstatavad küsimuse Eesti võrdse kohtlemise seaduse tegeliku mõju ja efektiivsuse kohta. 1.1.1.1. Euroopa Nõukogu Discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity in Europe, 2nd edition. Council of Europe, September 2011 http://www.coe.int/t/Commissioner/Source/LGBT/LGBTStudy2011_en.pdf

Aruandes mõõdetakse Euroopariikide elanike nõustumist-mittenõustumist seoses erinevate väidetega. Näiteks väidet, et homoseksuaalsed abielud peavad olema lubatud kogu Euroopas, nõustus Eestist 21% vastanutest, vaid 1% nõustus väitega, et homoseksuaalsetel paaridel peaks kogu Euroopas olema lapsendamisõigus. 1.1.1.2. EL Põhiõiguste Agentuur (FRA) European Union Agency for Fundamental Rights, “Homophobia and Discrimination on the grounds of Sexual Orientation and Gender Identity in the European Union Member States: 20

De jure analüüsid selgitavad välja, kas kõigi õigused on kaitstud, olenemata sellest, kui suure sotsiaalse grupiga on tegemist.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 12

Part 1 – Legal Analysis”, 2008; “Homophobia and Discrimination on Grounds of Sexual Orientation and Gender Identity in the European Union Member States:

(Homofoobia ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel Euroopa Liidu liikmesriikides: 1. osa – õiguslik analüüs. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet 2008.) Liikmesriikide õiguslikku olukorda analüüsiva aruande koostas agentuuri õigusekspertide võrgustik Haruoja, Merle; Käsper, Kari ja Meiorg, Marianne (2008). Thematic Legal Study on Homophobia and Discrimination on Grounds of Sexual Orientation (Estonia) [Temaatiline oigusuuring homofoobiast ja diskrimineerimisest seksuaalse sattumuse alusel (Eesti)]. EL Põhiõiguste Agentuur, veebruar 2008. http://fra.europa.eu/fraWebsite/attachments/FRA-hdgso-NR_EE.pdf. Part II – The Social Situation”, 2009; “Homophobia, Transphobia and Discrimination on Grounds of Sexual Orientation and Gender Identity: 2010 Update – Comparative Legal Analysis”, 2010.

Homofoobia ja diskrimineerimine seksuaalse sattumuse ja soolise identiteedi alusel Euroopa Liidu liikmesriikides: 2. osa – sotsiaalne olukord.2009. a. Andmed on kogutud intervjuudest LGBT organisatsioonidest, küsitlusega võrdse kohtlemise eest vastutavatest institutsioonidest liikmesriikides kombineeritult akadeemilises kirjanduses ilmunuga ja Eurobaromeetri uurimustega. EL Põhiõiguste Agentuuri aruannetest selgub, kuivõrd varieeruv on homo-, bi- ja transseksuaalide õiguste kaitse kogu Euroopas. Aruanded keskenduvad järgmistele teemavaldkondadele: • • • • • • • • • • • • •

Hoiakud LGBT inimeste suhtes Kogunemisvabadus Vihakuriteod ja vihakõne Meedia Tööturg Haridus Tervishoid Usuinstitutsioonid Sport Asüüliõigus Mitmene diskrimineerimine Transinimesed Teadmiste tõstmine uurimuste ja andmekogumiste abil

Kuna LGBT teema on tähelepanu alla kerkinud alles 1990-te lõpust ja 2000-te algusest, pole aruannetes kuigi palju statistilisi andmeid. Seetõttu on üheks aruannete osaks sotsiaalne analüüs, mis püüabki välja selgitada nii selliste andmete puudumise kui seose isikuandmete ( seksuaalse orientatsiooni) kaitse normidega. 2009.a. uuringu kohaselt toetas samasooliste inimeste abielusid 21% Eesti elanikest, Lätis 12% ja Leedus 17% elanikest.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 13

EL Põhiõiguste Agentuur (2010). Homophobia, transphobia and discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity. 2010 Update. Comparative legal analysis. (Homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimine seksuaalse orientatsiooni ja soo identiteedi alusel. 2010. aasta täiendus. Võrdlev õigusabaluus) http://www.fra.europa.eu/fraWebsite/attachments/FRA-LGBTreport-updatecorr2010.pdf.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruanne „Homophobia, transphobia and discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity” (Homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel ning sooline identiteet) osutab kolmele probleemile, millega lesbid, geid, bi- ja homoseksuaalid Euroopa Liidus kokku puutuvad. Uuringus tuuakse välja kuus põhilist (omavahel seotud) küsimust, mille puhul liikmesriikides on nii positiivseid kui ka negatiivseid suundumusi. Olulisemateks teemavaldkondadeks, mida õiguslikust ja sotsiaalsest aspektist peaks silmas pidama, on kogunemis- ja sõnavabadus, vaenuõhutamise ja vihakuritegude kriminaliseerimine, transseksuaalide ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine, vaba liikumine ja perede taasühinemine (probleemid seoses samasooliste isikute partnerluste või abielude tunnustamise/mittetunnustamisega), LGBT kogukonna liikmetest varjupaiga taotlejate rahvusvaheline kaitse (kas varjupaiga taotlejatel, kes soovivad kaitset oma seksuaalsest sättumusest või soolisest identiteedist tingitud tagakiusamise eest, on/ei ole õigus seda saada, kui nad saavad elada oma riigis endi seksuaalsust ja soolisust paljastamata), soovahetusega seotud õigusliku tunnustuse ja võrdse kohtlemise tagamine kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Põhiõiguste Agentuur on avaldanud väljaande „Verbaalne vaenamine ja vihakuriteod seksuaalvähemuste (LGBT) hulka kuuluvate isikute vastu“, mis juhib tähelepanu selliste tegude kriminaliseerimise olulisusele. http://fra.europa.eu/fraWebsite/attachments/Factsheet-homophobia-hate-speechcrime_ET.pdf 1.1.1.3. Amnesty International Summary of Amnesty International's Concerns in the Region (Europe and Central Asia) July – December 2006.

Viidatakse Eestis toimunud prideʼst osavõtjate ründamisele ennast natsionalistidena määratlenud grupi poolt (12. august) ning politsei mittesekkumisele. 1.1.1.4. Rahvusvaheline lesbija geiassotsiatsioon (ILGA) ILGA State-Sponsored Homophobia Report A World Survey of Laws Prohibiting Same Sex Activity Between Consenting Adults 2011 http://old.ilga.org/Statehomophobia/ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2011.pdf

The research, by Eddie Bruce-Jones & Lucas Paoli Itaborahy, Birkbeck College School of London, United Kingdom was updated in May 2011.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 14

1.1.1.5. Rahvusvahelise lesbija geiorganisatsiooni Euroopa esindus (ILGA Europe) ILGA-Europe Annual Review: The Human Rights Situation of LGBTI People in Europe Rainbow Europe Map and Index (May 2011) http://www.ilga-europe.org/home/publications/reports_and_other_materials

Indeks ja kaart näitavad, kuidas Euroopa riikides tunnustatakse LGBT inimeste inimõigusi. Võrreldakse sõnaselget kaitstust diskrimineerimise eest seksuaalse orientatsiooni ja soolise identiteedi alusel, transinimeste õigusi, samasooliste paarisuhte tunnustamist, Samasooliste vanemaõigusi, seksuaalse orientatsiooni ja soolise identiteedi tõttu vihakõne ja vihakuritegude kriminaliseerimist, ühinemisvabaduse kaitstust, demonstratsioonide lubatust jms. ILGA Europe, Same-sex marriage and partnership: country-by-country, http://www.ilga-europe.org/home/guide/country_by_country

1.1.1.6. IDAHO report 2011 – Estonia http://www.dayagainsthomophobia.org/spip.php?page=fiche&id_mot=129&lang=en

Viidatakse arengutele Eestis – soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tegevusele, meeleavaldusele, Eesti geinoorte tegevusele. 1.1.2. Eesti õigusteaduslikud uurimused, õigusanalüüsid Õigusteaduslikes uurimustes on keskendutud seaduste vastavusele EL ja muude rahvusvaheliste lepetega, nende rakendamisele ja analüütilisele võrdlemisele teiste riikide vastavate seadustega, samuti sotsiaalses praktikas ilmnevatele lünkadele. Suurem osa töödest käsitleb samasooliste paaride kooselu tunnustamise ja sellega seotud valdkondade õiguslikke aspekte. 1.1.2.1. Justiitsministeerium Olm, Andra. Mitteabieluline kooselu ja selle õiguslik regulatsioon : [võrguteavik]. - Tallinn : Justiitsministeerium, 2009. - 96 lk. - Bibl. lk. 88-96. http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44568/Partnerlussuhted_anal %FC%FCs_09.07.2009.pdf

Töö eesmärgiks on analüüsida: millised on ühiskonna ootused mitteabielulise kooselu reguleerimise suhtes; kas on põhjust rääkida samasooliste paaride diskrimineerimisest Eestis seaduse tasandil; kas praegune mitteabielulise kooselu õiguskorraldus on abieluga võrreldes ebaõiglane; milline mudel sobiks kõige paremini Eesti vajadustele ja mis riiki tasuks võtta eeskujuks. Väljaanne avab mitteabielulise kooselu mõiste ja olemuse, olulisemad põhiõiguste kaitset tagavad allikad (eraelu puutumatuse, perekonnaellu puutumatuse ja kaitse, abielu kaitse ja õiguse abielluda, võrdsuspõhiõiguse), annab ülevaate mitteabielulise kooselu regulatsioonimudelitest ja õiguslikest aspektidest. Analüüsis puudutatakse õigusküsimusi, mis mitteabielulises kooselus probleeme tekitavad: partnerluse sõlmimise eeldused (vanus, suguluse keeld

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 15

jm), varalised suhted (ühiselt soetatud vara kuuluvus), üürisuhted (ühine eluase), lastega seotud küsimused (lapsendamine), pärimisõiguslikud küsimused, lahuselu ja partnerluse lõpetamine, partneri ülalpidamise küsimused. Üks alapeatükk (3.2.2., lk 45-55) käsitleb samasooliste paaride abielu. Lisaks õiguslikule analüüsile ja võrdlusele teiste riikide seadustega viidatakse töös muudest uuringutest21 selgunud hinnangutele, mis on antud samasooliste paaride kooselu puudutavatele väidetele. Analüüsis rõhutatakse, et kolmandiku vastajate arvates ei saa samasooliste paaride kooselu tunnustada ning ligi poolte arvates ei peaks samasoolistel paaridel olema võimalik oma kooselu ametlikult kinnitada. 1.1.2.2. Tartu Ülikool Magistritööd Valk, Liis. Pererände regulatsioon Eestis ja haldusorganite võimalused fiktiivsete perekonnasuhete tuvastamiseks.Magistritöö. juhendaja: Aare Reenumägi. Tartu Ülikool, õigusteaduskond avaliku õiguse instituut. Tallinn, 2010. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15181/Valk_Liis.pdf?sequence=1

Töös võrreldakse Eesti õigust EN direktiividega – perekondade taasühinemise direktiivi22 ja direktiiviga, mis tagab EL kodanike ja nende perekonnaliikmete õiguse vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil.23 Eesti õiguse võrdleva analüüsi käigus viitab autor nn. muudele kooselulistele suhetele, sh homo- ja transseksuaalsetele suhetele, seostades neid Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohaga, et perekonnaelu võib eksisteerid peale abielu ka muude de facto perekonnasuhete puhul ning et sel juhul hinnatakse kooselu olemasolu, suhte kestvust, laste olemasolu või muul viisil üksteisele pühendumise märke.24 Töö autori väitel seda põhimõtet õigus praktikas rakendatud pole). Olesk, Margot. Kinnipeetava õigus vanglavälisele suhtlemisele.Magistritöö. Juhendaja: Madis Ernits. Tartu Ülikool, õigusteaduskond. Tartu, 2010. http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=52419/Olesk+MA.pdf

Magistritöös analüüsib autor ühte olulist kinnipeetava õigust: õigust vanglavälisele suhtlemisele kui inim- ja põhiõigust. Uurimuses hinnatakse kriitiliselt, kuidas ja millises ulatuses need õigused Eestis realiseeruvad ja millised on vanglavälise suhtlemise olulised inim- ja põhiõiguslikud aspektid ning kehtiva õiguse võimalikud probleemkohad seaduse ja põhiseaduse tasandil ning EIÕK kontekstis.

Järviste, L., Kasearu, K., Reinomägi, A. Abielu ja vaba kooselu: trendid, regulatsioonid, hoiakud. Sotsiaalministeeriumi toimetised 2008 nr 4. 22

Council Directive 2001/55/EC on minimum standards for giving temporary protection in the event of a mass influx of displaced persons - July, 21st 2001

23 Council Directive 2004/38/EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their family members to move and reside freely within the territory of the Member States amending Regulation (EEC) No 1612/68 and repealing Directives 64/221/EEC, 68/360/EEC, 72/194/EEC, 73/148/EEC, 75/34/EEC, 75/35/EEC, 90/364/EEC, 90/365/EEC and 93/96/EEC. 24

EIK 20.03.1997 otsus X.Y ja C v. Ühendkuningriigid, § 36.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 16

Peatükis 3.2.2.5. Perekondlikud õigused käsitletakse ka homoseksuaalide õigusi (lk 93). Töö põhijärelduseks on, et kinnipeetava vanglaväline suhtlemine on Eestis korraldatud taasühiskonnastumist paremini soosivalt, kui Eesti on kohustatud tagama lähtudes Euroopa inimõiguste konventsiooni miinimumkaitsest või võrreldes Prantsuse vangistusõigusega. Siiski leidub ka kehtivas regulatsioonis erinevaid kitsaskohti. Ligi, Rauno. Riigi kohustus tagada isikute võrdne kohtlemine elukoha muugist saadud tulu maksustamisel. Magistritöö. Juhendaja: Lasse Lehis. Tartu Ülikool, Õigusteaduskond Tallinnas, Avaliku Õiguse Instituut, Tallinn 2009. http://tartu.ester.ee/record=b2444757*est

Käsitleb maailma eri riikide kogemusi, sh viitega samasooliste kooselule puhul nt Kanadas, kus tunnustatakse kooseluna ka samasooliste paaride kooselu Lõhmus-Ein, Karina. Eraelu ja selle elementide õiguslik kaitse. Magistritöö. Juhendaja: prof Kalle Merusk. Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, Riigi- ja Haldusõiguse Õppetool. Tartu, 2004. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/852/ein.pdf?sequence=5

Töö koosneb kolmest osast: eraelu mõiste, õigus eraelu puutumatusele ning eraelu elemendid ja nende kaitse. Töö kolmas osas – eraelu kaitse – on mahukaim ning käsitleb eraelu elementide kaitsevahendeid ja nende kaitsmise võimalusi praktikas. Peatähelepanu all on viis eraelu elementi: füüsiline ja vaimne puutumatus, identiteet, seksuaalelu, isikuandmed ja isiklik ruum. Analüüsitakse eraelu erinevate elementide sisu, õigusallikaid, mis tagavad eraelu elementide kaitse Eestis ning nende õigusallikate vastavust eraelu kaitse vajadustele. Samuti käsitletakse eraelu elementide kaitset Eesti ja Inimõiguste Kohtu praktikas. Kolmandas osas (lk 74-81) käsitletakse ka homoseksuaalsust ning transseksuaalsust: homoseksuaalsus, lk 74-76 (sisaldab Euroopa kaasusi) ning transseksuaalsus, lk 76-81. Järeldus: Isikul on õigus ennast seksuaalselt identifitseerida ja riigil lasub kohustus inimese otsust tunnustada. Bakalaureusetööd Koll, Kristiina. Varaliste suhete reguleerimine samasooliste partnerlussuhetes. BakalaureusetööJuhendaja: Andra Olm.Tartu Ülikool, õigusteaduskond. Tallinn, 2009. http://tartu.ester.ee/record=b2461105~S1*est

Märksõnad: kooselu, homoseksuaalid, samasooliste partnerlus, varaline õigus Kolk, Kätlin. Privaatsus töökohal.Bakalaureusetöö. Juhendaja: Berit Aaviksoo.Tartu Ülikoolõigusteaduskond. Tartu, 2009. http://tartu.ester.ee/record=b2446753*est

Märksõnad: põhiõigused, isikuandmed, privaatsus, töösuhted Narusk, Silja. Homoseksuaalse kooselu reguleerimisest. BakalaureusetööJuhendaja: Liis Hallik .Tartu Ülikooli Õigusinstituut. Tallinn, 2005.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 17

Homoseksuaalsete isikute kooselu reguleerimise teoreetiline lähtekoht, regulatsioon tänapäeval, võimalikkus ja vajalikkus Eestis. Ärmand, Mai. Homoseksualism ja selle õiguslik regulatsioon. Bakalaureusetöö. Juhendaja: Edgar Salumaa. Tartu Ülikool, õigusteaduskond. Tartu, 1996.

Homoseksualismist ajaloos (Kreeka, Rooma, keskaeg – kirikuõigus, ilmalik õigus, uusaeg), homoseksualismist Eestis (enne Eesti Vabariiki, Vabariigi ajal, ENSV ajal); homoseksualism ja tänapäeva Eesti. Vt. ka: Juridica (1996) nr. 6, lk. 301-303. 1.1.2.3. Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse instituudi inimõiguste keskus Käsper, K. Meiorg, M. Inimõigused Eestis 2008-2009. Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudi inimõiguste keskuse aastaaruanne. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, Tallinn, 2010.

Vaadeldakse muuhulgas LGBT ja kaitseväeteenistuse õigusnormide puudumist ja samasooliste partnerluse õiguslikke ja poliitilisi küsimusi – samasooliste abielu tunnustamist Eestis, samasooliste paaride õigusi, kaasaegseid arenguid maailmas. Käsper, K., Meiorg,M. Inimõigused Eestis 2010. Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruanne http://humanrights.ee/wp-content/uploads/2011/09/aruanne2010-et-61.pdf

Peatükis LGBT olukorrast avab Lisette Kampus ülevaate LGBT teemade arengust ja seisust seoses samasooliste paaride õigustega, vastavast kohtupraktikast, õiguskantsleri menetlusest ja käivitunud poleemikast võimaliku partnerlusseaduse osas. Tuuakse Eesti erakondade seisukohad samasooliste kooselu ametliku tunnustamise kohta ning soovitused LGBT inimeste põhiõiguste kaitseks. Kogumik on üks esimesi, milles valgustatakse Eesti erakondade seisukohti LGBT kooselu küsimustes. Bakalaureusetööd Ots, Esti. Samasooliste paaride õiguslik regulatsioon. Bakalaureusetöö. TTÜ. Õiguse Instituut. Tallinn, 2010. http://www.ttu.ee:8080/public/o/oiguse-instituut/loputood/Bak_2009_eesti_k..pdf

1.1.2.4. Akadeemia Nord Magistritööd Koger, Mailis. Samasooliste isikute õigusliku regulatsiooni aktuaalsed probleemid. Magistritöö juhendaja: Enno Oidermaa, konsultant: Tanel Kalmet. Akadeemia Nord, õigusteaduskond. Tallinn, 2005.

Samasooliste isikute õigused rahvusvahelises õiguses, õiguste arengu võrdlev käsitlus, olukord Eestis.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 18

1.1.2.5. Sisekaitseakadeemia Metsar, Pille.Samasooliste seksuaalse ahistamise olemus ja avaldumine vanglas. Lõputöö. Juhendaja Traat, Uno. Sisekaitseakadeemia Justiitskolledž. Tallinn, 2007. http://riksweb.sisekaitse.ee/index.asp?action=102&tid=32158

Märksõnad: Vangid, seksuaalne ahistamine, inimväärikuse alandamine, homoseksuaalsus. 1.1.2.6. Artiklid teadusväljaannetes Wildhaber, Luzius; Diggelmann, Oliver. Euroopa inimõiguste konventsioon ja eraelu kaitse : uuemad arengusuunad / tlk. Madis Ernits, Helen Paliale // Juridica (2007) nr. 1, lk. 3-15. http://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2007/1/120928.SUM.php

Euroopa inimõiguste konventsiooni 8 artiklist, mis käsitleb eraelu kaitset. Ülevaade viimase kümne aasta kohtupraktikast, mis seostub isikuandmete kaitse, transseksuaalsuse, homoseksuaalsuse, eutanaasia ja katseklaasiviljastamisega, välismaalaste õigustega ja isiku kaitsega keskkonnareostuse eest. /Luzius Wildhaber on rahvusvahelise, riigi- ja haldusõiguse professor. Aastatel 1991-2007 oli ta Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik ja 1998-2007 selle president. Oliver Diggelmann on Budapesti Andrassy ülikooli rahvusvahelise õiguse, avaliku õiguse ja õigusfilosoofia professor ja Euroopa Inimõiguste Kohtu presidendi teaduslik kaastöötaja./ Ärmand, Mai. Homoseksualism ja selle õiguslik regulatsioon // Juridica (1996) nr. 6, lk. 301-303. - Bibl. lk. 303. http://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/1996/6/23461.SUM.php

Homoseksualismi õiguslikust regulatsioonist erinevates riikides ja Eestis läbi aegade. Nurmela, Ilona. Arengud rahvusvahelises eraõiguses // Juridica (2000) nr. 4, lk. 249-257. - Bibl. joonealustes märkustes. http://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2000/4/58.SUM.php

Põlvnemisest, samasooliste "abielust" ja sugu vahetanud isikute abiellumisvõimalustest Eesti ja rahvusvahelises eraõiguses. Rooma ja Brüsseli konventsioonidest. Euroopa Liidu õiguse mõjust rahvusvahelisele eraõigusele. Pall, Katre. Mitteformaalsed perekonnad Eestis // Millist perekonnapoliitikat me vajame? : IPROSEC : [artiklikogumik]. Tartu, 2003, lk. 104-114. - Bibl. 8 nim.. - Ka inimõiguslikest, õiguslikest ja majanduslikest probleemidest. Veispak, Teet. Homosexuality in Estonia in the 20th century : ideological and juridical aspects // Sexual minorities and society : the changing attitudes towards homosexuality in the 20th century Europe : papers presented to tehe international conference in Tallinn, May 28-30, 1990. Tallinn, 1991, lk. 105-114. - Bibl. lk. 114. (Papers on history of sexuality).

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 19

1.2. Sotsiaalteaduslikud ja avaliku arvamuse uuringud Lisaks õigusnormidele, on oluline teada kõiki taustategurid, mis LGBT inimeste täisväärtuslikku osalemist ühiskonnaelus soodustada või takistada võivad. Tegurid, mis LGBT inimeste turvalisust mõjutavad, seotud laiema avalikkuse, kitsamasse suhtlusringi (pereliikmed, kooli- ja töökaaslased) kuuluvate isikute kui ka LGBT inimeste endi arvamuste-hoiakutega. Antud osasse on koondatud sotsiaalteaduslikud käsitlused sotsiaalsest seotusest ja sallivusest, mis aitavad valgustada tegureid, mis takistavad teistest erinev olemast. Sotsiaalteaduslikud uurimused aitavad kaardistada Eesti vaimset keskkonda, jagatud tõekspidamisi, ideoloogiaid, arvamusi ja eesmärke, mis vahetult või kaudselt mõjutavad kõiki muid tegelikkuse aspekte LGBT inimeste elus. Suhtumist lesbidesse, geidesse, biseksuaalsetesse ja transsoolistesse inimestesse peetakse kultuuri proovikiviks, selles peegelduvad ühiskonnas kehtiva mentaliteedi sügavamad veendumused ja harjumused.25 1.2.1. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonide uuringud 1.2.1.1. Euroopa Komisjon Alates 1973. aastast viiakse Euroopa Komisjoni toetusel läbi avaliku arvamuse uuringuid kõigis liikmesriikides ja kandidaatriikides eesmärgiga teavitada poliitikategijaid ning toetada komisjoni kommunikatsioonipoliitikat erinevates valdkondades. Standardiseeritud longituuduuringute abil kogutud andmed on kujunenud maailmas unikaalseks andmebaasiks. Alates 1990. aastast viiakse iga uuringu raames läbi ka täiendav andmekogumine (Special Eurobarometer) arvamuste kohta erinevates teemavaldkondades – põllumajanduse, energia, soorollide, perekonna, vanemate elanike, laste, tervise, immigratsiooni, vaesuse, teaduse ja tehnoloogia, töötingimuste, tarbijakäitumise ja liiklusega seotud teemadel. Uuringute käigus küsitletakse igast liikmesriigist ca 1000 elanikku. Nn. välkuuringutega (Eurobarometer flash) alustas Euroopa Komisjon 1990. aastatel. Uurimused tuginevad intervjuudele ja telefoniküsitlustele. Uuringu võib tellida nii Euroopa Komisjon kui ka iga muu EL institutsioon. Erinevalt Eurobaromeetrist on see kiirem, võimaldab leida vajalikke sihtgruppe, kelle arvamusi soovitakse teada saada. Kuni 2005.a. viis selliseid uurimusi läbi EOS Gallup Europe, alates 2006. aastast the Gallup Organization Europe (Gallup Europe – http://www.gallup-europe.be/). Kõik andmed on kättesaadavad veebis: http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ eb_special_en.htm 2006.a. sügisene standarduuring selgitas lisaks üldistele hoiakutele EL suhtes esmakordselt välja ka elanike hulgas kehtivaid väärtusi ja sotsiaalseid aspekte. Special Eurobarometer Discrimination in European Union, 2006-200726 25 Weeks, Jeffrey.Tänapäeva homoseksuaali kujunemine: patust samasooliste abieluni. Konverentsi “Mehed, naised ja teised” avaettekanne, Soouuringute keskus, Tallinna Ülikool, 1.–2. oktoober 2009, http://www.tlu.ee/files/ arts/11706/Ettek535021c020c121aa45c8b1e5f25eee3b.pdf. 26

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_263_sum_en.pdf

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 20

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_263_sum_en.pdf

Alates 2006. aastast on Eurobaromeetri diskrimineerimist käsitlevates uurimustes esitatud mitu küsimust diskrimineerimise ja sellesse suhtumise kohta. Nii on võimalik jälgida ja võrrelda diskrimineerimist puudutavate suhtumiste ja kogemuste arengut nii Eestis kui võrreldes teiste liikmesriikidega. Eurobaromeetri uurimuste raames kogutakse üleeuroopalise pildi jaoks liikmesriikide ja kandidaatriikide andmeid. Lähemalt uuritakse EL-i õigusaktides käsitletud erinevaid diskrimineerimise aluseid: rassi ja etnilise päritolu, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, soolise ning usutunnistuse ja veendumuste alusel. Tegemist on representatiivse valimiga (nt. 2006. a. 1004 küsitletut), küsitlust viivad läbi avaliku arvamuse uuringutele spetsialiseerunud keskused (Emor, Saar-Poll). Küsitlused ei selgita eri maade vaheliste erinevuste põhjuseid – arvamused kujunevad isiklike tähelepanekute ja vahetute kogemuste põhjal, aga sõltuvad suures osas ka ühiskonnas kehtivatest standarditest ja normidest. Näiteks on arusaamad sellest, kuivõrd on levinud diskrimineerimine seksuaalse orientatsiooni põhjal väga varieeruv riigiti. Kui Itaalias peab 73% inimestest diskrimineerimist seksuaalse orientatsiooni tõttu laialt levinuks ja umbes samas suurusjärgus on ka arvamused Küproselt (72%), Kreekast (68%) ning Portugalist (67%), siis Eestis on samalaadsel seisukohal 26% ja Taanis 27% vastanutest. Põhjused on kahe viimatimainitud riigi puhul erinevad. Kõik Baltimaad erinevad muudest liikmesriikidest sellepoolest, et siin on kõige rohkem neid vastajaid, kes ei osanud küsimusele vastata ( 22% Eestis, 20% Leedus, 14% Lätis). 2006. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt kuulusid Eestis elanikud samasooliste paaride õiguste hindamisel Euroopa konservatiivseimate sekka: homoseksuaalsetel paaridel lubaks abielluda 21% ja lapsendada 14% Eestis küsitletud inimestest. Euroopas tervikuna ollakse selles küsimuses märksa vabameelsemad: abielu lubaks 44% ja lapsendamist 33% Euroopa kodanikest. Eesti elanike arvamus kattub pigem uute liikmesriikide kodanike keskmise arvamusega. Homoseksuaalsetel inimestel lubaks Euroopas abielluda eelkõige hollandlased (82%), kõige konservatiivsemad on ses suhtes lätlased (13%) ja Küprose elanikud (14%). Ka lapsendamisega on ülekaalukalt enim nõus hollandlased (69%), järgnevad rootslased alles 51%-ga. Kõige suurem on vastuseis Poolas, Maltal ja Lätis, kus seda lubaks alla 10% kodanikest. Homoseksuaalsete paaride abielude suhtes on Eestis liberaalsemad naised, kellest seda lubaks 26% (meestest vaid 14%). Mida vanem inimene on, seda tõenäolisemalt ei kiida ta homoseksuaalide abielu heaks: sellega oleks nõus 39% alla 25-aastastest, kuid vaid 8% üle 54-aastastest. Ootuspäraselt on selles küsimuses konservatiivsemad madalama haridusega inimesed, samal ajal kui kõrgema haridusega inimesed ei erine hoiakute poolest üldisest keskmisest. Kõige vabameelsemad on õpilased ja üliõpilased. Lapsendamise suhtes meeste ja naiste hoiakud suurt ei erine: seda lubaks 12% meestest ja 16% naistest. Vanuselised eripärad säilivad: alla 25-aastastest lubaks seda 23% ning

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 21

üle 54 aastastest 6%. Haridustaseme lõikes olulisis erinevusi ei ole, aga kõige liberaalsemad on ka selles küsimuses õpilased ja üliõpilased. Arvamuste mõjutajaks on ka see, kas inimesel on homoseksuaalseid sõpru ja tuttavaid. European Commission, Special Eurobarometer 317, “Discrimination in the EU”, 2009. http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_317_fact_ee_ee1.pdf

Eesti vastajad suhtlevad sagedamini kui eurooplased keskmiselt teisest rahvusest või puuetega inimestega. Samas on Eesti vastajate puhul Euroopa keskmisest vähem tõenäoline, et nende tuttavate või sõprade ringi kuulub homoseksuaalseid inimesi, 17% eestlastest väidab, et tal on sõpru-tuttavaid, kes on homoseksuaalid. Kui inimeste vahetu suhtlusringkond hakkab paremini peegeldama neid ümbritseva ühiskonna mitmekesisust, võib oodata diskrimineerimise vähenemist. Peaaegu iga teine Eesti vastaja leidis, et vanusel või puudel põhinev diskrimineerimine on nende riigis üsna sage nähtus, ent 28% arvas, et seksuaalsel orientatsioonil ja 18%, et religioonil põhinevat diskrimineerimist esineb. 14% arvas, et töölevõtmisel võib negatiivselt mõjuda seksuaalne orientatsioon, 52% oli seisukohal, et seksuaalse orientatsiooniga seotud erinevusi peegeldatakse meedias küllaldaselt. Eestlaste enamuse arvates ei sobiks juhtpoliitikuks üle 75 aasta vanune või homoseksuaalist inimene. Enam kui pooled eestlastest (napilt rohkem kui Euroopas keskmiselt) ütlevad, et nad ei tea, millised on nende õigused diskrimineerimise või ahistamise ohvriks osutumise korral Suurem osa Eestis uuringus osalenutest arvab, et Eestis ei ole võetud tarvitusele piisavalt meetmeid kõigi diskrimineerimise vormidega võitlemiseks. See tulemus on madalam Euroopa keskmisest ning ühtlasi ka 4 protsendipunkti väiksem kui 2008. aastal saadud tulemus. Diskrimineerimise või ahistamise ohvriks sattudes kaebaksid Eesti vastajad sellest esmalt politseile. Sageduselt järgmistena mainiti kohtuid ja võrdse kohtlemise edendamise asutusi. Advokaate ja ametiühinguid mainisid Eesti vastajad palju harvemini. Viiendik Eestis küsitletutest ei osanud selles küsimuses oma arvamust avaldada. Tulemus võib olla tingitud vähesest informeeritusest diskrimineerimise ohvritele kättesaadavate abivõimaluste kohta. European Commission, Special Eurobarometer 296, “Discrimination in the European Union: Perceptions, Experiences and Attitudes”, 2008.27 http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_296_sheet_ee.pdf

Küsitlusega selgitati arvamusi diskrimineerimise esinemise ja avaldumisvormide kohta riigis ning kogemustest isiklikul tasandil. Näiteks suhtumist erinevustesse mõõdeti küsimusega selle kohta, kui ebamugav oleks respondendi jaoks see, kui tema naabriks või poliitiliseks eliidiks oleks temast erineva taustaga inimene.

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_296_sum_en.pdf

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 22

Küsiti arvamusi diskrimineerimise vastu võitlemise kohta – olukorrast riigis ja respondendi enda suhtumisest meetmetesse. Taustana koguti andmeid ka vastaja kokkupuutest temast erineva taustaga inimestega, sh. erineva seksuaalse orientatsiooniga inimestega. Uuringu toimumise aeg: 2008 Uurimisandmete kogumise aeg: 22 veebruar – 17 märts 2008. AS Emor küsitles 1000 inimest. Discrimination in the European Union.Perceptions and experiences of discrimination in the areas of housing, healthcare, education, when buying products or using services. Analytical report. 2008. Flash EB Series #232 http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_232_en.pdf

Kiiruuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kui levinud on elanikkonna arvates diskrimineerimine erinevatel alustel (vanus, puue, usuline veendumus, seksuaalne orientatsioon) eluaseme saamisel, tervishoiuteenustes, koolis, kindlustuslepingute sõlmimisel, kaupadele ja teenustele juurdepääsul. Uuringu kohaselt on vaid 15% eestlasi, kes arvavad, et seksuaalvähemusi diskrimineeritakse eluaseme saamisel, seejuures on märkimisväärne vastajate hulk, kes ei osanud oma seisukohta öelda – 25%. Diskrimineerimist tervishoius seksuaalse sättumuse alusel pidas levinuks vaid 1% Eesti vastajatest, ca 5% arvas, et seda võib siiski esineda. Vaid 4% vastanutes arvas, et diskrimineerimist seksuaalse sattumuse tõttu võib esineda koolis, arvamust ei osanud öelda 27%, 15% vastanutest arvates esineb diskrimineerimist seksuaalse sattumuse alusel juurdepääsul kaupadele ja teenustele. Küsimustele, mis puudutasid mitmest diskrimineerimist ei osanud vastata peaaegu iga neljas vastaja. Isiklikult on tunnetanud, et teda seksuaalse orientatsiooni alusel on diskrimineeritud, 3% vastajatest. Samas arvab 21% vastanutest, et vaja oleks sellist seadust, mis keelaks diskrimineerimise eluaseme, 30% tervishoiuteenuste saamisel, 31% hariduses, 21% kaupadele ja teenustele juurdepääsul ja kindlustuslepingute sõlmimisel. Analüütiline aruanne sisaldab statistilisi tabeleid kõikide riikide kohta. 1.2.1.2. Euroopa väärtuste uuring European Values Study, “How do Europeans think about life, family, work, religion, sex, politics, and society?”. http://www.europeanvaluesstudy.eu/

Uuringut on läbi viidud alates 1981. aastast. (1981, 1990, 1999, 2008), projekti veebilehel on longituuduuringu algandmed kõigist uuringutest. Tüüpiliseks viisiks, kuidas mõõdetakse sallivust, on kujunenud küsimus sellest, keda inimesed oma naabriteks ei soovi. Näiteks 1990. a. uuringus väitis 73% Eesti vastajatest, et ei soovi oma naabriks homoseksuaale, 1999. a. oli see arv kahanenud 27 protsendipunkti võrra.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 23

Suurimaks muudatuseks tolerantsuse kasvamises oli toimunud suhtumises homoseksualistidesse ja AIDS-i haigetesse.28 Uuringute algandmete kasutamine vajab spetsiaalset tarkvara - ZACAT. 1.2.1.3. Euroopa sotsiaaluuring Euroopa Sotsiaaluuring (The European Social Survey, ESS) 29 http://ess.nsd.uib.no/

Euroopa sotsiaaluuring on avaliku arvamuse uuring, mida korraldatakse enam kui 30 riigis. Esimene viidi läbi 2002/2003, viies 2010/2011. Uuringu algatas Euroopa Teadusfondi Sotsiaalteaduste Alaline Komitee 1990. aastate lõpus, eesmärgiga mõista paremini euroopalikku arengut ja teha nähtavamaks sotsiaalteaduste rolli. 2006. aastal võeti Euroopa Sotsiaaluuring Euroopa teaduste infrastruktuuri osaks (http://cordis.europa.eu/esfri/). Uuringut rahastatakse Euroopa Komisjoni ja riikide teadusfinantsidest. Euroopa Sotsiaaluuring on sotsioloogiline võrdlusuuring Euroopas, mille üldine eesmärk on kaardistada ja seletada muutusi Euroopa poliitilistes, majanduslikes struktuurides, inimeste hoiakutes, uskumustes ning väga mitmekesise rahvastiku käitumises. Juurdepääs algandmetele on vaba ja tasuta, aga eeldab registreerimist, andmete vahetuks analüüsimiseks andmebaasis on vajalik tarkvara – Nesstar. Küsimustiku põhiosa on suures osas sama kõikide küsitluste puhul, puudutades meedia kasutust, usaldust riiklike institutsioonide suhtes, poliitilist osalust ja suundumusi, eetilisi küsimusi, väärtusi, osalust-tõrjutust, heaolu, tervist ja turvalisust, demograafilisi ja sotsiaalmajanduslikke ning etnilisi aspekte. Muud küsimusteblokid vahelduvad, ja neid korratakse suuremate ajavahemike tagant. See puudutab ka suhtumiste mõõtmist homoseksuaalide õiguste suhtes. Iga eelmise aasta uuringu tulemusi käsitletakse igal aastal ka Eesti Statistikaameti aastaraamatus peatükis „Sotsiaalne tõrjutus” ja teemakogumikes. Püsivad lepingud ESU andmete edastamiseks on Statistikaametil sõlmitud ministeeriumide ja teadusasutustega. Eurostati saadetakse pikilõikelised andmebaasid 1,5-aastase viiteajaga, mistõttu rahvusvahelisi longituudandmeid saavad tarbijad kasutada peagu 4-aastase viiteajaga. ESS 2004, 2006, 2008, 2010 andmed võimaldavad analüüsida sotsiaalset sidusust ja tajutud diskrimineerimist. LGBT teemat on käsitletud Euroopa Sotsiaaluuringu 2004., 2005. ja 2008. aasta Eesti raportis. 2010.a. uuringu küsitluse viis läbi uuringufirma GfK (Custom. Research Baltic) koostöös Tartu ülikooliga.

Saar,A. Muutused väärtushinnangutes aastail 1990-1999. Uuringu aruanne. Rahvastikuministri büroo , Tallinn 2001 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/ muutused_vaartushinnangutes_aastail_1990-1999.pdf. 29

The European Social Survey – http://ess.nsd.uib.no/.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 24

Uuring on oluline sotsiaalteadusliku metodoloogia aspektist – eesmärgiks on seatud kõrgekvaliteediliste võrdlusuuringute metodoloogia arendamine. Kõik uuringu käigus toodetud andmed, metodoloogilised jm dokumendid on avalikult interneti vahendusel kättesadavad ja kasutatavad.30 European Social Survey, “Exploring Public Attitudes, Informing Public Policy. Selected Findings from the First Three Rounds”, 2005. www.europeansocialsurvey.org/index.php?option=com.

Väljaandes on alapeatükk Sugu ja seksuaalsus (Sex and sexuality), mis annab võrdleva pildi Euroopa riikides levinud hoiakutest LGBT inimeste suhtes. Väga väike osa Eesti elanikkonnast tunnustab homoseksuaalsete paaride võrdseid õigusi heteroseksuaalsete paaridega. 2006.a. Euroopa Sotsiaaluuringust selgub, et 13,3% inimestest nõustus seisukohaga, et homoseksuaalsetel paaridel peaksid olema samad õigused kui heteroseksuaalsetel paaridel. Suhteliselt sarnane tulemus on saadud ka varasematel aastatel. 2006. aasta Euroopa Sotsiaaluuringus nõustus väitega „samasoolistel paaridel peaks olema võimalik enda vaba kooselu ametlikult kinnitada“ 18% vastajatest. Ka 2008. aasta Euroopa sotsiaaluuringu kohaselt oli Eestis samasooliste abielude poolt 18% ja vastu 60%.31 1.2.1.4. Maailma väärtusuuring World values survey http://www.worldvaluessurvey.org/

Ronald Ingleharti juhtimisel 1990. aastal käivitunud Maailma väärtuste uuringu (WVS) puhul saab kõnelda viiest küsitluslainest, milles Eesti on osalenud. Uuringu eesmärgiks on kaardistada poliitilisi ja sotsiaalkultuurilisi muutusi. OECD maadele mõeldud ankeedis on küsimus selle kohta, keda ei soovita enda naabriks, võimalike vastusevariantide hulgas on ka homoseksuaalid. Andmeid saab töödelda vastavates andmebaasides, vajalik tarkvara on toodud projekti veebilehel: http://www.worldvaluessurvey.org/ Maailma väärtuste uuringute üheks järelduseks on tõdemus, et sellised kultuuriväärtused nagu usaldus ja demokraatia ning sooline võrdõiguslikkus eristavad inimeste mõttemaailmu regionaalselt üle maailma. Nende väärtuste esinemise sagedus võimaldab hinnata ühiskondi sellest aspektist, millises arengujärgus on need teel demokraatiale. Veronika Kalmus on uuringute analüüsile tuginedes järeldanud, et kui ühelt poolt on märgata Eesti elanike vaimse keskkonna rikastumist, mitmekesistumist ja läänemaailmaga sarnasemaks muutumist, siis teiselt poolt on märgata autoritaarsuse levikut ja selle aktsepteerimist, võõrandumist poliitikast ja kasvanud sallimatust teistsuguste inimeste vastu.32

www.europeansocialsurvey.org.

Kasearu, K. Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri Büroo. Tartu, 2009. 32

Eesti inimarengu aruanne 2009

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 25

1.2.1.5. OECD OECD(2011), Society at a Glance 2011 - OECD Social Indicators (www.oecd.org/els/ social/indicators/SAG) h t t p : / / w w w . o e c d . o r g / d o c u m e n t / 24/0,3746,en_2649_37419_2671576_1_1_1_37419,00.html

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon kogub ja analüüsib andmeid, mis iseloomustavad riikide sotsiaalset arengut – demograafia, perekonnaelu, tööhõive ja töötuse, vaesuse ja ebavõrdsuse, sotsiaalkaitse ja tervishoiukulutuste, usalduse ja tolerantsuse taseme kohta. Viimase näitajaid saadakse Gallup World Poll poolt 140 maailma riigis ühtse küsimustiku abil läbiviidava avaliku arvamuse uurimise tulemustest.33 Tolerantsuse hindamise aluseks on küsimused rahvusvähemustesse, migrantidesse ja seksuaalvähemustesse suhtumise kohta. Eesti andmed aastatest 2006/2009. 1.2.1.6. Network of socio-economic experts in the non-discrimination field Barbara van Balen, B., Barry,U., Holzhacker, R. Villagomez, E., Wladasch, K. Synthesis report 2010. Part I – The situation of LGBT groups in the labor market in European Member States. http://ec.europa.eu/justice/discrimination/files/sen_synthesisreport2010parti_en.pdf

Aruanne põhineb riikide ekspertidelt koostatud aruannetel (Eestist Vadim Poleshchuk) ja selle esimene osa puudutab LGBT inimeste olukorda tööturul. Ülevaates on üldistatud suuremad probleemid, neist esmatähtsana – vajalike andmete püüdmine ja uurimuste vähesus ning lünklikkus. Iseloomulik on LGBT inimeste seisukoht, et teatud tööde-ametite puhul peab oma seksuaalset orientatsiooni varjama ning et enamuses organisatsioonides domineerib heteronormatiivsus. Kuulumine LGBT inimeste kogukonda mõjutab negatiivselt nii edutamist, töötingimusi, töötasu ja karjäärivõimalusi. Sama haridustase ja kvalifikatsiooni ei tähenda võrdset hindamist ja karjäärivõimalusi. Viidatakse „mõnedele maadele“, kus puudub poliitiline tahe tegeleda LGBT inimeste probleemidega, pidades seda „lääneriikide mureks“. Eestist mainitakse L.Kotteri poolt läbiviidud uuringut ja kahte LGBT organisatsiooni – EGN-i ja SEKÜ-t ning seda, et sotsiaalpartnerid ei mängi mingit osa võitlemises diskrimineerimisega seksuaalse sattumuse alusel. 1.2.1.7. Soome demograafiauuringute instituut Haavio-Mannila, E., Kontula, O. Sexual Trends in the Baltic Sea Area. Publications of the Population Research Institute, Series D 41/2003. The Population Research Institute. Väestöntutkimuslaitos. Väestöliitto, The Family Federation of Finland. http://www.vaestoliitto.fi/@Bin/240925/Sextrends%252BinBalticsea00_.pdf http://www.vaestoliitto.fi/tieto_ja_tutkimus/vaestontutkimuslaitos/julkaisut/ kaikki_julkaisut_all_publication/sexual_trends_in_the_baltic_sea/

http://www.gallup.com/se/social-economic-analysis.aspx

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 26

Eestis viis küsitluse läbi AS Emor, kes jagas oma viie muu küsitluse ajal 500 ankeeti 2000.a. maist augustini ning vastajad pidi ankeedid ise tagastama. Seda tegi 41,2% vastanutest, ja valimiks kujunes 1031 inimest. On üheks mahukamaks uurimuseks eestlaste seksuaalkäitumisest, puudutades ühtlasi seksuaalsuhteid samasooliste partneritega. Uuringu andmetel on 52% Eesti meeste ja 65% naiste arvates homoseksuaalsus eraasi. 11% vastajatest väitis, et nad tunnevad seksuaalset huvi omaenda soo vastu. Seksuaalkontakte samasoolistega oli toimunud 8% nii naistest kui meestest. Oma heteroseksuaalsust kinnitas 89% mehi ja 88,8% naisi. Tabel 1.1. Seksuaalne orientatsioon, 18–54-aasta vanused (%) Mehed N 282

Naised N 464

Ainult vastassugu

890

88,8

Peamiselt vastassoost

7,8

Mõlemad sood võrdselt

1,4

2,4

Peamiselt samast soost

1,1

0,4

Ainult samast soost

0,7

1.2.2. Eesti uuringud Kümnendi esimesest poolest annavad ülevaate Riigikogu poolt tellitud avalikud arvamused eesti ühiskonnast, mis puudutavad põhiõigusi ja eestlaste õigusteadvust: 2000 (Saar-Poll), 2002, 2003 (http://www.riigikogu.ee/index.php?id=46186). 1.2.2.1. Justiitsministeerium Eesti elanike õigusteadlikkuse uuring Justiitsministeerium. Tallinn 2007 http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=30815/Eesti+elanike+ %F5igusteadlikkuse+uuring.pdf

Uuringu eesmärgiks on määrata kindlaks Eesti elanike teadlikkus põhiõigustest. Huvi inimeste õigusteadlikkuse vastu on tingitud Justiitsministeeriumi, aga samuti kogu Eesti riigi vajadusest tagada ühiskonnaliikmete seaduskuulekus ning seeläbi kodanikuühiskonna toimimine. Küsitluse viis läbi AS Emor. Intervjuud toimusid vastajate kodudes arvuti abil. Valimi suurus – 503 inimest. Vastajad suutsid võrreldes kõigi teiste põhiõigustega kõige sagedamini meenutada viit põhiõiguste kategooriat: sõnavabadust (33%), valimisõigust (20%), samuti töö (32%), hariduse (27%) ning tervishoiu ja sotsiaalkaitsega (19% + 3%) seotud õigusi. Õigust eraelu puutumatusele, privaatsusele oskas nimetada 1% ja õigust võrdsele kohtlemisele, võrdsusele 1% vastanutest. Viiendik vastajatest ei suutnud iseseisvalt meenutada ühtegi põhiõigust (19% küsitletutest andis vastuse "Ei oska öelda").

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 27

Võimalik, et üsna mitmetele jäi mõistetamatuks ka küsimuses sisalduvad õigusterminid „põhiõigus, vabadus ja kohustus“. Perekonna ja eraelu puutumatusega, ehk väitega „keegi ei tohi teise perekonnaellu seadusevastaselt sekkuda“, oli täiesti nõus 57% ja nõus 32% vastanutest. Küsimusele selle kohta, kust pärinesid teadmised nn. teadlikkusepõhistes gruppides. Ilmnes, et olemasolev teadmistepagas on kujunenud eeskätt info põhjal, mis kõige sagedamini on pärit televisioonist (82%), ajalehtedest (72%) või raadiost (64%). Vajadusel hangitakse uusi teadmisi aga eelkõige Internetist, vestlustest sõprade-tuttavatega ja koolist. Vihalemm, T. Timmi,M., Laineste, L., Vetik, R., Raus, T. Uuringuprojekt "Rassism ja ksenofoobia Eestis" http://www.sotsioloogia.ee/esta/show.php?id=536

Multikultuurilisust kaardistav ankeetküsitlus. Uuringu eesmärgiks oli hinnata eestimaalaste suhtumist Eestis elavatesse teise kultuuri, religiooniga või teise rassi kuuluvatesse inimestesse ja hinnata vihkamiskuritegude riske. Eesmärgi täitmiseks uuriti elanikkonna hulgas levinud arvamusi ning trükimeediat kui elanikkonna arvamusi olulisel kombel kujundavat keskkonda, samuti teema interaktiivset käsitlemist internetis. 508 küsitletut, neist 340 eesti- ja 168 venekeelset. Ühes uuringuosas – Rassism ja ksenofoobia eestikeelses internetis aastatel 2000-2007, (autor: Liis Laineste) väidetakse, et kõige enam on kommentaare, mille agressiivsus on suunatud venelaste, homode ja kristlaste vastu, seda põhjendatakse sellega, et tegu on gruppidega, kes astuvad kommenteerides enda kaitseks välja, see tingib konflikti suurenemise.34 Märksõnad: rassism, ksenofoobia, meedia, internet 1.2.2.2. Sotsiaalministeerium Lagerspetz,M., Hinno, K., Joons, S., Rikmann,E., Sepp, M., Vallimäe, T. Isiku tunnuste või sotsiaalse positsiooni tõttu aset leidev ebavõrdne kohtlemine: elanike hoiakud, kogemused ja teadlikkus. Sotsiaalministeerium, 2007 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/ Isiku_20tunnuste_20v_C3_B5i_20s_C3_B5tsiaalse_20positsiooni_20t_C3_B5ttu_20ase t_20leidev_20ebav_C3_B5rdne_20kohtlemine__20Uuringuraport_1_.pdf

Uurimuse eesmärk oli selgitada Eesti elanike arusaamist ja kogemusi diskrimineerimisest (ehk ebavõrdsest kohtlemisest isiku- või rühmatunnuste alusel), samuti nende hoiakuid ja tegutsemisvalmidust juhul, kui nad puutuvad kokku diskrimineerimise juhtudega. Uuringu toimumise aeg: 2007. Uurimisandmete kogumise aeg: mai-juuni 2007 a.

Uuringuprojekt "Rassism ja ksenofoobia Eestis" Memo. Justiitsministeerium, 2007.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 28

Vastajaid kokku 1208 (sh 809 eestlast, 329 venelast, 70 muust rahvusest inimest). Uuringust ilmneb, et diskrimineerimist tajutakse enam ette tööelus ja teenuste valdkonnas. Kõige sagedamini mainitud diskrimineerimise alusteks rahvus, vanus, tutvusringkond või selle puudumine (inimese kogetus, et teatud olukordades on tal vajalik tunda „õigeid” inimesi, et arvesse võetud saada; või et „valede" inimestega lävimine on mõjunud negatiivselt sellele, kuidas teda koheldakse), varanduslik seisund, riigikeele puudulik oskus ning puue või pikaajaline terviseprobleem. Sugu, seksuaalset sättumust, rassilist päritolu ning usku diskrimineerimise alusena nimetati väga harva. Järviste, L., Kasearu, K., Reinomägi, A. Abielu ja vaba kooselu: trendid, regulatsioonid, hoiakud. Sotsiaalministeeriumi toimetised 2008 nr 4. Sotsiaalministeerium, Tallinn, 2008. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2008/04.pdf

Analüüs toetub 2006. aasta lõpus ja 2007. aasta esimesel poolel korraldatud üleeuroopalise Euroopa sotsiaaluuringu küsitluse tulemustele. Eestis koordineeris uuringu läbiviimist Tartu ülikool ja küsitlustöö viis läbi uuringukeskus Saar Poll. Uuring hõlmas 1517 Eesti elanikku vanuses 15–74. Toimetises avaldatud uuringu hoiakuid kaardistav osa põhineb andmetel, millega kaardistati ühiskonnas valitsevaid hoiakuid abielu ja vaba kooselu suhtes. Küsimustiku ühe, üksnes Eestis läbiviidud osa – kooseluvormidega seotud hoiakute väljaselgitamiseks kavandatud küsimused – valmistas ette Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond. Nimetatud bloki eesmärk oli avalikkuses toimuvate diskussioonide taustal kaardistada nii vaba kooselu (sh samasooliste paaride puhul) kui ka abieluga seotud hoiakuid Eesti ühiskonnas. Kolmandik (31%) vastanutest nõustuvad (on täiesti nõus või pigem nõus), et vaba kooselu on tunnustatav ka kahe samast soost inimese puhul. Viiendikul ( 21%) puudub seisukoht ja 48% vastanutest pigem ei ole või pole üldse selle väitega nõus. Viimaste hulgas on eeskätt vanemad inimesed ja meesterahvad. Seega võib öelda, et iga teine inimene vastanutest on samasooliste kooselu tunnustamise poolt või vähemalt liberaalselt suhtuv, veidi vähem aga selle vastu. Väitega, et samasoolistel paaridel peaks olema võimalik enda vaba kooselu ametlikult kinnitada, nõustub vaid 18% inimestest, viiendikul (22%) puudub seisukoht ning suurem on nende osakaal, kes selle väitega ei nõustu: 45% ei ole üldse nõus ning 15% ei ole pigem nõus sellega, et samasoolised paarid saaksid oma kooselu ametlikult vormistada. Tabel 1.2. Hinnangud samasooliste paaride kooselu puudutavatele väidetele (Osakaal vastanutest, N = 1517)

Vaba kooselu on tunnustatav kahe erinevast soost inimese suhte puhul

täiesti nõus

pigem nõus

pigem ei ole nõus

ei ole üldse nõus

ei oska öelda

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 29

täiesti nõus

pigem nõus

pigem ei ole nõus

ei ole üldse nõus

ei oska öelda

Vaba kooselu on tunnustatav kahe samast soost inimese suhte puhul

Samasoolistel paaridel peaks olema võimalik enda vaba kooselu ametlikult kinnitada

1.2.2.3. Tervise arengu instituut Euroopa Sotsiaaluuringu 2004 Eesti raport http://www.tai.ee/failid/ESS04_Eesti_raport_uus.pdf

Kui üldiselt pidas end kuuluvaks gruppi, mis on Eesti ühiskonnas diskrimineeritud keskmiselt iga kümnes vastaja, siis enda diskrimineerimise põhjusena 1,6 % neist (N= 169) on nimetanud seksuaalse orientatsiooni.

1.3. Uurimused/ülevaated gei-liikumistest, LGBT inimeste kogemustest ja nende tõlgendustest, avalikus arvamuses ilmnenud hoiakutest LGBT inimeste suhtes. 1.3.1. Rahvusvahelised uuringud 1.3.1.1. The EMIS project Rahvusvaheline 33 Euroopa riigi valitsuste, akadeemiliste ringkondade ja kolmanda sektori koostööprojekt www.emis-project.eu h t t p : / / w w w . e m i s - p r o j e c t . e u / s i t e s / d e f a u l t / fi l e s / p u b l i c / p u b l i c a t i o n s / emis_community2_estonian.pdf

Viiakse läbi interneti-põhise küsitlusega eesmärgiga informeerida ja koguda andmeid HIV ja seksuaalsel teel levivate haiguste kohta gei, bi- ja teiste meeste seas, kes on seksuaalvahekorras teiste meestega. Esimene kogukonna raport käsitles testimist HIV-i suhtes, teadmisi testimise kohta, oma seksuaalse orientatsiooni avalikustamist ehk nn „kapist väljas“ olemist, rahulolu oma seksuaaleluga ja „planeedi seksikaimat meest”. Teine raport keskendub teemadele, mis on seotud seksi ja seksuaalpartnerite arvu ning tüübiga, samuti sellele, kuidas testitakse peale HIV-i ka muude seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes. Esimene uuring viidi läbi 2004.a., teine 2005. a. kolmas 2007.a. Seni viimane 2010. Eestist vastas 504 meest, neist 19 5-l oli olnud seksuaalvahekord viimase 12 kuu jooksul ka naisega, tervist oli testinud 22%, aga peenise ja päraku läbivaatust vaid 4%. Vastanutest 40% oli püsisuhe mehega, 51%-l seksuaalvahekord kuni 10 partneriga viimase küsitlusele eelnenud aasta vältel, 14% enam kui 10 partneriga sama perioodi jooksul. Iga viies vastaja oli viimaste

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 30

juhupartneritega kohtunud geiorientatsiooniga asutustes, 46% internetis. Viimase 12 kuu jooksul oli anaalvahekorras olnud 78%, võimalikku HIV leviku riski viimase aasta jooksul mainis 35% vastanutest.35 2010.a uuringule vastas Eestist 612 meest. Eestis on viimasel aastal HIV testi teinud 33% meestest ehk iga kolmas. Eesti on kõigi 31 uuringus osalenud riikide hulgas vastamismääralt 8. kohal. Keskmine teadmiste skoor on Eesti meeste puhul 92%. Kõik EMIS-i koostatud kogukonna raportid on kättesaadavad 25 keeles internetiaadressil: www.emis-project.eu. 1.3.2. Eesti uuringud 1.3.2.1. Tervise Arengu Instituut Tripathi, A., Rüütel, K., Parker, RD. HIV risk behaviour knowledge, substance use and unprotected sex in men who have sex with men in Tallinn, Estonia, 2009 http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/2569

Uuringus analüüsitakse teadmisi HIV-iga seotud riskikäitumisest, narkootiliste ainete kasutamisest ja kondoomita vahekorrast Tallinna 79 mehe hulgas, kes seksivad meestega. Vastajate keskmine vanus oli 30 a (vahemik 18 – 62 aastat), kellest 35 olid biseksuaalsed. 56 vastasid õigesti vähemalt 10-le küsimusele kolmeteistkümnest, mis puudutasid HIV-riskikäitumist. 23 vastanutest olid tarbinud enam kui seitset alkohoolset jooki uuringule eelnenud nädalal; ligi pooled (34) vastajatest ütlesid, et olid viimase kaheteistkümne kuu vältel kasutanud mõnda ebaseaduslikku narkootikumi, 40 ei olnud eelnenud 12 kuu jooksul kasutanud regulaarselt kondoomi, 41 ei kasutanud seda oma viimase seksuaalvahekorra ajal. Alkoholi tarbimine uuringule eelnenud nädalal oli negatiivselt seotud kondoomi kasutamisega viimase vahekorra ajal. Narkootikumide kasutamine erines tugevasti rahvusgrupiti. Mitmemõõtmeline analüüs näitas, et suuremat alkoholitarbimist eelnenud nädalal võib prognoosida hariduse, vanuse ja seksuaalse sattumuse alusel. Jõutakse järeldusele, et sellised sotsiaaldemograafilised tunnused nagu haridus, vanus, rahvus ja seksuaalne orientatsioon võivad mõjutada teadmisi HIV riskikäitumisest, seksuaalkäitumist ja uimastitarbimist Eesti meestega seksivate meeste hulgas ning seda tuleb arvestada HIV ennetusmeetmete sihipärasel rakendamisel. Märksõnad: meestega seksivad mehed, riskikäitumine, narkomaania, seksuaalkäitumine, alkohol, sotsiaalmajanduslikud näitajad Johnston LG; Trummal A; Lõhmus L; Ravalepik A .Efficacy of convenience sampling through the internet versus respondent driven sampling among males who have sex with males in Tallinn and Harju County, Estonia: challenges reaching a hidden population. 2009. http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/2565

Publikatsioonis käsitletakse neid raskusi, mis on Eestis seotud representatiivse valimi saamisega meestest, kes seksivad meestega ja kirjeldatakse nelja 35

MSM http://www.emis-project.eu/sites/default/files/public/publications/emis_community2_estonian.pdf

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 31

läbilõikelise uuringuga saadud andmeid HIV-käitumise kohta – kolme internetiküsitluse ja ühe juhitud kaasamise meetodiga värvatud meestega seksivate meeste seast Tallinnas ja Harjumaal. MSM internetiküsitluse valimisse kuulusid 2004.a. märtsist maini 193, 2005.a. augustist novembrini 146 ning 2007.a. septembris ja detsembris 238 meest. Tallinnas ja Harjumaal. 2007. a. aprillist juunini saadi juhitud kaasamise meetodi (Respondent Driven Sampling – RDS) kasutamisel 59 mehe vastused, ning see ei andnud valimi mõõtu välja. Ilmnes, et viimatinimetatud meetodi kasutamisel jõuti tunduvalt vähem mitmekesise sihtgrupini kui interneti-küsitlustega. Interneti teel vastajate hulgas oli enam vanemaid, biseksuaale, neid, kellel oli viimase kuue kuu jooksul olnud naissoost seksuaalpartnerid ja kes olid vähem tõenäoliselt teinud HIV-teste. Publikatsioonis avaldatud tulemusi ja järeldusi valimite moodustamiseks Eestis või mõnes regioonis, soovitatakse kasutada uurijatel, kes tahavad koguda bioloogilisi ja/või käitumuslikke andmeid MSM kohta. Märksõnad: meestega seksivad mehed, metoodika, mehed, HIV, riskikäitumine, terviseuuringud Lõhmus L., Trummal A HIV-iga seotud teadmised ja käitumine gay-internetilehekülgi külastavate MSM-ide seas 2007. Uuring/analüüs. Tervise Arengu Instituut, Tallinn 2008. http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/242

2007. aasta sügisel viidi kolmandat korda läbi meestega seksivate meeste (MSM) küsitlemist gay-internetiportaalide vahendusel. Küsitluse eesmärgiks on saada ülevaadet antud sihtrühma HIV-nakkusega seotud teadmistest, suhtumistest ja riskikäitumise tasemest seksuaalsuhtes. Varasemad küsitlused teostati 2004. aasta kevadel ja 2005. aasta sügisel. Käesoleva raporti raames on analüüsitud 361 MSM-i andmeid, kes vastasid ankeedile kolmel interneti leheküljel. Kuna MSM-ide küsitlemine toimus interneti vahendusel, ei laiene antud uurimuse tulemused kogu homo- ja biseksuaalsete meeste populatsioonile, vaid puudutavad gay-portaale külastavaid mehi. Märksõnad: meestega seksivad mehed, küsitlusuuringud, HIV, AIDS, seksuaalkäitumine, hoiakud, Internet, mehed, sugulisel teel nakkavad haigused, nakatumine, riskikäitumine Trummal A. Johnston L.G., Lõhmus, L. HIV- nakkuse levimus ja riskikäitumine meestega seksivate meeste seas Tallinnas ja Harjumaal: Pilootuurimus uuritava poolt juhitud kaasamise meetodil. Tervise Arengu Instituut, Tallinn, 2007. http://www2.tai.ee/teated/GF/Meestega_seksivate_meeste_uurimus_2007.pdf

Uurimuse eesmärgiks oli koguda informatsiooni järgmistel teemadel: HIVnakkuse, süüfilise ja hepatiit B levimus MSM-ide populatsioonis; riskifaktorid seotuna HIV-i, süüfilisse või hepatiit B-sse nakatumisega; seksuaalpartnerid ja riskikäitumine seksuaalsuhetes; HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised ning suhtumine kondoomi kasutamisse; sõltuvusainete (alkohol ja narkootikumid) tarvitamine; testimine HIV-ile ja sugulisel teel levivatele infektsioonidele (STLI); haaratus ennetustegevusega. Lisaks sooviti suurendada teadmisi MSM-ide sotsiaalsetest võrgustikest. Et uurimine hõlmaks võimalikult erinevaid sihtrühma esindajaid, kasutati uuritava poolt juhitud kaasamise meetodit – Respondent Driven Sampling (RDS).

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 32

Märksõnad: HIV, AIDS, meestega seksivad mehed, süüfilis, B-hepatiit, seksuaalkäitumine, sõltuvushäired, alkohol, narkootikumid, diagnostika, ennetamine, sotsiaalsed võrgustikud, sugulisel teel nakkavad haigused, nakatumine, hoiakud, mehed, narkomaania Lõhmus L., Trummal A. Gay ja Lesbi Infokeskuse külastajate küsitlemise kokkuvõte, kevad 2006. Tervise Arengu Instituut http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/481

Selgitamaks klientide rahulolu Gay ja Lesbi Infokeskuse poolt pakutavate teenustega viidi 28. märtsist 29. maini 2006. aastal keskuse külastajate seas läbi küsitlus. Aprillis ja mais külastati GLIK-i kokku 179 korral (antud näitaja sisaldab ka korduvkülastusi). Küsitlusperioodil anketeeriti kokku 53 klienti. Esmakordselt uuriti GLIK-i külastavate inimeste rahulolu pakutavate teenustega 2005. aasta esimeses kvartalis. Märksõnad: meestega seksivad mehed, HIV, AIDS, terviseteenused, rahulolu, seksuaalkäitumine Välja antud: 2006 Lõhmus, L., Trummal, A. HIV/AIDS-iga seotud teadmised ja käitumine gayinternetilehekülgi külastavate MSM-ide seas. 2005. Uuring/analüüs. Tervise Arengu Instituut, Tallinn 2006 http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/341

Raportis esitatakse kokkuvõte 2005. aasta sügisel homo- ja biseksuaalsete meeste seas läbiviidud HIV/AIDS-i temaatilisest küsitlemisest. Sihtrühma küsitlemine toimus interneti vahendusel. Seetõttu ei laiene antud uurimuse tulemused kogu homo- ja biseksuaalsete meeste sub-populatsioonile, vaid puudutab gay-portaale külastavaid mehi. Antud küsitlus viidi esmakordselt läbi 2004. aasta kevadel, mistõttu on raportis esitatud ka kahe küsitlusaasta võrdlusandmed. Raport koosneb kuuest peatükist. Kahes esimeses osas antakse ülevaade uurimuse teostamisest ning valimi sotsiaal-demograafilistest näitajatest. Sellele järgneb ülevaade HIV-i levikuteedega seotud teadmistest, väärarusaamade levikust seotuna HIV-i nakatumise võimalustega olmekontaktides ning suhtumisest HIV-positiivsetesse inimestesse. Viies peatükk vaatleb MSM-de suhtumist kondoomi kasutamisse, seksuaalpartnerite hulka, kondoomi kasutamise tavasid nii mees- kui naissoost partneriga ning HIV-testi tegemist. Raporti viimane osa kirjeldab erineva riskikäitumise tasemega gruppe. Märksõnad: meestega seksivad mehed, küsitlusuuringud, HIV, AIDS, seksuaalkäitumine, hoiakud, Internet, mehed, sugulisel teel nakkavad haigused, nakatumine, riskikäitumine. Lõhmus L., Trummal, A. HIV/AIDS-iga seotud teadmised ja käitumine gayinternetilehekülgi külastavate meeste seas. Tervise Arengu Instituut, Tallinn 2004 http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/424

Raportis on esitatud kokkuvõte 2004. aasta kevadel homo- ja biseksuaalsete meeste seas läbiviidud HIV/AIDS-i temaatilisest küsitlusest. Teostatud küsitlus on osa Tervise Arengu Instituudi poolt koordineeritava Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria Eesti programmi tegevuste monitooringust ja hindamisest.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 33

Sihtrühma küsitlemine toimus interneti vahendusel. Seetõttu ei laiene uurimuse tulemused kogu homo- ja biseksuaalsete meeste sub-populatsioonile, vaid puudutavad gay-portaale kasutavaid mehi. Aruande kasutatakse läbivalt homo- ja biseksuaalsetest meestest rääkides rahvusvahelist väljendit "mehed, kes seksivad meestega" (MSM). Korraldatud uurimuse eesmärgiks oli saada ülevaade MSM-ide: HIV-nakkuse levikuteedega seotud teadmistest; seksuaalsuhetega seotud riskikäitumise tasemest; HIV/ AIDS-i temaatikaga seotud väärarusaamadest ja stigmast. Raport koosneb kaheksast peatükist. Esimeses kahes peatükis antakse ülevaade uurimuse teostamisest ning valimi sotsiaal-demograafilistest näitajatest. Kolmandas osas kirjeldatakse MSM-ide üldist eluviisi. Sellele järgneb ülevaade HIV-i levikuteedega seotud teadmistest ja väärarusaamadest ning HIV-positiivsusega seotud stigmatviseeriva suhtumise tasemest. Kuues peatükk annab ülevaate infoallikatest, kust küsitluses osalenud MSM-id sooviksid saada informatsiooni HIV/AIDS-iga setud teemade kohta. Seitsmes peatükk vaatleb kondoomi kasutamise tavasid ning viimane osa kirjeldab erineva riskikäitumise tasemega gruppe. Märksõnad: meestega seksivad mehed, küsitlusuuringud, HIV, AIDS, seksuaalkäitumine, hoiakud, Internet, mehed, sugulisel teel nakkavad haigused, nakatumine, riskikäitumine, riskirühmad, eluviisid, suitsetamine, alkohol, narkootikumid. 1.3.2.2. Tartu Ülikool GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis. Uuringu lõpparuanne. Tartu ülikool. 2007. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2008/1.1.pdf

Uurimuse viisid läbi Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi teadurid Judit Strömpl, Agnes Alvela, Kadi Ilves, Kadri Soo, Beata ŠahverdovŽarkovski ja Oslo Ülikooli sotsioloogiamagistrant Agnes Parmas. Uuringu eesmärgiks oli selgitada Eestis elavate GLBT-inimeste kogemused seoses ebavõrdse kohtlemisega ning teadvustada nende probleeme ühiskonnale. Uuringus osales 30 ennast gei, lesbi, biseksuaali või transseksuaalina identifitseerinud inimest. Narratiivi analüüsi meetodil selgitati välja tüüpilised diskrimineerimise lood. Uurimuses tödetakse, et GLBT-inimesed kogevad ebavõrdset kohtlemist elu erinevatel tasanditel. Eestis pole seadusi, mis tagaksid võrdsed õigused ja võrdse kohtlemise kõikidele inimestele, sõltumata nende seksuaalsest orientatsioonist. Olemasolevates seadustes esineb vasturääkivusi: üks seadus deklareerib õiguse, teine aga välistab selle toimimise. Ühiskondlikul tasandil pole teavet seksuaalsete orientatsioonide olemuse ja põhjuste kohta ning seetõttu levivad GLBT-inimeste kohta eelarvamustel põhinevad stereotüübid. On juhtumeid, kus eelarvamuste tõttu ei järgita seadusi. Diskrimineerimist võivad kogeda GLBTinimesed ka oma lähisugulaste hulgas. Vastuolud, eelarvamused ja hirmud tekitavad stressi ning ohustavad GLBT-inimeste heaolu ja vaimset tervist.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 34

Uurimuse tulemused näitavad, et on põhjust tunda muret Eesti ühiskonnas leviva suhtekultuuri pärast, mida iseloomustab hoolimatus ja ükskõiksus – GLBT-inimeste kogemused juhivad tähelepanu probleemidele, mis puudutavad Eesti ühiskonda laiemalt. Uuringu põhjal on valminud väljaanne „GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis“ Sotsiaalministeeriumi toimetised nr. 1/2008. Poliitikaanalüüs. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/ 2008/01.pdf Lehtmäe, Liisa Meeste riskeeriv seksuaalkäitumine: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2006. Tartu, 2008. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/842/1/Lehtm%C3%A4e2008.pdf

Uurimuses rõhutatakse, et seksuaalkäitumine ei ole ainult bioloogilise tähtsusega, vaid omab ka sotsiaalset rolli. Selle kaudu mitte ainult ei säilitata inimsugu, vaid see on oluline käitumuslik tegur, mis mõjutab perekonna moodustamist ja püsimist, samuti on see individuaalse psühholoogilise heaolu oluline aspekt, kuid ka paljude sotsiaalsete probleemide osa. (Luba uuringuks: Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee) Liivlaid, Hedi Eesti täiskasvanud rahvastiku seksuaalkäitumine: Eesti Terviseuuring 1996, 2006. Tartu, 2011. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4142/1/Hedi_Liivlaid.pdf

Valim: Eesti Terviseuuring 1996 vastajateks 2131 meest, 2580 naist; Eesti Terviseuuring 2006 vastajateks 3111 meest, 3323 naist. Andmekogumiseinstrument: ankeet. Algandmed, andmebaas SPSS programmis. Töös analüüsitakse 1996. a ja 2006. a vastanute seksuaalkäitumist iseloomustavaid näitajaid: vanus ja RSV-de kasutamine esimesel seksuaalvahekorra, seksuaalne aktiivsus ja RSV-de kasutamine viimasel neljal nädalal, juhusuhete esinemine viimase 12 kuu jooksul ja neis kondoomi kasutamine, seksuaalvahekorra esinemine samasoolise isikuga, seksuaalse väärkohtlemise kogemus ja seksi müümine või ostmine raha eest. Analüüsitud andmete põhjal väidetakse, et viimase kümnendi jooksul ei ole olnud olulisi muutusi samasoolise isikuga seksuaalvahekorra levimuses, seksuaalses väärkohtlemises ja seksuaalvahekorra eest tasu saamises või maksmises. Osakaalu näitavad andmed uuringust ei selgu. Magistritööd Kütt, Piret. Homoseksuaalsuse avalikustamisest perekonnale emade narratiivides. Magistritöö. Juhendaja: Ph.D. Dagmar Kutsar. Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Sotsioloogia ja Sotsiaalpoliitika Instituut. Tartu, 2011. http://www.hmsx.info/cafe/images/stories/raamatud/mag_piret_kytt.pdf

Magistritöö eesmärgiks on saada ülevaade homoseksuaalsuse päritoluperekonnale avalikustamise etapi tähendustest homoseksuaalsete noormeeste emadele, et läbi lugude kuuldavaks tegemise anda võimalus nende paremaks mõistmiseks ning anda hinnang seksuaalvähemuste abining tugisüsteemide vajadusele Eestis.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 35

Uurimisülesanded: anda võimalus „kapist väljatuleku“ kui sotsiaalse nähtuse ja sellega seotud inimeste paremaks mõistmiseks Eesti ühiskonnas läbi emade lugude kuuldavaks tegemise; vaadelda kuidas homoseksuaalsete meeste emad räägivad oma lugusid ning mida nad seejuures peavad oluliseks välja tuua; analüüsida, mida tähendab Eesti ühiskonnas ema jaoks see, et tema poeg on homoseksuaalne, kuidas selle teadmisega emad toime tulevad ning millist mõju avaldab see poja ja ema suhetele; hinnata vajadust seksuaalvähemuste abining tugisüsteemidele Eestis emade vajadusi ning valmisolekut arvesse võttes. Uurimuses on kasutatud kvalitatiivset lähenemist; andmekogumismeetodina kasutatud narratiivintervjuud; intervjueeritavate (4) leidmiseks kasutatud lumepallimeetodit. Magistritöös analüüsitud emade lugudes peegeldub see, et Eesti ühiskond suhtub homoseksuaalsusesse ebatolerantselt ja emade isiklikud lood räägivad sellega seotud kannatustest. Poja homoseksuaalsusega kohanemise etapp on eriti raske emadele, kes on tugevalt mõjutatud ühiskonnas üldlevinud narratiividest nii homoseksuaalsuse kui ka emaduse kohta ning see muudab ka nende endi leppimise oma poja homoseksuaalsusega raskeks. Tihtipeale jäävad emad oma murega üksi ning seda perioodi elatakse valusalt läbi. Tulenevalt sellest, kui tugevalt ema samastab või vastandab ennast dominantsete narratiividega, sõltub ka ema kohanemine oma poja homoseksuaalsusega. Leppimine sõltub paljudest faktoritest, nii isiklikest kui ka ühiskondlikest. Kui ema enda teadlikkus homoseksuaalsuse kohta on suurem ja teda ümbritsevad toetavad inimesed, siis jõutakse täieliku omaksvõtu faasi kiiremini. Kui aga ema on mõjutatud ning on ka seejuures ise heteronormatiivse suhtumisega, siis võtab oma suhtumise rekonstrueerimine kauem aega ning võib olla ema jaoks valulikum. Seejuures tuleb emal vastu astuda nii enda isiklikele kui ka dominantsetele narratiividele nii emadusest kui homoseksuaalsusest. Läbi isiklike konfliktide lahendamise loovad emad alternatiivseid narratiive, mis soodustavad kohanemist oma poja homoseksuaalsusega. narratiive, mis soodustavad kohanemist oma poja homoseksuaalsusega. Siinkohal võiks emadele toeks olla oma suhtumise mõtestamisel ja rekonstrueerimisel narratiivteraapia. Töö autori järeldused: vältimaks nii homoseksuaalse orientatsiooniga inimeste kui ka nende vanemate marginaliseerumist ning sellega seonduvaid probleeme on oluline, et ühiskonnas kajastataks homoseksuaalsusega seotud teemasid adekvaatselt. Samuti on oluline, et ka poliitilisel tasandil astutaks samme heteronormatiivsuse vähendamiseks ühiskonnas ning kaalutaks tõsisemalt perekonnaseadusesse muudatuste sisseviimist. Talvet, Irene. Homoseksuaalsete naiste ööelu Tallinnas vähemussubkultuuri ehk kogukonna vaatenurgast. Magistritöö juhendaja: Kristel Kaljund. Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut, Tallinn, 2011.

Viidatud: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2171&ArtID=9508&action=article Töö elektrooniline tutvustus puudub. Liivlaid, Hedi. Eesti täiskasvanud rahvastiku seksuaalkäitumine: Eesti terviseuuring 1996, 2006. Magistritöö .Juhendaja: Anneli Uusküla. Tartu Ülikool, tervishoiuinstituut. Tartu, 2011. http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/4142

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 36

http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4142/1/Hedi_Liivlaid.pdf

Magistritöös uuritakse Eesti täiskasvanud rahvastiku seksuaalkäitumist. Töö eesmärk on (1) kirjeldada täiskasvanud rahvastiku seksuaalkäitumist 1996. ja 2006. a Eesti terviseuuringu (ETeU) andmetel, (2) võrrelda riskeeriva seksuaalkäitumise levimust 1996. ja 2006. a. ja (3) selgitada seoseid riskeeriva seksuaalkäitumise ja sotsiaal-demograafiliste tegurite vahel ETeU 2006 andmetel. 1996. a ETeU-s küsitleti 15–79 ja 2006. a 15–84 aastaseid Eesti alalisi elanikke. Küsitlusmeetodiks oli näost-näkku intervjuu. Valimi moodustamisel kasutati kihitatud süstemaatilist valikut soo, elukoha ja vanuse alusel. 1996. a oli respondente 4711, 2006. a 6434. Magistritöö analüüsi hõlmati üksnes need vastajad, kes olid kunagi olnud seksuaalvahekorras ― 1996. a 2441 naist ja 1994 meest, 2006. a vastavalt 3195 ja 2939. Töös analüüsitakse 1996. a ja 2006. a vastanute seksuaalkäitumist iseloomustavaid näitajaid: vanus ja RSV-de kasutamine esimesel seksuaalvahekorra, seksuaalne aktiivsus ja RSV-de kasutamine viimasel neljal nädalal, juhusuhete esinemine viimase 12 kuu jooksul ja neis kondoomi kasutamine, seksuaalvahekorra esinemine samasoolise isikuga, seksuaalse väärkohtlemise kogemus ja seksi müümine või ostmine raha eest. Riskeeriva seksuaalkäitumise hindamisel kasutati kahte näitajat: juhuslike seksuaalvahekordade esinemine küsitlusele eelnenud viimase 12 kuu jooksul ja neis kondoomi kasutamine. Märksõnad: seksuaalkäitumine, reproduktiivtervis, täisealised, riskikäitumine, HIV, seksuaalne vägivald, homoseksuaalid, prostitutsioon, sugulisel teel nakkavad haigused Lehtmäe, L. Meeste riskeeriv seksuaalkäitumine: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2006. Magistritöö. Juhendaja Anneli Uusküla. Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut, Mare Tekkel, Tervise Arengu Instituut. http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/842 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/842/1/Lehtm%C3%A4e2008.pdf

Töö põhineb Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringul 2006. Uuring toimus postiküsitlusena, mille tegemiseks telliti rahvastikuregistrist lihtne juhuvalim Eesti rahvastikust vanuses 16-64 aastat suuruses 5000 isikut. Vastanutest 1131 (39,4%) olid mehed. Vastamismäär meeste hulgas oli 47,9% (kohandatud vastamismäär 49,9%). Riskeeriva seksuaalkäitumise kirjeldamiseks kasutati kahte näitajat: juhusuhete olemasolu viimase 12 kuu jooksul ja juhusuhte korral kondoomi mittekasutamine. Homoseksuaalseid suhteid ei analüüsita, küll aga muud riskikäitumist ja maskuliinsuse ilminguid. Bakalaureusetööd Kütt, Piret. Homoseksuaalsuse avalikustamine ehk “kapist väljatulemine” Eesti geide näitel. Bakalaureusetöö. Juhendaja: Dagmar Kutsar Tartu Ülikoolis sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika osakond. Tartu, 2007. Täistekst: http://www.hmsx.info/cafe/images/stories/raamatud/mag_piret_kytt.pdf

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 37

Uurimuse läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset meetodit. 2007. aasta kevadel intervjueeriti viit omasoolist suundumust juba avalikustanud geid vanuses 23-27 aastat. Viis kokkuvõtlikku teesi, mis kujunesid teooria ning uuringu analüüsil: 1. Homoseksuaalsuse käsitlemise viis sõltub ajast ning kohast, on muutuv ajas ja ruumis – erinevates ühiskondades ja erinevatel ajaperioodidel. Nägemus homoseksuaalsusest on nii ühiskonniti kui ka indiviidi tasandil sotsiaalse konstrueerimisprotsessi tulemus. 2. Homoseksuaalse identiteedi kujunemine on individuaalne ning toob kaasa vastakaid tundeid ja mõtteid. Autor järeldab, et täielik gei-identiteedi omaksvõtt toimus intervjueeritavatel vanuses 15-20 aastat. Positiivsed tunded ning mõtted, mis esinevad identiteedi kujunemisel, on seotud avastamisega, mis on meeldiv ning mis pakub rahuldust ning negatiivsed tunded seotud teadmistega ühiskonna suhtumisest antud teemal. Avastamise protsessiga on enamasti seotud ka teatav valetamine või varjamine, mis üldiselt on seotud hirmudega ühiskondliku ja lähema sotsiaalse võrgustiku suhtumise ees. 3. Soov elada täisväärtuslikku elu viib homoseksuaalse orientatsiooni avalikustamiseni ning toob tagajärjena kaasa nii rahulolu kui ka uusi piiranguid. Üldiselt avalikustatakse esmalt sõpradele, seejärel vanematele või töökaaslastele. Kuid mitte alati ei ole see raudne reegel, “kapist väljatuleku” lood on inimestel erinevad ning mõningatel juhtudel hõlmavad isegi ekstreemsena näivaid situatsioone. Samas kogu homoseksuaalsuse avalikustamisega kaasnenud seesmine vabadustunne ei kandu üle välisele vabadustundele. 4. Vanemate teavitamine oma homoseksuaalsest orientatsioonist eeldab põhjalikumat eeltööd. Perekond on paljudele esmaseks lähivõrgustikuks ning muutused selle sees võivad mõjutada tugevalt edasisi elusündmusi ning omavahelisi suhtlustasandeid. Vanemate esmaseks reaktsiooniks sellisele uudisele oli valdavalt šokk; samuti oli vanemate poolt märgata eitamist. Alati ei pruugi vanemate esmane reaktsioon olla negatiivse alatooniga. Kohata võis ka rahulikult aktsepteerivat ning mõistvat käitumist. Aja möödudes võib esmane reaktsioon muutuda üldjuhul üheltpoolt kas teatavatel tingimustel või täielikuks aktsepteerimiseks või teiselt poolt toimub edasine omavaheliste suhete jahenemine kuni katkemiseni välja. Intervjueeritavad ei kahetse vaatamata kõigele järgnevale mis juhtus, et perekond sai teada nende seksuaalsest orientatsioonist. 5. Homoseksuaalse orientatsiooniga inimeste abistamissüsteem Eestis on nõrk. Uurimuse andmetest ilmnes, et homoseksuaalide abistamise süsteem Eestis on väga nõrk. Üldine arvamus abistamissüsteemide kohta intervjueeritavatel oli, et kui nad on kuskil olemas, siis pole neid näha. Samas leiti, et mingis vormis peaks ikka tuge pakutama, olgu see siis kas meedia vahendusel või nõustamisprotsessi teel. Pikem ülevaade kajastub: Tudengikogumik IV, alates lk 80. www.sh.ut.ee/ orb.aw/class=file/action.../id.../Tudengikogumik+IV.pdf Kalde, Agnes. Homoseksuaalide enesemääratlemine Eesti geide näitel. Bakalaureusetöö.Juhendaja: Anu Laas. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. Tartu, 2005.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 38

www.ut.ee/gender/doc/BA_AgnesKalde2005.doc

Kasutades kriitilist diskursusanalüüsi analüüsitakse üheksa geiga läbiidud ja transkribeeritud intervjuud. Analüüs toob välja neli olulisemat diskursust, mida geide poolt kasutatakse: identiteedidiskursus, enda orientatsioonist teadandmisdiskursus, ʻõigeteʼ ja ʻvaledeʼ diskursus, mees-mees abielu diskursus. Töö teoreetilises osas vaadeldakse homoseksuaalsusega seotud teoreetilisi seisukohti ning varasemaid läbiviidud uuringuid. Samuti seletatakse lahti olulisemad mõisted ja terminid, mis homoseksuaalsust puudutavad. Käsitlemist leiavad küsimused alates homoseksuaalse identiteedi välja kujunemisest isiklikul ja ühiskondlikul tasandil kuni probleemideni, nagu diskrimineerimine ja sallivus. Töös viidatakse GLIK veebilehel olevale uuringule “LGBT Eestis – raport seisuga 2004 oktoober” (GLIK koduleheküljel) – 2003. aasta sügisel Tallinna kolmes keskkoolis läbi viidud seksuaaltemaatilisele uuringule, millest selgus, et homoseksuaalsuse müüdid on noorte seas väga levinud. Uuringus küsitleti veidi üle 200 noore. Tulemustest selgus, et heteroseksuaale ja homoseksuaale vastandatakse kui täiesti erinevaid inimtüüpe nii näiteks arvas 82% noortest, et homoseksuaalid on visuaalselt “tavakodanikest” ehk heteroseksuaalidest eristatavad ja äratuntavad tänaval välimuse ja/või käitumise järgi.36 Lamp, D. Seksuaalvähemuste representatsioon Eesti meedias 2004. aastal. Bakalaureusetöö. Juhendajad T. Vihalemm, V. Kalmus. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond. Tartu, 2005. http://www.hmsx.info/cafe/infoabi-uuringud/1190-dagmar-lamp-seksuaalvmusterepresentatsioon-eesti-meedias-2004-aastal-bakalaureuset http://tartu.ester.ee/record=b1738573*est http://mail.jrnl.ut.ee:8080/77/

Töö üheks ülesandeks oli uurida, kuidas seksuaalvähemusi Eesti ajakirjanduses kujutatakse. Töös on kontentanalüüsi meetodiga analüüsitud 89 artiklit ja kvalitatiivse analüüsiga üheksat artiklit, mis ilmusid peale 2004.a. geiparaadi. Kontentanalüüs andis vastuseks, et üldiselt kujutatakse seksuaalvähemuste hulka kuulumist kui midagi normaalset ja igapäevast – sellise suhtumisega artikleid esines enim Postimehes, Eesti Päevalehes, SLÕhtulehes ja Eesti Ekspressis. Seksuaalvähemuste hulka kuulumist kui trendinähtust kajastati vähem, kuid seda siiski esines. Kuigi enim esineb suhtumist, et homo- ja biseksuaalsus on normaalne nähtus, on ka teisi vaatepunkte, kus seksuaalvähemuste hulka kuulumist peetakse moeasjaks või hoopis millekski taunitavaks. Teine uurimisküsimus oli seksuaalvähemustega seotud ettekujutuste kohta. Kvalitatiivse analüüsi käigus selgus, et analüüsitud artiklid püüdsid ümber lükata mõningaid levinud stereotüüpe – näiteks eelarvamusi samasooliste vanemate või mehelike poolte olemasolu kohta lesbisuhetes. Küll aga ilmnes analüüsi käigus, et on mõningad stereotüüpsed ettekujutused, mis on levinud seksuaalvähemuste endi seas: näiteks arvamus, et heteromehed ei oska oma

viidatavat tööd enam GLIK veebilehelt pole võimalik leida.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 39

naistega hästi suhelda või et heteronaiste jaoks on homosõbra omamine mingil määral trendiküsimus. Kurim, Maia. Postimees Online kommenteerijate homoseksuaalsuse mõistmine . Bakalaureusetöö. Juhendajad: Anu Laas, Katri Lamesoo. Tartu Ülikool, Sotsiaalpoliitika õppetool. Tartu, 2005.

Viide: http://www.sh.ut.ee/321897 Heinaru, Ingrid. Depressioon homoseksuaalsetel noorukitel, seda soodustavad tegurid ning õendustegevus homoseksuaalsetel noorukitel esineva depressiooni ennetamisel ja leevendamisel. Diplomitöö. Juhendaja: Janika Pael. Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, õendusteaduse osakond. Tartu, 2004.

Saadaval: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogus. http://www.lugeja.ee/ record/1043804 Lintnermann, Piret. Homoseksuaalsete inimeste olukord Eestis. Bakalaureusetöö. Juhendaja: Dagmar Kutsar. Tartu Ülikool, Sotsiaalpoliitika õppetool. Tartu, 2003. www.sh.ut.ee/.../Kaitstud+bakalaureusetööd.pdf Luoto, Mari. Eesti üliõpilaste hoiakud homoseksuaalsuse suhtes. Bakalaureusetöö juhendaja: Maie Kreegipuu. Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia osakond.Tartu, 2002. http://tartu.ester.ee/record=b1520550~S1*est Pesti, Pille. Homoseksuaalsed inimesed ja nende suhted teistega. Bakalaureusetöö juhendaja: Maie Kreegipuu.Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia osakond. Tartu, 2001. http://tartu.ester.ee/record=b1517576~S1*est

Töö toetub 1991.-1993.a. Eestis levitatud-kogutud pikale ja üksikasjalikule ankeedile, mis oli eesti keelde tõlgitud 1990. aastal soomekeelsest originaalist. Valim: 149 vastajat, neist 114 mehed (76,5%) ja 35 naised (23,5%). L.Kotteri aruandes refereeritakse järgmisi bakalaureusetöö käigus saadud tulemusi: selgub, et 72,5% vastanuist varjas oma homoseksuaalsust sugulaste eest, 68,5% naabrite eest, 61,7% ema eest, 55% isa eest, 58,4% töökaaslaste, 45,6% õdede-vendade eest. Ainult 33,6% vastanuist varjas oma seksuaalorientatsiooni heterosõprade eest. Varjamine osutus tulemusrikkaks: 74,5% küsitletute naabreist, 71,8% sugulastest, enam kui pool vanemaist, 42,3% õdedest-vendadest, 61,7% töökaaslastest ja 32,9% heterosõpradest ei teadnud nende tegelikku seksuaalorientatsiooni. 12% vastanuist oli koolis homoseksuaalsuse pärast diskrimineeritud või sõimatud. Homoseksuaalsuse tõttu on keeldutud tööle võtmast 2,9% naistest ja 0,9% meestest, töölt on vallandatud või on pidanud töökohta vahetama 6,7% vastanuist. Homoseksuaalsuse pärast on sattunud ülemuste või töökaaslaste surve objektiks 14,7% naistest ja 5,4% meestest. 2,9% naistest ja 12,3% meestest on naabrid kunagi homoseksuaalsuse pärast halvasti suhtunud. Korterihankimist või elamistingimusi on homoseksuaalsus negatiivselt mõjutanud 5,8% naistest ja 7,9% meestest. Ametiisikute või kohtu poolt on diskrimineeritud 12,1% küsitletuist. Lahutusega seoses on homoseksuaalsus avalikuks tulnud 5,7% küsitletuist. Politsei või miilits on kunagi fikseerinud andmeid ainult nende homoseksuaalsuses

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 40

kahtlustamise pärast 2,9% naistest ja 9,6% meestest. Homoseksuaalsuse eest on kohtulikult karistatud 2,9% naistest (!) ja 7,9% meestest. Homoseksuaalsusega seonduvate küsimuste pärast on kunagi olnud psühhiaatrilisel ravil 2,9% naistest ja 12,3% meestest. Professionaalsete aitajate (arstid, psühholoogid, vaimulikud) negatiivset suhtumist on kogenud 8,8% meestest ja mitte ükski naistest; kusjuures negatiivseid kogemusi on olnud 46,7% neist inimestest, kes on olnud ravil homoseksuaalsusega seonduvate küsimuste pärast ja 72,7% neist, keda on sunnitud minema ravile. Avalikus kohas on homoseksuaalsusega seoses sattunud füüsilise vägivalla objektiks 2,9% naistest ja 20,2% meestest. Vaid veerand nendest pöördus seoses juhtunuga politsei või miilitsa poole. 20,8% vastanuist oli mõni vastassoost inimene pakkunud ennast heteroseksuaalse ühte abil tema homoseksuaalsust “muutma”. 6,7% vastanuist oli vägistatud või sunnitud heteroseksuaalsesse ühtesse tema homoseksuaalsusest teadva vastassoost inimese poolt. 17,6% naistest ja 39,8% meestest on ühiskonna survel kunagi ise tundnud, et peaksid muutuma heteroseksuaalseks. 28,6% vastanuist on tõsiselt kaalunud võimalust homoseksuaalsuse pärast Eestist lahkuda.37 Lillep, Kaja. Ühiskonna suhtumine homo- ja transseksuaalidesse. Seminaritöö. Juhendaja: Anu Laas. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna sotsioloogia osakond. Tartu, 1998. Täistekst: http://www.hmsx.info/failid/kaja-lillep.pdf

Seminaritöö eesmärgiks oli vaadelda ühiskonna suhtumist seksuaalvähemustesse, täpsemalt kuidas suhtutakse homoseksuaalidesse ja transseksuaalidesse. Vaadeldakse olukorda Eestis ja välisriikides. Andmete saamiseks on kasutatud nii teaduslikke kui ka massimeedias avaldatud artikleid. Pikemalt on käsitletud ka homoseksuaale ja transseksuaale puudutavat seadusandlust. 1.3.2.3. Tallinna ülikool Magistritööd Sats, Mari. (2004) Tolerantsusest Eestis. Magistritöö. Juhendaja Tiia Tamm. Tallinna Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduskond. Sotsiaaltöö osakond. Käsikiri. Tallinn. 2004. http://www.hot.ee/smari/

Uurimistöö eesmärgiks on uurida Eesti inimeste tolerantsust erinevate erivajaduste, vähemuste, rahvuste ja ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud normidest kõrvalekaldumiste suhtes. Valimisse kuulusid Eestis elavad inimesed alates 12. eluaastast. Kokku küsitlesin 260 inimest, kellest 174 olid nais- ja 86 meessoost. Töös kirjeldatakse inimeste suhtumist erinevatesse nähtustesse, füüsilise/ vaimse puudega inimestesse, erineva seksuaalse orientatsiooniga inimestesse, erinevatesse Eestis elavatesse rahvusvähemustesse, pagulastesse, kinnipidamisasutustes viibivatesse/viibinud inimestesse ning suhtumist nende ühiskonda integreerimisse ja integratsiooni erinevatesse võimalustesse.

Kotter,Lilian. Lesbide, geide ja biseksuaalsete inimeste diskrimineerimisest Eestis. Sexual Orientation Discrimination in Lithuania, Latvia and Estonia. Ed. Eduardas Platovas and Vladimir SimonkoVilnius, 2002.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 41

Suhtumist erineva seksuaalse orientatsiooniga inimestesse mõõdeti küsimusega „Kas haigekassa peaks maksma kinni transseksuaalide soovahetusoperatsioonid“ ja arvamustega erineva seksuaalse orientatsiooniga inimestest, homoseksuaalsete inimeste abielude seadustamisest Eestis, homoseksuaalsetele paaridele lapse adopteerimise õiguse andmisesse ning homoseksuaalsete inimeste tööle võtmise kohta. Vaid 4% vastajatest (5,7% naistest ja 2,4% meestest) leidis, et haigekassa peaks transseksuaalsete inimeste soovahetusoperatsioonid kinni maksma, kui inimene on tõesti oma hingelt ja olemuselt teisest soost kui tema keha. Pigem tolerantselt suhtusid 16,2% vastajatest (21,2% naistest ja 11,3% meestest), kes arvasid, et inimene võiks maksta osa ja haigekassa osa vajaminevast summast. Üldist ebatolerantset suhtumist näitas ka see, et 63,9% vastajatest (58,9% naistest ja 69% meestest) arvas, et haigekassa ei peaks soovahetusoperatsioone kompenseerima, sest kui soovahetus inimesele tõesti oluline on, leiab ta ka ise vajaliku raha ning 27,5% vastajatest (19,6% naistest ja 35,4% meestest), et soovahetusoperatsioon on iga inimese eralõbu. Üldine suhtumine viitab sellele, et transseksuaalsust peetakse pigem inimese kapriisiks, kui vajaduseks. Meie ühiskond ei ole veel valmis transseksuaalsust aktsepteerima. Inimesed enamasti siiski ei usu, et on võimalik sündida vales soos. Naised suhtusid märksa tolerantsemalt kui mehed. 41,6% vastajatest (37,2% naistest ja 45,9% meestest) suhtus erineva seksuaalse orientatsiooniga inimestesse seni, kui nad ei kahjusta oma tegevusega teisi inimesi, neutraalselt. 17% vastajatest (19,3% naistest ja 14,6% meestest) ütlesid, et nad ei suhtu neisse negatiivselt, sest nad ise ei saa sinna midagi parata, et nad erinevad enamusest inimestest. Pigem ebatolerantset suhtumist peegeldab, et vaid 22,1% vastajatest (21,3% naistest, 23% meestest) eristasid oma suhtumist olenevalt orientatsioonist, kas positiivseks, neutraal-seks või negatiivseks. Väga ebatolerantselt suhtusid 14,5% vastajatest (11,7% naistest ja 17,2% meestest), kes väitsid, et ebatavalise seksuaalse orientatsiooniga inimesed ei ole normaalsed inimesed ning 17% vastajatest (18,8% naistest, 15,2% meestest), kes leidsid, et normist erineva seksuaalse orientatsiooniga inimesed on haiged ja neid tuleks ravida. 23,3% vastajatest (19,4% naistest ja 27,2% meestest) leidsid, et homoseksuaalsete inimeste abielud tuleks seadustada, 29% vastajatest (32,9% naistest ja 25,1% meestest) arvasid, et neil peaks olema võimalus sõlmida seaduslik leping, mis annaks abieluga sarnased õigused nt pärimise, teineteise materiaalse ja moraalse toetamise ja sotsiaaltagatiste osas. 14,2% vastajatest (19,1% naistest ja 9,4% meestest) arvasid, et homoseksuaalsetel paaridel peaks olema õigus lapsi adopteerida. Selle vastu olnud inimesed muretsesid peamiselt, et see ei oleks lapsele heaks eeskujuks ega kasvukeskkonnaks. Enam ollakse nõus sellega, et adopteerida võivad lesbipaarid (2,6% vastajatest), kui geipaarid (0,2% vastajatest). Nooremad inimesed suhtusid tolerantsemalt kui vanemad: 24,7% vastajatest olid arvamusel, et see, kas nad võtaksid või ei võtaks homoseksuaalset inimest tööle, oleneb tööst ning et oldi nõus tööle võtma kas ainult lesbi (4,3%) või ainult gei (4,2%). Mehed suhtusid märksa ebatolerantse-

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 42

malt kui naised: kui naistest polnud homoseksuaali nõus tööle võtma 4,8% vastajatest, siis meeste hulgas oli keeldujate protsent 11,7. Töös on toodud sagedustabelid vastanute vanusegruppide lõikes, lisades on andmete kogumiseks kasutatud ankeet ja transkribeeritud intervjuud. Linna, L. Vihakõne Eesti ajakirjanduses. Magistritöö. Juhendaja: Mikko Lagespetz; E e s t i H u m a n i t a a r i n s t i t u u t , ü h i s k o n n a t e o o r i a õ p p e t o o l Ta l l i n n : E e s t i Humanitaarinstituut, 2005. http://tallinn.ester.ee/record=b263 http://tallinn.ester.ee/record=b2638873~S1*est

Märksõnad: ajakirjandus, eneseväljendus, viha, vihkamine, sallimatus, rassism, ksenofoobia, õiguslikud aspektid, meedia, mõjud, Eesti Bakalaureusetööd Uibo, Raili. Maskuliinsus(t)e konstrueerimine erinevate seksuaalsete identiteetidega eesti kaitseväe ajateenijate poolt. Bakalaureusetöö. Juhendaja: Airi-Alina Allaste. Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Tallinn, 2010. http://www.hmsx.info/failid/uibo_baka-uus.pdf

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kuidas toimivad erinevate seksuaalsete identiteetidega ajateenijate maskuliinsuse ja seksuaalsuse konstrueerimise mehhanismid kaitseväe kui homosotsiaalse ning ajaloolis-traditsiooniliselt maskuliinse institutsiooni raames. Uurimus põhines kuuel poolstruktureeritud intervjuul, pooled neist viidi läbi heteroseksuaalsete Eesti Kaitseväe ajateenistuse läbinud noormeestega ja pooled end geina identifitseerivate ajateenijatega. Andmete analüüsimiseks on kasutatud konstruktivistliku põhistatud teooria põhimõtteid veidi muudetud kujul. Uurimustöö tulemustest selgus, et ajateenijad rakendavad maskuliinse identiteedi loomiseks erinevaid strateegiaid, milles seksuaalsus ülitähtsat rolli mängib. Heterod konstrueerivad enese maskuliinsust „teiste“ taustal, kelle seas kõige selgemalt eristuvad geid kui sümboolselt madalaimal võimupositsioonil asuvad mehed. Sealjuures võimenduvad kaitseväes kui homosotsiaalses keskkonnas veelgi hegemoonilise maskuliinsuse (taas)tootmise viisid, millest enda heteroseksuaalsuse demonstreerimine suure osa moodustab. Seetõttu tajuvad geidest ajateenijad kaitseväge ülimalt heteronormatiivse miljööna, mis sunnib neid oma seksuaalset identiteeti enamal või vähemal määral varjama. Sulandumise juures oodatakse neilt keha kasutamist viisidel, mis traditsioonilise maskuliinsuse konventsioonidega kattuks. Samas ei välista see geidest ajateenijate agencyʼt – nende käsutuses on palju erinevaid viise enesele positiivse seksuaalse ja maskuliinse identiteedi konstrueerimiseks. Võtmesõnad: kaitsevägi, maskuliinsused, seksuaalsused, homosotsiaalsus, heteronormatiivsus. Saame, Gerda. Lapsevanemate ja kodu mõju lapse arengule Lihula lasteaia ja Hiiumaa Viskoosa lasteaia Vigri näitel. Bakalaureusetöö. Juhendaja: Pille Murrik. Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž. Rakvere, 2010.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 43

Bakalaureusetöö käsitleb ka samasoolisi perekondi. Ülevaade: Lapsed samasooliste vanematega perekonnas, Õpetajate Leht, 21. jaanuar 2011.38 Väljavõte artiklist: Ühest soost vanemad teevad endaga rohkem tööd, nad õpivad rohkem, enamasti on nad teoorias palju tugevamad kui tavaline lastega heteroperekond,” kirjeldab olukorda Gerda Saame. „Kuigi, mis seal salata, halbu näiteid võib tuua ka samasooliste vanemate seast.” Uuringud näitavad ka seda, et samasoolistes peredes valitseb suurem kodurahu, sest kodused tööd on jagatud võrdselt ja õiglaselt, erinevalt traditsioonilistest peredest, kus naise koormus on tavaliselt suurem. Geidest isad keskenduvad rohkem lastele kui heteroisad, kellele on olulisem perele raha teenida. Ameerika uuringud lükkavad ümber ka selle müüdi, et homoseksuaalsed mehed kalduvad olema pedofiilid – nimelt on 90% pedofiilidest heteroseksuaalsed mehed. Lesbidest emad on sama hoolitsevad ja vastutustundelised kui heteroseksuaalsed emad, samas hoolitsevad nad rohkem selle eest, et lastel oleks ka meessoost eeskujusid. Seevastu heteroseksuaalsed üksik- ja lahutatud emad teevad mõnikord kõik, mis nende võimuses, et jätta lastele isadest/meestest halb mulje. Tamm, Anne. Homoseksuaalsuse aktsepteeritavus perekonnas. Bakalaureusetöö. Juhendaja: Leeni Hansson. Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Tallinn, 2010. http://www.xgl.ee/?q=news&date=&id=277

Bakalaureusetöö keskendub kolmele uurimisküsimusele: 1. kuidas toimus homoseksuaalse orientatsiooni väljakujunemine, sh mõjutegurid ning kuidas jõuti äratundmiseni, et ollakse homoseksuaal; 2. kuidas noored tõlgendavad oma vanemate reaktsioone nende homoseksuaalsusest teadasaamisel; 3. intervjueeritavate, st geinoorte hinnanguid Eesti ühiskonna tolerantsuse ja sallivuse kohta. Intervjueeritavate leidmisel on kasutatud lumepallimeetodit. Kokku intervjueeritud seitset noort, kellest neli olid geimehed, kaks olid lesbid ning üks oli biseksuaal. Kasutatud poolstruktureeritud intervjuud. Uurimuse tulemused: GLB noortele oli nende teistsugune seksuaalne orientatsioon täiesti loomulik, kuid sellega leppimine erines geimeestel, biseksuaalidel ja lesbidel. Vanematele rääkimine oma homoseksuaalsusest ei osutunud väga raskeks sammuks ning oli pigem kergendus. Intervjuudes osalenud noored tõdesid, et nende vanemad aktsepteerisid nende seksuaalset orientatsiooni ning peale „kapist välja tulekut“ muutusid suhted vanematega paremaks ning avatumaks. Ühiskonna sallivust tõlgendati kahte moodi. Üks osa pidas ühiskonna hoiakuid negatiivseteks, teised leidsid hoiaku olevat suhteliselt positiivse.

38 Vt: http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=4750

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 44

Võtmesõnad: homoseksuaalsus, geid, lapsevanemad, aktsepteeritavus, „kapist välja tulek“, ühiskond, Eesti, perekond. Pajumets, Hanna. Geide subkultuur Tallinnas. Bakalaureusetöö. juhendaja: Sofia Joons. Eesti Humanitaarinstituut. Tallinn, 2004.

Eesti Humanitaarinstituudis kaitstud lõputöö: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2169&ArtID=3127&action=article Vahe, Kadri. Ühiskonna hoiakud homoseksuaalsuse suhtes – Tallinna näitel. Bakalaureusetöö. Juhendaja: Anu Lepimann. Tallinna Pedagoogikaülikool. Tallinn, 2001.

Mainitakse: http://www.epl.ee/news/melu/pooled-tallinlastest-kardavadhomosid.d?id=50805397 Viidatud: http://www.hot.ee/smari/1.htm Uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas ning mil määral eksisteerib Eesti ühiskonnas homofoobiat kui hoiakut. Küsitlused viidi läbi aastail 2000-2001 eraldi heteroseksuaalsete (271 vastajat) ja homoseksuaalsete (68 vastajat) inimeste seas. Heteroseksuaalide ankeedi täitjaist olid 41% mehed ja 57,9% naised, vanuses 17-74 aastat (valdav osa vanuses 17-24 aastat). Homo- ja biseksuaalide ankeedile vastajaist olid 55,9% mehed ja 44,1% naised, vanuses 17-50, enamjaolt oli tegemist nooremapoolsete inimestega. Homoseksuaalsuse kohta arvas 72% heteroseksuaalseist vastajaist, et see on individuaalne iseärasus, mida tuleb aktsepteerida. 10,7% leidis, et see on moetrend, mis tuleb soorollide hägustumisest, 9,6% pidas seda haiguseks, mida tuleks ravida. 33% vastanuist pooldas homoabielusid, 29% oli nende vastu, erapooletuks jäi 35,1% vastanuist. 49,1% küsitletuist oli vähemal või rohkemal määral samasoolistele paaridele lapsendamisõiguse andmise vastu, 28% selle poolt, erapooletult suhtus sellesse 22,1%. AIDS-i pidas geide haiguseks 24% vastanuist, 62% nii ei arvanud. Homofoobiat pidas homo- ja biseksuaalseist vastajaist Eestis probleemiks 25,5%, mõningal määral probleemiks 66,2%. Probleemi ei näinud selles ainult 5,9% vastanuist. Seega leidis 92,7% homo- ja biseksuaalseist vastajaist, et homofoobia on Eestis vähemal või rohkem määral probleemiks, samas kui heteroseksuaalseist vastajaist oli samal arvamusel 58,3%. 32,9% vastanuist häirisid kiriku homofoobsed hoiakud, 55,9% küsitletuist arvas, et homofoobia võib endaga ühiskonnas kaasa tuua erinevaid sotsiaalseid probleeme. Suurima probleemina Eesti lesbide, geide ja biseksuaalide elus toodi välja just sallimatus. Ka homoseksuaalide küsitlemine kinnitas heteroseksuaalide seas välja tulnud tendentsi, et lesbisuhetesse suhtutakse ühiskonnas tolerantsemalt, kui meestevahelisse armastusse. 73,5% küsitletuist leidis, et ühiskonnas valitsevaid hoiakuid on vaja muuta. Parima vahendina nähti peamiselt asjakohase informatsiooni levitamist. 44,6% uurimuses osalenud homoseksuaalsetest inimestest oli oma orientatsiooni tõttu probleeme suhetes oma vanematega, 25% probleeme töökohas või koolis, 13,2% teadis probleeme olevat oma geidest tuttavatel. Üle poolte vastanuist olid arvamusel, et kuigi neil polnud probleeme tekkinud, võib seda meie riigis siiski juhtuda. Valdav enamik (89,7%) vastanuist polnud oma orientatsiooni tõttu füüsilise vägivallaga kokku puutunud, kuid 16,2% teadis, et

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 45

seda on juhtunud nende geidest tuttavatega. Psühholoogilist vägivalda oli vahel tundnud 17,6% vastanuist, 14,7% teadis, et seda on juhtunud nende homoseksuaalidest tuttavatega. Tõrjutust oli vahel tundnud 39,7% vastanuist. Ühiskonnas valitsevate negatiivsete hoiakute tõttu oli vahel enesetapule mõelnud 11,9% geidest ja lesbidest. 82,7% homoseksuaalseist vastajaist oli arvamusel, et geide õigusküsimustele on meie riigis vähe tähelepanu pööratud. Pooled vastanuist kasutaksid samasooliste abieluõigust, 41,2% kasutaksid lapsendamisõigust.39 Töö järeldustena tuuakse välja, et sageli on just teadmatusest tingitud väärad eelarvamused need, mis inimesi nende negatiivsetes hoiakutes kinni hoiavad ning osutati vajadusele läbi adekvaatse informatsiooni levitamise tõsta inimeste teadlikkust antud valdkonnas ja antud valdkonda terviklikumalt ning järjepidevamalt uurida, et mõista probleemi olemust ning olukorra parandamiseks vajalikke samme astuda. Autor toob eestlaste puhul välja ka huvitava eripära – kui. mujal maailmas läbiviidud uuringud näitavad, et mida haritum on inimene, seda tolerantsem on ta ka geide suhtes, siis eestlaste hulgas sellist seost ei ilmnenud. Nõgel, I. (1991) How homosexuality is regarded among students in current Estonia. Parikas, U., Veispak, T. (toim.). Sexual minorities and society: the Changing Attitudes toward Homosexuality in the 20th Century Europe. Papers presented to the international conference in Tallinn May 28-30, 1990. Tallinn: Eesti TA Ajaloo Instituut: 115-121.

Ettekanne toetub I.Nõgeli 1990.a. tehtud diplomitööle, mis oli esimeseks katseks välja selgitada avalikkuse suhtumine seksuaalvähemustesse. Tallinna Pedagoogikaülikooli diplomitöö tugines Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilaste poolt 1989.a. täidetud 180 ankeedile. Vastajate keskmine vanus oli 22 aastat. 46% vastanuist pidas homoseksuaalsust haiguseks, 35% polnud nõus sellise määratlusega. Umbes pooled vastanuist pidas homoseksuaalsust seksuaalsuse ebaloomulikuks avaldumisvormiks, kolmandik leidis selle normaalse olevat. 10% üliõpilastest pooldas meeshomosek-suaalide eraldamist/isoleerimist ühiskonnast, 74% oli selle vastu. Vastavad näitajad lesbide puhul olid 7% ja 83%. Umbes 22% küsitletuist leidis, et homoseksuaalseid inimesi peaks ravima, kaks kolmandikku polnud aga sellega nõus. 60% naisüliõpilastest oli seisukohal, et nii geisid kui lesbisid peaks pidama normaalseteks inimesteks, kes ei pälvi heteroseksuaalsete inimestega võrreldes mingit erilist huvi. Meesüliõpilastest olid geide puhul samasugusel arvamusel umbes pooled, lesbide puhul 62%. Üllatavalt suur osa vastanuist, 50% toetas samasoolisi abielusid, vastu seisis sellele ainult 28%. Naisüliõpilased olid meesüliõpilastest mõnevõrra sallivamad, sama võib öelda tehnika- ja loodusteaduste üliõpilaste kohta võrreldes humanitaaralade omadega. Üldkokkuvõttes oldi lesbide suhtes tolerantsemad kui geide suhtes.40

Kotter, L. Lesbide, geide ja biseksuaalsete inimeste diskrimineerimisest Eestis. Sexual Orientation Discrimination in Lithuania, Latvia and Estonia. Ed. Eduardas Platovas and Vladimir Simonko Vilnius, 2002.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 46

1.3.2.4. Eesti Kunstiakadeemia Rebeka Põldsam. Seksuaalvähemuste representatsioonid Eesti kaasaegses kunstis: geisensibiliteet ja identiteedipoliitika. Bakalaureusetöö. Juhendaja Katrin Kivimaa. Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011. http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=761

1.3.2.5. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sikk, Katrin. Transseksuaalsete patsientide terviseriskid ja efektiivne suhtlemine transseksuaalsete patsientidega. Diplomitöö. Juhendaja Janika Pael. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Tartu, 2011

Lõputöö eesmärgiks oli kirjeldada transseksuaalsuse olemust, transseksuaalsete patsientide terviseriske ja psühholoogilisi probleeme ning efektiivset suhtlemist transseksuaalsete patsientidega. Töös on kasutatud 35 teemakohast teaduslikku kirjandusallikat, mis on avaldatud aastatel 2004-2011. Kirjanduse otsingul on kasutatud on andmebaase Academic Search Complete, MEDLINE, Health Source: Nursing/Academic Edition, PsycINFO, PsycARTICLES, PubMed. ʻTransseksuaalsus on ebaselge etioloogiaga multidistsiplinaarne probleem, millele pööratakse tervishoius järjest rohkem tähelepanu. Transseksualismi võib defineerida kui erinevust psühholoogilise soo ja morfoloogilise, bioloogilise ja sotsiaalse soo vahel. Peamisteks terviseriskideks on kõrgenenud risk nakatuda HIV-i ning erinevad psühholoogilsed probleemid nagu näiteks depressioon, kõrgenenud risk enesetapuks ja ennast hävitav käitumine. Samuti puutuvad transseksuaalid kokku vägivalla ning häbimärgistamisega. Transseksuaalsed patsiendid väldivad arstiabi, sest kardavad diskrimineerimist tervishoiutöötajate poolt. Oluline on teada, millist terminoloogiat kasutada suheldes transseksuaalsete patsientidega. Luua tuleb turvaline õhkkond ning suhtuda patsienti mõistvalt. Võtmesõnad: transseksuaal, transseksuaalsus, õendus, tervis, sooline düsfooria, terviseriskid, soolise identiteedi häire. 1.3.2.6. Kõrgem Usuteaduslik Seminar Tamm, R. Homoseksuaalsus kaasaegses kristlikus eetikas. Diplomitöö. Juhendaja J. Noormägi ., Kõrgem Usuteaduslik Seminar. 1997.

1.3.2.7. Kolmanda sektori organisatsioonid 1999. a. noorsoouuring http://www.naistemaailm.ee/artiklid/7447/gei___8ecc__geenid_voi_kasvatus_.html? art_magaz=9

Eestis 1999. aastal läbiviidud noorsoouuringust selgub, et 6%-l küsitletutest on seksuaalkogemus samasoolistega. Tulemus on sarnane Rootsi teismeliste uuringuga, mille põhjal 6% poistest ja 3% tüdrukutest on olnud vahekorras samast soost partneriga. Kotter, L. Report on Estonia. In Sexual Orientation Discrimination in Lithuania, Latvia and Estonia. Ed. Eduardas Platovas and Vladimir SimonkoVilnius, 2002.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 47

http://www.gay.lt/lgl/sod.pdf

Analüüs toetub 2002.a. Baltimaade diskrimineerimisvastase projekti raames Eesti Lesbiliidu poolt läbiviidud küsitlusele. Valim: 437 vastajat, 49% neist Internetis elektroonilisele ankeedile vastanud. Ankeedile vastajatest olid 68% (295) mehed ja 32% (142) naised. 38% naisvastajaist ja 28% meestest on biseksuaalsed. Aruanne toob välja, et 2002. aasta septembris läbi viidud küsitlus näitab lesbide, geide ja biseksuaalide diskrimineerimise küllaltki kõrget taset Eestis. 12% vastanuist on soolise suundumuse pärast olnud füüsilise rünnaku ohver ühel või enamal korral, kusjuures ainult 22% rünnatavaist teatas juhtunust politseile. Politsei reageering oli veerandil juhtudest vaenulik. 28% vastanuist on ahistatud sellepärast, et neid on peetud lesbiks, geiks või biseksuaaliks. Ligi kahel kolmandikul ahistamisjuhtumitest oli tegemist sõimuga. Ainult 9% ahistamise ohvreist teatas toimunust politseile või ametiisikuile, kusjuures 40% juhtudest said nad vaenuliku reageeringu osaliseks. Seksuaalorientatsiooni pärast on lesbisid, geisid ja biseksuaale diskrimineeritud perekonnas (23% vastanuist), sõjaväeteenistuses (14%), kirikutegelaste või usukaaslaste poolt (12%), eluasemeküsimuste lahendamisel (6%), baarides, klubides, hotellides jms. (7%). Vaatamata asjaolule, et väga tihti varjavad nad oma seksuaalset sättumust varjab 55-65% vastanuist oma seksuaalsust oma vanemate eest, 53-63% õdede-vendade, 64-85% teiste sugulaste, 18-71% heteroseksuaalsete sõprade, 43-44% naabrite või elamispinna omaniku eest. Valdav osa sõjaväeteenistuses olnuist (71-98%) või usukogukonda kuulunuist (49-94%) varjab oma seksuaalsust. 55-82% vastanuist hoidub avalikus kohas oma tundeid samasoolise partneri vastu demonstreerimast, 55-81% vastanuist väldib võõrastele oma seksuaalorientatsioonist rääkimist. Vaatamata sellele, et 58-81% vastanuist on töökohas oma seksuaalset sättumust alati varjanud ja 53-78% teeb seda isegi veel praegu, on nendest 14% sattunud ahistamise ohvriks sellepärast, et neid on peetud lesbiks, geiks või biseksuaaliks. 1-10% vastanuist ei ole sellepärast saanud töökohta, 2-9% ei ole edutatud, 3-8% on üritatud töölt vallandada või sellega ähvardatud, 1-6% on vallandatud või sunnitud töölt lahkuma. Selle tagajärjel on 52% vastanuist kaalunud Eestist lahkumist, 58-60% neist (s.o. 28% kõigist vastanuist) peab emigreerumise kaalumisel määravaks lesbide, geide ja biseksuaalide diskrimineerimise taset Eestis.41 Aruandes on toodud sagedusjaotuste tabelid ja soovitused LGBT inimeste diskrimineerimise likvideerimiseks hariduses, politseitöös, kaitsejõududes, tervishoiuteenustes. Rõhutatakse vajadust toetada LGBT inimeste organisatsioone ja tunnustada õiguslikult samasooliste kooselu ning lapsendamisõigust. Eesti Gei Noored (2011). 101 vastust küsimusele „Kas Eestis võiks seadustada samasooliste kooselu (tsiviilpartnerluse)?“ Kokkuvõte ERRi Valijakompassi vastustest.

Arvutivõrgus: http://egn.ee/101seisukohta/partnerlus.html 41

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 48

1.3.3. Artiklid ja ettekanded Weeks, Jeffrey.Tänapäeva homoseksuaali kujunemine: patust samasooliste abieluni.

Konverentsi “Mehed, naised ja teised” avaettekanne, Soouuringute keskus, Tallinna Ülikool, 1.–2. oktoober 2009. h t t p : / / w w w . t l u . e e / fi l e s / a r t s / 1 1 7 0 6 / Ettek535021c020c121aa45c8b1e5f25eee3b.pdf

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 49

II PEATÜKK. LGBT kogukonna arvamused ja ootused – süvaintervjuude kokkuvõte Oktoobris-novembris 2011 viidi TTÜ Inimõiguste Keskuse projekti “Võrdse kohtlemise edendamine ja sallivuse eest võitlemine Eestis, fookusega LGTB ja puuetega inimeste teemadel” raames läbi süvaintervjuud Eesti LGBT (lesbi, gei, bi- ja transseksuaalsete) inimeste igapäevaste probleemide ja seni läbiviidud uuringute kaardistamiseks. Kokku viidi läbi 18 intervjuud, millest 11 toimus näost-näkku meetodil ja 7 telefoniintervjuu/meili teel. Intervjueeriti riigiasutuste, uurimisasutuste ja LGBT organisatsioonide esindajaid. Eesti jaoks on mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste edendamise teema suhteliselt uus. Võrdse kohtlemise seadus, mille eesmärgiks on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel jõustus 1. jaanuarist 2009. Vastavalt laienes ka soolise võrdõiguslikkuse voliniku pädevus ning muutus ametinimetus. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik jälgib võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist; nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel; annab arvamusi võimaliku, sh seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineerimise asetleidmise kohta. Pädevuse laiendamisega pole aga kaasas käinud voliniku kantselei töötajate arvu kasvu. Kantseleis töötab endiselt vaid volinik ja voliniku nõunik. Samas on hüppeliselt kasvanud voliniku poole pöördumiste arv. Kui 2005. aastal oli soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole pöördumiste arv 12, millest 10 olid kaebused, siis 2010. aastal pöörduti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole 288 korral, millest 47 olid kaebused.42 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöördumiste arv seoses seksuaalse sättumuse alusel oletatava diskrimineerimise juhtumitega ning menetlusse läinud kaasuste arv on veel väike ning algatatud menetlusprotsessid aeganõudvad. 2011. aastal on seksuaalse sättumusega seoses pöördumisi 6, arv on veel väike laiemate üldistuste tegemiseks. Väljaspool soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku, õiguskantsleri bürood ning LGBT temaatikaga otseselt tegelevaid ametnikke, nt sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonda, on ametnike hulgas seksuaalvähemuste temaatika küll osaliselt teadvustatud ja otseselt mitte tõrjutud, kuid teadmistenapp ning igapäevase töö osas kauge. ... (Sotsiaal)ministeerium vajab juurde analüütikut LGBT teemaga tegelemiseks. LGBT temaatika pole tööturuga seoses teemaks olnud. ... poolelt ei ole LGBT teemat kunagi arutatud, tuleb meelde ainult Viimsi juhtum. LGBT temaatikaga tegelevate ministeeriumiametnike (võrdse kohtlemise temaatika 0,5 ametikohta) ressurss kulub suures osas rahvusvahelise ja EL õigusruumi jälgmisele ja LGBT inimesi ja inimõigusi puudutavate aruannete täitmisele. ... taandub sellele, et see amenik saab rahvusvaheliste organisatsioonide päringustele

Vt. http://www.svv.ee/failid/2010.pdf

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 50

vastata. Seejuures tunnetatakse raskusi küsitud andmete leidmise ja koondamisega, kuna Eestis puuduvad sageli vastavad alusuuringud. LGBT inimeste probleemide ja probleemsete aspektide väljaselgitamiseks läbiviidud intervjuudel esitatud seisukohad lubavad anda mõneti laiema pildi LGBT inimeste olukorrast Eestis, eelkõige LGBT kogukonnast endast, LGBT inimeste probleemidest, uurimuste ja teenuste vajadusest, meedia rollist, LGBT valdkonna teadlikkuse tõstmisest ning arengusuundumustest. Intervjuude kokkuvõte kujutab endast suurema mosaiikpildi – Eesti seksuaalvähemuste temaatika ja olukorra – üksikute ning veel vormi ja värvi võtvate kildude esialgset kokkupanekut. Esitatav pilt ei saagi täielik olla, kuna ikka ja jälle mainiti intervjuudes, et paljusid asju pole uuritud ja ei teata või tunnetatakse, kuid pole enda jaoks sõnastatud. Puudub üksikasjalik info kogukonnast endast, kogukond on kaardistamata, sellest nähakse väga väikest osa ja peamiselt noorema generatsiooni esindajaid. Suureks probleemiks on LGBT kogukonnani jõudmine, poliitiline ja kogukonna enda internaliseeritud foobiad, kogukonna liikmete soov/soovimatus olla nähtav, (aktiivselt) kaasatud ja (endast) räägitud. Lisaks hõlmab LGBT inimeste tegevus- ja sündmusmaastik ainult kahte suuremat linna Tallinna ja Tartut. LGBT inimeste endi poolt tunnetatakse valusalt nii Eesti ühiskonna kui kogukonna enda internaliseeritud foobiaid ning igasuguste instantside, olgu avalik või ärisektor, vaikivat mittevalmisolekut teemaga tegelda. Põhitakistuseks on poliitiline kultuur, tahtmatus asju edasi viia, sotsialismi kinnisideede ja foobiate taak. Kriitilise üldhinnangu foonil nähakse paljusid valdkondi, kus on toimunud edasiminekud või positiivsed läbimurded. Olgu selleks võrdse kohtlemise seaduse jõustumine, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nähtavus ja tegevus, poliitilise debati avardumine ja avaliku elu tegelaste pöördumised, akadeemiliste uurimuste arvu kasv, LGBT inimeste endi organisatsioonide tegevus, OMA keskuse asutamine, HMSX portaali loomine ja suhtluskanalite avardumine, tegevus- ja sündmusmaastiku rikastumine. jne Kindlasti on edasiminekule kaasa aidanud projekt Erinevus rikastab, mis on intervjueeritute poolt laialdaselt teadvustatud. LGBT inimeste endi seas nähakse hulgaliselt säravaid ja missioonitundega aktiviste, kes panustavad aktiivselt LGBT tegevuskeskkonna arendamisse. Tegeldakse õiguskaitse, nõustamise, lobitöö, teadlikkuse tõstmise, teenuste pakkumise, koolituste ja projektidega. Intervjueeritute LGBT temaatika, kogukonna ja tema siseelu tunnetamises ja tajumises etendab rolli ka see, millises isiklikus taustruumis, tegevus- ja töökeskkonnas kogemused saadakse/on saadud. Mõistmaks, kelle ja mille nimel tegutsetakse, tuleks teada, mida Eesti LGBT kogukond endast kujutab oma koosseisu, probleemide ja vajaduste poolest.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 51

2.1. LGBT kogukond Eesti LGBT kogukond 43 pole kindlasti määratlus, mida Eestis seksuaalvähemuste esindajad endast rääkides ühtmoodi aktsepteerivad või endale viitamisel kasutavad. Pigem tuleks rääkida seksuaalvähemustest. Samas kasutatakse intervjuudes üldnimetajana sageli sõna kogukond ja kooslus. Intervjuudest jääb kõlama mõte, et LGBT kogukonda kui sellist Eestis pole, kooslus on seestpoolt lõhestunud ja killustunud, ollakse väga erinevate huvide ja elustiilidega. LGBT inimesed ja nende olukord on suures osas kaardistamata ja analüüsimata, mis on aga vajalik mis tahes sihipäraste tegevuste ja meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks, tagamaks LGBT inimeste inimõiguste kaitset, nende võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi. !

LGBT kogukonda kui sellist Eestis pole, kooslus on seestpoolt lõhestunud ja killustunud, ollakse väga erinevate huvide ja elustiilidega. • Ei saa rääkida kogukonnast, see on killuke osa inimgrupist, keda kogukonnaks nimetame. • LGBT kooslus on pigem juriidiline, mitte sisuliselt kokkuhoidev. • LGBT väljast ühtne, tegelikult pole nii, seest killustunud. Pole homogeenne, vajadused jne hästi erinevad. • LGBT kogukonda pole, on aktivistide grupp. LGBT, kes on seksuaalvähemused, on tegelikult palju laiem ja pole Eestis nähtav. • Kogukond on lõhestunud, väga lõhestunud. • Fundamentaalne erinevus: laias laastus geid naudivad, et erinevad, tahavad võrdseid õigusi ja nähtavust. Transud tahavad saada vaikselt lihtsalt olla. • Seltskond on väga rahulik, vaoshoitud, stabiilne.

LGBT kogukond on kaardistamata ja probleemid uurimata • Kogukond on kaardistamata, ei tea, kellele festivali tehakse; tunnetus on, näeme väikest osa kogukonnast, ei tea; vanemat generatsiooni ei tea, ei oska nendeni jõuda.

LGBT kogukonnal pigem negatiivne nägu • Eesti ühiskonna negatiivne pale, poliitiline foobsus, mille mõju on suur, pigem kahjuks ka geikogukond tajub ja hingab seda õhku sisse ja peegeldab enda ellu tagasi. • Negatiivne nägu, geikogukonna, sisemine foobsus ja kinnisus ja meie ühiskonna haridussüsteemi ja ühiskonda kinnistunud vääruskumused, mis viivad tihti homofoobsete ilminguteni. Kui tegelikult probleemi pole, siis sisemisest hirmust genereeritakse, mis tekitavad väärnähtusi ja konflikte.

Internetikogukond ei liida • Mis töötab vastu, on internetikogukond, seal ei teki reaalsustunnet, kuna tegu nn hälbega, homoseksuaalsusega. Internetisuhtluse kogukond on eriti põdev, netis käitutakse ühtmoodi, reaalses elus pigem vastupidi, sellele vastu.

! 43

LGBT kogukonnas aktiivsemad naised; nähtavamad on geid

Eesti LGBT-kogukond ehk geide, lesbide ja bi- ning trans-seksuaalsete inimeste kogukond koosneb kõigepealt loomulikult inimestest, seejärel aga mitmetest organisatsioonidest, kes geide ja lesbide, bi- ning transseksuaalsete inimeste õiguste ja võimaluste eest end vabalt, kompleksitult ja enesekindlalt väljendada võitlevad ja meelelahutusest erinevate kohvikute, pubide, restoranide ja klubide ning ürituste ja kultuurisündmuste näol. http://www.hmsx.info/cafe/eesti-lgbt-kogukond.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 52

• Mehed üsna eraldi; lesbid, geid omavahel suheldakse palju; üritustel käib naisi rohkem; mehed käivad rohkem pidudel väljas; aktivistide hulgas naisi rohkem. Geisid uuritud palju rohkem; ütle avaliku tegelaste hulgas gei, lesbisid ei teata. • Naised aktiivsemad kui mehed ja mulje ka, et naised ühtsemad. Teistes riikides .... Hollandis, Portugalis, et ikka meeste asi; lesbid väljas, aga meil kogukonna tasandil ikka aktiivsemad naised. • Mehed üle maailma organiseeruvad pubides, kuna meeste homosotsiaalsus on sootuks teine kui lesbidel, lesbile pesapunumine, keel, suhtlemine. Mehed kardavad pitserit rohkem. Seda vaja uurida. !

LGBT kogukonnas rohkem uuritud geisid. • Geisid uuritud palju rohkem.

LGBT kogukonna konsolideerumist pole toimunud/ei toimu. • Ei näe terendamas, et (kogukond) konsolideeruks, ei julgeta liikmeks tulla. • Ühtlustumist pole toimunud, muutub jõulisemaks agrssiivsemaks, veel skisofreenilisemaks muutub.

LGBT kogukonnale on vaja eeskujusid • Ei ole liidreid kogukonnal endal. • On vaja eri tasandil eeskujusid. Elustiililised aspektid, väärtuste ahelad nii erinevad gei või lesbiperekond, eeskujusid. Hästi erinevad, pilti tuua, et gei pole selline. Aitaks leevendada geikogukonna enda pinget, valitseb arusaam, et pean geina käituma hakkama. Väline surve on. Seda aitavad klišeelikud geikuvandid läbi meelelahutuse tugevdada, läbi meelahutuse paneb mõtlema ja sallima, aga teistpidi kinnistab klišeed.

LGBT kogukonnas palju säravaid ja missioonitundega aktiviste • LGBT sees fantastilisi aktiviste, kes teevad tööd tasuta.

Muutused saavad alguse kogukonna enda sees • Uskumine peab iseendas tekkima. Kui ... jääb seadust ootama, siis ei enne kui seadust pole, ma pereelu elada ei saa.

2.2. LGBT inimeste eri valdkondade probleemid LGBT probleemistik on äärmiselt laiaulatuslik. LGBT temaatika on ühiskonna ja selle kõigi tasandite ja instantside jaoks suhteliselt uus. Inimeste õigusteadlikkus on tervikuna madal. Seni on diskrimineerimise kaasusi on napilt, seksuaalse sättumuse alusel asetleidva diskrimineerimise esimesed kaasused Võrdse kohtlemise seaduse jõustumise järel jaanuaris 2009 on alles läinud menetlusse. Puuduvad LGBT alased uurimused, usaldusväärsed andmed ja statistika, kokku on leppimata inimõiguste kaitsmise ülimuslikkuses riigi tasandil ning ühiskonna/kogukonna tolerantsuse kujundamise vahendites ja põhisõnumites, sh meedias. Põhiküsimusteks on ühiskonna homofoobne suhtumine, õiguskaitse tagamine, kindlustunne ja turvalisus, sh sotsiaalsed garantiid, tööalane diskrimineerimine, füüsiline ja vaimne tervis, spetsialiseeritud teenuste puudumine, ligipääs infole, infovahetus ja LGBT temaatika edenduskeskkond.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 53

Probleemistik joonistub detailsemalt välja ka välja alapealkirja Teenuste vajadus all. !

Laialt levinud homofoobia nii ühiskonnas kui internaliseeritud foobiad LGBT kogukonnas endas • Ühiskonna haridussüsteemi ja ühiskonda kinnistunud vääruskumused, mis viivad tihti homofoobsete ilminguteni. • Internaliseeritud homofoobia või konventsionaalsus, mis on levinud ühiskonnas, mugavama äraolemise nimel; lausa süüdistavad aktiviste, et laseme edasi. See on ühiskonna suletuse ja jõhkruse küsimus, et inimesed endasse nii suhtuvad. • Temaatika, meil üle seksualiseeritud, 2 asja, tingib üleseksualiseerimist, et Eestis ei olda veel emantsipeeritud, seksuaalsusest ei räägita: homofoobia põhjus on seksuaalne ebakindlus.

Inimõigused pole kaitstud • Inimõigused pole kaitstud – kindlasti mitte. • Meil deklaratiivsed seadused, mis ei leia rakendamist, karistust ei järgne. • Karistusseadustiku §151 – vaenu õhutamine. Meil karistusseadustiku alusel ei räägita, on justkui füüsilise vägivalla tekitamine; ei räägita psühholoogiliset vägivallast, mis tervislikku seisundit kahandab

Õiguskaitse järele valitseb suur vajadus. Peamised õiguslikud probleemid: piiriületavad õigussuhted, abielu, suhte legaliseerimine, abielu ja soovahetus, lapsendamine, pärimine • Õigusabis pöördutakse põhiliselt küsimustega, mis puudutavad abiellumist, suhte legaliseerimist, lastesse puudutavad õigused, mina kui Eesti Vabariigi kodanik saan Saksamaal jne suhte korda ajada. Kui Eesti minnakse lahku, kui legaliseeritud suhet pole, notari juures pole käidud, minnakse lahku, kui üks peab välja kolima. • Kolmas on pärimisega seotud asjad. • Abieluvõime tõendi väljastamine. • Nõu saamiseks pöördutakse: juriidilised probleemid, piiriületavad õigussuhted, nt Lätis partner, Euroopas vormistatud suhted. Viisaküsimused registreerimise ja kooselu küsimused, ka majandusküsimusi, kodulaen jne, partnerlus igapäevaselt ja piireületavalt. • Abielu ja soovahetus. Mees/Naine abielus, oletame et üks pool tahab teha soovahetuse, siis Eestis muutub abielu kehtetuks. • Kaitsetus. Õiguste poolelt seaduste rakendamises, et kui rünnatakse, karjutakse samal ajal pede, kui politseisse teatad, siis visatakse kõrvale, et nagu tavaline huligaansus. • Laimu juhtumid, viha palju öeldud, kuid halvustamist küll ja mida siis ette võtta. • Perevägivalla küsimus samasooliste peredes on täiesti teema Eestis. Eranditult naised, geid ei pöördu.

LGBT inimeste õigusteadlikkus on madal, teadlikkuse tõstmiseks napib ressursse • Õigusteadlikkus madal. Tavainimene juriidilise poolega kursis pole. • Vajadus teadlikkust tõsta on väga suur. • Teadlikkust vaja suurendada kogukonna sees.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 54

• Infoleht (vajalik), puhtalt tänasest õiguspraktikast lähtudes, lahutus, lahkuminek, kolimine teise riiki. • Voldiku, eraldi veebilehe või osa veebilehel, eraldi koolitusi, me ei ole jõudnud seda teha, kõik see mõjutab (seaduse) rakendamist. • Caseʼe pole palju. Advokaadibürood ega advokatuur ei uuri. Statistikat pole. !

Esineb (kaudset) tööalast diskrimineerimist • Karjäär. Töösuhte mittepikendamine. Raske tõestada, aga põhjus kindlalt selles. • Klaaslagi, karjääri mittevõimaldamise seksuaalvähemusse kuulumise tõttu. • Töökohal diskrimineerimise teema, mitte õigusasjani, vaid kollektiivi sees, viis töökoha vahetamiseni.

Seksuaalset sättumust ei taheta avalikustada töökoha jne kaotamise hirmus, mis takistab diskrimineerimismenetluse alustamist ja lõpuni viimist. • Võrdlen mingite teiste vähemusgruppidega, siis pigem seksuaalvähemusse kuuluv inimene teab oma õigusi, aga ta ei pruugi sellega minna kuhugi, kuna tal on see raskendatud, tal on see teadmine, et ta peab oma seksuaalidentiteedi küsimusi ... kui väga avalikuks tuleb.

Kindlustunne ja turvalisus puuduvad • ... et saada abiellumisõigust; osadel vaja seda võimalust praegu, et saada sotsiaalseid garantiisid, ei saa oodata 50 aastat. • Kindlusetus, elad koos, lapsed võivad olla, puudub õiguskindlus, et kui läheb midagi juhuslikult vaja või olukord muutub, et sul oleks turvatunne ja õigused olemas. • Geid vaesemad ... enamus vaesed, kihistumine suurem.

Füüsiline ja vaimne tervis nõuavad palju rohkem tähelepanu • Meedikute ettevalmistus null (LGBT inimestega tegelemiseks). • Geide tervis, hullemas olukorras on mehed. Geide seksuaalne tervis ja seksuaalkäitumine, teadmiste ulatus on nii väike. • Seksuaaltervis (vaja tegelda). • Perevägivald probleem lesbi ja geiperedes. Väga abitud, ei julgeta avalikustada. • Sõltuvusained tunduvalt kõrgem oht, kasutamise kõrgem kasutus, uuringuid oleks vaja teha. • Psühholoogilised probleemid, võimusuhted, üksindus, sõltuvusained, suitsiidid. • Vaimse tervise mõju uurimata.

Spetsialiseeritud teenused puuduvad (vt ka Teenuste vajadus) • • • •

... infopuudus, oleks vaja oma nõustamiskeskust, nõuandekeskust. Perevägivalla küsimus samasooliste peredes (kuhu pöörduda). Mittehaiguspõhise seksuaaltervise vormi ja teenuse järele karjuv vajadus. Meditsiin (vaja LGBT inimestele kohandatud tervishoiuteenused, mõistmist pole).

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 55

• Põhiline ennetustöö ja töö lapsevanematega, et inimesel ei tekiks täiskasvanuna (soolise identiteediga või sellest tingitult) probleeme (praegu puudub täiesti). !

Infot napib, probleemiks info ja statistika kättesaadavus • Kõige suurem on info puudus. • Vaesemates, piirkondades ligipääs infole, teenustele, • Koolid, koolisüsteem, koolides palju LGBTst räägitud pole; noortel palju probleeme. Eestis pole uuritud, USAs uuritud, palju LGBT noori. • Politseist ei tule andmeid; politsei ei tee eraldi statistikat, ei tee eraldi statistikat ka rassilise probleemi osas; politseiga tuleks tööd teha statistika osas. • Kuidas jõuda kogukonna liikmeteni, kogukond kaardistamata. • Kuidas jõuda inimesteni, kes informeerivad teadustöödest, projektidest; tehakse kellegi nimel ja kogukond ise ei teagi. • Raamatupoed pole huvitatud (soo- ja LGBT temaatika) sektsiooni loomisest (välismaal olemas). • Suures rahvusraamatukogus, Tartu raamatukogus peab väga uurima, kuid kirjandust on, väga eeskujulik kogu ilmselt mitte. OMA raamatukogu, selles suhtes väga positiivne, kellel huvi, saab sealt abi. • Ma pole 100% kindel, aga kirjandus raamatukogus olemas, aga kas leitav selle märksõna all, jääb raamatukogu katalogiseerimispõhimõtete taha kinni.

Kommunikatsioonikanalite tõhustamise vajadus • Info jõudmine sihtgrupini, nt teadvustada (organisatsioonide) olemasolu (sihtgrupile).

2.3. Uurimused Uurimuste vajadusele viitavad kõik intervjueeritud: Tegelikult on kergem öelda, mida on uuritud, meil pole praktiliselt midagi uuritud. Eesti ühiskonna laiem probleem seisneb selles, et sotsiaal- ja soouuringuid ei väärtustata, tulemusi (poliitikakujundamisel, seadusloomes) ei arvestata. LGBT temaatikat on Eestis vähe uuritud. Eesti juhtivate sotsioloogide jaoks pole see olnud uurimisteemaks. Pole juhendajaid, kes oleks teemaga kursis, see puudutab ka õigusteadlasi, juriste. LGBT temaatika (nagu sootemaatika üldse) on emotsionaalselt laetud. LGBT osas kiputakse kahtlustama ja sildistama kõiki, kes väljaspool kogukonda teemaga tegelevad ja seda uurivad. Intervjuudest jäi kõlama ka mure seni Eestis läbiviidud uurimuste/teadustööde tagasihoidliku kvaliteedi üle. Lisaks on paljudel juhtudel tegemist väikeste valimitega, mis ei võimalda teha laiemaid ja informeeritumaid üldistusi. Kõlama jääb ka seisukoht, et nüansside tabamiseks ongi vaja isiklikku kogemust, et uurimistöödega tegelema tuleks julgustada nn siseringi ehk LGBT inimesi endid. Kõik dissertatsioonid on autobiograafilised, seksvähemused võtavad ette ise, teised ei saagi ja põhjendatult kardavad, et pole kompetentsed, pole nüansinägemise võimet pole nende teema ja see ongi õige.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 56

Uurimusteemadena nimetatakse: õiguslik analüüs seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimiskeelu ulatusala kohta Eesti põhiseaduse valguses; seksuaalvähemuste endi kogemus Eestis, kuivõrd tunnetatakse diskrimineerimist, vaenuõhutamist jne; kogukonna kaardistamine; lünkade väljaselgitamine olukorra parandamiseks; LGBT inimeste vaimne ja füüsiline tervis; foobiate tagamaade uurimine; homoperede uurimine, sh homoperedes kasvavate laste arv; tööga seotud valdkonnad, varjatud diskrimineerimine, klaaslae fenomeni, seksuaalvähemuste majanduslik toimetulek ja vaesus jne. Nähakse mitte ainult uurimuste, vaid interdistsiplinaarsete uurimusrühmade vajadust, mille alged olemas, nt Tartu Ülikoolis. Esimesed katsetused selles vallas tehtud, jätkusuutlikud lahendused seni puuduvad, vaja on eestvedajaid. LGBT tervishoiuteenuste poolelt on temaatika vastu huvi tundnud ja tunneb Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Palju järeldusi LGBT kogukonna kohta tehakse ka teiste riikide uurimustulemusi Eesti konteksti mõtteliselt üle kandes ja paralleele tõmmates (LGBT noored, homopered, suitsidiaalsus, narkomaania, alkoholism jne, mida Eestis pole uuritud). !

Sotsiaal- ja soouuringuid ei väärtustata, tulemusi (poliitikakujundamisel, seadusloomes) ei arvestata • Üldse sotsiaaluuringuid ei peeta oluliseks kui pehme teema ja soouuringud nii laetud ... • Vaja inimesi, kes peavad (teemat) oluliseks. Laiem probleem, sotsiaalseid uurimusi ju üldse palju ei arvestata, mõnda seadust analüüsitakse sotsiaalsete mõjude seisukohast, aga palju kuulatakse. Kogu aeg, et vaja reaalteadusi, aga sotsiaaluuringuid, sh soouuringuid, ei.

LGBT temaatikat vähe uuritud. Kui, siis on uuritud mehi • Üldiselt LGBT teema uurimata. • LGBT kogukonnas rohkem uuritud geisid. • Esmamulje on, et palju ei toimu, on fragmenteeritud. See on ka soouurimuste häda. • ... teemavaldkonda on vähe, sooteema, üks nurk ja laetud nurk, ei usu, et palju on. • Uuritakse homoseksuaalseid mehi, maskuliinsus tuleb sisse, hegemooniline maskuliinsus. • Pigem ei kerki (uurijate endi seas teemana) esile, pigem üldisemad, kuidas mehed maskuliinsusega hakkama saavad, mitte aga kuidas geimehed hakkama saavad. • ... transseksuaalide uurimusi üldse väga vähe. • Pole tugevat baasi, igaüks põlve otsas pusib ja teeb ja puudub ka foorum. Uurimuste juures oluline, et arutad, kes teevad. Eestis oled ise kõige suurem ekspert, seetõttu ka kitsam ja võimalused väiksemad. • Seotud ju ühiskonnaga. Kui võtta Eestis kitsaks erialaks soo-uurimused, Eestis inimesi vähe, ei ole väljavaadet, et saaks ainult oma soo-uuringute teemaga tegelda, pole seetõttu ka nii ahvatlev.

LGBT temaatika on emotsionaalselt laetud ja suure stigmaga teema

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 57

• Kahte sorti hirm, keegi ei telli ja natuke õrn teema, ei tea, kuidas vastu võetakse ... uurijatel, kes teevad kraaditöid, kui ise kogukonda ei kuulu, et miks see huvitab, miks ta teeb. • Ebamugav teema, tekitab emotsioone, emotsioonidega ei taheta tegelda, muidu ühiskonnas hakatakse jälle torkima. • ... sooteema, üks nurk ja laetud nurk. • LGBT teema, väga suure stigmaga teema. !

LGBT temaatika pole (juhtivate) sotsioloogide jaoks olnud uurimisteema • Eestis puuduvad juhtivad sotsioloogid, kellele LGBT temaatika oleks oluliseks uurimisteemaks. • Probleem ongi, et pole inimesi, kes võimelised juhendama.

Olemasolevate kraaditööde tase on kohati kehv. • Uuringud läbi lugenud, tulemus klišeede üleslugemine, kvaliteet kaheldav.

Soo- ja LGBT teemaliste uurimuste edendamine: interdistsiplinaarse lähenemise vajadus alged olemas • ... kasvatada uurijaid, rohkem rääkida, teemadena välja pakkuda. Kes kraaditööna teinud, isiklikust huvist ja kes kuuluvad kogukonda, aga et tuleks välja ka neutraalsemalt (st uurimisteemana kõigile). • Sooteema tuleb kesksena kohale tuua, et poleks marginaalne, annab võimaluse sel teemal harida üliõpilasi ja kasvatada uut põlvkonda uurijaid peale. Avaramalt vaadata ja sotsioloogia ja psühholoogia kokku tuua. • ... sotsiaalalal, majanduses, filosoofias ja juuras olemas inimesed, siis juba interdistsiplinaarne uurimisgrupp. Potentsiaali oleks. • On näha, et alge ülikoolides on olemas, aeg-ajalt on olemas. ... Vähemalt mingi huvi on. • LGBT teemad pakuvad mulle isiklikult jätkuvalt huvi ja püüan üliõpilasi suunata nende teemade juurde; üheks mind huvitavaks valdkonnaks on ka LGBT inimestele pakutavate tervishoiuteenuste kvaliteet • RASIs vaja, et keegi hakkaks ajama gei-studies. • Peaks julgustama stipendiumidega, kellel siseringi kogemus. • Eesti ülikoolides puuduvad ka LGBT keskused ja tugiringid.

Soovitatud teemad uurimusteks:

LGBT kogukond ise kaardistada: suurus, koosseis, probleemid, teenuste vajadus; õiguslik analüüs seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimiskeelu ulatusala kohta Eesti põhiseaduse valguses; seksuaalvähemuste endi kogemus Eestis, kuivõrd tunnetatakse diskrimineerimist, vaenuõhutamist jne; seksuaalvähemuste kokkupuude politseiga; mitmene diskrimineerimine; homoseksuaalsust ja pereelu puudutava avaliku debati / poliitiliste otsuste mõju noortele ja nende perekondadele avaliku debati ja poliitiliste otsuste mõju noortele ja nende perekondadele; varjatud homofoobia ja selle juured; homopered ja lapsed; vaimne tervis ja riskikäitumine (suitsiid, alkoholism, narkomaania); tööalane karjäär, klaaslagi: varjatud diskrimineerimine; transinimeste problemaatika; tutvumiskuulutused, jututoad: sisu. • ... vaja uuringuid, et teema oluline, et see puudutab väga palju inimesi, ei saa tõestada, et inimesi palju, probleeme palju: töökohal, kodus ei saa olla, 5-10% LGBTd rahvastikust; • uuringuid oleks vaja, tõestada, et teema on ühiskonnale oluline;

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 58

• mis kogukond on ja mida ta vajab – kaardistamine; • õiguslikku analüüsi, siis ongi seesama diskrimineerimise keelu ulatusala, see et ta praegu on seksuaalse sättumuse korral kitsam, kui ta on näiteks rahvuse või soo korral, Kuidas see meie põhiseaduse valguses, kuidas selline olukord saab olla ja mis see kaasa toob. See on põhiküsimus. Seda on teiste küsimuste valguses natuke uuritud, on vaieldud, aga tegelikult pole ühtegi sellist head õiguslikku analüüsi selle kohta; • meil ei ole, meil ei ole väga mingeid andmeid. Me teame ainult, kuidas on elanikkonna suhtumine sellesse küsimusse, homoseksuaalsetesse inimestesse, aga see, et millised kogemused on seksuaalvähemusel Eestis, selle kohta on ainult üks uuring, mis on 15 inimese intervjuud. Ei ole sellist laiaulatuslikumat uuringut, kust tuleks välja, kuivõrd need inimesed kogevad mingit diskrimineerimist või ... solvamist või ... vaenuõhutamist; • millised on inimeste kogemused näiteks politseiga kokkupuutel; • uurida või püstitada vähemalt mingi analüüsi teemana, et kuidas mõjutab see, mis toimub avalikus debatis, kõiges selles, mis puudutab õigust pereelule, ja kuidas suhtuda homoseksuaalsetesse inimestesse, kuidas see praeguses olukorras, näiteks tänaseid noori, kes seda oma vanematele peaks ütlema, kuidas see mõjutab. Seda ei saa üks-ühele seostena välja tuua, aga tuua seda analüüsina välja. Aktsepteerida neid peresuhteid, normaalsena säilitada, kui avalikkuses on nii tugevalt väljendatud, et see on midagi ebanormaalset, et see on mingi probleem, kui sul oma laps tuleb ja ütleb, et ta on gei. Eesti kontekstis on just vaja seda kuidagi näidata poliitikutele, et see, kuidas nemad teevad otsuse, näiteks mis puudutab seda abielu või partnerlust, et see mõjutab väga paljusid inimesi tegelikult, et see pole et see mõjutab konkreetselt neid geisid, kes tahavad abielluda, see mõjutab neid, kes on juba praegu kasvavad gei peredes, mõjutab neid, kes hakkavad praegu oma seksuaalsust avastama, ütlevad oma vanematele, hakkavad oma elu alles elama. Neid vanemaid jne, et seda kuidas analüüsida; • mitmest diskrimineerimist. Kui uurida diskrimineerimise ebavõrdsuse kogemusi, et siis mitte unustada ära seda, et näiteks gei meeste ja lesbide kogemused võivad olla väga erinevad, ja neil on probleemid on väga erinevad, kui sa oled lesbi näiteks armeenia kogukonnas Eestis, millised on sinu probleemid siis; • ... suitsiide peaks uurima, narkomaania, ... alkoholismi; • peaks uurima vaimset tervist, suhtumised, hoiakud, kuidas mõjutavad; • ... karjääri peaks uurima, karjääri kulgemine, klaaslagi; • geide endi kogemus kui ümbritsevate inimeste kogemus, rahva suhtumine; • homofoobia, varjatud homofoobia. Eestlase homofoobia, mis on selle juured; • enesetappude küsimus, palju meil üldse põhjuseid uuritud; • ... kogukonna inimeste enda seisukohad ja arusaamad. Võiks uurida, mis on nende jaoks probleemid, mida nende seisukohast vaja muuta; • ... tasub uurida foobiate ja hirmude tagamaid ja põhjusi; • uurimata täiesti on perekonnad, palju on lapsi, kes kasvavad lesbi ja gei peredes. USAs on 2 miljonit last, kes kasvab LGBT peredes. Lesbide hulgas on beebibuum, mõnel 3-4 last; • transinimesi pole uuritud. Tegelikult oleks väga vaja uurida, probleemistik suur;

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 59

• pigem kasutada sellist uuringut, miks õnnetud ja miks teha, mitte et uuringut, et veel kinnitada, et gei ja geid õnnetud; siis pole vaja; • mida võiks uurida on vaadata tutvumiskuulutused ja chat-ruumid, kus anonüümne, või poolanonüümne. Titanic boy, svenvaher, geimees, GayRomeo, www.hot.ee/vikerkaarejutukas/ jutukas, mis seal toimub; • ... ministeerium vajab juurde analüütikut LGBT teemaga tegelemiseks. Järgmisse soolise võrdõiguslikkuse monitooringusse pannakse sisse LGBT temaatika. Lisaks hakatakse Sotsiaalministeeriumi tellimusel uurima seksuaalset ja soolist (sh LGBT) ahistamist tööelus.

2.4. Teenuste vajadus Homoseksuaalid võivad nõustamist vajada samadel põhjustel kui kõik teised inimesed. Lisaks neile aga tekitab peaaegu iga homoseksuaalse inimese elus lühema või pikema sisemise konflikti perioodi ka mittevastavus enese vajaduste ja ühiskonna ootuste vahel. (Spetsialiseeritud) teenuste järele valitseb tohutu vajadus, alates õigusalasest, psühholoogilisest, tervise- ja tööalastest nõustamisest kuni igapäevaelu ja –suhteid puudutavate nõustamisteni Nõustamisteenuste vajadusest räägivad selget keelt senised spetsialistide ja LGBT inimeste poole pöördumised ja oma elust tehtud järeldused. Teenuseid on nõudlusega võrreldes äärmiselt vähe, piiratud valdkondades ning laiema ringi (potentsiaalsete) teenusepakkujate teadmised äärmiselt tagasihoidlikud. !

Nõustamisteenuste järele on tohutu vajadus • Palju küsitakse nõu. • Kui otse kontakteerutakse, saadetakse küsimus, siis on eluliselt väga tähtis küsimus, niisama loba tuleb väga harva.

Teenuseid vajatakse kõigis eluvaldkondades • LGBT kogukonna liikmetel pigem elu katki, vaja nõu saada. Nõustamist vaja, psühholoogilist nõustamist ei ole piisavalt saada. Nõustamist kapist välja tuleku puhul. Palju küsimusi identiteedi probleemi kohta, kes olen – gei, lesbi, bi. • Inimõigusi ei teadvustata. Algul polnud ühtegi instantsi, kes nõustaks .... majanduslikku vastutust võtta, mis siis teete, mis siis, kui keegi sõidab ära, lahutab, sureb, kuidas majanduslikes suhetes. • ... osa gei kogukonnast, kes vajab toetust, selgitust, seksuaalselt, igapäevaselt, poliitiliselt, juriidiliselt. ... kuidas olla partneriga, kuidas töösuhted, kolimised, maja ostmised, laenu võtmised. Põhiline arusaam, et ma võin geiperena elada Eestis normaalset, väljakutseterohket elu, see alus on täiesti puudus. • Pöördutakse: juriidilised probleemid, piiriületavad, õigussuhted, Lätis partner, Euroopas vormistatud suhted. Eri vormis, eesti-vene, viisaküsimusi, siis registreerimise ja kooselu küsimusi, ka majandusküsimusi, kodulaen jne, partnerlus igapäevaselt ja piireületavalt. • Küsitud psühholoogilise poole pealt ja perevägivalla poolelt. ... perevägivalla küsimus samasooliste peredes on täiesti teema Eestis. Ilmselgelt, et kui kaks inimest on koos, kellel mõlemal on pinged ja hirmud, siis koduses elus

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

• • • • • • • • • •

- 60

võimendub, kindlasti ka võimusuhted. Perevägivalla teemadega on kirjutanud ja helistanud eranditult naised, üheltki geilt pole kõnet saanud. Helistatakse üksinduse teemaga. Mittehaiguspõhise seksuaaltervise vormi ja teenuse järele karjuv vajadus, praegu probleem HIV positiivsed tegelevad, kuid haiguspõhiselt. Kui lihtsalt teada tahta ja saada seksuaalses mõttes paremaks ja kogenenumaks ja iseenda tervisest hoolivamaks, pole kuskile minna, perearsti juurde ei minda. Füsioloogilised küsimused, emotsionaalsed, suhtedraamad, seksuaalse orientatsiooni osas, temale vastuvõetavas vormis. Infoleht, puhtalt tänasest õiguspraktikast lähtudes, mismoodi tänases õigussüsteemis saab teha. Notareid nii palju ka pole, infotrükis peaks koostama. Reimo Metsa juurde ka igaüks ei lähe. Bioloogilist nõustamist, kes oleks kursis teemaga. Eestisiseselt pole, pole teada, kas nimekirja on nõustajatest, terapeutidest, keda soovitada, kellega eelnevalt räägitud; kes positiivsed, neutraalsed. ... vaja LGBT inimestele kohandatud tervishoiuteenused, ei mõisteta praegu, seksuaaltervis. Perevägivalla nõustamine, kapist väljatuleku grupid, psühhoteraapia, geikogukond vajab psühhoteraapiat. Transinimeste probleem: infopuudus, oleks vaja oma nõustamiskeskust, nõuandekeskust. Perearstidele koolitus, et oskaks suunata, kõik lülid peaks teadma, mida edasi teha; inimene teab, siis suunab edasi, nt Imre Rammul, psühhiaatri, endokrinoloogi juurde.

2.5. LGBT temaatika kajastus meedias Meedia loob praegu eelkõige negatiivset kuvandit, kontseptuaalne lähenemine ja missioonitunne tihti puuduvad. Lugude avaldamine lehes taandub konkreetse persooni huvidele. LGBT temaatika ei peaks olema ühe huvigrupi erihuvi, vaid see peaks muutuma integreerituks ja loomuldasa käsitletavaks teemaks võimalikult paljudes formaatides, sh meedias. Piiri tõmbamine kommentaariumides sobivaebasobiva vahele raske. • Meil surnuks vaikimine, ei anta nägu ja kuju; kui, siis luuakse skandaalne ja negatiivne kujutus. • Tihti puudub kontseptuaalne lähenemine. Et lehes lugu ilmub, taandub ühe konkreetse persooni huvidele, aga kui leht inimese informeerijana analüüsiks, mis nähtused ühiskonnas vajaks rõhutamist, lahtirääkimist, suunamist. • Tegelikult, et sel teemal infot jagada peaks olema kogu infovõrgustik, et ajalehed kirjutakse mitte peale surutult, vaid omaalgatuslikult. • Kõige paremini toimib integreerituse põhimõte, kui teemad jõuavad loomuldasa igasugustesse ajakirjanduslikesse formaatidesse, konverentsidele, telesse ja pikemas perspektiivis salliva ühiskonna loomine, lahterdamisest lahtisaamine, ja seda ka uurimuste tasandil. Kui on konkreetne probleem, tuleb uurida geikogukonnas ja seal kasutada. Mida rohkem tilgutatakse erinevaid sallivuse ja selle probleemistiku teemasid üldistesse formaatidesse, seda loomulikumalt hakatakse seda tundma.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 61

• Ei saa olla ühtselt huvigruppi, kes infot jagab, peaks tulema erinevatelt huvitasanditelt. • ... retoorikat tuleb lihtsustada. Igas kontekstis: uuringutes, konverentsidel, õpikutes, kõnedes rõhutada, et oleme kõik inimesed, kõik panustame oma ühiskonda, ühiskond tekib koostöö tulemusena, peab väärtustama inimlikke probleeme ja lahendama koos, et lahterdamise mõttes saab koos üle, kui lahterdame, siis jäämegi lahterdamisse. • Piiri tõmbamine raske, kust ebasobiv kommentaar.

2.6. Koolitusvajadus Inimõigused ja võrdne kohtlemine pole veel hiljaaegu olnud Eestis kohustuslik kursus. Ühiskonda läbiva teemana, tuleb LGBT temaatika osas harida ühiskonna erinevaid sihtgruppe kõrgeima seadusandliku võimu tasandilt üksikindiviidi tasandile välja, sh kõiki haridustasandeid kõrgharidusest eelkoolini. Teemat tuleb käsitleda läbivalt. Harivates ettevõtmistes kaasatakse koostööpartnereid nii Eestist kui välismaalt, sh õppematerjalide osas. !

Koolitust on vaja väga laiale sihtgrupile: Riigikogu, valitsus, juhtkond ja arvamusliidrid, juristid, haridussüsteem, perearstid, õed, meedia • Veel hiljaaegu pole inimõigused, võrdne kohtlemine olnud (ülikoolis) kohustuslik kursus • Tartu suuruses ülikoolis võiks olla üks õppejõud, kes on spetsialiseerunud näiteks ainult inimõigustele. • Ametisse astuvad ministrid, riigikogu peaks saama koolitust. Takistused sissejuurdunud hoiakud, mida väga raske muuta. • Juristid, enamik pole saanud soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse koolitust, nt diskrimineerimisvaidlustega oleks inimesel parem minna kohe töövaidluskomisjoni, saada sealt kahju hüvitamist, õiguslikult siduv otsus jne, eriti arvestades, palju on tööinspektsioonis inimesi ... • (Meediakoolitus) Vaja koolitust teha, taustakoolitust, vaja lahti rääkida kogu valdkond, põhimõttelises vormis, vaja teha terminoloogiakoolitust, vastutustunde koolitust, et hakkaks toimetajad ja ajakirjanikud aru saama, et nemad on ühiskonna mudeli tervikliku toimimise jaoks. • Juhtkonna ja arvamusliidrite harimine oluline. • Haridussüsteemis peaks tulema uskumus, poliitikud ja sotsiaalteadlased käivad koos, õpetajad jne. • Valikkursus peaks olema teaduskondadevaheline. Ülikoolis queer studies. • Hariduses arvan, et peaks olema läbivalt. • Perearstidele koolitus, et oskaks suunata, kõik lülid peaks teadma, mida edasi teha. • ... vaja koolitust, ka õdedele, kes ka absoluutselt midagi ei tea. Arstid midagi ehk teavad. • ... koolitajaid leida pole keeruline, aga vahendeid koolitajate tasustamiseks.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 62

2.7. Arengusuundumused 1990. alguses prevaleeris Eestis ühiskonna vabanemise, vabaduse atmosfäär ja diskursus. Ühiskonna suhtumine oli tolerantsem, tundus huvitav ja suhtuti heatahtliku uudishimuga. 1990ndate keskel tekkisid rõhutatud individualism, orientatsioon materiaalsetele väärtusele, leidis aset kiire majanduslik kihistumine, elujõudu said traditsioonilised sugudevahelised suhted, mis vajutas pitseri ka suhtumises seksuaalvähemustesse. 2000ndatel teatud tardumine, tagasiminek. Viimastel aastatel positiivsed arengud seoses ka nt Erinevus rikastab projektiga. 90ndate alguses, kui vabadus tuli, ühiskonna suhtumine oli tolerantsem, tundus huvitav ja suhtuti heatahtliku uudishimuga. Positiivsete teetähistena kogu LGBT konteksti arengus tuuakse välja: !

Võrdse kohtlemise seaduse jõustumine 2009. aasta jaanuaris; soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nähtavaks muutumine • Uus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik nähtavam ... kes aktiivsed kogukonnas, teavad.

Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu loomine, mis tegeleb LGBT kogukonna õiguste eest seismisega ja nende kaitsmisega44

Pöördumised õiguskantsleri poole palvega kontrollida, kas põhiseaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 direktiiviga 2004/38/EÜ on kooskõlas perekonnaseaduse §10 punkt 1, mille kohaselt on abielu tühine, kui abielus on samast soost isikud. Õiguskantsleri seisukoht: Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et perekonnaseaduse säte, mille kohaselt on samasooliste isikute vahel sõlmitud abielu tühine, on kooskõlas põhiseadusega. Eesti riigil ei ole põhiseadusest ega rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust võimaldada oma riigisisese õigusega samasooliste isikute vahel abielu sõlmida. Küll aga on õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega vastuolus olukord, kus riik ei ole loonud samasooliste isikute püsiva kooselu reguleerimiseks õiguslikku raamistikku. Õiguskantsler pöördus täna justiitsministri poole märgukirjaga, soovitades algatada samasooliste isikute partnerlussuhteid reguleeriv seaduseelnõu. Kogukonna enda liikmed löövad kaasa seadusloomes.45 Justiitsministeerium (JM) avaldas 2009.a suvel mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüsi, edastades selle arvamuste avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks erinevatele asutustele ja organisatsioonidele, sealhulgas ka parlamendierakondadele. Lisaks esitas JM avaliku üleskutse pressiteates, paludes 1. detsembriks 2009.a ministeeriumile esitada ettepanekud ja mõtted selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus. Kirju laekus sel teemal kokku üle 40 ning arvamust avaldas koos kogutud allkirjadega ligikaudu 8000 inimest. 44http://www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/NORMIKONTROLLI_MENETLUSED/Margukirjad/2011/

M_rgukiri_Justiitsministeerium__partnerlussuhted_.pdf 45

http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50960/Kokkuv%F5te+mitteabielulise+kooseluga+seotud +ettepanekutest.pdf

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 63

Erinevad geiühendused on muuhulgas tähelepanu juhtinud ka asjaolule, et erisooliste isikute jaoks partnerluse registreerimise võimaldamine aitaks lahendada sotsiaaltoetuste saajate ringi määratlemisega seonduvaid aktuaalseid probleeme (näiteks hukkunud sõdurite juhtumid). !

Uus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik nähtavam ... • kes aktiivsed kogukonnas, teavad.

41 avaliku elu tegelase pöördumine, millega toetatakse Eesti sallivamaks muutumist, LGBT inimeste õigusi ning partnerlusseadust.

LGBT kogukonna info- ja suhtluskanalite kasv (LGBT portaalid ja foorumid, nt HMSX, jututoad, nõustamisportaalid, facebook, blogid).

Erinevus rikastab projekt, Postimees, Eesti Päevaleht avaldatud materjalid.

OMA keskuse loomine: LGBT (lesbi, gei, bi, trans) info- ja tegevuskeskus.

LGBT kogukonna liikmete, MTÜde kaasalöömine LGBT alastes harivates ettevõtmistes. • Koolitajaid leida pole keeruline, aga vahendeid koolitajate tasustamiseks.

LGBT temaatika on jõudnud bakalaureuse- ja magistritöödesse ja teadusartiklitesse.

(Vt eraldi seni kaitstud diplomi-, bakalaureuse ja magistritööde osa aruandes). • Samasooliste isikute välismaal sõlmitud abielude tunnustamine Eestis (magistritöö, valmimisel tuleb R.Mets juhendaja) !

Riigiasutuste kaasatulemine LGBT temaatikaga ja toetus. • Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja sõnavõtt Vilniuses Pride paraadil • Välisministeerium teeb palju ja head, igal pool toetavad, see on mis väljapoole läheb. Kui riiklik poliitika ühtiks välispoliitilise sammuga.

Teadlikkus ja tolerants kasvavad. • Optimistlik, tolerants kasvab, suvel (2011) toimus oluline murrang, kui 41 avaliku elu tegelast kirjutas alla. See oli esimene kord Eestis, kui seda tehti. Praegu justiits hakkab koostama kooselu partnerlusseadust. • Võrreldes ajaga, mil ülikooli tulin 1999, suur edasiminek, õppejõud, kes algul eitasid, juba räägivad. • (Meestearsti) Punabit näen olulise inimesena, alguses võttis sõna, oli väga radikaalne, Viimastel aastatel muutus toimunud, saab asja.

Eetikakoodeks, seal alguses kohe, 2 kuud tagasi, kuidas ajakirjanik ega fotograaf ei tohi kujutada neid ja neid sotsiaalseid gruppe stereotüüpse kuvandiga, hea, et see sees on.

Kunsti valdkonnas just viimasel ajal nagu läbimurre, seksuaalorientatsiooni teemalised näitused, ümarlauad.

Kokkuvõtteks jäi intervjuudest kõlama kaks olulist mõtet:

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 64

• Lõppkokkuvõttes riiklik ambitsioon, kuhu positsioneerime, kas tahame olla inimõigusi austav riik, millise tee valime, selles mõttes riiklik küsimus. • Igas kontekstis: uuringutes, konverentsidel, õpikutes, kõnedes rõhutada, et oleme kõik inimesed, kõik panustame oma ühiskonda, ühiskond tekib koostöö tulemusena, peab väärtustama inimlikke probleeme ja lahendama koos, et lahterdamise mõttes saab koos üle, kui lahterdame, siis jäämegi lahterdamisse.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 65

III PEATÜKK. Kokkuvõte ja soovitused edasisteks uuringuteks ja seireandmete kogumiseks Tööjõu vaba liikumise tingimustes on inimeste tööjõuressursi otstarbekamast ärakasutamisest ja kõigi liikmesriikide elanike võrdsest kohtlemisest huvitatud EL institutsioonid. Selleks, et tagada kõigi liikmesriikide elanike võrdne kaitstus diskrimineerimise eest muuhulgas ka seksuaalse orientatsiooni alusel, on olulised nii Euroopa Komisjoni kui muude institutsioonide poolt käivitatud seirearuanded, mis analüüsivad ja võrdlevad nii õigusnorme kui demokraatia arengut liikmesriikides. Eesti olukorra kirjeldamiseks ja jälgimiseks on tähenduslikud nii Eurobaromeetri kui Euroopa Sotsiaaluuringu tulemused. Kahjuks puudub siiani neid üldistav ja arengut ning muutusi väljatoov analüüs LGBT inimestega seotud teemade, aga ka erinevuste suhtes sallivuse arengu aspektist.

3.1. Uurimuste üldiseloomustus Eesti LGBT teemalistes uuringutes võib eristada tellitud riikliku programmi juurde kuuluvaid uurimusi (AIDS-i, HIV ennetusprogramm, 2007.a. Võrdsete võimaluste aasta programm), rahvusvahelistes projektides osalenud Eesti uurijate analüüse, valitsusasutuste algatatud poliitikaanalüüse, Eesti aruandeid vähemusgruppide olukorra kohta ning uurijate juhendatud üliõpilastöid. Magistri- ja bakalaureusetöid on enim tehtud Tartu ülikooli õigusteaduskonna, ja sotsiaalteaduskonna õppejõudude ja Tallinna ülikooli sotsiaalteaduskonna õppejõudude juhendamisel. Tervise arengu instituudil on juhtiv roll seksuaalkäitumuslike uuringute tegemisel. Õigusteaduslikud uurimused keskenduvad juriidilise probleemi või küsimuse lahendamisele seoses LGBT inimeste inim– ja põhiõiguste realiseerumise ja kaitstusega. Töödes lähtutakse õigusteaduslikest allikatest ja õigusaktidest, kohtulahenditest, Euroopa õigusest ja muudest rahvusvahelistest lepingutest, vähesel määral kasutades ka sotsiaaluuringute andmeid. Teemad keskenduvad küll Eestile, kuid analüüs esitatakse võrdlevas perspektiivis, kas teiste riikide õigusega või ajalooliselt. Üks sisekaitseakadeemia töö aga näiteks puudutab homoseksuaalidest vangide olukorda ja seksuaalset ahistamist. Õigus– ja sotsiaalteaduste puutekohaks on elanikkonna õigusteadlikkuse küsimused – seda on uuritud nii Justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringutes kui ka Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uurimuses, millega püüti välja selgitada diskrimineerimise tajumine eri alustel. Enamuse sotsiaalteaduslike käsitluste puhul on jäänud inim– ja põhiõiguste küsimused tahaplaanile. Pigem on lähtutud arusaamadest, et LGBT inimeste tajutud tõrjutus, ebasoosing ei tulene niivõrd indiviidi eripärast kuivõrd ühiskonna võimetusest pakkuda igale sotsiaalsele grupile turvalisust, vabadust marginaliseerimisest ja stigmatiseerimisest, vajalikke, sobivaid ja piisavaid teenuseid ning suutmatusest arvesse võtta LGBT inimeste vajadusi ja vältida otsest või kaudset diskrimineerimist.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 66

Uuringud erinevad nii teadusparadigmade ja teoreetiliste maailmavaadete poolest (postpositivism, sotsiaalkonstruktivism jne), kasutatud teooriate rakendatuse poolest (nt. kriitiline teooria), kasutatud metodoloogiate aspektist (etnograafia, põhistatud teooria jne.) kui andmekogumis – ja töötlemise meetodite poolest (intervjuude läbiviimine, vaatlus, küsitlus, dokumentide analüüs jne). Osad uuringutest on nn. longituuduuringud, mis võimaldavad jälgida arvamustehoiakute muutumist ajas, teised aga annavad kvantitatiivse või kvalitatiivse pildi mingist nähtusest teatud lühikesel ajaperioodil. Euroopa sotsiaaluuringust ja eri maade andmete võrdleva analüüsiga seotud analüüsi – ja tõlgendusvõimaluste probleemidest on koostanud ülevaate Dagmar Kutsar ja see on avaldatud Sotsiaalministeeriumi Toimetiste sarjas.46 Kuna mitte kõik uuringud polnud kättesaadavad, annavad alljärgnevad üldistused ettekujutuse erinevatest uurimisprobleemide püstitusest ja käsitlusviisidest. Osades uuringutes käsitletakse probleeme indiviidi tasandilt – LGBT inimeste või nende lähemasse sotsiaalsesse keskkonda kuuluvate isikute tegevuspiirangute ja/või psüühiliste üleelamiste aspektist. Teistes keskendutakse lisaks indiviidile ka ühiskonnapoolsetele takistustele, vaadeldakse LGBT probleeme kitsamas või laiemas sotsiaalses keskkonnas (kodus, sõjaväes) või kirjeldades avalikkuse hoiakuid ja eelarvamusi. Mõned uuringud põhinevad teoreetilisele kirjandusele, aga enamike puhul on kogutud ka uusi algandmeid. Selgelt eristuvad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed lähenemisviisid. Kvantitatiivsete uurimuste valimite suurus mõjutab eelkõige seda, kuivõrd ulatuslikke järeldusi võib uuringutele toetudes teha. Kõik rahvusvaheliselt koordineeritud küsitlused ja riigiasutuste tellitud küsitlused on representatiivsed (vastajaid 1000 või enam). Muudes kvantitatiivsetest uuringutes on valimid varieeruvad. (Vt. tabel). Tabel 3.1. Kvantitatiivsete sotsiaaluuringute valimid Autor

Aasta

Valim

Märkused

Avaliku arvamuse uuringud Haavio-Mannila, H.jt.

2003

1031

Lagerpetz, M.jt.

2007

1208

Järviste, L. jt.

2008

1517

Sats, M.

2004

260

Mag.(suhtumine transinimestesse)

Vahe, K.

2000-2001

271 heteroseks.,

Homofoobia standardmõõdikud

68 homoseks.

Eesti Euroopa võrdluses. Toim. Ainsaar, M., Kutsar, D. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr.3, 2008. http:// www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2008/03.pdf

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

Autor

Aasta

- 67

Valim

Märkused

LGBT kogukonna uuringud EMIS

2004

500 – 600

2005

MSM (meestega seksivad mehed)

2007 Tripathi,A. jt

2009

MSM

Johnston, L, jt.

2004

193

MSM

2005

146

2007

238

Lõhmus, L.

2007

361

Gei portaale külastavad mehed

Lõhmus, L. jt

2006

Gei ja lesbi infokeskuse (GLIK) külastajad

Kotter, L.

2002

295 m, 142 n

Sh. 28% mees- ja 38% naisvastajatest biseksuaalsed

Pesti, P.

2001

114 m, 35 n Eesti terviseuuring

Liivlaid, H.

1996

2131 m, 2589 n

2006

3111 m, 3323 n

Küsimus: Seksuaalvahekorra esinemine samasoolise isikuga

Meediaanalüüs Lamp,D

2005

89 artiklit

Lisaks 9 artikli kvalitatiivne analüüs

Kvalitatiivsete uuringute puhul pole valimi suurus niivõrd oluline, sest valdavalt on eesmärgiks püüda aru saada või interpreteerida nähtust selles tähenduste süsteemis, mis inimesed ise sellele omistavad. Uurimisprobleemide keskmes on tähendused, mida indiviidid ja grupid omistavad sotsiaalsele või inimlikule probleemile. Algandmete kogumise üheks kriteeriumiks on see, kui iga järgmine intervjuu või analüüsitav tekst ei lisa uusi aspekte, nägemisviise jms. Liikumine üksikult üldisele lubab välja tuua ka ühiskonna probleeme paiemalt. Tabel 3.2. Kvalitatiivsete uuringute valimid47 Autor

Aasta

Valim

Märkused

LGBT inimeste identiteedi, diskrimineerimiskogemuste ja nende lähedaste uuringud

Arvandmed on toodud vaid nende uurimuste puhul, kus need on olnud kättesaadavad elektrooniliselt referaatide või täistekstide põhjal.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

Autor

- 68

Aasta

Valim

Märkused

Strömpl, J. jt.

2007

Endid homoseksuaalsetena identifitseerivad inimesed

Kütt, P.

2011

(Mag) intervjueeritud homoseksuaalsete poiste emad

Kütt, P.

2007

(Bak) geid vanuses 23-27

Kalde, A.

2005

(Bak) geid

Uibo,R.

2010

3 heteroseksuaalset ja 3 homoseksuaalset ajateenijat

Tamm, A.

2010

4 geid, 2 lesbit, 1 biseksuaal

Eesti LGBT kogukonna probleeme valgustavaid uurimusi on suhteliselt vähe, aga siiski väärivad tähelepanu põhjaliku teoreetilise tausta esitamise tõttu K.Vahe homofoobia uuring, LGBT inimeste endi nägemuse põhjaliku kajastamise poolest L.Kotteri küsitlusandmed. Kuna käsitlused ja teemad on erinevad, pole erinevate õliõpilastööde käigus saadud statistilised küsitlusandmed vahetult võrreldavad, võib nendele toetudes tõlgendada muutusi hoiakutes, mis ilmnevad rahvusvahelistes uuringutes. Rakendusliku suunaga tudengitöödest on oluline välja tuua esimene teenuste kvaliteeti ja transseksuaalsete patsientide diskrimineerimise vältimist käsitlev töö (K.Sikk, Tartu Tervishoiu kõrgkool).

3.2. Teemavaldkonnad ja lüngad Peamiste õiguslike probleemidena on viimasel aastakümnel rahvusvaheliselt (EL tasandil) tõstatatud mittediskrimineerimise küsimused, sh. samasooliste peresuhted, mis on seotud piiriüleste õigussuhetega, samasooliste suhte legaliseerimise, lapsendamise, pärimise, perekonnaõiguse ning soovahtusega. See peegeldub ka õigusteaduslike uurimuste ja üliõpilastööde temaatikas – teemat käsitlevad otseselt 4 magistri- ja 4 bakalaureusetöö autorit. Ka üks Justiitsministeeriumi analüüs on keskendunud mitteabielulise kooselu õiguslikule reguleerimisele. Viimase puhul on positiivne, et õiguslikule analüüsile on lisatud ka andmeid sotsiaaluuringutest, aga autori kokkuvõte ei lähtu mitte niivõrd inimõiguste kaitstuse aspektist kuivõrd ideoloogilis-emotsionaalsest seisukohast, mis oletab, et enne seadusnorme peaksid kehtima tavanormid. Nii ongi järeldus sõnastatud: “... ei saa väita, et ühiskond oleks valmis samasooliste paaride partnerlussuhteid seadustama”. Sama teemat on käsitletud nii sotsiaalpoliitika kui ka avaliku arvamuse aspektist. Nii näiteks mõõdetakse sallivust ja väärtushoiakuid sageli läbi suhtumise homoseksuaalsetesse inimestesse ja/või nende kooselu ametlikult tunnustamisele.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 69

See on ka üheks selliseks näitajaks, millega võrreldakse ühiskonnas valdavat mentaliteeti rahvusvahelistes uuringutes. 2011. aasta seisuga on valdavas enamuses tööd, milles selgitatakse välja ühiskonna suhtumist, kultuuris kehtivaid norme ja väärtusi, käitumistavasid, tunduvalt vähem on analüüsitud diskursusi ja tekste, mis hoiakuid peegeldavad ja domineeriva grupi poolt sätestatud võimusuhteid taastoodavad. LGBT inimeste identiteeti ja selle kujunemise sotsiaalpsühholoogilisi aspekte puudutavad üksikud uurijad. Võrdlus rahvusvaheliselt aktuaalsemate uurimisteemadega on pilt kurvastav. Vähemalt esialgu tundub, et kuna soouuringute traditsioon puudub, ei ole ühtegi käsitlust, mis avaks heteroseksuaalsuse ülemvõimu ja allutatud gruppide sildistamise, marginaliseerimise, ideoloogilisi mehhanisme ja võtteid, aitaks selgitada seda, kuidas ja miks näiteks LGBT inimesed peavad oma eraelu kaitsmiseks selle avalikkuse ette tooma, aga teised mitte, või seda, et pole olemas kindlapiirilist kriteeriume homoseksuaalsuse kategooria määratlemiseks. Puuduvad haridussüsteemis läbiviidud uuringud – seega kõige kriitilisem eluperiood nii laste kui nende vanemate, õpetajate ja kasvatajate seisukohalt on täiesti käsitlemata. Samas on näiteks paljudes muudes maades tähelepanu pööratud just sellelaadsetele küsimustele, seksuaalse identiteedi väljakujunemise kriitilisemale perioodile. Kuigi Eesti raamatukogude fondidesse pole kuigi palju teaduslikke väljaandeid LGBT teemadel kogutud (näiteks Eesti Naisuurimus- ja teabekeskuse raamatukogus on kümmekond nimetust 1990-test aastatest), on võimalik kasutada infoühiskonna saavutusi. Teoreetilisi lähtekohti ja probleemiasetusi leiavad kaasajal uurijad arvukatest andmebaasidest ja avatud juurdepääsuga ajakirjadest. Allpool toodud tabel näitlikustab enamkasutatavates andmebaasides peegeldatud uuringute arvu. Tabel 3.3. Andmebaas

Veebiaadress

Viidete arv märksõnaotsingul LGBT

Seksua alidenti teet

Homofoobia

sugu

Homoseksuaalsus

295

1973

712

38705

3226

ERIC: Educational Resource Information Center

http://www.eric.ed.gov/

IngentaConnect

http:// www.ingentaconnect.com/

194

1828

316

52986

1643

SpringerLink

http:// www.springerlink.com/

216

7375

762

187325

1750

Uuringute teoreetilisteks lähtekohtadeks ja uurimisülesannete püstitamiseks saab taustandmeid arvukatest LGBT inimeste teemadele spetsialiseerunud riiklikest ja valitsusvälistest uurimisinstitutsioonidest. Neist leiab nii uuringute disainimiseks vajalikke kontseptuaalseid mudeleid kui ka konkreetseid näidisküsimustikke.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 70

Suurbritannia andmebaas Intute (www.intute.ac.uk) näiteks viitab 37-le organisatsioonile, mis tegelevad LGBT valdkondade küsimustega. Suurbritannia seksuaaltervise uuringutele spetsialiseerunud uurimisgrupi SIGMA poolt on väljatöötatud küsimustikud nii kõigi LGBT inimeste kohta (http:// www.sigmaresearch.org.uk/quests/lgbt), geide olukorra kohta (http:// www.sigmaresearch.org.uk/quests/gay) kui ka lesbide kohta (http:// www.sigmaresearch.org.uk/quests/lesbians). Nagu kõiki inimesi, puudutavad homoseksuaalseid inimesi kõik sotsiaal-kultuurilised erinevused: vanus, sugu, sotsiaal-majanduslik olukord, etniline ja kultuuriline taust, elukoht ja vahetu elukeskkond. Uuringutes on küll sooaspekti arvestatud (nais-ja meessoost vastajate hoiakute erinevused jms), aga sageli käsitletakse LGBT inimesi homogeense grupina, kuigi sugu kui ühiskonna põhikategooria mängib olulist rolli ka siin. Homoseksuaalsus ei ole nii oluline erinevus, et sellest tulenevad barjäärid varjutavad kõik muud. Geide ja lesbide suhteski mõjutab kehtiv sooideoloogia – naiste ja tütarlaste suhtes kehtivad teistsugused ühiskonnapoolsed ootused kui poiste ja meeste suhtes. Samuti kehtivad ühiskonnas arusaamad sellest, millist staatust ja rolli peetakse homoseksuaalsele naisele, millist homoseksuaalsele mehele sobivaks. See suunabki erinevale käitumisele, mis omakorda süvendab erinevusi ning ebavõrdset staatust nii ühiskonnas kui ka LGBT inimeste endi hulgas.

3.3. Edasised vajalikud uurimissuunad ning teemad Mida demokraatlikum on süsteem ja mida rohkem on informatsiooni, teadmisi, seda enam aktsepteeritakse ja väärtustatakse individuaalsust, erilisust, erivajadusi ning kasvab tolerantsus erinevuste suhtes. Eestis on vaja käivitada LGBT vähemusgruppi toetavad uuringud, mis lähtuksid selgelt eesmärgistatud programmist, mille raames finantseeritakse Eesti-keskseid sotsiaalse sallivuse alaseid uurimistöid. Teadusprogramm tagaks erinevuste tunnustamise alase arendustöö teadusliku põhjendatuse, samuti selle vastavuse õigusliku ja sotsiaalse regulatsiooni parematele kogemusele. Programmi raames tuleb interdistsiplinaarse töögrupi poolt muuhulgas kavandada ka kaasaegne monitooringusüsteem, milles kasutatavad näitajad ja indikaatorid oleksid vastavuses rahvusvaheliselt kasutatavate näitajate ja indikaatoritega. Sama oluline on välja selgitada erinevate registrite, administratiivsete andmekogumite ja riiklike vaatluste võimalused vajalike andmete kogumiseks vähemusgruppide kohta. Kui praegu näiteks toimivad vähemusrahvuste integratsiooniprogrammi raames monitooringud, mis on suunatud rahvusvähemuste integreerimisele ja näiteks muutusi kehtivas sooideoloogias jälgitakse soolise võrdõiguslikkuse perioodilise monitooringuga, siis seksuaalvähemuste nagu ka muude vähemuste kohta sellised mehhanismid puuduvad. Selleks, et toimuksid sügavamad kultuurinihked, on vaja käivitada vastavad programmid. Programmi väljatöötamine seksuaalvähemuste olukorra ja avaliku arvamuse (sh. arvamusliidrite seisukohtade) muutmisele peab toetuma alusuuringule, mille raames

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 71

• määratletakse seksuaalvähemuste olukorda ja nende inimõiguste kaitstust kõige enam mõjutavad eluvaldkonnad, • hinnatakse, milliseid andmeid antud valdkonnast on seni kogutud ja/või kogutakse, kas siis rahvusvaheliselt, siseriiklikult või mõnel muul viisil, • tehakse kindlaks need põhinäitajad ja uurimisviisid, mis aitaksid täita teadmistevajakud ning võimaldaksid jälgida nii sotsiaalseid protsesse (sallivuse, tolerantsuse suurenemist) kui sihtrühmadele suunatud projektide, tegevuste tulemusi (koolitused ametnikele, LGBT inimestega kokkupuutuvatele isikutele jms), • tehakse ettepanekud põhimõtteliste konkreetsete uuringute kohta, mida saaks pakkuda uurimisteemadena (ja rahastada) Eesti ülikoolidele ja uurimisasustustele. Ühelt poolt on teatud andmeid vaja rahvusvaheliseks aruandluseks, aga teiselt poolt siseriiklike poliitikate väljatöötamiseks. Uurimusi on vaja nii LGBT kogukonna probleemide tunnetamiseks kui avalikkuse teavitamiseks. Poliitikate väljatöötamiseks on vaja nii õiguslikke analüüse, fooniuuringuid ja monitooringuid diskrimineerimise tuvastamiseks, hoiakute muutumise mõõtmiseks, poliitikameetmete hindamiseks. Allpool on toodud esialgne nägemus eri tüüpi ja erinevate eesmärkidega uuringuteemadest. 1. Õiguslik analüüs • Õigusaktide ja õigusaktide mõjude analüüs (perekonnaõigus, lapsendamine, perekondade ühendamine, teiste riikide abielutunnistuste tunnistamine, võrdse kohtlemise normide rakendusala, vihakuriteod kriminaalõiguses jne), • Institutsioonidest tuleneva ebavõrdse kohtlemise väljaselgitamine – juhtumianalüüs (avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kirik jne), • Teadlikkus LGBT inimeste õigustest, nende kaitstusest riigikogu, valitsuse ja KOVide volikogude liikmete hulgas, • Riiklikke vaatlusi, administratiivstatistikat jms reguleerivate normide analüüs. 2. Avaliku arvamuse uuringud • Õigusteadlikkus põhiõigustest, • Hoiakutest LGBT inimeste suhtes (tolerants ja sallivus), • Hoiakud LGBT (ja teiste vähemusgruppide) inimeste põhiõiguste suhtes. 3. Teadlikkus LGBT inimeste olukorrast ja vajadustest läbi sihtgruppide uurimise – lapsevanemad, ametnikud, haridustöötajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad, juristid, politseinikud, sõjaväelased, meediatöötajad, avaliku arvamuse liidrid jt). 4. Uuringud LGBT inimeste olukorrast (läbi LGBT inimeste küsitlemise) • • • • • • • •

Perekonna– ja paarisuhetes (laste ja vanemate suhted, vägivald jms), Haridussüsteemis, Tööl ja töökollektiivis, Kaitseväes, Kirikus, Tervishoiuasutustes, Kaitseväeteenistuses, Kultuuri– ja spordiasutustes,

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 72

• Riigi– ja kohaliku omavalitsuse asutustes, • Kolmanda sektori organisatsioonides. Uurimuste tulemusena peaks selguma teenuste vajadus ja juurdepääs neile. 5. Meedia (kirjutav, audio-visuaalne ja elektrooniline) ja avaliku arvamuse kujundajate poolt edastatava diskursuse ning interaktiivses meedias, sotsiaalmeedias kajastuvate arvamuste ja hoiakute uurimine. Kuna binaarse soosüsteemi ideoloogia läbib kõiki gruppe ja sotsiaalse ühiskonna tasandeid, on oluline arvestada soolise aspekti ning mitmese diskrimineerimise kontseptsiooniga.

LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs – Tallinn, november 2011"

- 73

Kokkuvõte Ühiskonna väärtused, arusaamad ei muutu kiiresti. Aga nende muutuste suunamiseks ja seireks on vaja välja töötada selged lähtekohad ja indikaatorid, mis oleksid ühtlasi tagasisideks ka laiemale elanikkonnale. Pidev avalikkuse vastuseisu rõhutamine ja väljatoomine muudab hoiakuid vähem kui positiivsete arengute tutvustamine. Seksuaalvähemuste teema on raskesti uuritav selle sotsiaalse grupi sunnitud nähtamatuse tõttu. Avades barjääride põhjuseid, näidates konkreetseid õiguslikke ja sotsiaalseid situatsioone on uuringud ainsaks vahendiks, millele toetudes saab välja töötada ja rakendada vajalikke poliitikaid. Probleemid peituvad eelkõige ühiskonnas ja tahtmatuses neid näha ja analüüsida. Sotsiaalseid probleeme saab avada ja käsitleda kui analüüsida LGBT inimeste (kogukonna) ja ühiskonna ning selle teiste gruppide suhtumuslike takistuste vastasmõju tulemit, mis piirab kõigi inimeste täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus. Suhtumine LGBT inimestesse ja homoseksuaalsuse käsitlemine on kujunenud ühiskondlike suhete ajaloos ning on muudetav mitte ainult õigusnormide abil, aga ka hariduse, valitsuse, poliitika, meediapiltide ja arvamusliidrite poolt. Selleks on vaja teaduslikke teadmisi. Eesti akadeemilist ressurssi arvestades on igal juhul otstarbekam senisest enam vahendada teistes riikides läbiviidud longituuduuringuid (homoperede mõjust nendes peredes kasvanud lastele, vaimse tervisega seotud probleemidest, suitsiidiriskidest) ja kitsamaid sotsiaal-psühholoogilisi küsimusi identiteedi kujunemisest). Uute teadusuuringute ja üliõpilastööde taseme tagamiseks on oluline vastavateemalise kirjanduse komplekteerimine teadusraamatukogudesse. Sama oluline on kokku koguda seniste tööde paremik ja teha see autorite nõusolekul kättesaadavaks laiemale lugejateringile. Senisest enam on vaja püstitada uurimisküsimusi kultuurilistest, eelkõige reklaami ja meedia poolt edastatavatest kuvanditest. See, kuidas millestki räägitakse, mõjutab ühtlasi seda, kuidas kujuneb homoseksuaalsete inimes(t)e identiteet ja nendele määratud koht ühiskonna hierarhiaredelil. Kõik soovitused, mida sisaldab 2002. a. koostatud ülevaade LGBT inimeste hoiakutest ja arvamustest, kehtivad ka 2011. aastal – seda kinnitavad ka intervjuude käigus kogutud arvamused. Muutused, mida saab sihipäraste meetmetega saavutada, on pikaldased. Seksuaalvähemustega seotud hoiakud on seotud muutustega avalikus sfääris ja meedias ning koolis toimuvas sotsialiseerimisprotsessis, neid saab mõjutada suurema teadlikkusega inimeste põhiõigustest, sh võrdsusest kui inimõiguste aluspõhimõttest. Sotsiaalne jätkusuutlikkus oleneb suurel määral sellest, kuivõrd on hinnatud ja väärtustatud inimressurss ning milliseid selgelt suunitletud poliitikaid ja pingutusi rakendatakse nii riigivõimu kui kolmanda sektori poolt. Et liikuda teadmistepõhiste poliitikate poole, on vaja neid teadmisi koguda, luua ja vahendada.

Lisad Lisa nr. 1. Intervjueeritute nimekiri Riigiasutused 1. 2. 3.

Mari-Liis Sepper Kristiina Albi Käthlin Sander

Siiri Aulik

Marju Raju

Ülle Marksoo

Mailiis Kaljula

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Õiguskantsleri büroo Sotsiaalministeerium Soolise võrdõiguslikkuse osakond Sotsiaalministeerium Soolise võrdõiguslikkuse osakond Sotsiaalministeerium Sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond, koosseisuväline analüütik Sotsiaalministeerium Tööpoliitika info ja analüüsi osakond Maaomavalitsuste Liit, õigus- ja sotsiaalnõunik

Uurimisastutused 8. 9. 10.

Helen Biin Leeni Hanson Janika Pael

Tartu Ülikool, sotsioloog RASI, teadur telefoniintervjuu Tartu Tervishoiu Kõrgkool*

LGBT organisatsioonid 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18.

Helen Talalaev Hanna Kannelmäe Kristel Sitz Lilian Kotter Reimo Mets Christian Veske Rain Uusen Heino Nurk

OMA keskus OMA keskus Gendy Eesti Lesbide ja Binaiste Ühing SEKÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing SEKÜ, Meeste Keskus HMSX elustiilikeskus, portaal Geikristlased

Lisa nr. 2. LGBT organisatsioonid, suhtlus- ja ja teabeportaalid Eestis Lesbi- ja geiliikumise eelduseks Eestis sai ideoloogiliste piirangute hajumine nõukogude režiimi nõrgenedes. Sõltumatu ajakirjanduse teke võimaldas seksuaalvä-hemustel oma hääl kuuldavale tuua. Esimeste gei– ja lesbitutvumiskuulutuste avaldamise tulemusel hakkasid kogunema tulevaste organisatsioonide algtuumikud. Esimene seksuaalvähemusorganisatsioon kogu Baltikumis oli 1990. aastal loodud Eesti Lesbiliit. Mitmeid aastaid hiljem hakkas tegutsema lesbiline noorteorgani-satsioon MTÜ MeaCulpa, mis arenes välja veebileheküljest ja 1900. aastate lõpus ning 2000. aastate alguses tegutses aktiivselt Gayliit, seda ka teavituse ja seksuaaltervise vallas. Suurimaks saavutuseks Gay ja Lesbi Infokeskuse GLIK asutamine 2004. aastal. Keskus suleti 2009. aastal rahastuse puudumisel. MeaCulpa ning Gayliit ei oma täna enam aktiivset rolli. 2008. aastal asutatud mittetulundusühing Eesti Gei Noored on üks aktiivsemaiks organisatsioone viimastel aastatel ning erinevalt teistest organisatsioonidest ühendab see nii lesbi, gei, bi- kui ka transinimesi. Seksuaalvähemuste õiguste kaitse ja õigusalase nõustamisega tegeleb alates 2007. aastast tegutsev MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing. 11. augustil 2010 asutati homoseksuaalseid kristlasi liitev kiriklikult ja poliitiliselt sõltumatu mittetulunduslik ühendus Geikristlaste Kogu, mille esmärgiks on seksuaalvähemustele võrdse kohtlemise taotlemine ja võrdsete võimaluste tagamine ühiskonnas ning usulistes ühendustes. 23. septembril 2011. aastal avati lesbi-, gei-, bi- ja transseksuaalide info- ja tegevuskeskus OMA, kus on olemas ka temaatiline raamatukogu. OMA keskus seisab salliva ja kaasava ühiskonna eest, kus väärtustatakse kõiki inimesi olenemata nende seksuaalsusest ja sooidentideedist. OMA keskus avati Avatud Eesti Fondi toel, tegemist on MTÜ Eesti Gei Noored projektiga. Keskuse avamisel kõnelnud sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas, et teadlikkuse tõstmine seksuaalvähemus-tega seotud teemadel on väga oluline. 2011. aktoobris registreeriti ametlikult transinimeste ühendus MTÜ Gendy, mis on tegutsenud mitteformaalse transühendusena aastast 1994. Üha enam populaarsust kogub ka LGBT teabeja elustiilikeskus HMSX (www.hmsx.info). Tugevalt on viimastel aastatel arenenud teemaleheküljed internetis nagu Portaal Qiss ja meeste hulgas rohkelt kasutust leidev Poiste Foorum (http://noored.gay.ee). Erinevad interneti leheküljed ja foorumid homoseksuaalsuse teemal on sageli kasutajapõhised. Eesti seksuaalvähemuste organisatsioonide maastik on kirju ning tema omapäraks võib ka lugeda elava lesbiliikumise olemasolu.1 Allpool loetelu olulisematest aktiivsetest LGBT organisatsioonidest, info- ja suhtluskeskkondadest.

Piret Kütt. Homoseksuaalsuse avalikustamine perekonnale emade narratiivides. Magistritöö, Tartu Ülikool, 2011. http://www.hmsx.info/cafe/images/stories/raamatud/mag_piret_kytt.pdf http://www.amor.ee/17378; Helen Talalaev. Eesti geiliikumine. Eest võrdluses USA, Lääne- ja Ida-Euroopaga. Kogumik: Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest. Väljaandja MTÜ Eesti Gei Noored Tallinn, 2011, lk 106-115. Eesti GLBT organisatoorse tegevuse lühiülevaade http://web.zone.ee/gendy/info/history/ajalugu.html

SEKÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing

SEKÜ ehk Seksuaalvähe-muste Kaitse Ühing asutati 2007. aastal eesmärgiga pakkuda Eesti LGBT-kogukonnaliikmetele nende õiguste kaitset Eestis, seal hulgas ka kohtusüsteemis. Tegeleb LGBT kogukonna õiguste eest seismisega ja nende kaitsmisega. SEKÜ teeb lobitööd valitsusasutus-tes ja kohtub ministeeriumitöötajatega, et neid informeerida LGBT kogukonna probleemidest ja vajakajäämistest. Eesmärgiks on muuta Eesti ühiskond sallivaks ja võimalikult palju inimesi kaasavaks ühiskonnaks.

www.seky.ee Reimo Mets MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing juhataja reimo@seky.ee Ago Press MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing Tartu piirkonna koordinaator ago@seky.ee Liikmelisus: European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) ILGA Europe European Commission on Sexual Orientation Law (ECSOL)

EGN Eesti Gei Noored

Mittetulundusühing Eesti Gei http://www.egn.ee/ Noored ehk EGN on noorte index.php/et/ aktivistide loodud organisat- info@egn.ee sioon, mis ühendab Eesti LGBTQ (lesbi, gei,bi, trans ja queer) kogukonda ja seisab vaba ning tolerantse ühiskonna eest, kus kõigil, olenemata nende seksuaalsest orientatsioonist või sooidentiteedist, on võimalus saada tööd, luua perekond ning elada turvalist igapäevaelu. Noored organisatsiooni nimes viitab pigem ühenduse ideoloogia värskusele kui sihtgrupile, kellele EGNi tegevus suunatud on. EGNi soov on luua LGBTQ inimestele võimalusi ühiseks ajaviitmiseks turvalises keskkonnas. Selleks korraldab EGN erinevaid üritusi ja pidusid nii Tallinnas kui Tartus. EGN panustab ühiskonna teadlikkuse tõstmisesse LGBTQteemadel, tehes pidevat koostööd meedia, noortekeskuste, mittetulundusühingute, noorteühenduste, kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja erinevate Euroopa Liidu esindustega Eestis. EGN viib läbi projekte, mis on suunatud nii ühiskonna kui ka kogukonna harimisele ja esindab Eestit mitmes rahvusvahelises LGBTQ organisatsioonis.

OMA keskus

OMA keskus on LGBT (lesbi, http://www.egn.ee/ gei, bi, trans) info– ja tegevus- index.php/et/ keskus. Kaarli pst 5-1, Tallinn Toetab Avatud Eesti Fond. Helen Talalaev OMA keskuse juhataja helen@egn.ee +372 5649 9330 Hanna Kannelmäe OMA keskuse programmijuht +372 525 5725

GK Geikristlaste Kogu

GK on homoseksuaalseid krist- www.gei.kristlased.ee lasi liitev kiriklikult ja poliitiliselt sõltumatu mittetulunduslik ühendus. Eesmärk on seksuaalvähemustele võrdse kohtlemise taotlemine ja võrdsete võimaluste tagamine ühiskonnas ning usulistes ühendustes. Tahab usulist ja isiksuslikku kasvamist ning vaimset ja kehalist tervenemist, arendades osadus-elu ja pakkudes usaldusväärset teavet ristiusu ning seksuaalse orientatsiooni küsimustes.

Ühendus Gendy

Transseksuaalsete ja transvestiitsete inimeste ja nende lähedaste toetamiseks ja nende probleemide lahendamise kergendamiseks mõeldud ühendus "GENDY". Registreeritud okt 2011.

http://web.zone.ee/gendy/ info/voldik/index.html Kristel R. Sitz Kristel, pk.1, EE-3012 Kiiu, Harju maakond gendy.estonia@mail.ee

HMSX Eesti gei– ja lesbikogukonna teabe– ja elustiilikeskus

Alustas tööd 2008. aasta 14. http://www.hmsx.info/cafe detsembril. HMSX eesmärgiks on tugevdada tavapärasest erineva seksuaalse orientatsiooni ühisnimetaja läbi seotud kogukonda. HMSX ühendab sotsiaalsed põhimõtted ja eesmärgid majanduslikega, üksikisiku ühiskonnaga, erilisuse tavalisusega, luues nii unikaalse ideede ja võimaluste sümbioosi. HMSX tegevuskava rajaneb kodanike, ühiskondlike organisatsioonide ja ärimaailma vaheliste koostöösuhete ja dialoogi juurutamisele ning julgustamisele, aidates nii muuta Eesti ühiskonda tolerantsemaks, suhtlemisel kompleksivabamaks ja avatumaks ning valikuvõimalustelt rikkamaks ka gay-kogukonnale. HMSX läbi oma tegevuse ja väätushinnangute muutmise kaasata gay-kogukonda aktiivsemalt ühiskonnas osalema ja end teostama, toetades samas ka kogukonnaliikmete võmalusi ja julgust elutervele ja loomingulisele eneseväljendusele. Ei tegele transseksuaalsuse teemaga.

Eesti esimene suhtluskeskkond LGBT-kogukonnale ja vabameelsetele inimestele

QiSS on Eesti esimene suhtlus- http://www.qiss.eu/ keskkond, mis on suunatud meie LGBT-kogukonnale ja muidu vabameelsetele inimestele. Lisaks päevakajalisele infole (uudised, artiklid) koondab QiSS ka meelelahutuslikumat sisu – näiteks ülevaateid filmidest, raamatutest ja muudest põnevatest sündmustest ning nähtustest meie ümber. Alates 10. novembrist 2010 kuulub 2006. aastal aktivismi tulemusena asutatud QiSS Eesti suurima gei-bi-lesbi teabeja elustiilikeskuse Cafe HMSX alla.

T-Foorum

TransFoorum http:// Aruteluruum Eesti(keelsetele) transfoorum.forumotion.net transinimestele, transseksuaalid, transvestiidid. TS/TV, F2M, M 2 F, F 2 F, M 2 M , s o o t u d , muutuva sooga inimesed.

Poiste Foorum

Internetileheküljed ja foorumid http://noored.gay.ee homoseksuaalsuse teemal on kasutajapõhised ning seetõttu võivad need jääda kättesaamatuks näiteks isikule, kes soovib tugevalt oma identiteeti varjata.

Eesti gei ja lesbi ühiskond

Xgl on mittekommertsiline organisatsioon. Loodud inimeste poolt, kes on huvitatud veebilehtede loomisest, kus on kokku korjatud kõik, mis on tähtis gei- ja lesbide ühiskonnale. Xgl.ee on koht, mis on avatud kõikidele, seal saavad inimesed üksteisega tuttavaks, suhtlevad ja loovad sõpru. Kui Te olete algaja ajakirjanik või Teil on lihtsalt soov kirjutada või tõlkida artikleid, hinnataja/ kommenteerida üht või teist juhtumit, siis Te olete teretulnud meie väikses meeskonnas.

http://www.xgl.ee

Viide HMSX elustiili keskusele

http://www.svenvaher.ee

Sven Vaheri jututuba

info@xgl.ee Rüütli 5, Tartu 51007 56 625 771

Eesti Gay jutukas

Jututoa reeglid: • Ära kasuta teadlikult roppe ning teisi inimesi alandavaid, solvavaid väljendeid ehk käitu teistega nii nagu sa sooviksid, et teised Sinuga käituvad. • Igal jututoa asukal on õigus enda väljendamiseks ning kohustus jälgida head tava ning kehtivaid reegleid. • Keelatud on jututoas läbumine ehk seosetu teksti/tähemärkide/numbrite kirjutamine, floodimine ehk lühikese ajavahemiku jooksul mitmele reale kirjutamine, liigne nn capsis (trükitähtedes) kirjutamine, teiste kasutajate pikaldane mõnitamine ja/ või sõimamine, liigne ropendamine, liigne sõnade ja/ või tähtede ja/ või numbrite nn. venitamine, teksti pidev korrutamine. • Reeglite rikkumisel võib piirata teie sisenemist jututuppa. • Reeglite rikkumisest võib teatada admin.2011@hot.ee

http://reinmets.pri.ee/

Käsitleb homofoobia, homokultuur, sisaldab artikleid jne

www.homofoobia.ee

Kodanikualgatuslik teavitus- ja selgituskampaania elutervema, täisväärtuslikuma ja võrdõiguslikuma eesti nimel. K a m p a a n i a l e h e l t homofoobia.ee saad peagi lugeda põhjalikult sellest, mis on homofoobia, miks see ühiskonnale ja kodanikele negatiivset mõju avaldab ja kuidas saab üksikult ja üheskoos homofoobia levikut tõkestada. Samuti saad jagada oma isiklikke kogemusi homofoobiaga, sõltumata soost, seksuaalsest orientatsioonist, rahvusest, usust või elustiilist.

http:// gaychat2011.webs.com/ apps/links/ Sisaldab linki HMSX portaalile

Infoportaal MTÜ Skeptiline Eesti (mainitud OMA Keskuses läbiviidud intervjuus kui LGBT teema kajastajat)

MTÜ Skeptiline Eesti 2.1. Ühingu eesmärkideks on: 2.1.1. uurida paranormaalseteks nimetatud nähtusi ja väiteid, ufo-teateid, alternatiivmeditsiini ning väiteid, mis pretendeerivad teaduslikkusele; 2.1.2. organiseerida ja koordineerida mõttevahetust asjast huvitatute seas; 2.1.3. populariseerida skeptilist ja kriitilist mõtlemist ning teaduse meetodeid; 2.1.4. soodustada koolinoorte, teadushuviliste ning oma liikmeskonna teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste arengut; 2.1.5. tutvustada oma töötulemusi ja uurimissuundi avalikkusele.

www.skeptik.ee http://www.skeptik.ee/ index.php/2011/06/07/omamaailma-avardamisefestival/

Nt Avarda Oma Maailma Festivalil 288 kommentaari www.amor.ee

Eesti Seksuaaltervise Liidu (ESTL) tegevuse eesmärk on kõigi Eestis elavate inimeste reproduktiiv- ja seksuaaltervise parandamine. ESTL asutati 18. novembril 1994. aastal. Alates 1995. aastast on ESTL Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni (IPPF www.ippf.org) liige. IPPF on suurim reproduktiiv- ja seksuaaltervise edendamisega tegelev mittetulundusühing. Internetinõustamine: Küsimusi saab esitada seksuaalsuse, suhete, tervise, lastesaamise, murdeea, rasestumisvastaste meetodite, raseduse, sugulisel teel leivate haiguste ja paljude m u u d e l t e e m a d e l j a Te i e küsimus edastatakse anonüümselt vastamiseks vastava ala spetsilistile. Kirjadele vastab pea 40 oma ala spetsialistist koosnev meeskond, kuhu kuuluvad noortenõustajad, naiste – ja meestearstid, noormeestenõustajad, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, ämmaemandad, seksuaalnõustajad ja lastekaitse spetsialist.

http://www.amor.ee/17376 http://www.amor.ee/44203 Käsitletakse sooidentiteeti, seksuaalsust, homoseksuaalsust.

www.kliinik.ee

Tasuline nõu, kuhu on esitatud ja saab esitada LGBT teemalisi küsimusi. Nt märksõna homoseksuaalsus all leitavad 13 nõustamist http://www.kliinik.ee/otsing? keyword=homoseksuaalsus, lesbi 10 nõustamist http://www.kliinik.ee/otsing? keyword=lesbi, transseksuaalsus ja sellest tingitud stress 1 nõustamine http:// w w w. k l i i n i k . e e / o t s i n g ? keyword=transseksuaalsus

Infoportaal Eesti Info http://eesti.info/

Nt otsing homo annab 736 http://eesti.info/uudised/ vastust eestikeelset viidet o.php?ut=homo&l=480&t=k ajalehtedele EPL, Õhtuleht, Delfi Kõik Eesti ja välismaa uudised gei-, lesbi-, samasooliste abielude jne kohta (16.11.2011)

http://raulpage.org/ koolitus/ homoseksuaalsus.html

CIF Eesti pakub võimalust rahvusvaheliseks õppeks ja kogemuste vahetami-seks inimeste teeni(nda)misega tegelevatele töötajatele (sotsiaaltöötajad, noorsootöötajad ja teised spetsialistid kes on ametis sarnastel erialadel) Homoseksuaalsus. Juhend õpetajatele ja noortenõustajatele. Väljaanne ilmunud ÜRO Rahvastikufondi toetusel Koostajad: Aare Raudsepp ja Lilian Kotter.

LGBT arenguloos olulisi organisatsioone

Eesti Gayliit (ei etenda enam aktiivset rolli, GLIK Keskus suletud 2009)

Eesti Gayliit loodi 1992. a. mais. gayliit@hotmail.com Tegevuse põhirõhuks oli tollal sihtgrupile suhtlemisvõimaluste loomine: peod, geibaarid nii Tallinnas kui Tartus. Koostöös Assotsiatsiooniga "Anti AIDS" esimesed trükitud materjalid meestevahelisest turvaseksist ja üritustel kondoomide levitamine. Gayliit andnud välja nii eesti kui vene keeles käsiraamatu homoseksuaalsusest kooliõpetajatele, noortenõustajatele jt. Eesmärkideks oli teadvustada ja avalikustada seksuaalvähemuste probleeme ning aidata kaasa nende lahendamisele, kaitsta seksuaalvähemuste kodaniku- ja inimõigusi ning vältida HIV-nakkuse levikut meestevahelistes seksuaalsuhetes.

Gei ja lesbi infokeskus GLIK

Annab info HIV nõustamiskabinettide kohta Eestis. Suleti 2009

Eesti Lesbide ja Binaiste Ühing

http://reinmets.pri.ee/index.php? Lilian Kotter sisu=homokultuur&homokultuur Pk. 3245 10505 =uno_ee GSM: 55 11 132 Kuulub Rahvusvahelisse Lesbija Geiassotsiatsiooni (ILGA), mille peakorter asub Brüsselis. ILGAsse kuulub üle 350 organisatsiooni enam kui 80 riigist, ka Eesti Gayliit ja Eesti Lesbide ja Binaiste Ühing. Registreeritud 1998, jätkuvalt registrisse kantud.

Mea Culpa

Registreeriti 2003. a. Enam aktiivselt ei tegutse. Registreeritid 2003, lõpetanud aktiivse tegutsemise

Eestis populaarseid rahvusvahelisi portaale

http://www.gay.ee Veebileht toimiv 16.11.2011

http://en.wikipedia.org/ GayRomeo is a worldwide wiki/GayRomeo social network, instant messaging and dating community for gay, bisexual and transgender men. The site was established in October 2002 by PlanetRomeo GmbH in Berlin, Germany. According to its own figures, GayRomeo has more than 6,740,000 registered profiles and 1,107,000[1] active users worldwide and is the biggest German-speaking chat and dating community for gay, bisexual and transgender men on the web.

Lisa nr. 3. Euroopa N玫ukogu otsus ja soovitused Resolution 1728 (2010) 2 Discrimination on the basis of sexual orientation and gender identity 1. The Parliamentary Assembly recalls that sexual orientation, which includes heterosexuality, bisexuality and homosexuality, is a profound part of the identity of each and every human being. The Assembly also recalls that homosexuality has been decriminalised in all member states of the Council of Europe. Gender identity refers to each person始s deeply felt internal and individual experience of gender. A transgender person is someone whose gender identity does not correspond to the gender he or she was assigned at birth. 2. Under international law, all human beings are born free and equal in dignity and rights. Sexual orientation and gender identity are recognised as prohibited grounds for discrimination. According to the European Court of Human Rights, a difference in treatment is discriminatory if it has no objective and reasonable justification. Since sexual orientation is a most intimate aspect of an individual始s private life, the Court considers that only particularly serious reasons may justify differences in treatment based on sexual orientation. In its 1999 judgment in Lustig-Prean and Beckett v. the United Kingdom, it emphasised that negative attitudes on the part of a heterosexual majority against a homosexual minority cannot amount to sufficient justification for discrimination, any more than similar negative attitudes towards those of a different sex, origin or colour. 3. Nevertheless, lesbian, gay, bisexual and transgender (LGBT) people, as well as human rights defenders working for the rights of LGBT people, face deeply rooted prejudices, hostility and widespread discrimination all over Europe. The lack of knowledge and understanding about sexual orientation and gender identity is a challenge to be addressed in most Council of Europe member states since it results in an extensive range of human rights violations, affecting the lives of millions of people. Major concerns include physical and verbal violence (hate crimes and hate speech), undue restrictions on freedom of expression, freedom of assembly and association, violations of the right to respect for private and family life, violations of rights to education, work and health, as well as regular stigmatisation. As a consequence, many LGBT people across Europe live in fear and have to conceal their sexual orientation or gender identity. 4. Transgender persons face a cycle of discrimination and deprivation of their rights in many Council of Europe member states due to discriminatory attitudes and to obstacles in obtaining gender reassignment treatment and legal recognition of the new gender. One consequence is the relatively high suicide rate among transgender people. 5. Discrimination on the basis of sexual orientation and gender identity can be magnified on the basis of sex and gender, with lesbian, bisexual and transgender women, in particular, running an increased risk of violence. The LGBT community itself is also not immune to sex discrimination. 6. The Assembly is particularly concerned by the violation of the rights to freedom of assembly and freedom of expression for LGBT persons in a number of Council of Europe member states since these rights are pillars of democracy. This has been illustrated by the banning or attempted banning of peaceful rallies or demonstrations of LGBT persons and 2

Assembly debate on 29 April 2010 (17th Sitting) (see Doc. 12185, report of the Committee on Legal Affairs and Human Rights, rapporteur: Mr Gross; and Doc. 12197, opinion of the Committee on Equal Opportunities for Women and Men, rapporteur: Mrs Memecan). Text adopted by the Assembly on 29 April 2010 (17th Sitting). See also Recommendation 1915 (2010).

their supporters and the overt or tacit support some politicians have given to violent counter-demonstrations. 7. Hate speech by certain political, religious and other civil society leaders, and hate speech in the media and on the Internet are also of particular concern. The Assembly stresses that it is the paramount duty of all public authorities not only to protect the rights enshrined in human rights instruments in a practical and effective manner, but also to refrain from speech likely to legitimise and fuel discrimination or hatred based on intolerance. The boundary between hate speech inciting to crime and freedom of expression is to be determined in accordance with the case law of the European Court of Human Rights. 8. Homophobia and transphobia have particularly serious consequences for young LGBT people. They face widespread bullying, sometimes unhelpful or hostile teachers and curricula which either ignore LGBT issues or perpetuate homophobic or transphobic attitudes. A combination of discriminatory attitudes in society and rejection by the family can be very damaging for the mental health of young LGBT people, as evidenced by suicide rates which are much higher than those in the wider youth population. 9. It is important not to criticise the perceived or declared sexual orientation of young people, particularly of those aged under 18 still attending school, and to recognise that any exploitation of their perceived or declared sexual identity, or any humiliation or degrading treatment on that basis, can be both wrong in itself and potentially harmful to the wellbeing and personal growth of these young people both at that stage and later in life. 10. The denial of rights to de facto â&#x20AC;&#x153;LGBT familiesâ&#x20AC;? in many member states must also be addressed, including through the legal recognition and protection of these families. 11. On the other hand, the Assembly welcomes the fact that, in some cases, political and judicial authorities have taken a number of measures against discrimination affecting LGBT persons. 12. In this context, the Assembly welcomes the work of the Committee of Ministers, which adopted Recommendation CM/Rec(2010)5 to member states on measures to combat discrimination on grounds of sexual orientation or gender identity on 31 March 2010, the high priority given by the Council of Europe Commissioner for Human Rights to this issue and the recent reports of the European Union Fundamental Rights Agency on homophobia and discrimination on grounds of sexual orientation in European Union member states. 13. Recalling its Recommendations 1474 (2000) on the situation of lesbians and gays in Council of Europe member states and 1117 (1989) on the condition of transsexuals, the Assembly again condemns the various forms of discrimination suffered by LGBT people in Council of Europe member states. LGBT people should not have to fear being stigmatised and victimised, either in the public or private spheres. 14. The Assembly considers that the Council of Europe has the duty to promote a clear message of respect and non-discrimination so that everybody can live in dignity in all its member states. 15. The eradication of homophobia and transphobia also requires political will in member states to implement a consistent human rights approach and to embark on a wide range of initiatives. In this respect, the Assembly stresses the specific responsibility of parliamentarians in initiating and supporting changes in legislation and policies in Council of Europe member states. 16. Consequently, the Assembly calls on member states to address these issues and in particular to:

16.1. ensure that the fundamental rights of LGBT people, including freedom of expression and freedom of assembly and association, are respected, in line with international human rights standards; 16.2. provide legal remedies to victims and put an end to impunity for those who violate the fundamental rights of LGBT people, in particular their right to life and security; 16.3. recognise that lesbian, bisexual and transgender women face an increased risk of gender-based violence (in particular rape, sexual violence and harassment, as well as forced marriages) and provide protection commensurate with the increased risk; 16.4. condemn hate speech and discriminatory statements and effectively protect LGBT people from such statements while respecting the right to freedom of expression, in accordance with the European Convention on Human Rights and the case law of the European Court of Human Rights; 16.5. adopt and implement anti-discrimination legislation which includes sexual orientation and gender identity among the prohibited grounds for discrimination, as well as sanctions for infringements; 16.6. revoke legislative provisions which are not in conformity with the case law of the European Court of Human Rights; 16.7. ensure that discrimination on the basis of sexual orientation and gender identity can be effectively reported to judicial and non-judicial bodies and ensure that national human rights structures and equality bodies effectively address these issues; 16.8. sign and ratify Protocol No. 12 to the European Convention on Human Rights (ETS No. 177) providing for a general prohibition of discrimination; 16.9. ensure legal recognition of same-sex partnerships when national legislation envisages such recognition, as already recommended by the Assembly in 2000, by providing for: 16.9.1. the same pecuniary rights and obligations as those pertaining to different-sex couples; 16.9.2. "next of kin" status; 16.9.3. measures to ensure that, where one partner in a same-sex relationship is foreign, this partner is accorded the same residence rights as would apply if she or he were in a heterosexual relationship; 16.9.4. recognition of provisions with similar effects adopted by other member states; 16.10. provide the possibility for joint parental responsibility of each partner始s children, bearing in mind the interests of the children; 16.11. address the specific discrimination and human rights violations faced by transgender persons and, in particular, ensure in legislation and in practice their right to: 16.11.1. safety; 16.11.2. official documents that reflect an individual始s preferred gender identity, without any prior obligation to undergo sterilisation or other medical procedures such as sex reassignment surgery and hormonal therapy; 16.11.3. access to gender reassignment treatment and equal treatment in health care areas; 16.11.4. equal access to work, goods, services, housing and other facilities, without prejudice;

16.11.5. relationship recognition, in accordance with the case law of the European Court of Human Rights; 16.12. introduce or develop anti-discrimination and awareness-raising programmes fostering tolerance, respect and understanding of LGBT persons, in particular for public officials, the judiciary, law-enforcement bodies and the armed forces, as well as educational establishments, the media, the medical profession and sporting circles; 16.13. promote research on discrimination on the basis of sexual orientation and gender identity, establish and/or maintain regular contacts with human rights defenders working on the rights of LGBT persons and consult them on issues relating to such discrimination; 16.14. encourage dialogue between national human rights institutions, equality bodies, human rights defenders working for the rights of LGBT people and religious institutions, based on mutual respect, in order to facilitate public debates and reforms on issues concerning LGBT people; 16.15. recognise persecution of LGBT persons as a ground for granting asylum and implement the 2008 Guidance Note on Refugee Claims Relating to Sexual Orientation and Gender Identity of the Office of the United Nations High Commissioner for Refugees; 16.16. fully implement in their law and practice the recommendation of the Committee of Ministers on measures to combat discrimination on grounds of sexual orientation or gender identity. 17. Member states may grant exemptions to religious institutions and organisations when such institutions and organisations are either engaging in religious activities or when legal requirements conflict with tenets of religious belief and doctrine, or would require such institutions and organisations to forfeit any portion of their religious autonomy, and if such exemptions are compatible with the European Convention on Human Rights, as interpreted by the European Court of Human Rights. Recommendation 1915 (2010) 3 Discrimination on the basis of sexual orientation and gender identity 1. Referring to its Resolution 1728 (2010), the Parliamentary Assembly commends the Committee of Ministers for its recommendation on measures to combat discrimination based on sexual orientation or gender identity (CM/Rec(2010)5). 2. The Assembly considers that the Council of Europe has the duty to promote a clear message of respect and non-discrimination. In addition, the Council of Europe is particularly well placed to develop human rights standards, offer expertise and advice and serve as a forum for discussion on issues related to discrimination on the basis of sexual orientation and gender identity. 3. Consequently, the Assembly recommends that the Committee of Ministers: 3.1. monitor the implementation of its recent recommendation to member states on measures to combat discrimination on grounds of sexual orientation or gender identity; 3.2. define further Council of Europe action in this field, in particular:

3.2.1. instruct a relevant Council of Europe body to review and address issues related to discrimination on the basis of sexual orientation and gender identity in member states, and provide it with the necessary resources to carry out this task; 3.2.2. further mainstream issues relating to discrimination on the basis of sexual orientation and gender identity in its activities, and disseminate the case law of the European Court of Human Rights on sexual orientation and gender identity, including through publications and training materials; 3.2.3. in the framework of its work on children and violence, address in particular the issue of homophobic and transphobic bullying at school; 3.2.4. further develop anti-discrimination and awareness-raising programmes fostering tolerance, respect and understanding of lesbian, gay, bisexual and transgender people and, in particular, organise a campaign to combat discrimination on the basis of sexual orientation and gender identity; 3.3. instruct the Ad hoc Committee on Preventing and Combating Violence against Women and Domestic Violence (CAHVIO) to include in the future Council of Europe convention the severest and most widespread forms of violence against women, in accordance with Assembly Recommendation 1847 (2008) on combating violence against women: towards a Council of Europe convention, and to recognise that lesbian, bisexual and transgender women face an increased risk of gender-based violence (in particular rape, sexual violence and harassment, as well as forced marriages) and provide protection commensurate with this increased risk.

Lisa nr. 4. Rahvusvahelise Pereplaneerimise Liidu deklaratsioon IPPF (Rahvusvaheline pereplaneerimise föderatsioon) on kõikide inimeste seksuaalja reproduktiivtervise ning -õiguste juhtiv eestkostja ja vastavate teenuste pakkuja. Oleme rahvuslike organisatsioonide ülemaailmne liikumine, mis töötab koostöös ühiskondade ja indiviididega nende hüvanguks. Meie eesmärgiks on maailm, kus naistel, meestel ja noortel on võimalus ise kontrollida oma keha ning otsustada oma tuleviku üle. Maailm, kus kõik saavad valida, kas saada lapsi või mitte; otsustada nende arvu ja sündimise aja üle; elada seksuaalelu ilma, et peaks tundma hirmu soovimatu raseduse või seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sh HIV ees. Maailma nimel, kus sugu või seksuaalne suundumus ei ole enam ebavõrdsuse või stigma allikas. Teeme kõik endast oleneva, et tagada need olulised valikud ja õigused nii praegustele kui tulevastele põlvedele. Eessõna Seksuaalsus on inimese elu loomulik ja hinnaline tahk, selle olemuslik ja põhiline osa. Et olla terve, peab inimestel olema võimalik teha seksuaalja reproduktiivset elu puudutavaid valikuid ning tunda end kindlalt ja turvaliselt oma seksuaalse identiteedi väljendamisel. Tänapäeval on paljudele inimestele tõeliseks ohuks diskrimineerimine, stigmatiseeri-mine, hirm ja vägivald. Need ohud kui neist vallanduvad teod – ulatudes halvakspanust surmadeni – jätavad paljud ilma nende põhilistest seksuaalõigustest ja kahjustavad tervist. IPPF on pühendunud eesmärkide täitmisele, milles peegelduvad kõigi inimõiguste universaalsus, vastastikune seotus, sõltuvus ning jagamatus. Me teeme kõik endast oleneva, et tagada seksuaalõigused – inimõigused – nii meie enda tegemistes kui avalikus elus. Seksuaalõigused: IPPF-i deklaratsioon on enam kui kaheaastase rahvusvahelise koostöö tulemus. Seda juhtis mitmekesine grupp inimesi: rahvusvaheliselt tunnustatud seksuaalja reproduktiivtervise, inimõiguste, õiguse ja rahvatervise eksperdid; kogenud IPPF-i vabatahtlikud, kellest igaüks tõi endaga kaasa unikaalse vaatenurga kohalike tugevustega; lisaks neile osales kolm IPPF-i sekretariaadi juhtivtöötajat. Deklaratsioon küpses paljudel regionaalsetel kohtumistel ja rajaneb IPPF-i seksuaalja reproduktiivõiguste hartale. Kuigi maailmas on saavutatud teatavat edu ÜRO Millenniumprogrammi arengueesmärkide ja 1994. a. ICPD (rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi) tegevusprogrammi sihtmärkide elluviimisel, on teha siiski palju. Seksuaalõigusi ei saa ignoreerida, sest need kuuluvad inimõiguste kogumisse, mis aitavad saavutada kõigi nimeste vabadust ja võrdsust ning tagada väärikust. Peame olema kindlameelsed, kompromissitud ja innukad, et vähendada stigmatiseerimist ja parandada teenuste kättesaadavust ning suurendada seksuaalsuse kui inimelu positiivse tahu tunnustamist. Erilist tähelepanu vajavad marginaliseeritud grupid, näiteks noored; transseksuaalid; seksitöötajad; mehed, kes seksivad meestega; geid; lesbilised või biseksuaalsed inimesed; lapsena abielluma sunnitud naised ja lapssünnitajad. Deklaratsioon rakendub ka neile tüdrukutele ja naistele, kes on haavatavad või allutatud soopõhisele vägivallale, sealhulgas sellistele traditsioonidele nagu naiste ümberlõikamine või meeste domineerimisel põhinev diskrimineerimine. Seksuaalõigused: IPPF-i deklaratsioon on mõeldud kõigile organisatsioonidele, vabatahtlikele, teadlastele, poliitikutele ja otsusetegijatele, kelle eesmärgiks on inimõiguste edendamine ja tagamine. Deklaratsioon annab võimaluse muutusteks ja algatusteks, mis on seksuaalõiguste osas hakanud kujunema seoses eeloleva 2015. a. rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi ettevalmistamisega.

Liiga sageli eitatud, liiga kaua marginaliseeritud seksuaalõigused vajavad tähelepanu ja tähtsustamist. On aeg neid austada. On aeg neid nõuda. Me loodame, et deklaratsioon pakub teie tegevuse jätkamisel tõhusat abi. Jacqueline Sharpe, IPPF president Ajalugu 2006. a novembris lõi IPPF-i kõrgeim otsustuskogu, IPPF-i nõukogu, seksuaalõiguste paneeli, et juhendada ja toetada föderatsiooni seksuaalõiguste deklaratsiooni koostamist. Deklaratsiooni koostamisel nähti ette, et see rajaneb IPPF-i seksuaal– ja reproduktiivõiguste hartal. See dokument osutus erakordselt populaarseks ja edendas inimõiguste integratsiooni IPPF-i teenustesse ja eestkostetöösse. IPPF-i läänepoolkera regiooni poolt viimasel ajal tehtud töö seksuaalõiguste alal on samuti andnud panuse deklaratsiooni valmimisse. Deklaratsiooni esitlus ja vastuvõtmine IPPF-i nõukogu poolt toimus mais 2008. Seksuaalõiguste paneel hõlmas nii kogenud IPPF-i vabatahtlikke ja töötajaid kõigist IPPF-i piirkondadest kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud seksuaal– ja reproduktiivtervise ja – õiguste eksperte kogu maailmast. Paneeli liikmed olid: • • • • • • • • • • • • •

Mariem Mint Ahmed Aicha – Governing Council Member, Mauritania Hossam Bahgat – Director of the Egyptian Initiative for Personal Rights, Egypt Dr Carmen Barroso – Regional Director, IPPF/WHR Gert-Inge Brander – Governing Council Member, Sweden Professor Paul Hunt – UN Special Rapporteur on the Right to Health Dr Alice Miller – Columbia University/Berkeley Law at University of California, USA Madhu Bala Nath – Regional Director, IPPF/SARO Dr Naomi Mmapelo Seboni – Governing Council Member, Botswana Dr Nono Simelela – Director of Technical Knowledge and Support Tang Kun – Governing Council Member, China Dr Esther Vicente (Chair) – Governing Council Member, Puerto Rico Dr Gill Greer (Ex-officio) – Director-General of IPPF Dr Jacqueline Sharpe (Ex-officio) – IPPF President

Kõige esimesel kohtumisel 2007. a. jaanuaris leppisid paneeli liikmed kokku, et seksuaalõiguste deklaratsiooni väljaarendamine on esmatähtis IPPF-i visiooni ja missiooni elluviimisel. Alates harta avaldamisest (1994) on toimunud suur läbimurre seksuaalõiguste vallas, kuid esile on kerkinud uued muret tekitavad valdkonnad, milles seksuaalsuse erinevad tahud on seksuaalõiguste aspektist sageli haavatavad, ignoreeritud või mitmeti mõistetud. Harta tugevdas teadlikkust seksuaalsete õiguste versus reporduktiivõiguste erinevusest — see erinevus tekitas vajaduse tegevusjuhiste järgi just seksuaalõiguste osas. Paneel oli arvamusel, et deklaratsioon parandaks IPPF-i poolt pakutava reproduktiiv– ja seksuaaltervise teenuste kasutajate tervist ja heaolu ning annaks panuse ÜRO Millenniumprogrammi arengueesmärkide täitumisele. Seksuaalõiguste deklaratsiooni koostamise protsess oli arendav ka organisatsioonile endale. Koostöö deklaratsiooni ettevalmistamisel kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil on parandanud IPPF vabatahtlike ja töötajate arusaama seksuaalsusega seotud inimõiguste olemusest, nagu ka seksuaalsete ja reproduktiivsete õiguste erinevustest ja kattuvustest. Ekspertide arutlused lõid uusi teadmisi seksuaalõiguste tähtsusest füüsilisele ja vaimsele tervisele ning seostest seksuaalõiguste ja teiste inimõiguste vahel: õigusest

arengule, vabadusele, võrdsusele ja väärikusele. Need teadmised on leidnud koha deklaratsioonis. Deklaratsiooni koostamisel oli pidevalt tähelepanu all vajadus võtta arvesse erinevate riikide kultuurilisi erinevusi ja religioosset tausta. Paneeli liikmed esitasid erinevaid ja vahel vastakaid arvamusi seksuaalõigustest kui inimõigustest. Samal ajal tervitasid osalejad võimalust neid iseärasusi arvestades rääkida seksuaalsusega seotud teemadel avatult, sealhulgas ka teemadel, millega IPPF puutub kokku iga päev: sundabielu lapseeas, seksitöötajate õigused, sugude sotsiaalsed erinevused, seksuaalne orientatsioon ja uudsed reproduktiivtehnoloogiad. IPPF-i regioonid analüüsisid seksuaalõigusi omaenda ajaloo ja kultuurikogemuste kontekstis, mis andis samuti deklaratsiooni koostamisele oma panuse. Araabiamaad kohtusid mais 2007 Rabatis, mille tulemusena valmis sealne seksuaalja reproduktiivõiguste deklaratsioon. Euroopa võrgustik viis juunis 2007 geisid, lesbisid ja transseksuaale puudutavates küsimustes läbi õpikoja, kuhu oli kaastatud selliseid eksperte nagu rahvusvahelise lesbija geiassotsiatsiooni (ILGA-Europe) president. Deklaratsiooni mustandit ja seksuaalõigusi arutati Aafrika regionaalsel nõupidamisel ning Lõuna-Aasia regiooni ja Ida- ja Kagu-Aasia ja Okeaania regiooni ühiskoosolekul. Läänepoolkera regionaalsel nõupidamisel olid osalejad kaasatud arutlusse, mida juhtis ekspertide paneel, kuhu kuulusid inimõiguste aktivist Sonia Correa, Ameerika kodanikuõiguste liidu tegevdirektor Anthony Romero ja Humberto Arango Läänepoolkera regionaalsest osakonnast. Nagu Araabiamaade osalejad Rabatis, nii koostasid ka läänepoolkera delegaadid deklaratsiooni. IPPF-i peadirektor kõneles igal regionaalsel kohtumisel ja osales järgnevatel aruteludel. 2007.a. novembris esitas paneel organisatsiooni nõukogule mustandi. “Seksuaalõigused: IPPF-i deklaratsioon” paludes nõukogu liikmetelt ning regionaal-sete osakondade ja liikmesassotsiatsioonide juhtidelt ja töötajatelt kommentaare, mida arutati deklaratsiooni lõppdokumendi ettevalmistamisel. Deklaratsiooni esitleti ja võeti IPPF-i nõukogu poolt vastu mais 2008. Deklaratsiooni väärtusliku abiga loodab IPPF luua maailma, kus iga inimese vabadus, võrdsus ja väärikus oleks tagatud ka nendes eluvaldkondades, mis seostuvad seksuaalsusega. Kokkuvõte Seksuaalõigused: IPPF-i deklaratsioon põhineb rahvusvahelistel inimõigustega seotud kokkulepetel, autoriteetsetel rahvusvahelistel standarditel ja lisaks täiendava-tel seksuaalsust puudutavatel õigustel, mis IPPF-i veendumuse kohaselt võivad mõjutada inimesi. Deklaratsioon on kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega, mida tunnustab ka IPPF. Deklaratsiooni raamistik on laialdaselt kajastatud paljude IPPF liikmesorganisat-sioonide väljaaannetes ning peegeldab IPPF missiooni, visiooni ja väärtusi. Deklaratsioonis kajastuvad mitmete ÜRO organite ja erireferentide uurimistulemused ning soovitused, sealhulgas aruanne inimõiguste komisjonile seoses õigusega tervisele. Viimase töötas välja asjatundjate nõukogu, kuhu kuulus selline rahvusvaheliselt tunnustatud seksuaalja reproduktiivõiguste valdkonna liider nagu ÜRO erireferent Paul Hunt. See kokkuvõte on sissejuhatus deklaratsiooni erinevatele osadele ja sisule, mitte alternatiiv kogu deklaratsioonile. Kokkuvõttega kaasas peaks alati olema deklaratsiooni täistekst, et kõik seksuaalõiguste ja nende tausta üksikasjad oleksid kergesti kättesaadavad.

Seksuaalõigused: IPPF-i deklaratsioon hõlmab kolme osa: • Sissejuhatus esitab deklaratsiooni mõtte IPPF-i eesmärgi ja nägemuse, rahvusvaheliste seksuaalja reproduktiivtervist ning õigusi ja inimõigusi puudutavate kokkulepete ja dokumentide valguses – see visandab inimõiguste raamistiku peamise tähenduse. • Seitse juhtivat põhimõtet annavad raamistiku kõikidele deklaratsiooni kaasatud seksuaalõigustele teavitades ning kindlustades seksuaalõiguste austamise, kaitsmise ja edendamise IPPF-s. Seksuaalõigused on ühilduvad kõigi universaalsete ja jagamatute inimõigustega, olles ühtaegu kooskõlas diskrimineerimist eitavate põhimõtetega. • “Seksuaalõigused on seksuaalsusega seotud inimõigused” sisaldab kümmet seksuaalõigust. Seksuaalõigused tulenevad kõikide inimeste õigusest vabadusele, võrdsusele, eraelu puutumatusele, autonoomiale, terviklikkusele ja väärikusele. Arvesse võttes rahvuslikke, ajaloolisi, kultuurilisi ja religioosseid erisusi, saavad igas maailma regioonis töötavad organisatsioonid ja üksikisiskud oma tegevuse, teenuste ja/või programmide tarvis kasutada deklaratsiooni raamistiku ja sellele aluseks olevaid põhimõtteid aidates kaasa püüetele propageerida, kaitsta ja edendada seksuaalõigusi. Veendunud, et see kõikehõlmav ja integreeritud inimõigustele rajanev lähenemine seksuaalsusele ja seksuaaltervisele aitab edendada seksuaalõiguste kui ülemaailmse õiguse, arengu ja tervise ühe tahu teostumist, kinnitame me järgmisi põhimõtteid: 1. põhimõte: Seksuaalsus on inimeseks olemise lahutamatu osa. Seetõttu tuleb luua soodne keskkond, kus igaüks võiks osana oma arengust nautida seksuaalõigusi. Seksuaalsus on kõigis ühiskondades inimeseks olemise lahutamatu osa. Samal ajal, kui üksikisikud kogevad, olenevalt sisemistest ja välistest faktoritest, oma seksuaalsust erinevalt, peaksid seksuaalsusega seotud inimõigused, nende kaitse ja edendamine olema kõikjal ja kõigile inimestele ühtemoodi tagatud. Lisaks, seksuaalsust peaks tunnustama kui inimelu positiivset osa. Seksuaalõigused on universaalsed inimõigused, mis põhinevad inimeste vabadusel, väärikusel ja võrdsusel. Kooskõlas seksuaalja reproduktiivõiguste hartaga kinnitab IPPF, et inimene on arengu keskne subjekt ning tunnistab soodsa keskkonna loomise tähtsust, kus kõik isikud võiksid nautida kõiki seksuaalõigusi, et osaleda aktiivselt majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise arengu protsessis. Seksuaalsus on inim- ja sotsiaalse elu aspekt, mis on seotud keha, vaimu, poliitika, tervishoiu ja ühiskonnaga. 2. põhimõte: alla 18aastastele isikutele tagatud õigused ja kaitse erinevad täiskasvanute omadest ning peavad arvestama iga üksiku lapse arenevaid võimeid, et iseseisvalt oma õigusi kasutada. IPPF mõistab, et alla kaheksateistkümneaastastele (18) inimestele tagatud õigused ja kaitse kui rahvusvahelise ja riikliku õiguse küsimus võib mõnikord erineda täiskasvanute õigustest. Need erinevused on seotud inimõiguste kõigi aspektidega, kuid seksuaalõigustega seoses vajavad need erilist lähenemist. IPPF lähtub eeldusest, et alla kaheksateistkümneaastased (18) isikud on õiguste valdajad ning erinevatel hetkedel imikuea, lapsepõlve ja noorukiea raames on teatud õigustel ja kaitsel suurem või väiksem tähtsus. Lisaks ühineb arenevate võimete põhimõttes laste ja nende väärikuse austamine ning õigus kaitsele igasuguse kahju eest koos nende omapoolse panuse tunnustamisega. Ühiskond peab looma keskkonna, kus lapsed saaksid saavutada oma optimaalse võimekuse ning kus suuremal määral respekteeritakse nende osalemise potentsiaali ja vastutust omaenese elu puudutavate otsustes.

3. põhimõte: olla vaba igasugusest diskrimineerimisest rõhutab kõigi inimõiguste kaitset ja edendamist. IPPF leiab, et mittediskrimineerimise raamistik rõhutab kõigi inimõiguste kaitset ja edendamist keelates ära igasuguse eristamise, tõrjumise või piirangud soo, vanuse, sugupoole, soolise identiteedi, seksuaalse orientatsiooni, perekonnaseisu, tegeliku või oletatava seksuaalse tausta või käitumise, rassi, nahavärvi, etnilise päritolu, keele, religiooni, poliitiliste või muude seisukohtade, rahvusliku, geograafilise või sotsiaalse päritolu, sünnipära, füüsilise või vaimse puude, tervisliku seisundi, sh HIV, ning tsiviil-, poliitilise, sotsiaalse või muu staatuse põhjal, mille eesmärgiks või tagajärjeks on vähendada või muuta võimatuks teistega võrdsel alusel kõigi inimõiguste ja õhivabaduste nautimine või kasutamine poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses, kultuurilises, tsiviil- või mistahes muus valdkonnas. Indiviidid kogevad oma seksuaalõiguste täitmisel erinevaid takistusi. Tegelik võrdsus nõuab nende takistuste eemaldamist, et kõik isikud saaksid võrdsetel alustel nautida kõiki põhiõigusi ja vabadusi. See võib nõuda erilise tähelepanu pööramist marginaliseeritud ja sotsiaalse kaitseta gruppidele. 4. põhimõte: seksuaalsus ja sellest tulenev nauding on üheks inimeseks olemise keskseks aspektiks olenemata sellest, kas isik otsustab lapsi saada või mitte. Seksuaaltervis on oluline kogu elu jooksul. Seksuaalsus on peaaegu kõigi reproduktiivsete otsuste lahutamatuks osaks, kuid see on üheks inimeseks olemise keskseks aspektiks olenemata sellest, kas isik otsustab lapsi saada või mitte. Seksuaalsus ei ole inimestele pelgalt vahendiks oma reproduktiivsete huvide teostamisel. Õigus kogeda ja nautida seksuaalsust sõltumatult soo jätkamisest ning soo jätkamine sõltumatult seksuaalsusest peaks olema tagatud, pöörates erilist tähelepanu neile, kellelt see õigus on ajalooliselt või momendil ära võetud. 5. põhimõte: seksuaalõiguste tagamine ühteviisi kõigile on pühendumine vabadusele ja kaitse kahjustamise eest. Seksuaalõigusi toetab õigus omada võimalust kaitsta end vägivalla ja kahjustamise kõigi vormide eest. Seksuaalsusega seotud kahjustamine võib olla füüsiline, verbaalne, psühholoogiline, majanduslik ja seksuaalne vägivald ning vägivald üksikisikute vastu nende soo, vanuse, soolise identiteedi, seksuaalse orientatsiooni, perekonnaseisu, tegeliku või väidetava seksuaalse tausta või käitumise, seksuaalsete praktikate või oma seksuaalsuse avaldamise viisi tõttu. Kõigil lastel ja noorukitel on õigus kaitsele igasuguse ekspluateerimise vastu. Selle hulka kuulub kaitse seksuaalse väärkohtlemise, lasteprostitutsiooni ja mis tahes seksuaalse kuritarvituse, ründe ja ahistamise kõigi vormide vastu, sealhulgas lapse sundimine mistahes seksuaalseks toiminguks ning laste ärakasutamine pornograafilistes etendustes ja materjalides. 6. põhimõte: seksuaalõigusi võidakse piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel eesmärgiga tagada teiste isikute õiguste ja vabaduste tunnustamine ja austamine ning demokraatiliku ühiskonna üldine heaolu. Seksuaalõigustele nagu ka muudele inimõigustele võidakse rakendada ainult seaduses kindlaksmääratud piiranguid eesmärgiga tagada teiste isikute õiguste ja vabaduste tunnustamine ja austamine ning demokraatiliku ühiskonna üldine heaolu, rahva tervishoid ja avalik kord vastavuses inimõigustega. Sellised piirangud ei tohi olla diskrimineerivad, need peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed legitiimse eesmärgiga. Seksuaalõiguste elluviimisel peab lähtekohaks olema teadlikkus indiviidi ja ühiskonna huvide vahelisest

dünaamilisest suhtest, arvamuste paljususest ja vajadusest tagada võrdsus,väärikus ja austus erinevuste vastu. 7. põhimõte: kohustus austada, kaitsta ja täita kehtib kõigi seksuaalõiguste ja vabaduste suhtes. Seksuaalõigused ja -vabadused sisaldavad põhilisi seaduslikke nõudeid ning juurdepääsu vahenditele nende nõuete täitmiseks. Nagu ka muude inimõiguste puhul on riikidel kolmel tasandil kohustusi: austada, kaitsta ja täita kõigi inimeste seksuaalõigusi. Kohustus austada nõuab riikidelt otsesest või kaudset mittesekkumist konkreetse õiguse kasutamisse, antud juhul seksuaalõiguste kasutamisse. Kohustus kaitsta nõuab riikidelt meetmete rakendamist, et takistada kolmandate osapoolte sekkumist inimõiguste tagatistesse. Kohustus täita nõuab riikidelt vastavate seadusandlike, administratiivsete, eelarveliste, kohtulike, propageerivate ja muude meetmete vastuvõtmist õiguste täielikuks realiseerimiseks. Seksuaalõigused on seksuaalsusega seotud inimõigused IPPF kinnitab, et seksuaalõigused on inimõigused. Seksuaalõigused on seksuaalsu-sega seotud õiguste kogum, mis lähtub kõigi inimeste õigusest vabadusesle, võrdusele, eraelu puutumatusele, autonoomsusele, isikupuutumatusele ja väärikusele. Kümme seksuaalõigust on: Artikkel 1. Õigus võrdsele kohtlemisele, võrdsele kaitsele seaduste ees ning õigus olla vaba igasugusest soolistest ja seksuaalsest diskrimineerimisest Kõik isikud on sündinud vabana ja võrdsena nii eneseväärikuselt kui õigustelt ja neil peab olema sool või seksuaalsusel põhineva diskrimineerimise vastu võrdne kaitse seaduse ees. Artikkel 2. Õigus osaleda ühiskonnaelus olenemata soost või seksuaalsusest Kõigil isikutel on õigus keskkonnale, mis võimaldab aktiivset, vaba ja mõtestatud osalemist ning panustamist era-, majanduslikku, sotsiaalsesse ja poliitilistesse ellu kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil ning mille realiseerimist võimaldavad inimõigused ja põhivabadused. Artikkel 3. Õigus elule, isikuvabadusele, turvalisusele ja kehalisele terviklikkusele Kõigil isikutel on õigus elule ja isikuvabadusele, õigus mitte olla piinamise või julma, ebainimliku või alandava kohtlemise ohver eriti tingituna soost, vanusest, sugupoolel rajanevast identiteedist, seksuaalsest orientatsioonist, perekonnaseisust, tegelikust või oletatavast seksuaalsest taustast ja käitumisest või HIV/AIDS seisundist ning neil on õigus väljendada oma seksuaalsust vabana vägivallast või sunnist. Artikkel 4. Õigus eraelu puutumatusele Ükski isik ei tohi olla eraelu, perekonna, kodu, dokumentide või kirjavahetuse omavolilise häirimise objektiks, mis on eeltingimuseks seksuaalse autonoomia kasutamiseks. Artikkel 5. Õigus isikuvabadusele ja tunnustamisele seaduse ees Kõigil isikutel on õigus olla tunnustatud seaduse ees ja vabalt otsustada oma seksuaalsuse üle, valida seksuaalpartnereid, kogeda täielikult oma seksuaalset potentsiaali ja naudingut samal ajal silmas pidades teiste inimeste õigusi, laste puhul nende arenevaid võimeid. Artikkel 6. Õigus mõtte-, arvamus- ja väljendusvabadusele, ühinemisõigus

Kõigil isikutel on ilma meelevaldse sekkumise või piiranguteta õigus mõtte-, arvamus- ja väljendusvabadusele seksuaalsust, seksuaalset suundumust, soolist identiteeti ja seksuaalõigusi puudutavates küsimustes, mille aluseks võivad olla domineerivad kultuurilised arusaamad, poliitiline ideoloogia või avalik kord, kehtivad moraalinormid, rahva tervist või avalikku julgeolekut puudutavad diskrimineerivad arvamused. Artikkel 7. Õigus tervisele ja teaduse arengust tulenevatele hüvedele Kõigil isikutel on õigus kõrgeimale füüsilise ja vaimse tervise standardile, sealhulgas seda mõjutavatele teguritele ning preventiivsetele tervishoiuteenustele, et vältida, diagnoosida ja ravida kõiki seksuaaleluga seotud probleeme ja häireid. Artikkel 8. Õigus haridusele ja teabele Kõigil isikutel on ilma diskrimineerimiseta õigus haridusele ja teabele, sealhulgas ammendavale seksuaalharidusele ja teabele, et teostada kodanikuõigusi ning osaleda võrdsena eraelus, avalikus ja poliitilises sektoris. Artikkel 9. Õigus otsustada, kas abielluda või mitte, õigus planeerida ja luua perekonda ning õigus otsustada kas ja millal saada lapsi Kõigil isikutel on õigus valida, kas abielluda või mitte, kas planeerida ja rajada peret või mitte, kas ja millal saada lapsi ning otsustada vabalt ja vastutustundlikult oma laste arvu ja nende sündimise aja üle keskkonnas, kus seadused ja poliitika tunnustavad peremudelite mitmekesisust, kaasa arvatud mudelid, mis ei ole määratletud põlvnemise või abieluga. Artikkel 10. Õigus esitada arupärimine ja saada hüvitist Kõigil isikutel on õigus tõhusatele, adekvaatsele, kättesaadavatele ja sobivatele hariduslikele, seadusandlikele, kohtulikele ning muudele meetmetele, et tagada ja nõuda neilt, kelle kohustuste hulka kuulub seksuaalõiguste toetamine, oleksid nende ees täiel määral aruandekohustuslikud. Nende hulka kuulub võimalus jälgida seksuaalõiguste ellurakendamist ja seksuaalõiguste rikkumise korral juurdepääsu selle kõrvaldamise vahenditele, sh juurdepääs täielikule heastamisele restitutsiooni, kompensatsiooni, rehabilitatsiooni, hüvitamise, mittekordumise tagamise ja muude vahendite näol. IPPF-i deklaratsioon pakub üheselt arusaadava raamistiku seksuaalõigustele, mille abil liikmesorganisatsioonid võivad enda vastutuse lahti mõtestada. Tänu deklaratsioonile on nad paremini varustatud, et alustada või jätkata oma tööd, mille eesmärgiks on tagada kõikide inimeste seksuaalja reproduktiivõigused. Deklaratsioon on ka eestkosteraamistik, et meenutada riikidele nende kohustusi. Iseäranis järgmise globaalse algatuse planeerimisel, mis keskendub seksuaalja reproduktiivtervisele ning –õigustele, on deklaratsioonil rajanev eestkoste valitsusorganisatsioonidele abiks, et mõista ja võtta püsikohustusi, mis seovad seksuaalõigused rahva tervise ja arenguga. Sissejuhatus IPPF (Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsioon) on pühendunud oma eesmärkide täitmisele lähtudes inimõiguste universaalsusest, vastastikusest seotusest, sõltuvusest ja jagamatusest. IPPF tunnistab ja usub, et seksuaalõigused on inimõigused, mis on seotud seksuaalsusega ja aitavad saavutada kõigi inimeste vabadust, võrdsust ja väärikust. Seksuaalõigused: IPPF-i deklaratsioon tugineb rahvusvaheliste inimõiguste lepingutes ja muudes instrumentides ning rahvusvahelistes standardites sisalduvate inimeste seksuaalsust puudutavatele õigustele.1 See tugineb dokumentidele, mis lähtuvad ÜRO 1993. a. inimõiguste maailmakonverentsist, ÜRO 1994. a. rahvusvahelisest rahvastiku- ja arengukonverentsist, ÜRO 1995. a. neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist, ÜRO

Millenniumi deklaratsioonist ning Millenniumi arengueesmärkidest. Selles kajastuvad ka mitmete ÜRO lepinguliste organite ja ÜRO erireferentide uurimistulemused ja soovitused, eriti erireferendi 2004. a. aruanne inimõiguste komisjonile seoses õigusega kõrgeimale saavutatavale tervisestandardile. IPPF-i deklaratsioon täiendab IPPF-i seksuaalja reproduktiivõiguste hartat. Selle eesmärgiks on selgesõnaliselt määratleda seksuaalõigused ja toetada kõikehõlmavat nägemust seksuaalsusest. Selles püütakse austada, kaitsta ja edendada kõigi isikute seksuaalseid õigusi ning edendada seksuaaltervist ja -õigusi vabana igasugusest diskrimineerimisest. IPPF usub, et tervis on põhiline inimõigus, mis on asendamatu kõigi teiste inimõiguste rakendamisel.2 IPPF usub, et seksuaalja reproduktiivne tervis kuulub lahutamatu koostisosana iga inimese õiguste hulka, et nautida füüsilise ja vaimse tervise kõrgeimat saavutatavat standardit.3 Seksuaaltervist ei ole võimalik saavutada ega säilitada ilma seksuaalsete õigusteta, mis hõlmavad rohkemat kui ainult tervishoiuga seotud õigused. Seksuaalõigused kujutavad endast spetsiifilisi norme kui olemasolevaid inimõigusi rakendatakse seksuaalsusele. Need õigused sisaldavad kõigi inimeste vabadust, võrdsust, eraelu puutumatust, autonoomsust, terviklikkust ja väärikust, põhimõtteid, mida on tunnustanud mitmed rahvusvahelised õigusaktid ja mis on eriti olulised seoses seksuaalsusega. Seksuaalõigused pakuvad igale konkreetsele inimesele tema identiteedi kaitset, kuid lähevad sellest kaugemale. Seksuaalõigused tagavad, et igaühel on juurdepääs tingimustele, mis lubavad oma seksuaalsuse väljendamist vabana igasugusest sundusest, diskrimineerimisest või vägivallast austades iga indiviidi väärikust. IPPF tunnustab, et seksuaalsusel on inimeste elus keskne roll. Seksuaalsus sisaldab endas väga erinevaid mõõteid kuigi neid kõiki alati ei kogeta ega väljendata. Tegemist on areneva kontseptsiooniga, mis hõlmab seksuaalset aktiivsust, soolist identiteeti, seksuaalset orientatsiooni, erootilisust, naudingut, intiimsust ja reproduktsiooni. See on määratud bioloogiliste, psühholoogiliste, sotsiaalsete, majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste, eetiliste, õiguslike, ajalooliste, religioossete ja vaimsete tegurite koostoimega. Seksuaalsust kogetakse ja väljendatakse mõtetes, fantaasiates, soovides, uskumustes, hoiakutes, väärtushinnangutes, käitumises, tavades ja suhetes.4 IPPF on teadlik, et mitmed seksuaalsuse väljendusvormid on mittereproduktiivsed ning arusaamine seksuaalsusest muutub pidevalt. Seetõttu arvab IPPF, et seksuaalõigusi on vajadus käsitleda eraldi reproduktiivsete õigustest.5 IPPF tunnustab, et püüe luua tingimused seksuaalõiguste tagamiseks täiendab IPPF-i laiemat panust kohalikku ja globaalsesse võitlusse võrdse juurdepääsu eest ressurssidele, rahule ning universaalsele sotsiaalsele ja rahvusvahelisele korrale, kus täiel määral on kaitstud kõigi isikute väärikus, õigused ja vabadused. Inimeste seksuaalõiguste tagamine on tähtis, et kindlustada areng milles üksikisik on subjektiks, aktiivseks osaliseks ja kasusaajaks majanduslikus, sotsiaalses, kultuurilises ja poliitilises arenguprotsessis, kus on võimalik realiseerida täielikult kõik inimõigused ja põhivabadused. IPPF on seisukohal, et tingimuste loomisel õiguste kasutamiseks on kesksel kohal vastutavate struktuuride väljakujundamine, mis ei peaks mitte ainult pakkuma individuaalset heastamist ja hüvitamist, vaid esitama väljakutse seksuaalõiguste rikkumisi põhjustavale võimule, tavadele ja tähendust kandvatele mehhanismidele. IPPF tunnistab, et sellel on mõju IPPF-i põhimõtete laiemale levikule. Seega julgustab IPPF oma liikmesühinguid kasutama deklaratsiooni kui juhist, et panustada seksuaalõiguste austamisse, kaitsmisse ja edendamisse ning tugevdada ja võimendada oma poliitikaid, strateegiaid ja programme.

Deklaratsioon on raamistik, et mõista põhiliste inimõiguste rakendumist seksuaalsu-sele. Kõik föderatsiooni liikmed võivad lülitada selle põhimõtted ja kogu raamistiku oma toimingutesse, teenustesse ja programmidesse, et järgida vastutust seksuaalõiguste edendamise ja kaitsmise eest. IPPF on pühendunud nägemusele universaalsetest, võõrandamatutest ja jagamatutest inimõigustest, mille hulka kuuluvad seksuaalõigused. Kuid IPPF tunnistab, et selles deklaratsioonis sisalduvate põhimõtete ja õiguste rakendamise ajastust, viisi ja ulatust võivad mõjutada riikide eripärad. Selliste situatsioonide äratundmiseks ja põhjendamiseks saavad olema kindlad reeglid.6 Seksuaalõigused: IPPF Deklaratsioon võeti vastu IPPF-i nõukogu poolt 10. Mail 2008. Üldpõhimõtted IPPF eeldab, et kõik liikmesorganisatsioonid panustavad föderatsiooni missiooni, nägemusse ja väärtustesse, sealhulgas põhimõtetesse, mis on aluseks ja sisalduvad seksuaalõiguste deklaratsioonis. Need põhimõtted on föderatsiooni liikmete poolt välja töötatud programmides ja strateegiates, et kaitsta, edendada ja täita seksuaalõigusi, mis on määratletud deklaratsiooni osas "Seksuaalõigused on seksuaalsusega seotud inimõigused". 1. põhimõte: Seksuaalsus on inimeseks olemise lahutamatu osa. Seetõttu tuleb luuasoodne keskkond, kus igaüks võiks osana oma arengust nautida seksuaalõigusi. Seksuaalsus on kõigis ühiskondades inimeseks olemise lahutamatu osa. Samal ajal, kui üksikisikud kogevad olenevalt sisemistest ja välistest faktoritest oma seksuaalsust erinevalt, peaksid seksuaalsusega seotud inimõigused, nende kaitse ja edendamine olema kõikjal ja kõigile inimestele ühtemoodi tagatud. Seksuaalõigused on universaalsed inimõigused, mis põhinevad inimeste vabadusel, väärikusel ja võrdsusel.7 Vaesus on halva seksuaaltervise ning seksuaalsusel põhineva ebavõrdsuse ja tõrjutuse põhjus ja tagajärg. Vaesust peab käsitlema koos selle mõjuga inimõiguste kasutamisele või mittekasutamisele, eriti pöörates tähelepanu vaesuse mõjule seksuaalõigustele. Viies ellu nt Millenniumi arengueesmärkidel põhinevaid arenguprojekte, programme või raamprogramme, tuleb tegelda küsimustega, mis on seotud ebavõrdsuse, 8 võrdõiguslikkuse puudumise,9 sugude ebavõrdsuse,10 sugudevahelise võrdõiguslik-kuse puudumise11 ning halva tervisega. Muude eesmärkide hulgas sõltub sellest niisuguste Millenniumi arengueesmärkide saavutamine nagu emade tervise parandamine, laste suremuse vähendamine, sugudevahelise võrdsuse edendamine ja HIV ning AIDS-i vastu võitlemine ning juurdepääsu tagamine seksuaaltervisetee-nustele ning seksuaalõigustele. Kooskõlas seksuaalja reproduktiivõiguste hartaga kinnitab IPPF, et inimene on arengu keskne subjekt ning tunnistab soodsa keskkonna loomise tähtsust, kus kõik inimesed võiksid nautida kõiki seksuaalõigusi, et osaleda aktiivselt majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise arengu protsessis. Seksuaalsus on inim- ja sotsiaalse elu aspekt, mis on alati seotud keha, vaimu, poliitika, tervishoiu ja ühiskonnaga. Seksuaalõiguste mõju on ideoloogiline ja poliitiline aga ka personaalne ja subjektiivne. Seksuaalõigused sisaldavad väljenduslikke, suhte- ja osaluselemente ning on tihedalt seotud kehalise puutumatuse ja indiviidi suveräänsete õigustega. Tunnustades seksuaalõigusi ja pühendudes nende tagamisele, mõistab IPPF, et nende õiguste austamine, kaitse ja täitmine nõuab tähelepanu pööramist kõigile neile valdkondadele ja

elementidele, mis omakorda on kõigis inimtegevuse era- ja avalikes valdkondades toimivate ajalooliste protesside osaks. 2. põhimõte: alla 18aastastele isikutele tagatud õigused ja kaitse erinevad täiskasvanute omadest ning peavad arvestama iga üksiku lapse arenevaid võimeid teostada oma õigusi iseseisvalt. IPPF mõistab, et alla kaheksateistkümneaastastele (18) inimestele tagatud õigused ja nende kaitse kui rahvusvahelise ja riikliku õiguse küsimus võib mõnikord erineda täiskasvanute õigustest. Need erinevused on seotud inimõiguste kõigi aspektidega, kuid seksuaalõigustega seoses vajavad need erilist lähenemist. IPPF lähtub eeldusest, et alla kaheksateistkümneaastased (18) isikud on õiguste valdajad ning erinevatel hetkedel imikuea, lapsepõlve ja noorukiea raames on teatud õigustel ja kaitsel suurem või väiksem tähtsus. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 512 sätestab, et last suunates ja juhendades peavad vanemad või teised lapse eest vastutavad isikud võtma arvesse lapse võimeid teostada oma õigusi iseseisvalt. Laste võimete arengu kontseptsioon nõuab tasakaalu laste tunnustamisel omaenese elude aktiivsete korraldajatena, kellel on õigus olla koheldud iseseisvate ja täieõiguslike kodanikena, inimestena ja õiguste valdajatena ning samal ajal on neil õigus ka erilisele kaitsele olenevalt nende haavatavusest. Kontseptsioon tunnustab, et kaitse vajadus osalemise eest tegevustes, mis võivad lapsi kahjustada, väheneb koos nende arenevate võimetega. Lisaks ühineb arenevate võimete põhimõttes laste ja nende väärikuse austamine ja õigus kaitsele igasuguse kahju eest nende omapoolse panuse tunnustamisega. Ühiskond peab looma keskkonna, kus lapsed saaksid saavutada oma optimaalse võimekuse ning kus suuremal määral respekteeritakse nende osalemise potentsiaali ja vastutust omaenese elu puudutavate otsustes. Mitmed olulised põhimõtted käsitlevad laste õiguste ja muude huvide vahelisi suhteid. Nende hulgas on: alla kaheksateistkümneaastaste (18) isikute käsitlemine õiguste valdajatena13, lapse parimad huvid14, lapse arenevad võimed15, mittediskrimineerimine16 ja vastutus jõudsat arenemist tagavate tingimuste loomise eest17. Seksuaalõiguste kontekstis nõuavad need põhimõtted individuaalset lähenemist, mille aluseks on küpsuse olemasolu. Arvesse tuleb võtta konkreetseid asjaolusid, nt lapse või nooruki võimet aru saada ja tegutseda, tema füüsilist ja vaimset tervislikku seisundit, suhteid vanemate või muude huvitatud osapooltega, võimusuhteid asjaosaliste vahel ning kõnealuse küsimuse olemust. 3. põhimõte: olla vaba igasugusest diskrimineerimisest rõhutab kõigi inimõiguste kaitset ja edendamist. IPPF mõistab, et mittediskrimineerimise raamistik rõhutab kõigi inimõiguste kaitset ja edendamist18 keelates igasuguse eristamise, tõrjumise või piirangud soo,19 vanuse,20 sugupoole,21 soolise identiteedi,22 seksuaalse orientatsiooni,23 perekonnaseisu, tegeliku või oletatava seksuaalse tausta ja käitumise, rassi, nahavärvi, etnilise päritolu, keele, religiooni, poliitiliste või muude seisukohtade, rahvusliku, geograafilise või sotsiaalse päritolu, sünnipära, füüsilise või vaimse puude, tervisliku seisundi, sh HIV, ning tsiviil-, poliitilise, sotsiaalse või muu staatuse põhjal, mille eesmärgiks või tagajärjeks on vähendada või muuta võimatuks teistega võrdsel alusel kõigi inimõiguste ja põhivabaduste nautimine või kasutamine poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses, kultuurilises, tsiviil- või mistahes muus valdkonnas.24 Diskrimineerimine seksuaalõiguste valdkonnas võib ilmneda ebavõrdse juurdepääsu-na kultuurilistele, majanduslikele, poliitilistele või sotsiaalsetele õigustele tingituna soost,

vanusest, soolisest identiteedist, seksuaalsest suundumusest, perekonnasei-sust, tegelikust või väidetavast seksuaalsest taustast või käitumisest, seksuaalprakti-katest või seksuaalsest suundumusest ning selliste seksuaalõiguste keelamisena nagu seksuaalterviseteenused, ammendav seksuaalharidus ja seksuaalse vägivalla hüvitamine, mis kahjustab õiguste nautimist isiku poolt teistega võrdsel alusel. Indiviidid kogevad oma seksuaalõiguste täitmisel erinevaid takistusi. Tegelik võrdsus nõuab nende takistuste eemaldamist, et kõik isikud saaksid võrdsetel alustel nautida kõiki põhiõigusi ja vabadusi. See võib nõuda erilise tähelepanu pööramist marginaliseeritud ja sotsiaalse kaitseta gruppidele. 4. põhimõte: seksuaalsus ja sellest tulenev nauding on üheks inimeseks olemise keskseks aspektiks olenemata sellest, kas isik otsustab lapsi saada või mitte. Seksuaaltervis on oluline kogu elu jooksul. Seksuaalsus on peaaegu kõigi reproduktiivsete otsuste lahutamatuks osaks, kuid see on üheks inimeseks olemise keskseks aspektiks olenemata sellest, kas isik otsustab lapsi saada või mitte. Seksuaalsus ei ole inimestele pelgalt vahendiks oma reproduktiivsete huvide teostamisel. Õigus kogeda ja nautida seksuaalsust sõltumatult soo jätkamisest ning soo jätkamine sõltumatult seksuaalsusest peaks olema tagatud, pöörates erilist tähelepanu neile, kellelt see õigus on ajalooliselt või momendil ära võetud. Kõigil inimestel on õigus tingimustele, mis võimaldavad nautida seksuaalsust.25 Nauding põhineb individuaalsel ja suhete autonoomial, mis on tagatud juurdepääsu-ga seksuaalharidusele ja terviseteenustele, vabadusega olla ilma sunni ja vägivallata ning eetiliste normidega õigluse, võrdsuse ja vabaduse küsimustes. Eeldades, et nauding on seksuaalsusele olemuslikult omane aspekt, ei tohi kellelegi keelata õigust seda otsida, väljendada ja kogeda. 5. põhimõte: seksuaalõiguste tagamine ühteviisi kõigile on pühendumine vabadusele ja kaitse kahjustamise eest. Seksuaalõigusi toetab õigus olla kaitstud vägivalla ja kahju kõigi vormide eest ning saada kahju eest hüvitist.26 Seksuaalsusega seotud kahjustamine võib olla füüsiline, verbaalne, psühholoogiline, majanduslik ja seksuaalne vägivald ning vägivald üksikisikute vastu nende soo, vanuse, soolise identiteedi, seksuaalse orientatsiooni, perekonnaseisu, tegeliku või väidetava seksuaalse tausta ja käitumise, seksuaalsete praktikate või oma seksuaalsuse avaldamise viisi tõttu. Kõigil lastel ja noorukitel27 on õigus kaitsele igasuguse ekspluateerimise vastu. Selle hulka kuulub kaitse seksuaalse väärkohtlemise, lasteprostitutsiooni ja mis tahes seksuaalse kuritarvituse, ründe ja ahistamise kõigi vormide vastu, sealhulgas lapse sundimine mistahes seksuaalseks toiminguteks ning laste ärakasutamine pornograafilistes etendustes ja materjalides. 6. põhimõte: seksuaalõigusi võidakse piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel, eesmärgiga tagada teiste isikute õiguste ja vabaduste tunnustamine ja austamine ning demokraatiliku ühiskonna üldine heaolu, rahva tervishoid ja avalik kord vastavuses inimõigustega. Seksuaalõigustele, nagu ka muudele inimõigustele, võidakse rakendada ainult seaduses kindlaksmääratud piiranguid eesmärgiga tagada teiste isikute õiguste ja vabaduste tunnustamine ja austamine ning demokraatiliku ühiskonna üldine heaolu,28 rahva tervishoid ja avalik kord vastavuses inimõigustega.29 Sellised piirangud ei tohi olla diskrimineerivad, need peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed legitiimse eesmärgiga. Seksuaalõiguste elluviimisel peab lähtekohaks olema teadlikkus indiviidi ja

ühiskonna huvide vahelisest dünaamilisest suhtest, arvamuste paljususest ja vajadusest tagada võrdsus,väärikus ja austus erinevuste vastu.30 7. põhimõte: kohustus austada, kaitsta ja täita kehtib kõigi seksuaalõiguste ja vabaduste suhtes. Seksuaalõigused ja vabadused sisaldavad põhilisi seaduslikke nõudeid ning juurdepääsu vahenditele nende nõuete täitmiseks.31 Nagu ka muude inimiõiguste puhul on riikidel kolmel tasandil kohustusi: austada, kaitsta ja täita kõigi inimeste seksuaalõigusi.32 Kohustus austada nõuab riikidelt otsesest või kaudset mittesekkumist konkreetse õiguse kasutamisse, antud juhul seksuaalõiguste kasutamisse. Kohustus kaitsta nõuab riikidelt meetmete rakendamist, et takistada kolmandate osapoolte sekkumist inimõiguste tagatistesse. Kohustus täita nõuab riikidelt vastavate seadusandlike, administratiivsete, eelarveliste, kohtulike, propageerivate ja muude meetmete vastuvõtmist õiguse täielikuks realiseerimiseks.33 Samal ajal, kui riigid jäävad oma territooriumil põhiliseks kohustuste kandjaks seoses inimõiguste austamise, kaitsmise ja täitmisega, peaksid vastutama ka tsiviilühiskonna teised osalejad, kelle tegevus ja tegematajätmised mõjutavad seksuaalõiguste kasutamist. Nende hulka võivad kuuluda teised riigid, piiriülesed institutsioonid ja programmid, mis toimivad abi ja arengutoetuste kaudu, jõustruktuurid ja muud liidud ning samuti mitteriiklikud osalejad, kelle hulka kuuluvad nii äri-, mittetulunduslikud ja religioossed ühendused kui üksikisikud. Seetõttu peavad riigid hoiduma rikkumast indiviidi seksuaalõigusi või neisse muul viisil sekkumast, kaitsma neid õigusi kolmandatest osaspooltest lähtuva rikkumise ja sekkumise eest ning rakendama positiivseid samme ja meetmeid, sh rajama tõhusaid, osalusel põhinevaid ja vastutavaid institutsioone ning eraldama vahendeid seksuaalõiguste realiseerimiseks. Seksuaalõigused on seksuaalsusega seotud inimõigused IPPF kinnitab, et seksuaalõigused on inimõigused. Seksuaalõigused moodustuvad seksuaalsusega seotud õiguste kogumist, mis lähtub kõigi inimeste õigusest vabadusele, võrdusele, eraelu puutumatusele, autonoomsusele, isikupuutumatusele ja väärikusele. Paljud rahvusvahelised instrumendid, normid ja standardid tunnustavad seksuaalsu-sega seotud tähtsaid põhimõtteid. Seksuaalõigused on spetsiifilised normid, mis ilmnevad olemasolevate inimõiguste rakendamisel seksuaalsusele. Seksuaalõigused kaitsevad konkreetse isiku seksuaalset identiteeti, kuid ulatuvad sellest kaugemale kaitstes kõigi inimeste õigust väljendada ilma diskrimineerimiseta oma seksuaalsust pidades silmas teiste inimeste õigusi. Seksuaalõigused rakendavad põhilisi, tuntud inimõiguste põhimõtteid inimeste seksuaalsusele. Nende rakendamine on eriti tähtis vaestele, marginaliseeritud, sotsiaalselt tõrjutud ja alavarustatud inimestele vaatamata sellele, kas selline seisund on ajalooline või tekkinud hiljuti. Eeldades, et IPPF kinnitab kõigi inimõiguste universaalsust, vastastikust seostatust ja jagamatust, ei väljenda deklaratsioonis sisalduvate järgnevate seksuaalõiguste esitamise järjekord nende tähtsust. Alljärgnevate õiguste rakendamine peaks toimuma vastavuses nende väljatöötamisel aluseks olnud üldpõhimõtetega. Artikkel 1. Õigus võrdsele kohtlemisele, võrdsele kaitsele seaduste ees ning õigus olla vaba igasugusest soolistest ja seksuaalsest diskrimineerimisest

• Kõik isikud on sündinud vabana ja võrdsena nii eneseväärikuselt kui õigustelt34 ja neil peab olema võrdne kaitse seaduse ees35 seksuaalsusel, sool või sugupoolel põhineva diskrimineerimise vastu.36 • Kõigile isikutele peab olema tagatud keskkond, mis võimaldab võrdse juurdepääsu riigi poolt kehtestatud õigustele. Riigid ja kodanikuühiskond peavad astuma samme edendamaks sotsiaalsete ja kultuuriliste tavade muutmist, mis põhinevad naise või mehe stereotüüpsetel rollidel või arusaamal sugude, sugupoolte või sugupoolte avaldumisvormide ülemuslikkusest või alaväärtuslikkusest. • Kõigil isikutel on ilma diskrimineerimiseta õigus tööle, haridusele, tervisele, sotsiaalkaitsele ja muudele majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele õigustele ning nende realiseerimiseks vajalikele rajatistele, kaupadele, teenustele ja tingimustele. • Kõigile isikutele on tagatud õigus- ja teovõime ning ühesugused võimalused nende teostamiseks, võrdsed õigused sõlmida lepinguid ja hallata omandit ning saada võrdselt koheldud kohtuprotsesside ja tribunalimenetluste kõigil etappidel, laste puhul pidades silmas nende arengust tulenevaid võimeid. • Kõigil isikutel on ilma diskrimineerimiseta ühesugused õigused inimeste vaba liikumist käsitleva seaduse ees ja vabadus valida elu- ja asukohta. Artikkel 2. Õigus osaleda ühiskonnaelus olenemata soost või seksuaalsusest • Kõigil isikutel on õigus keskkonnale, mis võimaldab aktiivset, vaba ja mõtestatud osalemist ning panustamist era-, majanduslikku, sotsiaalsesse ja poliitilistesse ellu kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil ning mille realiseerimist võimaldavad inimõigused ja põhivabadused.37 • Kõigil isikutel on õigus osaleda nende heaolu,38 sh nende seksuaalja reproduktiivset tervist mõjutavate poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel ilma selliste formaalsete või mitteformaalsete takistusteta nagu nt abielukõlblikuks tunnistamine, tingimused, mis on seotud HIV-staatusega39 või diskrimineerivad soonormid, stereotüübid ja eelarvamused, mis, tuginedes arusaamadele soolisest ja seksuaalsest sobivusest, välistavad või piiravad isikute osalemist. • Noored, kes on sageli tõrjutud, saavad õiguse olla osalejad ja eestvõitlejad ühiskonna muutmisprotsessis. Nad saavad võimaluse anda oma panus poliitikate ja programmide väljatöötamisse seksuaalja reproduktiivse tervise ja õiguste kaitsmiseks, edendamiseks ja täitmiseks ning jagada selle eest vastutust.40 • Kõigil isikutel on vabana mistahes diskrimineerimisest võimalus osaleda avalikus ja poliitilises elus, sh olla avalikus ametis ja täita avalikke funktsioone. • Osalemise aluseks on kõigi inimeste õigus vabalt, ilma diskrimineerimiseta liikuda, lahkuda oma riigist ja sinna tagasi pöörduda ning omada võrdset juurdepääsu liikumist ja reisimist võimaldavatele dokumentidele.41 Artikkel 3. Õigus elule, isikuvabadusele, turvalisusele ja kehalisele terviklikkusele • Kõigil isikutel on õigus elule ja isikuvabadusele,42 õigus mitte saada piinamise, julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise ohvriks, 43 eriti tingituna mistahes diskrimineerimisest. Kõigil isikutel on õigus teostada oma seksuaalsust vabana vägivallast või sunnist. • Kõigil isikutel on õigus elule ja füüsilisele puutumatusele,44 mida ei tohi rikkuda ähvardades või perekonna "au eest kätte makstes".45 • Kellegi puhul ei tohi rakendada kohtulikku või kohtuvälist tapmist, kohtulikku või kohtuvälist füüsilist karistust nende seksuaalse tausta või käitumise, sugupoolel rajaneva identiteedi või selle avaldumisvormi eest.46 • Ühegi naise elu või tervist ei tohi seada ohtu tingituna asjaolust, et talle keelduti osutamast meditsiinilist abi seoses mistahes füüsilise või vaimse haigusega või

• • •

• • • •

•

seetõttu, et teised isikud loevad loodet, mida naine kanda võib, konkureerivaks väärtuseks. Ühelegi naisele ei tohi tema seksuaalsuse teostamise ettekäändel peale sundida emadust. Kõigil isikutel on õigus elada vabana kahjulikest traditsioonilistest tavadest, sh naiste suguelundite vigastamisest ja sunnitud varasest abielust.47 Kõigil isikutel on õigus elada vabana mistahes vägivalla, sh füüsilise, verbaalse, psühholoogilise või majandusliku kuritarvitamise vormidest, seksuaalsest mõnitamisest või seksuaalsest vägivallast, vägistamisest ja mistahes muudest sunniviisilise seksi vormidest nii abielus kui abieluväliselt, relvastatud konflikti käigus või kinnipidamisasutuses. Kõigil isikutel, sh mõlemast soost seksitöötajatel48 ja tegeliku või väidetava abieluvälise seksuaaltegevuse korral, on õigus olla vaba vägivallast, mille põhjuseks on nende sool või seksuaalsusel põhinev häbimärgistamine ja diskrimineerimine. Mitte kedagi ei tohi seoses vabatahtliku seksiga paigutada kinnipidamisasutusse ega karistada omavoliliste või diskrimineerivate sanktsioonidega ebatäpselt või halvasti määratletud kriminaalsätete rikkumise eest.49 Ühegi isiku seksuaalsed valikud, toimingud või väljendusvormid, sh tegelik või väidetav seksuaaltöö praktiseerimine, ei õigusta, vabanda ega leevenda karistust vägivalla, kuritarvituse või mõnitamise eest.50 Kõigil migrantidel ja migranttöölistel, eriti noortel, naistel ja transseksuaalsetel migrantidel peab olema riikides, kus nad töötavad ja elavad, juurdepääs vahenditele, mis kaitsevad neid nende seksuaalse ja soolise kuuluvuse põhjuseks oleva füüsilise kahju, vägivalla ning kuritarvitamise eest ning juurdepääs vahenditele, et kaitsta oma seksuaaltervist ja realiseerida seksuaalõigusi. Kõigil isikutel on õigus kasutada varjupaika tagakiusamise eest, sh tagakiusamise eest, mis on tingitud kas riigi tegevusest või tegematajätmisest seoses meetmete rakendamisega inimese kaitseks tõsise kuritarvitamise eest,51 mille põhjuseks on sugu, sooline identiteet, seksuaalne taust või käitumine, seksuaalne suundumus või HIV seisund.52 Ühtegi isikut ei tohi välja anda ega välja saata (ega sellega ähvardada) riiki, kus neid võib oodata tagakiusamine, mille põhjuseks on sugu, sooline identiteet, seksuaalne taust või käitumine, seksuaalne suundumus või HIV seisund.53

Artikkel 4. Õigus eraelu puutumatusele • Kõigil isikutel on õigus mitte olla allutatud meelevaldsele sekkumisele oma eraellu, perekonda, koju, dokumentidesse või kirjavahetusse54 ning õigus eraelu puutumatusele, mis on eeltingimuseks seksuaalse autonoomia kasutamiseks. • Kõigil isikutel on õigus ilma meelevaldse sekkumiseta seksuaalsele autonoomiale ning neil peab olema võimalus langetada otsuseid oma seksuaalsuse, seksuaalse käitumise ja intiimelu küsimustes. • Kõigil isikutel on õigus ilma diskrimineerimiseta konfidentsiaalsusele seksuaaltervi-se teenuste ja oma meditsiiniliste andmete kasutamisel ning kehtivate piirangute raames õigus mitte levitada informatsiooni oma HIV seisundi kohta ja olla kaitstud meelevaldsete paljastuste või meelevaldsete paljastustega ähvardamise eest.55 • Kõigil isikutel on õigus kontrollida info paljastamist oma seksuaalsete valikute, seksuaalse tausta, seksuaalpartnerite ja käitumise ning muude seksuaalsusega seotud küsimuste kohta. Artikkel 5. Õigus isikuvabadusele ja tunnustamisele seaduse ees • Kõigil isikutel on õigus olla tunnustatud seaduse ees ja vabalt otsustada oma seksuaalsuse üle, valida seksuaalpartnereid, kogeda täielikult oma seksuaalset

• •

• • • •

•

potentsiaali ja naudingut pidades silmas teiste inimeste õigusi, laste puhul pidades silmas nende arenevaid võimeid. Kõigil isikutel on õigus ilma diskrimineerimiseta olla alati tunnustatud seaduse ees. Kõigil isikutel on vabadus autonoomseteks ja suhetega seotud seksuaalpraktika-teks sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike tingimuste kontekstis, kus kõik inimesed saavad võrdselt, vabana diskrimineerimisest, vägivallast, sunnist või kuritarvitamisest realiseerida kõiki õigusi ja vabadusi. Kedagi ei tohi allutada seadustele, mis muudavad meelevaldselt ebaseaduslikuks vabatahtlikud seksuaalsed suhted või praktikad ega vangistada või pidada kinni soo või seksuaalse suundumuse, vabatahtlike seksuaalpraktikate või -käitumise tõttu. Ühtegi vahialust ei tohi ära kasutada või ükskõik millisel viisil diskrimineerida. Kõigil vahialustel on õigus kaitsele marginaliseerimise eest56 ning abikaasa regulaarsetele külaskäikudele.57 Kõigil isikutel peab olema võimalus hoida eemale kahju eest, mis on seotud inimkaubandusega.58 Kedagi ei tohi allutada sunniviisilistele meditsiinilistele uuringutele ega protseduuridele, sundida läbima meditsiinilisi teste või taluma meelevaldset meditsiinilist kinnipidamist oma seksuaalsete väljendusvormide, seksuaalse suundumuse, tegeliku või väidetava seksuaalse tausta ja käitumise, soolise identiteedi või väljendusvormi tõttu. Kedagi ei tohi sundida läbima meditsiinilisi protseduure, mis on vajalikud nende soolise identiteedi tunnustamiseks, sh soo muutmine kirurgilisel teel, steriliseerimine või hormoonteraapia ega allutada survele varjata, alla suruda või eitada oma sugu, vanust, soolist identiteeti või seksuaalset suundumust. Kellelegi ei tohi keelduda väljastamast isiku soole osutavaid isikut tõendavaid dokumente, mis kajastavad antud isiku enese poolt määratletud soolist identiteeti, sealhulgas sünnitunnistused, passid ja valimisel osalemiseks vajalikud dokumendid.

Artikkel 6. Õigus mõtte-, arvamus- ja väljendusvabadusele, ühinemisõigus • Kõigil isikutel on õigus mõtte-, arvamus- ja väljendusvabadusele seksuaalsust, seksuaalset suundumust, soolist identiteeti ja seksuaalõigusi puudutavates seisukohtades ilma meelevaldse sekkumise või piiranguteta, mille aluseks on domineerivad kultuurilised arusaamad, poliitiline ideoloogia või avalik kord, kehtivad moraalinormid, rahva tervist või avalikku julgeolekut puudutavad diskrimineerivad arvamused.59 • Kõigil isikutel on ilma kõrvalise sekkumiseta õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele60 ja arvamustele, laste puhul pidades silmas nende arenevaid võimeid. • Kõigil isikutel on ilma hirmu, häbi, süütunde, valede uskumuste ja muude takistusteta õigus avastada oma seksuaalsust, unistada ja fantaseerida ning arvestades teiste inimeste õigusi oma soove vabalt väljendada. • Kõigil isikutel, eriti naistel, on ilma piiranguteta õigus väljendada oma identiteeti või isiksust kõne, käitumise, riietuse, füüsiliste näitajate, nime valiku ja muude vahendite abil.61 • Kõigil isikutel on mittediskrimineerivalt vabadus otsida, saada ja edastada teavet ning ideid, mis puudutavad inimõigusi, seksuaalõigusi, seksuaalset suundumust, soolist identiteeti ja seksuaalsust, kasutades selleks mistahes riigipiiridest sõltumatuid seaduslikke meediume ja arvestades teiste inimeste õigusi, laste puhul arvestades nende arenevaid võimeid. • Kõigil isikutel on õigus rahumeelsetele kogunemistele ja erinevates vormides ühingute moodustamisele.62 Nende hulka kuulub õigus rajada, liituda ja luua gruppe ning organisatsioone, et töötada välja, vahetada, propageerida ja edastada infot ning ideid küsimustes, mis on seotud inimõiguste, seksuaalõiguste, seksuaalsuse, seksuaalse

suundumuse ja soolise identiteediga, kasutades selleks mistahes meediume ja arvestades kõigi õigusi ja vabadusi. Artikkel 7. Õigus tervisele ja teaduse arengust tulenevatele hüvedele • Kõigil isikutel on õigus kõrgemaile füüsilise ja vaimse tervise standardile,63 sealhulgas seda mõjutavatele teguritele64 ning preventiivsetele tervishoiuteenus-tele, et vältida, diagnoosida ja ravida kõiki seksuaaleluga seotud probleeme ja häireid. • Kõigil isikutel on õigus nõuda turvaseksi, et vältida soovimatut rasedust ja seksuaalselt levivaid infektsioone, sh HIV ja AIDS. • Kõigil isikutel on õigus osaleda rahva tervishoidu puudutavate seaduste, poliitikate, programmide ja teenuste loomises. • Terviseküsimuste lahendamisel tuleb arvestada marginaliseeritud üksikisikute ja kogukondade erivajadustega. • Kõigil isikutel peab olema sõltumata terviseteenuse pakkuja hoiakutel põhineva-test vastuväidetest juurdepääs tervishoiule ning terviseteenustele.65 • Kõigil isikutel on õigus nende tervisega seotud teabele seksuaalõiguste, seksuaalse suundumuse, seksuaalsuse ja soolise identiteedi kohta ning juurdepääsule parimatele võimalikele terviseteenustele, mille aluseks on tõendus-põhisus ning teaduslikult valiidsed uuringud. • Kõigil isikutel, sh seksitöötajatel, on õigus turvalistele töötingimustele, juurdepääsule terviseteenustele, vajalikule toele ja kaitsele ning õigusele nõuda turvaseksi kõigilt partneritelt ja klientidelt. • Kõigil isikutel peab relvakonflikti piirkonnas või sunnitud asukohamuutuse korral olema juurdepääs ammendavatele seksuaalsetele ja reproduktiivsetele terviseteenustele. • Kõigil isikutel on õigus kasutada teaduse arengust tulenevaid hüvesid ja selle rakendusi66 seksuaalõigustele ja seksuaaltervisele. • Kõigil isikutel on ilma diskrimineerimiseta ning võrdsetel alustel teistega õigus ja vahendid reproduktiivtehnoloogiate ja -teenuste kasutamiseks või neist keeldumi-seks. Selle õiguse realiseerimisel vanusest tulenevad piirangud peavad vastama mittediskrimineerimise nõuetele ning laste puhul arenevate võimete põhimõttele. • Kõigil isikutel peab olema ilma diskrimineerimiseta ning võrdsetel alustel teistega õigus ja vahendid teadusuuringutel osalemiseks või õigus ja vahendid sellest keelduda. Artikkel 8. Õigus haridusele ja teabele • Kõigil isikutel on ilma diskrimineerimiseta õigus haridusele ja teabele, sealhulgas ammendavale seksuaalharidusele ja teabele, et teostada kodanikuõigusi ning osaleda võrdselt eraelus, avalikus ja poliitilises sektoris. • Kõigil isikutel on õigus haridusele, mis on suunatud stigmade ja diskrimineerimise kõrvaldamisele, noorte inimeste arengu edendamisele, et vastutada informeeritult omaenese elu eest samaaegselt võimestades neid osalemiseks otsustustes, mis puudutavad seksuaaltervist ja seksuaalharidust.67 • Kõigil isikutel, eriti noortel, on õigus anda panus ammendavatesse seksuaalhari-duse programmidesse ja seksuaalsusega seotud poliitikatesse. • Kõigil isikutel on õigus kasutada vahendeid, et arendada oskusi, mis viivad õiglasematele kokkulepetele ja võrdsematele suhetele. • Kõigil isikutel peab riigipiiridest sõltumatult kõigis meediumides olema juurdepääs mittetraditsioonilisele ja traditsioonilisele seksuaalsust, seksuaalõigusi ja seksuaaltervist parandavale teabele; eriti noortel sellisele teabele, mis puudutab seksuaalselt ja sooliselt ebatraditsioonilisi partner- ja seksuaalsuhteid. • Kõigil isikutel peab arusaadavas keeles olema juurdepääs avaliku sektori, kooli ja terviseteenuse pakkuja poolt väljastatavale seksuaalsust puudutavale teabele, kaasa arvatud teave vahenditest, mis tagavad seksuaalse ja reproduktiivse tervise ning

võimaluse otsustada millal, kuidas ja kellega elada seksuaalelu ning millal nende seksuaalne käitumine on reproduktiivne.68 • Kõigil isikutel on õigus küllaldasele haridusele ja teabele, et langetada oma seksuaalja reproduktiivse elu osas täiesti vabatahtlikke ja informeeritud otsused.69 Artikkel 9. Õigus otsustada, kas abielluda või mitte, õigus planeerida ja luua perekonda ning otsustada kas ja millal saada lapsi • Kõigil isikutel on vabalt ja vastutustundlikult õigus valida, kas abielluda või mitte, kas planeerida ja rajada peret või mitte, millal saada lapsi ning otsustada oma laste arvu ja nende sündimise aja üle keskkonnas, kus seadused ja poliitikad tunnustavad peremudelite mitmekesisust, kaasa arvatud mudelid, mis ei ole määratletud põlvnemise või abieluga.70 • Kõigil isikutel on ilma diskrimineerimata õigus astuda vabalt ja vastastikkusel kokkuleppel abiellu või muusse partnerlussuhtesse, laste puhul pidades silmas nende arenevaid võimeid. • Kõigil isikutel on õigus perekonnaga seotud sotsiaalhoolekandele ning muudele avalikele hüvedele, nt tööhõive ja immigratsioon sõltumatult peremudelist, mille kasuks nad on otsustanud, sh mudelid, mille aluseks ei ole põlvnemine või abielu. • Kõigil isikutel on õigus teabele, haridusele ja vahenditele, mida nad vajavad, et otsustada, kas ja millal saada lapsi ning otsustada vabalt ja vastutustundlikult oma laste arvu ja nende sündimise aja üle.71 • Kõigil isikutel on õigus teha vabasid ja vastutustundlikke valikuid seoses laste saamise ja perekonna rajamisega. Selle hulka kuulub õigus otsustada, kas saada bioloogilisi lapsi või adopteerida, samuti õigus turvalistele, tõhusatele, tunnustatud ja kättesaadavatele viljakuse reguleerimise meetoditele, reproduktiivtehnoloogiate-le ja ravile. • Olenemata perekonnaseisust on kõigil isikutel õigus mittediskrimineerivale nõustamisele ja muudele teenustele, mis on seotud reproduktsiooni, viljatuse ja raseduse katkestamisega, laste puhul arvestades nende arenevaid võimeid. • Kõigil naistel on õigus kõigile kättesaadavale, tunnustatud ja sobivale infole, haridusele ja teenustele, et kaitsta oma reproduktiivtervist, kindlustada turvaline emadus ja turvaline abort. • Kõigil isikutel on mittediskrimineerimise raamistikus samad õigused ja vastutus seoses hoolduse, eestkoste ja laste adopteerimisega või muude sarnaste toimingutega vastavalt riigi seadusandlusele. Esmatähtsad on alati laste huvid. Artikkel 10. Õigus esitada arupärimine ja saada hüvitist • Kõigil isikutel on õigus tõhusatele, tunnustatud, kättesaadavatele ja sobivatele hariduslikele, seadusandlikele, kohtulikele ning muudele meetmetele, et tagada ja nõuda neilt, kelle kohustuste hulka kuulub seksuaalõiguste toetamine, oleksid nende ees täiel määral aruandekohustuslikud. Nende hulka kuulub võime jälgida seksuaalõiguste ellurakendamist ja seksuaalõiguste rikkumise korral juurdepääsu selle kõrvaldamise vahenditele, sh juurdepääs täielikule heastamisele restitut-siooni, kompensatsiooni, rehabilitatsiooni, hüvitamise, mittekordumise tagamise ja muude vahendite näol.72 • Riigid peavad looma aruandluse mehhanismid, et kindlustada täiel määral oma kohustuste täitmine seksuaalõiguste tagamisel. • Relvastatud konflikti ajal on kõigil inimestel õigus kasutada tõhusaid mehhanisme aruandekohustuse ja heastamise tagamiseks, eriti seoses seksuaalse ja soolise vägivallaga. • Kõigil isikutel on juurdepääs teabele ja toetusele, mis on vajalik, et nõuda hüvitist ja tagada oma seksuaalõiguste rikkumise heastamine.

• Kõigil isikutel on õigus pärida aru mitteriiklikelt osalejatelt, kelle tegevused või tegematajätmised mõjutavad nendepoolset seksuaalõiguste kasutamist. Selle hulka kuulub võimalus nõuda hüvitist ja heastamist seksuaalõiguste rikkumiste eest. • Riigid peavad rakendama meetmeid, et takistada teiste inimeste seksuaalõiguste rikkumist kolmandatel osapooltel. IPPF püüab teha oma võimaluste piires kõik, sh osutades tehnilist abi, arendades tegutsemisvõimet ja pakkudes finantstoetust, et julgustada kõiki liikmesühinguid propageerima seksuaalõigusi, osutama mittediskrimineerivaid seksuaalterviseteenu-seid, pakkuma infot ja ammendavat seksuaalharidust ning kohtlema oma personali ning programmides ja projektides osalejaid kooskõlas selles deklaratsioonis sisalduvate põhimõtete ja seksuaalõigustega. Viited ja märkused Viited ja märkused toovad ära nende põhimõtete ja õiguste allikad, mis olid aluseks IPPF-i seksuaalõiguste deklaratsiooni koostamisel. IPPF-i deklaratsioon põhineb rahvusvahelistel inimõigustega seotud kokkulepetel, autoriteetsetel rahvusvahelistel standarditel ja nende usaldusväärsetel tõlgendustel. Lisaks ka need dokumendid, mis IPPF-i arvates toetavad ja täiendavad rahvusvaheli-si õigusi ja standardeid nagu erinevate riikide seadused ja poliitikad, teadlaste ning eeskõnelejate poolt selgelt väljendatud rahvusvahelised inimõigused, mis on rakendatud IPPF-i liikmesühingute poolt. • IPPF-i 1995. a. seksuaalja reproduktiivõiguste harta täisteksti leiate aadressilt: http:// www.ippf.org/en/Resources/Statements/IPPF+Charter+on+Sexual+and+Reproductive +Rights.htm • Rahvusvaheliste standardite ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõigustega tegelevate organisatsioonide aruannete täistekstid võib leida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste ülemvoliniku büroo veebisaidilt: http://www.ohchr.org • WHO-s toimunud seksuaalõiguste ja seksuaaltervishoiu alase diskussiooni täielik-ku versiooni vt: http://www.who.int/reproductivehealth/gender/sexualhealth.html#4 • Yogyakarta-põhimõtete täistekst: Principles on the Application of International HumanRights Law in Relation to Sexual Orientation and Gender Identity (Yogyakarta Principles) (2007) võib leida aadressilt: http://www.yogyakarta principles.org Järelmärkused 1. Rahvusvaheline inimõiguste koodeks: Inimõiguste ülddeklaratsioon (UDHR) Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (ICCPR) ja selle 2 lisaprotokolli Majanduslike, sotsiaalsete ja kulutuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt (ICESCR) Kesksed inimõiguste instrumendid ja nende järelvalveorganid: Rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimisekohta (ICERD) – järelvalveorgan: CERD Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW) – järelvalveorgan: CEDAW ja selle lisaprotokoll

Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemisviiside vastane konventsioon (CAT) – järelvalveorgan: CAT ja selle lisaprotokoll Lapse õiguste konventsioon (CRC) ja selle 2 lisaprotokolli – järelvalveorgan: CRC Rahvusvaheline konventsioon kõigi migranttööliste ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitseks (CMW) – järelvalveorgan: CMW Puuetega inimeste õiguste konventsioon (jõustumise kuupäev: 3. mai 2008) Rahvusvaheline konventsioon kõigi inimeste kaitseks sunnitud kadumise eest (mais 2008 ei olnud veel jõustunud) Lisaks kesksetele inimõiguste lepingutele on olemas mitmeid rahvusvahelisi inimõiguste instrumente, mis ei ole seaduslikult siduvad, kuid on kahtlemata moraalseks jõuks ja annavad riikidele nende rakendamise osas praktilisi juhiseid. Nende hulka kuuluvad: Viini deklaratsioon ja tegevusprogramm ÜRO Millenniumi deklaratsioon ÜRO deklaratsioon naiste vastu suunatud vägivalla likvideerimiseks ÜRO arenguõiguse deklaratsioon Konventsioon abieluks nõusoleku andmise, minimaalse abiellumisvanuse ja abielude registreerimise kohta Deklaratsioon kohustuste kohta seoses HIV/AIDS-iga 2. The CESCR Committee has stated that States that the right to health contains freedoms which include the right to decide over oneʼs health and body, including sexual and reproductive freedom. Committee on Economic, Social and Cultural Rights: General Comment 14: “The right to the highest attainable standard of health”. UN Document E/C.12/2000/4 11 August 2000. 3. Report of the Special Rapporteur on the Right to Health to the 60th Session of the Commission on Human Rights, UN Document E/CN.4/2004/49 (2004) at para 9. 4. Seksuaalsus asub sotsiaalse ja individuaalse valdkonna kokkupuutepunktis ning ilmneb sotsiaalsete, majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste struktuuride dünaamilise koostoime mõjul kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. See dünaamika aitab kõigil inimestel tajuda iseennast ja teisi seksuaalõiguste subjektina. 5. Report of the Special Rapporteur on the Right to Health, E/CN.4/2004/49 (2004) at para. 55. 6. Selliste situatsioonide äratundmise protsess sarnaneb protsessile, mida kasutatakse, kui liikmesorganisatsioonid ei rakenda kõiki strateegilise raamprog-rammi eesmärke seotuna oma riigi kontekstist, sh seadusandlusest, konkreetsetel põhjustel. Riigi situatsioonilise analüüsi teostab liikmesorganisatsioon ning see dokumenteeritakse. Sõlmitakse kokkulepe regionaaldirektori/regionaalse täitev-komitee ja liikmseorganisatsiooni vahel. 7. Vt P. Ilkkaracan and S. Jolly, Gender and Sexuality: Overview Report (BRIDGE: Institute for Development Studies, 2007) aadressil: http://www.bridge.ids.ac.uk/ reports_gend_CEP.html#Sexuality. 8. Võrdsus on õiglus ja õiguspärasus hüvede ja vastutuse jagamisel. Sugudevahelise võrdsuse kontseptsioon tunnistab, et naistel ja meestel on erinevad vajadused ja

võimalused ning et need erinevused tuleks kindlaks määrata ja tegeleda nendega viisil, mis vähendab sugudevahelist ebavõrdsust. 9. Võrdõiguslikkus on diskrimineerimise puudumine seoses võimalustega ja juurdepääsuga ressurssidele, hüvede eraldamisele või teenustele. 10.Sugude võrdsus on seotud olukordadega, kus meeste ja naiste vajadused on erinevad, ressursid ja programmiline tähelepanu peaks olema nende vajadustega proportsionaalne; tagatud peaksid olema võrdsed võimalused ning vajadusel tuleks rakendada diferentseeritud kohtlemist ja tähelepanu, tagamaks tulemuste võrdsus ning hüvitamaks ajaloolist ja sotsiaalset ebaõiglust, mida kogevad naised. 11.Sugudevaheline võrdõiguslikkus on seotud naiste ja meeste mõõdetava võrdse esindatusega. Sugudevaheline võrdõiguslikkus ei tähenda, et naised ja mehed oleksid ühesugused, vaid et neil on võrdne väärtus ning neile tuleks rakendada võrdset kohtlemist. Sugudevaheline võrdõiguslikkuks on seotud nii naiste kui meeste võimega jagada võrdselt võimu ja mõju, omada võrdseid võimalusi, õigusi ja kohustusi avalikus ja eraelu sfääris, sh seoses töö või sissetulekuga, omada võrdset juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja teovõime suurendamise võimalus-tele, omada võrdset võimalust oma täieliku potentsiaali väljakujundamiseks, omada võrdsest juurdepääsu ressurssidele ja teenustele perekonna, kogukondade ja laiemalt ühiskonna raames ning olla koheldud võrdselt seaduse ja poliitikate poolt. Sugudevaheline võrdsus ei tähenda, et naised ja mehed oleksid samasugused, vaid et nende õigused, vastutused ja võimalused ei sõltu nende soost. 12.Lapse õiguste konventsioon, art. 5: Osalisriigid austavad vanemate, või kus see on kohaldatav vastavalt kohalikele tavadele, ka laiendatud perekonna või kogukonna liikmete, seaduslike hooldajate või teiste lapse eest seaduslikult vastutavate isikute vastutust, õigusi ja kohustusi, et tagada lapsele kohane suunamine ja juhendamine, mis on kooskõlas lapse arenevate võimetega ning käesolevas konventsioonis tunnustatud õigustega. www2.ohchr.org/english/law/crc.htm 13.Lapse õiguste konventsioon sätestab alla 18aastaste inimeste kui õiguste valdaja mõiste. Hetkel kehtiva rahvusvahelise õiguse alusel on laps iga alla kaheksateistkümne aastane inimene. Lapse õiguste konventsioon, art. 1: Käesolevas konventsioonis mõistetakse lapse all iga alla 18 aastast inimest, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei loeta teda varem täisealiseks. 14.Lapse õiguste konventsioon, art. 3: (1.) Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. (2.) Osalisriigid seavad eesmärgiks tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus, arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate isikute õigusi ja kohustusi ning võtavad selleks kõiki vastavaid seadusandlikke ja administratiivmeetmeid. (3.) Osalisriigid tagavad, et laste hoolduse või kaitse eest vastutavad asutused, teenistused ja organid vastaksid pädevate ametivõimude kehtestatud normidele, eriti mis puudutab ohutust ja tervishoidu, personali suurust ja sobivust ning ka nende üle toimuva järelevalve kompetentsust. 15.Lapse õiguste konventsioon, art. 5: Osalisriigid austavad vanemate, või kus see on kohaldatav vastavalt kohalikele tavadele, ka laiendatud perekonna või kogukonna liikmete, seaduslike hooldajate või teiste lapse eest seaduslikult vastutavate isikute vastutust, õigusi ja kohustusi, et tagada lapsele kohane suunamine ja juhendamine, mis on kooskõlas lapse arenevate võimetega ning käesolevas konventsioonis tunnustatud õigustega.

16.Lapse õiguste konventsioon, artikkel 2.1: Osalisriigid tunnustavad käesolevas konventsioonis esitatud õigusi ja tagavad need igale nende jurisdiktsiooni all olevalelapsele ilma igasuguse diskrimineerimiseta, sõltumata lapse või tema vanema võiseadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust, vaatamata tema poliitilistelevõi muudele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule,varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele. 17.Lapse õiguste deklaratsioon, artikkel 6.2: Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise jaarengu võimalikult maksimaalselt. 18.Mittediskrimineerimise raamistik kehtib kõigile selles dokumendis sisalduvatele diskrimineerimist puudutavatele viidetele. 19.Sugu (sex) viitab bioloogilistele näitajatele, mis määratlevad inimolendid naiste või meestena. Samal ajal ei ole need bioloogiliste näitajate kogumid üksteist välistavad, sest on olemas inimesi, kellel on olemas mõlema soo tunnused, kuid nad identifitseerivad endkas mehe või naisena. 20.Vt selle deklaratsiooni 2. põhimõtet. Vanusel põhinev diskrimineerimine on samavõrra oluline vanematele inimestele. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt, art. 2.2: Käesolevast paktist osavõtvad riigid kohustuvad garanteerima, et paktis väljakuulutatud õigusi teostatakse ilma igasuguse diskrimineerimiseta rassi, nahavärvuse, soo, keele,religiooni, poliitiliste või muude tõekspidamiste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, varandusliku seisundi, sünni või mõne muu asjaolu põhjal. 21.Sugupool (gender) tähistab sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke atribuute ja võimalusi, mida seostatakse meheks või naiseks olemisega konkreetsel ajahetkel. 22.Sooline identiteet on seotud indiviidi sisemise eneseteadvustamisega mehe või naisena. 23.Seksuaalne suundumus on seotud esmase seksuaalse atraktiivsusega samast soost, vastassoost või mõlemast soost isikute suhtes. 24.Rahvusvahelise seadusandluse tõlgenduste näitena seoses mittediskrimineerimi-sega kõigis eluvaldkondades ning seoses nii hästi eesmärgipäraste kui 'juhuslikult' diskrimineerivate toimingutega rassi, soo ja sool põhineva rassilise diskrimineeri-mise aspektide kontekstis, vt Human Rights Committeeʼs, General Comment No.18 on: “Nondiscrimination” UN Doc. HRI/GEN/1/Rev.6 at 146, 2003. Vt the Committee on the Elimination of All Forms of Racial Discriminationʼs GeneralRecommendation 25 on “Gender-related dimensions of racial discrimination,” UN DocA/55/18, 2000. 25.CLADEM Manifesto (2nd version, Campaign for a Convention on sexual rights andreproductive rights October 2006), lk. 26. http://www.convencion.org.uy 26.Seoses varajaste ja mõjuvate otsustega, mis puudutavad konkreetseid kaitsemeetmeid seksuaalse kahjustamise vastu ühes piirkondlikus kohtus vt: European Court of HumanRights, X AND Y v. The Netherlands, 26 March 1985. 27.Lapse õiguste konventsioon, art. 34: Osalisriigid kohustuvad kaitsma last igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest. Selleks võtavad osalisriigid tarvitusele vastavad riiklikud, kahe- ja mitmepoolsed abinõud vältimaks: (a) lapse ahvatlemist või sundimist osalema ükskõik millises ebaseaduslikus seksuaaltegevuses; (b) lapse kasutamist prostituudina või mõnel muul ebaseaduslikul seksuaalsel eesmärgil; (c) laste kasutamist pornograafilistes etendustes ja materjalides.

28.Inimõiguste ülddeklaratsioon (UDHR), art. 29: (1) Igal inimesel on kohustused ühiskonna ees, kus ainuüksi ongi võimalik tema isiksuse vaba ja täielik arenemine. (2) Oma õiguste ja vabaduste teostamisel peab iga inimene alluma vaid sellistele piiramistele, mis on seadusega kehtestatud ainsa eesmärgiga tagada teiste inimeste õiguste ja vabaduste tarvilik tunnustamine ja austamine ning moraalist, avalikust korrast ja üldise heaolu nõuetest kinnipidamine demokraatlikus ühiskonnas. (3) Nende õiguste ja vabaduste rakendamine ei või mingil juhul olla vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhimõtete ja eesmärkidega. http://www.un.org/Overview/rights.html. 29.Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt, art. 12: 1. Käesolevast paktist osavõtvad riigid tunnustavad iga inimese õigust maksimaalsele füüsilisele ja psüühilisele tervisele. 2. Abinõud, mida käesolevast paktist osavõtvad riigid selle õiguse täielikuks teostamiseks peavad tarvitusele võtma, sisaldavad samme, mis on vajalikud, et: (1) kindlustada surnultsündimise ja laste suremuse vähenemine ning laste tervislik areng; (2) parandada igati väliskeskkonna hügieeni ja tööhügieeni tööstuses; (3) ära hoida ja ravida epideemilisi, endeemilisi, kutse- ja teisi haigusi ja võidelda nendega; (4) luua tingimused, mis tagaksid kõigile arstiabi ja meditsiinilise hoolitsuse haiguse korral. Vt Committee on Economic, Social and Cultural Rights, General Comment 14: “The right to the highest attainable standard of health”, UN Document E/C.12/2000/4 11 August 2000, paras. 28-29. 30.Selle nimel tuleb teha tööd, et muuta neid seadusega sätestatud piiranguid, mis ei ole vastavuses selles põhimõttes väljendatud legitiimsete eesmärkidega. Vt: CLADEM Manifesto (2nd version, Campaign for a Convention on sexual rights and reproductive rights October 2006), lk. 33. http://www.convencion.org.uy 31.Inimõigustel põhinev lähenemine arengukoostööle: Towards a Common Understanding A m o n g U N A g e n c i e s a a d r e s s i l : w w w. u n d p . o r g / g o v e r n a n c e / d o c s / HR_Guides_CommonUnderstanding.pdf 32.'Austuse, kaitse ja täitmise' kontseptsioonid on vastu võtnud majandusliku, sotsiaalse ja kultuurialaste õiguste komtee, organ, kes jälgib majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelist pakti, analüüsides sel viisil paktis osalevate riikide kohustusi seoses õigusega tervisele muude õiguste seas. Committee on Economic Social and Cultural Rights (CESCR) General Comment No. 14, paras. 34-37. 33.Vt CESCR, General Comment No. 14, para. 39. 34.Inimõiguste ülddeklaratsioon, 1948, art. 1: Kõik inimesed sünnivad vabadena 35.Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, art. 2 (1): Iga käesole-vast paktist osavõttev riik kohustub austama ja tagama kõikidele tema territooriu-mil asuvatele ja tema jurisdiktsioonile alluvatele isikutele õigused, mida tunnustab käesolev pakt tegemata mingit vahet rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse, poliitiliset või muude tõekspidamiste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, varandusliku sseisundi, sünni või mõne muu asjaolu põhjal. Art. 3: Käesolevast paktist osavõtvad riigid kohustuvad tagama meestele ja naistele võrdse õiguse kasutada kõiki käesolevas paktis ettenähtud kodaniku- ja poliitilisi õigusi. Art. 26: Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on ilma igasuguse diskrimineerimiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele. Selles suhtes tuleb igasugune diskrimineerimine seadusega keelata ja seadus peab kõikidele isikutele garanteerima võrdse ja efektiivse kaitse igasuguse diskrimineerimise vastu, olgu see siis rassi,

nahavärvuse, soo, keele usutunnistuse, poliitiliste või muude tõekspidamiste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, varandusliku seisundi, sünni või muu asjaolu põhjal. Inimõiguste komitee tõlgendas ja rakendas neid sätteid ka soolisele diskrimineerimisele. Vt HRC General Comment 18 “Non-Discrimination”, UN Doc. HRI/GEN/1/Rev.6, 146, 2003. Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, 1979, art 1: Käesolevas konventsioonis tähendab mõiste "naiste diskrimineerimi-ne" mistahes vahede või erandite tegemist või piiranguid soo järgi, mille eesmärgiks on luua olukord, kus inimõiguste ja põhivabaduste olemasolu naistel tunnistatakse vähem või üldse mitte, kus naistel on vähem võimalusi või puuduvad võimalused kasutada või realiseerida inimõigusi ja põhivabadusi poliitikas, majanduses, sotsiaal-, kultuuri-, tsiviilvõi mis tahes muus valdkonnas meeste ja naiste võrdõiguslikkuse alusel olenemata nende perekonnaseisust. Vt Committee on the Elimination of All Forms of Racial Discriminationʼs General Recommendation 25, UN Doc A/55/18, 2000. Vt UN Economic and Social Councilʼs Background Paper for the World Conference against Racism, E/CN.4/1999/WG.1/BP.7 (1999), mis käsitleb seoseid rassilise diskrimineerimise ja seksuaalsel suundumusel põhineva diskrimineerimi-se vahel. Lapse õiguste konventsioon, 1989, art. 2 (1): Osalisriigid tunnustavad käesolevas konventsioonis esitatud õigusi ja tagavad need igale nende jurisdiktsiooni all olevale lapsele ilma igasuguse diskrimineerimiseta, sõltumata lapse või tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahvärvist, soost, keelest, usust, vaatamata tema poliitilistele või muudele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele. (2) “Osalisriigid võtavad tarvitusele kõik vastavad abinõud, et tagada lapse kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanemate, seaduslike hooldajate või perekonnaliikmete seisundi, tegevuse, vaadete või nende tõekspidamiste pärast. Puuetega inimeste õiguste konventsioon, art. 1, 2, 3 ja 4 ning spetsiaalne diskrimineerimise keelamine artiklis 5: Võrdsus ja mittediskrimineerimine: 1. Osalisriigid tunnistavad, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ning neil on ilma mingi diskrimineerimiseta õigus võrdsele seadusest tulenevale kaitsele ja soodustusele. 2. Osalisriigid keelustavad mistahes diskrimineerimise puude alusel ning tagavad puuetega inimestele võrdse ja tõhusa õigusliku kaitse mistahes alustel toimuva diskrimineerimise eest. Vt Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 2, kus “diskrimineerimist puude alusel” määratletakse kui puude alusel toimuvat mis tahes vahetegemist, välistamist või piiramist, mille eesmärk või tagajärg on kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teistega võrdsetel alustel tunnustamise, teostamise või kasutamise tõkestamine või tühistamine poliitika, majanduse, sotsiaal-, kultuuri, kodanikuühis-konna või mis tahes muus valdkonnas. See hõlmab kõiki diskrimineerimise vorme, kaasa arvatud põhjendatud ümberkorralduste tegemisest keeldumine. 36.Spetsiifilisi allikaid seksuaalsusel ja eriti seksuaalsel suundumusel põhineva diskrimineerimise takistamiseks võib leida inimõiguste komitee viienda istungjärgu otsusest väljaandest Toonen v. Australia, Communication No. 488/1992, U.N. Doc CCPR/C/50/D/488/1992 (1994); http://hrw.org/lgbt/pdf/toonen.pdf. ning inimõiguste komitee järgnevast teabevahetusest ja lõppkommentaaridest riikidele.

Vt I. Saiz, “Bracketing Sexuality: Human Rights and Sexual Orientation — A Decade of Development at the UN”, 7 (2) Health and Human Rights Quarterly, 49-80, 2004 . Keeldumise kohta kohelda naisi võrdselt tingituna nende seisukohtadest oma seksuaalsuse kohta vt Human Rights Committeeʼs General Comment No. 28 on the interpretation and reach of Article 3 of the ICCPR: “Equality of rights between men and women”, UN Doc. CCPR/C/21/Rev.1/Add.10 (2000). 37.United Nations, Statement of Common Understanding: The Human Rights Based Approach to Development Cooperation - Towards a Common Understanding Among the UN Agencies. UN Inter-Agency Workshop, May, 2003. 38.Vt nt Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, art 7: Osavõtvad riigid rakendavad kõiki vastavaid abinõusid, et likvideerida naiste diskriminineerimine riigi poliitilises ja ühiskondlikus elus, eriti kindlustavad nad naistele meestega võrdsetel tingimusel õiguse a. hääletada kõikidel valimistel ja avalikel referendumitel ning olla valitud kõigisse avalikult valitavatesse organitessse; b. võtta osa valitsuse moodustamisest ja tema poliitika teostamisest ning olla riiklikel ametikohtadel, samuti õiguse teostada kõiki riiklikke funktsioone riigivalitsemise kõigitasanditel; c. võtta osa valitsusvälistest organisatsioonidest ja assotsiatsioonidest, mis tegelevad riigi ühiskondliku ja poliitilise elu probleemidega. Seda väljendab ka CEDAW-i komitee oma 16. istungjärgul 1997. a. 23. üldsoovituses “Political and Public Life”. Vt ka Yogyakarta Principle 25: The Right to Participate in Public Life- Yogyakarta Principles on the Application of International Human Rights Law in relation to Sexual Orientation and Gender Identity. 39.International Guidelines on HIV-AIDS and Human Rights (2006 consolidated version). Office of the High Commissioner for Human Rights and UNAIDS http://www.ohchr.org/ english/issues/hiv/guidelines.htm 40.Vt lapse õiguste konventsiooni komitee 4. üldkommentaari “Adolescent health and development in the context of the Convention on the Rights of the Child” (2003) para 8: Respect for the views of the child: Õigus väljendada vabalt oma vaateid ja lasta neid nõuetekohaselt arvesse võtta (art. 12) on seega põhimõttelise tähtsusega, et realiseerida noorte õigust tervisele ja arengule. Osalisriigid peavad tagama, et noortele antaks tõeline võimalus oma vaadete vabaks väljendamiseks kõigis neid endid puudutavates küsimustes, eriti perekonna, kooli ja oma kogukondade raames. Et noored saaksid turvaliselt ja nõuetekohaselt seda õigust teostada, tuleb ametivõimudel, vanematel ja teistel täiskasvanutel, kes töötavad lastega või laste heaks töötavad, luua keskkond, mis põhineb usaldusel, info jagamisel, võimel kuulata ja mõistlikul juhendamisel, mis aitab noortel võrdsetel alustel osaleda otsuse langetamise protsessis. 41.Vt seksuaalse diskrimineerimise ja mobiilsuses kontekstis inimõiguste komitee 28. üldkommentaari “Equality of rights between men and women”. Vt ka Yogyakarta Principle 22 on the Right to Freedom of Movement ning International Guidelines on HIV-AIDS and Human Rights of 2006. 42.Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966, art. 9.1: Igal isikul on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Kedagi ei tohi meelevaldselt vahistada või kinni pidada. Kelleltki ei tohi vabadust võtta muidu kui üksnes seadusega kehtestatud alustel ja korras.

43.Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966, art. 7: “Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikkust alandavat kohtlemist või karistust. Muu hulgas ei tohi ühtegi isikut tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele.” Piinamisevastane komitee rakendas kaitset piinamise ja julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise vastu USA vanglas naiste vastu suunatud seksuaalsele vägivallale. Conclusions and Recommendations of the Committee against Torture: United States of America. 2000; UN Doc. A/55/44, paras.175-180, 2000. Komitee rakendas kaitset piinamise ja julma, ebainimliku ning alandava kohtlemise vastu teotavatele kehalistele läbivaatustele ning muudele, homoseksuaalsete või määratlemata soolise kuuluvusega isikute vastu suunatud toimingutele. Piinamisvastane erireferent on samuti väljendanud tõsist muret seoses seksuaalse vägivallaga ning piinamise ja julma, ebainimliku ning alandava kohtlemisega, mis on suunatud isikute vastu nende seksuaalse või soolise identiteedi tõttu. Vt International Court of Justice Reference Guide lk 106-122. UN Doc. EICN.4/2002/76. 44.Õigust füüsilisele puutumatusele kasutatakse üha suuremal määral fikseerimaks vajalikke tagatisi kõigi inimeste, kuid eriti naiste, kaitsmiseks vägivalla ja muu kuritarvitamise vastu, mis põhjustab tervise halvenemist, vähendab indiviidi suveräänseid õigusi ja vabadust piinamisest. Vt United Nations Fourth World Conference on Womenʼs Platform for Action (FWCW), Beijing, China: 4-15 September 1995, para. 112. Vt ka UN Secretary-Generalʼs In-depth Study on All Forms of Violence against Women with regard to its focus on rights to bodily integrity. UN DOC. A162/122/Add., para. 277. 45.UN General Assembly Resolution A/Res/S-23/3, para. 69 on the Outcome of the Fiveyear Review of the Implementation of the Beijing Declaration and Platform for Action : http://www.un.org/womenwatch/daw/followup/ress233e.pdf 46.Vt Report of the Special Representative of the Secretary-General on the Situation of Human Rights Defenders, E/CN.4/2006/95/Add.1, March 22, 2006; Special Rapporteur on violence against Women, its causes and consequences; E/CN.4/2005/72/Add. 3, February 10, 2005, para. 21; Human Rights Committee, Concluding observations: Chile, CCPR/C/79/Add.104, March 30, 1999, para. 20; Report of the Special Rapporteur on extrajudicial executions, E/CN.4/2002/74, January 9, 2002; Report of the Special Rapporteur on extrajudicial, summary or arbitrary executions, E/CN.4/2001/9, January 11, 2001 ja E/CN.4/2001/9/Add.1, January 17, 2001, para. 175. Vt ka International Commission of Jurists, Sexual Orientation and Gender Identity in Human Rights Law, References to Jurisprudence and Doctrine of the United Nations Human Rights System, October 2007, aadressil: http://www.icj.org/news.php3? id_article=4209&lang=en 47.Seda küsimust peegeldab selgelt rahvusvaheline inimõiguste seadusandlus, vt näiteks: Commission on the Status of Women Resolution 51/2 on Ending Female Genital Mutilation and Resolution 51/3 on Forced Marriage of the Girl Child UN DocE/2007/27E/CN.6/2007/9; Report of the Special Rapporteur on Violence Against Women: "Cultural practices in the family that are violent towards women" E/CN.4/2002/83 31 January 2002. 48.International Guidelines on HIV-AIDS and Human Rights, 2006 consolidated version, Office of the UN High Commissioner for Human Rights and UNAIDS. aadressil: http:// www.ohchr.org/english/issues/hiv/guidelines.htm

Vt “Sex workers in Europe Manifesto” ja “Declaration of the Rights of Sex Workers in E u r o p e ” , a a d r e s s i l : h t t p : / / w w w. s e x w o r k e u r o p e . o r g / s i t e / i n d e x . p h p ? option=com_content&task=view&id=24&Itemid=201 49.Vt International Guidelines on HIV-AIDS and Human Rights, 2006 consolidated version, Office of the High Commissioner for Human Rights and UNAIDS aadressil: http:// www.ohchr.org/english/issues/hiv/guidelines.htm Vt ka Yogyakarta Principle 7. 50.Vt Yogyakarta Principle 5. 51.Commission on Human Rights resolution 1998/52, “The elimination of violence against women”, ESCOR Supp. (No. 3) at 171, UN Doc. E/CN.4/1998/52 (1998); Report of the Special Rapporteur on Violence against Women, its Causes and Consequences, Ms. Radhika Coomaraswamy, submitted in accordance with Commission on Human Rights resolution 1997/44. UN Doc E/CN.4/1998/54 Kommentaare homoseksuaalsete või määratlemata soolise kuuluvusega isikute (transgender'id, transseksuaalid) soolise tagakiusamise kohta vt: Report of the Special Rapporteur on extrajudicial executions, E/CN.4/2002/74, January 9, 2002; Report of the Special Rapporteur on extrajudicial, summary or arbitrary executions, E/CN.4/2001/9, January 11, 2001 and E/CN.4/2001/9/Add.1, January 17, 2001, para. 175. Vt International Commission of Jurists in: Sexual Orientation and Gender Identity in Human Rights Law, References to Jurisprudence and Doctrine of the United Nations Human Rights System, October 2007, pp 177-180; aadressil: http://www.icj.org/ news.php3?id_article=4209&lang=en 52.The United Nations High Commissioner for Refugees (UNHCR), Guidelines on Preventing and Responding to Sexual Violence against Refugees, 1995. www.unhcr.org/publ/PUBL/3b9cc26c4.pdf Vt ka Yogyakarta Principle 23. 53.The United Nations High Commissioner for Refugees (UNHCR), Guidelines on Preventing and Responding to Sexual Violence against Refugees, 1995. www.unhcr.org/publ/PUBL/3b9cc26c4.pdf Vt ka United Nations High Commissioner for Refugees (UNHCR) Sexual and GenderBased Violence against Refugees, Returnees and Internally Displaced Persons: Guidelines for Prevention and Response (2003) and Yogyakarta Principle 23. 54.Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, art. 17: Kellegi isiklikku või perekonnaellu ei tohi meelevaldselt või ebaseaduslikult vahele segada, kellegi korteri puutumatusele, kirjavahetuse saladusele, aule ja reputatsioonile ei tohi meelevaldselt või ebaseaduslikult kallale kippuda. 55.Vt: WHO, “HIV Status Disclosure to Sexual Partners: Rates, Barriers and Outcomes for Women” (Geneva: WHO, 2004). http://www.who.int/gender/documents/en/ VCTinformationsheet_%5b92%20KB%5d.pdf Täielik aruanne: http://www.who.int/gender/documents/en/genderdimensions.pdf 56.Vt Yogyakarta Principle 9. 57.Vt Yogyakarta Principle 9. 58.UN Protocol to Prevent, Suppress and Punish Trafficking in Persons, Especially Women and Children, supplementing the United Nations Convention against

Transnational Organized Crime aadressil: http://www.unodc.org/unodc/en/ crime_cicp_convention.html#final 59.Yogyakarta Principle 19. 60.Inimõiguste ülddeklaratsioon, 1948, art. 19: Igal isikul on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste seaduslike abinõudega ja riigipiirist sõltumata. 61.Yogyakarta Principle 19. 62.Inimõiguste ülddeklaratsioon, art. 20: Igal isikul on õigus rahumeelse kogunemise ja liitumise vabadusele. Kedagi ei või sundida ükskõik millisesse ühingusse astuma. 63.Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt, art. 12.1 Käesolevast paktist osavõtvad riigid tunnustavad iga inimese õigust maksimaalsele füüsilisele ja psüühilisele tervisele. 64.Committee on Economic, Social and Cultural Rightsʼ General Comment 14: The right to the highest attainable standard of health (article 12 of the International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights, 2000). 65.IPPF-i seksuaalja reproduktiivõiguste harta aadressil: http://www.ippf.org/en/ Resources/Statements/IPPF+Charter+on+Sexual+and+Reproductive+Rights.htm. Vt ka Yogyakarta Principle 21. 66.Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt, art. 15.1 (b): Käesolevast paktist osavõtvad riigid tunnustavad iga inimese õigust..... (b) kasutada teaduse saavutusi ja rakendada neid praktikas. 67.Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, art. 10 (h): Osavõtvad riigid rakendavad kõiki vastavaid meetmeid, et likvideerida naiste diskrimineerimine ja tagada neile meestega võrdsed õigused hariduse valdkonnas, tagades eriti meeste ja naiste võrdsuse alusel: ... (h) juurdepääsu harivale eriinformatsioonile, mis aitab kaasa perekonna tervise ja heaolu tagamisele, sealhulgas informatsioonile ja konsultatsioonidele pereplaneerimise kohta. 68.Vt International Conference on Population and Development, Key Actions for the further Implementation of the Programme of Action of the International Conference on Population and Development, UN Doc. A/Res/S-21/2, para. 73: Valitsused, kaasates täiel määral noori inimesi ning rahvusvahelise üldsuse toel, peaksid esmase prioriteedina püüdma rakendada tegevusprogrammi seoses noorukite seksuaalja reproduktiivtervisega kooskõlas tegevusprogram-mi paragrahvidega 7.45 ja 7.46 ning peaksid … arvestades vanemate õiguste, kohustuste ja vastutusega ning kooskõlas noorukite arenevate võimetega ja nende õigusega reproduktiivtervise alasele haridusele, informatsioonile ja hooldusele ning austades nende kultuurilisi väärtusi ja religioosseid uskumusi veenduma, et noorukid saaksid niihästi koolis kui kooliväliselt vajalikku infot, sealhulgas infot preventsiooni, hariduse, nõustamise ja terviseteenuste kohta, andmaks neile võimaluse teha vastutustundlikke ja informeeritud valikuid ja võtta vastu otsuseid oma seksuaalja reproduktiivtervist puudutavate vajaduste kohta, et muuhulgas vähendada teismeliste rasedusi. http://www.unfpa.org/icpd/docs/icpd5/resolution/icpd5_eng.pdf 69.IPPF-i seksuaalja reproduktiivõiguste harta, 8.1, aadressil: http://www.ippf.org/en/ Resources/Statements/IPPF+Charter+on+Sexual+and+Reproductive+Rights.htm.

70.Yogyakarta Principle 24. 71.Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, art. 16 (1)(e): Osavõtvad riigid rakendavad kõiki vastavaid abinõusid, et likvideerida naiste diskrimineerimine kõigis abielu ja perekonnasuhteid puudutavates küsimustes ning tagavad sealhulgas meeste ja naiste võrdsuse alusel: ... (e) ühesugused õigused vabalt ja vastutavalt otsustada, kui palju sünnib lapsi ja kui suured on ajavahemikud nende sündimise vahel, ning saada informatsiooni, haridust ja vahendeid selle õiguse realiseerimiseks. 72.Yogyakarta Principle 28 ja Yogyakarta Principle 29.

Lisa nr. 5. The Yogyakarta Principles Principles on the application of international human rights law in relation to sexual orientation and gender identity Introduction to the Yogyakarta Principles All human beings are born free and equal in dignity and rights. All human rights are universal, interdependent, indivisible and interrelated. Sexual orientation1 and gender identity2 are integral to every person始s dignity and humanity and must not be the basis for discrimination or abuse. Many advances have been made toward ensuring that people of all sexual orientations and gender identities can live with the equal dignity and respect to which all persons are entitled. Many States now have laws and constitutions that guarantee the rights of equality and non-discrimination without distinction on the basis of sex, sexual orientation or gender identity. Nevertheless, human rights violations targeted toward persons because of their actual or perceived sexual orientation or gender identity constitute a global and entrenched pattern of serious concern. They include extra-judicial killings, torture and ill-treatment, sexual assault and rape, invasions of privacy, arbitrary detention, denial of employment and education opportunities, and serious discrimination in relation to the enjoyment of other human rights. These violations are often compounded by experiences of other forms of violence, hatred, discrimination and exclusion, such as those based on race, age, religion, disability, or economic, social or other status. Many States and societies impose gender and sexual orientation norms on individuals through custom, law and violence and seek to control how they experience personal relationships and how they identify themselves. The policing of sexuality remains a major force behind continuing gender-based violence and gender inequality. The international system has seen great strides toward gender equality and protections against violence in society, community and in the family. In addition, key human rights mechanisms of the United Nations have affirmed States始 obligation to ensure effective protection of all persons from discrimination based on sexual orientation or gender identity. However, the international response to human rights violations based on sexual orientation and gender identity has been fragmented and inconsistent. To address these deficiencies a consistent understanding of the comprehensive regime of international human rights law and its application to issues of sexual orientation and gender identity is necessary. It is critical to collate and clarify State obligations under existing international human rights law, in order to promote and protect all human rights for all persons on the basis of equality and without discrimination. The International Commission of Jurists and the International Service for Human Rights, on behalf of a coalition of human rights organisations, have undertaken a project to develop a set of international legal principles on the application of international law to human rights violations based on sexual orientation and gender identity to bring greater clarity and coherence to States始 human rights obligations. A distinguished group of human rights experts has drafted, developed, discussed and refined these Principles. Following an experts始 meeting held at Gadjah Mada University in Yogyakarta, Indonesia from 6 to 9 November 2006, 29 distinguished experts from 25 countries with diverse backgrounds and expertise relevant to issues of human rights law

unanimously adopted the Yogyakarta Principles on the Application of International Human Rights Law in relation to Sexual Orientation and Gender Identity. The rapporteur of the meeting, Professor Michael OʼFlaherty, has made immense contributions to the drafting and revision of the Yogyakarta Principles. His commitment and tireless efforts have been critical to the successful outcome of the process. The Yogyakarta Principles address a broad range of human rights standards and their application to issues of sexual orientation and gender identity. The Principles affirm the primary obligation of States to implement human rights. Each Principle is accompanied by detailed recommendations to States. The experts also emphasise, though, that all actors have responsibilities to promote and protect human rights. Additional recommendations are addressed to other actors, including the UN human rights system, national human rights institutions, the media, non-governmental organisations, and funders. The experts agree that the Yogyakarta Principles reflect the existing state of international human rights law in relation to issues of sexual orientation and gender identity. They also recognise that States may incur additional obligations as human rights law continues to evolve. The Yogyakarta Principles affirm binding international legal standards with which all States must comply. They promise a different future where all people born free and equal in dignity and rights can fulfil that precious birthright. Sonia Onufer Corrêa#

Vitit Muntarbhorn

Co-Chairperson#

Co-Chairperson

We, the International Panel of Experts in International Human Rights Law and on Sexual Orientation and Gender Identity: Preamble RECALLING that all human beings are born free and equal in dignity and rights, and that everyone is entitled to the enjoyment of human rights without distinction of any kind, such as race, colour, sex, language, religion, political or other opinion, national or social origin, property, birth or other status; DISTURBED that violence, harassment, discrimination, exclusion, stigmatisation and prejudice are directed against persons in all regions of the world because of their sexual orientation or gender identity, that these experiences are compounded by discrimination on grounds including gender, race, age, religion, disability, health and economic status, and that such violence, harassment, discrimination, exclusion, stigmatisation and prejudice undermine the integrity and dignity of those subjected to these abuses, may weaken their sense of self-worth and belonging to their community, and lead many to conceal or suppress their identity and to live lives of fear and invisibility; AWARE that historically people have experienced these human rights violations because they are or are perceived to be lesbian, gay or bisexual, because of their consensual sexual conduct with persons of the same gender or because they are or are perceived to be transsexual, transgender or intersex or belong to social groups identified in particular societies by sexual orientation or gender identity; UNDERSTANDING ʻsexual orientationʼ to refer to each personʼs capacity for profound emotional, affectional and sexual attraction to, and intimate and sexual relations with, individuals of a different gender or the same gender or more than one gender;

UNDERSTANDING ʻgender identityʼ to refer to each personʼs deeply felt internal and individual experience of gender, which may or may not correspond with the sex assigned at birth, including the personal sense of the body (which may involve, if freely chosen, modification of bodily appearance or function by medical, surgical or other means) and other expressions of gender, including dress, speech and mannerisms; OBSERVING that international human rights law affirms that all persons, regardless of sexual orientation or gender identity, are entitled to the full enjoyment of all human rights, that the application of existing human rights entitlements should take account of the specific situations and experiences of people of diverse sexual orientations and gender identities, and that in all actions concerning children the best interests of the child shall be a primary consideration and a child who is capable of forming personal views has the right to express those views freely, such views being given due weight in accordance with the age and maturity of the child; NOTING that international human rights law imposes an absolute prohibition of discrimination in regard to the full enjoyment of all human rights, civil, cultural, economic, political and social, that respect for sexual rights, sexual orientation and gender identity is integral to the realisation of equality between men and women and that States must take measures to seek to eliminate prejudices and customs based on the idea of the inferiority or the superiority of one sex or on stereotyped roles for men and women, and noting further that the international community has recognised the right of persons to decide freely and responsibly on matters related to their sexuality, including sexual and reproductive health, free from coercion, discrimination, and violence; RECOGNISING that there is significant value in articulating in a systematic manner international human rights law as applicable to the lives and experiences of persons of diverse sexual orientations and gender identities; ACKNOWLEDGING that this articulation must rely on the current state of international human rights law and will require revision on a regular basis in order to take account of developments in that law and its application to the particular lives and experiences of persons of diverse sexual orientations and gender identities over time and in diverse regions and countries; FOLLOWING AN EXPERTSʼ MEETING HELD IN YOGYAKARTA, INDONESIA, FROM 6 TO 9 NOVEMBER 2006, HEREBY ADOPT THESE PRINCIPLES: PRINCIPLE 1. The Right to the Universal Enjoyment of Human Rights All human beings are born free and equal in dignity and rights. Human beings of all sexual orientations and gender identities are entitled to the full enjoyment of all human rights. States shall: a) Embody the principles of the universality, interrelatedness, interdependence and indivisibility of all human rights in their national constitutions or other appropriate legislation and ensure the practical realisation of the universal enjoyment of all human rights; b) Amend any legislation, including criminal law, to ensure its consistency with the universal enjoyment of all human rights; c) Undertake programmes of education and awareness to promote and enhance the full enjoyment of all human rights by all persons, irrespective of sexual orientation or gender identity;

d) Integrate within State policy and decision-making a pluralistic approach that recognises and affirms the interrelatedness and indivisibility of all aspects of human identity including sexual orientation and gender identity. PRINCIPLE 2. The Rights to Equality and Non-discrimination Everyone is entitled to enjoy all human rights without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity. Everyone is entitled to equality before the law and the equal protection of the law without any such discrimination whether or not the enjoyment of another human right is also affected. The law shall prohibit any such discrimination and guarantee to all persons equal and effective protection against any such discrimination. Discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity includes any distinction, exclusion, restriction or preference based on sexual orientation or gender identity which has the purpose or effect of nullifying or impairing equality before the law or the equal protection of the law, or the recognition, enjoyment or exercise, on an equal basis, of all human rights and fundamental freedoms. Discrimination based on sexual orientation or gender identity may be, and commonly is, compounded by discrimination on other grounds including gender, race, age, religion, disability, health and economic status. States shall: a) Embody the principles of equality and non-discrimination on the basis of sexual orientation and gender identity in their national constitutions or other appropriate legislation, if not yet incorporated therein, including by means of amendment and interpretation, and ensure the effective realisation of these principles; b) Repeal criminal and other legal provisions that prohibit or are, in effect, employed to prohibit consensual sexual activity among people of the same sex who are over the age of consent, and ensure that an equal age of consent applies to both same-sex and differentsex sexual activity; c) Adopt appropriate legislative and other measures to prohibit and eliminate discrimination in the public and private spheres on the basis of sexual orientation and gender identity; d) Take appropriate measures to secure adequate advancement of persons of diverse sexual orientations and gender identities as may be necessary to ensure such groups or individuals equal enjoyment or exercise of human rights. Such measures shall not be deemed to be discriminatory; e) In all their responses to discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity, take account of the manner in which such discrimination may intersect with other forms of discrimination; f) Take all appropriate action, including programmes of education and training, with a view to achieving the elimination of prejudicial or discriminatory attitudes or behaviours which are related to the idea of the inferiority or the superiority of any sexual orientation or gender identity or gender expression. PRINCIPLE 3. The Right to recognition before the law Everyone has the right to recognition everywhere as a person before the law. Persons of diverse sexual orientations and gender identities shall enjoy legal capacity in all aspects of life. Each personʼs self-defined sexual orientation and gender identity is integral to their personality and is one of the most basic aspects of self-determination, dignity and freedom. No one shall be forced to undergo medical procedures, including sex reassignment surgery, sterilisation or hormonal therapy, as a requirement for legal recognition of their gender identity. No status, such as marriage or parenthood, may be

invoked as such to prevent the legal recognition of a personʼs gender identity. No one shall be subjected to pressure to conceal, suppress or deny their sexual orientation or gender identity. States shall: a) Ensure that all persons are accorded legal capacity in civil matters, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity, and the opportunity to exercise that capacity, including equal rights to conclude contracts, and to administer, own, acquire (including through inheritance), manage, enjoy and dispose of property; b) Take all necessary legislative, administrative and other measures to fully respect and legally recognise each personʼs self-defined gender identity; c) Take all necessary legislative, administrative and other measuresto ensure that procedures exist whereby all State-issued identity papers which indicate a personʼs gender/sex — including birth certificates, passports, electoral records and other documents — reflect the personʼs profound self-defined gender identity; d) Ensure that such procedures are efficient, fair and non-discriminatory, and respect the dignity and privacy of the person concerned; e) Ensure that changes to identity documents will be recognised in all contexts where the identification or disaggregation of persons by gender is required by law or policy; f) Undertake targeted programmes to provide social support for all persons experiencing gender transitioning or reassignment. PRINCIPLE 4. The Right to Life Everyone has the right to life. No one shall be arbitrarily deprived of life, including by reference to considerations of sexual orientation or gender identity. The death penalty shall not be imposed on any person on the basis of consensual sexual activity among persons who are over the age of consent or on the basis of sexual orientation or gender identity. States shall: a) Repeal all forms of crime that have the purpose or effect of prohibiting consensual sexual activity among persons of the same sex who are over the age of consent and, until such provisions are repealed, never impose the death penalty on any person convicted under them; b) Remit sentences of death and release all those currently awaiting execution for crimes relating to consensual sexual activity among persons who are over the age of consent; c) Cease any State-sponsored or State-condoned attacks on the lives of persons based on sexual orientation or gender identity, and ensure that all such attacks, whether by government officials or by any individual or group, are vigorously investigated, and that, where appropriate evidence is found, those responsible are prosecuted, tried and duly punished. PRINCIPLE 5. The Right to Security of the Person Everyone, regardless of sexual orientation or gender identity, has the right to security of the person and to protection by the State against violence or bodily harm, whether inflicted by government officials or by any individual or group. States shall: a) Take all necessary policing and other measures to prevent and provide protection from all forms of violence and harassment related to sexual orientation and gender identity;

b) Take all necessary legislative measures to impose appropriate criminal penalties for violence, threats of violence, incitement to violence and related harassment, based on the sexual orientation or gender identity of any person or group of persons, in all spheres of life, including the family; c) Take all necessary legislative, administrative and other measuresto ensure that the sexual orientation or gender identity of the victim may not be advanced to justify, excuse or mitigate such violence; d) Ensure that perpetration of such violence is vigorously investigated, and that, where appropriate evidence is found, those responsible are prosecuted, tried and duly punished, and that victims are provided with appropriate remedies and redress, including compensation; e) Undertake campaigns of awareness-raising, directed to the general public as well as to actual and potential perpetrators of violence, in order to combat the prejudices that underlie violence related to sexual orientation and gender identity. PRINCIPLE 6. The Right to Privacy Everyone, regardless of sexual orientation or gender identity, is entitled to the enjoyment of privacy without arbitrary or unlawful interference, including with regard to their family, home or correspondence as well as to protection from unlawful attacks on their honour and reputation. The right to privacy ordinarily includes the choice to disclose or not to disclose information relating to oneʼs sexual orientation or gender identity, as well as decisions and choices regarding both oneʼs own body and consensual sexual and other relations with others. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure the right of each person, regardless of sexual orientation or gender identity, to enjoy the private sphere, intimate decisions, and human relations, including consensual sexual activity among persons who are over the age of consent, without arbitrary interference; b) Repeal all laws that criminalise consensual sexual activity among persons of the same sex who are over the age of consent, and ensure that an equal age of consent applies to both same-sex and different-sex sexual activity; c) Ensure that criminal and other legal provisions of general application are not applied de facto to criminalise consensual sexual activity among persons of the same sex who are over the age of consent; d) Repeal any law that prohibits or criminalises the expression of gender identity, including through dress, speech or mannerisms, or that denies to individuals the opportunity to change their bodies as a means of expressing their gender identity; e) Release all those held on remand or on the basis of a criminal conviction, if their detention is related to consensual sexual activity among persons who are over the age of consent, or is related to gender identity; f) Ensure the right of all persons ordinarily to choose when, to whom and how to disclose information pertaining to their sexual orientation or gender identity, and protect all persons from arbitrary or unwanted disclosure, or threat of disclosure of such information by others. PRINCIPLE 7. The Right to Freedom from Arbitrary deprivation of liberty No one shall be subjected to arbitrary arrest or detention. Arrest or detention on the basis of sexual orientation or gender identity, whether pursuant to a court order or otherwise, is arbitrary. All persons under arrest, regardless of their sexual orientation or gender identity,

are entitled, on the basis of equality, to be informed of the reasons for arrest and the nature of any charges against them, to be brought promptly before a judicial officer and to bring court proceedings to determine the lawfulness of detention, whether or not charged with any offence. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure that sexual orientation or gender identity may under no circumstances be the basis for arrest or detention, including the elimination of vaguely worded criminal law provisions that invite discriminatory application or otherwise provide scope for arrests based on prejudice; b) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure that all persons under arrest, regardless of their sexual orientation or gender identity, are entitled, on the basis of equality, to be informed of the reasons for arrest and the nature of any charges against them, and whether charged or not, to be brought promptly before a judicial officer and to bring court proceedings to determine the lawfulness of detention; c) Undertake programmes of training and awareness-raising to educate police and other law enforcement personnel regarding the arbitrariness of arrest and detention based on a person's sexual orientation or gender identity; d) Maintain accurate and up to date records of all arrests and detentions, indicating the date, location and reason for detention, and ensure independent oversight of all places of detention by bodies that are adequately mandated and equipped to identify arrests and detentions that may be motivated by the sexual orientation or gender identity of a person. PRINCIPLE 8. The Right to a Fair Trial Everyone is entitled to a fair and public hearing by a competent, independent and impartial tribunal established by law, in the determination of their rights and obligations in a suit at law and of any criminal charge against them, without prejudice or discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to prohibit and eliminate prejudicial treatment on the basis of sexual orientation or gender identity at every stage of the judicial process, in civil and criminal proceedings and all other judicial and administrative proceedings which determine rights and obligations, and to ensure that no one始s credibility or character as a party, witness, advocate or decision-maker is impugned by reason of their sexual orientation or gender identity; b) Take all necessary and reasonable steps to protect persons from criminal prosecutions or civil proceedings that are motivated wholly or in part by prejudice regarding sexual orientation or gender identity; c) Undertake programmes of training and awareness-raising for judges, court personnel, prosecutors, lawyers and others regarding international human rights standards and principles of equality and non-discrimination, including in relation to sexual orientation and gender identity. PRINCIPLE 9. The Right to Treatment with Humanity while in Detention Everyone deprived of liberty shall be treated with humanity and with respect for the inherent dignity of the human person. Sexual orientation and gender identity are integral to each person始s dignity. States shall:

a) Ensure that placement in detention avoids further marginalising persons on the basis of sexual orientation or gender identity or subjecting them to risk of violence, ill-treatment or physical, mental or sexual abuse; b) Provide adequate access to medical care and counselling appropriate to the needs of those in custody, recognising any particular needs of persons on the basis of their sexual orientation or gender identity, including with regard to reproductive health, access to HIV/ AIDS information and therapy and access to hormonal or other therapy as well as to gender-reassignment treatments where desired; c) Ensure, to the extent possible, that all prisoners participate in decisions regarding the place of detention appropriate to their sexual orientation and gender identity; d) Put protective measures in place for all prisoners vulnerable to violence or abuse on the basis of their sexual orientation, gender identity or gender expression and ensure, so far as is reasonably practicable, that such protective measures involve no greater restriction of their rights than is experienced by the general prison population; e) Ensure that conjugal visits, where permitted, are granted on an equal basis to all prisoners and detainees, regardless of the gender of their partner; f) Provide for the independent monitoring of detention facilities by the State as well as by non-governmental organisations including organisations working in the spheres of sexual orientation and gender identity; g) Undertake programmes of training and awareness-raising for prison personnel and all other officials in the public and private sector who are engaged in detention facilities, regarding international human rights standards and principles of equality and nondiscrimination, including in relation to sexual orientation and gender identity. PRINCIPLE 10. The Right to Freedom from Torture and Cruel, Inhuman or Degrading Treatment or Punishment Everyone has the right to be free from torture and from cruel, inhuman or degrading treatment or punishment, including for reasons relating to sexual orientation or gender identity. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to prevent and provide protection from torture and cruel, inhuman or degrading treatment or punishment, perpetrated for reasons relating to the sexual orientation or gender identity of the victim, as well as the incitement of such acts; b) Take all reasonable steps to identify victims of torture and cruel, inhuman or degrading treatment or punishment, perpetrated for reasons relating to sexual orientation or gender identity, and offer appropriate remedies including redress and reparation and, where appropriate, medical and psychological support; c) Undertake programmes of training and awareness-raising for police, prison personnel and all other officials in the public and private sector who are in a position to perpetrate or to prevent such acts. PRINCIPLE 11. The Right to Protection from all forms of exploitation, sale and trafficking of human beings Everyone is entitled to protection from trafficking, sale and all forms of exploitation, including but not limited to sexual exploitation, on the grounds of actual or perceived sexual orientation or gender identity. Measures designed to prevent trafficking shall address the factors that increase vulnerability, including various forms of inequality and

discrimination on the grounds of actual or perceived sexual orientation or gender identity, or the expression of these or other identities.Â Such measures must not be inconsistent with the human rights of persons at risk of being trafficked. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures of a preventive and protective nature regarding the trafficking, sale and all forms of exploitation of human beings, including but not limited to sexual exploitation, on the grounds of actual or perceived sexual orientation or gender identity; b) Ensure that any such legislation or measures do not criminalise the behaviour of, stigmatise, or in any other way, exacerbate the disadvantage of those vulnerable to such practices; c) Establish legal, educational and social measures, services and programmes to address factors that increase vulnerability to trafficking, sale and all forms of exploitation, including but not limited to sexual exploitation, on the grounds of actual or perceived sexual orientation or gender identity, including such factors as social exclusion, discrimination, rejection by families or cultural communities, lack of financial independence, homelessness, discriminatory social attitudes leading to low self-esteem, and lack of protection from discrimination in access to housing accommodation, employment and social services. PRINCIPLE 12. The right to Work Everyone has the right to decent and productive work, to just and favourable conditions of work and to protection against unemployment, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to eliminate and prohibit discrimination on the basis of sexual orientation and gender identity in public and private employment, including in relation to vocational training, recruitment, promotion, dismissal, conditions of employment and remuneration; b) Eliminate any discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity to ensure equal employment and advancement opportunities in all areas of public service, including all levels of government service and employment in public functions, including serving in the police and military, and provide appropriate training and awareness-raising programmes to counter discriminatory attitudes. PRINCIPLE 13. The right to social security and to other social protection measures Everyone has the right to social security and other social protection measures, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure equal access, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity, to social security and other social protection measures, including employment benefits, parental leave, unemployment benefits, health insurance or care or benefits (including for body modifications related to gender identity), other social insurance, family benefits, funeral benefits, pensions and benefits with regard to the loss of support for spouses or partners as the result of illness or death;

b) Ensure that children are not subject to any form of discriminatory treatment within the social security system or in the provision of social or welfare benefits on the basis of their sexual orientation or gender identity, or that of any member of their family; c) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure access to poverty reduction strategies and programmes, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity. PRINCIPLE 14.Â The right to an adequate standard of living Everyone has the right to an adequate standard of living, including adequate food, safe drinking water, adequate sanitation and clothing, and to the continuous improvement of living conditions, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure equal access, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity, to adequate food, safe drinking water, adequate sanitation and clothing. PRINCIPLE 15.Â The Right to Adequate Housing Everyone has the right to adequate housing, including protection from eviction, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure security of tenure and access to affordable, habitable, accessible, culturally appropriate and safe housing, including shelters and other emergency accommodation, without discrimination on the basis of sexual orientation, gender identity or marital or family status; b) Take all necessary legislative, administrative and other measures to prohibit the execution of evictions that are not in conformity with their international human rights obligations; and ensure that adequate and effective legal or other appropriate remedies areavailable to any person claiming that a right to protection against forced evictions has beenviolated or is under threat of violation, including the right to resettlement, which includes theright to alternative land of better or equal quality and to adequate housing, without discrimination on the basis of sexual orientation, gender identity or marital or family status; c) Ensure equal rights to land and home ownership and inheritance without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity; d) Establish social programmes, including support programmes, to address factors relating to sexual orientation and gender identity that increase vulnerability to homelessness, especially for children and young people, including social exclusion, domestic and other forms of violence, discrimination, lack of financial independence, and rejection by families or cultural communities, as well as to promote schemes of neighbourhood support and security; e) Provide training and awareness-raising programmes to ensure that all relevant agencies are aware of and sensitive to the needs of those facing homelessness or social disadvantage as a result of sexual orientation or gender identity. PRINCIPLE 16. The Right to Education Everyone has the right to education, without discrimination on the basis of, and taking into account, their sexual orientation and gender identity.

States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure equal access to education, and equal treatment of students, staff and teachers within the education system, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity; b) Ensure that education is directed to the development of each student始s personality, talents, and mental and physical abilities to their fullest potential, and responds to the needs of students of all sexual orientations and gender identities; c) Ensure that education is directed to the development of respect for human rights, and of respect for each child始s parents and family members, cultural identity, language and values, in a spirit of understanding, peace, tolerance and equality, taking into account and respecting diverse sexual orientations and gender identities; d) Ensure that education methods, curricula and resources serve to enhance understanding of and respect for, inter alia, diverse sexual orientations and gender identities, including the particular needs of students, their parents and family members related to these grounds; e) Ensure that laws and policies provide adequate protection for students, staff and teachers of different sexual orientations and gender identities against all forms of social exclusion and violence within the school environment, including bullying and harassment; f) Ensure that students subjected to such exclusion or violence are not marginalised or segregated for reasons of protection, and that their best interests are identified and respected in a participatory manner; g) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure that discipline in educational institutions is administered in a manner consistent with human dignity, without discrimination or penalty on the basis of a student始s sexual orientation or gender identity, or the expression thereof; h) Ensure that everyone has access to opportunities and resources for lifelong learning without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity, including adults who have already suffered such forms of discrimination in the educational system. PRINCIPLE 17. The Right to the Highest Attainable Standard of Health Everyone has the right to the highest attainable standard of physical and mental health, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity. Sexual and reproductive health is a fundamental aspect of this right. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure enjoyment of the right to the highest attainable standard of health, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity; b) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure that all persons have access to healthcare facilities, goods and services, including in relation to sexual and reproductive health, and to their own medical records, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity; c) Ensure that healthcare facilities, goods and services are designed to improve the health status of, and respond to the needs of, all persons without discrimination on the basis of, and taking into account, sexual orientation and gender identity, and that medical records in this respect are treated with confidentiality;

d) Develop and implement programmes to address discrimination, prejudice and other social factors which undermine the health of persons because of their sexual or gender identity; e) Ensure that all persons are informed and empowered to make their own decisions regarding medical treatment and care, on the basis of genuinely informed consent, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity; f) Ensure that all sexual and reproductive health, education, prevention, care and treatment programmes and services respect the diversity of sexual orientations and gender identities, and are equally available to all without discrimination; g) Facilitate access by those seeking body modifications related to gender reassignment to competent, non-discriminatory treatment, care and support; h) Ensure that all health service providers treat clients and their partners without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity, including with regard to recognition as next of kin; i) Adopt the policies, and programmes of education and training, necessary to enable persons working in the healthcare sector to deliver the highest attainable standard of healthcare to all persons, with full respect for each person's sexual orientation and gender identity. PRINCIPLE 18. Protection from Medical Abuses No person may be forced to undergo any form of medical or psychological treatment, procedure, testing, or be confined to a medical facility, based on sexual orientation or gender identity. Notwithstanding any classifications to the contrary, a person's sexual orientation and gender identity are not, in and of themselves, medical conditions and are not to be treated, cured or suppressed. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure full protection against harmful medical practices based on sexual orientation or gender identity, including on the basis of stereotypes, whether derived from culture or otherwise, regarding conduct, physical appearance or perceived gender norms; b) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure that no child始s body is irreversibly altered by medical procedures in an attempt to impose a gender identity without the full, free and informed consent of the child in accordance with the age and maturity of the child and guided by the principle that in all actions concerning children, the best interests of the child shall be a primary consideration; c) Establish child protection mechanisms whereby no child is at risk of, or subjected to, medical abuse; d) Ensure protection of persons of diverse sexual orientations and gender identities against unethical or involuntary medical procedures or research, including in relation to vaccines, treatments or microbicides for HIV/AIDS or other diseases; e) Review and amend any health funding provisions or programmes, including those of a development-assistance nature, which may promote, facilitate or in any other way render possible such abuses; f) Ensure that any medical or psychological treatment or counselling does not, explicitly or implicitly, treat sexual orientation and gender identity as medical conditions to be treated, cured or suppressed.

PRINCIPLE 19.Â The Right to Freedom of Opinion and Expression Everyone has the right to freedom of opinion and expression, regardless of sexual orientation or gender identity. This includes the expression of identity or personhood through speech, deportment, dress, bodily characteristics, choice of name, or any other means, as well as the freedom to seek, receive and impart information and ideas of all kinds, including with regard to human rights, sexual orientation and gender identity, through any medium and regardless of frontiers. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure full enjoyment of freedom of opinion and expression, while respecting the rights and freedoms of others, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity, including the receipt and imparting of information and ideas concerning sexual orientation and gender identity, as well as related advocacy for legal rights, publication of materials, broadcasting, organisation of or participation in conferences, and dissemination of and access to safer-sex information; b) Ensure that the outputs and the organisation of media that is State-regulated is pluralistic and non-discriminatory in respect of issues of sexual orientation and gender identity and that the personnel recruitment and promotion policies of such organisations are non-discriminatory on the basis of sexual orientation or gender identity; c) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure the full enjoyment of the right to express identity or personhood, including through speech, deportment, dress, bodily characteristics, choice of name or any other means; d) Ensure that notions of public order, public morality, public health and public security are not employed to restrict, in a discriminatory manner, any exercise of freedom of opinion and expression that affirms diverse sexual orientations or gender identities; e) Ensure that the exercise of freedom of opinion and expression does not violate the rights and freedoms of persons of diverse sexual orientations and gender identities; f) Ensure that all persons, regardless of sexual orientation or gender identity, enjoy equal access to information and ideas, as well as to participation in public debate. PRINCIPLE 20. The Right to Freedom of Peaceful Assembly and Association Everyone has the right to freedom of peaceful assembly and association, including for the purposes of peaceful demonstrations, regardless of sexual orientation or gender identity.Â Persons may form and have recognised, without discrimination, associations based on sexual orientation or gender identity, and associations that distribute information to or about, facilitate communication among, or advocate for the rights of, persons of diverse sexual orientations and gender identities. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure the rights to peacefully organise, associate, assemble and advocate around issues of sexual orientation and gender identity, and to obtain legal recognition for such associations and groups, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity; b) Ensure in particular that notions of public order, public morality, public health and public security are not employed to restrict any exercise of the rights to peaceful assembly and association solely on the basis that it affirms diverse sexual orientations or gender identities;

c) Under no circumstances impede the exercise of the rights to peaceful assembly and association on grounds relating to sexual orientation or gender identity, and ensure that adequate police and other physical protection against violence or harassment is afforded to persons exercising these rights; d) Provide training and awareness-raising programmes to law enforcement authorities and other relevant officials to enable them to provide such protection; e) Ensure that information disclosure rules for voluntary associations and groups do not, in practice, have discriminatory effects for such associations and groups addressing issues of sexual orientation or gender identity, or for their members. PRINCIPLE 21. The Right to Freedom of Thought, Conscience and Religion Everyone has the right to freedom of thought, conscience and religion, regardless of sexual orientation or gender identity. These rights may not be invoked by the State to justify laws, policies or practices which deny equal protection of the law, or discriminate, on the basis of sexual orientation or gender identity. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure the right of persons, regardless of sexual orientation or gender identity, to hold and practise religious and non-religious beliefs, alone or in association with others, to be free from interference with their beliefs and to be free from coercion or the imposition of beliefs; b) Ensure that the expression, practice and promotion of different opinions, convictions and beliefs with regard to issues of sexual orientation or gender identity is not undertaken in a manner incompatible with human rights. PRINCIPLE 22. The Right to Freedom of Movement Everyone lawfully within a State has the right to freedom of movement and residence within the borders of the State, regardless of sexual orientation or gender identity. Sexual orientation and gender identity may never be invoked to limit or impede a personʼs entry, egress or return to or from any State, including that personʼs own State. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure that the right to freedom of movement and residence is guaranteed regardless of sexual orientation or gender identity. PRINCIPLE 23. The Right to seek Asylum Everyone has the right to seek and enjoy in other countries asylum from persecution, including persecution related to sexual orientation or gender identity. A State may not remove, expel or extradite a person to any State where that person may face a wellfounded fear of torture, persecution, or any other form of cruel, inhuman or degrading treatment or punishment, on the basis of sexual orientation or gender identity. States shall: a) Review, amend and enact legislation to ensure that a well-founded fear of persecution on the basis of sexual orientation or gender identity is accepted as a ground for the recognition of refugee status and asylum; b) Ensure that no policy or practice discriminates against asylum seekers on the basis of sexual orientation or gender identity;

c) Ensure that no person is removed, expelled or extradited to any State where that person may face a well-founded fear of torture, persecution, or any other form of cruel, inhuman or degrading treatment or punishment, on the basis of that personʼs sexual orientation or gender identity. PRINCIPLE 24. The Right to Found a Family Everyone has the right to found a family, regardless of sexual orientation or gender identity. Families exist in diverse forms. No family may be subjected to discrimination on the basis of the sexual orientation or gender identity of any of its members. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure the right to found a family, including through access to adoption or assisted procreation (including donor insemination), without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity; b) Ensure that laws and policies recognise the diversity of family forms, including those not defined by descent or marriage, and take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure that no family may be subjected to discrimination on the basis of the sexual orientation or gender identity of any of its members, including with regard to family-related social welfare and other public benefits, employment, and immigration; c) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure that in all actions or decisions concerning children, whether undertaken by public or private social welfare institutions, courts of law, administrative authorities or legislative bodies, the best interests of the child shall be a primary consideration, and that the sexual orientation or gender identity of the child or of any family member or other person may not be considered incompatible with such best interests; d) In all actions or decisions concerning children, ensure that a child who is capable of forming personal views can exercise the right to express those views freely, and that such views are given due weight in accordance with the age and maturity of the child; e) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure that in States that recognise same-sex marriages or registered partnerships, any entitlement, privilege, obligation or benefit available to different-sex married or registered partners is equally available to same-sex married or registered partners; f) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure that any obligation, entitlement, privilege or benefit available to different-sex unmarried partners is equally available to same-sex unmarried partners; g) Ensure that marriages and other legally-recognised partnerships may be entered into only with the free and full consent of the intending spouses or partners. PRINCIPLE 25. The Right to participate in public life Every citizen has the right to take part in the conduct of public affairs, including the right to stand for elected office, to participate in the formulation of policies affecting their welfare, and to have equal access to all levels of public service and employment in public functions, including serving in the police and military, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity. States should: a) Review, amend and enact legislation to ensure the full enjoyment of the right to participate in public and political life and affairs, embracing all levels of government service and employment in public functions, including serving in the police and military, without

discrimination on the basis of, and with full respect for, each person始s sexual orientation and gender identity; b) Take all appropriate measures to eliminate stereotypes and prejudices regarding sexual orientation and gender identity that prevent or restrict participation in public life; c) Ensure the right of each person to participate in the formulation of policies affecting their welfare, without discrimination on the basis of, and with full respect for, their sexual orientation and gender identity. PRINCIPLE 26. The Right to Participate in Cultural Life Everyone has the right to participate freely in cultural life, regardless of sexual orientation or gender identity, and to express, through cultural participation, the diversity of sexual orientation and gender identity. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure opportunities for the participation in cultural life of all persons, regardless of, and with full respect for, their sexual orientations and gender identities; b) Foster dialogue between, and mutual respect among, proponents of the various cultural groups present within the State, including among groups that hold different views on matters of sexual orientation and gender identity, consistently with respect for the human rights referred to in these Principles. PRINCIPLE 27. The Right to Promote Human Rights Everyone has the right, individually and in association with others, to promote the protection and realisation of human rights at the national and international levels, without discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity. This includes activities directed towards the promotion and protection of the rights of persons of diverse sexual orientations and gender identities, as well as the right to develop and discuss new human rights norms and to advocate their acceptance. States shall: a) Take all necessary legislative, administrative and other measures to ensure a favourable environment for activities directed towards the promotion, protection and realisation of human rights, including rights relevant to sexual orientation and gender identity; b) Take all appropriate measures to combat actions or campaigns targeting human rights defenders working on issues of sexual orientation and gender identity, as well as those targeting human rights defenders of diverse sexual orientations and gender identities; c) Ensure that human rights defenders, regardless of their sexual orientation or gender identity, and regardless of the human rights issues they advocate, enjoy non-discriminatory access to, participation in, and communication with, national and international human rights organisations and bodies; d) Ensure the protection of human rights defenders, working on issues of sexual orientation and gender identity, against any violence, threat, retaliation, de facto or de jure discrimination, pressure, or any other arbitrary action perpetrated by the State, or by nonState actors, in response to their human rights activities. The same protection should be ensured, to human rights defenders working on any issue, against any such treatment based on their sexual orientation or gender identity;

e) Support the recognition and accreditation of organisations that promote and protect the human rights of persons of diverse sexual orientations and gender identities at the national and international levels. PRINCIPLE 28. The Right to Effective Remedies and Redress Every victim of a human rights violation, including of a violation based on sexual orientation or gender identity, has the right to effective, adequate and appropriate remedies.Â Measures taken for the purpose of providing reparation to, or securing adequate advancement of, persons of diverse sexual orientations and gender identities are integral to the right to effective remedies and redress. States shall: a) Establish the necessary legal procedures, including through the revision of legislation and policies, to ensure that victims of human rights violations on the basis of sexual orientation or gender identity have access to full redress through restitution, compensation, rehabilitation, satisfaction, guarantee of non-repetition, and/or any other means as appropriate; b) Ensure that remedies are enforced and implemented in a timely manner; c) Ensure that effective institutions and standards for the provision of remedies and redress are established, and that all personnel are trained in issues of human rights violations based on sexual orientation and gender identity; d) Ensure that all persons have access to all necessary information about the processes for seeking remedies and redress; e) Ensure that financial aid is provided to those who are unable to afford the cost of securing redress, and that any other obstacles to securing such redress, financial or otherwise, are removed; f) Ensure training and awareness-raising programmes, including measures aimed at teachers and students at all levels of public education, at professional bodies, and at potential violators of human rights, to promote respect for and adherence to international human rights standards in accordance with these Principles, as well as to counter discriminatory attitudes based on sexual orientation or gender identity. PRINCIPLE 29. Accountability Everyone whose human rights, including rights addressed in these Principles, are violated is entitled to have those directly or indirectly responsible for the violation, whether they are government officials or not, held accountable for their actions in a manner that is proportionate to the seriousness of the violation. There should be no impunity for perpetrators of human rights violations related to sexual orientation or gender identity. States shall: a) Establish appropriate, accessible and effective criminal, civil, administrative and other procedures, as well as monitoring mechanisms, to ensure the accountability of perpetrators for human rights violations related to sexual orientation or gender identity; b) Ensure that all allegations of crimes perpetrated on the basis of the actual or perceived sexual orientation or gender identity of the victim, including such crimes described in these Principles, are investigated promptly and thoroughly, and that, where appropriate evidence is found, those responsible are prosecuted, tried and duly punished;

c) Establish independent and effective institutions and procedures to monitor the formulation and enforcement of laws and policies to ensure the elimination of discrimination on the basis of sexual orientation or gender identity; d) Remove any obstacles preventing persons responsible for human rights violations based on sexual orientation or gender identity from being held accountable. Additional Recommendations All members of society and of the international community have responsibilities regarding the realisation of human rights. We therefore recommend that: a) The United Nations High Commissioner for Human Rights endorse these Principles, promote their implementation worldwide, and integrate them into the work of the Office of the High Commissioner for Human Rights, including at the field-level; b) The United Nations Human Rights Council endorse these Principles and give substantive consideration to human rights violations based on sexual orientation or gender identity, with a view to promoting State compliance with these Principles; c) The United Nations Human Rights Special Procedures pay due attention to human rights violations based on sexual orientation or gender identity, and integrate these Principles into the implementation of their respective mandates; d) The United Nations Economic and Social Council recognise and accredit nongovernmental organisations whose aim is to promote and protect the human rights of persons of diverse sexual orientations and gender identities, in accordance with its Resolution 1996/31; e) The United Nations Human Rights Treaty Bodies vigorously integrate these Principles into the implementation of their respective mandates, including their case law and the examination of State reports, and, where appropriate, adopt General Comments or other interpretive texts on the application of human rights law to persons of diverse sexual orientations and gender identities; f) The World Health Organization and UNAIDS develop guidelines on the provision of appropriate health services and care, responding to the health needs of persons related to their sexual orientation or gender identity, with full respect for their human rights and dignity; g) The UN High Commissioner for Refugees integrate these Principles in efforts to protect persons who experience, or have a well-founded fear of, persecution on the basis of sexual orientation or gender identity, and ensure that no person is discriminated against on the basis of sexual orientation or gender identity in relation to the receipt of humanitarian assistance or other services, or the determination of refugee status; h) Regional and sub-regional inter-governmental organisations with a commitment to human rights, as well as regional human rights treaty bodies, ensure that the promotion of these Principles is integral to the implementation of the mandates of their various human rights mechanisms, procedures and other arrangements and initiatives; i) Regional human rights courts vigorously integrate those Principles that are relevant to the human rights treaties they interpret into their developing case law on sexual orientation and gender identity; j) Non-governmental organisations working on human rights at the national, regional and international levels promote respect for these Principles within the framework of their specific mandates;

k) Humanitarian organisations incorporate these Principles into any humanitarian or relief operations, and refrain from discriminating against persons on the basis of sexual orientation or gender identity in the provision of aid and other services; l) National human rights institutions promote respect for these Principles by State and nonState actors, and integrate into their work the promotion and protection of the human rights of persons of diverse sexual orientations or gender identities; m) Professional organisations, including those in the medical, criminal or civil justice, and educational sectors, review their practices and guidelines to ensure that they vigorously promote the implementation of these Principles; n) Commercial organisations acknowledge and act upon the important role they have in both ensuring respect for these Principles with regard to their own workforces and in promoting these Principles nationally and internationally; o) The mass media avoid the use of stereotypes in relation to sexual orientation and gender identity, and promote tolerance and the acceptance of diversity of human sexual orientation and gender identity, and raise awareness around these issues; p) Governmental and private funders provide financial assistance, to non-governmental and other organisations, for the promotion and protection of the human rights of persons of diverse sexual orientations and gender identities. These Principles and Recommendationsreflect the application of international human rights law to the lives and experiences of persons of diverse sexual orientations and gender identities, and nothing herein should be interpreted as restricting or in any way limiting the rights and freedoms of such persons as recognised in international, regional or national law or standards. ANNEX Signatories to the Yogyakarta Principles Philip Alston (Australia), UN Special Rapporteur on extrajudicial, summary and arbitrary executions and Professor of Law, New York University School of Law, USA Maxim Anmeghichean (Moldova), European Region of the International Lesbian and Gay Association Mauro Cabral (Argentina), Researcher Universidad Nacional de C贸rdoba, Argentina, International Gay and Lesbian Human Rights Commission Edwin Cameron (South Africa), Justice, Supreme Court of Appeal, Bloemfontein, South Africa Sonia Onufer Corr锚a (Brazil), Research Associate at the Brazilian Interdisciplinary AIDS Association (ABIA) and co-chair of Sexuality Policy Watch (Co-Chair of the experts始 meeting) Yakin Ert眉rk (Turkey), UN Special Rapporteur on Violence against Women, Professor, Department of Sociology, Middle East Technical University, Ankara, Turkey Elizabeth Evatt (Australia), Former member and chair of the UN Committee on the Elimination of Discrimination Against Women, former member of the UN Human Rights Committee and Commissioner of the International Commission of Jurists Paul Hunt (New Zealand), UN Special Rapporteur on the right to the highest attainable standard of health and Professor, Department of Law, University of Essex, United Kingdom

Asma Jahangir (Pakistan), Chairperson, Human Rights Commission of Pakistan Maina Kiai (Kenya), Chairperson, Kenya National Commission on Human Rights Miloon Kothari (India), UN Special Rapporteur on the right to adequate housing Judith Mesquita (United Kingdom), Senior Research Officer, Human Rights Centre, University of Essex, United Kingdom Alice M. Miller (United States of America), Assistant Professor, School of Public Health, Co-Director, Human Rights Program, Columbia University, USA Sanji Mmasenono Monageng (Botswana), Judge of the High Court (The Republic of the Gambia), Commissioner of the African Commission on Human and Peoples' Rights, Chairperson of the Follow Up Committee on the implementation of the Robben Island Guidelines on prohibition and prevention of Torture and other Cruel, Inhuman or Degrading Treatment (African Commission on Human and Peoples' Rights) Vitit Muntarbhorn (Thailand), UN Special Rapporteur on the human rights situation in the Democratic Peopleʼs Republic of Korea and Professor of Law at Chulalongkorn University, Thailand (Co-Chair of the expertsʼ meeting) Lawrence Mute (Kenya), Commissioner with the Kenya National Commission on Human Rights Manfred Nowak (Austria), UN Special Rapporteur on torture and other cruel, inhuman or degrading treatment or punishment; member of the International Commission of Jurists, Professor of Human Rights at Vienna University, Austria and Director of the Ludwig Boltzmann Institute of Human Rights Ana Elena Obando Mendoza (Costa Rica), feminist attorney, womenʼs human rights activist, and international consultant Michael O'Flaherty (Ireland), Member of the UN Human Rights Committee and Professor of Applied Human Rights and Co-Director of the Human Rights Law Centre at the University of Nottingham, United Kingdom (Rapporteur for development of the Yogyakarta Principles) Sunil Pant (Nepal), President of the Blue Diamond Society, Nepal Dimitrina Petrova (Bulgaria), Executive Director, The Equal Rights Trust Rudi Mohammed Rizki (Indonesia), UN Special Rapporteur on international solidarity and senior Lecturer and Vice Dean for Academic Affairs of the Faculty of Law at the University of Padjadjaran, Indonesia Mary Robinson (Ireland), Founder of Realizing Rights: The Ethical Globalization Initiative and former President of Ireland and former United Nations High Commissioner for Human Rights Nevena Vuckovic Sahovic (Serbia), Member of the UN Committee on the Rights of the Child and President of the Child Rights Centre, Belgrade, Serbia Martin Scheinin (Finland), UN Special Rapporteur on human rights and counter-terrorism, Professor of Constitutional and International Law and Director of the Institute for Human Rights, Åbo Akademi University, Finland Wan Yanhai (China), Founder of the AIZHI Action Project and director of Beijing AIZHIXING Institute of Health Education Stephen Whittle (United Kingdom), Professor in Equalities Law at Manchester Metropolitan University, United Kingdom

Roman Wieruszewski (Poland), Member of the UN Human Rights Committee and head of Poznan Centre for Human Rights, Poland Robert Wintemute (Canada and United Kingdom), Professor of Human Rights Law, School of Law, King's College London, United Kingdom. Endnotes 1. Sexual orientation is understood to refer to each person始s capacity for profound emotional, affectional and sexual attraction to, and intimate and sexual relations with, individuals of a different gender or the same gender or more than one gender. 2. Gender identity is understood to refer to each person始s deeply felt internal and individual experience of gender, which may or may not correspond with the sex assigned at birth, including the personal sense of the body (which may involve, if freely chosen, modification of bodily appearance or function by medical, surgical or other means) and other expressions of gender, including dress, speech and mannerisms.