Eesti Elu / Estonian Life No. 38 | September 23, 2022

This newspaper was mailed on Friday, September 23, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 38, 2022

Reedel, 23. septembril — Friday, September 23

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Viiendat korda peeti suurpõgenemise mälestuspäeva Rahvusvaheline konverents ,,Suurpõgenemine 1944 ja meie“ Esmaspäeval, 19. septembril toimus Riigikogu konverentsi­ saalis rahvusvaheline konve­ rents ,,Suurpõgenemine 1944 ja meie“, kuhu esimest korda kaasati Läti ja Leedu ajaloo­ lasi. Postimees vahendas kon­ verentsi otseülekandes, see on järelvaadatav: https://meren­ dus.postimees.ee/7595419/rah­ vusvaheline-konverents-suur­ p oge ne min e-1944-ja - m eie (shorturl.at/fLOQS).

Tänavust konverentsi korral­ dasid suurpõgenemise mälesta­ mis- ja teabeüritusi viis aastat vedanud ÜEKNi abiesimees Iivi Zajedova Prahast ning Evelin Sennett Tallinnast.

Nende pühendunud naiste puhul on märkimisväärne, et nad kumbki ei ole ise 1944. a põge­ nike järeltulijad, kuid mõlemad on väljaspool Eestit elades võt­ nud pagulasajaloo jäädvusta­ mise teema kodumaal endi süda­ measjaks. Iivi modereeris konverentsi ning Evelin vastutas tehnilise sujuvuse eest.

Konverentsi kulgu toetasid Ülemaailmne Eesti Kesknõu­ kogu (ÜEKN), Tammepuu Eesti Klubi ja riigikogu Välis-Eesti toetusrühm, mille esimees Tarmo Kruusimäe ütles ava­ sõnad. Seejärel palus ta koos­ viibijatel tõusta leinaseisakuks, et meenutada kuninganna

T.E.S. Täienduskooli avaõhtu sai alguse 73 aastat tagasi Elame muutuste tuules.

Oleme mõttes hüvasti jätnud armastatud Eesti Majaga – Toronto Eesti täienduskoolide kauaaegse koduga. Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide (TETK) avaaktuse kuulutusel seisis uus kooli aadress: 4 Credit Union Drive, Toronto.

Paljudele tuttav maja – Läti Keskus – ootas 20. septembril eesti kooli avaaktusele ja tun­ didesse palju eesti keele õppi­ jaid.

Läti keskuse Kursa saali ko­

gunesid jällenägemisrõõmus nii õpilased kui nende vanemad, nii õpetajad kui kooli juhatuse liikmed. Kooli traditsioonide kohaselt lauldi Eesti hümni, klaveril saatis Piret Osso.

Avakõnes meenutas kooli­ juhataja Monika Roose-Kolga kooli ajalugu: 24. oktoobril 1949. a avati Toronto eesti algkool 32 õpila­ sega kolmes klassis. Seitse­ kümmend kolm aastat tagasi mõeldi vaimsetele väärtustele – isamaa, eesti keele ja kultuuri

Elizabeth II ning tema hin­ da­ matut panust vabadusse ja demokraatiasse. Kuninganna matusetalitus toimus parasjagu Londonis. ÜEKNi esimees Aho Rebas kinkis 2020. a ilmunud teose ,,Eestlased laias maailmas – Ülemaailmse Eesti Kesknõu­ kogu liikmesmaade lugu“ sõna­ võtjatele, kellel seda veel ei ­olnud.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes pidi ka tervi­ tusõnu ütlema, ei jõudnud kah­ juks teiselt konverentsilt Tartust pealinna. Esimesena astus pulti ajaloolane Meelis Maripuu Eesti Mälu Instituudist haruta­ maks lahti teemat ,,Pagulased, kes nad olid?“. Kaks põhiküsi­ must, mille puhul me ei ole väi­ detavalt siiani targemaks saanud

Suurpõgenemise teabetahvli avamisel Tallinna Rüütli tänavas RootsiMihkli kiriku kõrval. Vasakult: põgenemise mälestus- ja teabepäevade algataja ja eestvedaja viimased viis aastat ÜEKNi ase-esimees Iivi Zajedova Prahast, ÜEKNi esimees Aho Rebas Göteborgist ning Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja piiskop Tiit Salumäe.

Tahvli eest oleme tänu võlgu ÜEKNile ja Eesti Memento Liidule.

Foto: Riina Kindlam

(Järgneb lk. 4)

edasikandmisele. Seda ei tohiks unustada ka praegu, sest kui kaob keel, kaob rahvas. Monika Roose-Kolga julgustas noori rääkima eesti keeles ja abi palu­ ma vanavanematelt, kes suure rõõmuga aitaksid lapselapsi ­eesti keele grammatikaga.

Koolijuhataja tutvustas ak­ tusel kooli õppenõukogu: klassijuhatajad Kariina Järve, Erika Kessa, Kai Kiilaspea, Katre Kink, Elli Kipper, Emma Soolepp ja Heli Vanaselja.

Raamatulaenutuse ja ajalooõp­ pega tegeleb Tiina Jenkins, laul­ mist juhivad Katrin Sõmermaa ja Piret Osso ning rahvatant­

T.E.S. Täienduskoolide pere 2022./23. õppeaasta avaaktusel Läti Keskuses.

(Järgneb lk. 11)

Foto: EE

Pronksmedali võitnud Kanadat esindasid eesti juurtega Ruby Sõrra ja Emma Glagau.

Ruby Sõrra ja Emma Glagau rannavõrkpallis kolmandad maailmas!

Pühapäeval, 18. septembril võitsid U19 maailma meistri­ võistlustel (MM-il) Türgis Kanada esipaar, eesti juurtega Ruby Sõrra (17 a) ja Emma Glagau (17 a) Sophie Kubiaki ja Bailey Showalterit USA-st 2:0 (21-10, 21-16). Võiduga teenis Kanada paar pronks­ medali ja selle alusel on tun­ nustatud kui maailma kolmas parim võistkond 18 ja noore­ mate vanuseklassis.

Neiud on mõlemad Toronto piirkonnast pärit, on koos mänginud ligi neli aastat ja selle aja jooksul saavutanud mitmeid Ontario ja Kanada meistritiitleid.

CBC Sports intervjuus ütles Emma Glagau: ,,I am so proud of the work Ruby and I have been putting in, and glad to

know that it is starting to pay off. It was not the podium finish we wanted, but I have faith that one day the gold will be ours.“ Omakorda, samuti CBC Spordile, lausus Ruby: ,,This was just such an incredible ­experience to be a part of, and I am so thankful for all the supporters and coaches that helped us throughout the whole tournament.“ Siinjuures on paslik nime­ tada, et samas koosseisus – Ruby ja Emma – pälvisid eemi­ sel aastal Tais toimunud sama­ del võistlustel viienda koha.

Ruby ja Emma mängude käik oli turniiril järgmine.

Kolmapäeval/neljapäeval õn­ nestus Kanadal peaturniiri ala­ grupi voorus võita järjekorras (Järgneb lk. 13)

2

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

Nr. 38

Riigivanemate mälestusteenistus peeti tänavu Hageris 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Need septembrikuu päevad Neil septembrikuu päevadel 1944.a. tuli paljudel eestlastel, nagu ka teistel balti rahvastel, lahkuda oma kodudest ja astuda vastu uuele ja tundmatule teekonnale. Sellest on möödunud 78 aastat ja need, kes seda teekonda mäletavad, on praegu vanuses 80+. Suurem osa mäletavad seda kogemust lapsepõlvest, kuid märksa vähem on täna meie hulgas neid, kel tuli see teekond ette võtta täiskasvanuna, tundes vastutust omaenda ja perekonna ees, sest teele asudes ei olnud ju mingisuguseid garantiisid ees ootava osas. Igavesti mälusse sööbinud sügispäevad.

Sellele põlvkonnale on järgnenud nüüdseks juba mitmeid teisi, võõrsil sündinud ja kasvanud generatsioone, kelle jaoks ühe olulise osa perekonna ajaloost moodustavad just need ärevad septembri­ päevad, omaaegsed üleelamised, pettumused ja lootused, uue elu alustamine ja raskused, millega kahtlemata silmitsi seista tuli.

Paljud perekonnad on kirja pannud oma põgenemislood, mis on oluline osa lisaks perekonna ajaloole ka Eesti ja eestlaste ajaloost tervikuna. Paljudel on kirja pannes olnud detailse täpsusega meeles, kuidas lahkumine toimus: mida parasjagu tehti või kus oldi, kui tuli teade, et nüüd tuleb minna. Kuidas mindi paadile, kui kaugel see asus rannast, kuidas kulges merereis, milline oli teekond, ilm, omavahelised suhted jm. Missugused olid emotsioonid, kas maad võttis lootus või lootusetus. Kõik need mälestused ja lood on hindamatu väärtusega, lisades iga põlvkonna noorte maailmapilti midagi väga olulist, mida ei saa ega tohi unustada. Sest kui seda elumuutvat sündmust poleks olnud, oleks väga paljud elud kulgenud kindlasti hoopis teisiti.

2014.a. sügisel korraldasid AKEN (Akadeemilised Kanada Eesti Naised) ja VEMU (Välis-Eesti Muuseum) Torontos Tartu College’is suurpõgenemise 70. aastapäevale pühendatud meenutusõhtu. Tasub nüüdki, pea kaheksa aastat hiljem, meenutada seda erakordset üritust, mis oma sisukuse ja väga mitmekülgse kavaga viis vaataja nagu elavasse ajaloo allikasse. Iga detail oli hoolikalt läbi mõeldud ja kindla tähendusega nii visuaalselt kui kavaliselt – saalis virn omaaegseid kohvreid ning mannekeenid, seljas ajastule kohased rõivad – perekond asumas teele tundmatusse. Pikkadel laudadel, mida kaunistasid rahvariidevööd ja kasepuust hoidjates küünlad, olid Rootsimaa linnade ja Saksamaa laagrite nimed. Pikk programm sisaldas filmi, muusikat ja luulet ning rohkeid mälestusi – põgenemislood tõid esile erilisi detaile ja momente rääkijate endi ja nende pere­kondade elust. Selline kava vääriks kindlasti taas vaatamist.

VEMU kodulehel on võimalik vaadata näitust ,,Sharing Our Stories“, mis annab ülevaate eestlaste jt. balti rahvaste lugudest, kes olid sunnitud oma kodumaalt lahkuma ja alustama uut elu võõrsil.

KAIRE TENSUDA

22. september on Eestis kuu­ lutatud vastupanuvõitluse päe­vaks, mil toimub mitmeid traditsiooniks kujunenud sündmusi. Üks neist on riigi­ vanemate mälestusjumala­ teenistus, mis sel aastal peeti MTÜ Konstantin Pätsi Muu­ seumi ja EELK Hageri Püha Lambertuse koguduse korral­ dusel Hageri kirikus.

Teenisid peapiiskop Urmas Viilma, EELK Lääne-Harju praost, Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu. Jutlustas Urmas Viilma. Riigipeade auks süü­ tasid 16 küünalt peapiiskop Urmas Viilma, Kohila vallava­ nem Allar Haljasorg, vallavoli­ kogu esimees ja riigikogu liige Heiki Hepner. Päevakohase kõne pidas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liige Trivimi Velliste (kõne tekst tänases lehes lk 5), kes nimetas ka kõiki lahkunud riigivanemaid nimepidi.

Alates aastast 2006 on vastu­ panuvõitluse päeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskop­ likus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Lau­ rentiuse ja Haapsalu Toomkiri­ kus, samuti Paide Püha Risti, Rakvere Kolmainu, Tartu Pauluse, Valga Jaani, Võru Katariina, Keila Mihkli ning mullu Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirikus.

Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi ja Arnold ja Heli Susi haual toimus varem päeval mälestustalitus, kus lipuvalve juures kõneles riigisekretär Taimar Peterkop. Kohilas asetati lilli ja läideti küünlad Vaba­ dussõjas langenutele, lilled ase­ tati ka neljakordse riigivanema Jaan Teemandi mälestuskivile.

Jaan Teemanti sünnist täitub 24. septembril 150 aastat.

Täpselt 78 aastat varem toi­ mus Läänemaal Põgari palve­ majas legendaarse Otto Tiefi valitsuse viimane istung. Valit­ susliikmete teekond Puise randa kulges samal päeval – 22. sep­ tembril 1944 – mil Punaarmee hõivas Eesti pealinna. Vastu­ panu võõrvõimule kestis pool sajandit.

Hageri Püha Lambertuse koguduse kirik tähistas eelmisel aastal oma tegevuse 800. aastat.

Koguduse rajamise eelduse lõid Taani misjonärid. Aastatel 1219–1220 ristisid harjulasi ja alustasid Hageri kiriku ehita­ mist Taani Ribe linnast pärit preestrid. Sealt toodi Hagerisse kaasa nimipühaku Lambertuse nimi ja austus. Kuna ristimisega pannakse alus koguduse tek­ kele, siis on juba pikka aega peetud koguduse sünniks 1221. aastat. Kiriku täpne valmimise aeg pole teada.

(Allikas: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, kylauudis.ee)

Foto: Ülo Isberg

Suurpõgenemise mälestuspäev Puise rannas Läänemaal Puise rannas peeti 17. septembril suurpõgene­ mise mälestuspäeva 1944. aas­ tal pealetungiva punaarmee eest Eestist läände põgenenud umbes 80 000 inimese meenu­ tuseks.

Puises asuv suurpõgenemise mälestusmärk aitab hoida mee­ les neid, kes olid sunnitud lah­ kuma. Umbes 80 000 põgeniku hulgas oli arvukalt inimesi, kes põgenedes oma elu kaotasid. ,,Arvatavalt on umbes 5000 neid, kes merre jäid. Oli ju ääretult tormine sügis ja nii palju, kui olen neid kirjeldusi ­ lugenud, kuidas mindi, siis merehaiged olid kõik. Isegi need, kes olid vanad mere­ karud,“ rääkis Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste.

On idee, et suurpõgenemise mälestamiseks võiks olla ka riiklik tähtpäev nagu seda on 22. septembril peetav vastu­ panuvõitluse päev. ,,Okupatsiooniaeg muutis ju seda ajalugu. Ta ei lubanud eestlastel sellest kodus rääkida.

Väljas saadi demokraatlikes riikides ja väljas inimesed ­ püüdsid seda siis ka pidevalt näidata, et Eesti ei ole ikka

vaba. Sellepärast oleks nüüd vaja, et Eesti ka omalt poolt meenutaks ja looks ka tähtpäeva oma riiklikusse kalendrisse,“ rääkis Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu aseesimees Iivi Zajedova.

Eesti Rahvuskomitee Ühend­ riikides esindaja Kristi Allpere oli pooleteiseaastane, kui tema pere 1944. aastal Pärnumaalt paadiga Rootsi suunas põgenes, kuid sinna jõuti alles teisel ­katsel. ,,Nii kõva torm oli ja kole, et nad ei saanud maabuda ja pidid tagasi tulema. Keerasid otsa ümber ja läksid tagasi, ma arvan Kihnu peale. Talurahvas võttis neid seal vastu, nad ootasid selle tormi ära ja siis mindi uuesti. Üks kalurinaine oli tulnud ja öelnud, et kui te nüüd ei lähe, siis te ei pääse siit iialgi,“ rääkis Allpere.

19. septembril peeti Tallinnas riigikogu konverentsisaalis rah­ vusvahelist suurpõgenemise teemalinst konverentsi ning ­ Rootsi-Mihkli kirikus esieten­ dus Elin Toona raamatu ainetel põhinev lavastus ,,Pagulusse“, lisaks avati ka suurpõgenemise teabetahvel. (ERR/EE)

Kaitsepolitsei saatis Välisminister Reinsalu: Euroopa Liit välja Kremli provokaatori vastab üheselt ja karmilt Venemaa Politsei- ja piirivalveamet tühistas kolmapäeval Vene­ eskalatsioonile maa Föderatsiooni kodaniku Ukrainas Andrei Suschevi elamisloa, Välisminister Urmas Reinsalu võttis kolmapäeval New Yorgis osa Euroopa Liidu välisministrite erakorralisest kohtumisest, kus osales Eesti kutsel ka Ukraina välisminis­ ter Dmõtro Kuleba. Kohtu­ misel arutati ELi vastusamme Venemaa eskalatsioonile sõjas Ukraina vastu ja võeti vastu liikmesriikide ühisavaldus.

Välisminister Reinsalu ütles, et osalise mobilisatsiooni välja­ kuulutamine on veebruarikuust Venemaa kõige tõsisem eskalat­ sioon sõjas Ukraina vastu ning EL mõistab selle üheselt ja karmilt hukka.

Kohtumisel mõistsid ELi välisministrid üheselt hukka ka Venemaa järjepidevad tuumaäh­ vardused lääne vastu. (VMPT/EE)

sest kaitsepolitsei hinnangul kujutab ta endast otsest ohtu Eesti Vabariigi ja teiste Euroo­ pa Liidu liikmesriikide julgeolekule.

Pikaajalise elamisloa tühista­ mise järel saadeti Sushchev rii­ gist välja ja kehtestati talle viie aasta pikkune sissesõidukeeld Eestisse ja Schengeni viisaruumi.

Täpsemaid asjaolusid mehe väljasaatmisest hetkel veel ei jagata.

Postimehe teatel on tegemist pikaaegse aktivistiga, kes on kaasa löönud Venemaa tähtpäe­ vade pidustuste korraldamises.

(PM/EE)

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

Kuninganna Elizabeth II saadeti viimsele teele

Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse kadunud kuningannat Elizabeth II leinati ja mälestati ka Eestis. Rahvas on viinud lillekimpe ja kaarte Tallinnas Wismari tänaval asuva Briti Suursaatkonna ette alates 8. septembrist, kui kuninganna lahkus meie seast 96-aastaselt Balmorali lossis, kuningliku perekonna suveresidents Põhja-Šoti mägismaal.

Eestil on ka oma väike Balmorali loss. Alatskivi loss ehk Alatskivi mõisa peahoone Tartumaal Peipsi lähistel ehitati Balmorali lossi eeskujul historistlikus šoti parunistiilis mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 1880–1885. Kuningannale armas Balmoral ei olegi palju vanem, see valmis aastal 1856. Kuninganna ärasaatmise päeva, 19. septembri õhtul, põlesid saatkonna väravate ees ka küünlad.

Eesti Rahvusringhäälingu erinevate kanalite vahendusel sai matusetse­ remooniast osa peaaegu 170 000 inimest Eestist, teatas ERR. Äsja oli Toompea nõlval lõppenud suurpõgenemise mälestus- ja teabepäev ,,Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ ning küllap tundis sedasama ka ­austatud ja armastatud 70 aastat valitsenud kuninganna.

Foto: Riina Kindlam, Tallinn

Tallinnas toimus NATO sõjalise komitee konverents Pühapäeval lõppes Tallinnas NATO sõjalise komitee kon­ verents, kus liitlasriikide kait­ sevägede juhatajad arutasid alliansi strateegilisi arenguid.

Esmakordselt osalesid kon­ verentsil külalistena Soome ja Rootsi kaitsevägede juhatajad. „Käes on väljakutseid esita­ vad ajad. Suure ebakindluse ajad,“ ütles NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer laupäeval istungitele järg­ nenud ühisel pressikonverentsil Eesti kaitseväe juhatajaga. „Kuid meid kui liitlasi tugevdab teadmine, et meil on 3,2 miljo­ nit kaitseväelast, kes teevad kõik endast oleneva, et kaitsta liitlaste territooriumi iga tolli ja kõiki liitlaste pinnal elavaid ­kodanikke.“ Admiral Baueri sõnul aruta­ sid NATO kaitsevägede juhata­ jad kollektiivkaitse ja NATO idatiiva tugevdamise, 360-kraa­ dise julgeolekutagamise kont­ septsiooni juurutamise, Ukraina toetamise ja NATO operatsioo­ nide teemadel.

Eesti kaitseväe juhataja kind­ ralleitnant Martin Herem ütles, et eriti hea meel oli tervitada konverentsil osalenud Soome ja Rootsi kaitsevägede juhatajaid, nende riikide ühinemine tugev­ dab nii Läänemere regiooni kaitset kui allianssi tervikuna.

Ta lisas, et alliansil tuleb jätkata Ukraina toetamist, sest oleme näinud, kuidas see võib muuta sõja käiku ning aidata ukrain­ lastel rahu saavutada.

Sõjaline komitee kohtub kait­ seväe juhatajate sessioonil kaks korda aastas NATO peakorteris Brüsselis ja kord aastas korral­ dab konverentsi üks liitlas­ riikidest. Sõjaline komitee tuleb kokku, et arutada NATO operat­ sioone, missioone ja tegevusi ning anda Põhja-Atlandi Nõu­ kogule (NAC) konsensusel põhinevat sõjalist nõu selle kohta, kuidas allianss saaks paremini lahendada ülemaailm­ seid julgeolekuprobleeme. Iga­ päevaselt täidavad sõjalise komitee ülesandeid riikide ala­ lised sõjalised esindajad NATO peakorteris Brüsselis.

(KVPST/EE)

Putin kuulutas välja osalise mobilisatsiooni

LONDON. Esmaspäeval, 19. septembril saadeti pärast 10-päevast leinaaega viimsele teele kuninganna Elizabeth II, teda saatmas kuninglik pere­ kond, maailma liidrid ja tuhanded teised inimesed, oma riigist ja kaugemalt.

Tegemist oli esimeste riiklike matustega pärast Winston Churchilli; enne teenistust heli­ sesid kellad 96 korda, üks kord kuninganna iga eluaasta kohta.

Päev oli deklareeritud Ühend­ kuningriikides riiklikuks pühaks ning sajad inimesed olid kogu­ nenud Londonisse, et saada osa kuninganna ajaloolisest teekon­ nast.

Matusetseremooniat, mis oli planeeritud ülima täpsusega, jälgisid miljonid inimesed üle ­ maailma teleekraanide kaudu.

Paljud kanadalased tõusid sel hommikul väga vara, et vaadata ajaloolisi sündmusi otseüle­ kandes.

Kuna lahkunud monarh oli ka Kanada riigipea, oli matustel Kanada esindus: kindralku­ berner Mary Simon, peaminister

Justin Trudeau ja eriesindaja Ralph Goodale.

Westminster Abbey’s toimu­ nud teenistust juhtis Canterbury peapiiskop Justin Welby, kes rääkis kuninganna eluaegsest pühendumusest rahva teenimi­ sele, millise lubaduse ta andis troonile asudes. Peapiiskop pak­ kus palves lohutust kuninglikule perekonnale ja leinajatele üle maailma, kes tunnevad kurbust armastatud monarhi lahkumise üle, kes oli troonil enam kui 70 aastat. Teenistusel viidati ka kuninganna ühele viimasele avalikule lindistusele, mis teh­ tud pandeemia kõrgpunktis, kus ta veenis rahvast keset globaal­ set lockdowni, et ,,me kohtume jälle“ (,,we will meet again“).

Järgnes matuserongkäik Lon­ donist Windsori lossi, kus St. George kabelis toimus teine, väiksem teenistus.

Hilisemal privaatsel pere­ kond­l ikul matuseteenistusel sängitati kuninganna Elizabeth II puhkama koos oma abikaasa prints Philipiga, kes lahkus möödnud aastal. (CTV/EE)

President Karis esines ÜRO Peaassambleel

Venemaa täielikku lugupidama­ tust rahvusvahelise õiguse ja korra suhtes.

Valitsus otsustas neljapäeval kutsuda 2861 reservväelast ja kaitseliitlast lisaõppekogune­ misele „Okas 2022“.

Presidendi hinnangul on Venemaa rünnanud ka ÜRO väärtusi ja tõekspidamisi. Sa­ muti on nad vetoõigusega hal­ vanud julgeolekunõukogu töö, mis praegusel kujul ei suuda oma rolli mitte kuidagi täita.

Lisaõppekogunemise „Okas 2022“ käigus harjutatakse riigi­ kaitse käsuahela toimimist valit­ suse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reserv­ väelaste kogunemiseni. Õppus kestab 22.–28. septembrini.

Kolmapäeval vahendasid eri­ nevad uudisteagentuurid Ve­­ne­­ maa uudisteagentuuri TASSi edastatud teadet, et Vladimir Putin kuulutas välja osalise mobilisatsiooni.

Putini sõnul on NATO Ukraina armee välja koolitanud.

Samuti väitis Putin, et Ukraina armeed juhivad tegelikult välis­ riikide sõjaväejuhid. ,,Meie kodumaa kaitseks ja terviklikkuse nimel pean vajali­ kuks toetada osalist mobilisat­ siooni. Ma rõhutan, et see on osaline mobilisatsioon. Vär­va­ takse ainult need, kes on hetkel reservis. Osalise mobilisatsiooni määrus on allkirjastatud,“ ütles Putin kolmapäeva hommikul avaldatud pöördumises.

Pöördumises kordas Putin varasemat juttu, väites, et lääne­ riigid proovivad Vene­maad hävitada. ,,Lääne eesmärk on meie riiki nõrgestada, lõhestada ja ­ lõpuks see hävitada. Nad rää­ givad juba otse, et suutsid 1991. aastal Nõukogude Liidu lammu­ tada ja nüüd on saabunud aeg lammutada Venemaa paljudeks piirkondadeks, mis oleksid üksteise suhtes vaenulikud,“ ­ ütles Putin.

Samuti ähvardas Putin lääne­ riike tuumaohuga. ,,Kui meie riigi territoriaalne terviklikkus on ohus, siis Vene­ maa ja oma rahva kaitsmiseks kasutame kõiki vahendeid, mis meil on. See pole bluff. Meie kodumaa territoriaalne terviklik­

President rõhutas, et Vene­ maa agressioon on kaasa toonud inflatsiooni, toidu- ja põgeni­ kekriisi. Lisaks rääkis Karis inimõiguste olukorrast kogu maailmas, avaldades muret Afganistani, Süüria ja Hiina pärast. (ERR/EE)

Lisaõppekogunemine on har­ jutava iseloomuga ja see toimub iga aasta vastavalt valitsuse otsusele ning on osalejatele ­ etteteatamata harjutus. Eesti reservarmeel põhinev riigikait­ semudel eeldab, et oleme val­ mis mistahes ajahetkel kiirelt

reageerima ja harjutama. Vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Lisaks lisaõppekogunemistele kutsub kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase,

Venemaa agressioon Ukrainas on kõige tõsisem oht üle­ maailmsele rahule pärast Teist maailmasõda, ütles ­president Alar Karis ametiaja esimeses kõnes ÜRO Pea­ assambleele sel nädalal.

Samuti rõhutas president, et Venemaa vetoõigus on halva­ nud ÜRO Julgeolekunõukogu töö ja sellele probleemile tuleb tõsiselt otsa vaadata.

President Alar Karise sõnul on Ukraina sõda näidanud

3

Eesti valitsus kutsub reservväelased lisaõppe­­kogunemisele

kus, iseseisvus, tagatakse kõigi vahenditega, mis meil on. Need, kes üritavad meid tuumarelvaga šantažeerida, peaksid teadma, et tuuled võivad pöörduda nende suunas,“ väitis Putin.

Venemaa kaitseministri Ser­ gei Šoigu sõnul mobiliseeri­ takse 300 000 reservväelast. Šoigu kinnitas, et mobiliseeri­ takse need, kellel on olemas ­sõjaline kogemus. Šoigu väitel on Venemaa Ukrainas kaotanud 5937 sõdu­ rit. Ukraina hinnangul on sõja­ tegevuse tõttu surma saanud 55 110 Venemaa sõdurit.

Eesti koostab oma meetmete paketti vastuseks osalise mobili­ satsiooni väljakuulutamisele Venemaal, ütles kaitseväe juha­ taja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm kolmapäeval. ,,Otsene sõjaline oht Eesti riigile ainult selle paberiga ei ­ ole praegu suurenenud. Aga kui me näeme, millised on need tegevused ja toimingud (mis ­ sellega kaasnevad – toim.), siis me saame ka adekvaatselt reageerida. Kindlasti ei tohi pisendada sellise sammu täht­ sust. See on Venemaa poolt jär­ jekordne eskaleerimine, Ukraina sõja viimine järgmisele tasan­ dile. Järgmiseks oleks ainult täielik mobilisatsioon,“ ütles Palm.

Küsimusele, milline võiks olla NATO reaktsioon Venemaa juhtkonna kolmapäevahommi­ kusele sammule, vastas Palm, et see jääb poliitikute otsustada.

Leedu otsustas koheselt tõsta oma kiirreageerimisüksuste val­ misolekut, kuna Vene mobilisat­ sioon käivitus ka Kalinin­ gradi oblastis. (ERR/EE)

etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemis­ tele nagu Siil ja Kevadtorm.

(Allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo)

4

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

Viiendat korda…

(Algus lk. 1)

on – kui palju ja millal (täpse­ malt) mindi ning kes nad (täpsemalt) olid. Kui palju jõu­ dis vabasse läände? Arusaada­ vatel põhjustel on omajagu kahtlusi arvude suhtes, mis on hinnangulised. Kas 70, 80- või äkki enam kui 90 000? Ena­ mikust neist, kes hukkusid või sattusid vangistusse ja surid, ei ole jäänud jälgi.

Maripuu viitas Kaja KumerHaukanõmme artiklile 2014. a ajakirja ,,Tuna“ 4. numbris, mida on võimalik lugeda Rahvusarhiivi kodulehe kaudu www.ra.ee/ajakiri/1944-aas­ ta-suur-pogenemine-ja-elii­ di-lahkumine-eestist/ Et saada terviklikku pilti, mida suurpõgenemine tähendas Eesti rahvale, on Eesti Mälu Instituut alustanud tööd koosta­ maks EESTI SÕJAPÕGENIKE REGISTRIT. Selleks on peatselt vaja kõikide abi. Hoidke silma peal instituudi kodulehel https:// mnemosyne.ee/ ja teavitame ka lehe kaudu.

Läti ajaloolane Lelde Neimane rääkis teemal ,,Läti pagulaste videod 1944. a mäles­ tustest Läti Okupatsiooni­ muuseumis“. Videolugusid on muuseumil 2441, neist 306 on tsiviilisikutest sõjapõgenike elulood. Ta mainis tõsiasja, et ­ videojutustused on olulised al­ likad, kuna need on spontaanse­ mad, neid ei saa lihvida, nagu kirjutatu puhul kujuneda võib.

Leedu Genotsiidi- ja Vastu­ panuliikumise Uuringu­keskuse ajaloouuringute osakonna teadur Juozas Banionis kõneles oma emakeeles. Kuulajaskonnale ja­ gati tõlgitud kokkuvõte ette­ kandest ,,Enne Leedu Harta avaldamist: Leedu pagulaskomi­ tee Saksamaal 1944-1949“, kuid sai kuulata ka sünkroontõl­ get eesti keelde. Kaks külalist ühissaatusega naabermaadest andis olulise ja huvitava mõõtme teemakäsitlusele juurde.

Admiral Johan Pitka võitlus­ grupi liikmete ehk PITKA POISTE saatusest tegi esitluse Mati Mandel, Eesti Ajaloo­ muuseumi teadur-kuraator ja mitmete ajalooraamatute autor.

2012. a. ilmunud ,,Pitka ja Pitkapoisid – legendid või tõe­ lisus?“ tõstatas küsimuse, kas Keila oli tõesti millalgi Eesti pealinn? ,,Iga vähegi selle paiga ajalooga tuttav inimene vastaks: mõttetus, midagi sellist pole iialgi olnud! Ometi on teada poolteist või kaks päeva, mil Keilat võis vähemalt tinglikult vaba Eesti pealinnaks pidada.

22. ja 23. septembril 1944 koondusid nimelt Keilasse Saksa sõjaväest deserteerinud ning Saksamaale viimisest keel­ dunud noored eestlased, et üri­ tada Eestile lootusetus olukorras veel Punaarmeed peatada ning Eesti iseseisvust taastada.“ Ühesõnaga, Pitkapoisid, kelle värbamist olevat läbi viinud soomepoisid, aeglustasid Pu­ naarmee edasitungi, võimalda­ des rohkem inimestel põgeneda.

Mandel tutvustas konkreetseid mehi, mitte lihtsalt statistikat, ajal kui vastuhaku ja sõjapõge­ nike teema läheb meile kõigile

eriti hinge.

Marin Mõttus, üleilmse eest­ luse erivolitustega diplo­ maatiline esindaja välismi­ nisteeriumis muljetas hiljem, et kõik ettekanded olid väga head ning jagas: ,,Mul välis-Eesti tausta peres pole, mu lapse­ põlve lood on kadunud vana­ isast Vabadussõjas, emast metsa­­ vendadele süüa viimas ja sel­lest, kuidas nad surmahirmus metsas ööbisid, kui NKVD talu puistas. Aga tegelikult on see üks ja seesama tragöödia.“ Kirjanik Elin Toona, Henrik Visnapuu kirjandusauhinna ka­ hekordne laureaat, kes on nüüd Ühendriikidest Eestisse tagasi kolinud, alustas sõnavõttu val­ guse muutumise mõjust tajule.

Kuueaastasena Saunja mõisa märtsipommitamise eest varju läinud laps ,,oli vahepeal kart­ mise unustanud, sest valgus oli muutunud“. Ta meenutas, mida nägi rannas, kui käes oli lahku­ mishetk merele. Randa oli jäetud palju uhket mööblit, an­ tiiklampe ja muud ning üksik naine ,,kallistas“ veepiiril suurt kella. Kas ta tegi õige otsuse, et jääda? Hiljem vaid Elin, tema ema ja vanaema ronisid nende põgenikepaadist köisredeli abil Poola kaubalaeva pardale.

Saksamaal üritas tulistaja last konkreetselt tabada. Berliinis elasid nad surnuaias... Mäles­ tus­ päeva õhtul toimus soe kohtumine kirjaniku ja tema põ­ genemislugu etendavate noorte näitlejate vahel. Aga sellest järgmises lehenumbris.

20. septembril ilmus Elin Toona sulest Postimehe arva­ muslugu ,,Paadipõgenike järg­ lased on osa Eesti tulevikust“.

Hetkel on see võrgus saadaval vaid online tellijatele, kuid heal juhul saab seda varsti omast käest, oma käte vahel luguda. ,,Suurpõgenemine: trauma, vastupidavus ja kerksus“ oli Jaak Rakfeldti minevikku peegeldava ettekande pealkiri. ­ Rakfeldt on sotsiaaltöö profes­ sor Southern Connecticuti osa­ riigi ülikoolis New Havenis, abikliiniline professor Yale’i Ülikooli psühhiaatriaosakonnas.

Kerksus on uudissõna, vähemalt antud kontekstis. Inglise keeles resiliance ehk see, mida kaas­ maalaste organisatsioonid pak­ kusid emotsionaalselt, arvas kõneleja. Jaagu pere oli 1941. a arreteeritavate nimekirjas, nii ei jäänud nad ootama, kui tuli hetk ,,korraks“ minna... Jaak ise sün­ dis Rootsis, kaks vanemat õde põgenesid vanematega seltskon­ nas, kus kogeti väga palju trau­ meerivat. Oli väikese lapse surm, kes asetati laine­tesse puh­ kama, oli üle parda omal soovil lahkunu, lausudes ,,Kindral läheb ujuma“, tuli relvaga meest ohjata, kes ähvardas paadipõhja sõelaks tulistada. Ehk siis kui­ das kuidagimoodi algsest trau­ mast (1) jõuda toimetuleku (2) ja lõpuks kerksuse saavutamise­ ni (3). See oli südamlik ja hingestatud ette­kanne. On äraü­ tlemata tore, et ka Tallinna Reaalkooli suur ajalooõpilaste seltskond sai oma koolimajas Jaagu ja ka Kristi Vuht Allpere meenutustest osa. Külaskäik leidis aset konverent­ sile eelne­ val nädalal.

Viimasena, teemal ,,Suur

Nr. 38

Suurpõgenemise konverentsi esinejate ja korraldajate ühispilt Riigikogu lipusaalis 19. septembril. Vasakult ees: ürituse korraldaja Evelin Sennett, Mari-Ann Kelam, kirjanik Elin Toona, korraldaja Iivi Zajedova, riigihalduse minister Riina Solman, Reaalkooli emakeele õpetaja Anu Kell ja külalisesineja Kristi Vuht Allpere Atlantast. Taga vasakult: külalisesineja Jaak Rakfeldt Connecticutist, Lelde Neimane Läti okupatsioonimuuseumist, ajaloolane Meelis Maripuu, ajaloolane Mati Mandel, Riigikogu Välis-Eesti toetusrühma esimees Tarmo Kruusimäe, ÜEKN esimees Aho Rebas, spordiajakirjanik Enn Hallik, kunstiajaloolane Harry Liivrand, Reaalkooli ajalooõpetaja Madis Somelar ja Juozas Banionis Leedu rahva genotsiidi ja vastupanuliikumise uuringumise keskusest. Pildilt puudub Tunne Kelam.

Foto: Krislin Ots

Vestluspaneelis osalesid moderaator Iivi Zajedova, Riina Solman, Kristi Vuht Allpere, Mari-Ann Kelam, Enn Hallik, Tunne Kelam ja Harry Liivrand.

Foto: Kristjan Ühtid

p­ õgenemine ja Välis-Eesti meie õpikutes“ astus üles Tallinna Reaalkooli ajaloo- ja ühiskon­ naõpetuse õpetaja Madis Somelar, kes on oma õpilasi juba aastaid suurpõgenemise üritustele suunanud ning tänavu läks kooliga (varsti ka mitmuses ehk koolidega) koostöö veelgi tõhusamaks. Õpetaja seletas, et õnneks on koolidel suur auto­ noomia riiklike õppekavade ri­ kastamisel. Need võiksid nimelt olla tema sõnul ambitsioonika­ mad, kuna väga pikalt hetkel suurpõgenemise ja pagulas­ eestlaste teemal ei ole nõutud peatuda, heal juhul ühe ajaloo­ tunni vältel. Ka õpikute läbi võiks seotud materjali enam ja paremini tutvustada, arvab Somelar, ning õpetajaid vasta­ valt koolitada.

Somelari kolleeg Tallinna Reaalkoolist, eesti keele ja kir­ janduse õpetaja Anu Kell nen­ tis, et ulgu-Eesti kirjandus võiks kindlamalt olla osa suur-Eesti kirjandusest, mida käsitletakse.

Näitena tõi ta fakti, et neli kuuest Siuru rühmituse kirjani­ kust põgenesid. ,,Väärtuslikum osa Eesti kirjandusest läks võõr­ sile,“ sõnas Kell.

Järgnes paneelvestlus, milles osalesid Riina Solman, Kristi Vuht Allpere, Mari-Ann Kelam, Enn Hallik, Tunne Kelam ja Harry Liivrand.

Riigihalduse minister Riina Solman ütles, et tuleb välis­ eestlasi tunnustada ja tänada aastatepikkuse töö eest ning suurpõgenemist jätkuvalt mee­ nutada. Kuidas seda mälestus­ päeva täpsemalt nimetada,

,,seda peame kokku leppima“.

Kristi Vuht Allpere kasvas üles Torontos, kuid elab juba pikemat aega USAs, Atlantas.

Ta meenutas, kuidas tolles ,,nädalalõppude Eesti elus“ oli alati tunda suurt lohutavat ja lõbusat LOOTUST. Tema jaoks ametlik mälestuspäev oleks kui auavaldus ,,eelnevate põlvkon­ dade töö ja lootuse eest, et see ei ununeks Eesti ühiskonnas, et teataks ja meenutataks, et me kunagi olime siin.“ Mari-Ann Kelam sättis lauale raamatute ja brošüüride torni, mida oli hiljuti oma raa­ matukogus taas avastanud ja imetlenud. ,,Kui jalg oli laevalt maas, siis töö algas kohe, k.a. poliitiline ja ajalooline töö!“ – Rootsis 1950. a. koostatud ja ÜROle üleantud materjal genot­ siidist ja inimõiguste rikkumis­ test Balti riikides, Londonis väl­ ja antud dokumentaalne info, 10-osaline ,,Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas“ – oli vaid imposantse kirjandusemäe tipp, mis samas toimis vabadusvõit­ luse ja mittetunnustuspoliitika vundamendina. ,,Meil oli vaja oma inimesi ja nende koostööd mõlemal pool. Meil oli vapraid esindajaid siin,“ meenutas ta ­julgeid vankumatuid.

Meritsi maailma läinud eestlaste lugude sari, milles on kuus köidet, on Tiit Lääne ja konverentsi paneelis osalenud Enn Halliku kogutud põgenike lood, mis said alguse reisist Vancouverisse aastal 2010. ,,Nagu Ukraina sõjapõgenikud tulevad Eestisse... /.../ Maailmas ei ole midagi uut kahjuks.“ Ta

pani südamele, et 2010-2018 ­intervjueeritud 135 inimesest on vaid paarkümmend tänaseks meie seas, et olemasolevate vanema põlvkonna inimeste lugude talletamisega ei ole ­ võimalik päevagi viivitada.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu eestvedajate täht­ susele. ,,Eestvedajad nagu Iivi (Zajedova).“ Mõned tema väärt mõttekillud: ,,Kui ei teata, mis on varem meie kaasmaalastega toimunud, (et umbes 10% suutis põgeneda ja 10% küüditati või arreteeriti, ülejäänud kannatas okupatsiooni all), on see ühele väikerahvale väga ohtlik. Me ei saa suhtuda, et kes huvitub, kes mitte. Ainult sellest rääkides teadvustatakse. Meie 30 a tagune taasiseseisvumine on ime, oleme võimatu võima­ likuks teinud. Aga kõike on võimalik kaotada.“ Kunstiajaloolane, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raa­ma­ tukogu teaduse ja kommunikat­ siooni peaspetsialist Harry Liivrand arvab, et kuna ,,kul­ tuur on meie kõige olulisem löögijõud“, võiks toimuda rohkem vastavate, ka välis­ eestlaste näituste ringlust.

Näitena tõi ta fotograaf Karl Hintzeri näituse eestlaste põge­ nikeelust Saksamaal, mis ka Riiga rändas. Liivrand arvas, et lisaks Puise rannale, Stock­ holmile, Gotlandile ja teabe­ tahv­ lile nüüd Tallinna vanalin­ nas Rootsi-Mihkli kiriku kõrval, võiks põgenemist meenutav mälestusplaat olla ka Tallinna sadamas, kust algas nii paljude raske teekond.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Trivimi Velliste kõne Eesti riigivanemate mälestuseks vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril 2022 Hageri kirikus Väga austatud härra peapiis­ kop, härra praost, Hageri koguduse õpetaja! Lugupee­ tud härra vallavanem ja volikogu esimees! Kallid kiri­ kulised!

Täna oleme jälle kogunenud ühte ajaloolisse pühakotta, et süüdata 16 küünalt. Siinne kirik kuulub Eesti vanimate sekka – algkujul ulatub see tagasi juba XIII sajandisse. Meie muinsus­ kaitseliikumine sai mäletatavasti alguse just ajaloolisel Harju­ maal Jüri kihelkonnas, Jüri kiri­ kus. Erilise hoo sai liikumine nimelt Harjumaal – 1987. aasta kevadel keskaegses Keila kirikus Hortus Musicuse hingestatud esinemisega. Mullu süütasime 16 küünalt naaberkihelkonnas – Jõelähtme kirikus. Nüüd oleme siis jälle ühes auväärses Harjumaa pühakojas.

Nagu me teame, võõras võim tegi XX sajandil viie aasta­ kümne vältel kõik selleks, et nõrgestada või sootuks hävitada Eesti mälu. Muinsuskaitse­ liikumine oli mälu taastamise liikumine. Selleks oli tarvis ­taastada maamärgid meie mälu­ maastikul – ennekõike mäles­ tusmärgid Vabadussõjas lange­ nutele. Aga taastamist – või rajamist – vajasid ka mäles­ ­ tusmärgid suurtele Eesti riigi­ meestele.

Nõnda pühitseti pärast jälle ellu äratatud võidupüha – 25. juunil 1989 Tahkurannas uuesti ülesehitatud ausammas presi­ dent Konstantin Pätsile. Ja aasta hiljem, 21. oktoobril 1990, sängitati Venemaalt kätte leitud presidendi põrm tema kodu­ kohta Tallinna Kloostrimetsa mändide alla. Need olid riik­ likud matused, mida korraldas Eesti Muinsuskaitse Selts – ehkki Eesti riik ise ei olnud ­ veel vaba.

Täna pühitseme vastupanu­ võitluse päeva. See tähtpäev meie kalendris lähtub teatavasti sündmustest, mis leidsid aset 78 aastat tagasi, sündmustest, mis muutsid Eesti elu väga pikaks ajaks. Lootusetult pikaks ajaks.

Vaid üksikud väga eakad kaas­ maalased mäletavad veel tolle aja algust. Nooremale põlvkon­ nale on põhjust Eesti varasemat iseseisvuse aega meelde tule­ tada. Teame – ajaloos järgneb päikesepaistele ootamatult ränk raju kõige valusamate kat­ sumustega.

Just täna 78 aastat tagasi rebiti Pika Hermanni tornist ­ sinimustvalge riigilipp ja asen­ ­ dati naaberriigi punalipuga.

Teise maailmasõja heitlik pea­ tükk sai meie jaoks selleks korraks läbi, algas järgmine ­ peatükk. Vabadus muutus kaks inimpõlve kestnud piinavaks unistuseks. Tuli hõõgus tuha all!

Nagu me hästi teame, hea­ oluühiskonnas tundub vabadus sama loomulik ja enesestmõis­

tetav nagu värske õhk või puhas vesi. Ent värske õhk ja puhas vesi pole kunagi endast­ mõistetavad.

22. september 1944 jäi Eesti rahva mällu musta päevana, riigi pealinna anastamise päevana.

Just täna 78 aastat tagasi pidas Otto Tiefi legendaarne Vabariigi Valitsus Läänemaal, Ridala ­kihelkonnas, Põgari palvemajas oma viimase istungi. Valitsuse teekond Tallinnast oli kulgenud läände, et viimaks jõuda mere äärde – Puise randa – ja lah­ kuda kodumaalt. Selle Eesti Vabariigi valitsuse oli neli päe­ va varem ametisse nimetanud viimane Vabariigi Presidendi kohusetäitja professor Jüri Uluots. Uue valitsuse ametisse nimetamisega rõhutati Eesti Vabariigi katkematut kestmist ja ka riigi tegelikku toimimist.

Suurem osa Otto Tiefi valit­ suse liikmeist ei pääsenud üle mere vabasse maailma. Nad püüti kinni ja saadeti hoopis karmi itta. Osa neist mõrvati.

Nad olid astunud stalinliku Vene impeeriumi vastu ras­ kesse, lootusetusse võitlusse.

Kuid nad tegid seda siiski. Nad suutsid tuua oma isikliku vaba­ duse, oma elu ohvriks meie maa ja rahva, meie riigi tuleviku nimel.

Sellega on nemad – Otto Tiefi valitsuse liikmed – kirjuta­ nud kustumatu lehekülje Eesti riigi ajaloo raamatusse. Nad on haljendavate tähtedega ehtinud meie mälumaastiku, millesse me igal sügisel uuesti siseneme.

Me heidame igal sügisel sellele maastikule värske pilgu, et hin­ nata mineviku peeglis Eesti võimalikku tulevikku. Tallinnas Okupatsioonide muuseumis on vaatamiseks välja pandud Tiefi valitsuse liikmetele kuulunud autentseid esemeid. Need on reliikviad.

Vahetult enne Otto Tiefi ­valitsuse Kolgata teekonda lah­ kus 1944. aasta sügiskuul meritsi kodumaalt tervelt seitse prot­ senti meie rahvast, kellest osa hukkus Läänemere lainetes. See oli suurpõgenemine! Lahkujate peas vasardas üksainus mõte: „Minna ei taha, kuid jääda ei saa!“ Kui nad oleksid jäänud, leidnuks enamik neist oma otsa Pagari tänava keldris, Patarei vanglas või Siberi põlislaantes.

Eesti kaotas 1944. aasta sügi­ sel väga suure osa oma parematest poegadest ja tütar­ dest võõrsile. Nood pojad ja tütred ei tahtnud tõepoolest ­ minna, kuid jääda nad ei saa­ nud. Võõrsil ei jäänud nad käed rüpes istuma. Sinimustvalgete lippude lehvides nõudsid nad oma uutes asukohamaades – Rootsis, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Austraalias – järelejätmatult Eestile vabadust.

Kuni viimaks – nüüd juba kolm aastakümmet tagasi – vabadus

ka koitis!

Head mälestuspäevalised!

Meie tänane, teine Eesti aeg on kestnud 31 aastat. Eelmine kestis 22 aastat. Oleme riigirah­ vana vabad olnud ühtekokku 22 + 31 aastat, s.t. 53 aastat.

Nõnda siis – rohkem kui pool meie riigi 104-aastasest elust.

Oleme riigina vabad olnud kauem kui võõra kanna all!

Murdehetk oli mullu 30. no­ vembril, mil riigi vabaduse põli sai päeva võrra pikemaks orja­ põlvest. See oli tõepoolest eri­ line murdehetk meie ajaloos.

Priiuse põlistumise pööripäev!

Hea Hageri rahvas, kallid kirikulised!

Tuletan meelde – kuusteist aastat tagasi, 22. septembril 2006 läitis toonane peapiiskop Andres Põder esmakordselt 16 küünalt – Tallinna Toomkirikus.

Ja seejärel on ta koos oma ­abilistega süüdanud 16 küünalt Tallinna Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani kirikus, Narva Alek­ sandri kirikus, Pärnu Eliisabeti kirikus, Viljandi Jaani kirikus, Kuressaare Laurentiuse kirikus, Haapsalu Toomkirikus.

2015. aastal jätkas eelmise peapiiskopi lähetust uus pea­ piiskop Urmas Viilma Paide Püha Risti kirikus ja aasta hil­ jem Rakvere Kolmainu kirikus.

Viis aastat tagasi süütasid Tartu Pauluse kirikus 16 küünalt piis­ kop Joel Luhamets ja linnapea Urmas Klaas. Neli aastat tagasi läitis Valga Jaani kirikus mäles­ tusküünlad taas peapiiskop emeeritus Andres Põder, keda abistas Valga vallavanem Margus Lepik. Ja kolm aastat tagasi süütasid Võru Katariina kirikus 16 küünalt piiskop Joel Luhamets ja Katariina koguduse õpetaja Andres Mäevere koos linnapea Anti Allasega.

Tunamullusel talitusel Keila Mihkli kirikus läitsid kuusteist küünalt peapiiskop Urmas Viilma, Lääne-Harju praost Jüri Vallsalu, Keila koguduse õpe­ taja Arnd Matthias Burghardt ja Keila linnapea Enno Fels.

Mullu saime tunda rõõmu küünalde läitmisest peapiiskop Urmas Viilma ja Ida-Harju praosti, Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja osavõtul.

Me oleme korduvalt – ikka ja jälle – küsinud: kas neid küünlaid on tõesti vaja igal sügisel uuesti süüdata? Ning me oleme ikka ja jälle vastanud: jah, tõepoolest, me peame seda tegema! Sest need küünlad on osa meie iseolemisest riigirah­ vana. Just nimelt mitte lihtsalt rahvana, vaid riigirahvana, peremeesrahvana omal maal.

Nende küünalde leegis kumab vastu meie riikluse lugu. See leek tõuseb meie mälust! Need küünlad on vähim, mis meie saame täna ohvriks tuua. Nad on tänukummardus meestele ilma kelleta me poleks täna need, kes me oleme.

Kallid kaasteelised!

Oleme eriti tänavu võinud tõdeda – maailma olemus ei muutu. Elu ja surma müstee­ rium jääb samaks. Vanad ohud pole kusagile kadunud. Olgugi et uued, 21. sajandi ohud on

ammugi ähvardavalt silmapiiril. Üha enam eurooplasi – Euroopa kristlasi – on hoiatanud: Euroopa on minetamas oma ­algväärtusi, Euroopa on hävita­ mas oma juuri. Traditsiooniline arusaam kristlikust armastusest on asendunud – rahulolematu­ sega. Tahetakse aina rohkem ja rohkem – rohkem raha, rohkem vaheldust, rohkem meelelahu­ tust. Ja kui seda kohe ei saa, siis otsitakse süüdlast, nõutakse pööret, revolutsiooni. Pööre pühkigu minema vana pahn ja toogu uus õnn õuele! Euroopa kipub oma suurele ajaloole alla jääma, kipub kaotama oma peremeheseisundit omaenda maailmajaos.

Kuidas suudab aga Eesti tulla toime võitlusega kahel rindel – nii vanade kui uute ohtudega?

Kui meie rahva arv ei kosu, kui meie hällid on tühjavõitu! Kui eesti keele kõnelejate hulk ja osakaal Eestis ei taha kasvada.

Kui paljud eesti emakeele kõnelejad lahkuvad oma sünni­ maalt.

Eesti keele kõla kipub tuh­ muma – eriti nooremate kõnele­ jate kõrvus. Üleilmastumine ja tehnoloogia on toonud kaasa enneolematult suure surve meie emakeelele. See on seda ohtli­ kum, mida vähem me seda ­tajume. Ja kui ükskord viimaks märkame ning taipame, siis on lootusetult hilja. Nõnda juhtus see mitte nii väga ammu Iirimaal. Täna räägib Iirimaal igapäevaselt oma vana põlist emakeelt vaid 1 protsent iirlas­ test, olgugi et iiri keel on nende maal nüüd kuulutatud üheks ­kahest riigikeelest. 99 protsenti iirlastest räägib igapäevaselt oma teist riigikeelt – nad ­räägivad suure idanaabri keelt.

Kallid kirikulised!

Looja on hoidnud Maar­ ja­ maad! Siin on looduse poolest hea elada. Siin ei ole liiga palav ega ole ka liiga külm. Ei ole siin liiga niiske ega liiga kuiv.

Ei ole siin maavärinaid ega ­lumelaviine. Siin ei ole orkaane ega taifuune. Kuid siin on palju puhast õhku ja magedat vett.

Siin on palju metsa, sood ja raba. Palju vaikust. Siin on ­põldu ja karjamaad. Siin ei ole kitsas.

Miks peab siis nüüd, mil oleme oma elu peremehed, ­kodumaalt ära minema? Oleme uuel vabaduse ajastul taas kaotanud seitse protsenti oma rahvast – just sama palju kui suure põgenemise ajal! Missu­ gused sõnad on tänaste kodu­ maalt lahkujate huultel?

Head inimesed!

Sageli arvame, et tehnilised leiutised toovad lahenduse meie muredele. Meie hinge kõige keerukamad vajadused ei lahene aga ei tehniliselt ega majandus­ likult. See tõde kehtib ühtaegu nii iga üksiku inimhinge kui ka kogu rahva hingeelu kohta. Kui rahva hinges napib ühendavat jõudu, kõikeliitvat väge, on see rahvas nagu liivaterad mereran­ nal, mida iga tuuleiil jaksab ­pillutada.

Meie esiisad kasutasid püha­ koja ehitamisel tugevaid kive.

Kivide sidumiseks tarvitasid nad lubimörti. Head ühiskonda saab võrrelda pühakojaga.

Pühakoja seinad on püsivad, kui kivid ja sidusaine on õigesti valitud. Eesti ühiskonna suurim mure pole mitte eurode arv ühe inimese kohta ega isegi mitte alampalga suurus – kuigi ka see on oluline – , vaid sidusaine tugevus Eesti inimeste vahel. ­ Kuidas see imepärane aine – koosmeel, hoolimine, usk ja ­armastus – jälle kätte leida?

Meie, eestlased, oleme väga vana rahvas. Me oleme siin maal elanud tuhandeid aastaid.

Meie riik ei ole hilistekkeline algaja. Meil on rohkem kui sajand riigiks olemise koge­ ­ must. Saja-aastase riigina oleme moraalsed ja vaimsed tänu­ võlglased selle riigi rajajate ees.

Nemad said omal ajal hakkama uskumatuga.

Võimatu sai tegelikkuseks ja eestlased said riigirahvaks, peremeesrahvaks omal maal.

See on privileeg, millest täna unistavad mitmed kümned meist palju arvukamad rahvad. Meil on oma riik ja meie riik on juba kaua olnud vaba! See on suur kingitus! Me peame seda mõist­ ma ja seda kingitust hoidma! Ja kinnitama kindla, selge häälega oma tänuvõlga – ennekõike nendele, kelle auks siin püha­ kojas põlevad kuusteist küünalt.

Tänavusel sügisel tuleb aga üks küünal 16 hulgast esile ­tõsta. See on riigivanem Kons­ tantin Pätsi küünal. Praegusel sõja ajal Euroopas kõlavad Pätsi kunagised sõnad Vabadussõja hakul iseäranis veenvalt. Kui Vabadussõda oleks ära jäänud, poleks me täna siin ega kõne­ leks endist kui riigirahvast.

Oleme sel sügisel lunastamas suurt auvõlga Konstantin Pätsi ees. Kuus aastat tagasi algatatud mõte, et Eesti riigi pealinnas peab olema mälestusmärk ka selle riigi kõige olulisemale rajajale, hakkab teoks saama. ­ Mälestusmärgi pühitsemine Tallinna ajaloolisel Uuel turul on kavandatud 21. oktoobrile – just nimelt presidendi kodu­ maale ümbersängitamise aasta­ päevale. Meie peapiiskop Urmas Viilma ja metropoliit Stefanus valmistuvad ausam­ mast pühitsema.

Kallid kirikulised! Kallid vastupanuvõitlusepäevalised!

Tahan südamlikult tänada kõiki, kes kogu hingega on aidanud kaasa tänase päeva ­kordaminekule. Ennekõike suur tänu peapiiskop Urmas Viilmale, kes on küünalde süütamisel ikka ja jälle koos meiega! Suur tänu Lääne-Harju praostile, siinse koguduse hin­ gekarjasele Jüri Vallsalule! Suur tänu valla juhtidele mälestus­ küünalde süütamise eest! Suur tänu koguduse muusikutele ­kauni hingestatud elamuse eest!

Kallis rahvas!

Tänan teid, et võtsite vaevaks tulla siia väärikasse Hageri pühakotta ja anda au meie lah­ kunud suurmeestele. Üheskoos hoiame Eesti mälu! Meie mälu teeb meid tugevaks! Tugeva mäluga riik jääb kestma!

6

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

Tulemas EKKT 67. aastanäitus Alates 12. oktoobrist on Todmorden Millsi (67 Pottery Rd) Papermill galerii uksed avatud Eesti Kunstnike Koon­ dise Torontos (EKKT) 67. aastanäitusele. Tänavusel näi­ tusel eksponeeritavad tööd on inspireeritud laiast The Inter­ sectionality of Art and Science teemaderingist.

Alates tegutsemise algusest on EKKT teinud koostööd ja püüdnud kaasata mitmekülgse taustaga külaliskunstnikke eri­ nevatelt aladelt nii lähedalt kui kaugemalt. Sel aastal rikastavad EKKT aastanäitust oma töödega läti-kanada kunstnik, LATVIS Art Association’i liige Dace Birkhans, leedu-kanada kunst­ nik, Baltic Art Association’i lii­ ge, insener John (Gytis) Vaza­ linskas Montrealist, Women’s Art Association of Canada (Toronto) kunstnik, kuraator ja kirjanik Dixie Allen, kunstni­ kud Proomet Torga, Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsak Eestist, kelle loomingust on va­ rem Eesti Elu veergudel juttu olnud. Tänavusel näitusel esi­ neb ka ukraina-kanada kunst­ nik, kunstiterapeut, õppejõuabi ülikoolis Olena Darewych.

Olena digitaalkunst on suunatud autistlike muredega inimeste abistamisele ja organisatsiooni Help Us Help The Children

Tartu College’is avati Ukraina-teemaline näitus

Külli Trummali töö ,,Sipelgas“.

liikmena pakub kunstiteraapiat orbudest noortele Ukrainas.

Kunstinäituse ametlik ava­ mine toimub neljapäeval, 13. oktoobril kl 6–9 õ. Külalis­ kõnelejaks on palutud arhitekt Eneri Taul, muusikaga rikastab näituse avaõhtut The Topaz Duo – Kaili Maimets (flööt) ja Angela Schwarzkopf (harf).

Samuti on näituse avamisel võimalik proovida Kalev Nis­ beti hiljuti mitmeid auhindu võitnud käsitöö-õlut.

Näitus jääb avatuks kol­ mapäevast, 12. oktoobrist kuni pühapäeva, 23. oktoobri­ ni, galerii uksed on avatud kol­ mapäevast pühapäevani kl 11 h kuni 4 pl. Virtuaalnäitus on avatud alates 1. oktoobrist https://www.estonianartiststo­ ronto.com/

Pirita raamatukogus on põnev näitus ja esitleti uut raamatut Tänavu on raamatukogude aasta. Eestis on selles vallas nii rõõmustavat kui kurvas­ tavat. Kurb on see, et meie Rahvusraamatukogu läks mit­ meks aastaks remonti. Rõõ­ mustab, et paljud väikesed raamatukogud on suudetud päästa, näiteks ühendades need gümnaasiumide raama­ tukogudega.

Pirita kogukonna raamatu­ kogu on nüüd samas Pirita Majandusgümnaasiumi raama­ tukogu. Avarad ruumid võimal­ davad ka näituste korraldamist.

17. septembril avati siin Ukraina telekunstniku Oksana Sorokina maalide näitus.

Enamiku eksponeeritud töid maalis Oksana juba Eestis, Ukrainast sai ta kaasa haarata vaid mõne väikese pastelli.

Abikaasa Sergeiga Kiievist põ­ genedes võeti ühes vaid häda­

Nr. 38

pärane ja väike šnautser.

Oksana otsustas kodumaalt lah­ kuda pärast seda, kui ta ajakir­ janikust sõbranna tapeti. Koos mehega põgenesid nad mööda külavaheteid, sest vene sõdurid tulistasid suurtel magistraalidel liiklejaid ja sealtkaudu oleks võimatu minema pääseda.

Oksanal on Eestis sõpru, kelle juures elada ja nii sai ta ka näituseks ette valmistuda. Erksa koloriidiga pildid vahelduvad Oksanal hallikas-pruunide dep­ ressiivsete lõuenditega, mis pee­ geldavad ukrainlaste meeleolu kodumaa saatusele mõeldes.

Oksana maalid koos teiste Eestisse asunud Ukraina kunst­ nike töödega on üleval ka Jäneda lossi kaminasaalis.

Oksana abikaasa Sergei näi­ tas Pirita raamatukogus filmi­ kaadreid Ukraina linnadest enne ja pärast sõjategevust. See on tõesti masendav vaatepilt, mis neist ilusatest linnadest järele on jäänud. Ukrainlased on aga optimistlikud: me ehitame oma linnad uuesti üles, on nad kind­ lad.

Pärast näituse avamist toimus raamatu „Puhkus Viljandis“ esitlus. Raamat valmis heli­ looja Leo Normeti (17.9.192227.12.1995) 100. sünniaasta­ päevaks. Pirital elas pikki ­aastaid ka Leo Normeti õpingu­ kaaslane Heino Elleri komposit­ siooniklassist Valter Ojakäär, kes on üks tuntumaid eesti lau­ luloojaid. Ojakääru abikaasa oli

Ukraina ja Ukrainas toimuv on maailmas eriliselt olulisele kohale tõusnud alates 24. veeb­ruarist, mil Venemaa Ukrai­ nat sõjaliselt ründas.

Viimas­tel nädalatel on sõjate­ gevus taas elavnenud, Ukrai­ na on suutnud tagasi saada küllaltki suure osa venelaste poolt okupeeritud territooriu­ mist. Sel nädalal eskaleerus olukord taas, kui Vladimir Putin kuulutas välja osalise mobilisatsiooni.

Nende sündmuste valguses on saanud uue tähenduse ka reedel, 16. septembril Tartu College’i fassaadil avatud

Ukreaina teemaline näitus.

Viielt kakskeelselt (inglise ja prantsuse) fotomaterjaliga va­ rus­tatud paneelilt saab ülevaate Ukraina kujunemisest, selle sovetiseerimisest, MolotoviRibbentropi pakti mõjudest, Ukraina võitlusest Teises maail­ masõjas, iseseisvuse taastami­ sest 1991 ning viimastest sünd­ mustest kuni tänaseni.

Näituse avamisel võtsid sõna Ukraina Kongressi asepresident, (Toronto osakond) Petro Schturyn, Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas president Marcus Kolga, VEMU peaarhi­ vaar Piret Noorhani, EKNi pre­

sident Kairi Taul-Hemingway ja Läti kogukonna esindajana Andris Kesteris.

Petro Schturyn rõhutas taas kord vajadust igal tasandil jaga­ da teavet Ukrainas toimuva kohta ja jagada õiget, mitte moonutatud informatsiooni, mida vaenupool agaralt levitab.

Samuti tänas ta taas südamest kõiki, kes Ukrainat ja seal toi­ muvat vabadusvõitlust toetavad, nimetades eriti eestlaste väga suurt panust.

Kuna näitus on Tartu College’i hoone välisküljel, saab sellega tutvuda igal ajal.

tunnustatud pianist Heljo Sepp – mõlemale on pandud mäles­ tuspingid Pirita kloostri vare­ mete lähedusse, kus Birgitta Festivalile saabunud külalised saavad jalgu puhata. Valter Ojakäär oli ka ladusa sulega kirjamees.

Tema sulest on ilmunud mitmed popmuusika-teemalised raamatud.

Muusikakroonik Valter Ojakäär mäletas isegi seda, mis oli Leo Normeti 1946. aastal kirjutatud laulu algne pealkiri – „Weekendid ­ weedame kõik Wiljandis“. Sealt edasi sai sellest „Puhkuse vee­ dame kõik Viljandis“, mida nüüd teatakse nime all „Puhkus Viljandis“. See laul valiti sellel aastal Viljandi linna lauluks ja sellest on tehtud mitmeid huvi­ tavaid arranžeeringuid. Valter Ojakäärul endal on saja-aasta juubel järgmisel aastal – ilmselt ilmub siis temastki raamat, mida Pirita raamatukogus esit­

leda.

Pirital, Meriväljal elas ka üks meie legendaarsemaid lauljaid Tiit Kuusik. Tema monograafia ilutses Pirita raamatukogu riiuli­ telgi. Tiit Kuusik võitis 1939. aastal Viini rahvusvahelisel konkursil kuldmedali ja talle pakuti esinemisvõimalusi Viini ooperis. Kuusik tuli Eestisse tagasi, kuhu pidid saabuma ­ lubatud ametlikud kutsed. Sõja tõttu kõik viibis. Temagi püüdis koos Friedebert Tuglasega Läände põgeneda, aga lubatud paat, mis pidi nad Rootsi viima, jäi halva ilma tõttu tulemata.

Tiit Kuusikul jäigi Viini ooperis laulmata, samas sai temast üle N. Liidu tuntud ooperilaulja, kes on esinenud kõigis olulise­ mates N. Liidu ooperimajades.

Ka Kiievi ooperis, mis hoolima­ ta sõjaolukorrast annab etendusi ka praegu.

Tõnu Kaljuste juhatas Torontos kaht maailma esiettekannet

SIRJE VIHMA-NORMET ajalehele EESTI ELU/Estonian Life

Fotod: KAI KIILASPEA

Kolmapäeval, 21. septembril oli Toronto muusikasõpradel eriline võimalus taas olla osa­ liseks erilisel muusikasünd­ musel. Koerner Hallis toimu­ nud kontserti, kus tuli maail­ ma esiettekandele kaks teost, juhatas maailmas tunnustatud dirigent, eestlaste jaoks lausa legendaarne Tõnu Kaljuste, kellega on Toronto muusika­ publik juba varasemast väga hästi tuttav.

Kontserdi esimeses osas tuli esiettekandele Paul Frehneri LEX, solistideks Meghan Lind­ say (sopran), Rebecca Cuddy (metsosopran), Owen McCaus­ land (tenor), Alain Coulombe (Järgneb lk. 7)

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1123 1

2

3

4

5

12

6

16

21 28

29

22

31 34

37

38

41

42 44

35 39

25

26

48

49

50

32 36

46 54

47

57

58

59

60

61

maamajades).

53. Indiaanlaste sõjakirves.

56. Eesti Reservohvitseride Kogu (lüh.).

57. Ilmakaar.

58. Kreeka sõjajumal.

59. Lähker (etn.).

60. Avar, suur.

61. M_______kkel, õpinguraamat ülikoolis (kõnek.).

ALLA:

1. Kaks koos.

2. Lukufirma.

3. Täistera nisujahu Indias.

4. Teat. ehted.

5. Küla, kus asub Munalaiu sadam Pärnumaal.

6. Ese. 7. Ristivanem.

8. Tüse, priske.

9. Klass loomariigis.

10. Mehed (ingl.k.).

11. Eesti Teaduste Akadeemia.

16. Lapseootel.

20. Eesti kroon (lüh.), 22. Ühesugused vokaalid.

23. Tungib aeglaselt millestki läbi, välja

Tõnu Kaljuste…

(Algus lk. 6)

(bass), lisaks Sound­ streams 21 koor ja Ensemble Sound­ streams. Maailma esiette­ kanne võeti vastu väga soojalt, samuti tervitati tugeva aplausiga ko­ halviibinud autorit.

Teises osas tuli ettekandele Claude Vivieri Zipangu sama­ nimelisele filmile, mis oli samuti maailma esilinastus (rež.

Mihael Greyeyes, tantsusolist Ceinwen Cobert), muusikaesitus Ensemble Soundstreamsilt.

Tegemist oli kolmanda filmiga Tutvu • Loe • Kommenteeri

T

Paremale: 1. Vana, 5. Ale, 8. Star, 12.

Paar, 13. Aam, 14. (K)oeru, 15. Kade, 16. RIP, 17. Ordu, 18. EKA, 20. Apteek, 22. Sanna (Marin), 25. Maest(ro), 26. Agu, 27. Amati, 29. Ase, 32. Mai, 33. Varia, 34. Mil, 35. Ark, 36. (D)inaar, 37. Aga, 38. Alain (Delon), 40. (N)issan, 42. (Lõp)uspurt, 44. SDE, 45. Nisu, 46.

Oka, 48. Niru, 52. Tsar, 53. Boa, 54.

ASAP, 55. (L)ause, 56. Aim, 57. Taas.

Alla: 1. VPK, 2. Aaa, 3. Nad, 4. Areen, 5. Aara, 6. Lai, 7. Empaatia, 8. Soots, 9.

Teretamas, 10. Arde(nn), 11. (K)ruuk, 19. Kaaviar, 21. Peiarid, 22. Sama, 23.

Agar, 24. Nuikapsas, 25. Maran, 28.

Manitoba, 30. Siga, 31. Elan, 39. Luure, 41. Senat, 42. Unta, 43. Sisu, 44. Saam, 47. Koi, 49. Isa, 50. Raa, 51. UPS.

Nädala retsept

55

56

1. Vedelikumahuti.

5. Lõuna-Aafrika Vabariik.

8. Mittenägija.

12. Trepi osa.

13. T_____, vaikselt.

14. Tööala.

15. Väikeplaneet.

17. Ilus.

18. Rahvaesindajate kogu Ukrainas.

19. Mitte tagant.

21. Vaatlus, monitooring.

24. K____, arv.

27. Sümboolne märk.

31. Meeskonna v. reisijate eluruum laevas.

33. Madridi ______, jalgpalliklubi.

34. Ehmes, ude.

36. Lapik.

37. Buenos _______, Argentina pealinn.

39. Olen milleski/ kelleski kindel.

41. ______ab, teat. lihatoit.

42. Hoone kalmistul matusetalituseks.

44. Sama, mis 14. par.

46. Kaamelitaoline loom.

51. Eesruum (hrl.

24

43

53

PAREMALE:

11

40

45

52

10

20

23

30

33

9

17 19

S

Ristsõna nr. 1122 LAHENDUS

14

18

51

8

13

15

27

7

I

Peekonisse keeratud sealihafilee

v. sisse; imendub.

25. Nõrk tuhm helendus.

26. Mehenimi.

27. Üksiklane.

28. Me. 29. Saareriik Kariibides.

30. Laboratory for Laser Energetics.

32. Ülal ja _____.

35. Asi. 38. Ra_____, mitte kerge.

40. Mitte üles.

43. ______a, hunnide juht 434–453.

45. Teat. siseelund.

47. Märkamist, taipa­ mist väljendav sõna.

48. Suurim arter.

49. ______o, Läänemerel 22. sept. 1944 N. Liidu õhurünnaku taga­ järjel hukkunud hospidallaev.

50. Väikesaar Eesti põhjarannikul.

51. Kellel?

52. Terava otsaga metallvarras.

54. Sõjariist.

55. Lehekuu.

ühest seeriast, mille kahe varasema osa – Leora ja 2 – esiettekanded toimusid Sound­ ­ streamsi poolt aprillis.

Kava lõpetas Arvo Pärdi Stabat Mater Soundstreams 21 koori ja Ensemble Sound­ streamsi esituses. Tõnu Kaljustet peetakse maailma parimaks Arvo Pärdi muusika interpre­ teerijaks ja Kaljuste tõestas seda sellelgi kontserdil.

Kogu kava tervitati ja võeti publiku poolt vastu aplausitor­ miga.

Kontsert oli Soundstreamsi 40. a juubeli hooaja avalöök.

(EE) www.eestielu.ca

Kuni ilmad vähegi lubavad, siis saab veel grillida! BBQ hooajal ei ole ametlikku algust ega lõppu! Peekon lisab sealihale mahlasust ja maitset, lisaks lihtne marinaad, mille saab valmistada juba päev varem.

Valmistusained: 1,5 naelane tükk pikka sea­lihafileed (pork tenderloin) peekoniribasid marineerimiseks ¼ tassi oliivõli, 2-3 spl sinepit, pisut küüslaugu­ soola ja pipart Valmistusviis: Lõigata sealiha-filee umbes 2-2,5 cm ehk siis peekoniriba paksusteks tükkideks ja keerata igale neist ümber peekoniriba.

Sulgeda hambatikuga. Teha seda lõikelaual.

Segada kausis oliivõli, sinep, sool ja pipar ning määrida selle­ ga igast küljest peekonisse kee­ ratud sealihatükke, kuni need on üleni kaetud; seejärel panna koos ülejäänud marinaadiga suurde ziploc-kotti, millega hoida külmkapis alates paarist tunnist kuni 24 tunnini.

Küpsetada BBQ peal 20-25 minutit, keerates iga 5 minuti tagant, kuni liha sisemine tem­ peratuur on jõudnud umbes 145-150 F kraadini. Enne serveerimist lasta jahtuda 3-5 minutit. Eemaldada hambatikud.

Sobib serveerida koos küüs­ laugusaia jm. lisanditega.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

Alates 26. sept. ’22 1610–365 Bloor St. E. Toronto ON M4W 3L4

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

www.heinsooinsurance.ca

Naljanurk Sõbrad omavahel. ,,Kuulsin, et õpetasid oma naisele pokkeri sel­ geks.“ ,,Jah, see oli hea idee, nädalavahetusel võitsin te­ malt vähemalt pool palka tagasi.“

7

Volli veste

Vajalikud riistapuud Olen selline, kes sokke, jalatseid ei salli. Päterdan paljajalg­ selt nii kaua, kui ilmad lubavad. Kuid nüid, et saab taas kerkos käia, tuleb ontlikud jalatsid tõmmata varvaste katteks.

Santalettidega, nii kudas ma poes käin, pühamusse minna nigu ei sobi.

Pean olema tänulik, et mul on vastav vahend, mis lubab seda tegemist suht vaevavabalt läbi viia. Sõber saapalusikas on aastaid olnud asendamatu. Lupsti kand ja varbad kohal, vaid nende paeltega jändamine nõuab istumist. Sestap ongi mul muudeks ametlikeks käikudeks olemas sellised jalanõud, millel paelu põlegi. Temake leiab, et see oli mu esimene va­ naks jäämise tunnusmärk.

Ajal, kui kik käib massinatega vai elektroonikaga, on kudagi tore, et kondiauruga, enese jõuga saab toime tulla.

Egas just jõudu vaja pole riietumiseks, aga võhm ja pauer on ju esimesed mehisuse omadused, mis kaovad. Miks siis mette abinõusid kasutada?

Käimad (kas põle huvitav, et käima tähendab nii kinga ku jalutamist; käimal olek aga on lapseootel seisund. Rasedad naised on ka raskejalgsed. Oh seda emakeelt!) lähevad jalga tänu ühele maailmarändurile, heale inemesele, kes kahjuks on juba mõnda aega Liiva-Annuse jutul. Kinkis mulle aastate eest saapalusika, mille valmistamiseks pidi mingi antiloop oma elu andma. Osavate kätega aafriklane voolis selle sarvest abinõu, poleeritud ka teine.

Teine asendamatu elu kergemaks tegija on mul olemas tänu Kertule. Mul oli komme, eriti suveti, aga et aus olla, igal aasta-ajal, siis ku selg sügeles, nigu karu nühkida selga vasta puud või toas olles tegi uksepiit töö ära. Lõpuks te­ make enam ei kannatanud sellist käitumist, eriti ku pääsesid valla rahuleoleku mõminad. Nigu mesikäpp, vihastas ta, ning käis hindude poes. Sealt leidis kolmandiku meetri pikkuse puust nikerdatud seljasügaja, ühes otsas kolm kõverat sõrme, teises liikuvad rattad. Et saaks valusaid muskleid nendega masseerida. Fakiiride värk, torisesin, aga küll on marjaks ära kulunud.

Ku veel kaaluda, et mõlemad elu mugavamaks tegevad värgendused ep lännu mulle raha maksma, elektrit ega bensii­ni ei vaja nigu massin, millega ma neid sõnu toksin eetris­se või mu vajalik terasruun, kes enam ei liigu tallist tih­ ti välja, kütus nii kuramuse kallis, siis olen täitsa õnneseen.

Majast väljun, tossud jalas tänu tollele lusikale, kelleris istun, sügan selga mõnuga. Elu nigu kuninga kassil. Kik tänu teistele, kes oskasid lahendada elu suuremaid muresid, mis vanuigi esile julgevad tükkida. Tea, miukest riistapuud hom­ me läheb ühel seeniorist (teate küll miukesel) seenel tarvis, karku küll veel ei vaja. Selleks liialt noor. VABARNA VOLLI

Bernard Kangro kirjanduspreemia sai Vootele Ruusmaa Bernard Kangro nimeline kirjanduspreemia anti 18. ­ septembril Vootele Ruusmaale teosega ,,Purgatoorium“.

Pree­­mia andsid üle SA Võru­ maa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja kultuuri­s­petsialist Kristi Vals.

Vootele Ruusmaa teine luule­ kogu ,,Purgatoorium“ on pühen­ datud autori isa mälestusele.

Teoses läbib Ruusmaa südam­ liku leinariituse, mida ilmes­ tavad kunagise pallaslase Abel Lee illustratsioonid.

Bernard Kangro kirjandus­ preemia on auhind, mida annab välja Võru maavalitsus. Preemia antakse Võrumaalt pärit või Võrumaaga seotud autorile või Võrumaa-ainelise loomingu eest.

Esimene auhind anti 1990. a Bernard Kangrole. Alates 1991. aastast kannab auhind tema nime. Auhind määratakse Bernard Kangro sünniaasta­ päeval 18. septembril viimase aasta jooksul ilmunud teose eest. (ERR/EE)

Sõjapõgenike arv võib lähikuudel kasvada Ukraina tsiviiltaristu on saanud tugevaid purustusi ning osa koduta jäänud ini­ mestest otsib varjupaika mujalt. Siseministeeriumi hin­ nangul võib ajutist kaitset taotlevate sõjapõgenike arv lähikuudel märkimisväärselt suureneda.

Positiivsetest rindeteadetest hoolimata tuleb talv Ukrainas väga karm, sest paljud on olnud sunnitud kodu maha jätma või pole kodudes võimalik talve üle elada. Hinnanguliselt on praegu Ukrainas 6,5 miljonit sisepõge­ nikku. ,,Kui me täna oleme vastu võtnud ja andnud ajutise kaitse veidi enam kui 35 000 inimesele, siis nende halbade asjaolude koosmõjul peame üsna tõenäoliseks, et jaanuari lõpuks uuel aastal võib Eestis ajutist kaitset saada 45 000 inimest,“ ütles siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar.

Tema sõnul ei saa ka välista­ da, et ajutise kaitse saajate hulk võib kasvada üle 50 000. Neile lisanduvad need põgenikud, kes riigilt abi ei küsi. Praegu on ­selliseid põgenikke ligi 15 000.

(ERR/EE)

8

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

Nr. 38

Commemorate, declutter, donate, sell! Updates regarding Toronto Estonian House, on Broadview Ave Updates on wrapping up and moving out from Toronto Estonian House on Broadview

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Putin must be held accountable for war crimes. Special tribunal will do the job

By July, Ukrainian authorities stated that it had identified more that 21,000 war crimes.

They had identified some 600 suspects and initiated app­ roxi­mately 80 prosecutions for offences including killing civilians, destroying civilian targets, looting, rape, torture and other brutalities. The prosecutors were receiving between 200 to 300 reports daily.

Most recently, a mass grave for some 440 victims was un­ covered in Izjumi. An example of atrocities committed by Russian troops is the devastating evidence uncovered in July at a former summer camp in Bucha.

Corpses of men dressed in ­civilian clothes revealing burns, bruises and other lacerations alongside equipment for water­ boarding was found. A report described how Russian soldiers had kept 25 girls aged 14–24 in a basement where they were gang-raped.

An OSCE investigation also details the forcible relocation of Ukrainian civilians elsewhere in Ukraine or into Russia – actions that Violate the Geneva Con­ ventions. This clearly shows Russia’s intention to replace antagonistic populations with ­ those loyal to Moscow and to avoid local resistance attempts.

British intelligence assessed in July that more than 2.5 million Ukrainians had been “eva­ cuated” from Russian-occupied areas.

We ask whether the Russian military chain of command, from Putin down, had been in­ volved in the wide-scale occur­ rences of war crimes, which, according to legal specialists must be proved, for any suc­ cessful conviction of the su­ preme leader. The prosecution must demonstrate that the ­violations were not just a lack of military oversight or isolated incidents.

It isn’t difficult to pin a war crime on a soldier who commits it, as has now been done in Ukraine. But establishing a chain of command for any future trials of the decision-makers, ­ proving that the leadership ­actually authorized atrocities is more complicated.

But observers insist that Putin was, without question, personally aware of the war

As 2022/23 activities start up, those in Toronto’s Estonian House (“EH”) are ending very soon. As such a few updates are in order: Final celebration and commemoration The final event for Estonian House is slated for October 1, 2022. Billed as the “Lääst Blääst”, it will bring together young and old, from near and afar, to celebrate all that the community created at this address, and all the Estonian ­ House gave back to the commu­ nity. Come record your memo­ ries of Estonian House, and ­celebrate with friends and some great music. Over 650 tickets have been sold and nearing capacity – at time of writing, ­ the few remaining tickets can be purchased via the KESKUS website and an increase to capacity is being explored so ­ that all who wish to attend, can.

Please follow KESKUS on social (handles below) for up­ ­ dates on more tickets, should they be sold out.

crimes against civilians in Ukraine. Units that were in­ volved in atrocities in Bucha, Irpin, Mariupol and elsewhere were recognized for frontline heroism. They were awarded with the prestigious title of “guards” for distinction in ­battle.

Under the Geneva Con­ ventions rules of war do exist.

The findings of both the International Criminal Court (ICC) and the International Court of Justice (ICJ) are rele­ vant here. The ICJ rules on disputes between states and ­ doesn’t prosecute individuals.

Ukraine has launched one against Russia. If the ICJ rules Want to buy some ... stuff? against Russia, the UN’s Security Council has the re­ Have you had your eye on sponsibility to enforce it. But something in EH? Items in Russia would veto the proposal, Estonian House that do not being one of five permanent have community or cultural members. ­attachment will be sold on the The ICI, the permanent suc­ online auction site www.max­ cessor to the Nuremberg trials, sold.com, in two separate is not recognized by Russia. ­auctions being scheduled to end But the Nuremberg process October 6 and October 13, 2022 established the principle that – checking back on that site for ­ states could set up special the sale, items will be available courts to uphold international for bidding for approx. 7 days law. The ICC’s chief prosecutor, before closing, with pickup Karim Kahn, has indicated that dates shortly thereafter. reasonable evidence exists that war crimes have been committed in Ukraine. Thus, the prosecutor will ask ICC judges to issue tinue a clearly illegal conflict. arrest warrants to bring the ­ While it might be difficult to ­suspects to The Hague. But un­ link Putin and the Kremlin der the current circumstances, ­decision-makers to war crimes, enforcing this against Putin and it can be absolutely established his team would be practically that they are guilty of planning impossible. Russia is not a an aggression against a sover­ member of the ICI and would eign state. not extradite any suspects.

Prosecuting Russia for the However, the International crime of aggression is a daunt­ Criminal Court can prosecute ing task under the existing the offense of “waging aggres­ ­international justice system. As sive war”. This is the crime of mentioned before, a referral an unjustified invasion or con­ from the UN Security Council flict, beyond a military action is unlikely, given that Russia that is warranted as self-­ has veto power. The crime defence. exists under international law ­ It’s ironic that it was a but ICI does not have juris­ Russian judge at the Nuremberg diction over aggression. trials who convinced the Allies It’s crucial that Putin doesn’t that the Nazi leadership should escape with impunity from be held accountable for “crimes crimes for which he is account­ against peace”. able. The establishment of a Many legal experts state that special tribunal for Ukraine is a one-off tribunal could be vitally necessary. Estonians formed to prosecute the crime worldwide can lobby their of aggression against Ukraine. ­ respective governments for its Aggression is a “leadership urgent formation. We responded crime”, committed by those together when Putin invaded. who have the power and capa­ We can match that unified bility to initiate war and to con­ ­effort now.

LAAS LEIVAT

Want to buy items with community or cultural attachment?

Estonian House will be of­ fering community and culturally related items that are not of ­archival value but are neverthe­ less of sentimental and practical value to community members (think Eesti Kooli toolid!). This will take place on the evening of October 11 (1700-2000h) and late morning/midday on October 12 (1030-1330h). If your organization has stock, ­inventory, items that you’d like to offer to the community either for sale or giveaway (and that your organization will attend to set up, sell and dispose of unsold items after the sale), ­ please advise Ingrid Laar, General Manager via info@­ estohouse.com or 416.461.7963.

Your items in EH Organizations (or indivi­ duals) who have items in EH must schedule their access to EH with Ingrid Laar. Given the numerous workstreams currently underway, it is much appreciated that other than as prior agreed with Ingrid, all items being stored at Estonian House will remain where they are until ­after the October 1 event.

After October 1, 2022, the work to empty the house after 62 years will be continued, with scheduling via Ingrid at all times. Security is increased and camera footage monitored to ensure an orderly and smooth completion of this workstream.

nizations should write to ­uuskodu@estoniancentre.ca with any questions regarding storage and other transition questions regarding KESKUS and check their spam filters to be sure that emails are coming through.

KESKUS valued donors make a critical difference Please join our growing list of capital campaign donors to take KESKUS construction through to opening! The KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Koidula gild, which is from $50,000-99,999, Viru vanemad for gifts of $10,000-$49,999, and Kungla rahvas for gifts up to $10,000.

To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian, Estonian and U.S. donations will be issued a tax receipt.KESKUS leadership donors are recognized here: ­ www.estoniancentre.ca/capi­ tal-campaign To follow the construction journey and for KESKUS updates: • Visit the KESKUS website and subscribe to the monthly newsletter: • Facebook @EestiKeskus, Twitter @keskus, Instagram @ keskus.iec

Donations made As part of the clear-out, Estonian House in Toronto is donating certain useful and significant items to Seedrioru, ­ Jõekääru and Kotkajärve, which are camp properties outside of Toronto. For example, the wood chandelier in the south foyer of EH between the Grand Hall and Crystal Hall will find a new home in the centre of the main hall of Seedrioru. Each of Jõekääru, Kotkajärve and Seed­ rioru have selected kitchen equipment to help kit out their facilities.

In this stage of our commu­ nity’s transition to KESKUS International Estonian Centre, now under construction, this is an opportunity to look at physi­ cal possessions, declutter, and move forward with what is needed. It is a tall order to be sure, but together we’ll get through this phase. Orga­

Erika Salumäe, twice Olympic bicycling champion, will be honoured by two films next year, a documentary and a feature. Forty years ago she also competed in Edmonton.

The Filmivabrik studio is looking for any photos taken of her at that event. Contact Marju Lepp at filmivabrik@ filmivabrik.ee

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

9

Aeg – Aegna Remembering Aimi Zechanowitsch (1935–2022) Some ten years ago, in early spring, I decided to visit the island of Aegna. It was a Sunday, but not a sunny day; rain was drizzling down.

When I came to the Kala har­ bour in Tallinn, it turned out the ship I wanted to travel on was not sailing: the tourist season had not yet started.

But as there was a school class heading for the island, I was allowed to join them.

The ship left us at the island, and I understood it would come back in five hours. The children and teachers seemed to know where to go to. I had no idea. I walked around the island hoping to find a place to ­ ­shelter, but there seemed to be nothing, apart from some empty holiday homes and dilapidated buildings.

It had been different once, before the Soviet occupation.

Aimi Zechanowitsch wrote to me about her early childhood years on Aegna, where her ­father was stationed as an offi­ cer. She wrote: In my time there were over 300 naval personnel of various ranks. There was also a centre for naval recruits.

There was the Headquarters, where, for example, my father worked. For officers and their families, there was the Officer’s Casino, a sort of social centre. I remember it vaguely. For the ­recruits there was also a social centre, clubs, bands, sports etc.

There was a school, a store (I remember, there I could get my favourite cake, Alexander cake); there was even a railway to get to the port.

Aimi explained to me that the reason why I almost saw nothing on my visit to Aegna was that the Soviets had de­ stroyed everything in 1941.

They obviously did “a good job”, so she wrote. In my time the forests also had lovely deer

that were brought to the island.

God knows what happened to them.

I met Aimi only a few times in Toronto, but we correspond­ ed for several years. She parti­ cipated in the film I made about Geislingen, in which she talked about her fond memories of the town where she lived a few years after having led a gypsy’s life, as she described it.

Aimi’s family had to leave Aegna when the Soviets occu­ pied Estonia. They went to Tallinn and then moved further to other places within Estonia.

Aimi wrote me how her father had been in three armies within one year: Estonian, Soviet and German. In the autumn of 1944 Aimi and her mother fled the country, not knowing where her father was, as there was no time to wait for news. In Germany they ended up in Murnau, working on a farm. Aimi had a good time there, even though at first the people didn’t like to see the refugees coming, and in the end, they were happy they left: By the summer Estonian women started to wear shorts, far shorter than the Bavarian women and the Estonians were then seen as a scandalous crowd of people. So when they moved out, the priest went around and sprinkled holy water on all the farms where these scandalous Estonian women had lived and he held a special mass in the church to thank God that all the evil ones had

Anne Rungi competed in the Tennis Supersenior World Championships held in Mallorca, Spain in October, 2021. She is a top senior player in Canada. Recently Anne won Ladies Doubles75 at Ontario Provincials held at the Toronto Boulevard Club Aug. 13, 2022, and also the National Ladies Doubles75 Championship held in Vancouver Aug 26, 2022! Her current Senior Tennis Canada Ranking #1 Ladies Doubles 75 & #5 in singles!

Photo: Private collection

Marcus Kolga, president of the Central and Eastern European Council, at the opening of the recent Ukrainian Festival in Toronto, reflects on the encouraging news of Ukraine’s successes in its defense of freedom and Western democracy.

Photo: Myroslava Oleksiuk

A photo exhibition of the travesty in Ukraine opened at Tartu College recently, with a portion of it visible for viewing outside on busy Bloor Street.

Photo: Kai Kiilaspea

gone. Nonetheless Murnau, only eight kilometres away from the Alps, remained her ­favourite place on the earth till the end.

From Murnau Aimi and her mother went to Geislingen. This is where Aimi experienced real peace for the first time and she described the place as worry­free for her as a child. She loved the summer camps, she loved the theatre, but most of all the life there: no cars, end­ less ballgames outside, all friends nearby, no rich, no poor, everyone the same. Aimi: To think back, for most of us our “social” life was fabulous. To think of the young in Canada today, I almost shudder.

Isolated by their own choice, in their rooms with their iPhone, computers etc.; their “social life” consisted of texting or e-mailing, glued to their little hand-held gadgets! How much joy can that bring?

Her worries started in Australia where Aimi and her mother emigrated to at the end of the ‘forties and where her mother could only earn very little money, so Aimi thought ­ she would not be able to con­ tinue her schooling, and would have to look for work instead.

However, her stepfather made sure she could go to school and later she went to teacher’s ­college.

Aimi loved to travel. After she completed her studies, she went to work as a teacher in Australia, but two years later she had the chance to go to Canada and travel around the country. She had planned to work one year as a teacher in Montreal to earn the money which would allow her to travel further to England. But that year, in 1961, they started to build the Berlin wall and it seemed that it was not the right time to go to Europe. She stayed in Montreal where she met her future husband, George Zechanowitsch. She remained in Canada, but later travelled a lot. Aimi was proud to say that she had visited 108 countries.

In the past years less travel was possible as Aimi’s mobility lessened. She would have loved to return to Murnau and Geislingen, but her lousy legs prevented her from going.

Nevertheless she concluded: I’m glad, that I, at least, did my travelling etc. when I could, no particular regrets now.

Corona made things worse physically, because the swim­

ming pool where Aimi could exercise was closed, but also mentally, because her best friend, with whom she had made so many travels suddenly passed away. Well, my generation is reaching the “goodbye years”, nothing one can do about it. She tried not to be sentimental, but wrote that it had affected her more than she could admit. It remained diffi­ cult for her, though there were others: she still always seemed to care and worry about.

When I was on Aegna I made sure I was well ahead of time before the boat arrived, as I didn’t know what to do on the island if I missed it. But with Aimi I was too late. Though I knew her health was not as it used to be, I thought there would be time. Last spring, I could finally travel to the US, but instead of extending my travel to Canada, as was the ini­ tial plan, I decided to postpone my travel to Canada till autumn.

“Bon voyage!” were the last words of the many e-mails Aimi wrote to me, as I was heading for another travel destination.

And thus all that is left for me to say is Bon voyage, dear Aimi.

HELGA MERITS

10

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

Nr. 38

(Opinions published in Eesti Elu/Estonian Life do not necessarily reflect those of the paper. The first two segments of this series have been published in previous issues.)

St Peter’s Church – A new focus – Part 3

Cover for Irene Loosberg’s album, Songs.

Photo: discogs.com

Time Machine: Preserving the sonic history of Estonians in Canada Vincent Teetsov Back in March 2020, the life of Georg Ots was discussed in relation to opera history in Estonia and Canada. But among Estonian-Canadians, there is one particular cul­ tural figure who needs to be mentioned with regard to opera – Irene Loosberg.

Irene Louise Loosberg was born into a musical family on August 9th, 1922 in Tallinn.

Here, she completed her ­secondary education at Elfriede Lenderi Eragümnaasium. As thousands of Estonians did, in 1944, she fled to Sweden. Then, in 1952, she and her family ­emigrated to Montréal, continu­ ing to Toronto two years later.

This was where she studied at The Royal Conservatory of Music, which led to her career in the Canadian Opera Com­ pany. As was elucidated in an Eesti Raadio interview with Irene and her husband Paul Loosberg in 2001 (https://arhiiv. err.ee/vaata/vello-mikkser-vel­ lo-mikkser-irene-ja-paul-loos­ berg), her voice not only en­ thralled those in Estonian diaspora communities, but on ­ prominent stages in North America like Carnegie Hall.

A recording of her singing the aria “O don fatale” (“Oh Fatal Gift”) from Verdi’s Don Carlo in the 1960s shows her rich contralto voice, full of mystery, which gracefully ­glided from low to high notes.

Singing the part of Princess Eboli, it’s amazing how believ­ ably she could convey bitter envy giving way to sorrow and fear.

Among the many produc­ tions she was a part of, she portrayed Schwertleite in the ­ Canadian Opera Company’s 1962 production of Richard Wagner’s Die Walküre (The Valkyrie). Her singing in Ger­ man is particularly enjoyable, for her characterful intonation and delivery of the language’s consonant clusters.

Beyond the stage, she was a runner-up in the Canadian talent competition Opportunity Knocks, broadcast for ten years between

1947 and 1957. The show was open to composers, singers, and instrumentalists and showcased countless talented Canadian musicians. Loosberg also made an appearance on the CBC’s ­radio show Songs of My People.

The premise of the show, as ex­ plained in Ezra Schabas’ book Jan Rubeš: A Man of Many Talents, was “...to perform music from different European ­ countries, along with interesting explanatory comments.” Start­ ing out in May 1953, it became “one of the longest running shows in CBC history.”

In these ways, through her singing Loosberg was an important representative of ­ Estonian and broader Nordic culture to Canadian listeners.

Imagine sitting at home by the radio and hearing her speak about her upbringing and pre­ senting an Estonian song, or seeing her name on a concert program. She represented Esto­ nians’ commitment to culture in her new home.

Despite this, it is quite diffi­ cult for the general public to ac­ cess recordings of her singing, to find and listen to her voice now that she is no longer alive.

Loosberg sang on various ­recordings, including one made

by New Yorgi Eesti Naiskoor in 1965 and Valimik helisalvestusi kontsertidelt Massey Hall’is 1954–1969 (A selection of sound recordings from concerts at Massey Hall 1954–1969), which was put together by the Eesti Helisalvestuse Arhiiv (Estonian Sound Recording Archive) in 1988. In 1962, Merit Records (a label which published dozens of records of Estonian music from 1959 to 1977) released Loosberg’s album Songs, where she was accompa­ nied by pianist Salme Lohuaru.

Her singing voice brought to life compositions by Johannes Brahms, Roger Quilter, Mart Saar, Robert Schumann, Jean Sibelius, and Eduard Tubin. The album finishes with Tubin’s “Noor armastus” (“Young Love”), with lyrics by poet Gustav Suits.

Yet, copies of these record­

Our proposed plan for the long-term financial sustain­ ability for St. Peter’s church is divided into 3 parts.

In Part I, we identified that the level of financial support provided by our congregation at $78,393 per year will not cover the variable cost of our annual employee compensation of $138,185. It prompts us to ­examine the merits of maintain­ ing a full-time minister.

In Part II, we recognized that we have a wonderful facility which was purpose-built for our large congregation. We already have the precedent for sharing it with the Salvation Army. We identified the many areas where we have excess capacity within our facility that can be leased to make up our budget’s expected shortfall. We must look at multiple options, from leasing ­ our parking spots, our auxiliary rooms, and basement, to sharing the sanctuary.

Our final Part III, however, is the most important part of our plan since it involves making our church relevant to our community once again. We ­ must reach out to the commu­ nity at large and offer an inclu­ sive and engaging environment where organizations can find support for their activities and their events. Where we see a need to help the community, we must reach out and offer our facility. This will benefit our ­ community and help defray the cost to maintain our church.

PART 3 Event revenue: Imagine if we rented the sanctuary out for “cultural events”, concerts, and film festi­ vals in the evenings and on Saturdays, say twenty times a year. Revenue could be $1,500 per event. This would net us up to $30,000 per year.

To facilitate a vibrant events programme, the church could establish a “Culture Fund” which will be used to support various cultural events such as choral and orchestra concerts.

The fund would be seeded with targeted donation monies with an initial target capitalization of $50,000. This financial support/ seed capital would make run­ ning events at our church com­ fortable for event organizers.

are up to $2,500 for the day.

With proper marketing, and promotion by an event planner, it could be rented out at least 10 times per year for a rental revenue of $25,000.

The pews in the sanctuary are in good shape and could be removed and auctioned off.

Their estimated sale could ­realize up to $10,000. The pews could be replaced by removable quality seating that can be re-arranged according to the facility use and accessibility ­ ­requirements.

Member Support By sponsoring events and a­ctivities we provide both the opportunity for our community to participate and connect with others to help organize worth­ while events. Furthering the ­interests of our community and the community at large can ­revitalize a sense of purpose in our members and broaden our membership. Inspiring a new­ found sense of purpose and growth in our community is ­essential if we are to reach out to the membership for the ­financial support which is with­ in their means. Consideration should be given to recognizing that support is dependent on “stage of life” categories such as: a. Family membership – in town b. Family membership – out of town c. Working singles – in town d. Working singles – out of town e. Youth – single f. Seniors over 65 Growing the membership To make our church more i­nclusive we should consider re-instating English language services. Church activities need to acknowledge the changing demographic that includes many non-Estonian speaking family members.

The church becomes relevant to families if it provides pro­ gramming for children which is enlightening, fun, and appeal­ ing. Our new Sunday school program should be based on the current educational principles of childhood education.

r­ ecognize individual major financial donations through ­ multiple programmes such as naming rights. For our church it would be appropriate to con­ sider a program called “Leave a Legacy” which would allow a member to bequeath to the church a part of their estate for permanent recognition on our memorial tree.

Government Support Government funding is avail­ able to repair/renovate our church facility with matching donations from the member­ ship. These grants need only to be applied for to replace the church cross, the bell tower, and to repair the roof. It may be helpful to know that these programmes were successfully ­ used at the Estonian House to get funds to repair the roof, upgrade the kitchen, etc. Even ­ more funding may be available if the church is recognized as a Heritage Site.

Long-Term Initiatives The columbarium currently has 311 spots. The Mount Peasant cemetery markets burial sites for cremated remains at $11,000 per niche. We have a comparable location, in town, with our columbarium. Instead of closing the columbarium, we could seek approval to expand it by an additional 100 spots, with an estimated price of $5,000 per niche (which is half price) for a total of $500,000.

As required by law, the net proceeds after costs, are kept ­ separate in a trust fund which finances the upkeep and main­ tenance of the columbarium.

Community Activities and Volunteering Actively partner with other community organizations for events and worthwhile fund raisers and benefits.

The church sanctuary is a­ rchitecturally beautiful and for many couples it would be desirable for their wedding ­ ceremony. It can be rented on ­ Saturdays at market rates that

With the active support of our members and friends we can once again enable the church to be the centre of our community and an anchor for our culture and values. The church can become a legacy to their involvement with the church and our community.

Moreover, it is possible to

ACTION PLAN: How you can help save the church and grow our community 1. Support the revitalization of our church.

2. Speak out and object to the proposed sale of our church.

3. Participate in activities that take place at the church.

4. Volunteer to help out in planned activities.

Support us as we try to work with the church council to develop a realistic multiyear budget that incorporates the projected cost savings and the income from our proposed initiatives.

Part 1 and Part 2 are avail­ able in detail on our website www.friends-of-st-peters.com

ings will defy even the most savvy cultural detective.

Digitization has helped to preserve culture and to retain artifacts that exemplify Esto­ nia’s culture imprint on North America. Digitization has given

us convenience in accessing the sounds of the past. But there are still pieces of sonic history in physical formats that younger generations haven’t had the chance to hear.

So if you’re digging through

crates in a record store or a basement out there and find Loosberg’s music, or any Estonian diaspora music for that matter, do make sure to hold onto it, to preserve it for future listeners.

Marketing the building as an Architectural Gem

Legacy Donations

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

T.E.S. Täienduskooli…

(Algus lk. 1)

susamme õpetab Elin Marley.

Kõik need tegevused toimuvad kord kuus Läti keskuse sobi­ vates koolitubades. Teistel teisi­ päevaõhtutel juhivad klassijuha­ tajad koolitunde arvuti teel ­vastavalt keeleõppeprogrammi­ dele. Lisaks teevad virtuaalpro­ gramme õpetajad Liisa Novek ja Alexandra Wilbiks.

Täiskasvanute kursusi juhen­ davad Epp Aruja ja Kristina Lepik. Lasteaia virtuaalpro­ grammi juhib Heli Vanaselja.

Monika Roose-Kolga teatas kooliperele kestva väärtusega sõnumi, et T.E.S. Täiendus­ koolis on kolm õpetajat, kes on üle kolmekümne aasta õpetanud noortele eesti keelt ja kultuuri.

Ta tänas südamest koolipere poolt algkooli õpetajat Eve Järvet, kes 30 aastat igal sep­ tembrikuul tuli eesti kooli rõõmsameelsena õpetama eesti keelt. Tänaseks on Eve teate­ pulga tõrvikuna edasi ulatanud oma tütrele Kariina Järvele, kes alustab 1. klassi õpetajana online õppes. Eve Järvele saadeti tänulilled tema koju.

Kooliperes on tänaseks õpetajad Erika Kessa ja Kai

Toronto Eesti Seltsi esimees Anne Liis Keelmann. Foto: Kai Kiilaspea

Koolikomitee Soolepp.

esinaine Linda Foto: Kai Kiilaspea

Kiilaspea, kes on üle kolme­ kümne aasta õpetanud eesti keelt ja kirjandust. Nende õpi­ lasteks on olnud sina, sinu õde, vend, ema, isa, tädi, onu.

Juhataja tänas Erikat ja Kaid kooli hoidmise ja järjepidevuse eest tulla igal aastal noortega suhtlema ja eestlust tutvustama.

Erika Kessale ja Kai Kiilaspeale ulatas koolijuhataja tänulilled kauakestva aplausi saatel.

Tänulauluks kujunes kooli vilistlase Peeter Kopvillemi ,,Eesti, mu isamaa“, mida lauldi julgelt kaanonina Katrin Sõ­ mermaa juhtimisel ja Piret Osso klaverimängu saatel. Hea kuul­ da, et noored ei ole unustanud kooli motolaulu viisi ega sõnu.

Koolikomitee esimees Linda Soolepp tutvustas kooli pool­ aasta kava. Alates 27. sep­ tembrist toimuvad koolitunnid virtuaalses arvutikeskkonnas.

Tunnid kontaktõppena toimu­ vad Läti keskuses 18. oktoob­ ril, 15. novembril (pildistamine ja aastakoosolek) ning 13. detsembril jõulupeoga. 20. det­ sembril on Ehatares jõululaul­ mine (vastavalt võimalustele).

Linda Soolepp tänas juhata­ jat suurepärase organiseerimise eest kooliaasta heaks korda­ minekuks. Ta tänas Tiina Jenkinsit raamatukogu korral­ duse eest ning Eda ja Paul Oja raamaturiiulite toomise eest Läti keskusse. (Õige on ka pikem sõnavorm ,,keskusesse“.)

Koolinoori tervitas ka Toronto Eesti Seltsi (TES) esi­ mees Anne Liis Keelmann, kes soovis kõigile edukat ja tegusat kooliaastat. TES ootab kooli­ laste poolt Eesti sõduritele jõu­ lukaartide, -kirjade kirjutamist, sest jõulukirjade saamine on alati tänuga vastu võetud mis­ sioonil olevate Eesti sõdurite poolt.

Pärast aktust ootas kommi­ pood juba esimesi maiustajaid.

Vahetund möödus kiirelt maius­ tusi näksides. Rõõmsalt rutati klassidesse kohtuma õpetaja ja klassikaaslastega. Juba lauldi uusi viise, tehti tutvust eesti rahvatantsu sammudega ja viidi koju kingikotike täis toredaid laste ajakirju, raamatuid ja isegi DVDsid.

A, B – hakka pähe, kui ei hakka, lükkan takka! Kellega?

Vanemad aitavad kaasa. Nii nad lubasid.

Esimese kooliõhtu muljetega EDA OJA

Esimeste klasside lapsed koos õpetajate Elli Kipperi ja Katre Kink’iga.

Ukrainas sõdivatele Eesti vabatahtlikele annetati maastur Eesti vabatahtlikud, kes sõ­ ­ divad Ukraina Võõrleegiooni ridades, said kolmapäeval kingituseks võimsa maasturi.

Annetajad on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased, kirjutas ERRi portaal.

Soomest ostetud Nissan läheb Ukrainasse. See sai või­ malikuks tänu 33 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlastele, kes lõpetasid ülikooli 1980. ­aastal. ,,Auto kulud kokku on 8500 eurot ja annetati vastavalt süda­ metunnistusele. Annetamist on rohkem kui auto maksma läks, nii et me saame kangelast toe­ tada ka tema toimetamisel Ukraina piirini kindlasti,“ rääkis vandeadvokaat Andres Alaver.

See on juba teine maastur, mille Alaver annab üle Ukraina sõjaväelastele. Esimese auto ­ostis ta oma raha eest kevadel.

Nüüdne Nissan aga läheb perso­ naalselt German Barinovile – Pärnust pärit noorele vabatahtli­ kule, kes märtsist alates sõdib Ukraina Võõrleegiooni ridades. ,,Otsus oli väga lihtne. Kui Ukraina riik tunnustab Germani mehisust, siis meie ei saa nõrgemad olla. Selle järgi otsus­ tasimegi. Tema väärib Eesti parimat masinat,“ ütles Alaver.

Augustis autasustas president Volodõmõr Zelenski German Barinovi kolmanda klassi or­ deniga ,,mehisuse eest“ pärast seda, kui German ja tema üksus jäid kolmeks päevaks Vene ­miinitule alla. (ERR/EE)

Reformierakonna toetuse langus jätkus MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti viimase küsit­ luse tulemustest selgub, et Reformierakonda toetab 31%, Eesti Konservatiivset Rah­ vaera­ konda (EKRE) 25% ja Keskerakonda 15,5% valimi­s­ õiguslikest kodanikest.

Järgnevad Eesti 200 (9,7%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,6%), Isamaa (7,5%). Eesti­ maa Rohelisi toetas viimasel nädalal 1,6% küsitletutest.

Koolijuhataja Monika Roose-Kolga koos Kai Kiilaspea ja Erika Kessaga, kes praegustest õpetajatest kõige kauem olnud kooliga seotud.

Foto: Anne Liis Keelmann

Parempoolseid toetas sel nädalal 1,1% küsitletuist. Eel­ misel nädalal Parempoolsete toetust veel ei uuritud. (ERR/EE)

11

Foto: Kai Kiilaspea

Pevkur kohtus NATO peasekretäriga

Raadi sõjahauast leiti 230 inimese säilmed

Kaitseminister Hanno Pevkur arutas eelmisel nädalal Brüs­ selis toimunud kohtumisel NATO peasekretäri Jens Stol­ tenbergiga, kuidas tugevdada NATO kohalolekut Eestis.

Tartus Raadil asunud puna­ monumendi juures lahti kae­ vatud sõjahauast leiti 230 inimese säilmed, neist kaks kolmandikku olid tsiviilisikute surnukehad, kirjutas ERR eelmisel nädalal.

„Madridi tippkohtumisel l­epiti kokku raamistik NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugev­ damiseks. Suured otsused, mis Eestit puudutavad, on tehtud ja nüüd tuleb otsuste rakendamise­ ga kiiresti edasi minna. Tehtud otsuste elluviimine moodustab NATO kaitselahendi idatiiva jaoks,“ selgitas kaitseminister ­ Pevkur. „Eesti jaoks on praegu kõige olulisem prioriteet lisa­ brigaadi määramine Ühend­ kuningriigi poolt ja sellega seo­ ses ka lahinguvalmiduses diviisi struktuuri loomine. Selle diviisi juhtimine peab olema integree­ ritud kohe NATO kaitseplaa­ nidesse,“ selgitas kaitseminister Pevkur.

Eesti töötab selle nimel, et tagada liitlaste täiendava kohal­ oleku jaoks vajalikud tingi­ mused (sh kasarmud, tehnika ja eelpaigutatud varustuse taristu, laiendatud harjutusalad). Lisaks Eesti kaitsevõime tugevda­ mi­ sele lisaotsuste kaudu on valit­ sus suunanud rahastust ka liit­ laste vastuvõtmise võimaluste laiendamiseks. (KMPT/EE)

Raadi punamonument viidi Tartu linnamuuseumisse Tartu Raadi pargist teisaldati eelmisel nädalal punamonu­ ment-hauatähis linnamuuseu­ mi hoidlasse. Samuti alustati parki maetud sõjaohvrite säil­ mete ümber matmist.

Töödele eelnes hingepalve parki maetud sõjaohvritele, mida lugesid EELK Tartu praostkonna praost Ants Too­ ming ja EAÕK Tartu Pühade Aleksandrite koguduse preester Vadim Rebase.

Eesti sõjamuuseumi arheo­ loogid kaevasid välja monu­ mendi lähedale maetud inimeste säilmeid, et need matta kal­ mistule. Täpne matmiskoht ja -aeg otsustatakse pärast välja­ kaevamist.

Eesti Sõjamuuseumi direktori Hellar Lille sõnul selgub ohv­

,,Teisipäeval alanud väljakae­ vamised Tartus Raadi ühishaual lõppesid täna. Kokku leiti 230 inimese säilmed, neist 65 inimese säilmed kuulusid arva­ tavalt punaväelastele ja 165 hin­ nanguliselt olid pärit Lemmatsi tankitõrjekraavist,“ ütles välja­ kaevamised läbi viinud Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Tema sõnul ulatusid ühis­ hauad memoriaalini, mis tähen­ dab, et memoriaali rajamisel 1974. a tõenäoliselt osa haudu hävis. ,,Kui Teise maailmasõja ajal maeti siia inimesed, siis memoriaali püstitamisega ilm­ selt lõhuti osaliselt neid haudu,“ sõnas Lill.

Lill rääkis, et sõjamuuseumi arheoloogi Arnold Undi eelneva töö põhjal oli üsna täpselt teada, kus millised hauad asusid ning selle järgi oli võimalik arvata, kellega oli tegu – kas puna­ väelaste või Tartu koondus­laag­ ris tapetutega.

Surnukehade täpsem tuvasta­ mine ei ole siiski enam ­võimalik, märkis sõjamuuseumi ­direktor.

Väljakaevatud säilmed paigu­ tatakse kirstudesse ja koostöös Tartu linnavalitsusega maetakse nad lähemate nädalate jooksul ümber.

Eesti Rahva Muuseumi lähis­ tel asuva memoriaali juurest teisaldati 12. septembril ka ­ pronksist skulptuur, mis anti Tartu Linnamuuseumi kogusse.

Tartu linnavalitsus kavatseb endise memoriaali territooriumi haljastada. (ERR/EE)

rite täpne arv kaevamiste käi­ gus. ,,Senine sõjahaudade välja­ kaevamiste praktika näitab, et nõukogudeaegsed andmed mae­ tute arvu kohta ei pruugi tõele vastata.“ Raadi monumendi juurde on maetud Teise maailmasõja ajal Lemmatsis hukatud isikud ning Tartus ja Tartu ümbruses lange­ nud punaarmeelased. (ERR/EE)

12

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

Nr. 38

Viies maailmakoristuspäev Tekst ja fotod Mailis Sütiste-Gnannt, Guermantes Viies maailmakoristuspäev toimus 17. septembril. Ühes­ koos koristasid loodusest prahti seekord 191 riiki, sealhulgas Eesti. Eestist alguse saanud tal­ gupäev kutsus seekord üles märkama väikeprügi veekogude ääres, metsades ja randades, pöörates nii tähelepanu inimte­ gevuse tagajärjel prügistuvatele looduskaunitele paikadele. Tä­­ helepanu keskmes oli Lää­ ne­ meri ja selleäärsed rannad, aga ka teised veekogud. ,,Prügi, mis Läänemere ran­ dadest maailmakoristuspäeval üles korjatakse, on suure tõe­ näosusega kohalikku päritolu.

Kui need pudelid ja konid randa maha jätta, jäävad need Lääne­ mere ökosüsteemi ringlema.

Läänemere reostusprobleemi vältimiseks on tänavune maail­ makoristuspäev vajalik samm meie kõigi huvides,“ sõnas Neste Eesti turundus- ja ­kommunikatsioonijuht Risto Sül­luste.

Augustis 2007. a istus kohvi­ kulaua taga grupp inimesi, nende hulgas Rainer Nõlvak, Toomas Trapido, Henri Laupmaa ja Kadri Allikmäe, kellel tekkis idee ühe päevaga Eesti prügist puhastada. Hiljem liitusid Ahti Heinla, Tiina Urm, Tatjana Lavrova, Eva Truuverk ja Anneli Ohvril. Nii sai teoks Teeme Ära! koristusaktsioon, mille õnnestumisele aitasid tollal kaasa 620 vabatahtlikku ja rohkem kui 500 organisatsiooni Eestis. 3. mail 2008 koristasidki rohkem kui 50 000 inimest 10 000 tonni prügi, aktsioon läks maksma vaid pool miljonit eurot (peamiselt prügi käitle­ ­ mise kulu jäätmefirmadele).

Tänaseks on erinevatel ae­ gadel Teeme Ära! mudeli alusel oma riiki koristanud pea 60 miljonit inimest enam kui 190 riigist üle maailma.

Esimene Maailma­koristus­ päev ehk World Cleanup Day toimus 15. septembril 2018. Tegu oli maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis sai alguse ning mida juhiti Eestist. Eesti eestvedamisel ko­ ristasid üle maailma ühel päeval oma maad inimesed 158 riigis.

Seekordne maailmakoristus­ päev toimub kahe nädala jook­ sul: nädal enne ja nädal pärast 17. septembrit. Let’s Do It Worldi 164-liikmelise võrgusti­ ku president Heidi Solba tõdes,

et koristuspäev on tähtis ja mo­ tiveeriv üritus, mis teeb kesk­ konna puhtamaks, aga mitte puhtaks. Nii jätkub maailma­ koristuspäeva korraldamise kõr­ val haridusprogramm ja teabe jagamine, tõstmaks kogu­ kondades teadlikkust.

Liikumise tegevjuht Anneli Ohvril julgustas kõiki eestlasi kodu tähendust ümber mõtesta­ ma. Kodu ei ole pelgalt neli seina, diivan ega televiisor.

Kodu on Eesti koos oma kau­ nite liivarandade, paksude met­ sade ja eriliste rabadega.

Koroona-aastatel koristati eelkõige üksi ja väiksemates gruppides. Sel aastal on taas võimalus koristada ühes­ koos: ,,Tulla kokku ja anda panus üheskoos – see on kirjeldama­ tult võimas ja hinge toitev tunne,“ leiab Eesti tegevuse korraldaja Elike Saviorg.

Maailmakoristuspäeva kogu­ konnaliitmise projekti panustab tugevalt ka Briti nõukogu Eesti esindus, kellega koostöös ­kutsu­takse talgutele kohalikud vähemusrahvused, et neid ühis­ konda paremini ja rohkem integreerida. Koostöös korral­ ­ datakse avalikke koristusüritusi Maardus, Paldiskis, Narvas ja Põhja-Tallinnas.

Tänavu kutsuti talgulisi üles märkama väikest prügi ehk suit­ sukonisid ja pisiplasti. ,,Eestis jõuab igal aastal loodusesse umbes 84 tonni sigaretikoni ­filtreid. Need ei lagune bioloo­ giliselt ning on kaladele ja ­lindudele surmavad. Vette jõud­ nud koni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett ja selles sisaldu­ vad mürkained võivad seal püsida kuni 10 aastat,“ sõnas ­ Saviorg.

Talgupäeva kureeritakse Eesti eestvõttel Telia peakon­ torist Tallinnas. Tänavused koristuse patroonid on NOËP, ­ Tõnis Niinemets ja Trad.

Attack!. Maailmakoristuspäeva korraldamist toetavad Kesk­ konnainvesteeringute Keskus, Briti Nõukogu, Neste Eesti, Postimees, Sky Media, Saku Õlletehas ja Telia.

Meiegi osalesime Prant­ sus­ maal Guermantes’is juba viien­ dat korda maailmakoristuspäe­ val ja viisime 17. septembril oma tänavanaabritega läbi koristusaktsiooni. Osales 16 ­ ini­ ­ mest, neist 10 last (vanuses 6-16).

Meie linnakese tänavad tun­ duvad üldiselt puhtamad olevat kui varem, aga lähemal uuri­ misel leidsime üllatavalt palju prahti, eriti hekkidest ja põõsas­ test, aga ka tänavalt.

Lapsed olid suure õhinaga ametis ja leidsid staadioni ääres asuvatest põõsastest vana dii­ vani, kontoritooli ja ehitusma­ terjalide jäätmeid. Nende ärave­ damiseks saatsime abipalve linnavalitsusse. Leidsime klaa­ ­ sist pudeleid (nii Coca, õlle kui viski), plastpudeleid, grillimis­ resti, plast- ja paberpakendeid, erinevat paberprahti, kasutatud maske, ühe koroonatesti, suit­ sukonisid, pudelikorke, jpm.

Kogusime eraldi kottidesse klaas-, paber- ja plastjäägid, suitsukonid ja ülejäänud prügi.

Pärast prügikorjamise lõppu rääkisin lastele, et seekord on Maailmakoristuspäeval rõhk asetatud prahikorjamisele me­ rede ja veekogude äärest.

Tutvusime Katrin Väljataga toreda raamatuga „Ümarmudil otsib kodu“. Ümarmudil olevat Eesti vetesse saabunud Ukrai­ nast, nii saime ka veidi sõja­ teemat puudutada, mis prants­ laste jaoks on muidu unustusse vajunud. Pärast joonistasid lapsed vahvaid plakateid teemal „Kuidas kaitsta merd ja vee­ kogusid?“.

Iga laps sai tänutäheks Maailmakoristuspäeva logoga diplomi ja Kalevi šokolaadi (mida Eestist tulles olin maail­ makoristuspäeva tarbeks kaasa ostnud). Lisaks oli kõigil või­ malus maiustada „Maiuspala“ šokolaadiga.

Seejärel lõikasime lahti Eesti Kalevi küpsistest ja banaaniko­ hupiimast tordi, millel tähekom­ binatsioon WCUD – World Cleanup Day. Lisaks olid laual traditsioonilised kiluleivad, õunakook ja laste enda küpse­ tatud šokolaadifondant.

Kõik olid ühel nõul, et päev läks igati korda ja kordame akt­ siooni kevadisel suurpuhastusel ning järgmise aasta maailmako­ ristuspäeval. Lisaks on plaanis kohaliku kooli ja vabaaja kes­ kuse koristusaktsioonid, mis viiakse läbi lähinädalate jook­ ­ sul.

S P ORT

Laskur Peeter Olesk võitis Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali Poolas Wroclawis toimunud laskmise Euroopa meistri­ võistlustel võitis Eestile täiskaliibrilise püstoli harju­ tuses pronksmedali Peeter Olesk.

Euroopa meistriks tuli Šveitsi laskur Adrian Schaub 583 sil­ maga, Aserbaidžaani esindaja Ruslan Lunev sai 583 silmaga hõbeda ning Olesk 582 silmaga pronksmedali.

Oleskile on see neljas täis­ kasvanute Euroopa meistrivõist­ luste medal. Eelmisel aastal tuli Olesk täiskaliibrilise püstoli harjutuses Euroopa meistriks ning 2017. a võitis ta hõbe­ medali olümpiakiirlaskmise har­ jutuses ja pronksmedali täiska­ liibrilise püstoli harjutuses.

(ERR/EE)

Tartu Toomkiriku Eesti viljasaaki varemeisse tahetakse eksporditakse teha restorani Aafrikasse Tartu ajaloolise Toomkiriku varemetesse soovib tippkokk Tõnis Siiguri ettevõte rajada klaaspaviljonis restorani ning linn plaanib juba aastal 2024 võõrustada seal kultuuri­ pealinna kõrgeid külalisi.

Tartlaste hinnangul peaks sel­ line avalik ruum jääma aga kättesaadavaks kõigile, seal­ hulgas tudengitele, kes endale restoranihindasid lubada ei saa, vahendas ERR-i portaal. ,,Muuseum on meile tut­ vustanud kümneaastast visiooni, mis võiks Toomkirikusse roh­ kem elu tuua. Selge on see, et rahalised võimalused sellise kümneaastase pika arendusvi­ siooni realiseerimiseks ülikoolil on täna ahtad. Seetõttu välise pakkuja, pöörduja idee tundus meile idee, millega võiks edasi liikuda,“ ütles Tartu Ülikooli kantsler Kstina Vallimäe.

Noa, Tuljaku ja veel mitme restorani omanike plaan on sinna rajada üle 100 inimese mahutav klaasist seinte ja laega tipp­ klassi restoran. Mõte millestki kaasaegsest keset ajaloolist kul­ tuuriobjekti on saanud erinevaid arvamusi ja hinnanguid.

Tartu ettevõtluse osakonna juhataja sõnul ootab linn pro­ jekti valmimist väga ning ideaa­ lis võiks ehitus alata juba tule­ val kevadel. ,,Ajakava on tõeliselt tihe.

Eriti kui me soovime, et resto­ ran töötaks juba 2024. ehk kul­ tuuripealinna aastal. Aga me ootame eelkõige muinsuskait­ seameti seisukohti. /.../ Samuti keskkonnaamet, kes on Toome­ mäe peremees, ka nende seisu­ koht on meil täna puudu,“ ütles Kstina Vallimäe. (ERR/EE)

Maaklerfirma Copenhagen Merchants viljakauplemise juht Indrek Aigro prognoosib, et Eesti tänavusest põlluvil­ jade (teravili, raps, kaunvil­ jad) kogusaagist läheb ek­ ­ spor­diks üle miljoni tonni.

Rahvusringhäälingule ütles Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas, et taimekas­ vatuse jaoks oli suhteliselt soodus aasta ning viljade ko­ gusaak võib ulatuda kahe mil­ joni tonnini.

Eelmise aasta teraviljasaak Eestis oli 1,28 miljonit tonni, rapsi- ja rüpsisaak 215 000 ton­ ni, kaunviljade saak 79 000 ning kartulisaak 71 000 tonni.

Teravilja eksporditi 171 mil­ joni euro eest. Traditsiooniliselt on Eesti teravilja ekspordis esi­ kohal nisu, teisel kohal on oder. ,,Nisu, mida Eesti sel aastal ekspordib, läheb väga suures ulatuses toiduks ehk siis ini­ meste tarbeks, mitte loomasöö­ daks. Nisu kvaliteet on sel aastal piisavalt hea. Suurem osa vil­ jaekspordist läheb Aafrikasse.

Me näeme, et Nigeeria domi­ neerib, aga seal on ka Mauri­ taania, Senegal, Angola. Ja Eesti oder omakorda läheb siis kas Põhja-Aafrikasse (Maroko, Alžeeria, Tuneesia) või Saudi Araabiasse,“ rääkis Aigro.

Eestist eksporditi eelmisel aastal 433 000 tonni nisu kogu­ väärtusega 106 miljonit eurot ja 218 000 tonni otra koguväär­ tusega 47 miljonit eurot.

Nisu hind maailmaturul kas­ vas hüppeliselt, kui Venemaa käivitas veebruaris täiemahulise agressioonisõja Ukraina vastu.

Hind on nüüdseks langenud, kuid püsib umbes veerandi jagu kõrgemal kui aasta tagasi.

(ERR/EE)

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

13

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Kettagolf ja teised edulood Eestlased on läbi aegade näidanud, et hakkavad uutest võimalustest hasardiga kinni ja on varsti üleilmselt edukad. Kui otsaga sporti jõuda, siis oli kuna­ gi nii allveeujumises, kus võideti kamaluga MM­-meda­ leid. Või siis praegu konkurent­ sikas naiste laskesuusatamises, kus Kaija Parve tuli seitse korda maailma­meistriks.

Nüüd tekitavad furoori Eesti disc-golfi mängijad ehk suu­ pärasemalt kettagolfarid. Euroo­ pas on mitu viimast aastat medaleid nopitud, nüüd tuli Eesti koondis võistkondlikult disc-golfi maailmameistriks.

See oli ehk vähema tähtsusega võistlus, aga pärnaka Kristin Tattari individuaalne MM-kuld USA väljakutel viimaste aasta­ kümnete valitsejate ameeriklan­ nade ees on tõesti kõva sõna.

Tattar mängib juba mitu aastat USA profituuridel ja läheb järjest paremaks. Näiteks tänavu on ta võitnud kuus osavõistlust ja olnud järjest 15 USA profivõistlusel kolme parema seas.

Edulugusid, mis lõppenud väärika medaliga, on eestlastel viimasel kuul olnud teisigi.

Viimati triumfeeris 21-aastane Jasmiin Üpraus Itaalias vee peal kihutavate tsiklite ehk jet­ tide võimsaima Ski Ladies GP1 maailmameistrivõistlustel.

Seniolematu saavutuse ehk Eestile esimese külgkorviga mootorrataste MM-krossi hõ­ bemedaliga said hakkama Lauri Varik ja ta soomlasest korvimees Lari Kunnas. Eesti praegu kahtlemata edukaim maadleja Epp Mäe tuli Serbiast maailmameistrivõist­ lustelt tagasi oma karjääri kol­ manda pronksmedaliga. Pool­ finaalis oli ta veel viimasel minutil 2:0 ees, siis aga jättis väike viga ta kullamatšist kõr­ vale. Laskur Peeter Olesk ­teenis Euroopa meistrivõistlustel täiskaliibrilise püstoli harjutuses 582 silmaga pronksmedali. Et Eesti kümnevõistlejad kunagi otsa ei saa, näitas Risto Lille­ mets, kes tuli reievalule vaata­ mata Prantsusmaal mainekal Talence’i võistlusel 8149 punk­ tiga kolmandaks.

Korvpallurid tulid kilbil, jalgpallurid püüavad häbiliigast pääseda Eesti noor korvpallimees­ kond osales Euroopa meistri­ võistluste finaaletapil, kus ala­ grupist paraku edasi ei pääse­ tud. Vanematest meestest olid satsis vaid Sten-Timmu Sokk ja Siim-Sander Vene, ülejäänud (Maik-Kalev Kotsar, Henri Drell, Kristian Kullamäe, Kerr Kriisa jt) on juba kuni 25-aas­ taste põlvkond, kelle paremad päevad alles ees. Soomlase Jukka Toijala juhendamisel ­kaotas Eesti esmalt rabeda män­ guga Itaaliale 62:83, seejärel juhtis kogu mängu Ukraina (kel kasutada kaks NBA meest) vastu, ometi kaotas lõpusekun­ ­ deil õnnetult 73:74, andis lahin­ gu alati tugevale Horvaatiale,

aga ikkagi kaotas napilt 70:73.

Siis küll purustati 94:62 Suurbritannia, aga viimases alagrupimängus ei tekkinud ­ Kreeka ja maailma praegusaja ühe parima korvpalluri Giannis Antetokounmpo vastu mingeid variante (69:90). Kojusõit, aga vähemalt väärikalt langenuina kilbil, nagu vana aja sõdades oli kombeks.

Eesti jalgpallimeeskond kuk­ kus tänavuseks hooajaks rahvuste liigas kõige madala­ masse, mudaliigaks kutsuta­ vasse seltskonda. Kus oleme ilmselt suuremaid ja kunagi vutiriikide edetabelis kõrgemal seisnuid. Esimese ringi järel kogutud punkte vaadates on ­ ­siiski reaalne lootus, et pääseme toredate väikevellede Malta, San Marino jt seast järgmiseks aastaks mehemasse seltskonda.

Tennis ootab Tallinna WTA turniiri, rallifännid UusMeremaa MM-etappi Juba selle nädala lõpus, täpsemalt 24. septembril algab Tallinnas WTA250 taseme tenni­ seturniir, kuhu on regist­ reerunud koguni 19 naismängi­ jat maailma jooksva edetabeli esisaja seast. Mõistagi on nende seas ka Eesti publiku lemmikud Anett Kontaveit (WTA 3.) ja Kaia Kanepi (WTA 32.). Ja loomulikult loodetakse, et Anett ning Kaia jõuavad finaali, kus annavad kodupubliku ees unus­ tamatu etenduse.

Kontaveidi ja Kanepi eel­ mine turniir oli US Open.

Mõlemad olid seal tähelepanu all. Anett kohtus teises ringis legendaarse Serena Williamsiga ja tal oli võimalus kogu maail­ ma silme all selle turniiri järel reketi jäädavalt kotti pakkida lubanud hegemoon pensionile saata. Paraku oli Serena ikka veel võimas ja võitis vaid teda toetanud ning eestlanna edu­ löökide järel vaid nördimushääli teinud publiku toel 7:6, 2:6, 6:2.

Kontaveit tunnistas pisarsilmi, et Williamsile kaotada pole häbi, aga niisugust publikut pole ta varem kogenud.

Kanepi kohtus US Openi teises ringis valgevenelanna (erinevalt paljudest spordiala­ ­ dest laseb tennis agressorriikide sportlased osalema) Arina Sabalenkaga. Kanepi on varase­ male maailma esimängijale Sabalenkale ebamugav vastane ja senised omavahelised män­ gud võitnud. Võidu lävel oli Kaia seegi kord, ometi libises magus pala käest.

Autoralli MM-il võitsid Ott Tänak ja Martin Järveoja Belgia Ieperi ralli, olid Kreeka Akropolise rallil teised ja püsi­ vad sarja üldarvestuses teisel kohal. Liider Kalle Rovanperäl on koguni 53 punkti rohkem ja MM-kuld on tal käe ulatuses, ometi on veel ees kolm rallit (kõigepealt Uus-Meremaal, siis Kataloonias ja Jaapanis) ning jagada koguni 90 punkti. Ehk – kõik võib juhtuda. Üks autoralli maailmameis­ tritiitel on eestlastel siiski juba võidetud. Sellega sai Junior­

Medalivõitjad poodiumil.

Ruby Sõrra…

(Algus lk. 1)

Ungari 2:1 (21-17, 21-23,15-8), Argentina 2:0 (21-9, 21-12) ja Šveits 2:0 (21-14, 21-14) ning tulemuste alusel tagasid Ruby ja Emma kolme võiduga pääsu ,,playoffs“ ringi.

Laupäevase ,,playoff-i“esi­ meses ringis domineerisid Ruby ja Emma üle Hiina võistkonna, võites 2:0 (21-13, 21-15) ja selle tulemusega teenisid pääsu edasi veerandfinaali tugeva Poola paari vastu.

Veerandfinaali esimese geimi võitsid poolakad mugavalt 2113, kuid teine geim osutus eriti põnevaks, kui Kanada tuli välja keerulisest olukorrast. Kaotus­ seisust 7-12, tormasid äkki Ruby ja Emma tagasi juhtima

14-12 ja hoidsid edu teise geimi lõpuni, võites 21-19. Otsustavas kolmandas geimis näitasid meie neiud oma visadust geimi lõpuni, võites 15-12 ja sellega kogu mängu 2:1 (13-21, 21-19, 15-12), kindlustades koha püha­ päevahommikuses poolfinaalis, vastaseks USA 1 võistkond.

Võiks väita, et poolfinaalis ükski pealtvaataja ei kahetse­ nud, et sai Kanada-USA 1 la­ hingut nautida ja sellele kaasa elada, sest pinget ja emotsioone jagus viimase punktini. Tasa­ vägine ja pingeline võistlus ­lõppes sel korral siiski USA 1 kasuks 2:1 (27-25, 17-21, 17-15).

Napp kaotus Rubyle ja Emmale.

Selle ainsa kaotuse tagajärjel turniiri jooksul, tuli meie neiu­ del kähku end kokku võtta ja veel kord oma visadust esile

tuua pronksmedali mängus, seekord USA 2 võistkonnaga. ­ Mängu algusest peale ei jätnud Emma ja Ruby kahtlustki, kumb võistkond väärib kohta poodiumil ja sellega pronks­ medalit. Lõpptulemus Kanadale 2:0 (21-10, 21-16)!

Kuldmedalimängus alistas Ukraina USA 1 võistkonda 2:0 (21-17, 21-18).

Medalivõitjad: kuld: Ukraina (Yeva Serdiuk, Daria Roma­ niuk); hõbe: USA 1 (Myriah Massey, Ashley Pater); pronks: Kanada (Emma Glagau, Ruby Sõrra).

Jõekääru Kalevi Võrkpalli­ laagri pere soovib suursaavutuse puhul Rubyle ja Emmale palju õnne ning jätkavat edu! ,,Võrkpall on võrratu!“ t.i.. fotod erakogust

S P ORT

Karmen Bruus Varik ja Kunnas tulid nomineeriti Euroopa külgvankrite tõusva tähe auhinnale MM-sarjas hõbedale Euroopa kergejõustikuliit tun­ nustab 22. oktoobril Tallinnas peetaval auhinnagalal täna­ vuse aasta Euroopa parimaid sportlasi. Eesti kõrgushüppaja ja U-20 vanuseklassi maail­ ma­ meister Karmen Bruus nomineeriti neidude tõusva tähe auhinnale.

17-aastane Bruus tuli suvel U-20 vanuseklassi maailma­ meistriks ning Eugene’is peetud täiskasvanute kergejõustiku MM-il kordas eestlanna rah­ vusrekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust (1.96 m), saavutades lõpuks seitsmenda koha. Münchenis toimunud täiskasvanute EM-il jäi Bruus jagama 15. kohta.

Oma hääle saab Bruusile anda Euroopa kergejõustikuliidu (European Athletics) Twitteri, Instagrami või Facebooki kodu­ lehe vahendusel. (ERR/EE)

WRC klassis hakkama Robert Virves. Juunioride MM-kulda eestlastel varem polnud, ka Marko Märtinil ja Ott Tänakul mitte.

ENN HALLIK

Eesti külgvankrimeeskond Kert Varik ja Lari Kunnas saavutas motokrossi MM-sar­ jas 235 punktiga teise koha.

See on kõrgeim saavutus, milleni Eesti mootorratta­ sportlased kunagi on jõudnud.

Maail­mameistrivõistluste üld­ arves­tuse poodiumile on varem astunud vaid kaks eestlast – samuti külgvankrite moto­ krossis: 2004. a võitsid Are Kaurit ja Jürgen Jakk samas

Tenniselegend Roger Federer lõpetab karjääri Eelmisel nädalal teatas endine maailma esireket Roger Federer, et lõpetab tenni­ sekarjääri.

Augustis 41. sünnipäeva tähistanud Federer andis sot­ siaalmeedias teada, et osaleb järgmisel nädalal peetaval Laver Cupil ning see jääb tema viimaseks suureks turniiriks. Ta jätkab küll tennise mängimist, ent mitte slämmiturniiridel ega ATP-tuuril. Šveitslast Federeri peetakse ajaloo üheks andekamaks tenni­ sistiks. Ta on ülieduka karjääri

sarjas pronksmedali.

MM-i kokkuvõttes kaotasid Varik / Kunnas tiitli võitja­ paarile Etienne Baxile / Odrej Cermakile (239 p) vaid nelja punktiga.

Kodumaale jõudnud, teatas Eesti motospordi ajalugu teinud Kert Varik (38), et kavatseb suurest spordist tagasi tõmbuda. ,,Ma olen tegelikult enda peas juba ammu otsustanud, et ma ei jaksa edasi sõita. Kõik, mida oleme soovinud, on tehtud.

Pigem arvan, et see oli minu viimane MM. Ma loodan, et keegi ei suuda mind ära rääki­ da,“ kommenteeris Varik.

jooksul võitnud 20 slämmi­ turniiri. Esimese võitis ta 21-aastaselt Wimbledonis 2003. a., viimane võit tuli 2018. a Austraalia lahtistel.

Viimased kolm aastat on Federer tennisetuurilt eemal olnud, põhjusteks erinevad ter­ ­ visemured ja põlveoperatsioo­ nid. Kokku hoidis Federer pika sportlaskarjääri jooksul maailma esireketi tiitlit 310 nädalat, neist 237 järjest, mis tähistavad ka rekordit. (PM/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

14

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

Nr. 38

LAHKUS MEIE IGAVESTI ARMAS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Marie Pauline Valge neiuna GUSTAVSON sündinud 23. jaanuaril 1927 Saaremaal, Eestis surnud 19. septembril 2022 Torontos, Kanadas

Mälestavad sügavas leinas

Puhka rahus!

LILLY ja MATTI MONIKA, ANTHONY ja PHOEBE PETER, STEPHANIE ja AILA

Tšehhi nõuab rahvusvahelise sõjakuritegude kohtu kokkukutsumist

Möödunud nädalavahetusel, 16.-18. septembrini toimus LääneTorontos iga-aastane Ukraina festival. Tänavafestivali külastas tuhandeid inimesi, nii ukraina taustaga kui muud linnarahvast.

Nautida sai ukraina laulu, tantsu, toitu ja muud, loomulikult sai tutvuda ukraina käsitööga ja kui midagi silma hakkas, siis ka seda kaasa osta. Tänavusel festivalil oli loomulikult üheks oluliseks osaks toetus kodu-Ukrainale, kus on juba alates 24. veebruarist käinud sõda, kui algas Venemaa agressioon. Ukraina olukorda on teadvustatud võimalikult laialdaselt ka Kanadas, kus teatavasti on väga arvukas ukraina diasporaa. Üks neist, kes on teinud pidevalt ja järjekindlalt igakülgset selgitustööd, on MARCUS KOLGA, kes valiti laupäeval festivali raames toimunud toetusmarsi-paraadi ,,marshalliks“. Nii lehvis paraadi peas Ukraina sini-kollase kõrval ka Eesti sinimustvalge.

Fotod: Piret Noorhani ja erakogu

Sündmuste kalender • Reedel, 23. sept. TC50+2 – PIDU Axis Club (722 College St), esinevad Lexsoul Dance Machine & The Shuffle Demons, külaline Vaiko Eplik; piletid – estonianmusicweek.ca • Laup., 24. sept. kl 3 pl DR V. SOOTSI MÄLESTUSLOENG – tekstiilikunstnik Anu Raud, Tartu College’is. NÄITUSE ,,Meie Tartu“ AVAMINE. • Pühap., 25. sept. kl 3 pl TC50+2 DOKFILMI TC ajaloost ESILINASTUS Tartu Col­ lege’is.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Phea­sant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON.

• T.E.S. Täienduskooli Laste­ aia virtuaalprogramm (lastele snd 2016–2019) algab esmasp., 26. septembril ja lõpeb 5. detsembril.

• Teisip., 27. sept kl 7 õ akadeemik JÜRI ALLIKU LOENG ,,Eesti psühholoogia lugu seest ja väljast“ Tartu College’is.

• Laup. 1. okt. kl 6 õ LÄÄST BLÄÄST Eesti Majas Eesti Kunstide Keskuse korraldusel.

• Kolmap., 12. okt. – pühap., 23. okt EKKT 67. AASTA­ NÄITUS Todmorden Millsis (avat. K–P kl 11–16).

• Laup., 15. okt. kl 10 h – 1 pl ESTONIAN FRIENDS OF UKRAINE BAKE SALE Eesti Maja küljeuksel/fuajees. Tulu Ukraina abistamiseks.

• Esmaspäeviti kl 7-9 õ TEAS Ööbik harjutused Tartu College’is.

• Teisipäeviti T.E.S. Täiendus­ kooli 2022/23 õ-a tunnid virtuaalselt ja iga 4. kord kontaktõpe Läti keskuses 4 Credit Union Dr.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Euroopa Liidu eesistujamaa Tšehhi nõuab, et Ukrainas Izjumis leitud massihauda hakkaks kiiresti uurima rah­ vusvaheline sõjakuritegude kohus.

Tšehhi välisministri Jan Lipavsky sõnul on Izjumis leitud sadu piinatud ja tapetud ­ inimesi. Lipavsky sõnul ei saa sellistele kuritegudele läbi sõr­ mede vaadata ja kõiki sõjakur­ jategijaid tuleb karistada.

Massihauad avastati eelmisel nädalal pärast seda, kui ukrain­ lased olid Izjumi vabastanud Vene okupantidest.

EVELYN, ELLA ja STEN RAGNAR ja NIK

Lahkus kallis tädi

Marie Valge Südamlik kaastunne perekonnale ERIC SOOSTAR perekonnaga ENDA SOOSTAR perekonnaga

Lahkus meie armas sugulane

Marie Valge Mälestame sügavas kurbuses ja avaldame südamlikku kaastunnet LILLYLE ja MATTILE perega, EVILE perega ja RAGNARILE perega TAMARA, TIINA TALVI ja OLEV perega LEENA ja MIHKEL perega NILS ja KATARINA perega LINDA ja ROGER perega LIISA ja MARTIN perega

Ukraina ametiisikute sõnul on massihaudadesse maetud ligikaudu 450 inimest. (ERR/EE)

Eestisse sisenenud Edukas seeniorSeiklejate sõjapõgenike arv tennisemängija Vennaskond ületas 100 000 Anne Rungi tutvustab Rungi, Kanada seenior välismaalastele Eestit Eestisse Ukraina sõja algusest Anne tipp-tennisemängija võistles Tänavu toimub juba kuuen­ dat aastat 12-päevane noor­ tevahetus ,,Tagasi juurte juurde!“, mis toob Setomaal, Tartus, Ida-Virumaal ja Tallinnas aset leidvatele tege­ vustele kokku Eesti juurtega 18 kuni 30-aastased välismaa­ lased ning kohalikud noored.

Projekti eesmärk on tuua noored väliseestlased läbi eesti kultuuri ja keele tutvustamise lähemale nende päritolule.

Eesti juurtega osalejaid, kes on vähemalt 10 aastat välismaal elanud, on lisaks Eestile lähe­ dastest Rootsist, Norrast, Sak­ samaalt, Iirimaalt, Itaaliast ja Austriast ka kaugemalt nagu Kanada, Guatemala, Kolumbia, USA ja Austraalia.

Programmi käigus toimuvad mitmekesised tegevused Eesti erinevates piirkondades – Seto­ maal, Tartus, Ida-Virumaal ja Tallinnas.

Projekti peakorraldaja Heleri Allesi sõnul on projektil suur mõju osalenud väliseesti noor­ tele, kellest nii mõnigi on leid­ nud oma tee tagasi Eestisse, kas

saadik sisenenud 100 082 sõjapõgenikku, kellest Eestisse on jäänud 56 566.

Kolmapäeval avaldatud Sot­ siaalkindlustusameti statistikast selgus, et Eestist on edasi teis­ tesse riikidesse liikunud 43 516 sõjapõgenikku ehk 43,5 prot­ senti.

Eesti piiri ületanud sõjapõge­ nikest on alaealisi olnud 25 235 ehk 25,2 protsenti. ÜRO andmetel on sõja puh­ kemise järel Ukraina piiri üle­ tanud 7,3 miljonit inimest, kellest neli miljonit on põgeni­ kena registreeritud. (ERR/EE)

õppima või tööle, ning noorte side oma isamaaga on suure­ nenud.

Noortevahetust korraldab noorteorganisatsioon Seiklejate Vennaskond, koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus ja rahastab Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu.

Tennis Super-Senior World Championships’il, mis toimu­ sid Mallorcas, Hispaanias oktoobris 2021.

Hiljuti võitis ta Ladies Doubles 75 Ontario provint­ sivõistlustel, mis peeti Toronto Boulevard Club’is 13. augustil; samuti National Ladies Doubles 75 Championship Van­couveris 26. augustil.

Tema praegune koht Senior Tennis Canada edetabelis on #1 Ladies Doubles 75 ja #5 üksik­ mängus.

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 25. septembril kell 11.30 KODUMAALT LAH­ KU­M ISE MÄLESTUSPÄEVA JU­MALATEENISTUS AR­­MU­ LAUAGA. Kolmapäeval, 28. septembril kell 15.00 PIIBLITUND Eha­ tares.

Pühapäeval, 2. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­LAUAGA. Kell 15.00 Ehatares.

Jumalateenistus

Pühapäeval, 9. oktoobril kell 11.30 LÕIKUSTÄNUPÜHA J­­UMA­LATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Pühapäeval, 16. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 Kodus.

Palvus

Soome

Pühapäeval, 23. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA.

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 25. septembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS KIRIKUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,Mäejutlus: Kui suhted on sassis”. Muusika Elli ja Alexandra.

Lapse õnnistamine.

Pühapäeval, 2. oktoobril kell 11.00 JUMALATEENISTUS KI­­ RIKUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,Mäejutlus: Kui suhted on sassis II osa”. Muusika Esther Hoppe.

Pärast jumalateenistust toimub koguduse ja sõprade TÄNUPÜHA ÜHISLÕUNA. Osavõtusoovist pa­­ lume teatada Monika PiilSmith’ile, tel. 647-270-1953, hiljemalt 25. septembriks.

Pühapäeval, 9. oktoobril kell 11.00 TÄNUPÜHA VIRTUAALSÕNUM. Pühapäeval, 16. oktoobril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­LA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Mäejutlus: Mis on Su sees?”. Muusika Peter Kaups.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 11.30 REFORMATSIOONIPÜHA ja HINGEDEPÄEVA JUMA­ LA­ TEENISTUS ARMULAUAGA.

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Eelteated: Surnutemälestuspüha jumalateenistus 20. novembril kell 11.30.

Mälestame 2022. aasta vältel lahkunuid.

I Advendipühapäeva jumalateenistus 27. novembril kell 11.30.

Jõuluõhtu jumalateenistus 24. detsembril kell 14.00. Ülemaailmne eestikeelse Piibli lugemine „Piibel kaanest kaaneni“ toimub Eesti Piibliseltsi ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmes­kirikute algatusel ja osalusel 29. septembrist 2. oktoobrini 2022 ülemaailmselt.

Osaleda soovijad saavad lähemat infot koguduse õpetajalt.

Leerikursusele on oodatud kõik noored alates 15. eluaas­ tast. Registreerumine koguduse kantseleis algab 1. novembrist.

Esimene leeritund on Püha­ päeval, 6. novembril. See algab kell 11.30 jumalateenistusega kirikus, millest võtavad osa nii leerilapsed kui nende vanemad ning jätkub pärast jumala­ teenistust esimese õppetunniga naisringi toas.

Esimeses leeritunnis lepime kokku ka järgnevate leeritun­ dide toimumise ajad ja leerikur­ suse kava nii, et võimalikult kõik saavad igas tunnis osaleda.

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag

Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 15.00 Piiblitund Ehatares.

Mälestame 2020. a. ja 2021.a.

Covid19 pandeemia

15

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 Pühapäeval, 25. septembril kell 1.30 pl KODUMAALT LAHKU­ MISE MÄLESTUSPÄEV. Pühapäeval, 2. oktoobril kell 1.30 pl LÕIKUSTÄNUPÜHA JU­­ MALATEENISTUS. TÄNU-KOHVI­ LAUD. Pühapäeval, 2. oktoobril kell 5 õhtupoolikul PALVUS SOOME KODUS. Pühapäeval, 9. oktoobril AGRI­ COLA KIRIKUS seoses pika nädalavahetusega JUMALATEE­N IS­ TUST EI TOIMU. Pühapäeval, 9. oktoobril kell 10.30 h LÕIKUSTÄNUPÜHA JU­­ MALATEENISTUS EHATARES. Pühapäeval, 16. oktoobril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 23. oktoobril kell

Vastupanuvõitluse päevaks ,,Kuna maal on sageli olnud sõdu, siis Siimon Mattatiase poeg, Joojaribi poegade järg­ laste hulgast, ja tema vennad on oma elu hädaohtu seadnud ning oma rahva vaenlastele VASTU PANNUD, et nende pühamu ja Seadus jääksid püsima, ja nad on toonud oma rahvale suure kuulsuse“ 1. Mak.14;29 Septembrikuu viimasel näda­ lal on juba kolm väliseestlaste põlvkonda tähistanud kodumaalt lahkumise päeva. Suur hulk ini­ mesi põgenes omaalgatuslikult kommunistide eest. Teine osa lahkus koos sakslastega. Eesti taasvabanemise järel anti sellele päevale uus ja kogu rahvast haarav nimi ,,Vastupanuvõitluse päev“.

Alates Eesti okupeerimisest 1939. aastal algas tegelikult

Vabadusvõitleja Leo Õispuu 1930–2022 8. septembril suri 92-aastaselt legendaarne vabadusvõitleja ja ühiskonnategelane Leo Õispuu. Õispuu sündis 3. augustil 1930. aasta Kuressaares. Teda küüditati Siberisse kaks korda.

Leo Õispuu avaldas üle 135 teadusartikli, erialaseid raama­ tuid ning osales raamatute ,,Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani“, ,,Poliitilised arre­ teerimised Eestis 1940-1988“ ja ,,Nõukogude okupatsioonivõi­ mu poliitilised arreteerimised Eestis“ koostamises.

Ta oli Tallinna Tehnikaüli­ kooli muinsuskaitse klubi ase­e­ simees, Eesti Muinsuskaitse Selt­ si, Rahvarinde, Eesti Õi­ gusvastaselt Represseeritute Liidu Memento ja Eesti Liberaaldemokraatliku Partei asutajaid, Memento teabe- ja ajalootoimkonna aseesimees, Eesti Rahvuslik-demokraatlike Jõudude Koostöökoja liige ning Eesti Memento Liidu auesi­ mees. Õispuu oli Korp! Vironia vilistlane. Õispuud on vääristatud 1998.a Eesti Punase Risti IV klassi ordeniga (ERR/EE)

eestlaste vastupanuvõitlus ka­ hele meid anastanud okupat­ sioonile, mis kestis ühes või teises vormis kuni 1991. aasta­ni.

Uue riikliku tähtpäevaga hin­ dame väärikalt väliseestlaste ja kodueestlaste panust erinevais vormides toimunud vastupanule.

Artikli peatsis toodud Piibli Apokrüüfide tekst viib meid juutide antiiksele vabadusvõit­ luse radadele, milles meiega palju ühist. Rahval puudusid jõud ja vahendid vaenlaste võit­ miseks. See ei takistanud neil alustada vastuseisuga tabanud kurjusele. Apostel Paulus ise­ loo­ mustab seda nii: ,,Ära lase kurjal võitu saada sinu üle, vaid võida sina kuri headuse­ ga“ Rm. 12;21. Pauluse tekst oli kirjutatud algkristlastele tollase paganliku Rooma maail­ mariigi mõjudele vastu seismi­ seks.

Kurja ei saa võita kurjusega.

Tuleb leida teised vahendid sel­ leks. Vastselt kuningaks saanud Taavet kasutas endise kuninga Sauli kurjuse võitmiseks oma kandlemängu oskust. Meie rahva kurjuseimpeeriumi vastast võit­ lust aitas kiiremini lõpetada ka kogu rahvast ergutav vabaduse­ laul.

Tuntud rahvakirjanik Jaan Kross on hästi piltlikult kir­ jeldanud okuptsioonideaegset vastupanuvõitlust mitmes ro­ maanis. Tema 100. a juubeliks välja antud mälestuste kogu ,,Jaan Kross. Kallid krantsid“ käsitleb Eesti Vabariigi Rah­vus­ komiteega EVR seotud vastu­ panuliikumist mõlema okupat­ siooni ajal. Jaan Kross on ise selle rahvusliku vastupanu eest kinni istunud mõlema võõr­ võimu ajal. Mõlemad okupat­

sioonid vihkasid Eesti iseseis­ vust. Toon originaalteksti sellest raamatust lk. 54. ,,Sarv esitas oma tegevust Saksa-vaenuli­ kuna, ent venelaste arusaam, et saksa- ehk natsivastane tegevus oli samas ka vene- ehk nõuk­ ogudevastane, oli paigas juba Tiefi valitsuse protsessidest.

Lääne demokraatiale orienteeri­ tud vastupanuliikumine, mis taotles Eesti iseseisvuse taasta­ mist ja ,,Nõu­kogude Liidust la­ htirebimist“ kodanlik-demo­ kraatlikul alusel, oli venelaste silmis ohtlikumgi kui kaasa­ jooksmine natsidega. Sakslane oli löödud, pärisvaen­ lane oli nüüdsest vaba maailm …. sest just niisuguse vastupa­nulii­ku­ mise olemasolu tõestas venelas­ te agressorisihte ja ohustas ,,vabastaja rolli“.“ Mõlemad okupandid süüdis­ tasid Krossi sisuliselt ühes ja samas asjas – rahva iseseisvuse taastamises!

Ajad on muutunud. Üld­ joontes võitlus hea ja kurja vahel jätkub tänase päevani. ­ Okupatsioon võib toimuda ka ilma sõjalise sekkumiseta.

Ka isiklikus elus võime samuti kaotada oma tõelise ise­ seisvuse ja vabaduse. Isiklik ,,vastupanuvõitlus“ kurjale on täiesti reaalne. Kristusevastasest kurjusest haaratud Saulusest sai pärast Kristusega kohtumist uus Paulus, kes oma elu lõpul tun­ nis­tab: ,,Ma olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu.“ 2.

Tm.4;7.

Tähtsaim on säilitada usk headuse võidusse kurjuse üle! ­ Vastupanuvõitlus kurjusele jät­ kub uuel rindel.

Head ja tarka võitlemist!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Foto: A. Mikkor/VPK/ERR

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 30. oktoobril kell 1.30 pl USUPUHASTUSPÜHA JU­MALATEENISTUS.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022

Nr. 38

Tellige EESTI ELU!

ERM kogub mälestusi noorte laulu- ja tantsupeost Sel aastal möödub 60 aastat esimesest noorte laulu- ja tantsupeost. Sel puhul kutsu­ vad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kõiki üles oma mälestusi noorte laulu- ja tantsupidudel osalemisest ­jagama.

Lugusid ja fotosid oodatakse nii lauljatelt-tantsijatelt, koorija tantsujuhtidelt, õpetajatelt­juhendajatelt kui ka pealtvaata­ jatelt ja kaasaelajatelt. Kõik noortepidude meenutused noor­ te­ pidudelt kogutakse ja talleta­ takse Eesti Rahva Muuseumi arhiivis ning avaldatakse selleks puhuks koostatavas kogumikus.

Esimene noorte laulu- ja tantsupidu toimus 1962. a diri­ gent Heino Kaljuste ja rahva­ tantsujuht Alfred Raadiku alga­ tusel ning seejärel on neid ­toimunud juba 12 korda.

Oodatud on kõik meenu­ tused, mis inimestele noortepi­ dudest või nendeks valmistu­ misest eredaid mälestusi on tekitanud. Huvi pakuvad erine­ vatest aegadest lood – näiteks ööbimiskohtadest, toitlustusest, rongkäikudest ja transpordist, aga ka peomeeleolust ja ela­ mustest laulukaare alt või tant­ suplatsilt, esinemisriietest, ilma­ oludest, peol leitud sõpradest.

Teiste lugusid noorte lauluja tantsupidudelt saab lugeda ning enda meenutusi saab kirja

panna ja ajalukku jäädvustada: h t t p s : / / r a h va l o o d . e e / l o o d / noorte-laulu-ja-tantsupidu-60/ Lugusid noortepidudelt oo­ datakse kuni 27. novembrini 2022.

Praeguseks on saadetud 11 lugu. ,,Meieni on jõudnud mee­ nutusi nii esimese, 1962. aasta noorte laulu- ja tantsupeo koge­ musest kui ka viimasest 2017. aasta noortepeost, äpardustest ja isegi sellest, kuidas peole ei jõutudki,“ räägib Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael.

Meenutusi võib kirjutada va­ bas vormis ja kirjavigade üle ei pea muretsema. Kes soovivad meenutusi kirjutada käsitsi, võiksid seda teha A4 formaadis paberile ja alustada kirjutamist 3 cm lehe servast, sest hiljem köidetakse materjalid kokku.

Kindlasti tasub üle vaadata pildialbumid ning võimalusel saata fotosid ja ümberpildistusi mälestusesemetest või esinemis­ kostüümidest. Paberfotosid saab saata postiga Eesti Rahva Muuseumi aadressile. Soovi korral tagastab muuseum fotod omanikule.

Saabunud lugudest annavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2023. aasta XIII noortepeo ajaks välja mälestuste kogumi­ ku „Noorte laulu- ja tantsupidu 60 – MINU LUGU“.

Sel nädalal toimuvad mitmesugused üritused Tartu College’i aastapäeva tähistamiseks. Teatavasti sai Toronto südalinnas Bloori ja Madisoni tänavate nurgal asuv kõrghoone, mis ehitatud üliõpilaste majutamiseks ning mis pakub peavarju eesti akadeemilistele organisatsioonidele ja mitmetele tegevustele, kaks aastat tagasi 50-aastaseks. Paraku pööras koroona kogu juubelipidustuste ettevalmistamise ja peo enda peapeale ning väärikast tähistamisest tuli loobuda. Nüüd on olukord normaliseerunud ja pidu – sel korral ,,50+2“ märgi all saab teoks. Esimesed üritused on lehe ilmumise ajaks juba toimu­ nud ja mõned veel ees. Kolmapäeva pärastlõunal toimus ,,meet & greet“ BBQ koos muusikalise meelelahutusega, Eestist on külas Lexsoul Dancemachine, kes lisaks esinemistele Torontos ja Hamiltonis teeb ka veel mõnepäevase ringreisi. Külas on ka mitmeti auhinnatud tekstiilikunstnik Anu Raud, kelle loeng toimub laupäeval Tartu College’is, pühapäeval aga linastub samas dokfilm ,,Meie Tartu“ ninga avatakse ka näitus. Lähemalt toimunust järgmistes Eesti Eludes.

Fotod: Kai ja Kati Kiilaspea

Kuristapalo ristimets võeti kaitse alla Kultuuriminister Piret Hart­ man tunnistas kultuurimäles­ tiseks Tartumaa ja Põlvamaa piiril asuva Kuristapalo risti­ metsa. Kuristapalo ristimets ning teised Kagu-Eesti risti­ metsad on vähestena säilinud näited traditsioonist lõigata teekonnal kodust surnuaeda tee kõrval kasvavale puule ­ristimärk.

Puusse ristimärgi lõikamine on ajalooliselt ja tänapäeval Kagu-Eestis traditsioonilise ma­ tusekombestiku üks osa. Selle tulemusena on tekkinud teede äärde ristipuud ja -metsad, kus

iga rist on seotud konkreetse matusega. Ristipuud ja -metsad pole olulised mitte ainult ma­ tuste ajal, vaid need on kohad, kus surnut meenutatakse ja mälestatakse ka hiljem.

Ristilõikamise traditsiooni on esmakordselt Eestis kirjeldatud 17. saj. Ajalooliste allikate and­ metel olid varasemalt ristipuud ja -metsad levinud laiemalt Eestis, veel 20. saj I poolel ka näiteks Saaremaal ja Viljan­ dimaal. Samuti Soomes ja Põhja-Lätis, kus praeguseks on see traditsioon praktiliselt kadu­ nud.

Kuristapalo ristipuudel on vanemaid ja uuemaid riste, vas­ tavalt matuste toimumise ajale.

Eriaegsete ristide kooseksistee­ rimine näitab traditsiooni elu­ jõulisust. Arvestades ka kinni kasvanud ristimärke, on suure tõenäosusega Kuristapalo risti­ metsa tegelik ristipuude hulk oluliselt suurem kui senistest kaardistustest nähtub.

Kultuurimälestisena mäles­ tise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“ on kaitse all 2020. a algusest Rosma ristimets ja 2021. a keskpaigast 14 riigi maal paiknevat ristipuude ala või ristimetsa. (KlMPT/EE)