This newspaper was mailed on Friday, March 27, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 12, 2020 Reedel, 27. märtsil — Friday, March 27
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
71 aastat märtsiküüditamisest Märtsikuusse langeb mitu kuupäeva, mis Eesti rahvale kannatusi põhjustanud. Paas tumaarjapäev, 25. märts on aga kuulutaud üleriigiliseks küüditamisohvrite mälestus päevaks. Teatavasti viidi 1949. aasta lõpunädalal läbi mass küüditamine, mille käigus saa deti Siberisse enam kui 20 000 kaasmaalast, kellest noorim vaid mõnepäevane. Sellist tragöödiat ei saa ega tohi unustada. Mitte kusagil maail mas. Torontos on juba aastaid selle meenutamiseks EV Au peakonsulaat Torontos, Eesti Maja ja T.E.S. Täienduskoolid korraldanud mälestusküü nalde süütamise. Tänavu seda maailmas leviva pandeemia tõttu korraldada ei saanud, kuid oma südames meenuta vad inimesed ju oma lähedasi, kes kannatanud, eriolukorrale vaatamata. Eestis meenutati märtsiküü ditamise ohvreid kolmapäeval, 25. märtsil. Keskpäeval helise sid Eesti kirikute kellad ning vaimulikud süütasid küünlad ka nende eest, kes ise praeguse eriolukorra tõttu ise kohale tulla ei saanud. Riigikogu esimees Henn Põlluaas saatis hommikul ava likkusele märtsiküüditamise 71. aastapäeval pöördumise, kus meenutas, et täpselt 71 aastat tagasi, kaunil reedesel talve hommikul algas Eestis Kremli poolt paika pandud suuroperat sioon Priboi, Murdlaine. ,,Okupatsioonirežiim oli ot sustanud väikerahvad metoodili selt hävitada. Eestist käis üle neli küüditamislainet, neist rängimaid just märtsis 1949. 23 000 eestlast viidi ära oma
kodudest,“ kirjutas Põlluaas. ,,Nad topiti loomavagunitesse ja algas sõit ida poole, Siberi suunas. Noorim küüditatu oli alles kolmepäevane vastsündinu ja vanim – 95-aastane vana memm. Kodumaale jäi maha 900 000 leinast räsitud eestlast. Alla miljoni.“ Põlluaas märkis, et 25. märt sil 1949 ja ka järgnevatel päevadel olid eestlased ja Eesti rahvas üksinda oma kurbuses, nagu ka samal ajal küüditatud lätlased ja leedulased. ,,Hinge valu vaevas meid kõiki – nii noori kui vanu, nii rongile minejaid kui mahajääjaid. Ees ootas suur teadmatus.“ Paljudele tähendas tegelik kuses nälga ja surma. Osadele saatuse abil siiski ka tagasipöör dumist. Kodusolijatele – lõputu na näivat ootamist ja hirmu kommunistliku sunnirežiimi all. ,,25. märts on igal aastal päev, mil me meenutame oma ajalugu ja eesti rahvaga toimu nut. Me tunneme kaasa kõigile, kes pidid tundma valu nendel traagilistel päevadel ja pikkadel kannatuste-aastatel. Neid ligi mesi oli liiga palju. Neil kellel gi ei olnud süüd.“ Põlluaas rõhutas, et meie ko hustus on rääkida toimunust ka siis, kui seisame silmitsi soo tuks teistsuguste kriisidega – nagu täna. Me ei tohi ega saa minevikus toimunud kuritegusid unustada. Maarjamäe memoriaali juu res peeti märtsiküüditamise mälestustseremoonia, kus osales ka kaitseminister Jüri Luik, ase tades pärja Eesti ohvitseride mälestusmärgile. Kaitseminister Luik märkis, et peame meeles hoidma ka
kõige valusamaid hetki Eesti riigi ajaloos, et mõista hinda oma kodumaal, mida täna just kui iseenesest mõistatavalt enda omaks ja vabaks peame. „Ei tohi unustada, ega maha vaikida, et ligi neli viiendikku küüditatuist olid naised ja lapsed,“ ütles Luik. Ta lisas, et just küüditatud talupered aitasid metsavendi, mistõttu taluperede väljasaatmine andis valusa hoo bi relvastatud vastupanuvõitlu sele. „Metsavendade tegutsemine ilma maainimestelt saadud toi du, aga ka moraalse toeta, oli raske,“ lausus Luik. „Tegelikku ses tähendas see iseteadliku ja rahvuslikult meelestatud talu rahva hävitamist,“ lisas ta. Kaitseministri sõnul peame au sees hoidma ka Nõukogude terrori ohvriks langenud 801 te gevväes teeninud ohvitseri ja sõjaväeametnikku, kellest ena mus osales ka Vabadussõjas. Mälestuspäeva puhul värvus Patarei vangla, kus Nõukogude võim hoidis süütuid Eesti ini mesi, veidi enne kella 7 õ mere poolt punaseks. Tallinna Jaani kirikus pidi õhtul toimuma publikuta mäles tuskontsert ,,Mööda linnuteed“, millest teinuks otseülekande ka ERR-i kultuuriportaali ja Klas sikaraadio, ent korraldajad ot sustasid kontserdi edasi lükata juunikuusse. 25.–27. märtsil 1949. aastal nõukogude julgeolekuorganite poolt läbiviidud massküüdita misega viidi Eestist üle 20 000 inimese Põhja-Kasahstani ja Siberisse Novosibirski, Omski ja Irkutski oblastitesse ning Krasnojarski kraisse.
Läti näitus Kanada Sõjamuuseumis
and future generations, it is our utmost duty to continue to shed light on our common past, to fight disinformation and stand strong against attempts to re write history. We stand strong against distortion of history wherever it appears This unique exhibition allows viewers to witness events of 1941 in occupied Latvia – cruel Soviet deportations to Siberia, to GULAG on the 14th of June, while in the same year, the Nazis organised the Holocaust, which tragically affected the country, and has left its mark on our nation for future
Ülle Baum Igal aastal 11. novembril täp selt kell 11 hommikul langeb valgusekiir läbi väikese Kana da Sõjamuuseumi akna Tund matu Sõduri hauale. Sellised pühalikud hetked tuletavad meelde suuri inimkaotusi ja kannatusi möödunud sõdade jooksul. Kanada Sõjamuuseumi Bar ney Danson Theatre saalis oli selle aasta märtsikuus välja pan dud näitus ,,Läti tragöödia 1941“, mis oli korraldatud Läti Okupatsioonimuuseumi ja Läti Juudimuuseumi poolt koostöös
Kanada Sõjamuuseumiga. Selle näituse ametlik avamine toimus 4. märtsil. Oma avakõnes tõstis Läti Suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums, kes oli selle näi tuse korraldamise üks intsiaa toreid, esile: ,,This year marks the 75th Anniversary of the end of the World War II. Earlier this year, world leaders including President of Latvia Egils Levits and Governor General of Canada Julie Payette joined hundreds of Holocaust survivors at Auschwitz concentration camp. As a respect to previous
(Järgneb lk. 3)
Kaitseminister Jüri Luik asetamas pärga Tallinnas Maarjamäe Kom munismiohvrite memoriaalile. Foto: kaitseministeerium
Kanada valitsuse abiprogrammid koroonaviirusega võideldes haigestunud või kannavad hoolt laste eest, kuna koolid on sule Praegusel enneolematul kee tud. rulisel ajal, mil meie riik ja Need uued meetmed ja ma kogu maailm võitleb koroo janduslik abi tagatakse ini naviiruse puhanguga ja selle mestele Canada Emergency ga seotud tagajärgedega, ko Response Benefit (CERB) pro gu nesid 32 Kanada valitsuse grammi poolt. CERB veebileht liiget 338-st teisipäeval Parla avatakse aprillikuus ja seda kor mendimäel asuvasse Lääne raldab Canada Revenue Agency. bloki hoonesse erakorralisele $2,000 toetuse saamiseks tuleb istungile, mis kestis läbi öö esitada taotlus ja loodetakse, et kuni kolmapäeva hommikuni. 10 päeva jooksul on võimalik Parlamendiliikmed töötasid rahalist abi saada. Need on eri selles suures tühjas saalis, lised tingimused, mil paljud hoides ükteisega vajalikku Kanada valitsusasutuste ja distantsi. See ajalooline istung ettevõtete töötajad täidavad oma kestis rohkem kui 15 tundi. töökohustusi oma kodudest või Mitme teise tähtsa arutelu kelle töökohad on praegu kinni. Sellele vaatamata, et paljudes seas võeti ka vastu otsus, et Kanada provintsides ja linnades Kanada valitsus annab otsest on kehtestatud eriolukord, tuleb abi COVID-19 pandeemia tingi jätkata tööd nii hästi kui võima mustes kanadalastele $107 mil lik ja kindlasti hoida kontakti jardi ulatuses. Nii on võmalik oma sõprade, tuttavate ning anda ajutiselt ja kindlaks mää p ereliikmetega interneti või ratud ja ajooksul $2,000 toetust telefoni teel. igale inimesele, kes on kaota ••• nud kriisi tingimustes töö ja ei Viirusesse nakatunute arv oma töötuskindlustust või kes tõuseb pidevalt, neljapäeva on seoses COVID-19 viirusega hommikuks oli Ontarios saanud haiged, hoolitsevad kellegi eest kodus, kes on koroonaviirusesse (Järgneb lk. 2)
Ülle Baum
Kanada Parlamendimäe lääneblokk, kus erakorraline istung peeti. Foto: ©Ülle Baum
