Eesti Kongressi 30. aastapäeva tähistati kontsertaktusega

Laupäeval, 7. märtsil tähistati Tallinnas Estonia kontserdisaalis Eesti Vabariigi ajaloo ühe märgilisema sündmuse Eesti Kongressi 30. aastapäeva kontsertaktusega ,,Rahva vabadus“. Kontsertaktusel kõnelesid Tunne Kelam, peaminister Jüri Ratas ja Slovakkia peaminister 1998–2006 ning Martensi Keskuse president Mikulaš Dzurinda. Kontsertaktusel näidati Jaan Kolbergi dokumentaalfilmi ,,Rahva Vabadus“.

Eesti Komitee esimees (1990–1992) Tunne Kelam ütles, et Eesti Kongressi teokssaamine oli kogu rahva kangelastegu. ,,Eesti Kongressi avaistungini jõudmine 11. märtsil 1990 oli kõike muud kui endast mõistetav. Seda võib pidada imeks, mille teostumise kangelane on kogu eesti rahvas.“

1989. aasta alguses jõudsid mitmed rahvuslikud jõud otsusele, et kui toore jõuga okupeeritud Eesti Vabariik elab rahvusvahelise õiguse mõttes edasi, siis järelikult elab edasi ka Eesti Vabariigi kodanikkond. 24. veebruaril 1989 tulid Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja Eesti Kristlik Liit välja üleskutsega koostada omaalgatuslikus korras kõigi Eesti Vabariigi kodanike register.

Kodanike komiteede liikumine kujunes Eesti ajaloo suurimaks kodanikualgatuseks, mille käigus registreeriti inimesi, kes suutsid tõendada, et nad ise või nende vanemad olid Eesti okupeerimise hetkel olnud Eesti Vabariigi kodanikud. Kokku registreeriti absoluutne enamus Eesti Vabariigi kodanikest – 790 000 (koos lastega). Iga registreerimine tähendas isikliku allkirja andmist avaldusele, et antud inimene tunnistab end Eesti Vabariigi kodanikuks.

24. veebruaril 1990 valis enam kui pool miljonit õigusjärgset Eesti Vabariigi kodanikku Eesti Kongressi, mis sai kodanikkonna mandaadi otsustada Eesti riikluse ja kodakondsuse põhiküsimusi.

(Full story available via link below)

Ameerika eestlased Mari-Anne Kelam ja Agu Ets Eesti Kongress 30 kontsert-aktusel. Nemad olid ka esimese Eesti Kongressi delegaadid.

Foto: Mari-Ann Kelam