71 aastat märtsiküüditamisest

Märtsikuusse langeb mitu kuupäeva, mis Eesti rahvale kannatusi põhjustanud. Paastumaarjapäev, 25. märts on aga kuulutatud üleriigiliseks küüditamisohvrite mälestuspäevaks. Teatavasti viidi 1949. aasta lõpunädalal läbi massküüditamine, mille käigus saadeti Siberisse enam kui 20 000 kaasmaalast, kellest noorim vaid mõnepäevane. Sellist tragöödiat ei saa ega tohi unustada. Mitte kusagil maailmas.

Torontos on juba aastaid selle meenutamiseks EV Au­peakonsulaat Torontos, Eesti Maja ja T.E.S. Täienduskoolid korraldanud mälestusküünalde süütamise. Tänavu seda maailmas leviva pandeemia tõttu korraldada ei saanud, kuid oma südames meenutavad inimesed ju oma lähedasi, kes kannatanud, eriolukorrale vaatamata.

Eestis meenutati märtsiküüditamise ohvreid kolmapäeval, 25. märtsil. Keskpäeval helisesid Eesti kirikute kellad ning vaimulikud süütasid küünlad ka nende eest, kes ise praeguse eriolukorra tõttu ise kohale tulla ei saanud.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas saatis hommikul avalikkusele märtsiküüditamise 71. aastapäeval pöördumise, kus meenutas, et täpselt 71 aastat tagasi, kaunil reedesel talvehommikul algas Eestis Kremli poolt paika pandud suuroperatsioon Priboi, Murdlaine.

,,Okupatsioonirežiim oli otsustanud väikerahvad metoodiliselt hävitada. Eestist käis üle neli küüditamislainet, neist rängimaid just märtsis 1949. 23 000 eestlast viidi ära oma kodudest,“ kirjutas Põlluaas.

,,Nad topiti loomavagunitesse ja algas sõit ida poole, Siberi suunas. Noorim küüditatu oli alles kolmepäevane vastsündinu ja vanim – 95-aastane vanamemm. Kodumaale jäi maha 900 000 leinast räsitud eestlast. Alla miljoni.“

Põlluaas märkis, et 25. märtsil 1949 ja ka järgnevatel päevadel olid eestlased ja Eesti rahvas üksinda oma kurbuses, nagu ka samal ajal küüditatud lätlased ja leedulased. ,,Hingevalu vaevas meid kõiki – nii noori kui vanu, nii rongile minejaid kui mahajääjaid. Ees ootas suur teadmatus.“

Paljudele tähendas tegelikkuses nälga ja surma. Osadele saatuse abil siiski ka tagasipöördumist. Kodusolijatele – lõputuna näivat ootamist ja hirmu kommunistliku sunnirežiimi all.

,,25. märts on igal aastal päev, mil me meenutame oma ajalugu ja eesti rahvaga toimunut. Me tunneme kaasa kõigile, kes pidid tundma valu nendel traagilistel päevadel ja pikkadel kannatuste-aastatel. Neid ligimesi oli liiga palju. Neil kellelgi ei olnud süüd.“

Põlluaas rõhutas, et meie kohustus on rääkida toimunust ka siis, kui seisame silmitsi sootuks teistsuguste kriisidega – nagu täna. Me ei tohi ega saa minevikus toimunud kuritegusid unustada.

Maarjamäe memoriaali juures peeti märtsiküüditamise mälestustseremoonia, kus osales ka kaitseminister Jüri Luik, asetades pärja Eesti ohvitseride mälestusmärgile.

Kaitseminister Luik märkis, et peame meeles hoidma ka kõige valusamaid hetki Eesti riigi ajaloos, et mõista hinda oma kodumaal, mida täna justkui iseenesest mõistatavalt enda omaks ja vabaks peame.

„Ei tohi unustada, ega maha vaikida, et ligi neli viiendikku küüditatuist olid naised ja lapsed,“ ütles Luik. Ta lisas, et just küüditatud talupered aitasid metsavendi, mistõttu taluperede väljasaatmine andis valusa hoobi relvastatud vastupanuvõitlusele.

„Metsavendade tegutsemine ilma maainimestelt saadud toidu, aga ka moraalse toeta, oli raske,“ lausus Luik. „Tegelikkuses tähendas see iseteadliku ja rahvuslikult meelestatud talurahva hävitamist,“ lisas ta.

Kaitseministri sõnul peame au sees hoidma ka Nõukogude terrori ohvriks langenud 801 tegevväes teeninud ohvitseri ja sõjaväeametnikku, kellest enamus osales ka Vabadussõjas.

Mälestuspäeva puhul värvus Patarei vangla, kus Nõukogude võim hoidis süütuid Eesti inimesi, veidi enne kella 7 õ mere poolt punaseks.

Tallinna Jaani kirikus pidi õhtul toimuma publikuta mälestuskontsert ,,Mööda linnuteed“, millest teinuks otseülekande ka ERR-i kultuuriportaali ja Klassikaraadio, ent korraldajad otsustasid kontserdi edasi lükata juunikuusse.

25.–27. märtsil 1949. aastal nõukogude julgeolekuorganite poolt läbiviidud massküüditamisega viidi Eestist üle 20 000 inimese Põhja-Kasahstani ja Siberisse Novosibirski, Omski ja Irkutski oblastitesse ning Krasnojarski kraisse.

Kaitseminister Jüri Luik asetamas pärga Tallinnas Maarjamäe Kommunismiohvrite memoriaalile.

Foto: kaitseministeerium