Eesti Elu / Estonian Life No. 12 | Mar 27, 2020

This newspaper was mailed on Friday, March 27, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 12, 2020 Reedel, 27. märtsil — Friday, March 27

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

71 aastat märtsiküüditamisest Märtsikuusse langeb mitu kuupäeva, mis Eesti rahvale kannatusi põhjustanud. Paas­ tumaarjapäev, 25. märts on aga kuulutaud üleriigiliseks küüditamisohvrite mälestus­ päevaks. Teatavasti viidi 1949. aasta lõpunädalal läbi mass­ küüditamine, mille käigus saa­ deti Siberisse enam kui 20 000 kaasmaalast, kellest noorim vaid mõnepäevane. Sellist tragöödiat ei saa ega tohi unustada. Mitte kusagil maail­ mas. Torontos on juba aastaid selle meenutamiseks EV Au­ ­ peakonsulaat Torontos, Eesti Maja ja T.E.S. Täienduskoolid korraldanud mälestusküü­ nalde süütamise. Tänavu seda maailmas leviva pandeemia tõttu korraldada ei saanud, kuid oma südames meenuta­ vad inimesed ju oma lähedasi, kes kannatanud, eriolukorrale vaatamata.

Eestis meenutati märtsiküü­ ditamise ohvreid kolmapäeval, 25. märtsil. Keskpäeval helise­ sid Eesti kirikute kellad ning vaimulikud süütasid küünlad ka nende eest, kes ise praeguse eriolukorra tõttu ise kohale tulla ei saanud.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas saatis hommikul ava­ likkusele märtsiküüditamise 71. aastapäeval pöördumise, kus meenutas, et täpselt 71 aastat tagasi, kaunil reedesel talve­ hommikul algas Eestis Kremli poolt paika pandud suuroperat­ sioon Priboi, Murdlaine. ,,Okupatsioonirežiim oli ot­ sustanud väikerahvad metoodili­ selt hävitada. Eestist käis üle neli küüditamislainet, neist rängimaid just märtsis 1949.

23 000 eestlast viidi ära oma

­kodudest,“ kirjutas Põlluaas. ,,Nad topiti loomavagunitesse ja algas sõit ida poole, Siberi suunas. Noorim küüditatu oli alles kolmepäevane vastsündinu ja vanim – 95-aastane vana­ memm. Kodumaale jäi maha 900 000 leinast räsitud eestlast.

Alla miljoni.“ Põlluaas märkis, et 25. märt­ sil 1949 ja ka järgnevatel päevadel olid eestlased ja Eesti rahvas üksinda oma kurbuses, nagu ka samal ajal küüditatud lätlased ja leedulased. ,,Hinge­ valu vaevas meid kõiki – nii noori kui vanu, nii rongile minejaid kui mahajääjaid. Ees ootas suur teadmatus.“ Paljudele tähendas tegelik­ kuses nälga ja surma. Osadele saatuse abil siiski ka tagasipöör­ dumist. Kodusolijatele – lõputu­ na näivat ootamist ja hirmu kommunistliku sunnirežiimi all. ,,25. märts on igal aastal päev, mil me meenutame oma ajalugu ja eesti rahvaga toimu­ nut. Me tunneme kaasa kõigile, kes pidid tundma valu nendel traagilistel päevadel ja pikkadel kannatuste-aastatel. Neid ligi­ mesi oli liiga palju. Neil kellel­ gi ei olnud süüd.“ Põlluaas rõhutas, et meie ko­ hustus on rääkida toimunust ka siis, kui seisame silmitsi soo­ tuks teistsuguste kriisidega – nagu täna. Me ei tohi ega saa minevikus toimunud kuritegusid unustada.

Maarjamäe memoriaali juu­ res peeti märtsiküüditamise mälestustseremoonia, kus osales ka kaitseminister Jüri Luik, ase­ tades pärja Eesti ohvitseride mälestusmärgile.

Kaitseminister Luik märkis, et peame meeles hoidma ka

kõige valusamaid hetki Eesti riigi ajaloos, et mõista hinda ­ oma kodumaal, mida täna just­ kui iseenesest mõistatavalt enda omaks ja vabaks peame. „Ei tohi unustada, ega maha vaikida, et ligi neli viiendikku küüditatuist olid naised ja lapsed,“ ütles Luik. Ta lisas, et just küüditatud talupered aitasid metsavendi, mistõttu taluperede väljasaatmine andis valusa hoo­ bi relvastatud vastupanuvõitlu­ sele. „Metsavendade tegutsemine ilma maainimestelt saadud toi­ du, aga ka moraalse toeta, oli raske,“ lausus Luik. „Tegelik­ku­ ses tähendas see iseteadliku ja rahvuslikult meelestatud talu­ rahva hävitamist,“ lisas ta.

Kaitseministri sõnul peame au sees hoidma ka Nõukogude terrori ohvriks langenud 801 te­ gevväes teeninud ohvitseri ja sõjaväeametnikku, kellest ena­ mus osales ka Vabadussõjas.

Mälestuspäeva puhul värvus Patarei vangla, kus Nõukogude võim hoidis süütuid Eesti ini­ mesi, veidi enne kella 7 õ mere poolt punaseks.

Tallinna Jaani kirikus pidi õhtul toimuma publikuta mäles­ tuskontsert ,,Mööda linnuteed“, millest teinuks otseülekande ka ERR-i kultuuriportaali ja Klas­ sikaraadio, ent korraldajad ot­ sustasid kontserdi edasi lükata juunikuusse.

25.–27. märtsil 1949. aastal nõukogude julgeolekuorganite poolt läbiviidud massküüdita­ misega viidi Eestist üle 20 000 inimese Põhja-Kasahstani ja Siberisse Novosibirski, Omski ja Irkutski oblastitesse ning Krasnojarski kraisse.

Läti näitus Kanada Sõjamuuseumis

and future generations, it is our utmost duty to continue to shed light on our common past, to fight disinformation and stand strong against attempts to re­ write history. We stand strong against distortion of history wherever it appears This unique exhibition allows viewers to witness events of 1941 in ­occupied Latvia – cruel Soviet deportations to Siberia, to GULAG on the 14th of June, while in the same year, the Nazis organised the Holocaust, which tragically affected the country, and has left its mark on our nation for future

Ülle Baum Igal aastal 11. novembril täp­ selt kell 11 hommikul langeb valgusekiir läbi väikese Kana­ da Sõjamuuseumi akna Tund­ matu Sõduri hauale. Sellised pühalikud hetked tuletavad meelde suuri inimkaotusi ja kannatusi möödunud sõdade jooksul.

Kanada Sõjamuuseumi Bar­ ney Danson Theatre saalis oli selle aasta märtsikuus välja pan­ dud näitus ,,Läti tragöödia 1941“, mis oli korraldatud Läti Okupatsioonimuuseumi ja Läti Juudimuuseumi poolt koostöös

Kanada Sõjamuuseumiga. Selle näituse ametlik avamine toimus 4. märtsil.

Oma avakõnes tõstis Läti Suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums, kes oli selle näi­ tuse korraldamise üks intsiaa­ toreid, esile: ,,This year marks the 75th Anniversary of the end of the World War II. Earlier this year, world leaders including President of Latvia Egils Levits and Governor General of Canada Julie Payette joined hundreds of Holocaust survivors at Auschwitz concentration camp. As a respect to previous

(Järgneb lk. 3)

Kaitseminister Jüri Luik asetamas pärga Tallinnas Maarjamäe Kom­ munismiohvrite memoriaalile.

Foto: kaitseministeerium

Kanada valitsuse abiprogrammid koroonaviirusega võideldes haigestunud või kannavad hoolt laste eest, kuna koolid on sule­ Praegusel enneolematul kee­ tud. rulisel ajal, mil meie riik ja Need uued meetmed ja ma­ kogu maailm võitleb koroo­ janduslik abi tagatakse ini­ naviiruse puhanguga ja selle­ mestele Canada Emergency ga seotud tagajärgedega, ko­ ­ Response Benefit (CERB) pro­ gu­ nesid 32 Kanada valitsuse grammi poolt. CERB veebileht liiget 338-st teisipäeval Parla­ avatakse aprillikuus ja seda kor­ mendimäel asuvasse Lääne­ raldab Canada Revenue Agency. bloki hoonesse erakorralisele $2,000 toetuse saamiseks tuleb istungile, mis kestis läbi öö esitada taotlus ja loodetakse, et kuni kolmapäeva hommikuni. 10 päeva jooksul on võimalik Parlamendiliikmed töötasid rahalist abi saada. Need on eri­ selles suures tühjas saalis, lised tingimused, mil paljud hoides ükteisega vajalikku Kanada valitsusasutuste ja distantsi. See ajalooline istung ettevõtete töötajad täidavad oma kestis rohkem kui 15 tundi. töökohustusi oma kodudest või Mitme teise tähtsa arutelu kelle töökohad on praegu kinni.

Sellele vaatamata, et paljudes seas võeti ka vastu otsus, et Kanada provintsides ja linnades Kanada valitsus annab otsest on kehtestatud eriolukord, tuleb abi COVID-19 pandeemia tingi­ jätkata tööd nii hästi kui võima­ mustes kanadalastele $107 mil­ lik ja kindlasti hoida kontakti jardi ulatuses. Nii on võmalik oma sõprade, tuttavate ning anda ajutiselt ja kindlaks­ mää­ p ­ ereliikmetega interneti või ratud ja ajooksul $2,000 toetust telefoni teel. igale inimesele, kes on kaota­ ••• nud kriisi tingimustes töö ja ei Viirusesse nakatunute arv oma töötuskindlustust või kes tõuseb pidevalt, neljapäeva on seoses COVID-19 viirusega hommikuks oli Ontarios saanud haiged, hoolitsevad kellegi eest kodus, kes on koroonaviirusesse (Järgneb lk. 2)

Ülle Baum

Kanada Parlamendimäe lääneblokk, kus erakorraline istung peeti.

Foto: ©Ülle Baum

2

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

Koroonaviirus võttis Eestis esimese elu 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

Lääne-Tallinna keskhaiglas suri kolmapäeval koroonavii­ rusesse Hiiumaalt pärit 83aastane naine. Ta on esimene COVID-19 viiruse tagajärjel surnud inimene Eestis. Pat­ sient oli haiglaravil alates 20. märtsist, tal oli teada va­rasem krooniline südame- veresoon­ konna probleem.

Neljapäevase seisuga oli Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravil 34 patsienti, neist seitse on intensiivravis ning kuus on kriitilises seisundis.

Haiglatest on välja kirjutatud üheksa inimest, kellest neli on täielikult tervenenud.

Seoses kurva uudisega tegi avalduse ka president Kersti Kaljulaid, avaldades kaastunnet lahkunu lähedastele. ,,Täna on see kurb päev, mil

Eestis suri esimene kroonvii­ rusega nakatunud inimene. Me kartsime seda, kuigi vargsi ju ikka lootsime, et seda ei tule.

Muidugi tuli. Tunnen kaasa lahkunu lähedastele,“ seisis ­ Kaljulaidi avalduses.

Kaastunnet avaldas ka pea­ minister Jüri Ratas. ,,Avaldan sügavat kaastunnet koroona­ viiruse tagajärjel oma elu kaota­ nud kaasmaalase perele ja lähedastele. Samuti kõigile ­ Eestimaa inimestele, keda see teade südamest puudutas. See on kirjeldamatult kurb, et viirus on nüüd ka meil näidanud oma kõige kurjemat palet,“ kirjutas Ratas sotsiaalmeedias.

Ka peapiiskop Urmas Viilma avaldas kaastunnet. ,,Minu kõige siiram kaastunne neile, kes oma armsa kaotasid. See armas hing ei olnud kindlasti ­ number, kellest algab statistika.

Ta oli armas kallis hing... Ka Jumalale! Seepärast soovingi: Jumalaga, hea hing – Issand olgu Sinuga! Paistku Sulle iga­ vene valgus...“

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Tokiole ei Kanada oli esimene riik, kes reageeris nii oma sportlaste kui ka maa­ ilma kogukonna huvides, teatades pühapäeval, et Tokio olümpiamängu­ del sel suvel Vahtralehemaa koondis ei osale. Austraalia järgis kohe ees­kuju, küll neid riike tuleb juurde. Praeguse COVID-19 leviku tõttu ainuõige samm.

ROK – Rahvusvaheline Olümpiakomitee pole näidanud kindlat, julget seisukohta. Mis ei üllata, ajalooliselt korrumpeerunud ning vaid rahast huvitatud organisatsioon on tihti jaanalinnulikult käitunud. Kuid on ilm­ selge, et kuni pandeemia vaibub, vaktsiine leitud, globaalne olukord stabiliseerunud, siis tuleb mänge edasi lükata. Sõja tõttu on mänge äragi jäetud, ja inimkond praegu sõdibki – tervise, mitte rahu nimel.

Ning kuidas olümpiat saakski pidada, suur publik esiteks ning asu­ koht viiruse sünnikoha lähistel. Sportlastele muidugi pettumuseks, aga ega nad ju praegu treenida saagi. Mitme aasta ponnistused ei lähe tingimata luhta, kui mänge edasi lükatakse, aga selge mõistus ütleb, et teisiti ei saa. Seda eriti uudise taustal, et Alpides üks baarimees naka­ tas kuni 5000 inimest, kes Skandinaaviast olid tulnud sinna suusatama.

Kinnitades, et me kõik peab tegutsema üldsuse huvides, mitte kogune­ ma arvukalt ja mitte olema üksteisega lähestikku. Ühest inimesest ai­ tas, et tuhandete tervist, elu ohustada.

Spordihuviline peab olukorraga leppima ning on kahju tippatlee­ tidest. Praegu paraku muud meedias ei ole kui pandeemiateated. Sport on alati selline tegevus, mis suunab pealtvaataja tähelepanu iga­ päevasest pöidlahoidmisele, mida inimestele on tarvis. KOK – Kanada Olümpiakomitee pressiteade rõhutas, et samm on astutud mitte ainult sportlaste ja nende perede, vaid meie kõigi huvides.

Siiski toimivad enesekesksed inimesed mõistuse vastaselt, huvi­ tavalt just nooremad, kes teadagi peavad ennast kui mitte surematuks, siis vähemalt võitmatuks paljudes olukordades. See on Esimese Maailma tüüplähenemine kahjuks ning sotsiaalmeedia ei aita olukorrale kaasa. Huvitavalt, intervjueeritud Kanada sportlaste hulgas oli poole­ hoid tugev, vaid üks tõkkejooksja arvas, et otsus oli enneaegne. Sugugi mitte. Keegi ei tea kunas – või isegi kas – olukord laabub. Näpuga näi­ tamine pole ilus, aga juba detsembris teadis Hiina COVID-19 ole­ masolust ning ei võtnud samme selle pidurdamiseks.

On hämmastav, et inimesed reisisid ikka, kuni lõpuks Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) tabas, et asi on tõsisemast tõsisem.

Kanada poliitikud ootasid samuti kaua, enne kui piirid sulgesid. Mis kasu olla suletud alal, kookonis ei saa enam kuidagi eksisteerida.

Kanada Atlandi-äärsed provintsid on keelanud piiride ületamise siseriik­ likult. Kuid see on nagu talliukse, koplivärava sulgemine pärast seda, kui hobune on metsa perutanud.

Eestlanna tuli viiendat korda Austraalia meistriks jalgpallis Aivi Luik, kes mängis sel aas­ tal Melbourne City nais­ konnas, tuli viiendat korda Austraalia meistriks.

Poolkaitsja Aivi Luik mängis eelmisel laupäeval tühjade tribüünide ees peetud Austraalia naiste kõrgliiga finaalmängus terve kohtumisaja – 90 minutit ning võitis oma koduklubi Melbourne City koosseisus mandri meistritiitli, alistades Sydney FC Sydney FC 1:0, va­ hendab Soccernet.ee.

Luik on lisaks nendele nel­ jale võitnud ühe tiitli ka Brisbane Roariga. Samuti on ta tulnud karjääri jooksul Taani meistriks ning Austraalia koon­ disega Aasia meistriks. (ERR/EE)

Riigikogu esimehena jätkab Henn Põlluaas Kolmapäeval valis Eesti riigi­ kogu oma esimeheks tagasi Henn Põlluaasa Eesti Konser­ vatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE). Esimeseks aseesime­ heks valiti Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja teiseks aseesime­ heks Siim Kallas (Reformiera­ kond).

Põlluaasa poolt hääletas 50 riigikogu liiget. Tema vastas­ kandidaat Ivari Padar (Sot­siaal­ demokraatlik Erakond) sai 41 häält.

Seeder sai hääletamisel 51 ja Kallas 40 häält. (ERR/EE)

Kiitus KOK-le, olles maailma esimene, kes ütles Tokiole ei. Terve keha, terve vaim, terve mõistus.

TÕNU NAELAPEA Henn Põlluaas. Foto: Urmas Saard

Koroonaviiruse ajal vähenenud õhureostus päästab Hiinas tuhandeid elusid Hiinas rakendatud karmid meetmed uue koroonaviiruse tõkestamisel on vähendanud õhusaastet nii suurel hulgal, et see hoiab ära kümnete tuhandete inimeste surma, leidsid USA Stanfordi ülikooli teadlased.

Stanfordi ülikooli abiprofes­ sor Marshall Burke ütles, et varasemast parem õhukvaliteet on tõenäoliselt päästnud 50 000-75 000 inimest enneaegsest surmast. ,,Hiina majandustegevuse katkemisest tingitud õhusaaste vähenemine on päästnud umbes 20 korda rohkem elusid võrrel­ des nende inimeste arvuga, kes on surnud Covid-19 viiruse tagajärjel,“ lausus Burke vee­ biväljaandes G-Feed, mida avaldavad teadlased, kes uuri­ ­ vad keskkonna ja ühiskonna ­seoseid.

Kuigi Hiina on varasemalt mõningal määral vähendanud õhureostust, on see muu maail­ ma standardite järgi väike eda­ siminek. (ML/EE)

Prints Albert andis positiivse koroonaproovi Rahvusvahelisse olümpiakomi­ teesse kuuluv prints Albert andis eelmisel nädalal positiivse koroonaproovi, teatas Monaco kuninglik palee.

Monacos oli eelmise nädala teisel poolel koroonaviirusesse nakatunuid ametlikult üheksa, nende seas peaminister Serge Telle. (D/EE)

Nr. 12

Passide väljastamine välisriikides elavatele Eesti kodanikele jätkub ka eriolukorra ajal Eesti passide väljastamine välismaal elavatele Eesti kodanikele jätkub Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadi­ rektori korraldusega turvalise postiteenuse vahendusel. Pos­ ti­teenust osutab välisministee­ riumiga lepingulises suhtes olev kuller.

Turvalise postiteenuse osuta­ ja kaudu võib Eesti kodaniku passi väljastada tingimusel, et passi taotlus on esitatud PPA e-taotluskeskkonnas, PPA tee­ ninduses, e-posti teel digiall­ kirjastatult või Eesti välisesin­ duses. Pärast taotluse esitamist küsib välisministeerium taotle­ jalt nõusolekut dokumendi väl­ jastamiseks posti teel. Seejärel edastatakse passi taotlejale juhised, kuidas dokument kätte saada.

Pass on saatmise teekonna ajal mitteaktiivne ega ole kasu­ tatav. Kui passi saaja ei teavita välisministeeriumi kokkulepitud tähtaja jooksul passi kätte­ saamisest, siis käsitletakse seda passi kaotatud või varastatud dokumendina ning PPA tunnis­ tab selle kehtetuks.

Selline uue dokumendi kätte­ toimetamise viis tagab esiteks, et inimesed saavad jätkuvalt oma isikut tõendava dokumendi kätte ja jätkavad oma igapäevast elu ning teiseks, et koroona­ viiruse leviku tõkestamiseks on viidud miinimumini inimesteva­ heline lähikontakt ka riigi osu­ tatavate teenuste puhul.

Eriolukorra ajal katab saat­ miskulud välisministeerium, rii­ gilõivu peab tellija ise tasuma.

(Allikas: ERR)

Kanada valitsuse…

(Algus lk. 1)

koroonaviiruse testi positiivse vastuse 858 inimest, ööpäeva jooksul oli nakatute arv tõusnud 170 võrra, viirusesse surnute arv provintsis – 13 – võrreldes kolmapäevaga ei olnud tõusnud, paranenuid oli kaheksa.

Kõige keerulisem on olukord Quebecis, kinnitatud viiruse­ juhte neljapäeva hommikul: 1339 (nende hulgas 6 surma, 1 paranenu), Briti Kolumbia: 659 (14, 173), Alberta: 419 (2 sur­ ma), Saskatchewan: 86, Nova Scotia: 68, Newfoundland and Labrador: 4 viirusesse hai­ ges­ tunut, 63 viirusekahtlust, Mani­ toba: 25 haigestunut, 10 viiru­ sekahtlusega, New Brunswick: 26, Trentonis (ON) karantiini­s­ olnutest on 13 kinnitatud hai­ gusjuhtu, Prince Edward Island: 5 ja Põhjapiirkonnad: 4 kinni­ tatud haigusjuhtu.

Viiruse leviku tõkestamiseks on mitmel pool karmistatud meetmeid mitte ainult riigi piiril, vaid ka provintside vahe­ lises liikumises ning kohalikult provintsi- ja/või linnade piiri­ des. Kohalike meetmetega jooks­ valt kursis olekuks palu­ takse jälgida kohalikke meedia­ kanaleid.

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

3

Läti näitus…

(Algus lk. 1)

1949.a märtsis küüditatud inimesed Krasnojarski krai Bogradi rajoonis 1950ndatel.

Krasnojarski krai Bogradi rajooni Soni küla 1950ndatel.

Vabamu kutsub ühiselt looma virtuaalnäitust ,,Ajalugu asjades“ Kolmapäeval, 25. märtsil, möödus 71 aastat märtsi­ küüditamisest. Sellega seoses kutsub okupatsioonide ja vaba­duse muuseum Vabamu kõiki inimesi mõtlema oma perekonnaloo peale ja jagama küüditamise või Siberiga seo­ tud esemete lugusid, et mäle­ tada olnut ja luua koos vir­ tuaalnäitus ,,Ajalugu asjades“.

1949. aasta märtsis viis nõu­ kogude võim Balti riikides läbi neli päeva kestnud operatsiooni „Priboi“, mille käigus saadeti sunniviisiliselt asumisele üle 22 000 eestimaalase. Arreteerimine toimus ööpimeduses, pakki­ miseks anti aega 20 minutit kuni 2 tundi – kaasa võis võtta asju kuni 100 kg pere kohta.

Kohvritesse, tekkidesse ja voo­ dilinadesse pakiti toiduaineid, mälestusesemeid, käsitöötarbeid, riideid, raha.

Vabamu virtuaalnäitus ,,Aja­ lugu asjades“ on kõikide kogu­ miskatsioonis osalejate ühis­ loome, mis annab huvilistele võimaluse tutvuda digitaalsel teel esmetega, mida muuseumis ei leidu või ei saa minna koha­ peale vaatama. Näituse loomine algas 24. märtsil Vabamu kodu­ lehel (www.vabamu.ee/ajalu­ gu-asjades) ning see täieneb iga päevaga, mil muuseumile saa­ detakse uusi lugusid ja fotosid esmetest, mis räägivad lugusid küüditamisest ja Siberisse saa­ detud inimestest ning nende elusaatustest. ,,Praeguses eriolukorras, kui veedame varasemast palju roh­

kem aega oma kodus, on hea hetk peatuda ja märgata, mis esemed meid ümbritsevad. ­ Igapäevaelu kiirustamises ei pruugi olla aega, et mõelda oma vanaisale, kelle puhvet seisab meil elutoas, või vanatädile, kelle tikitud linik on voldituna kummutisahtlis,“ rääkis Vabamu tegevdirektor Keiu Telve. ,,Kui vaadata praegust olukorda ja kui kuulata lugusid Siberis hak­ kama saamisest, üksteise toe­ tamisest on just need lihtsad mõtted mälestustest, vanema, ­ vanaisa juttudest meile olulised ning võivad pakkuda keerulisel päeval lootust ja eeskuju,“ lisas Telve.

Loo jagamiseks kutsub Vaba­ mu üles vaatama oma kodus pi­ sut ringi – mida leidub riiulitel?

Kas on inimestel kodudes mõni kiri, ehe, mööbliese, foto või muu meene, millega meenub lugu. Lugu, mis on seotud küüditamisega või mõne pere­ liikmega, kelle eluteed küüdita­ mine või Siberis hakkama saamine ühel või teisel moel puudutas.

Selleks, et osaleda virtuaal­ näitusel palub muuseum teha looga esemest pilt ning laadida see hiljemalt 20. aprillil koos tekstilõiguga üles virtuaalnäi­ tuse veebilehel: www.vabamu. ee/ajalugu-asjades. Saadetud ese jõuab virtuaalnäitusele 24 tunni jooksul.

(Fotod: okupatsioonide ja vaba­ duse muuseumi Vabamu kogu­ dest)

­generations.“ Läti muuseumi ,,Jews in Latvia’ direktor Ilya Lensky oma kõnes toonitas: ,,Absolute majority of Latvian Jews never saw the gates of Auschwitz that became a universal symbol. By the late January 1942, when the Nazis have decided to fully im­ plement „the final solution“, most of Latvian Jews were al­ ready murdered. More than 200 mass graves that you can find next to almost any Latvian town – that’s the legacy of year 1941 in Latvia, that’s what Holocaust meant for Latvia. But we have to remember that trains, cattle cars, camp gates, barbed wire fence are nevertheless strongly present in Latvian memory – these are the grim symbols of Soviet terror that claimed thou­ sands of lives in 1941 alone, and was invisibly in the air up to year 1990. But the goal of the exhibition is not to ­complain, but to explain.“ Kõik Teise maailmasõja aas­ tad ja eriti aasta 1941 olid täis kirjeldamatuid kannatusi ja kao­ tusi Läti rahvale ning kõigile erinevatest rahvustest inimes­ ­ tele, kes sel ajal elasid Läti Vabariigis. Näitusel välja pan­ dud stendidelt sai külastaja lugeda, et Teise maailmasõja aastail, saksa okupatsiooni ajal tapeti Lätis enam kui 70,000 juudi rahvusest Läti kodanikku, 20,000 välismaa juuti, suurem osa neist tapeti aastal 1941.“ Toome ara siinjuures ka väljavõtted näituse avamisel ­ ­esinenud Toronto Ülikooli pro­ fessori Robert Austini sõna­ võtust. Robert Austin on Toronto Ülikooli kaasprofessor ja -juhataja Centre for Euro­ pean, Russian and Eurasian Studies, Munk School of Global Affairs and Publick Policy ­osakonnas. ,,It is becoming in­ creasing difficult to connect ­students in Canada to the idea that really bad things can hap­ pen and that bad things often happen slowly. The fate of Latvia, with its triple occupa­ tion – Soviet-German-Soviet – tells possibly the darkest chapter of Europe’s history during the twentieth century.What we see in the 1930s is the worst example of rapacious neigh­ ­ bours preying on an extremely vulnerable region.“ Oma ettekandes pööras prof.

Austin tähelepanu nendele sõ­ ja-aastate erilistele raskustele ja tõi järgmise näite: ,,I found the lack of clarity in a telegram sent by John Wiley, a US Foreign Service Officer who left Vienna in Summer 1938 to assume a post in Riga. His opti­ mism tells us many things: ,,Irena and I are looking for­ ward enormously to Riga and Tallinn – and to our departure from Vienna. The transition of Vienna from a world capital to a provincial city has been ­literally vertiginous and ghastly.

We now have some 70,000 visa applications on our waiting list.

In consequence, we spend our days telling desperate and harassed people that they will ­

,,Latvian Tragedy 1941“ näituse avamine toimus 4. märtsil Kanada Sõjamuuseumis. Ettekannetega esinesid (vas): Jeff Mierins, LätiKanada ettevõtja, ColdWarCollection.com asutaja ja president, OurRights.today inimõiguste projekti eestvedaja; Caroline Dromaguet Canadian War Museumi juhataja; Jānis Garisons, Läti Kaitseministeeriumi esindaja; Läti suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums, Läti muuseumi ,,Jews in Latvia“ juhataja Ilya Lensky ning Robert Austin, kaasprofessor Toronto Ülikoolis Centre for European, Russian and Eurasian Studies, Munk School of Global Affairs and Public Policy osakonnas.

Foto: ©Ülle Baum

Osa väljapanekust.

only receive immigration visas for the United States at some future and astronomical date.

As a job, it is not very satisfy­ ing.“ Näituse avamisel esinesid veel Jānis Garisons Läti ­kaitse­ministeeriumist, Caroline Dro­ maguet Kanada Sõjamuu­ seumi juhataja ja Jeff Mierins, LätiKa­ n ada ettevõtja, ColdWarCollection.com asutaja ja president, OurRights.today inimõiguste projekti eestvedaja. ,,Latvian Tragedy 1941“ ränd­näitus on üks esimesi Balti

Foto © Ülle Baum

riikide korraldatud näitusi Kanada riikliku muuseumi ruu­ mides ja seega erilise ajaloolise tähtsusega. Näituse avamisele tulnud inimesed lahkusid tänu­ tundega, et Läti Suursaatkond Ottawas selle näituse korrald­ mise idée reaalsuseni viis.

Nüüd, kus ajutise kriitilise rii­gisisese olukorraga seoses on inimeste tervise kaitse taga­ miseks Kanada Sõjamuuseumi uksed ajutiselt suletud, loodame, et selle haruldase näituse valja­ panekut pikendadakse.

4

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

Karantiinimärkmeid koroonaaegsest Tallinnast Tallinnas on vaikne. Kesklinnast läbi sõites võib näha üksikuid tänavatel jalutajaid, toidupoed on avatud ja ka ühistransport töötab. Busside ja trammide esi­ uksed jäävad suletuks, juhist kahe meetri kaugusele on tõm­ matud punane lint, mis teatab: „Esiuksest sisenemist ja välju­ mist ei toimu. Piletite müüki ei toimu.“ Kellel võimalik, töötab kodus, asjata ringi ei kola.

Koolid, kultuuriasutused ja vaba aja veetmise kohad on suletud.

Olukord muutub kiiresti Eestis on eriolukord, piirid on suletud. Siiani suurim ko­ roonapuhang on Saaremaal, kus Itaalia võrkpallikoondis märtsi alguses kohaliku klubiga män­ gis. Kolmapäeval suri koroona­ viirusesse esimene inimene, mitu inimest on haiglas kriitili­ ses seisus. Inimesed janunevad info järele. Kõigi Eesti tele­ kanalite vaadatavus on kõ­ vasti tõusnud. Olukord on soodus ka pahatahlike libauu­ diste levita­ miseks, seetõttu soo­vitavad eks­ perdid: uskuge ainult ametlikke teadaandeid ning k­ahelge kõi­ ges, mida teie sõbrad-tuttavad Facebookis ja­ gavad. Lisaks on välja ilmunud petturid, kes ker­

Uudiseid Prantsusmaalt Olukord Prantsusmaal ja arvud muutuvad tundidega ning koroonasse haigestunute hulka ei tea tegelikult enam keegi.

Testitakse ainult raskemaid hai­ gusjuhtumeid. Nende sümpto­ mite alla ei kvalifitseeru enam palavik ja äge köha, vaid alles hingamisraskustega patsiendid.

Esmaspäeva hommikuks on Prantsusmaal haigestunute arv kasvanud taas – 16 000 koroo­ nahaiget, neist 1245 on reani­ matsioonis (intensiivravil), 627 surmajuhtumit Laurent Nunez, Sise­minis­tee­ riumi asjur vastas küsimus­ tele 20. märtsi õhtul France 2 uudis­ tes, et teavitada uutest meetme­ test nädalavahetusel: • Raudteejaamades ei lastud inimesi rongidele, et nad näda­ lavahetuseks Pariisist välja saaksid sõita. Trahv liiku­ miskeelu rikkumise eest 135 eurot.

• Atlandi ookeani äärsetes ran­ dades randamineku keeld, kont­ rollitakse helikopteriga ja polit­ seipatrulliga, trahv 135 eurot • Turud lahtiste toiduainete let­ tidega jäid avatuks. Letid pidid olema üksteisest 1 m kaugusel ja ka ostjatel paluti kinni pidada 1 m nõudest. Küsimusele, kas see on viiruse levikut arvestades otstarbekas, vastas Laurent Nunez, et rahvas peab saama osta värskeid toiduaineid turult.

• Politseiameti juht andis teada, et politsenikud on endiselt maskideta, kuna nende maski­ dega varustamine on viibinud.

Laurent Nunez vastas, et esma­ järjekorras peavad maskid saa­ ma medõed ja arstid, kes

jalutamine ka immuunsüsteemi ja aitab meil paremini viirusega toime tulla.

President kutsub aknale tulega vilgutama

geusklikelt nende pangakoode ja muid tähtsaid andmeid välja meelitada püüavad.

Poeletid kaupa täis Välismaal elavad sugula­ sedtuttavad kurdavad tühje poelette ja pikki järjekordi. Eestis on olukord õnneks teine. Poes on vähe inimesi, seevastu kaupa la­ demetes. Esmapilgul tundub, et kõike on külluses. Konserv­ suppide, kuivtoitude ja veinide riiul näis pikemal vaatlemisel tavapärasest pisut hõredam ole­ vat. Kui kriisiolukord välja kuu­ lutati, siis tekkis hetkeks paa­ nika ja mõnest poest lõppesid otsa nii tualettpaber, kaera­ helbed kui kartulid-porgandid.

Oli neid, kes esimeses paanika­ hoos ostsid toidukaupu korraga 1200-1500 euro eest. Nüüdseks on aru saadud, et selleks pole vajadust. Me ei tea veel, kuidas praegune olukord tulevikus me kaubavalikut mõjutama hakkab, aga hetkel olevat kõike külluses ka ladudes. Paljud restoranid on küll suletud, kuid pakuvad toidu kojuveo teenust.

Igapäevaelu virtuaalmaailmas Lapsed ja tudengid on kodu­ õppel, paljud täiskasvanudki

haigetega otseselt igapäevaselt kokku puutuvad. Politseinikud peavad hoidma 1 m distantsi inimestega, kui nad meetmete rakendamist kontrollivad. Po­­lit­ seinikud ei pea seda piisavaks ja ähvardavad, et nad ei saa ­sellistes tingimustes oma kohus­ tuste täitmist jätkata, kui riik ei suuda nende tervise julgeolekut tagada ja neid maskidega varus­ tada.

Nice’i linnapea Christian Estrosi sulges Promenade d’Anglais ja ranna (tuntud ran­ napromenaad ja rand Nice’is), mille vastu kohalikud elanikud protestisid ja politseinikega ­sõnelusse astusid.

Mulhouse’i Alsace’is, kus on Prantsusmaal kõige suurem ko­ roonasse haigestunute hulk, pai­ galdas sõjavägi esmaspäevaks suure telkhaigla, sest voodikohti haiglas enam ei ole. Sõjavägi transpordib hetkel raskeid hai­ geid teiste piirkondade haiglate reanimatsiooni-osakondadesse.

Medõed on raskes olukorras.

Nad töötavad ennastsalgavalt ja väsimatult, kuid mitmete med­õ­ dede sõnul on keeruline, kui nad oma ametis peavad hakka­ ma valima patsientide vahel, kes pääsevad reanimatsiooni ja kes mitte. See pole nende kut­seeetikale vastav. Valik tuleb teha nooremate kasuks. Paljud eakad patsiendid surevad üksinduses.

Oli väga kurb juhtum, kui he­ listati omastele, et nad tuleksid haiglasse, kuna vana daami viimne hetk oli lähedal, aga lähedased ei julgenud seda ko­ roonasse nakatumise kartuses teha. Jõudu annab medtööta­ jatele õhtuti kell 20 kõikjal leviv toetusaktsioon, kus ini­me­sed plaksutavad ja toetavad med­õ­desid ja arste oma kodu aken­

Nr. 12

töötavad kodukontorist. Eesti on ju edukas IT-riik ning praegune olukord võeti vastu suhteliselt rahulikult. Meil oli juba olemas hea stardipositsioon igapäevaelu internetti ümber kolimiseks, vastavad platvormid ja veebi­ keskkonnad on ju olemas, samuti inimestel kogemused nende k­asutamiseks. Klaveri­ tundegi antakse siin skaibi teel.

Probleeme tekib siis, kui peres on mitme peale üks arvuti või õpetajate nõudmised põh­ jendamatult kõrged. Nii kurtis üks paljulapseline vana­ ema, et lapsed on koolitööga liiga üle koormatud – õppimine kriisiajal kestvat palju kauem kui tavali­ selt. Lisaks kooliteadmistele saavad paljud lapsed praegusest

del ja ustel.

Itaalias suri 20. märtsil re­ kordiliselt ühe päeva jooksul 627 inimest ja 22.03. üle 800 inimest koroonasse. Sellega lõi Itaalia ka Hiina vastavad rekor­ did. Prantsusmaa arvatakse olevat selles seisus 10 päeva ­ pärast, sest üha enam saab kin­ nitust arvamus, et rangete meet­ mete rakendamisega jäädi loo­ tusetult hiljaks.

Teisipäevaks oli Prantsus­ maal 19 856 haigestunut ja 860 surmajuhtumit, surnud on 4 arsti ja paljud medtöötajad on vii­ rusega nakatunud, sest endiselt on arstidel ja medpersonalil puudus maskidest, mis kütab siin kirgi üles. 20 miljonit maski pidi saabuma täna (tei­ ­ sipäeval) ja haiglatele laiali saa­ detama.

Vogeesides Cornimort’i hool­ dekodus suri ühe päeva jooksul üheksa inimest, alates 13. märt­ sist on selles hooldekodus koroo­ naviirusesse surnud 20 inimest. Äärmiselt masendav lugu. See on Alsace’i piirkond, üks suurima nakatunute hulgaga piirkond Prantsusmaal.

Peaminister Edouard Phlippe kinnitas trahvimäära tõstmist 1500 eurole korduva liikumis­ keelu rikkumise eest ühe nädala jooksul (esimest korda liiku­ miskeelu rikkumisel on trahv 135 eurot).

Prantsusmaal, nagu ka mujal, otsitakse palavikuliselt koroona­ viiruse vastast ravimit ja vaktsi­ ini. On hakatud katsetama raskemate vanemate haigete peal ravimit Chloroquine, mil­ lele reageeringud olid väga vas­ tukäivad.

MAILIS SÜTISTE-GNANNT Guermantes, Prantsusmaa

olukorrast kaasa ka oskused ar­ vutit paremini kasutada. Kodus töötajad-õppijad hoiavad oma sõnul kokku palju aega, mis va­ rem kulus tööle ja kooli sõiduks ning hommikul saab kauem magada.

Paljud Eesti kultuuri- ja muu­ sikainimesed pakuvad vee­ bikontserte, sotsiaalmeedias ja­ gatakse ka linke virtuaalnäitus­ tele ja -muuseumidele. Raskes olukorras on Eesti teatrid ja muusikakollektiivid, mitu festi­ vali on sügisesse edasi lükatud.

On olnud üleskutseid ärajäänud etenduste ja kontsertide pileti­ raha teatritele jätta, et kultuuri raskel ajal toetada.

Värske õhk tugevdab immuunsüsteemi Viimaste päevade päikese­ lised ilmad kutsuvad värsket õhku hingama. Tallinna ja lähiümbruse parkide ja tervise­ radade parkimisplatsid on pak­ sult autosid täis, metsa alla ja mere äärde jagub jalutajaid ka õhtutundidel. On nii tore, et Tallinnas pole liikumiskeeldu, nagu mõnedes ülerahvastatud Euroopa (ja maailma) suurlin­ nades, kus korterist ei tohi väl­ juda ilma mõjuva põhjuseta ning tänavatel ringi hulkumise eest on karmid karistused.

Pealegi tugevdab värskes õhus

Kersti Kaljulaidi algatatud aktsioon „Lehvita, sest hoolid!“ toimub igal esmaspäeval (kuni 16. aprillini) kell kaheksa õhtul ja kestab kaks minutit. Selleks tuleb lihtsalt koduaknal seista, süüdata telefoni-tuluke või tas­ kulamp ja sellega lehvitada.

Selle teoga saab Kaljulaidi sõ­ nul toetada neid, kes ühiskonna eesliinil töötavad ning näidata hoolivust naabrite vastu. Pilte sellest võib postitada sotsiaal­ meediasse #LehvitaSestHoolid teemaviitega. Presidendi üles­ kutse võeti vastu üldiselt hea­ tahtlikult või väikese huumoriga, aga oli ka inimesi, kes seda kri­ tiseerisid, sest selline aktsioon ei aitavat tegelikult ju kedagi.

Paneme seljad kokku ja toetame üksteist Eesti ühiskonnas on suur hulk inimesi jäänud sundpuh­ kusele, vajavad uut tööd või iga­päevast abi. Delfi infoportaal lõi koostöös Tallinna linnaga platvormi Seljad kokku, et kaks osapoolt pealinnas omava­ hel kokku tuua. Nii pakuvad mõned restoranid meditsiini­ töötajatele tasuta eineid, ettevõt­ ted annetavad haiglatele raha ja vajalikke vahendeid, kutsutakse üles toetama talunikke ja väike­ tootjaid. Naabrid hoolitsevad oma lähikonna vanurite eest, viies neile süüa ja ravimeid.

Kõigil on praegu keerulised ajad ning on tore, et oskame kokku hoida.

Me ei tea veel, milline maailm ootab meid pärast ­ epideemia lõppu, aga kindlasti oleme sellest katsumusest mida­ gi õppinud.

LEA KREININ

Eestis saab lapse sünni registreerida e-rahvastikuregistris

Venemaal suletakse kolmeks nädalaks kõik koolid

Alates käesolevast nädalast saavad lapsevanemad Eestis registreerida lapse sünni e-teenusena uues portaalis rahvastikuregister.ee. Teenus on kättesaadav kõikidele vanematele, varasemalt said e-teenusena sündi registreeri­ da seda kasutada vaid abielus vanemad. „Eesti on täiesti ainulaadne e-riik, sest teadaolevalt kusagil mujal maailmas ei saa värsked lapsevanemad oma lapse sündi registreerida ja talle ametlikult nime panna kodust lahkumata, näiteks rahuliku südamega värske ilmakodaniku kõrval diivanil pikutades,“ tõdeb Sise­ ministeeriumi infotehnoloogiaja arenduskeskuse arendusvald­ konna juht Jaan Kask.

Portaalist rahvastikuregister. ee saab esitada elukoha regist­ reerimise avaldust ning kontrol­ lida isiku surma fakti. Rahvas­ tikuregistri e-keskkonna järg­ mised teenused valmivad järkjär­ gult 2020. aasta jooksul, nt

Alates käesolevast nädalast sulgesid Venemaa võimud ko­­ roonaviiruse pandeemia tõttu kõik koolid.

Juba varasemalt teatas Moskva koolide sulgemisest pealinnas ja keelas enam kui 50 inimesega kogunemised.

Valitsus sulges piirid välis­ maalastele alates kolmapäevast ja nõuab koroonatesti tegemist kõikidelt inimestelt, kes on viimase 14 päeva jooksul naas­ nud mõnest Euroopa riigist.

(ERR/EE)

perekonnasündmuse tõendi tel­ limine ja omaniku eluruumi registreeritud isikute päring, mille abil on ruumi omanikul võimalik elukohaandmete lõpe­ tamiseks esitada avaldus nende kohta, kes ei kasuta tema eluruumi oma elukohana.

Rahvastikuregister.ee portaal valmib Euroopa Regionaal­a­rengu Fondi toel. (SIMPT/EE)

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Ontario: suletud

viinavabrikut.

Marcus Kolga 17. märtsi ar­ tikkel Maclean’sis, mis ilmus ka mõni päev hiljem möödunud nädala Estonian Life’is küsib, et kuna võtab Hiina omaks oma sügavad moraalsed patud. Oleks kommunistid muust huvitatud, kui oma võimu säilitamisest, ­astunud juba mullu koroonavii­ ruse vastu võitlusse, piire sulge­ nud, siis võimalikult oleks isegi 95% vähem nakatanuid, poleks pandeemiat. Neile, kes Kolga põhjalikku kokkuvõtet pole veel lugenud, on soe soovitus seda teha. Kuid liialt hilja muud teha, kui mida Läänes krampli­ kult püütakse nüüd ette võtta.

Olukord on tekitanud Euroopas, eriti Itaalias, kus on juhtumeid tuhandetes, ultraparempoolse­ tele võimaluse vaenulikult kõiki süüdistada, eriti põgenikke, mi­ grante.

Tuletaks meelde, et ka Ford on parempoolne. Ja erinevalt paljude ELi riikidega, kus on koalisatsioonivalitsused, on tal parlamendis enamus. Keegi ei osanud praegust kriisi, pandee­ miat ette näha, aga Fordi ame­ tiaega on määranud ranged ja mitte üldhuvides otsused. Jääb nüüd näha, kas praegune samm COVID-19iga võideldes toob tulemusi.

Kindel on see, et majanduli­

kult on olukord enam kui tõsine. Kui mõni saab küll arvu­ tiühenduse kaudu kodunt tööd teha, ütelge, kuidas teeb seda poesell. Kelner, kokk ja ette­ kandja? Raamatu­kogutöö­lisel ja õpetajal pole muret, et nad ei saa kodunt tööd teha – neid kaitsevad riigi palgal olles ame­ tiühingud. Jootrahale lootma jääv restoranitööline on kimpus.

Hambaarstid jubagi jõukad, enamus neist töötab ainut neli päeva nädalas, reede on vabaks päevaks. On teisigi, kes suu­ davad jõude olla. Aga teenin­ dussektoris elatakse tihti kui mitte peost suhu, siis väikeste säästutega. Kuidas üüri maksta?

Mida teeb iseseisev ärimees, torujüri või arvutikonsultant, juuksur, treener?

Mida kauem olukord kestab, seda sandim on tulevik. Kui, ja see on kui, mitte kunas, kriis vaibub, tuleb meenutada, et nö hispaania influentsa, gripp (1918-1919), senini moodsa ajastu kõige tõsisem pandeemia. nõudis hinnagute järgi 20-40 miljonit inimelu. Ning siis ei lennatud ühest maailmanurgast teise nagu tänapäeval.

Kindel on ka see, et mak­ same majanduslikult kaua, mui­ dugi maksude kaudu, kui olu­ kord taastub. Ehk järgmised põlvkonnad peavad isegi tõ­

sistes võlgades olema. Ja medit­ siiniliselt on nii mõnigi arvamu­ sel, et vaevalt keegi viirusest pääseb isegi selle nõrgendatud vormis. See olukord võib ka aastaid kesta.

Hetkeseisul valitseb teadma­ tus. Kuid elada tuleb ikka edasi ning kui tööl ei käi, kuidas saab toitu osta, eriti marginaalse ­sissetulekuga perekondades? On ennustatud, et Kanada 37 miljo­ nist elanikust võivad 3 miljonit olla töötud. Kõiki ei saa töö­­ta­ töölisekindlustus (EI) aidata.

Siin on irooniaks nõue, et kvali­ fitseeruda abiraha saamiseks, peab inimene demonstreerima, et ta tööd otsib. Kui liikuda ei tohi, kui oma alal on ettevõtete sulgemise tõttu palju koonda­ tuid, on nõue jabur.

Fordi otsus tähendab ka ehi­ tustööde katkestamist. Väide­ta­ valt vastutab ehitussektor umbes 7% provintsi tööde andmisest.

Ajalooliselt hea palgaga, nõua­ vad nad tugevate ametiühingute tõttu kohest majanduslikku abi, vihjates Euroopa Liidu näitele, kus mitmes riigis toetakse ehi­ tustöölisi 80% nende palgast andmisega.

Lühinägelik on samas ka kuu­ päevi esitada, millal taas kooli saab, mil lõpeb majandus­ liku tegevuse keeld elik eriolu­ kord, mida hetkel lubati olevat

vaid kahe nädala pikkune.

Keegi ei tea ju, mis edasi saab, mida kinnitab see, et muud le­ hest lugeda, televiisorist ei ole näha kui uudiseid pandeemia kohta. Muretseme kõik, kuid selge mõistus – mitte selline nagu Toronto linnapea John Tory teade, et arreteeritakse parkides neid, kes ei pea kahe meetri reeglist kinni. Kas pole paremat teha? Värskes õhus, mida meil kõigil vaja, ka liiku­ mist, ei levi ju viirus, kui hoitakse teistest eemale. Tuleb rõhutada, et siin on üksikindi­ viidi kohustuseks järgida mõis­ tust, mitte ähvardustega regu­ leerida.

Miks inimesed ikka reisisid, nagu äsjalõppenud kooliva­ heajal, on arusaamatu. Viies olukorra karantiinideni, mida ju raske kindlaks teha võimude poolt.

Nagu Ford otsustas, keerulis­ tel aegadel tuleb astuda keeru­ lisi samme, mis on üldsuse ­huvides. Mis aga tekitavad pal­ judele tõsiseid raskusi. Hiina lähenemine, nagu Kolga kirju­ tas, on vabandamatu. Loode­ tavasti karmid, drakoonilised majanduslikud otsused toovad tulemusi või vähemalt leeven­ davad kriisi. Lühiajaliselt, kuna järelkaja kestab kaua.

Kuidas Wuhan seljatas koroonaviiruse?

mid) paigutati karantiini selleks otstarbeks kasutusele võetud hotellidesse. Kui sinna paigu­ tatud inimene andis positiivse proovi, viidi ta üle eelmainitud välihaiglasse. Veel paigutati ­hotellidesse karantiini kõik need, kellel oli palavik. Kui nende proov osutus positiivseks, viidi ka nemad üle välihaiglasse.

Lisaks majutati hotellidesse ja ühiselamutesse need, kes olid olnud kontaktis inimestega, kes olid andnud positiivse proovi või kelle puhul kahtlustati naka­ tumist. Kõigile eelmainituile korraldati keskselt transport kas välihaiglatesse või karantiini.

See tõi tulemuse. Nakatunud inimestelt kandus viirus märksa vähem edasi. Samuti said ini­ mesed kiirelt arstiabi, mille tulemusel jäi vähem inimesi ­ tõsiselt haigeks ning vajas in­ ­ tensiivravi. Intensiivravi vajajad said seda omakorda väiksema ooteajaga, sest viibisid juba arstide järelevalve all. Need ­ sammud vähendasid oluliselt meditsiinisüsteemi ülekoorma­ tust.

Wuhani arstidele korraldati eraldi majutus, et viirus ei le­ viks edasi nende pereliikmetele ja et arstid ise ei haigestuks.

Suurt rõhku pandi ka arstide isiklikele kaitsevahenditele.

Testidest oli puudus ka Wu­ hanis. Esmalt testiti neid, kelle puhul oli alust kahtlustada ­nakatumist. Veebruari teises pooles saadeti kohaliku omava­ litsuse töötajad käima ukselt­uksele, et tuvastada sümptomi­ tega inimesi. Neidki testiti ­esimesel võimalusel. Teises ­järjekorras testiti neid, kes olid olnud kontaktis koroonaviiruse

kandjatega, kuid kellel ei olnud sümptomeid. Ülalkirjeldatud strateegia osu­ tus edukaks. 10. märtsil suleti välihaiglad. 18. märts oli esimene päev, mil ei diagnoosi­ tud enam ühtegi uut koroonavii­ rusesse haigestunut. Peamine, mida Wuhani kogemus näib õpetavat on, et see, mida me täna Eestis teeme (piirid-koolid kinni ning palve püsida kodus) ei ole suure tõenäosusega pii­ sav, et viiruse levikut peatada.

peab valitsus avalikustama tea­ tud „teekaardi“ – loetelu täien­ davatest piiravatest meetmetest, mis rakenduvad siis, kui on näha, et viiruse riigisisese ­leviku risk on kõrge.

Provintsi peaminister Doug Ford on saanud tugeva kriiti­ ka osaks, kuna ta on muutnud asju, mida pole tarvis olnud.

Autode numbriplaadi värvi ja kujundit näiteks. Ning toonud esile lööklause, mis mitte midagi ei ütle. ,,Ontario. Äri­ tegevuseks avatud.“ Teisi­ päeva kesköösel langes käsk kõiki mitteolulisi ärisid, ette­ võtteid sulgeda. Nii et On­tario: closed for business.

Mitmeti õige samm, kuid ehk hilisem, kui pidanuks.

Seda kõike lootuses pidurda COVID-19 levikut. Vaid olulise tähtsusega ettevõtted tohivad te­ gutseda. Nagu toidupoed ja need, kes neid varustavad. Ap­ teegid. Asendamatud, vajalikku tootvad vabrikud. Resto­ ranist saab tellida vaid koju viimiseks või nende poolt toomiseks valmistehtud toitu. Ja kuidagi kuulub sinna nimistusse ka Ontario alkoholimonopol LCBO (!). Sellest küll ei saa aru.

Teisalt, oli huvitav lugeda, et Labatt’s õllefirma suunab mõne väiksema villimisasutuse sani­ taarse, alkoholil põhineva käte­ puhastausvahendi pudelis­se­pa­ nekule. See on teadagi hetkel defitsiitkaup, tuleb otsust kiita.

Sama otsuse langetasid ka paar

tivõimudelt erakordseid meet­ meid ja kogu ühiskonnalt era­ Riigikogu väliskomisjoni liige, kordseid pingutusi. sotsiaaldemokraat Wuhanis kasvas nakatanute arv väga kiiresti ning tervis­ Tutvusin Harvardi ülikooli hoiusüsteem ei suutnud enam biostatistika professori Lin toime tulla.

Wuhani linn pandi Xihongi ettekandega, mis põ­­ lukku, inimesed pidid püsima hineb Hiina Hubei provintsi kodus – täpselt nagu Eesti täna. pealinna Wuhani enam kui 25 Kuid need meetmed ei olnud 000 koroonaviirusesse naka­ tunu andmete analüüsil. Pro­ piisavad, et viiruse levik kont­ fessor on 20. märtsil üles rolli alla saada. Põhjuseid oli laadinud väga olulise info, mitu. Esiteks, haigus kandus mille põhilisi järeldusi on endiselt edasi pereliikmetele, põhjust tutvustada ka eesti kes omakorda nakatasid teisi.

Teiseks, nakatanutel oli liiku­ keeles.

Tema ettekanne keskendus mispiirangute tõttu keeruline suuresti sellele, millised meet­ saada arstiabi. Kolmandaks, ko­ med võimaldasid Wuhanil vii­ dune karantiin põhines inimeste ruse levikut piirata. See ei mõistlikul käitumisel ja aususel, tähenda, et Euroopas või USA-s nagu ka meil. Aga kõik ei tuleb teha täpselt samu asju. püsinud kodus, läksid poodi või Riigid ja ühiskonnad on erine­ arsti juurde.

Kriisi ületamiseks pandi vad. See, mis töötab Hiinas, ei vähem kui kahe nädalaga püsti pruugi anda tulemusi Euroopas. kaks uut haiglat ning loodi 16 Vaatamata sellele tasub meil välihaiglat, kasutades selleks minu arvates võimalikult palju staadione ja messikeskusi.

Tüh­ õppida Wuhani kogemusest. jana seisvatesse hotellidesse Professor Xihong alustas oma ettekannet sellest, et koha­ ning ühiselamutesse majutati tu on koroonaviiruse võrdle­ viirusekahtlusega inimesi, aga mine hooajalise gripiviirusega, ka neid, kes olid olnud haige­ sest suremus on kümme korda tega kontaktis.

Kõik positiivse proovi and­ kõrgem. Ka on selle viiruse ­leviku majanduslikud ning ühis­ jad, kellel olid kerged sümp­ kondlikud mõjud erakordselt tomid, paigutati spetsiaalselt sel suured. Wuhani statistika kinni­ eesmärgil ehitatud haiglatesse ja tab selgelt, et riskirühmas on välihaiglatesse. Kui ajutisse ­haiglasse paigutatud patsientide eeskätt eakamad inimesed. olukord halvenes, viidi nad Viirust on võimalik võita! koheselt üle tavahaiglasse, et ­ Tema põhisõnum oli siiski pakkuda neile kõrgemal tasemel positiivne. Wuhani andmete arstiabi. põhjal saab teha järelduse, et Need, kelle puhul oli alust viiruse levikut on võimalik kahtlustada koroonaviirusesse peatada, kuid see nõudis ame­ nakatumist (neil olid sümpto­

Raimond Kaljulaid

Vastuseid ootab rida küsimusi Ma ei ole tervishoiuvaldkon­ na ekspert, seega ma ei tea, mis on õige või vale. Vastuse pea­ vad leidma Eesti vastavad amet­ konnad ja ametis olev valitsus.

Ometi on minu meelest vägagi kohane küsida järgmisi küsi­ musi: 1. Kas on mingit alust uskuda ja loota, et Eestis saab viiruse levik olema aeglasem kui oli Wuhanis või on hetkel näiteks Itaalias ja Hispaanias? Kui mitte, siis järelikult saavad lähinädalad ja lähikuud olema ühiskonna jaoks väga rasked.

2. Kui meil ei ole alust eel­ dada, et pääseme kuidagi kerge­ malt, siis kas Eestis tuleb ühel hetkel hakata tarvitusele võtma Wuhaniga sarnaseid meetmeid?

Kui see on nii, siis mida varem me sellega alustame, seda parem.

Juba täna on hotelliomanikke, kes pakuvad riigile sisuliselt tasuta hotellitube.

3. Kui eeldame, et vajame rangemaid reegleid, siis tuleb sellest võimalikult varakult tea­ da anda. Inimestel peab olema selge arusaamine, mis juhtub kriisi süvenedes. Minu arvates

TÕNU NAELAPEA

4. Milline roll on omavalitsus­ tel? Kas suuremad linnad pea­ vad alustama Wuhani eeskujul ettevalmistusi karantiinitingi­ muste loomiseks? Kas omavalit­ sused peavad looma võimalused tuua eakatele toiduainet ja ravi­ mid koju? Kas tuleb hakata organiseerima nakkuskahtlusega inimestele eritransporti jne.

S P ORT

Margus Hunt ei jätka Indianapolise meeskonnas Karksi-Nuiast pärit Margus Hunt on Michael Roosi järel teine eestlane, kes jõudnud mängima ameerika jalgpalli profiliigasse NFL. Eelmisel nädalal teatas Hunt sotsiaal­ meedia vahendusel, et ei jätka Indianapolise Coltsis. ,,See äri põhineb esitustel ja minu esitused eelmisel aastal ei vastanud mu standarditele. Ma jätkan enda arendamist ja iga­ päevatööd selle nimel, et minust saaks nii hea mängija kui võimalik.“ kirjutas Hunt Insta­ gramis.

Hunt mängis Coltsis kolm viimast hooaega ja enne seda neli hooaega Cincinnati Ben­ galsis. Kokku on tal kirjas 87 mängu. (ERR/EE)

6

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

Georg Ots 100 Eesti ooperilaulja Georg Ots, kes 21. märtsil saanuks 100­-aastaseks, on legend. Te­­ mast on kirjutatud kümneid või sadugi artikleid. Temast on valminud tele- ja mängu­ film ning muusikal, temast on valminud tele- ja raadiosaa­ teid ning tema looming on jäädvustatud heliplaatidele, filmilindile jne.. Lauljana oli Georg Ots imeline ja lummav, publik armastas ja austas teda, ta oli oodatud esineja Soomes ja Venemaal. Seda vii­ mast pandi talle aga pahaks ning teda tembeldati punalau­ likuks. Tema arstist õde Ma­ ­ ret Purde on öelnud, et Georg Ots oli eelkõige laulja, kes oli huvitatud muusikast ja ini­ mesena väga lihtne. Otsa loo­ metee jäi kahjuks lühikeseks.

Vähk sai lauljast võitu, kui Georg Ots oli vaid 55 aastane.

Metsatöllu liikmed Markus Teeäär ja Lauri Õunapuu 2019.a kontserdil Torontos.

Foto: K. Kiilaspea

Tõeline pidu kriisi ajal Tänavu oleme kõik oma ma­ja­des või korterites suurem osa aega, isolatsiooni ajal proovides leida tegevusi, mis teevad koduelu huvitavamaks.

Kontserdid ja suuremad rah­ vakogunemised on keelatud lähemal ajal, isegi raamatu­ kogu ei saa külastada. Aga mitmed muusikud on proo­ vinud meeleolu tõsta interne­ tis levivate kodukontsertidega, teiste hulgas ka Eestist tuntud folk-metal grupp Metsatöll.

Reedel, 20. märtsi õhtul andis bänd voogülekandes kontser­ di, mida maailm sai nautida, kuigi esinemine oli just Põhja-

Marko Matvere esines solistina laulus ,,Koduhiite kaitsel“.

Ameerika publikule suunatud, kuna tuur, mis pidi algama aprilli alguses, jäi praegust pandeemiat arvestades, ära.

Kontsert „Pidu katku ajal“ tõstis tõeliselt tuju, kohe tuli uus energia sisse, vaadates bän­ diliikmeid heas tujus ja tõeliselt esinemist laiemale publikule nautides. Sellist voogülekannet polnud enne tehtud, 15 kaa­ merat filmis pidevalt, pürotehni­ ka oli täies hoos, isegi olid külalisesinejateks kaks tuntud näitlejat Marko Matvere („Ko­ duhiite kaitsel“) ja Marta Laan („Ballaad punastest paeltest“), kes esinevad solistidena ka Metsatöllu kõige uuemal CDplaadil „Katk kutsariks“.

Oligi nagu päris kontsert, ainult publik ei olnud otseselt kohal. Meeleolu oli laes, tekkis­ ki tunne, nagu isegi oleks lava ees kaasa elamas. Esinemine oli ilma rahata kõikidele, aga sai ka „pileti“ osta mitmes erinevas hinnaklassis, et toetada bändi ja kontsertülekande tegijaid, kuna ära jäänud tuuri jaoks oli bänd juba vajalikud kulutused teinud.

Praeguseks on ülekannet vaa­ danud kokku juba üle 70,000 inimese, kas otseülekandes või järelvaadatuna.

Suur, suur tänu Metsatöllule ja nende tiimile, kes korraldasid nii kaasahaarava ja energilise, vajaliku muusikalise vahepausi praeguses hallis ajas. Saba sir­ geks ja ikka edasi!

KATI KIILASPEA

Estonia teatri ooperisolisti Karl Otsa poeg Georg Ots õppis

Suri arhitekt Dmitri Bruns Arhitekt ja arhitektuuritead­ lane Dmitri Bruns suri 21. märtsil k.a. 91aastasena.

Dmitri Bruns sündis 11. jaanuaril 1929 Riias vene ­emigrantide peres. Tema isa oli võidelnud Judenitši armees ja ema olnud Peterburi Maria ­teatri näitleja. Lapsepõlvesuved veetis Dmitri vanavanemate juures Koplis, pärast isa küüdi­ tamist asus ema temaga 1942. a püsivalt Tallinna elama.

Bruns lõpetas 1946. a Lenderi koolimajas tegutsenud Tallinna VI venekeelse kesk­ kooli. Arhitekti kutse omandas ta Leningradi ehitusinseneride instituudis aastatel 1946–53.

Ta töötas 1960–80 Tallinna linnaarhitektina. Brunsi tege­ vuse kõrgperiood oli Tallinna olümpiamängudeks ette val­ mistamine. Siis valmisid Olüm­ piapurjespordikeskus, Pirita tee, Linnahall, hotell Olümpia, Pos­ timaja jt ehitised. Tänu saksa kontaktidele õnnestus Brunsil tagada Tallinnas Kieli 1972. a olümpiaregatile sarnane koge­ mus.

Bruns tegutses Tallinna ajaloo ja linnaehituse uurija ja populariseerijana. Teiste hulgas ilmusid monograafiad ,,Tallinn.

Linnaehituslik kujunemine“ (1993) ja ,,Tallinn. Linnaehitus Eesti Vabariigi aastail 19181940 (1998)“. Aastal 2007 aval­ das arhitektuurimuuseum tema mälestuste ja artiklite kogumi­ ku. (ERR/EE)

Prantsuse lütseumis, hiljem Tondi sõjakoolis, lühikest aega Tallinna Polütehnilises Instituu­ dis ja sõja järel lõpetas 1951.a Tallinna Riiklikus Konserva­too­ riumis Tiit Kuusiku lauluklassi.

Ta oli väga hea ujuja ning tuli kahekordseks Eesti meistriks ning uuendas kolmel korral Eesti rekordit.

Ooperilauljana tegi ta esi­ mese etteaste 1944.a ooperis Jevgeni Onegin. Rahvusooperis Estonia laulis ta 1951.aastast kuni surmani 1975.a. Otsa

Nr. 12

reper­tuaari kuulusid rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Esca­ millo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kaba­ levski ,,Colas Breugnonis“, kak­ sikroll Cervantes/Don Quijote Leigh’ muusikalis ,,Mees La Manchast“. Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini ,,Dee­ monis“. Suurt tuntust kogus ta Imre Kálmáni opereti ,,Tsir­ kusprintsess“ ainetel Lenfilmi stuudios valminud filmiga ,,Mister X“. Eesti telefilmis ,,Kolme katku vahel“ (Jaan Krossi samanimelise romaani ainetel), mängis Georg Ots Tallinna kroonikut ja pastorit Balthasar Russowit.

Georg Ots oli abielus kolm korda. Tema esimene abikaasa (1941-1943), kellest viisid lahku Teise maailmasõja sündmused oli Margot Ots (Laane), hiljem Heinsoo.

Georg Ots suri 5. septembril 1975 ja on maetud Metsa­ kal­ mistule.

Jaan Krossi mälestusmärgi võidutöö Jaan Krossi mälestus­mär­ gi avaliku ideekonkursi võitis võistlustöö ,,Pilk“, mille auto­ riteks on Jaak Soans, Karmo Tõra ja Mark Kova­ lenko.

Mälestusmärk hakkab asuma

Tallinna vanalinnas Kullassepa, Niguliste ja Harju tänava nur­ gal, pilk suunatud kunagise Kirjanike Maja poole.

Jaan Krossi mälestusmärgi ideekonkursile esitati 13 võist­ lustööd. (ERR/EE)

Kuldne Plaat 2020

teenis sel aastal Nedsaja Küla Bänd (kelle üks liige Iisak Sulev Andreller on pärit Ka­ nadast), nendele kuuluvad Aasta uustulnuka, aasta ansambli ja aasta albumi („Paksu metsa ­vahel“) kuldplaadid.

Möödunud nädala nelja­ päe­ val, 19. märtsil tehti teatavaks muusika-auhindade Kuldne Plaat seekordsed võitjad.

Kuna avalikud üritused on keelatud, siis avalikustati au­ ­ hinnavõitjad Kanal 2 otsesaates ,,Õhtu!“. Kuldsed Plaadid anti üle üheteist­ kümnes põhikategoorias.

Popmuusikaauhind Kuldne Plaat antakse välja Eesti Esi­ta­ jate Liidu ja Eesti Autorite Ühingu kogutud faktiliste and­ mete alusel. Esimene sellenime­ line auhinnagala toimus 1998. aastal ETV stuudios.

Enim kuldplaate – kolm –

Aasta raadiohitiks kuulutati eelmisel aastal Eestit Euro­ visioonil esindanud „Storm“ (esitaja Victor Crone).

Aasta plaadifirma tiitli sai Hitivabrik, aasta esitaja on Stig Rästa, aasta autor – Sven Grünberg, aasta autor internetis – Syn Cole, aasta naisartist – Anna Kaneelina, aasta mees­ artist – Jaak Joala. Elu­ töö­ auhinna, ,,Panus Eesti muusi­ kasse“ pälvis Olav Ehala.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca On-line kontserdil tegi kaasa ka Marta Laan.

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Kolm kuldplaati võitnud Nedsaja Küla Bänd – Paul Hunt, Inglismaal sündinud ja Torontos üles kasvanud Iisak Sulev Andreller ning Toomas Valk.

Foto bändi FB lehelt

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 995

I

S

T

Ristsõna nr. 994 LAHENDUS Paremale: 1. Pasta, 6. Seier, 11. Lip­

ton, 12. Eramaa, 14. Asteek, 15.

(L)einama, 16. Tie, 17. Luide, 19.

MER, 20. (R)eket, 22. RUR, 23.

Sald(o), 24. Kekat(s), 26. Riipalu, 28.

Sae, 30. Dio(r), 31. Pereisa, 35. Iraak, 39. Elar, 40. (Tik-)tak, 42. Traa(v), 43.

Ibn, 44. Vocal, 46. MDA, 47. (Ž) argon, 49. Logard, 51. Rulli, 52.

Loonie, 53. Sult(an), 54. (S)arnia.

Alla: 1. Pisike, 2. Apteek, 3. (Sault) Ste (Marie), 4. Toel, 5. Ankur, 6.

Seedrid, 7. Erie, 8. Ian, 9. Emamaa, 10. (Ka)ramell, 11. Latek(s), 13.

(M)aardu, 18. (K)iur, 21. Taser, 23.

Sport, 25. Tai, 27. Iii, 29. Eston, 31.

Peiar, 32. Elbrus, 33. Ranglu(u), 34.

AAC, 36. Armani, 37. Aadria, 38.

Kaade(r), 41. Kalla, 44. Voit(k), 45.

Loor, 48. Oll, 50. GON.

Nädala retsept

PAREMALE:

1. Vulkaan Euroopas.

5. Hädasolija hüüd.

9. Vastand sõnale ,,isane“.

14. Halduspiirkond Venemaal.

15. Pilu, lõhik (ingl.k.).

16. Katoliku kiriku jumalateenistus.

17. Väliseesti lauluisa 1916-2017, (eesn.+perek. nimi).

19. Kasemets.

20. ,,_____ jõulud Tondikakul“, A. Auna koguperefilm.

21. _____a, küla Ontarios, mille lähedal asub Seedrioru maa-ala.

22. Sõraline loom.

23. Allpoolne.

24. Kreeka sõjajumal.

25. Meloodiad.

28. Ühe leibkonna inimeste kogum.

29. ______ ja taga.

32. Väike astja, astjake.

33. Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsena­ rist (1937-2010).

34. Master of Science in Engineering.

35. Leba, heida pikali!

36. _____s, ajavahemik mingiks tegevuseks.

37. Aboriginal Peoples Tele­vision Network.

38. Naisenimi.

39. Triipudega hobusetaoline loom.

40. Ronitaim.

41. Mesilaste elamu.

43. Laevatatav kanal Kesk-Ameerikas, ühendab Vaikset ja Atlandi ookeani.

44. Student Accounts and Financial Aid. 45. End. Toronto

ajalehe Vaba Eestlane toime­taja (1910-1995).

46. T______, müt. surnute asupaik eesti rahvausundis, manala.

49. Aniisimaitseline alkohoolne jook.

50. Roll.

53. Saaremaal sündinud baltisaksa päritolu mere­ sõitja, Antarktika avastaja 1778-1852 (eesn. täht+perek. nimi).

56. Piirkond Uus-Meremaal.

57. Vee alla jäänud antiik-Rooma linn.

58. Mehenimi.

59. Iglu, lumeonn (ingl.k.).

60. ______een, teat. mürk.

61. Kaitsepolitsei (lüh.).

19. Mitte segamini.

23. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

24. Eesti saar.

25. Tähtedest, numbritest ja märkidest koosnev ,,võti“ mingi probleemi lahendami­ seks täppis­ teadustes.

26. Isasloom.

27. M______, küsi­ sõna vorm sõnast ,,mitu“.

28. Tegelane A.H. Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus“.

29. _____tia, mõistev ja kaasatundev suhtumine.

30. Väliseesti ajakirjanik (snd 1951).

31. Brasiilia F1 piloot (1960-1994).

33. Sama, mis 39. par.

ALLA: 36. _______r, teat. suvine festival 1. Eesti Seattle’is.

Konservatiivne Rahvaerakond 37. Naisenimi. (lüh.).

39. ______n, täkk 2. Kihnu meeste (ingl.k.). kampsun.

40. Eesti sõjaväelane 3. Northwest Atlantic ja poliitik (1879Marine Alliance.

1943), vapside juht.

4. Vorm sõnast 42. _______m, karak,,aed“. ter.

5. Nõelad, teravad 43.

Tšehhi pealinn. ogad.

45. Takti rõhuta osa 6. Luuvili. (muus.).

7. Piirkondi eristav 46. Office Technology joon kaardil.

Information (lüh.).

8. Infotehnoloogia (lüh.).

47. N_____, pika­ käeline sabata ahv 9. Esimene oman­ (tagurpidi). datud keel.

10. Monitoring48. North Eastern Integration-As-AHockey League.

Service.

49. Tragi, usin.

11. Lukufirma Eestis.

50. Vaheta raha vastu!

12. A_____, end Eesti 51. Puhastusvahend. peaminister (snd 52. Aastal (ld. k.).

1956).

54. Põhja-Ameerika 13. East African korvpalliliiga.

Kidney Institute.

18. Neljane grupp, 55. Kindel sisemine rühm. arusaam.

Spinati-munapuder Sel korral kevadine retsept tervis­likuks hommikusöögiks Jaane Orava retseptikogust.

Aeg: 5 min, 1 ports Koostisained: • 2 spl õli • 1 tass spinatit • 2 muna • Soola-pipart (SP) • Basiilikut Valmistusviis: 1. Kuumuta õli non-stick pan­ nil.

2. Lisa spinat ning veidi SP ja kuumuta kuni spinat on pehme.

3. Lisa lahtiklopitud munad ja küpseta aeg-ajalt segades, kuni munad on peaaegu hüübinud, umbes 30-60 sekundit, lisa veel SP, basiilika ja serveeri kohe!

Head isu!

7

Volli veste

Nahkhiirtest Küllalt on juba tõsiselt kirjutatud sellest, et tänu ühe riigi suhtumisesse teatud loomadesse on meil käes pandeemia.

Jätaks need mured targemate arutada ja loodetavasti lahen­ dada. Tahaks nigu vestes pisut teist vaatevinklit esitada, mis ehk tuju tõstab, mure eemale tõukab.

Juttu on nahkhiirtest. Lapsena vanalelle talus oli kaks looma, keda alati nautisin näha. Siili, kes ju nii armsasti pobiseb – mitte hapult nagu mõni näss – piimakausi juures. Ja siis pimeduse tulekul suvel, otsides taevast nahk­hiiri. Vanalell seletas, et need on õieti head, söövad sääski, teisi öö­pu­tukaid. Nüüd aga levitavad hiinlaste tõttu tapvat haigust. Kui eks ju hiiredki nii tee, rotid samuti. On aga kerge neid, ausalt päris koleda näoga elajaid, kõiges süüdistada.

Mul oli mitu head aastakümmet tagasi üits kummaline kohtumine mehega, nime ega päritolu ei mäleta. Ta päris mu imeliku nime järgi. Kui ütlesin, et olen eestlane, lau­ sus ta sulaselges maakeeles: nahkhiir. Mul jäi suu ammuli.

Ilmnes, et meest on samuti lapse-east saadik käsitiivalised huvitanud. Pidas mulle miniloengu maha, et imetajate su­ gukonnast on nad väga suure levilaga. Kokku umbes 300 liiki, kopsakam on isegi kilone, pisikesed vaid mõniküm­ mend grammi.

No enne kui ta ekstaasi läks, pidurdasin professorit ja pärisin, kuidas ta eestikeelset nimetust teab. Ta uhkustas, et oskab pea igas maailma keeles neid videviku- ja ööloomi nimetada. Egas minagi suu peale põle kukkunud, vuristasin siis kohe die Flédermaus, Straussi operetta, otsa.

Vennasrahval on ta lepakko, prantslastel chauve-souris (mis tõlkes on õieti naljakas – tähendab otseselt kiilas­ päine hiir). Ja itaalaste pipistrello on tõesti kena kõlaga, arvestades et teda kardetakse seal tihti kui vereimejat.

No vea tegin, rohkemat ei osanud ja pedantlikult algas retsitatsioon. Euroopa keeled talusin kuidagi ära, aga kui ta Aasiasse liikus, ütlesin aitäh ja astusin oma teed edasi.

See vanamees vist enam elus ei ole, aga tea, mida ta ütleks tänapäevase kohta. Oli aga alles hobi.

Lõpetaks aga muiates küsimusega. Ameerikas on kaua olnud ülipopulaarne superkangelane Batman. Alul koo­ miksites, siis teles ja filmides. Miks just nahkhiiremees, ei tea, aga maski ja keebiga end maskeerinult lendas mil­ jonär Bruce Wayne oma linna Gothami päästma. Kust nüüd selline kuju ilmub, ei tea, kellelgi põle hetkel vas­ tust. Poliitikutel eriti. Oleks pidanud ammu piirid sulgema, lendamist, noh teraslinnu seljas, piirama ja rahvast asuma varem harima. Huumorimeelt peab olema, närvitsemine ei aita. Kui rottide poolt levitatud katk inimkonda ei hävita­ nud, siis ehk on lootust.

VABARNA VOLLI

Sõnaleid – märtsikuusõnad K Ü K E V A D L I L L E C P E U F N V I A U V P Ö Ö R I P Ä E V M A D I T N V W X P G I D H A N G E K U U E K U E T T S E I D A A E

Naljanurk Poliitilisel maastikul on era­ kordne olukord, kõik on saa­ nud, mis tahtsid: Ekre sai piirid kinni, Rohelised said lennukid maa peale, Sotsid said viina­ müügikeelu, Kom­ mu­ nistid said letid tühjaks, Reform sai rahakraanid lahti, Isamaaliit sai tõestuse, et raha pensioniks kogumine on mõttetu, Keskera­ kond sai meediasse ning rahvas sai enamuse ministritest ja terve riigikogu koduaresti.

L K S T V P L L D E L Q I R S N H U K L V L L Ä P A A S T U K U U M P S P E N X I R S K M Z E M A K E E L X E Leia tähesegadikust sõnad: EMAKEEL, HANGEKUU, KEVAD, KEVADLILL, LUMIKELLUKE, MÄRTS, PAASTUKUU, PÄIKE, PÖÖRIPÄEV, SULA, SUVEAEG (lahendus lk. 15)

8

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

Nr. 12

Ratas: It is better to overreact than to be careless ERR, March 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Controlling the diaspora, Kremlin style Russia has a lengthy history of compatriots abroad reach­ ing back to the 19th century and stretching into the Putin era. Russians have endured centuries of repression, from the Russian Empire to the Soviet Union, forcing millions to leave.

Escape from that tyranny has produced the world’s third largest diaspora, estimated at ­ some 25,000,000 currently. This is soon to mushroom with Russia’s easing of its dual citi­ zenship policy – some estimate at least a 5,000,000 additional Russians in the West, without even having to speak the lan­ guage.

It’s a resource that the Kremlin knows it can manipu­ late and/or harass to advance its interests. A change to the Rus­ sian constitution would give Russia “the right to use any force to protect the lives and property of its citizens abroad in cases where the host country cannot or does not want to pro­ vide them with the protection to which they are entitled”. But there are other aspects to the ­diaspora-Moscow relations.

Observers say that this change in dual citizenship legislation is supported by the ­ Russian diasporas abroad. In addition surveys have shown that Putin’s popularity with ex­ patriate Russians exceeds that of Russians at home.

Analysts say there are plau­ sible reasons for this. Many Russians feel guilty for leaving their land of birth. Those who are opposed to the govern­ ment’s shift toward autocracy and leave certainly are not sad­ dled with any sense of remorse.

But leaving the homeland, espe­ cially for adversary countries such as Britain or the U.S., with other motives, has been a theme within Russian propaganda.

These non-dissident emigrants are made to feel as if they have ­betrayed the country.

Thus those seeking a better future for their children, or feel trapped in economic stagnation, or not being able to fulfill their ambitions, have not expected to be called traitors. But propa­ ganda has instilled in their subconscious that they have ­ been disloyal to their country.

They are made to feel that they have abandoned their homeland, not for moral reasons, but for personal benefit.

Forums, organizations, con­ gresses are established so that Russians abroad can make some formal contact with their heri­ tage country. Most of these ­associations express support for the Kremlin’s foreign policy.

All three main organizations in Canada have openly backed Russia’s incursion into Ukraine and have complained when the Ukrainian Canadian Congress and the Central and Eastern European Coalition have pro­ tested against the local Russian organizations’ activities which idolize the Soviet past. One of the groups is backed by several Soviet veterans’ associations.

It’s said that by backing current Russian foreign policy, expat Russians feel absolved of any act of betrayal.

Most of the organizations of Russian expats centre around cultural identification and lan­ guage retention, with celebrat­ ing historical events, assisting newcomers to cope with settling in etc. Many immigrants are helped to establish themselves by the Russian foreign ministry.

Russia gets the benefits of ex-pat lobbying efforts. Even ­ though most of their activities involve ethno-cultural themes, members do accept this political reality.

One notes that the two na­ tional organizations in the U.S. and Canada that denote them­ selves to be the main voices of the local Russian-speaking com­munities, are both involved in promoting Russian foreign policy issues and also have ­similar names – the Congress of Russian Americans and the Russian Congress of Canada.

The former has been involved in spreading conspiracy theories related to the “deep state” notion and also publicly sup­ ­ porting Donald Trump.

Emigrants in a desperate ­situation usually see the country to which they ‘escape’ as a place of solace and relief. This for Moscow is unacceptable.

The Kremlin values the scholarly research which has shown that before immigrants consider themselves comfortable in adapting to a new country, they often feel resentment toward and rejection by their hosts.

Although this reaction is tem­ porary, Moscow knows how to exploit its occurrence, to isolate them psychologically from and to hinder any possibility of

We have to be ready for the situation regarding the coro­ navirus to get worse in Estonia before it will get bet­ ter, Prime Minister Jüri Ratas said in a video address broad­ cast by ERR, which follows.

As of right now (March 23), we have gathered samples from more than three and a half thou­ sand people and have identified more than three hundred in­ fected.

In reality, there are more people carrying the virus than there are people who have been officially diagnosed. Many people have yet to become ­ symptomatic and others with mild symptoms might not sus­ pect the coronavirus. At the same time, they might inadver­ tently carry the virus on to peo­ ple they are in contact with.

The harsh experiences of other countries also prove that a calmer period can quickly be followed by a sharp increase in infected people. We have to be ready for the spread of corona­ virus to get worse in Estonia before it will get better. Only on Saturday we received sad news that the COVID-19 virus has claimed a life in both Lithuania and Finland.

This is why we must con­

Foreign ministry: Stranded Estonians should head towards Europe, avoid USA ERR (as of March 24, 2020) As many countries around the world have closed their air­ space, foreign minister Urmas Reinsalu (Isamaa) noted that people who are trying to get home from non-EU countries should head towards Europe as there it’s easier to find flights home.

According to Reinsalu, around 2,400 people needing help getting back to Estonia have ­ consulted the ministry since the start of the crisis.

“There are now less people stranded but the cases have be­

sider our behaviour at all times and act with caution every day, at all times. Most importantly, we have to protect the elderly and chronically ill. For them, the virus is most dangerous.

Let us help our loved ones in at-risk groups, so they can safely stay at home until the situation improves. At the same time we have to eliminate the possibility of us transmitting the infection in their homes, in nursing homes, in hospitals.

We have significantly exten­ ded the capabilities of carrying out coronavirus tests across Estonia. It is still necessary to focus on people who are most at risk; however, it is possible to test people of any age if their family doctor deems testing necessary.

Let us preserve the health of ourselves and of others. People must stay at home and contact their family doctors in case of medical problems or symptoms of respiratory illness. In cases of serious illness, emergency services must be called imme­ diately.

Now is not the time for any social life, as it is necessary to interact with as few people as possible for the sake of our health. A safe distance should be kept with others in public transport and on streets, moving

about in natural surrounds or in stores. It is also important to observe the rules of hygiene and to listen to healthcare pro­ fessionals.

Staying inside for days and weeks at a time can understand­ ably be burdensome, but it is absolutely necessary in order to protect the health and life of ourselves and our loved ones.

The emergency situation with its restrictions on travel­ ling and moving has dealt a ma­ jor blow to the economies of both Estonia and Europe and will affect many people and companies.

We do not have much proven knowledge in this current situa­ tion and that is why, for both individual people and for the state, it is better to be safe than sorry. It is better to overreact than to be careless. It is better to restrict our behaviour exces­ sively than not enough. By do­ ing this, we can overcome the disease together.

The government and the Estonian authorities are giving their all to provide the neces­ sary information, instructions and a sense of security to all.

Medical staff, caregivers, social workers, police officers, border guards and others are working hard to ensure our health and safety.

come more complex, because people are stranded in different countries around the world,” Reinsalu said. The most dif­ ficult cases are in Thailand, Indonesia and Nepal.

Around 7,100 people have called the foreign ministry’s emergency number since March 14. In addition, the ministry has been contacted by e-mail and on Facebook. Around 8,000 people or more have been con­ sulted in ten days, foreign ministry’s communications ad­ ­ viser Pia Kuusik told ERR’s online news in Estonian on ­ Tuesday.

“2,400 people needed more specific assistance. For around 1,600 people, a solution has been found,” Kuusik said.

The authorities are aware of 240 Estonians who are stranded

in 44 different countries.

According to Reinsalu, Estonia is cooperating with other EU states to bring them back, re­ calling that the state will not ­reimburse their travel expenses.

More people borrowing from National Library during emergency situation ERR, March 2020

Under normal circumstances, readers borrow a daily average More books than usual were of 143 books from the National borrowed from the National Library. Last Monday, when the Library (Rahvusraama­tu­ko­ library reopened its doors for gu) during the first week of the first time after the emergen­ the emergency situation re­ ­ cy situation was declared, nearly gardless of the reading rooms two and a half times as many being closed.

(339) books were borrowed in a day.

The closure of reading rooms Russians adopting the ideology of their host country. The use of has not decreased people’s desire for information. The expat organizations is to create ­ a nostalgic, patriotic milieu and National Library has seen a keep the new Russian immi­ sudden increase of registrations grants emotionally attached to with 714 new readers through the first three weeks of March, the country they left.

(to be continued) slightly more than through the LAAS LEIVAT whole month of March last

The minister noted that peo­ ple should head towards Europe as there it’s easier to find flights home. People stranded in Southern and Central America should, however, avoid trying to fly back to Estonia through USA. “Cooperation with the Uni­ ted States has been rendered more difficult due to severe ­restrictions on border crossings.

That is why we recommend Estonian citizens to find a flight route that will take them through other destinations,” Kuusik added.

year. Around 400 people regis­ tered as readers online during the first week of the emergency situation.

Books can still be borrowed from the National Library either via e-catalogue ESTER or by contacting the library directly.

Ordered books can be received from the foyer of the library (the orders are divided based on the user’s last name and the alphabet) or from the Book ­ Dispenser (outside of the library, next to the main en­ ­ trance). All books borrowed ­already will have a new return date on May 5.

ESTONIAN LIFE

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

We The Nordic

Uusberg’s “talveohtul” and shared Estonian proverbs “vana­ sonad” to all of the attendees.

On February 21, 2020, “We Throughout the night every­ The Nordic” was held at The one was musically entertained Cotton Factory in Hamilton. by the endearing Laululinnud The evening event was the Merike and Helmi Hess, who first of its kind, a partnership sang very carefully selected and between The Cotton Factory beautiful Estonian songs, Tor and Hamilton Estonian Lukasik-Foss, a local artist who So­ ciety that built upon past completed a four week resi­ collaborations including Es­ ­ dency at Tallinn Art Hall in tonian Music Week events and 2018, and by Norman Rein­ the Ambassador’s reception tamm, who played Estonian last fall. compositions that were heard One of the beautiful things for the first time in addition about Estonian culture in to some classics. Aerial perfor­ Canada is that in some ways, it mances on ropes and silks were is almost more traditional than also featured, adding a bit of in Eesti itself (beginning with homage to our love for gymnas­ the language, as I was quickly tics. reminded on my first trip back No Estonian event would be at 16 and my cousin asked complete without fantastic food. “miks sa räägid nagu vana Our first wish putting this event mutt?”) and the organizing together was to secure Paul committee was seeking a way Lillakas as featured chef, sharing to capture how everything old is his cooking skills and conta­ new again, starting at the roots. gious energy. Paul demonstrated There was much discussion a deconstructed rosolje, which about the name of the event, but was delicious and a great it was simply a focus on our ­ example of using time tested Pohjamaalane identity, the part food combinations we know of us that enjoys sauna, spirits, and love and presenting them in song, and celebration in the a surprising and beautiful way. snowy slow days of winter.

Paul’s feature dish was comple­ Estonian flags and a smiling mented by an assortment of “tere” from Sten Puust greeted ­kulmlaud staples by local caterer you upon arrival, who was Jonny Blonde, whose kapsa ja ­operating the classic old freight liha dish reminded some of a elevator that took you to the top delicious concoction their va­ floor and back throughout the naema used to make. Others evening. The hall was amazing­ had never tasted it before and ly cozy with a large, bare tree were excited to discover a new hung in the middle, reminding combination of our staple foods us of our Nordic roots theme.

– another example of old be­ The evening was a relaxed coming new.

Of course, no Estonian event and casual affair designed for out vodka, so socializing and grazing, guided is complete with­ throughout by Leila Hess, Pre­ our organizing committee put sident of the Hamilton Estonian together a flight of vodkas for Society. She provided detailed those willing to expand their commentary about the historical vodka horizons. The clear-cut context of the night while intro­ winner for taste was Poorioo ducing the evening entertain­ Vodka, a s­urprise unknown that ment, starting with the dramatic easily defeated Viru Valge and maa (along with the entrance of the Proverb Spirit Saare­ “Vanasona Vaim” and forest non-Estonian brands) in a land­ creatures on stilts! They slowly slide ­victory. moved among the crowd to Part We were lucky to have the

(l-r): Tuuli Hess, Anita Saar, Ilze Williamson

use of large displays of hun­ dreds of pictures and articles of past Estonian events and cele­ brations in Hamilton, delighting many who found pictures of family members they had never seen, or reading about people from the past and crossing names that had been forgotten.

There was also silent auction items donated by wonderfully talented Estonian artists and craftsmen, including Kai Ei­ chen­baum (pottery), Evi Pertens (Estonian jewelry), Mari Kim­

awarded a scholarship each year around Estonian Independence Day. This year’s recipient was Max Bowder, who accepted the award in person and shared his experience in journalism studies thus far. The Hamilton Estonian Society has handed out over 40 scholarships and is very proud to support our smartest and brightest as they make their mark on the world and our community.

The organizing committee was grateful to the support from The Cotton Factory and our event organizer, Annette, for delivering on our ambitious ­ ­attempt at something unknown.

The Hamilton Estonian Society has a wonderful 70-plus year history of putting on incredible events and celebrating our heri­ tage, and is looking forward to nurturing the roots Estonians have put down in Hamilton.

This evening was also a special night for our main sponsor, Northern Birch Credit Union, as we were able to meet members of the new Hamilton Branch and launch the new website and brand with our local Hamilton and Latvian friends. Thank you for the generous financial ­support!

ANNELI THOMSON

We are here to help While the Ontario govern­ ment has declared a state of emergency and is closing all non-essential businesses, we want you to know that credit unions have been declared an essential service that will ­continue to operate.

We are committed to helping our members get through this difficult time. We are ready to support you and discuss options to help reduce financial stress caused by the current environ­ ment. Every situation is dif­ ferent, so please reach out to us.

We are here to help.

Branch Visits We ask that you do your part in helping ensure a safe and healthy environment and “plank the curve” by staying at home and completing as much of your banking as you can remotely. As much as we like to see you, we ask that you visit a branch only for urgent or essential matters that can­ not be completed online, at an ATM or by phone with one of our staff members.

We continue to follow government and public health ­ guidelines and encourage all our members to do the same.

Please call us before visiting a branch, as we have remote ­alternatives to almost all your banking needs.

We recently reduced our branch hours. Please visit our website to see a full listing.

We encourage you to continue to monitor our website for all up-to-date information.

Ways to Bank

Kristiina Aasa, Anneli Thomson, Krista Alexopoulos, Lisa Sepp, Kairi West, Leila Hess

sto (decorative gnomes), Hali Puust (painting), and KEW Wineries (which is owned by Estonians – make them a stop on your next wine tour!).

At 8:00 pm, the same time that Estonia declared its inde­ pendence in Pärnu 102 years ago, sparklers lit the room and the crowd sang “Eestlane olen, ja eestlaseks jään”.

In keeping with Hamilton Estonian Society tradition, an Estonian local post-secondary student is recognized and

9

Now is a great time to get set up with remote banking ­options. If you are not currently set up, we can help you get a

debit card or online access over the phone. Call us today.

Mobile Banking App

ATM closest to you.

The Northern Birch Credit Union mobile banking app is available for both Android & Apple devices. It gives you access to your accounts from ­ the palm of your hand. You can deposit cheques, send and receive Interac e-Transfers and ­ do almost every other type of daily banking activity. Search for it in your app store today.

Other transactions

Online Banking

Your deposits are insured up to $250,000 automatically by the Deposit Insurance Cor­ poration of Ontario (DICO), if they are held outside a re­ gistered plan. That’s $150,000 more than the big banks offer.

Coverage is unlimited if the investment is in a registered ­ product (RRSP, RRIF, TFSA).

Online banking is a great r­ emote banking alternative, allowing you access to your ­ accounts immediately online. ­ Pay bills, schedule transfers, ­order cheques, create stop pay­ ments, and much more. If you’re not already set up, we are happy to do so for you over the phone. Just give us a call in-branch at 416-465-4659 for ­ the Estonian House branch and 416-922-2551 for the Latvian Canadian Cultural Centre branch.

Maybe you need to send a wire transfer or make a deposit to your registered investment plan. Please call us before visit­ ing the branch, as we have many procedures in place to help you achieve your banking remotely.

Your Money is Protected

Healthy Environment

Many of the transactions you typically make in person can be done over the phone. Call our in-branch team today to check your balances, pay bills, trans­ fer between accounts, order cheques and more. Give us a call with any questions or ­concerns you may have.

We are adapting every day.

Our front-line staff continue to be there for you, but we conti­ nue to ask you to limit your i­ ­ nteractions to phone calls, emails and other remote options.

If you need to visit a branch, please only do so if you are in good health and are not ex­ periencing any symptoms. If you have travelled outside of the country or have been in contact with others who have, please call us instead – there’s lots of ways we can help.

Debit Card

We’re here for you

Our debit cards give you a­ccess to thousands of sur­ charge-free ATMs Canada-wide.

Visit an ATM to deposit or withdraw cash, deposit cheques, make transfers and more. Visit our website to find a no-fee

We continue to be here to o­ffer the banking services you expect and the flexibility you need. We will get through this together. Thank you for your continued support and co­ operation.

Over the Phone

10

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

Tartu College from Concept to Reality – Vision, Opportunity and Risk Tartu College (TC) started its first full year of operation as a student residence in Sep­ tem­ber 1970. Its location was ideal for students to be close to the downtown campus of the University of Toronto. The building was made possible by the Federal Government’s po­­ licy of promoting and increas­ ing higher education in Cana­ da, which necessitated in­ ­ creased student living spaces.

Central Housing & Mortgage Corporation [CMHC, now Cana­da Mortgage and Housing Cor­ poration] supported the building of student residences by offering CMHC 50 year mortgages for 90% of the con­ struction cost of these build­ ings. Tampold Wells Architects and their sister organization Student Manage­ ment Services Ltd. (whose President was Elmar Tampõld) used this op­ portunity to plan and build nu­ merous such buildings across Eastern Canada. They included student residen­ces at university campuses in Ottawa, Frederic­ ton, Moncton, Halifax, Waterloo and Toronto.

Their experience and know­ ledge with the student housing market encouraged Elmar Tampõld to propose the con­ struction of a high-rise student residence to his fraternity Korp!

Sakala and subsequently to ­other Estonian fraternities which could also serve as a common home for all. The fraternities had recently lost their leased konvendi maja at 42 Bedford Avenue in the Annex. To show this to be more than a concep­ tual plan, and with considerable foresight, Elmar Tampõld pre­purchased (with an Option to Buy) a building in 1965 at the corner of Bloor St. W. and Madison Avenue (310 Bloor Street West) from its owner, Dr. Herbert Bowen.

In 1967, discussions began in earnest amongst Eesti Korporat­ sioon Liit (EKL) members to plan out the requirements for a shared home, an ühismaja, for all of the Estonian academic fraternities, sororities and so­ cieties active in Toronto. As a first step, Tartu College was ­legally established as a Not for Profit Corporation by the Pro­ vince of Ontario on November 8, 1967. The founding Directors of TC met in November 1967 and authorized issuing $400,000 of Series A Debentures yielding 7% per annum (each valued at $400) maturing on Dec. 1, 1997.

These funds were intended as the basis for securing the CMHC mortgage to construct the building. In addition, they made the decision to also pur­ chase the neighbouring lot at 302 Bloor St. W. to increase the size of the potential develop­ ment on the site. The two lots were purchased for a total of $450,000 and make up the ­current TC site.

Student Management Ser­ vices paid for the 310 Bloor St. W. lot with a $50,000 down

payment. The balance of the purchased cost was paid for with a 2 year vendor-take-back (VTB) mortgage at a 7% interest rate. The 302 Bloor St. W. lot was paid for with a $15,000 down payment and the remain­ der secured with a 3 year VTB mortgage at 7% interest. This downpayment was made pos­ sible by three $5,000 loans taken out by Edmund Waldin, ­ Tõnis Laar and Johannes Paha­ pill, all Directors of Tartu College.

On April 23, 1968, CMHC agreed to make a loan under the National Housing Act, to finance the construction of this student housing project at 302 and 310 Bloor W. There were however numerous conditions to fulfill.

The first mortgage was to be the lesser of $3.011 M or 90% of the construction cost, repay­ able over 50 years, at 67/8 % interest per annum. As condi­ tions for this loan, CMHC would have to approve the working drawings and specifications for the building, construction super­ vision would need to be carried out by a qualified architect or engineer, and there would be a 15% holdback on the value of the work completed “until the project has been fully completed and the statutory period for the filing of mechanics liens has ­expired”. The final cost of the project required certification by an auditor, approved by the CMHC and supported by other data as CMHC would require.

In addition, CMHC’s commit­ ment would cease if their conditions were not met or if ­ construction of the project did not start within six months from the date of their approval letter.

Development continued quick­ ly and numerous agreements needed to be completed for the required approvals and before construction could begin. The City of Toronto demanded 112 parking spaces for this develop­ ment as per their planning by-laws. This required lengthy ­ negotiations with the Toronto ­ Transit Committee (TTC) and Metropolitan Toronto. The only way to provide such a solution was to build underground park­ ing and supplement the parking requirement with outdoor park­ ing on the vacant TTC right-ofway land, beside TC. This is now the site for the new Inter­ national Estonian Centre.

The City’s Committee of Adjustment approval for ‘minor variances’ was received on September 30, 1968. It provided for ‘the number of motor ­vehicle parking spaces required by by-law to be provided and maintained in conjunction with the use of the subject parcel of land as an apartment-hotel’.

[The City had no proper zoning definition for student residences

and thus TC was classified as an apartment hotel]. The Muni­ cipality of Metropolitan Toronto gave TC a lease on the parking lot property for 31 years, with a further 31 year option, to allow TC to have the required parking demanded by the City of To­ ronto. This lease between Metro Toronto and Tartu College was signed on September 13, 1968.

In addition, letters of appro­ val and concurrence were re­ quired from the University of Toronto and the Ontario Govern­ ment prior to any CMHC fund­ ing approval. As well, numerous meetings with the City took place, drawings and specifica­ tions needed to be completed, a detailed construction budget was established for submission to the CMHC, a Committee of Adjustment hearing needed to be held and much more. The project was progressing rapidly in the second half of 1968. The building permit application was filed on June 28, 1968 and the demolition of the houses at 302 and 310 Bloor Street W. was begun. A stipulated sum con­ struction contract was signed with AG Murphy Construction Ltd. Issues arose related to the building permit application. TC was forced to ask for an exemp­ tion to their application when a new by-law was passed after the building permit submission to the City. This by-law would have necessitated a complete ­redesign of the structure and a reapplication for a revised CMHC mortgage. The exemp­ tion was granted with the pro­ viso that an indemnity agree­ ment was entered into. This Indemnity Agreement was signed by the City of Toronto and Elmar Tampõld personally who had to enter into a Line of Credit with the Bank of Mont­ real (BMO) for $150,000.

At the time TC did not have the financial wherewithal to sign such an indemnity, which read “That he will indemnify and save harmless the City and the Commissioner from and against any liability for damages, loss, costs or expenses, incurred by any reason of or in any way arising out of the issuing by the Commissioner to the Owner or to Tartu College of a building permit...” Without this indem­ nity and without the 112 park­ ing spaces, a building permit would not have been issued.

At their October TC Board meeting, the building plans were amended with an increase in construction costs of $130,000 and a corresponding increase in their first mortgage with CMHC. This was mainly due to the addition of the G Floor (the ­ semi-buried floor where the Estonian fraternities and so­ cieties are based) to the scope of the project.

By year end, a building per­ mit had been issued, the two building lots 302 and 310 Bloor St. W. were transferred to Tartu College from SMS (for the sum

Nr. 12

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Krista Poolsaar Krista Poolsaar is one of 7 exceptional Canadian-Estonian youth to be granted a 2019 EFC Scholarship. Krista Pool­ saar is currently in the 3rd year of a Mechanical Engineering degree at Ryerson University in Toronto. Growing up in the Toronto Estonian community, Krista attended Estonian school and girl guides. She also volunteered as a guide leader and was a camp co-director at Kotkajärve this past summer.

On being Estonian: “Being Estonian means having a com­ munity of people with a similar back­ ground to connect with. It is almost like an extreme­ly extend­ ed family. Eesti is a small player in a large world, but I see the contribution Estonians make beyond their small size … [also] demonstrating our collective pride in our culture.

Staying strong and c­onfident in our traditions and accom­ plishments makes us relevant and provides a sense of identity and pride for me ­personally and contributes to a better world in general.”

On the role of EFC: “EFC is important to the community because it helps provide the necessary resources to maintain our community. With­out the means to organize cultural events and otherwise f­oster important connections, we would be less connected to our heritage and people. By raising the funds and coordi­nating expertise, especially for Eesti Kool, Jõekääru, and Seed­rioru, [as well as] koorid and Kungla, the Foundation…helps carry on traditions [and] makes sure that we will have a strong future here in Canada.”

••• Thanks to the generosity of our donors, Estonian Foun­dation of Canada has granted over 130 scholarships to Cana­dianEstonian youth since 2003. See www.estonianfoundation.ca for details on eligibility and ­application dates or to make a donation to help support youth in our community.

No Estonian basketball champion declared for the first time since 1942 ERR, March 2020 Due to the emergency situa­ tion caused by the corona­ virus outbreak, the Estonian Basketball Association has decided to cancel all national championships. The associa­ tion will not name a cham­ pion this year for the first time since 1942.

“In basketball, the winner is determined by the tournament ranking system. As most Esto­ nian leagues did not make it to the decisive phase due to the coronavirus outbreak, we deemed it logical to not declare any national champions this year,” general secretary Keio Kuhi explained in a press state­ ment.

The association did, how­ ever, approve the ranking lists of regular seasons. “We took into account points collected if

of $2 on Dec. 12, 1968 plus the outstanding mortgages on the properties). The homes on these lots were demolished and con­ struction of a new student residence building started. The ­ problems had only begun.

(To be continued)

JAAN MERI (The President and Chair of the Board of Directors for Tartu College during the past 11 years.)

the same amount of games were played, then head-to-head matches and lastly, winning percentage if teams finished on a different number of games,” Kuhi added.

The general classification of men’s national champion­ ship: 1. BC Kalev/Cramo, 2.

Avis Utilitas Rapla, 3. Pärnu Sadam, 4. Tartu Ülikool, 5.

Rakvere Tarvas, 6. Tallinna Kalev/TLÜ, 7. TalTech.

The general classification of women’s national cham­ pionship: 1. Tallinna Ülikool, 2. Tartu Ülikool/Kalev, 3. G4S Noorteliiga.

On Monday, Latvian-Esto­ nian Basketball League board also decided to not declare a champion for the 2019/2020 season.

Latvian and Lithuanian bas­ ketball associations have, how­ ever, declared their respective national champions without any play-off games. VEF Riga were crowned champions in Latvia and Zalgiris Kaunas in Lithua­ nia.

Reigning Estonian basketball champion BC Kalev/Cramo confirmed on Friday that their season had ended. One Kalev/ Cramo player has tested posi­ tive for the new coronavirus.

According to the club, he is said to be well and asymp­ tomatic.

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

Opinion

Criticism of the Chinese government’s handling of coronavirus is not racism By wrapping themselves in ethno-nationalist rhetoric, the Chinese Communist Party often claims that a critique of their actions is equivalent to a critique of their people – a tried and true tactic in the authoritarian playbook.

When we criticize the ac­ tions of governments run by autocrats and dictators, like ­ those in Russia and China, we must bear in mind that it is not the citizens who are responsible for their government’s abuse and negligence; they are in fact, the greatest victims of it.

For instance, the Chinese people bear no responsibility for their government’s ille­ gitimate imprisonment of Cana­ dians Michael Kovrig, Michael Spavor and Hussein Celil. It is also the Chinese Communist Party’s (CCP) criminal neg­ ligence that directly contributed to the mass outbreak of COVID-19 in Wuhan, and the ensuing pandemic we face today.

In fact, I very much doubt the families of China’s COVID-19 victims are celebrating their government’s actions today.

When we criticize the ac­ tions of these governments, we must be very specific and accu­ rate in directing our criticism towards those who are in power.

In the case of China, it is the Communist Party that holds ex­ clusive decision-making power, and in Russia, the Putin regime.

In both cases, the people of these nations have no meaning­ ful say in the decision-making process of their governments, and face arrest and imprison­ ment for criticizing them.

By generalizing our disap­ proval and outrage towards the citizens of these regimes, we risk hurting and stigmatizing these communities, and that plays directly into the disinfor­ mation warfare tactics that such regimes are engaged in against the Western world, including accusations of “racism.”

Authoritarian regimes fre­ quently label foreign criticism of their policies as “racist” as a way to delegitimize them and polarize debate. By wrapping themselves in ethno-nationalist rhetoric, these regimes often claim that a critique of their ac­ tions is equivalent to a critique of the people itself; this height­ ens the need to be precise with our language and aware of the propaganda efforts of authori­ tarian regimes. It’s a tried and true tactic in the authoritarian playbook.

China’s former ambassador to Canada, Lu Shaye, accused the Canadian government of “white supremacy” last year, when Canada demanded the re­

Montreal news

congregation is to be celebrat­ ing this anniversary.

Tiiu Põldma

It’s been a busy time at the church with multiple activities in February, among them the Montreal Estonian Society an­ nual general meeting on Feb­ ruary 9th. Then on February 16th the St. Michael’s Finnish congregation welcomed Pastor Mira Salmelainen as their new pastor. The installation service was performed by Dean Jim Slack on behalf of Bishop Pryse.

Marcus Kolga, Maclean’s, March 2020

In a few words prior to the annual general meeting at the luncheon commemorating the 71st anniversary of the church, Tiiu Põldma recalled that since its inception in 1949, the Montreal Estonian church has been the founda­ tion of the Estonian commu­ nity life in Montreal. Pastor Karl Raudsepp moved the congregation to its current premises in 1952 and the halls of the church have been the community centre ever since.

She mentioned how proud the

This was followed by the Estonian Church Council instal­ lation and EV102 celebrations on February 23, 2020.

11

lease of its citizens who had been arbitrarily detained in China, in retaliation after Canada complied with a U.S. extradition request for Huawei CEO Meng Wanzhou.

Last week, the E.U. pub­ lished a report that warned Vladimir Putin is seeking to use the COVID-19 pandemic to de­ stabilize Western nations and undermine our alliances. The report states that the Russian government’s cynical disinfor­ mation attack is designed to “aggravate the public health ­crisis in Western countries, spe­ cifically by undermining public trust in national health care sys­ tems, thus preventing an effec­ tive response to the outbreak.”

In the apparent absence of any evidence that would dis­ prove the E.U. claim, Kremlin spokesman Dmitry Pskov ac­ cused the E.U. of “Russo­ phobia” in an effort to intimi­ date European policy-makers, critics and media into silence.

The same tactic has been used by the Russian govern­ ment to discredit Canadian political leaders, like Chrystia ­ Freeland, whose Ukrainian background has been cited as tainting her judgment. Putin critics, like myself, have also been labelled “Russophobic” for advocating for Canadian Magnitsky human rights legisla­ tion, a law that was lauded as the most pro-Russian measure that any Western government could take, according to assassi­ nated Russian pro-democracy opposition leader, Boris Nemt­ sov.

Yet the concerns of Cana­ dians who are worried about ethnic communities being stig­

matized by the global pandemic must not be dismissed either. As the Washington Post’s Josh Rogin has pointed out, Presi­ dent Trump’s recent reference to COVID-19 being a “Chinese virus” is “simplistic but techni­ cally accurate,” and plays into the hands of Chinese Com­mu­ nist Party propagandists, who in turn use this to provoke anti­Trump and anti-Western senti­ ments.

Leading U.S.-based Chinese human rights activist Jianli Yang told me that he “may not like the term ‘Chinese virus’ that President Trump has been using in the past few days,” but he doesn’t believe “it is intended by him for any racist meaning.”

He believes that Trump was using the term to counter the ­ Chinese government’s attempts to “divert responsibility for its mishandling of the outbreak which has resulted in this global pandemic.”

Yang believes that “there should be and must be a moment when all, victimized ­ ­individuals and countries, come together to hold the CCP re­ gime accountable.”

Here in Canada, we can be fair­ ly certain that our govern­ ments’ response to the COVID-19 pandemic, at all three levels of government, have been shaped by our sensi­ tivity to potential accusations of racism by Chinese government propaganda. Why else did Canada refrain from limiting travel from Hubei and China, only to close off virtually all foreign travel mere weeks later?

Canada is not alone in facing such foul accusations.

In Sweden, a former, long­-

serving Swedish MP, Gunnar Hökmark, wrote in a recent opinion piece that “China’s leaders should apologize to the world for epidemics coming from China because of the dic­ tatorship’s failure to address food safety, animal standards, and because its repression of truth and the freedom of its own citizens.” China’s ambassa­ dor to Sweden Gui Congyou condemned the statement and accused Hökmark of “stigmatiz­ ing” China. China’s ambassador also went on to criticize Hök­ mark, his colleague Patrik Oksanen and their think tank, the Stockholm Free World Forum, for being part of an “anti-China political machine” ­ and for “attacking, slandering and stigmatizing China.”

On Sunday, February 23rd the Montreal Estonian commu­ nity celebrated the 102nd anni­ versary of Estonian Indepen­ dence. That same weekend the previous evening, the Montreal Estonian Society celebrated with the showing of the movie Tõde ja Õigus. The Sunday fes­ tivities began with a church ser­ vice also commemorating the installation of the Montreal Estonian church Council. After the service, the Estonian hymn was sung and a luncheon served. Festivities included ­poetry readings by Hille Viires and some remarks by Tiiu Põldma.

Estonian enjoying success as actress in China

s­ituation, it’s better to be with family,” she said.

Smirnova is keeping a close eye on the news in China, and noted that compared to a few months ago, the situation there has changed significantly. “The key is that people stayed home and didn’t go anywhere,” she said. “They only went if they needed to buy groceries or ­medicine.”

She highlighted that in China, we being more impor­ tant than I is a prevalent way of thought. “As we can see, these measures worked, and the num­ ber of new cases in China is low,” she said.

Despite the ongoing pande­ mic, however, Smirnova is con­ tinuing to receive offers for new work. “Everything is almost back to normal already,” she highlighted.

ERR, March 2020 Estonian Anita Smirnova traveled from China back to her home country right before the coronavirus crisis broke, and is happy she can spend time right now with her loved ones. She has exciting work waiting for her when she returns to China, however, where she is working as a ­successful actress.

“The Madhouse,” “The Siege,” “Little Devil,” “Inter­ national Manhunt” and “Shang­ hai Dream” are just some examples of movies Smirnova ­ has acted in, ETV Sunday morning program “Hommik Anuga” reported.

“That’s what an actor’s life is like – you have to wait for the next project, and it may be four months from now,” Smirnova said, noting that it hasn’t been difficult for her to be in Estonia for four months. “I’m used to it – how to keep busy when I’m not filming.”

Rather, she was happy she managed to be able to return to Estonia in December. “I miss work, of course, and I’d like to be filming, but in a difficult

Canadians and our govern­ ment must take great care to avoid generalizations that risk stigmatizing Canadians of Chinese heritage, or any other community, whose governments engage in similar repressive be­ haviour, including the Russian and Iranian regimes. However, we must also be alert to regime propagandists who seek to dismiss and silence legitimate ­ criticism of their actions when they smear critics with false ­accusations of “racism.”

As Jianli Yang underlined for me, “the Chinese Communist regime is not justified in accus­ ing anyone of racism, who criti­ cize its early-stage covering up of the COVID-19 outbreak, and the latest information (dis­ information) war against other countries.”

I am interested in purchasing Estonian art that was created prior to WW II. Artists of interest include: Ants Laikmaa, Eerik Haa­ mer, Konrad Mägi, Oskar Kallis and Eduard Wiiralt.

If you wish to discuss a possible sale, please write to me at laurihillar@gmail.com or Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9.

12

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

Nr. 12

Nädala portree

Jüri Puusaag: pool sajandit pastorina kahes ühiskonnas „Ärme teeme sellest mingit juubelijuttu,“ arvab Toronto Baptisti Koguduse pastor Jüri Puusaag, kui heal meelel Eesti Elu toimetusse intervjuule tuleb. (On veel aeg, kus elu kulges tavapärases rütmis.)

Ometi – ei saa üle ega ümber, et lugupeetud pastoril, kes on imetlemisväärselt heas vormis ja ülimalt nooruslik, on selle kuu lõpus tulemas 80. a juubel. Juubelitest räägime küll, aga ta hea meelega rõhutab hoopis teisi ümmar­ gusi tähtpäevi ja numbreid, mis tema elus olulist rolli mänginud.

Pastor on otsustanud, et käes­oleva aasta juunis paneb ta ­ameti maha. Sest on seda tööd teinud juba pikka aega ja nüüd on ehk aeg ka pensionipõlve pidada, samuti pikemalt Eestis ­

Jüri Puusaag Torontos 2020.a.

viibida, kus elab tema poja pere, kellega just väga tihti kah­ juks ei kohtu. On olnud ka lausa Eestisse kolimise mõtteid, aga elukogenud inimesena teab ta, et sealse eluga taasharjumine oleks ehk tema vanuses keeru­ line protsess. Seda enam, et tütre pere, kellega väga lähe­ dane side, asub Kanadas.

Seetõttu plaanibki Jüri hakata nüüd käima kahe maa vahet ja viibima Eestis pikemaid pe­ rioode, mitte ainult mõne näda­ la kaupa.

Kahjuks tuleb tal reisida ük­ sinda, sest armastatud abikaasa Elle – kauaaegne ja unustamatu Eesti Elu peatoimetaja – lahkus siitilmast kolm aastat tagasi. „Abielu on, kui kaks inimest teevad midagi koos. Meil oli ­ väga hea koostöö.“ Nad tut­ vusid aastal 1967, üheks, mis neid sidus, oli usk. Esmakordne kohtumine toimus Tallinnas Vilde ausamba juures, kui Jüri oli julgenud Elle, keda ta varem teadis, välja kutsuda juriidi­ liseks nõuandjaks. Elle töötas sel ajal notarina. Kuue kuu pärast nad kihlusid ja järgnes abiellumine 1968.a.

Tänavu jaanuaris täitus 30 aastat päevast, kui Jüri Puusaag perega Eestist Torontosse saa­ bus ja baptistikoguduses pasto­ rina tööle asus. Ta tuli, et hoida eestikeelset kogudust, kuna juba enne 1990.a. oli märke, et eesti­ keelne tegevus võib ühel hetkel hääbuma hakata. Nii nägi ta peatselt, et kogudus ainult

Billy Graham Tallinna Kalju koguduses 1984.a.

Puusaagi pere Torontos eelmisel sajandil.

Toronto EBK 70. juubel 2019.a.

Tallinna Kalju koguduse noortekoor 1987.a.

e­estikeelsena ei püsi, ning tuli teha reform, muutes koguduse tegevuse kakskeelseks. „Et kee­ gi ei peaks kogudusest keele pärast lahkuma. Juba 30 aastat on meil olnud jumalateenistus­ tel sünkroontõlge eesti keelest inglise keelde. Igaüks võib sõna võtta selles keeles, mis talle mugavam.“ Nende koguduse tugevus ongi olnud see, et seal käivad regulaarselt ka noored ja eesti keele korraliku oskuse tõttu ei jää midagi kirikus neil arusaa­ matuks. Toimub nii noortetöö kui muusikaline tegevus ja väga tugev on just see perekondlik järjepidevus, mis nende kogu­ dust iseloomustab. Eks tegevus ole muidugi kahanenud nagu mujalgi: Jüri Puusaagi meenutu­ sel oli varasematel aegadel kiri­ kus igal pühapäeval ikka 100120 inimest, nüüd aga mõne­ kümne ringis. „1991. aastal lõppes eestlaste pagulus, kuigi mõneti taheti ­elada edasi pagulasmentaliteedi­ ga,“ räägib pastor. „Nüüd aga oleme seisus, kus peame taas minema ükskeelseks – inglis­ keelseks. Sest kirikus pole mõ­ tet käia, kui seal ei räägita sinu südame keeles. Aasta tagasi tegin teatavaks oma pensioni­ ­ lemineku. Kogudus otsustas proovida ühe aasta Eestist kut­ sutud ajutise pastoriga. Uue ­otsuse teeme aasta pärast.“ Jüri ise tuli algul ajutise pas­ torina üheks aastaks, siis piken­ dati seda viie aasta peale, siis eluaegseks. Nüüd on täitunud kolm aastakümmet pastoritööd ja Kanada elu. Tema elupagasis on kogemus nii nõukogude­aegsest kui vaba maailma kiri­ kuelust, kuna Kanadasse saabus ta Eestist, kus tollal oli veel nõukogude okupatsioon, milli­

sel ajal temast pastor sai. Ta räägib avameelselt, kuidas see juhtus.

Erialalt on Jüri Puusaag ­auto­maatikainsener, lõpetanud tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänane Tallinna Teh­ nikaülikool); töötas ka mitmeid aastaid sellel erialal. Ta oli kristlane ega varjanudki seda, kuigi ametlikult ju usku justkui ei eksiteerinud ja kirikus käisid vaid vähesed. 1968. aastal, kui ta Ellega abiellus, tuli aga töi­ sesse ellu muudatus. Ka Elle oli kristlane, tema isa oli Kohila Baptisti Koguduse pastor Kaljo Raid. Nende abielu sõlmiti ava­ likult Tallinnas Oleviste kirikus ja sellele järgnesid sündmused, mida ei osatud oodata. Jüri kao­ tas usulistel põhjustel töökoha spetsiaalses konstrueerimis­bü­ roos, järgnes teise asutusse minek; kuna aga noortel Tallin­ nas elamist polnud, läksid nad elama Kohilasse Elle vanemate juurde. Sündisid lapsed Koit ja Kaire. Jüri käis Tallinna vahet päevatööl, aga tänu äiale sai ­temast Kohila koguduse noorte­ pastor. 1975. a. said nad korteri Tallinnasse. Tallinna Kalju Baptisti Kogudus, mis asus Tallinnas Kalamajas Kalju täna­ val, tegi talle kolm aastat hiljem ettepaneku tulla sinna pastoriks.

Jüri võttis koha vastu. Nagu ta kinnitab, oli see üks Eesti tugevamaid baptistikogudusi ja ­ talle anti täiesti vabad käed tegutsemiseks. Peatselt jättis ta ­ inseneritöö ja asus täisajaliselt kogudusse tööle. Aga nagu ta ütleb, on inseneriharidus olnud talle alati abiks ja isegi mõnes mõttes eeliseks, samuti noorus: „Olin 60ndate põlvkond Eesti kirikuelus. Poliitikasse oli sa­ muti astunud nn. 60ndate põlv­ kond, kes oli väga reformi­

meelne poliitikas.“ „Olen näinud usuelu kahte poolt. Kristlus peab elama mõ­ lemas ühiskonnas. Mida rohkem survestatakse, seda tugevamaks see läheb,“ räägib ta usuelust nii Nõukogude Liidu perioodil kui vabas maailmas, mida tal õnnestus juba 1980. a. kogeda.

Aasta pärast Jüri pastoriame­ tisse astumist külastas Eestit suur Ameerika baptistide dele­ gatsioon. Jüriga tutvudes ja tema jutlusi kuulates öelnud nad: „Me tahaks selle poisi kolmeks aastaks koos perega ­ USAsse viia!“ Tollastes oludes see plaan aga läbi ei läinud.

Kuid baptistid üle maailma käisid siiski ka nõukogude ­perioodil omavahel tihedalt läbi, seega olid kontaktid ka Koduja Välis-Eesti baptistikoguduste vahel.

Toronto Eesti Baptisti Kogu­ duse pastor Kaljo Raid (Elle isa nimekaim) tegi Jürile ette­ paneku tulla end teoloogiliselt täiendama Torontosse, mis ka võimalikuks osutus. Ta osales 1979. a. Torontos eesti baptis­ tide ülemaailmsel konverentsil, millele järgnes üheksakuuline täiendusõpe McMasteri ülikoo­ lis ja kaastöö Toronto Eesti Baptisti Koguduses. Läks siis Eestisse tagasi ja jätkas pas­ toritööd, head suhted Toronto baptistidega säilisid.

1984. a. külastas Nõukogude Liitu USA prominentne vaimu­ lik, kristlik evangelist ja paljude raamatute autor Billy Graham, keda koheldi võimude poolt kui VIP-i. Nelja linna hulgas, mida ta külastas, oli ka Tallinn. Ta kõneles Oleviste ning ka Kalju kirikus ning Jüril oli au olla tema tõlgiks. Nii tekkis uusi sidemeid lääne kristlike organi­ (Järgneb lk. 13)

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

13

MÕTE PÜHAPÄEVAKS praost MART SALUMÄE

Kes kannatab, see kaua elab

Jüri Puusaag…

(Algus lk. 12)

satsioonidega, mis ei tegelenud poliitikaga, samuti võimalus saada vaimulikku kirjandust. „Eriti hinnalised olid üli­ koo­ lidega tegutseva kristliku orga­ nisatsiooni Campus Crusade for Christ kontaktid. Sellegi juht Bill Bright külastas Tallinna ja tõi meile ametlikult sisse evan­ geelse filmi Jesus Christ eesti­ keelse variandi.

Toronto eesti usklikud olid selle valmimisele palju kaasa aidanud eestikeelse teksti sisse­ lugemisel. Billy Graham varus­ tas meid eestikeelsete piiblitega, Bill Bright noortele haritud inimestele sobiva evangeelse õppematerjaliga. Oli igati sobiv aeg alustada aktiivset noorte­ tööd kirikus. Mõndagi sai teha juba perestroika sildi all. Kaa­s­ aegne läänelik evangelism leidis soodsa pinnase eriti üli­ õpilaste ringkonnas. Kogudus hakkas kiiresti noorenema.“ Jüri ise aga tundis end sel ajal juba kesk­ ikka jõudnud pastorina. Võisid olla neile noortele isaks, mitte aga noortejuhiks. „Aeg liikus 1980-ndate aas­ tate lõpupoole, Kalamaja rahvas valis mind Rahvarinde asu­ tamiskonverentsile saadikuks.

Seal sain selgeks, et pastor peab olema kõigile kõigeks ja seetõt­ tu ei tohi ta kuuluda ühtegi parteisse.“ Kiriklik elu arenes Eesti taasiseseisvuse poole lii­ kudes sedavõrd, et paljud hak­ kasid järsku vajama jumalasõna. „Usk sai popiks,“ tõdeb Jüri, kel tuli äkitselt hakata käima ­pidamas jõulujumalateenistusi küll koolides, küll ametiasu­ tustes, mis võrreldes veel paar aastat varasema ajaga tundus ilmvõimatu.

Kui pastor Raid 1988. a.

Toronto Baptisti Kogudusest pensionile läks, kutsuti teda asendama Jüri. Asjaajamine võt­tis veidi aega ning 1990. a. jaanuaris saabus ta koos Ellega Torontosse, esialgse mõttega nii­ siis üheks aastaks, millest tänavu jaanuaris sai 30.

Lapsed – Koit juba ülikoolis ja Kaire keskkoolis, jäid Ees­ tisse kooliaastat lõpetama ja saabusid kevadel järele. Sisse­ elamine läks neil suurepäraselt, nad said õppida soovitud koo­ lides ja erialadel ning omanda­

sid hea hariduse. Abikaasa Elle, kes töötas Eestis notarina ja ­autoriõiguste alal, omandas Ka­ na­ das ajakirjanikuameti, olles hinnatud peatoimetaja nii Vaba ­ Eestlase kui Eesti Elu ajaleh­ tedes, kuni otsustas 2010. a. iga­päevatöölt pensionile minna.

Aga kaastöö tegemist – juht­ kirjade kirjutamist jätkas ta praktiliselt elu lõpuni. „Jah, 30 aastat,“ tõdeb Jüri Puusaag, märkides, et pastorina on ta alati rõhutanud vajadust olla rahvainimene. Ta on eesti üritustel alati oodatud esineja, mida ta heameelega teeb. „Pastor peab olema kõigiga sõber, vaatamata poliitilisele kuuluvusele. Kõik on inimesed.

Pastor ei tohi olla parem- ega vasakpoolne, vaid eelkõige ini­ mene!“ Jüri mõtiskleb ka, et ta on ikka eestlane, mitte väliseest­ lane ega kanadalane, olenemata sellest, kus ta elab. „Aga minust oleks võinud saada ka välis­ eestlane, kui vanemad oleks 1944. a. Eestist põgenenud, mida nad ei teinud,“ räägib ta, jõudes oma pere ja lapsepõlve juurde.

Jüri Puusaag sündis 28. märt­ sil 1940 Tallinnas, kolm kuud enne Eesti Vabariigi lõppu Eesti politseiniku ja teenistuja perre.

Vanemad olid tema sõnul tüü­pi­ lised sekulariseerunud kris­t­la­sed.

1944. a. pärast Tal­ linna pom­ mitamist oli pere Hiiumaal, kust on pärit Jüri ema, seal sündis ka vend Jaan. Kui nõukogude väed Hiiumaale tulid, oli pere vana­ ema maja keldris peidus. Naab­ rid hüüdsid, et maja põleb! Nad põgenesid põlevast majast, kõik aga põles sisse ja maja hävis.

Isa oli veel Tallinnas. Nagu Jürile on räägitud, Vene ohvit­ seri abiga said nad Hiiumaalt Tallinna, kus nad kohtusid isa­ ga; korter oli ära võetud. 1945. a. Jüri sünnipäeval isa enam koju ei tulnud, ta oli arreteeri­ tud tänaval ja suri 1948. a. vangilaagris. Viimane isa kiri ­ vangilaagrist kutsus poegi ela­ ma temast erinevat elu. „See tähendas Jumalaga arvestamist.

Ema ja isa elu Eesti Vabariigi lõpus oli nii hea, et Jumalale ei leidunud seal enam kohta.“ „Kriis oli nii suur, et ema tuli Jumala juurde tagasi,“ räägib Jüri. „Ta astus baptisti­ kogudusse, mis meid igati aitas ja toetas. Ema oli ju nn. rahva­

Paastuaja viies pühapäev on tänavu 29. märtsil ja seab meie ette kannatuste teema kõige laiemas mõttes.

Pühapäeva palve on kiriku käsiraamatus järgmine: Püha Jumal, Sa lasid oma Pojal meie pärast kannatada ja lubasid Ta patuste inimeste kohtus surma mõista, et Ta meie võlakirja oma surmaga jäädavalt risti külge naelutaks. Aita meil Sinu suure armastuse ees vaik­ seks jääda, usus Kristuse ristist kinni haarata ning end Sinu omaks anda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

Aamen!

Vana Testamendi lugemine, Psalm 43:2-5, lõpeb Taaveti lootust sisendavate sõnadega: „Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees?

Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!“ Evangeelium, Luuka 13:3135, toob meie ette Jeesuse tee­ konna Jeruusalemma poole – vastu kannatusele ja ristisur­ male. Leidub neid, kes tulevad teda hoiatama, et kuningas Heroodes tahab teda tappa.

Jeesus aga vastab: „Minge ja ütelge sellele rebasele: Vaata, ma kihutan kurje vaime välja ja teen terveks täna ja homme ning kolmandal päeval jõuan ma kõigega lõpule. Siiski, ma pean rändama veel täna ja hom­ me ja ülehomme, sest ei sobi, et prohvet hukataks mujal kui Jeruusalemmas.“ Kannatusi on praegu palju­ del. Igal maal on hulk inimesi nakatunud senitundmatusse vii­ rustõppe ja kahjuks on ka selle haiguse ohvreid arvukalt eri maades. Suur osa inimkonnast on sulgunud koduseinte vahele ning hädapäraseid väljas liiku­ misi tehes hoiame teiste inimestega sotsiaalset distantsi.

Niisugune isolatsioonis elamine toob endaga kaasa ärevust ja ebamugavusi. Paljud ütlevad, et nad kannatavad selle kõige käes.

Teeme mõttelennu minevik­ ku. Kas näiteks Väägvere pasu­ nakoori mehed, kes 150 aastat tagasi tolmusel maanteel hobu­ vankritega Tartusse esimesele laulupeole logistasid, oleks

o­sanud undki näha, et hubases kodus, kus vesi tuleb kraanist, toiduvaru on külmkapis ja nõu­ sidki peseb masin, istub kord inimene tugitoolis ja väidab, et kannatab, kuna hetkel välja min­ na pole soovitav? Muga­ vused ja ebamugavused on ajas väga muutuvad mõisted. Kan­ natus tähendab aga hoopis mi­ dagi enamat.

Kannatuste pühapäev räägib Jeesuse teekonnast Jeruusalem­ ma poole. Ta teadis, et seal oo­ tab kannatus ja surm. Jeesus oleks võinud jääda nautima kuulsust ja soetada endale mõ­ jukate järgijate hulga. Ta oli pii­ savalt tuntud, et minna tolle ajastu sõnaka prohvetina ja vä­ geva ravitsejana ajalukku. Kuid tal oli oluliselt suurem üles­ anne. Ta ütles: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teeni­ da, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!“ Matteuse 20:28 Mõnegi arvates oli Jeesuse surm mõttetu. Kannatused pole sugugi populaarsed ka meie ajal. Jumaldatakse pigem neid, kes meelelahutust ja lusti paku­ vad. Usk Jumalasse aga riivab raskelt meie enesekesksust.

Esiteks toob usk meid isekuse kõrgustest ligimese kõrvale. Ja isegi mitte samale tasemele, vaid, nagu Jeesus ütleb – kes tahab olla suurem, olgu kõikide teenija. Ja teiseks seab usk meile Kristuses nii täiusliku alandliku teenimise eeskuju, et ­ patusel inimesel pole võimalik seda eales lõpuni järgida. Kol­ mandaks suunab usk meie fookuse maise elu hüvedelt iga­ vese elu väärtustele. Sinna, kus valitseb vaid üks tõde ja õigus – Jumala arm. Usk pakub usku­ jale küllaga tõelist rõõmu, kuid väga vähe meelelahutust.

25. märtsil oli paastumaar­ japäev, mil mälestati taas 1949. a. suurküüditamise ohvreid. See ajalooline katsumus puudutas kogu meie väikeset rahvast.

Täna, 71 aastat hiljem, on hingepalvele lisaks põhjust ka tänuks käed kokku panna, sest isegi taoline jõhker ülekohus ei suutnud lämmatada eestlaste ­igatsust vabaduse järele. Kand­ sime selle koorma ühiselt ära – ühed Siberis, teised kodumaal,

vaenlase lesk... Kirik andis talle jõu tagasi.“ Kui Jüri Tallinna Reaalkooli astus, märkas ta, et enamus poistest olid ilma isata, aga ei räägitud, kus nende isad olid.

Elati, nagu noored ikka: õpiti, tehti sporti ja peeti tulevi­ kuplaane. Jüri lõpetas Tallinna Polütehnikumi ja astus 1958. a.

Tallinna Polütehnilisse Insti­ tuuti, misjärel võeti ta sõja­ väkke. Kolm aastat neis rangeis tingimusis tegid temast mehe ja ka usujulge kristlase. Sõjaväest kojusaamise järel jätkas ta üli­

kooliõpinguid ning lõpetas dip­ lomeeritud insenerina. Järg­nesid tööaastad insenerina mitmetes ametites. 38-aastaselt algas tema elu teine karjäär täisajalise vaimulikuna, nagu loos eespool juttu. „Olen töötanud 20 aastat ­pastorina nõukogude ajal ja 30 aastat siin vabas maailmas, nii et täielik ekspert sel alal,“ märgib ta humoorikalt, lisades tõsiselt, et alati peab olema tarkust, kuidas elada. „Piibel ­ütleb: „Ma teen sind targaks ja õpetan sulle teed, mis sul tuleb

kolmandad vabas maailmas.

Isegi kui kirjad ja teated ei jõudnud pärale, siis eestpalved ületasid ka raudse eesriide.

Meie rahva taastatud vabadus on suurim auavaldus neile, kes tollaste kannatuste lõppu ära näha ei jõudnud. Seda vabaduse aaret peame tõelise rõõmuga hoidma.

Hiljuti juhtusin lugema üht õpetlikku näidet professorist, kes oma tudengitelt küsis, et millised on vanimad tõendid tsivilisatsioonist. Osa üliõpilasi ­ pakkus, et kivist ja luust tööriis­ tad, mida arheoloogid on leid­ nud. Mõned nimetasid iidseid kaljujoonistusi, mis annavad tun­ nistust juba eelajalooliste inimeste loovusest. Õppejõud vastas, et tema peab tsivilisat­ siooni alguseks vanimat leitud matusepaika, kuhu aastatuhan­ dete eest maetud inimese sääre­ luul on paranenud luumurru ­jäljed.

Tõepoolest! Murtud jalaga metsloom on hukule määratud, sest ta ei suuda põgeneda kisk­ jate eest ega komberdada kau­ gel asuva joogikohani. Kui ini­ mene hakkas hoolt kandma ­vigastatud kaaslase eest, et too nälja, janu ja külma kätte ei sureks või kiskjate saagiks ei langeks ning oli seda valmis tegema nii kaua, et murtud luu kokku kasvas – võime rääkida enam mitte pelgalt populat­ sioonist vaid tsivilisatsioonist.

Teisisõnu – tsivilisatsioon algab hetkest, mil inimene on valmis kaasinimese kannatusest osa enda peale võtma.

Kannatagem seda ajutist eba­ mugavust nurisemata, sest prae­ gusel paastuajal on see hea ja lihtne meeleparanduse harjutus.

Meilt ei oodata midagi enamat ega vähemat kui vastutustund­ likku käitumist nii enda kui oma kaasinimeste suhtes. Ja ­igast meie väikesest või suurest isiklikust otsusest sõltub, kas olukord laheneb kui tsivilisat­ siooni võit haiguspuhangu üle või populatsiooni alistumine puhkenud pandeemiale. Mina eelistan esimest ja usun, et kui hoiame sotsiaalset distantsi, peseme käsi ja püsime veel mõne aja kodus, oleme teinud Jumalale meelepärase teo.

Praost MART SALUMÄE

käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.“ Psalm 32;8. See on aidanud kergetel ja rasketel aegadel. Tänan Jumalat, kõiki inimesi ja ka kolme mind pastoriks kujundanud kogudust.

Viimane neist mu küpse ea kogudus Torontos. Olen suut­ nud olla vahemeheks globaalses eestluses, millel ees uued seni­ olematud väljakutsed. Tõstame uuesti ausse laulu ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään...“ olene­ mata sellest, kus elan!“ KAIRE TENSUDA Fotod Jüri Puusaagi erakogust

14

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

Benno Sigus

Nr. 12

Mälestame kurbuses kauaaegset perekonnasõpra

Peeter Kiik

Passed away peacefully with his loving family by his side on March 14, 2020 at the age of 91. Predeceased by his loving wife Amanda (2004). Loving dad of Ray (Carolyn) and Cindy (Craig). Adored grampa of Traci, Mikael, Kalev and Ava. He will also be missed by extended family and friends. Benno will be forever remem­ bered as a very kind and gentle man who enjoyed the great outdoors, gardening, and fishing. The family wish to extend their gratitude to the compassionate nursing staff 4F at Lakeridge Health for the care and professionalism shown to Benno and his family. As per his own wishes, no formal funeral will take place, arrangements entrusted to THORNTON CEMETERY & FUNERAL CENTRE, 1200 Thornton Road North, Oshawa, (South of Taunton Road and off of Dryden Blvd, 905-579-6787). Donations to the R.S McLaughlin Durham Regional Cancer Centre would be gratefully accepted in Benno’s memory. Expressions of condolence or donations may be left at www.etouch.ca “…gone fishing…”

Südamlik kaastunne LEALE, HELVILE ja ANDRUSELE AILI KADAI ristipoeg MATTI perega KRISTOPHER perega THOMAS

Lahkus hea sõber ja ristiisa

Peeter Kiik

märkmik

Riina Kindlam

Mälestavad leinas ANDRES RAUDSEPP JAKO RAUDSEPP ja kogu perekond

Sõber või vaenlane?

Lähed parki, metsatukka. See on ju praegusel ohuajal lubatud, kui pead koerajalutajatega vähe­ malt kahemeetrist distantsi. Alul püsid suuremal rajal, mille äärde tekib iga päevaga üha rohkem pisikesi haldjate majakesi. Neid on ümbruskonna lapsed siia meisterdanud igasugu karbikes­ test ja potsikutest, kenakesti kaunistanud ja paigutanud suurte tammede tüvede varjulistesse soppidesse. Väiksemad lapsed, kes vanematega tulnud end tuu­ lutama avastavad neid kiljudes ja rõõmustades. See on armas ja julgustav.

Lähed vähemkäidud rada ja satud kõrvalolevale märgalale.

Siin on oja, mis nõrgub kõrgelt kaldalt. Ja tärkavad tegelased.

Tilisevatest lumikellukestest ja õhkõrnadest sinililledest on asi kaugel. Nad tõusevad nagu rake­ tid, kõva koorikuga nagu puine kapsaleht, mis tumepu­ nane, kohati ka oliivroheline punaste juttidega. Ometi need ongi antud keskkonna esimesed kevadõied, kahtlased. Panevad mõtlema, et isegi vabas loodu­ ses ei saa kaotada valvsust. Igal pool on märgid, mis manitsevad hindama olukorda, enne kui üle oja hüppad. Äkki vajud mutta.

Uinus jäädavalt meie hea ja armas sõber

Peeter Kiik Mälestavad sügavas leinas VIIVI ja AGU KAILI MATI ja IRA Bordoopunase mütsiga kevad­ päkapikk surub maa seest välja lääne-­Toronto iidses jõeorus. See on eastern skunk cabbage, Symplocarpus foetidus, ka swamp cabbage. Niisiis võiks öelda skunksikapsas, skunk-kapsas või vähemtäpselt ent rahvapäraselt TÕHUKAPSAS. Ei haise see päkapikk nagu tõhk, ta on väga nunnu (cute), nagu ütlevad eelteismelised tüdrukud. Aga kui murrad õisiku kandelehe (spathe), tuleb tuttav hapukas skungilehk.

Skunk-sookapsa õisiku kandele­ he sees avastasime peidusoleva kera, mis väga sarnane sellele, mida pidevalt näeme uudistedik­ torite õla taga. Teleris on see pandeemia suurendatud pisik, siin on see taime spadix ehk tõl­ vik – „jämenenud, lihakas õisik, mille teljele kinnituvad õied“.

Ehmatas küll see tuttav kolekera, kuid siin on see täiesti süütu, taime au ja uhkus. Hingame rahu­ likult värsket õhku endiselt sisse.

Olge hoitud! Fotod: Riina Kindlam

Mardi Valgemäe Mälestab leinas KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOLI PERE

Lahkus meie armas, kordumatu Ätt

Vello Sillak * 26.05.1942 Narvas † 19.03.2020 Kohtla-Järvel Mälestavad

Prints Charles andis positiivse koroonaviiruse proovi 71-aastane Walesi prints Charles andis positiivse koroo­naviiruse proovi. The Guardiani teatel tunneb prints Charles end hästi, tal on kerged haigusesümptomid.

Tema abikaasa Cornwalli hertsoginna Camilla koroona­ testis viirust ei tuvastatud.

Prints Charles ja hertsoginna viibivad oma Šotimaa kodus isolatsioonis.

Prints Charles kohtus oma emaga, Briti kuninganna Eli­ zabeth II viimati 12. märtsil.

Buckinghami palee teatel tun­ neb kuninganna end hästi.

Kuninganna viibib koos prints Philipiga praegu Windsori los­ sis.

Lahkus meie armastatud lektor

poeg LAURI, RIINA, TUULE ja SUVI MARI MAI KINDLAM ANU JÕE ja KETO SOOSAAR perega Ühe olukorra mitu palet, ühe taime mitu palet. Tõhukapsas on suure sisemise jõu, suisa küttekehaga, mis suudab sulatada lund enda ümbert, et sirguda. Hirmul on suured silmad, et peidus on sarvik – sorts! Varitseb maa all ja kõikjal. Aga kas teadmatuse puhul saavad silmad iial liig suured olla? Ära puutu, ära peatu, püsi kodus, seal võib hinge kinni hoides kaas-karantiinseid kallistada.

Avaldame sügavat kaastunnet RIINA KINDLAMILE perega kalli

Vello Sillaku kaotuse puhul EESTI ELU PERE

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Varem välja kuulutatud jumala­ teenistused on seoses koroo­ naviiruse ohuga tühistatud kuni järgmiste teadeteni. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või emai­ li-aadressil.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Varem välja kuulutatud teenis­ tused on peatatud kuni järg­ miste teadeteni.

Lähemat informatsiooni saab koguduse õpetajalt ja nõukogu liikmetelt.

Naissaare lähedal päästesti allveelaeval terviserikke saanud liitlasväelane Möödunud nädalal päästis politsei- ja piirivalveameti (PPA) lennusalk allveelaeval terviserikke saanud liitlas­ väelase.

Saksa lipu all sõitnud allvee­ laeva ühel meeskonnaliikmel ilmnesid ootamatult südame­ probleemid ning mehe elu päästmiseks oli tähtis ta võima­ likult kiiresti haiglasse meedi­ kute hoole alla toimetada.

Naissaare lähistelt laekunud hädaabiteatele reageeris PPA lennusalga meeskond.

Päästeoperatsiooni käigus las­ kus PPA kopterimeeskonna liige allveelaevale. Abivajaja

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik AJUTISELT JUMALATEE­NIS­ TUSI EI TOIMU. Ajutiselt tühistatud ka kõik muud kiriku ruumidesse planeeritud kogunemised ja üritused.

Olukorra normaliseerudes ju­­ malateenistuste ja koguduse koos­ käimiste korrapära taastub. Sel­ lest informeerime ajalehe „Eesti Elu” kaudu.

Koguduse õpetajaga, praost Mart Salumäega saab kontakti tel. 647 340 9271 ja mob 647 273-5858 või kirjutage aadressil mart.salumae@eelk.ee Ka koguduse kantselei töötab hetkel ilma vastuvõtuta. E-posti saab saata igal ajal: stpeterstoronto@rogers.com Kui vajate hingehoidlikku abi või vajate, et keegi Teid lihtsalt ära kuulab, siis helistage julgelt koguduse õpetajale.

Hoidkem üksteist Jumala ees igapäevastes eestpalvetes.

Eesti Maja teade A/S Eesti Maja Torontos juhatus tea­ tab, et linnas leviva koroonavii­ ruse tõ­­kes­ta­mise meetmena on Eesti Maja ajutiselt pub­ likule suletud. Piirang kes­ tab esi­algu 17. märtsist kuni 11. aprillini 2020.

Eesti Majas asuvad Nor­ thern Birch Credit Union pan­ ga- ja Heinsoo Insurance’i kontorid on avatud, lähemaks informatsiooniks palutakse pöörduda vastavate kontorite poole.

Eesti Majja pääsemiseks on avatud hoone põhjakülje uk­ sed, kust pääseb ka lifti.

Rohkem jooksvat infot vee­ bilehel www.estohouse.com ja Eesti Maja sotsiaalmeedia­ kanalites.

kinnitati turvaliselt raamile, mil­ lega ta kopterisse vintsiti ja sealt edasi juba otse haiglasse meedikute hoole anna viidi.

Mehe elu enam ohus ei ole.

(ERR/EE)

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

Forbes Eesti edusammudest digitaalvaldkonnas seoses praeguse kriisiga Forbes kirjutas 15. märtsil pika artikli Eestist – kuidas riik tegeleb praeguse kriisiga, millega seisab maailm silmitsi COVID-19 tõttu. Artikli, mille pealkiri on Hack-The-Crisis: 6 Lessons From Estonia’s Coro­ na­virus Crisis Response, autor on Robert C. Wolkott. Järg­ nevalt lühirefereering.

Autor kirjutab, et on mulje­t­ avaldav, kuidas Eesti on kollek­ tiivselt reageerinud kriisile – nii valitsuse kui tehnoloogiaühis­ konna poolt – ja see õpetab meile palju.

Artiklis tuuakse välja Eestit kui digiriiki, kus hiljuti alustati Garage48 ja Accelerate Estonia koostöös online hack-a-thon „Hack the Crisis“ (HtC) korral­ damist. Ürituse veebilehel on kirjas: ,,WE ARE ACCELE­ RATING ESTONIA TO NEW HEIGHTS!... Now is the prime time to design, test and launch moonshot ideas that will… help tackle the crisis or position Estonia well for the aftermath.“ Hakati otsima ideid, mida pro­ jektidena lähikuudel edasi viia.

Olgu öeldud, et enamus tege­ vusest viiakse läbi interneti kau­ du: Eesti erakordne digitaalne infrastruktuur võimaldab pain­ duvat ja vastupidavat platvormi käesoleva pandeemia ajal, mil tuleb vältida inimestivahelisi isiklikke kontakte.

On hämmastav, kui kiiresti kõik mobiliseerusid, märgib ­autor. Ühe nädala jooksul tõusis Eestis COVID-19-ga nakatanute arv nullilt 135-le. 12. märtsil ütles Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister Kai­ mar Karu: ,,Kasutagem seda kriisi, et välja tulla tugevama­ na,“ kutsudes tegutsemisele.

Järgmisel hommikul tegi Eesti startup ühiskond ette­ paneku HtC kontseptsiooniks, mille minister heaks kiitis ning asuti tööle. Accelerate Estonia valis partnerid ja alustas hack-a-thoniga; 90 minuti jook­ sul oli üle 650 inimese postita­ nud 80 ideed kaalumiseks. Kaks päeva hiljem osales 1000 ini­ mest ning 30 tiimi töötas lahen­ duste kallal.

Autor kirjutab veel, et tehno­ loogiainvestorid, korporatsioo­ nid ja IT-professionaalid pööra­ vad Eestile tähelepanu – olles väike, 1,3 miljoni elanikuga riik, on seal tuldud välja mit­ mete suurte projektidega, alates Skype’ist. Valitsus on tunnus­ tatud kui pioneer digitaalalal – e-Estonia.

Juttu on ka sellest, et Eesti kõikide valitsusteenuste digi­ taalne transformeerumine vii­ mase viie aasta jooksul paneb riigi paremasse olukorda ka ­kriisiolukorras navigeerumisel.

Artikli juures on ka fotosid Tallinnast. (Ref. Forbes)

15

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

3rd generation dentist in the TRUUVERT family Call Liis Truuvert for an appointment

(416) 489-3300 Dr. Trina Macrae yongelawrencedentistry.ca info@yongelawrencedentistry.ca 3080 Yonge Street, Ste. 3006, Toronto (Lawrence subway station)

Sõnaleid lahendus K Ü K E V A D L I L L E C P E U F N V I A U V P Ö Ö R I P Ä E V M A D I T N V W X P G I D H A N G E K U U E K U E T T S E I D A A E L K S T V P L L D E L Q I R S N H U K L V L L Ä P A A S T U K U U M P S P E N X I R S K M Z E M A K E E L X E

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020

Nr. 12

Tellige EESTI ELU! Praegusel ajal on Ontario Terviseamet soovitanud, et vanadekodud ja hooldekodud lubaksid külastajaid ainult hädavajalikel põhjustel.

Ministeerium määratleb oluliseks või hädavajalikuks külastajaks vaid neid isikuid, kellel on Ehatares resideeruv elanik, kes on väga haige või vajab palliatiivset hooldust. Kõiki teisi külastajaid ei lubata visiidile enne, kuni Ontario Terviseameti juhised on muutunud. Ette­ vaatusabinõuna oma elanikele tervisehoiuks ja arvestades viiruse leviku suurenenud riskiga meie elanike vanusegrupile, jätkame kõigi tööliste ja oluliste külastajate aktiivset läbivaatust Ehataresse sisenemisel.

Palume kõigil, kellel pole otsest vajadust Ehataret isiklikult külastada, hoida oma pereliikmete, tuttavate ja lähedastega Ehatares ühendust telefoni või teiste tehnoloogiliste vahendite abil.

Me paneme ekstra rõhku elanike tubade puhastamisele ja eriti jär­ gime kõrgemaid meetmeid puhastada käepidemeid, ukselinke, lifti­ nuppe, jne. Me oleme suurendanud oma desinfitseerimise vahendeid oma elanikele ja töölistele.

Me vaatame läbi ja vajadusel muudame kõiki oma tavalisi protse­ duure, et tagada parim võimalik tervisekaitse nii elanikele kui tööliskon­ nale.

Me mõistame, et antud juhised võivad tekitada muret ja ebamuga­ vust, kuid loodame teie kannatlikkusele ja mõistmisele antud olukorras.

Me rakendame ülaltoodud meetmeid Ontario Terviseameti poolt antud direktiivide kohaselt ja Ehatare elanike kaitseks. Sellega jätkame tööd kõigi haiguste leviku riski võimaluste ärahoidmiseks nii oma hinnatud elanikele hulgas kui ka töötajate turvalisuse eesmärgil.

Vajadusel rohkem informatsiooni telefonil 416-284-0828 või eposti aadressil info@ehatare.ca.

EHATARE JUHATUS

KAITSEME END VIIRUSE EEST Praegu maailmas pandeemia­mõõtme võtnud koroonaviiruse COVID-19 leviku tõttu on kehtestatud pea igal pool ta­vali­sest erinevad käitumisjuhised. Toome siinjuures ära mõned nõuanded, millest k­innipidamine aitab kaitsta ennast ja aidata vähendada viiruse levikut.

• pese sageli käsi seebi ja veega; kui see pole võimalik, kasuta desinfitseerivat geeli • väldi oma näo (eriti silmade, nina ja suu) puudutamist kätega • väldi tervitamisel käesurumist • hoidu kontaktist haigestunud inimesega

• kui oled haige, jää koju.

• aevastades kasuta pabertas­ kurätti, mida saad kohe ära visata; kui ei ole võimalik ae­­vastamiselköhimisel tekkivate piiskade levimise vältimisel pabertaskurätti tarvitada, püüa aevastada-köhida varrukasse; pese käed.

• puhasta ja desinfitseeri pidevalt tööpindu

Küsimusteks ja lähemaks informatsiooniks Torontos jälgi veebilehte: toronto.ca/covid19 või helista 416-338-7600.

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külas­tajatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suht­ lemiseks telefoni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@ eestielu.ca Lehe kontor on suletud ülestõusmispühadel reedel, 10. ja esmaspäeval, 13. aprillil.

EESTI ELU TOIMETUS

Seedrioru teatab Kallid perekonnad, Oleme COVID-19 poolt mõjutamata suvehooaja suhtes ­ optimistlikud ja ikka võtame vastu eel-registreerimisi, täi­ dame oma viimased töö ameti­ kohad ja valmistume laagriks!

Kuid tahame ka veenduda, et teil ja teie perekonnal oleks hea varukava – igaks juhuks.

Seetõttu muudame oma poliisi, see kehtib kohe ja kõigi olema­s­ olevate registreerimiste kohta.

Kui mõnda 2020. a laagri­ nädalat ei ole COVID-19 pan­ deemia tõttu võimalik läbi viia Health Canada, Ontario ter­ vishoiuministeeriumi või Wel­ lington-Dufferin-Guelph Public Health juhendi või nõuande tagajärjel või kui teie laps on potentsiaalselt haige viirusega, on teil järgmised võimalused: • Makstud regstreerimise sisse­ makse saab täielikult tagastatud.

• Viia oma registreerimine üle teisele nädalale 2020. aastal – nii kuidas ruumi on.

• Lükata oma registreerimine edasi 2021. a suvehooajale selle aasta hindadega.

Samuti otsustasime sel aastal tühistada laagri heaks talgu­ kohustused.

Meie laagrikomitee jälgib olukorda pidevalt ja vaatab kohalike, provintsi- ja riiklike ­ tervishoiuasutuste nõuannete abil läbi ka kogu meie terviseja ohutuse poliisi. Hoiame teid kursis kõigi muudatustega, mis mõjutavad 2020. aasta suve.

Loodame, et COVID-19 ei mõjuta meie laagrit!

COVID-19 pandeemia tõttu lükkame Seedrioru 65. aasta­ päeva tähistamise igaühe ter­ vise pärast edasi.

Kurva südamega Seedrioru Juhatus otsustas, et peaksime tühistama meie talgupäevad sel kevadel ja suvel COVID-19 pandeemia piirangute tõttu.

Loodame, et suudame ikkagi vabatahtlikult viia lõpule mõne väikese projekti, väiksemate gruppide ja perekondadega.

Seedrioru juhatus otsustas tühistada ka meie iga-aastase Suvihari festivali. On oluline, et seaksime prioriteediks kõikide tervise ja ohutuse.

Kutse kõigile selle aasta ,,Sügishari“ BBQ-röstile 26. septembril 2020, kui loode­ tavasti on maailm normalisee­ runud ja 2021. aastal toimuvale suursündmusele Seedrioru 65. aastapäeva tähistamiseks.

Ootame ikka põnevat suve!

Eesti koroonateemaline algatus ÜRO-s ei läinud läbi Möödunud nädalal algatas Eesti ÜRO Julgeolekunõu­ kogus koroonapandeemia tee­ malise avalduse, kuid see ei läinud Venemaa, Hiina ja Lõu­­ na-Aafrika Vabariigi (LAV) vastuseisu tõttu läbi. ÜRO Julgeolekunõukogu deklarat­ sioonid nõuavad vastuvõtmi­ seks kõigi liikmete toetust.

Eesti delegatsiooni esitatud avalduse kavandis rõhutatakse kasvanud muret koroonaviiruse COVID-19 leviku pärast maail­ mas ning öeldakse, et ,,see võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut“. Samas kutsutakse riike üles viiruse leviku suhtes täielikule läbipaistvusele, milles selle kriitikud nägid USA kaud­ set hukkamõistu Hiina valitsuse salatsemisele koroonaviiruse ­leviku alguses. ÜRO Julgeolelunõukogu, mille eesistuja on märtsis Hiina, ei ole viiruse tõttu kogunenud 12. märtsist saadik. Enamus ÜRO töötajaid ja riikide diplo­ maate töötavad kodus, et vältida nakatumist. ÜRO peakorter on

Teade Alates 23. märtsist on aju­ tiselt katkestatud Kanada ja Eesti vaheline posti­ ühendus. Seetõttu viibib kõikide Eesti Elu lehtede Eestisse saatmine, kõik postikatkestuse aja lehed saadetakse adressaatidele esimesel võimalusel. Seni palume jälgida meie vee­ bilehte www.eestielu.ca või digilehte. Suur tänu mõistva suhtumise eest.

aga endiselt avatud.

Kuna Venemaa on vastu Jul­ geolekunõukogu istungite video teel pidamisele, siis on suure osa Julgeolekunõukogu ajast on võtnud vaidlused selle üle, kas see oleks võimalik. ÜRO Julgeolekunõukogu is­ tungi korraldamine selle tavali­ ses toimumispaigas nõuaks vä­ he­malt 50 inimese kokkutulekut, mistõttu nimetas üks anonüüm­ sust palunud diplomaat AFP-le Venemaa nõuet ,,idiootseks“.

(ERR/EE)

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõukogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asuvad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publikule suletud alates 14. märtsist kuni vähemalt 5. aprillini 2020.

Sel ajavahemikul seal toimuma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.