Eesti Elu / Estonian Life No. 35 | September 2, 2022

This newspaper was mailed on Friday, September 2, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 12–15)

Alates / since 2002 Nr. 35, 2022

Reedel, 2. septembril — Friday, September 2

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

55. Kotkajärve Metsaülikool ,,Mets meis kõigis“ tigu sai teoks Põimukuu viimasel täisnädalal, 21.–27. augustil, kogunes 60–70pealine üle­ilm­ ne rahvahulk Kot­ kajärvele Muskokas Kanadas. Kaua­ oodatud ja -saabunud ,,tigu“ sai teoks – nagu röövik lib­ likaks pärast kahesuvelist pandeemiapausi.

Kokkusaamine oli seda magusam endiste MÜ-laste vahel ja entusiastlikum uustulnukate seas. ,,Kas seda kõike ,,näen mia unõs“?“ küsisin alatasa ­endalt, parafraseerides folklorist Jaan Sudaku (Eestist) avaloengu pealkirja ,,Mia nägi unõs. Uni ja unenäod eesti rahvapärimu­ ses“. Loeng põhineb tema 2021.

a. ilmunud samanimelisel teosel, kus ta käsitleb unenägude seletamise ja unenägudest ­jutustamise olulisust eesti pärimuslike allikate põhjal, eriti Kihnu saare näidete põhjal. Kas teadsite, et Eesti Rahvaluule Arhiivis on olemas unenägude kartoteek? Sealt saab inspiratsiooni järelvaatamiseks.

Jaan oli MÜs teistkordselt ning 1. septembril tervitas Eestis õpetajana algklasside lapsi uue kooliaasta puhul. Tasuks ka mainida, et tema essee ,,Kiri Kotkajärvelt Tõnu Õnnepalule“ (2021) pärjati Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming aastapreemiaga. Tegemist on välis­ eesti kogukonnas palju poleemi-

kat põhjustanud Tõnu Õnnepalu teose ,,Aaker“ kirjandusliku kriitikaga, milles noor autor esitab selgelt ja julgelt oma ­ vastuväited teoses väljendatud ­ seisukohtadele väliseestlaste ja väliseestluse suhtes.

Kotkajärvelt oli äsja lahku­ nud pea sajane gaidi- ja skaudilaagri pere ning uued metsa­ elanikud said endale tradit­ sioonilise nimeketta kaela vaid pärast tuttavaks saanud tõvetestimist. Med-õde Katrin valvas piiripunkti telki teeristil, kus võeti igaühelt vähemalt kolm piiska... Õnneks kõik pääsesid edasi ning sellega jutt ka ­lõppes. Jutulaine tegelikult tõusis järsult, aga teemad võrsusid hoopis uuest ajast ja aru(de)st.

Keelekohvikute veskid jahvatavad

Maimu Mölderile kui silmapaistvale panustajale anti MÜ koll. Traditsiooni algatas Heino Jõe ja seda annavad üle Heino Jõe pereliikmed, sel aas­ tal Riina Jõe Kindlam.

Foto: Tauno Mölder

Esimesel, tutvumisõhtul tutvustatakse muuseas igahommikusi eesti keele ja kõne rühmasid, mille seast tuleb langetada raske valik. Tänavu said need uue popima nime – keelekohvikud. Algajatel oli julgustavaks õpetajaks New Yorgis sirgunud Talvi Laev, kes ammu elab Euroopas ja hektel Nairobis.

Helilooja ja muusik Kristjan Kannukene Eestist pidas hommikuti improkoori töötuba, mis põhines Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hääleimprovisatsiooni õppejõu Anne-Liis

Oliver Toomes ja Ruby Sõrra – Kanada meistrid rannavolles oma võist­ lusgruppides.

Foto: erakogust

Toronto eestlased Kanada rannavõrkpallimeistrid!

nis. Sellele vaatamata said nad, koos oma paarilistega, jagu igast v­astasvõistkonnast ja seega teenisidki endile Kanada meist­ritiitlid!

Ruby ja tema paariline Megan McNamara võitsid Women’s Open finaalkohtumise 21:17, 21:19.

Oliver koos Reed Venningiga 19.–21. augustil toimusid teenis oma võistlusklassis kulla Torontos Woodbine’i rannas tasavägises finaalis, mis vajas Kanada rannavõrkpalli fi­ ­ otsustavat kolmandat mängu, naal­­võistlused, milles kaks milles nende vastased juhtisid meie hiilgavat võrkpallinoort, neid surmapunkti seisus 14:11, Ruby Sõrra ja Oliver Toomes, kui äkki Oliver ja Reed kumbki tulid Kanada meist­ pöörasid mängu ringi, tormasid riteks!

Tähelepandav oli, et nii tagasi ja lõpuks võit oli käes, Ruby kui ka Oliver otsustasid hoopis oma kasuks, 17:15!

Kaks nädalat varem peeti ka võistleda vanemas vanusegruOntario provintsi meistrivõistpis, kui oleks tavaliselt ette lused, kus Ruby tuli sealgi nähtud. Ruby (17 a) võistles ­ ,,Womens Open“ meistriks ja hoopis Women’s Open divisiooOliver teenis pronksmedali. nis, kus vastastena leidus mitVahvad noored! meid täiskasvanuid n-ö profVõrkpall on võrratu! mängijaid ja Oliver (16 a) võist­ les 18 a ja nooremate divisioot.i.

(Järgneb lk. 17)

Foto: Pearu Tamm

2

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

Nr. 35

Eesti suursaadik ÜRO juures Rein Tammsaar andis üle volikirja ÜRO peasekretärile António Guterresele 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Pinalid, krihvlid ja kriit Mäletame ju kõik vanust, mil taheti tagasi koolipinki nühkima minna. Suverõõmud peaaegu et ammendatud, ootas taaskohtumine sõpradega, uute ainete, teaduste omandamine, koolis oli ju tore! Ehk natuke kripeldasid kartused, ärevus, kas on ikka kõik meeles, mida kevadel sai tuubitud. Või kas uus õps on kuri, no kurjem kui möödunud õppeaasta heasüdamlik klassi korralekutsuja, haridusele viiv hea hing.

Neid häid meenutusi jagub tänapäevalgi. Nagu ka neid teismelisi aastaid, kus tõesti ei soovinud taas vantsida iga aastaga pikemaks minevat kooliteed. Et oleks jälle suvi. Kõrgkooli ei osanudki siis karta ega oodata. Kuna just ülikoolis avaneb maailm tänu enese soovidele. Olgem ausad, tihti vanemate mõjutustel, aga siiski saab oma valikul kuulata loenguid, usinamad professorite kõnetundides käia. Mis on eriti tähtis tänapäeval, kus bakalaureusest enam ei piisa, et tasemel töökohta leida.

Eile algas jutsidele Eestis kooliaasta. Neile, kes seda teretasid rõõmuga, on kahtlemata pealkirjas olevad sõnad vaid vanavanemate teada. Vististi kriitigi enam klassitoas ei rakendata, kõik käib kuvaritel, pliiatseid ei terita enam keegi. Arvutiajastu, tas­ kusse mahtuv infotehnoloogia on muidugi toonud oma probleeme – kuidas vältida siutsumist ja tekstimist tunni ajal, maha kirjutamine internetist on vist iga tänapäeva pedagoogi suurimaks mureks. Saab küll kontrolltöö kirjutamise eel kindlaks teha, et nutitelefon on mujal. Kuid lihtne see ei ole.

Viimased aastad on lisanud koolipingetele. Virtuaalne haridus, nagu ka meditsiin, ei rahulda ju vajalikke nõudeid. Kontakt, nii õpetaja kui ka klassi, koolikaaslastega on lahutamatu osa edukast hariduskäigust.

Eestis on mureks, näiteks Saaremaal, kuidas lõimuvad ukraina sõjapõgenike lapsed. Seda ka mujal. Keel pole ju ühine.

Pealinnas on mured väiksemad, seal ehk ikka leiab slaavi keelt rääkija. Ent Kanadas on need mured alati olnud. Kes siin sündinutest, teatud põlvkonnast oskas kohalikku keelt, enne kooli astumist? Vähesed. Ning kellel ei olnud neil päevil klassikaaslast kas Ungarist või toonasest Tšehhoslovakkiast Punaarmee tankide eest põgenenud peredest? Toime aga tuldi, tullakse ka nüüd.

Haridusel on omaette külgetõmbejõud. Mõni januneb selle järele, teine aga on eemale tõugatud nagu kahe vastasjõuga magnetiga. See on juba elu. Kuid teadmine, et mitte ainult lapsevanemad, aga paljud nende võsud, järglased rõõmustavad septembri tuleku üle, annab lootust, nagu alati, et tulevik on helgem kui tänane.

TÕNU NAELAPEA

Teisipäeval, 30. augustil andis Eesti suursaadik ÜRO juures Rein Tammsaar üle volikirja ÜRO peasekretärile António Guterresele. Volikirja üleand­ mise tseremooniale järgnenud kohtumisel rõhutas suursaa­ dik Tammsaar, et Eesti seisab ÜRO-keskse reeglitel põhine­ va maailmakorra ja rahvusva­ helise õiguse eest, mis loovad tingimused ka Eesti julge­ oleku kindlustamiseks.

Suursaadik Tammsaar kinnitas, et Eesti välis- ja julgeole­ kupoliitika keskmes on praegu toetus Ukrainale. „Ukraina igakülgse toetamise, sanktsioonide tugevdamise ja Venemaa rahvusvahelise isoleerimisega peame tõstma agressiooni hinna Venemaale nii kõrgeks, et ta on sunnitud selle sõja lõpetama.

Me ei saa lasta tekkida sõja­ väsimusel, kui kaalul on meie ühised väärtused ja Ukraina omariiklus.“ Tammsaar tõi lisaks välja, et Venemaa agressiooni negatiiv­ sed mõjud ulatuvad üle kogu

Eestis läks kooli 5500 Ukraina last Eestis alustas või jätkab kooli­ teed ligi 230 000 last ja noort, nende hulgas on Hariduse infosüsteemi andmeil Eestis üldharidus- ja kutsekoolides ning lasteaedades 5500 Ukraina sõjapõgenike last.

Kõik elanike registrisse kantud ukrainlased pole siiski Eestis kooli läinud. Kui palju neid lapsi on, pole aga teada. ,,Me ei oska seda täpselt öelda, aga neid praegu on. Tõe­ näoliselt on ka neid, kes loodavad, et nad saavad distantsõppel Ukraina koolides edasi käia.

Samas meie näeme ette, et nad peaksid siiski kusagil Eesti koolides registreeritud olema,“ lausus haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Minister Lukas ütles, et Ukraina lapsi õpetatakse küll Eesti õppekava järgi, kuid neile luuakse võimalus õppida ka emakeelt ja saada osa omakeelsest kultuurist. (ERR/EE)

Valitsus kinnitas avatud valitsemise tegevuskava Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil avatud valitsemise partnerluse tegevuskava järg­ miseks kaheks aastaks, mille eesmärk on ,,suurendada ava­ liku võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja sotsiaalset dialoogi“.

Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on 2011. a USA president Barack Obama ettevõtmi­ sel loodud rahvusvaheline initsiatiiv. Eesti liitus sellega 2012.

Suursaadik ÜRO juures Rein Tammsaar andis üle volikirja ÜRO peasekretärile António Guterresele.

Foto: ÜRO/VM

maailma. „Toidukriis, energiahindade tõus ja nüüd ka tuuma­ katastroofi oht on vaid mõned näited sõja laiemast mõjust.

Peame koos võitlema väärinfo ja võltsnarratiivide vastu, millega Venemaa üritab süüd enda kaelast ära veeretada.“ Rein Tammsaar on sündinud 1968. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1992. aastal Tallinna Peda­ googilise Ülikooli, on saanud magistrikraadi rahvusvaheliste suhete erialal, õppinud Tartu Ülikoolis doktorantuuris ning lõpetanud Eesti ja Hispaania Diplomaatide kooli. Rein Tammsaar on töötanud välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel alates 1994. aastast.

Aastatel 2004–2009 töötas Tammsaar ELi välis- ja julge­ olekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana poliitikaüksuses ja aastatel 2011–2015 Euroopa Liidu esinduses Moskvas.

2015.–2017. aastal oli Tamm­ saar peaministri välisnõunik ja 2017–2018 välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektor. Aastail 2018–2019 esindas ta Eestit Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitees (PSC) ning oli 2020. aastal Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures. Enne kui Tamm­ saarest sai Eesti alaline esindaja ÜRO juures, töötas ta välis­ ministeeriumi poliitikaküsi­ muste asekantslerina. (VMPT/EE)

Eestisse saabunud Vene kodanike arv on tunduvalt kasvanud

eelmisel kahel suvel, kuid ligi kaks korda vähem, kui Covidieelsel perioodil,“ märkis ta.

2018. a sisenes Eestisse 1 636 9067 Vene kodanikku, neist Eestisse sisenenud Vene 671 144 olid Eesti elamisloaga kodanike arv on aprillist ning 2019. a olid samad näitaalates iga kuu suurenenud jad vastavalt 1 642 201 ja 606 ning kasv on peamiselt tulnud 430, järgnevatel aastatel on viisaga saabujate arvel, va­ ­ saabunute arv olnud mitu korda hen­ das politsei- ja piirivalve­ väiksem. ameti (PPA) andmeid ERR. 2020. a tuli Eestisse 392 269 Kui aprillis saabus Eestisse Vene kodanikku, neist 137 121 40 300 Vene kodanikku, kellest elamisloaga, 2021. a 238 750, 24 124 olid Eesti elamisloaga, neist elamisloaga 136 079 ning ehk nemad viisat ei vaja, siis selle aasta seitsme kuuga saabus juulis tuli üle idapiiri 71 143 312 734 Vene kodanikku, neist Vene kodanikku, neist elamis­ 167 810 elamisloaga. loaga 30 969.

PPA piirivalveosakonna juhi ,,Viimase poole aasta jooksul sõnul on tänavu alanud tulijate on Venemaalt Eestisse sisenerohkuse taga mitu tegurit: ,,Esi­ vate Venemaa kodanike arv olteks katkes Putini alustatud sõja nud mõõdukalt, aga stabiilselt järel lennuühendus Venemaaga kasvav. Seda vaatamata tõsiasjaning need Venemaa kodanikud, le, et Eesti on lõpetanud viisade kes tahavad reisida näiteks väljastamise ning üldjuhul ei Prantsusmaale, Itaaliasse või luba ka varasemalt antud viisaHispaaniasse, kasutavad nende dega Eestisse siseneda,“ ütles riikide väljastatud Schengeni PPA piirivalveosakonna juht vii­ sasid Eestisse sisenemiseks, Egert Belitšev. et siit hiljem edasi reisida.“ Eesti lõpetas turismiviisade Kasvu kiirendas ka see, kui väljastamise Vene kodanikele Venemaa lõpetas juuli keskel seoses Venemaa agressiooniga koroonakriisi ajal kehtestatud Ukrainas alates 10. märtsist väljasõidupiirangud. ning alates 18. augustist ei luba ,,Kindlasti on kasvu taga ka ka enam varem Eesti väljastatud aktiivne suvepuhkuste periood,“ turismiviisadega Vene kodaniktõdes Belitšev. ke riiki.

Piirivalvejuhi sõnul on PPA Belitšev ütles, et praegu tuleb Eestisse keskmiselt 2500 suvel tõkestanud keskmiselt Venemaa kodanikku päevas, umbes 200 korral kuus Vene neist ligi pooltel on Eesti ela- kodanike Eestisse tuleku. misluba. ,,Seda on rohkem kui (ERR/EE) aastal. ,,See on oluline just rahvusvaheliselt, suure tunnustusena on Eesti valitud 76 riigi poolt selle ettevõtmise eestvedajaks,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

Tegevuskava koosneb viiest

tegevusest, mis ,,aitavad suu­ rendada poliitikakujundamise koos­ loomelisust ja teadmistepõhisust, et Eesti oleks uuendusmeelsem, usaldusväärsem ja inimkesksem riik,“ teatas valitsus. (ERR/EE)

Nr. 35

Northern Birch Credit Union – teade kontorite paiknemise kohta Nagu oleme juba varem teata­ nud, suletakse peagi Eesti Maja kontor, sest Toronto Eesti Maja ja sellega seotud tegevused peavad välja koli­ ma.

KESKUS International Esto­ nian Centre’i valmimiseni koos uue pangakontoriga teenindame liikmeid meie praegustes asukohtades: Läti Keskuses ja ­ Hamiltonis. Lisaks avame uue sularahavaba kontori Tartu College’is aadressil 310 Bloor Street West.

Eesti Maja kontori sulgemine

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

Tartu College’i sularahavaba kontor Meie Tartu College’i kontor avatakse oktoobri lõpus pärast seda, kui Eesti Maja kontor suletakse – jälgige, millal täpselt uksed lahti lähevad!

Uus ajutine kontor on sula­ rahavaba. Meie meeskond aitab kõigi pangatehingutega, mille puhul ei ole vaja kasutada sularaha: investeeringud, lae­nud, maksekorraldused, välisvaluuta tellimine, tšekkide arvele panemine ja palju muud.

Millalgi uue aasta alguses paigaldatakse kontorisse sula­ rahaautomaat. Jälgige panga teateid selle kohta!

Meie Eesti Maja kontori viimane tegevuspäev on nelja­päe­ val, 13. oktoobril. Jätkame seal kõigi pangateenuste pakkumist kuni viimase päevani.

Kõik meie kontorid on SULETUD alates reedest, 14. oktoobrist kuni esmaspäevani, 17. oktoobrini, mille jooksul toimub üleminek Läti Kes­ kusesse ja Tartu College’i ­kontorisse.

Ootame kõiki Eesti Majja 1. oktoobril, et tähistada üheskoos Eesti Maja pikka ajalugu.

Läti Keskuse ja Hamiltoni kontorid – ikka olemas, et kõiki teenindada!

Suri NSVL viimane juht Mihhail Gorbatšov

vust juhtida riiki autoritaarselt.

30. augustil suri Nõukogude Liidu viimane riigipea Mihhail Gorbatšov.

2. märtsil 1931.a. sündinud Mihhail Gorbatšov oli 1980– 1991 NLKP KK Poliitbüroo lii­ ge, 1985–1991 NLKP KK pea­ sekretär, 1988–1990 NSV Liidu Ülemnõukogu esimees ja 1990– 1991 Nõukogude Liidu president. 91-aastaselt lahkunud Gorbatšov oli surres vanim Venemaad valitsenud inimene.

Allikate kinnitusel ei saa Mihhail Gorbatšov riiklikku matust. Gorbatšov on aastate jooksul mitmel korral Putinit ja Vene võime laiemalt kritiseeri­ nud.

Gorbatšovi fond teatas Inter­ faxile, et ta maetakse Novo­ devitšje kalmistule oma naise kõrvale.

Nõukogude Liidu viimane rii­gijuht kommenteeris aeg-ajalt Vene sisepoliitikat, kritiseerides korduvalt Putinit ja tema kaldu-

3

Meie Läti Keskuse & Hamil­ toni kontorid pakuvad jätkuvalt meie liikmetele teenindust ja aitavad kõigi pangandusküsimustega. Olete seal alati teretulnud!

Hoidke silm peal meie uudistel Jälgige kõige värskemaid uudiseid, külastades meie veebilehte ja lugedes uudiskirju.

Täname teid jätkuva toetuse eest!

2014. aastal teatas Mihhail Gorbatšov, et terrorismiga võit­ lemise loosungi all kavandab Kreml demokraatia järsku piiramist.

2011. aastal ütles Gorbatšov, et Venemaa vajab tõsiseid muudatusi ning Vladimir Putini taas presidendiks saamine ei too riiki ummikust välja.

Samuti hindas Gorbatšov, et 2011. aasta presidendivalimised ei ole ausad ning Kremli autoritaarsed harjumused on tema sõnul väga ohtlikud.

Soome, Rootsi ja Türgi jätkavad NATO kõnelusi sügisel Soome, Rootsi ja Türgi leppisid Vantaas kokku, et jätkavad sügisel kõnelusi kahe Põhjala riigi NATO liikmeks saamise üle.

Türgi on Soomelt ja Rootsilt nõudnud kümnete kurdide välja andmist, kuid Helsingi ja Stockholm pole sellega nõus­ tunud.

Kolme riigi töörühmade kohtumistes leppisid riigijuhid kokku suvel Madridis NATO tippkohtumisel; Soome ja Root­ si NATO liikmeks saamise on

Poola nõuab Saksamaalt Teise maailmasõja eest kahjutasu 1. septembril 1939. aastal tungisid Saksa väed Poolasse, algas Teine maailmasõda.

Poola valitsus hindab, et Saksamaa tekitas Poolale Teise maailmasõja ajal kahju umbes 1,3 triljoni euro eest. Nüüd on tänaseks ratifitseerinud 23 al­ liansi liiget ning puudu on veel seitsme riigi heakskiit. (ERR/EE)

riik otsustanud ametlikult Saksamaalt reparatsioone nõuda, vahendas Reuters.

Poola suurim kaubanduspartner Saksamaa on varem öelnud, et on kõik Teise maailmasõjaga seotud rahalised nõuded rahul­ danud.

Saksamaa valitsus ja välisministeerium polnud Poola nõuet veel kommenteerinud.

Teise maailmasõja ajal tapeti umbes kuus miljonit poolakat, sealhulgas kolm miljonit Poola juuti. Samuti tehti Varssavi maatasa peale 1944. aastal toimunud ülestõusu, mille käigus hukkus 200 000 tsiviilisikut. (ÄP/EE)

2013. aastal mõistis Mihhail Gorbatšov hukka president Vladimir Putini ajal vastu võetud seadused, nimetades neid rünnakuks kodanikuõiguste vastu. Gorbatšovi sõnul oli ta hämmingus, kuivõrd palju vastuolulisi seadusi on alates Putini naasmisest presidendi ameti­ kohale vastu võetud.

Samal aastal rõhutas endine riigijuht Venemaal vajaliku olevat, et riigis toimuksid valimi­ sed, mitte nende imiteerimine.

2014. aastal soovitas Gor­ batšov Putinil mitte muutuda lii­ ga enesekindlaks ning 2020. aastal avaldas Nõukogude Liidu viimane liider Mihhail Gor­ batšov toetust Valgevene opositsioonile.

Vladimir Putin rääkis 2005. aasta aprillis parlamendis peetud kõnes, et NSV Liidu lagunemine oli XX sajandi suurim geopoliitiline katastroof ja vene rahva tragöödia. Sama mõtet kordas Putin ka 2015. aastal.

Foto: Vladimir Vyatkin – RIA Novosti archive, image #850809, vikipeedia

Gorbatšovi rolli peetakse oluliseks Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel. (ERR)

Taasiseseisvuspäeval on saanud kenaks traditsiooniks Kadriorus, presidendi lossi Roosiaias meenu­ tada ja mälestada meie tuntud riigimehi... Konstantin Pätsi ja Lennart Meri.

Fotod: Marko Rauman

4

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

Nr. 35

Nädala portree

Silmaarst Kristel Toomsalu: ,,On nii tähtis, kui sind kuulatakse…“ Optometrist Kristel Toomsalu on tuttav paljudele Toronto eestlastele tema ameti tõttu – Bloor West Village’is asuvasse silmakliinikusse, kus ta juba aastaid töötab, on leidnud tee mitmeid siinseid eestlasi.

Nagu Kristel ütleb, jõuab pea iga nädal tema juurde mõni eestlasest patsient, kellega on tore vahelduseks eesti keeles suhelda. Kuigi oma hariduse omandas Kristel Kanadas, käis ta õpingute ajal praktikal Tartu Silmakliinikus ning on kursis ka eestikeelse erialase terminoloogiaga. Lisaks oma professionaalsele tööle silmade tervise valdkonnas püüab ta olla oma patsientide jaoks alati see, kellega saab igal tee­ mal rääkida ja on valmis neid kuulama.

Eesti Elu intervjueeris Kristelit 2004. a. sügise algul, kui ta oli ülikooli lõpetamise järgselt noore silmaarstina äsja tööle asunud. On möödunud 18 aastat – vahepeal on Kristel pere loonud ning töötab endiselt samas kliinikus ning töö pakub talle suurt rõõmu ja rahuldust.

• Kristel Toomsalu sündis Eestis ning oli 12-aastane, kui nende pere – ema, isa, Kristel ja noorem õde – 1990-ndate algul Kanadasse kolis. Isa ja ema leidsid mõlemad siin erialase töö ja kogu pere elas kohalikku ellu sisse ilma suuremate probleemideta. Noorem õde Marilyn on Torontos registreeritud massaaži-terapist.

Kristel ei mäleta lapse­ põlveajast Kanadasse kolides mingeid erilisi sisseelamise ­raskusi: nad saabusid suvel ning neid õega pandi päevalaagritesse, et inglise keel saaks kooli minnes kenasti suhu. Kui algul natuke raske oligi, siis kõik sujus peagi iseenesest. Kristel ­ on hakanud eriti viimasel ajal, kui ta vanem poeg on umbes sama vana kui tema oli Eestist

Dr. Kristel Toomsalu on tuttav ka paljudele eestlastest patsien­ tidele.

Foto: K. Tensuda

lahkudes, mõtlema, millised ­raskused võisid olla vanematel, saabudes kahe lapsega võõrale maale – lisaks õppimisele ja töö leidmisele tuli ka terve elu sisse seada.

Pärast keskkooli õppis Kristel ühe aasta Toronto Ülikoolis keemiat, kuid selgus, et see talle ei sobi ega meeldi.

Ta oli alati soovinud arstiks ­õppida, kuid vestluses oma silmaarstiga tundus, et just see ala võiks talle sobida. Nagu ta ütleb – puhas töö, pole verd ega raskelt haigeid, kuid see on oluline tervishoiu-valdkond ning mis tähtis, saab palju inimestega suhelda. Nii kolis ta teisel õpinguteaastal üle Waterloo Ülikooli, kus koolitatakse silmaarste, tegi selleks vajalikud eelkrediidid, valis kursused jm. ning sai sisse. Õpingud võtsid kokku seitse aastat ja 2004.a. lõpetas Kristel ülikooli opto­ metristi diplomiga.

• Silmaarstid jagunevad tegelikult kaheks: oftalmoloogid ja optometristid. Neist esimesed ravivad rohkem silmahaigusi ja sooritavad lõikusi, mida opto­ metristid ei tee. Prille määravad põhiliselt optometristid. Kui optometrist näiteks avastab silmakontrollis kae või mõne muu probleemi, mis vajab edasi saatmist spetsialisti juurde, lähe­ tabki ta patsiendi oftalmoloogi juurde, kes tavaliselt töötavad lisaks vastuvõttudele ka haiglas ja teevad operatsioone. Kristel valis optometristi eriala just seetõttu, et talle meeldib ini­ mestega suhelda. Samuti, oftalmoloogiks õppimine võtab palju rohkem aastaid ning diplomi saades võib olla keskmine vanus 33, aga Kristel oli 26, kui tööle hakkas.

Algus oli raske – just samal aastal, kui Kristel tööle asus, toimusid OHIP-i (tervisekind­ lustuse) muudatused seoses opto­metristide teenuste rahastamisega ja võttis aega, et oma patsientuur kujundada. Ta töötas vahepeal lausa kolmes kliinikus korraga, hiljem kahes ja seda kuni 2020. aastani. Siis otsustas, et nii enam ei jõua ja jäi vaid samasse kliinikusse, kus ta omal ajal alustas. Partner ta ei ole – Kristeli sõnul oleks see liiga suur koormus ja kliiniku ­ näol oleks siis tegemist nagu kolmanda lapsega. Ta on väga rahul praeguse töökorraldusega lepinguga töötades.

• Väga olulise aspektina oma töös rõhutab Kristel suhtlemist.

Seda on ta näinud eriti just pandeemia ajal ja varemgi. Ta ­ näeb, kuidas patsiendid vajavad, et neid kuulatakse, sageli tule­ vad jutuks ka muud kui silma­ mured. Patsientide hulgas on nii väikelapsi kui vanemaealisi ning kõikidega tuleb osata suhelda, mida Kristel rõõmuga teeb. Näiteks tuleb päevast päeva rõhutada, kuidas silmi ­

paremini hoida – et arvuti taga töötades on vaja ikka aeg-ajalt pause teha ja kuidas vältida kuiva silma teket, sest täna­ ­ päeval veedavad igas vanuses inimesed väga suure osa ajast ekraanide ees. Ja teha kindlaks, et oleks õige paar prille.

Ta ei ütle otse patsientidele, et miks sa nii palju aega ekraani taga oled, see pole silmadele hea, sest ta teab, et tänapäeval ei saa ilma internetita ei lapsed ega seeniorid. Lisaks töötami­ sele ja meelelahutusele on see kerge ja mugav viis inimestega suhelda ja olla kontaktis, mis just pandeemia aegu sai eriti oluliseks. Samas tuleb leida viise, et silmi säästa, mida ta ­ patsientidele õpetabki. Oma peres on ta korraldanud nii, et tund aega enne magamamine­ mist lõpeb screen time ja keskendutakse rahulikele tege­ vustele.

Pandeemia ajal olid silma­ klii­ nikud kinni vaid lühikest aega, mõned kuud, ning see on töö, mida kuidagi ei saa vir­ tuaalselt teha. See periood oli Kristeli sõnul rahulik kodune aeg – siis sai ta aru, kui palju on inimestel olnud erisuguseid tegevusi ja ringijooksmist ühest kohast teise, ja kas seda kõike ikka vaja on. Hirmu tööle naasta ei olnud, kuigi 2020.a. suvel oli ju viirusega seoses väga palju teadmatust. Olid olemas vajalikud isikukaitsevahendid (PPE) ning kunagi ei saanud ta töölt nakkust. Muide, viiruse sai nende pere esmakordselt sellel suvel, aga mitte tööga seotult, vaid ilmselt reisil olles.

• Kristel tutvus oma abikaasa Mike’iga juba keskkooli ajal, ka tema õppis Waterloos (filmi ja inglise keele alal) ja nad abiellusid pärast ülikooli lõpetamist.

Peres on kaks poega: Calvin (13) ja Markus (10). Kuna silmaarstidele pole ette nähtud ­ pikka vanemapuhkust, oli Kristel mõlema lapsega kodus üsna lühikest aega, sest töö vajas tegemist ja abikaasal oli ­ võimalus vanemapuhkusele jääda.

Nende pere on korduvalt käinud Eestis – laulupidude aastatel, ja on plaanis taas minna, kui avaneb võimalus. Kristel on laulnud Torontos Estonia ja Ööbiku koorides, lapsed on käinud eesti lasteaias ja skautides, kuid kiire elutempo tõttu pole viimasel ajal enam kõigest osa võtma jõudnud.

• Ühe väga tähtsa komponendina kõikide inimeste elus nimetab Kristel vaimse tervise teemat, millele ta on palju mõelnud ja on ka igapäevaselt seotud, nii tööl kui isiklikus elus. Ta leiab, et peaksime sel­ lest rohkem rääkima. Kuuldes igapäevaselt oma patsientide ­lugusid näeb ta, et vajalik abi ei ole alati saadaval. On olemas erinevaid abivõimalusi ja prog­

Kristel ja tema pere.

Foto: Aaron Milic

ramme, kuid mõne inimese jaoks on nendeni jõuda kee­ ­ ruline. Tähtis on, et inimesed teaksid, et nad pole üksi, rõhutab Kristel, ja räägib, kuidas ta langes ise sünnitusjärgsesse depressiooni – algul ei saanud ta aru, kas viga on ­endas. Tekkis enesesüüdistamine: miks teised saavad paremini hakkama, aga mina ei saa? Ta sai abi, aga teatud ajaks, ning siis oleks pidanud leidma uue terapisti, mis tundus keeruline. Ta asus ise endaga tööle, luges palju kirjandust ja suutis end aidata ning raskest perioodist väljuda, kuid kõik ei ole selleks kindlasti suutelised.

Kristel leiab, et mitte mingil juhul ei tohiks ennast süüdistada, tunda end läbikukkununa, kui võrreldes teistega tundub, et ei jõua nii palju või nii hästi.

Eriti tänapäevale omane edu­ kuse kultus ohustab nii täiskas­ vanuid kui noori, surve olla parem mõjub kindlasti negatiivselt osade inimeste vaimsele tervisele.

Suur osa tööst ongi see, et mõtlen, mida need inimesed tõeliselt vajavad, räägib Kristel.

Ta soovitab kõigile mitte üksi jääda, vaid ikka rääkida – ja vajadusel professionaalset vaimse tervise abi otsida. Ta on valmis alati inimesi ära kuulama ja ­ükski patsient ei peaks tundma, et teda kiirustatakse. Üheks viisiks, kuidas Kristel pingeid ja stressi maandab, on kindlasti perega looduses viibimine. Samuti kuuluvad nad abikaasaga curling-klubisse. Et valitseks õige tasakaal töö-, pereelu ja vaba aja veetmise ­ ­vahel.

KAIRE TENSUDA

Arvo Pärt pälvis Luksemburgi riikliku ordeni

veel, tema muusika on oma vaimse mõõtme, järelejätmatu lihtsusepüüde ja sisemise hääle siiraima väljendusega aidanud luua humanistlikumat tulevikku.

Tõe ja universaalse harmoonia igatsus ületab piire. See on ka oluline õppetund praegustel keerulistel aegadel,“ ütles suursaadik Ronald Dofing ordeni üleandmisel.

Ordeni asutas 1841. aastal Madalmaade kuningas, Luk­ sem­ burgi suurhertsog ja Lim­ burgi hertsog Willem II ning seda antakse silmapaistvate teenete eest majanduse, ühiskondliku tegevuse, kultuuri või spordi vallas. Erandjuhtudel antakse ordenit ka välismaalastele.

Tammekrooni ordeni on pälvi­ nud näiteks prints Charles, Jaapani peaminister Shinzo Abe, Briti peaminister Winston Churchill ja Ameerika Ühend­ riikide president Dwight D. Eisenhower. (Arvo Pärdi Keskus)

Helilooja Arvo Pärt pälvis Luk­semburgi Suurhert­sogi­ riigi tammekrooni ordeni ohvitserijärgu (Ordre de la Couronne de chêne) silma­ paistvate teenete eest heliloo­ jana ning Euroopa kultuuri suurkujuna. Kõrge autasu andis Arvo Pärdi Keskuses üle Luksemburgi Suurhert­­­so­ giriigi suursaadik Ronald Dofing ning selle võttis oma isa nimel vastu Arvo Pärdi poeg Michael Pärt. „Arvo Pärdi muusika ehitab silla Euroopa muusikalisest pärandist tänapäeva, alates selle juurtest gregooriuse ja Bütsantsi laulus ning Madalmaade ja Põhjamaa koorimuusika meist­ rite loomingus. Kuid enamgi

Foto: Birgit Püve, Arvo Pärdi Keskus

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Eestlased ei saa lubada endale luksust harjuda ära oma riigi olemasoluga sugune igavalt normaalne riik nagu Rootsi. Riik, kus ei arutata eksistentsiaalseid küsimusi, vaid tegeldakse eelarve, maksude ja Artikkel ilmus enne Eesti sotsiaalse õigluse probleemidetaas­i seseisvumispäeva, 18. ga. Väliselt on see ,,unistus“ au­ gus­ til k.a. ajalehes Posti­ täitunud. Oleme liitunud heaolu kasvatamisele orienteeritud mees.

Eesti on tänaseks saavutanud ühiskondadega ning mõõdame ajaloolise rahvusliku unistuse oma edukust rahvatulu kasvu täitumise – olla iseseisev ja ning tehnilise progressiga.

Sellel taustal on eriti oluline võrdne riik teiste maailma riikide seas. Juhan Liivi valulis­ - teadvustada Eesti kui rahvusriiilmutuslik unistus ,,ükskord – gi ja tema ajalookäigu omapära. kui terve mõte – ükskord on Teatavais olulistes küsimustes ei Eesti riik“, on teostunud. See ole me nagu teised. Võime nenon riik, mis on ülimalt vaba, tida, et oleme rahvas, keda mis pürgib jõukusele, mille ajaloo loogika ning Euroopas elanikud löövad jõudsalt kaasa valitsevate jõuvahekordade põhläänelik-individualistliku tarbi- jal poleks pidanud täna olemas mis- ja meelelahutusühiskonna olema. Vähemasti mitte rah­ vana, kel on oma keel, kultuur väljakujundamises.

Minu kauaaegne kolleeg ja riiklus. europarlamendis Gunnar Hök­ ­ Eesti on enamikust teistest mark, kes sai meie jaoks täht- erinev, kuna ajalooline kogemus saks 1990. ja 1991. aastal seab meid jätkuvalt silmitsi Stockholmi Balti riikide taasise- hamletliku valikuga – ,,olla või seisvumist toetavate esmaspäe- mitte olla“. Seda isegi iseseisvamiitingute korraldajana, mee- vuse tingimusis, kuivõrd meie nutab sageli, kuidas ma olevat arv kõigub miljoni piiril ega talle neil aegadel kõnelenud ­osuta kasvutendentsi. Seda valioma unistusest. Unistus sellest, kut ei suuda mõista suuremad et Eesti võiks kunagi olla sama- rahvad, kes võivad kogeda

Pikaaegne Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam (Isamaa).

Kanada päevik

Raev ja lepitus Sugugi mitte dostojevskilik pealkiri, kuriteole peaks ikka karistus järgnema. Kuid lee­ bes heaoluriigis, tihti õrna­ kestele, lumehelbekestele vas­ tu tulles, puudub väärteole järgnev kas manitsus või hoiatuski (vitsa ei tohi anda ja nurgas ei tohi keegi seista, see ju riivab tundeid). Läänes jäävad mit­ med vihavalangud vähemalt ametlikult kas kor­ rale kutsumata või arestita, kohtuprotsessita. Seda oleme näinud eriti tihti pandeemia ajastul. Ning katel, mis kees üle USAs juba vägivalla­ ga-protestidega on ka kanda kinnitanud Ka­­nadas. Õnneks vaid podiseb, ent ähvaradab küll kaane vihaastjalt avaliku auruga tõugata.

Nii kinnitab hiljutine uuri­ mus Vahtralehemaal, mille tule­ musi avalikustati peavoolumeedias sel esmaspäeval. Pollara strateegilise (siin mõeldakse poliitilist ning kogukondlikku arvamuste mõjutamist) instituudi, äsja asutatud gallupifirma kõige esimene küsitlus lõi raevuindeksi. Kuidas aga seda mõõta? Pollara kavatseb kuu kaupa avaldada tulemusi, leides, et reageeringud – ning millele ja miks – aitaks paremini mõista Kanadas toimuvat. Uurides suhtumist valitsusesse, küsides majanduslike murede kui ka ­ igapäevase kohta, nii siin kui ­ mujal. Järgnevalt andes toor­ materjali, millega saaks luua raamistikku, mis ennetaks, loo-

detavasti, seda, mis killustunud naaberiigis, väidetavalt moodsa omariikluse hällis on viimastel aastatel juhtunud.

Kui lisada möödunud-nädalane intsident, kus valitsuse asepeaminister Chrystia Freeland sai oma sünniprovintsis Alber­ tas ägeda ja rõveda sõimu osaliseks vaid ainult soovist ­ ­liberaalide juhtkujule nördimust esitada, on see päevakohane teema. Freeland, enne poliitikasse astumist, jättis mõneti sümpaatse, erudeeritud mulje.

Kirjutas olulise raamatu plutokraatidest, Põhja-Ameerika vas­ tand Venemaa oligarhidele.

Mõlemate eliidi eesmärkides ei ole mitte ainult isikliku vara kogumine, vaid võimuga ena­ must kontrollides vastupanu ennetada. Ning vagad voona­ ­ kesed lubavad sel toimuda.

Kuid pärast Ottawasse jõudmist, väidetavalt paljus tänu ühe ta eeskuju George Sorosi mõju tõttu, on kahjuks Freeland vaid liberaalide leiget platvormi nämmutanud. Ukraina päritolu minister on aga julgelt oma rahvuskaaslasi kaitsnud ning ­ sattunud nii Kremli musta nimekirja.

Pollara leidis, mitte kellegi üllatuseks, et majanduslikud hinnatõusud, inflatsioon tekitab enam kui 83% küsimustikule vastanutest raevutundeid. Eks jõuetus mängi rolli. Sõda ja pandeemia on kinnitanud majandussüsteemide siiamikak­ siklust – kui üks tahab vetsu minna, peab teine samuti tegema. Väga vahtralehemaalikult urisetakse, hambaid näidates, kütusehindade üle. Seda loomu-

katastroofe ja kaotada sõdades miljoneid, kuid kelle füüsiline püsimine ja kultuur pole kunagi olnud eksistentsiaalselt ohusta­ tud.

Seetõttu edastab mineviku kogemus eriti noore põlvkonna jaoks lausa kohustusliku sõnumi: eestlased ei saa lubada ­endale luksust harjuda ära «normaalse» riigi kui endastmõis­te­ tavusega. Sajanditepikkustest minevikutraumadest kandub alateadvusse aim, et 104-aastane vabariik pole endastmõistetav nähtus.

Vabadusvõitleja Lagle Parek on tõdenud, et iga nii väikese rahva jaoks on iseseisev riik erakordne luksus. See on luksus, mille eest tuleb olla valmis maksma kõrget hinda, nagu ikka makstakse luksuskauba eest. Säilitamaks poliitilist luksust nimega Eesti Vabariik, peavad tema kodanikud olema valmis keskmisest tunduvalt suuremaks isiklikuks panuseks, missioonitundeks ning enese­ ohver­damiseks.

Täna on meil oma lastele ja lastelastele edasi anda tõsine, kuid värskendav sõnum. Aru­ saam sellest, et Eesti iseseisvus ning praegune positsioon Euroo­ pas on ime, mis sündis loogiliste jõuvahekordade kiuste, olukordades, kus vastupidised tõenäosused olid märksa suure-

mad. Veel 1980ndate keskel mäletan rahvuslikult mõtlevat keskealist kultuuritegelast lausumas: ,,Iseseisev Eesti riik?

Minu silmad seda küll ei näe“.

Meie tuleviku seisukohalt on keskne ülesanne nende imede väärtustamine noorema põlve jaoks, kel puuduvad isiklikud kogemused totalitaarsest ühiskonnast.

Pean tõsiseks ohuks libiseda normaalse riigi jätkudes sujuvasse rutiini, milles praeguse seisundini jõudmist kujutatakse ajaloo loogilise arenguna, nagu pidanukski kõik just nii juhtuma. Et 24. veebruari manifestile järgnes loomuldasa võidukas Vabadussõda koos Tartu rahuga, et Nõukogude okupatsioon päädis laulva revolutsiooni, 20. augusti ning Euroopa Liitu jõudmisega.

Tarvitseb vaid heita pilk itta või kagusse ning täheldada meiega sama saatust jaganud ­ rahvaste arengut, mis kulgeb hoopis erinevaid marsruute mööda. Nõukogude impeeriumi lagunemise võimaluste ärakasutamine osutus iga ikestatud rahva puhul erinevaks. Üksnes Balti rahvad suutsid ajaloolist hetke pea täies ulatuses ära ­kasutada, jõudes välja Euroopa õigus- ja majandusruumi. Eesti ajalooline kogemus kõneleb sellest, et uskumatu on siiski

osutunud võimalikuks, seda välistest jõuvahekordadest ning ekspertide prognoosidest hoolimata.

Kuid medalil on ka teine pool. Meie ajalooline kogemus hoiatab, et kõike on võimalik kaotada, et väikerahva puhul pole midagi endastmõistetavalt tagatud. 1940. aastal hävines kaks aastakümmet edukalt ehitatud riik kahe kuuga – hävines ühtaegu kodanikuühiskonnana kui ka õigusriigina. Keegi ei suutnud sedavõrd totaalset hä­ vingut uneski ennustada. Ka praeguses maailmas ei suuda keegi anda sajaprotsendilist tagatist ühe vaba väikeriigi säilimiseks.

Ajalugu pole seiskunud.

Maailmas on alanud suurte kriiside tõusulaine. See seab ­ küsimärgi alla mitte üksnes ­ majanduse ja heaoluühiskonna ­ rutiinse progressi, vaid kogu rahvusvahelisele õigusele ning jõulahenduste vältimisele raja­tud maailmasõjajärgse para­digma.

Vabadusele ja õigusele tuginevate ühiskondade arv on vähe­ nemas, demokraatlikud ühis­ konnad ise seestpoolt murenemas. Praegune maailma olukord kipub pigem meenutama 1930. aastate teist poolt, mil agressiivsed diktatuurid asusid häbitu jõuga end kehtestama ning ole-

likult, kuna viimases kvartalis püstitasid naftafirmad rekordilisi kasumeid. Kuna keegi ei piiranud kunstlikku hindade üleskrut­timist.

Paneb aga mõtlema, et pea­ aegu kaks kolmandikku Kanada kodanikest olid ikka vihased, see tähendab Pollara kontekstis enam kui nördinud, häiritud, küünlakuise nö vabaduskonvoi järgselt. Kuus kuud hiljem. See jutumärkides protest, olgem ­ausad, ühe päevaga oleks saavutatud enamat kui riigi pealinna südamiku lärmi ja kisaga näda­ laks ajaks ebaseaduslikult hõivates, oli organiseeritud peamiselt Kanada preerias elavate inimeste poolt, kes ei olnud ­rahul valitsuse sammudega, mis nende arust kitsendasid vaba­ dusi. Eriti vaktsineerimisega.

See on isiklik otsus, aga vabaduses elades tuleb respekteerida ka teiste õigusi ja vabadusi, mitte enese huvides neile tallates. Mida Ottawas – ja ka Windsoris, seal piiri sulgedes – tehti kaua, enne kui riik viimaks sekkus. Rahulolematus on aga ikka käärimas, nagu Freelandi intsident kinnitas. Raha suunata probleemi lahendamiseks, nagu on olnud priiskavate liberaalide tavaks, siin ei ole sugugi või­ malik. Raevu ei saa leevendada seeklitega, dollaritega. Peab olema järeleandlik, mõistlik, leplik.

Küsitluses leiti samuti, et vere paneb keema võimetus vähendada kõikjal ooteaegu.

Lennuväljadel, kuigi nii mõnegi arust on reisimine, kui mitte ­hädavajalik, isekas pingete lee­ vendamise samm. On ju just reisimine, mis kõige enam viib

koroonaviirusega kokku. Siis, ehk teadmata isegi eneselegi, arvukalt teisi nakatades. Kas ostukeskuses, pühamus või ­ peol. Igas tohib nüüd olla mas­ kita, teisi kaitsmata. Veel ajavad harja punaseks kinnisvaraturu kunstlikult kõrged hinnad ning riigi suutmatus aegsasti amet­ likke dokumente väljastada.

See viis mõtte Thomas Mertonile. Ehk möödunud sajandi suurimaid patsifiste, lepitajaid, spirituaalsemaid inimesi.

Munk, autor, luuletaja, valgustav ja mõtlev hing.

Merton leidis usu, katoliik­ luse ülikooliajal, mil noored inimesed just võitlevad ühis­ konna pahede vastu. (Saades aru, et Jumala Vaim ta sees elab – 1 Kor 3:16). See oli elu lõpuni ta sõnum. Enne ei usu keegi, kui Jumal pole eneses.

Merton läbis vajalikud sammud mungaks saada, astudes tra­ pistide ordusse, mis on 17. sajandil reformitud tsistertslaste haru. Trapistide kloostriühendust peetakse rangeima sise­ korraga olevaks Rooma kirikus.

Ja sinna Merton pürgiski.

Novitsiidist sai õpetaja, siis ere­ miit, erak-munk. Sellest kõigest on huvitav lugeda autobiograafilises teoses The Seven Storey Mountain (Seitsmekorruseline mägi). Ent oli võimatu olla möödunud sajandil eemal uudis­test. Nagu praegugi.

20. sajand oli arengurohke, tehnoloogilised saavutused olid hämmastavad. Paraku oli ajastu ka sõjade- ja inimohvriterohke.

Merton sobitas maailma suurte mõtlejatega tutvusi, oli ka paavst Johannes XXIIIga kirja-

vahetuses. Et saavutada rahu.

Kõikjal. Soovis ületada ristiusu piire, leides, et kõikidel maailma usunditel, olgu nad budistid, juudid, hindud või moslemid, on Jumal. Viha on sellest tuge­ vad juured saanud, et me ei ­tunnista teisi. Ainult kuna nende püha tekst ei kinnita meie omas leiduvat.

Ta kirjutas Auschwitzist ja Hiroshimast. Ameerika poliitikutest, kes pärast Teist ilmasõda ei õppinud midagi, Külma Sõja pingetest, Vietnami sõjaga seda kinnitades. Kuigi ta pidi tsensuuriga arvestama, väljaanded, kus ta arvamusartiklid ilmusid, ei tahtnud lugejaid välja vihas­ tada (jälle see sõna!), sai ta ­siiski väga suure lugejaskonna, eriti Aasias, kus patsifismil on pikk ajalugu. Pidi olema, kuna seal on võikamad inimsoovastased kuriteod toimunud.

Merton kuulub ka nende hulka, keda arvatavasti surmati ta veendumuste tõttu. Ta suri 1968.a. Calcuttas olles, väidetavalt elektri lühiühenduse tõttu.

Ta toast leiti vigaste juhtmetega föön. Ent kuidas seletada verelompi põrandal ning suurt haava ta kolbas, mis ei olnud koos ­kõlas kukkumisega? Kas eemaldati nii Aasias toimuva sõja vastane?

Merton keskendus tõeotsingule absurdsuste kiuste. Vaja­ dusele dialoogi luua idamaiste usklike traditsioonidega. Munka tuleks lugeda tänapäeva kon­ tekstis, kus rahu ostetakse lühiajaliselt rahaga ning raev, mitte selge usk ja mõistus valitseb pea kõikjal.

(Järgneb lk. 8)

TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

Nr. 35

Eesti kunstnike teosed jõuavad tagasi kodumaale Kuni 8. oktoobrini on Tartus Eesti Rahva Muuseumis ava­ tud Enn Kunila kunstikollekt­ siooni näitus „Värvide ilu“.

Väljapanekul on olnud suur menu: viie kuu jooksul on seda külastanud üle 37 000 inimese. Näitusel on teiste seas väljas palju maale, mis Teise maailmasõja ajal viidi Eestist lahkudes kaasa ja nüüd, aastakümneid hiljem on need taas kodupubliku ette jõudnud.

Enn Kunila kunstikollekt­ sioon on üks suuremaid oma­ taolisi erakogusid Põhja-Euroo­ pas. Kollektsiooni fookus on Eesti kuldaja maalikunstil, mis on valminud 20. sajandi esimesel poolel. Kollektsiooni koostamise aluseks on olnud põhimõte, et sinna kuuluvad tööd oleksid suurimatelt meist­ ritelt ja iga kunstiteos esindaks autorit parimal moel. Kunila peab tähtsaks eesti kunsti populariseerimist ja leiab, et eriti Eesti-suguses väikeriigis on oma identiteedi hoidmiseks ­kultuuripärandi, sh kunstiajaloo alleshoidmine ja tutvustamine äärmiselt oluline. Selleks on ta korraldanud näituseid, avalda­ nud katalooge ja raamatuid, toe­ tanud monograafiate ilmumist, sest kunst peab jõudma publiku silme ette ning olema osa meie argipäevast.

Eriline tähtsus on kollekt­ sioonis Konrad Mägi teostel, kelle loomingule on „Värvide ilu“ näitusel pühendatud eraldi saal. Teiste autorite seas tõusevad esile Nikolai Triik, Ants Laikmaa, Johannes Greenberg, Eerik Haamer, Johannes Võe­ rahansu, Endel Kõks, Ado Vabbe ja paljud teised.

Koguni 14 maali antud näitusel on aga tagasi jõudnud välismaalt. Nii näiteks lisandusid

kaks olulist Konrad Mägi teost kollektsiooni alles möödunud aasta sügisel Rootsist, kuid teoseid on tagasi kodumaale ­ toodud ka Soomest, Taanist, Hollandist, USA-st ja mujaltki.

Enn Kunila sõnul on tema jaoks äärmiselt oluline leida ­ mööda maailma laiali pihustunud Eesti kunstnike teoseid ning need tagasi Eestisse tuua. „Inimestel, kes need maalid omal ajal endaga kaasa viisid, oli teostega tugev emotsio­ naalne side ja pean sellest väga lugu,“ ütleb Kunila. „Ent sageli järgmistel põlvkondadel on see side paratamatult nõrgem või ka puudub. Olen kindlal veendumusel, et Eesti kunstnike teosed ei tohi vajuda unustuse hõlma ning nad võiksid jõuda ühel hetkel tagasi Eestisse, kus nad oleksid läbi näituste kogu eesti rahvale ja ka välismaa kunstipublikule teada ja nähtaval,“ ütleb Kunila, kes koos kollee­ gidega on süvenenult tegelenud näiteks Konrad Mägi loomingu otsimisega läbi Konrad Mägi Sihtasutuse, mille nõukogu ­esimees ta on.

Viimase paari aasta jooksul on õnnestunud leida mitukümmend Konrad Mägi maali, mida laiem avalikkus ei ole kunagi näinud. Käesoleva aasta augustis-septembris on neist ligi paar­ kümmend esmakordselt väljas Kadriorus, Mikkeli muuseumis toimuval näitusel „Konrad Mägi. Seninägemata maalid“.

Enn Kunila oleks tänulik info eest, mis on seotud seni avalikkuse eest varjul olnud eesti kunstiteostega – kui soo­ vite neid müüa või ka näitustele laenata, andke palun sellest ­teada enn.kunila@nginvest.ee.

EERO EPNER Kunstiajaloolane, Konrad Mägi Sihtasutuse juhatuse liige

Juuresolev Konrad Mägi maal kuulus Aleksander Warmale, peaminist­ rile presidendi ülesannetes eksiilis. Eelmise aasta sügisel jõudis see Rootsis oksjonile ja pärast tormilist enampakkumist on nüüd tagasi jõudnud Eestisse.

Näitus „Värvide ilu“. Kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist Eesti Rahva Muuseumis.

Vana Tallinn Gala Tekst ja fotod: Mailis Sütiste-Gnannt 27. augustil avas Rahvusooper Estonia oma 117. hooaja Vana Tallinn Galaga. See on kõige kauem järjepidevalt tegut­­se­ nud klassikalise muusika kontserdisari Eestis, mis tä­ ­ histas sel aastal oma kümnen­ dat sünnipäeva.

Esimene Vana Tallinn Gala toimus 25. septembril 2013.

Kuna samal aastal tähistati üle kogu maailma Giuseppe Verdi 200. sünniaastapäeva, sai esimesest Vana Tallinn Galast ­ühtlasi festivali Verdissimo! avakontsert. Tegemist oli igas mõttes juubelihõngulise hooajaga, kuna ka Estonia maja ava­ misest möödusid tookord ­ümmargused sada aastat.

Alates kolmandast korrast nihkus kontserdi toimumisaeg ­ kuu aega varasemaks, samuti avanes võimalus kaunist sündmusest osa saada ka Vanemuise kontserdimajas. Väga suur roll Vana Tallinn Gala traditsiooni sündimisel ja järjepidevusel on rahvusooperi suurtoetaja aktsiaselts Liviko nõukogu esimehel ja kunstimetseenil Enn Kunilal, kes tegi ettepaneku anda varasemalt toimunud rahvusvahelise muusikapäeva ooperigalale uus nimi.

Allakirjutanul oli õnn osa saada selleaastasest juubelihõn-

gulisest Vana Tallinn Gala 10, mis pakkus äratundmis- ja avastamisrõõmu ooperireper­tuaari ammendamatu varamuga.

Juba saabudes võttis külastajaid vastu kaunite lillekompositsioonidega ehitud piduliku õhkkonnaga Estonia kontserdi­ maja, mille ette oli lahtirullitud punane vaip, kus õhtukleitides daamid ja ülikondades härrasmehed kontserdile saabusid.

Fuajees pakuti Vana Tallinna kokteile ja liköörikompvekke.

Soovijad said teha fotosid fotoseina taustal. Õhtujuhiks oli Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk, kes kontserti avades sõnas, et aasta ­tagasi, kui Vana Tallinn Gala 10 kava kokku panema hakati, ei olnud kellelgi aimu, mis hakkab veebruaris toimuma Ukrainas.

Ukrainas toimuvast ajendatuna sai Vana Tallinn Gala 10 üheks solistiks sopran Olga Mykyten­ ko Ukrainast, kelle Eesti publik väga soojalt vastu võttis.

Solistidena astusid üles veel suurepärane tenor Raimonds Bramanis Läti Rahvusooperist

ja meie kõigi poolt armastatud Saaremaalt pärit bass Ain Anger. Gala II osas, kui Ain Anger esitas Fiesco aariat Verdi ooperist „Simon Boccanegra“, mängis Mart Mikk banjot ja rahvas aplodeeris tormiliselt nende ühisele etteastele. Õhtu­ juht andis ka teada, et aktsiaselts Liviko ja Rahvusooper Estonia vahel sõlmiti Gala vaheajal uus viieaastane koos­ ­ tööleping.

Rahvusooper Estonia orkest­ rit dirigeeeris Arvo Volmer.

Samuti osales kontserdil Rah­ vusooper Estonia koor. Kõik solistid, Rahvusooper Estonia koor ja orkester andsid publi­ kule meeldejääva ja nauditava kontserdielamuse, mille eest publik tänas neid püsti seistes pikalt aplodeerides. Solistid ja dirigent said tänutäheks imeilusad lillebuketid ja ovatsioonid ei tahtnud lõppeda. Kontserdi lõppedes sai iga kontserdikülastaja fuajees kaasa väikese pudeli Vana Tallinna likööri.

Aitäh fantastiliselt imeilusa kontserdi elamuse eest!

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1120 1

2

3

4

5

12

6

16

21

22

27 34

36

37 39

23

28

33

10

11

17 19

26

9

20 24

29

30

31

32

35 38

40

41

44

42

45

46 52

47

50

51

54

55

56

57

58

59

48

49

53

end. Toronto skautlipkond.

1. Koduloom.

25. Kellel.

5. Vaat, tünn.

8. Riigi Kinnisvara 26. End. Toronto Aktsiaselts. hamba­arst.

12. Türgi ohvitser.

27. Vaenupooli leppi13. Masti rõhtpuu. ma panema.

14. Ühesugused 29. Naisenimi. vokaalid.

31. London 15. Spordiala.

ALLA: International 17. Ühesugused kaas1. End. Torontos Awards. häälikud. tegutsenud tantsu- 32. Alatine kõneaine.

18. Esinemis- v. võitansambel. lusplats.

34. _______s, 2.

Usin, toimekas.

19. Teatud jalatsid. endisaegne 3. Allahindlus 21. Supivedelik. haldusüksus. (ingl.k.).

24. Idaranniku Eesti 38. Mehhiko 4. Tihti.

Päevad. indiaanlane.

5. Kartliku.

25. Taar.

40. Auraha.

6. Meesnäkk.

28. Veesõiduk.

42. Rahvusvaheliste 7. Vemmal, udi.

30. Minevikuvorm vedude märge 8. Vastasega kokkusõnast ,,olema“. veoautodel. puutumise joon 33. Ude, ehmes.

43. Töötasu. sõjatandril 34. Kaldumine. (lahingu­ v äljal).

44. _______r, 35. Nafta; õli (ingl. k.).

9.

T

egelane E. Raua Põhja-Kaukaasia 36. Lääneranniku Eesti lasteraamatust rahva liige.

Päevad. ,,Naksitrallid“.

37. Naisenimi.

45. Nii kiiresti, kui 10. Ikka, korduvalt.

38. Alluv. saab (ingl. k. lüh.).

11. Vorm sõnast 39. International 47. Jõgi Vooremaal.. ,,sina“.

Organisation of 48. Hilja (ingl.k.)

16. Pacific National Employers.

49. P_______, lai kõrExhibition.

41. Kõht. vata teetass.

20. Juurdekasv.

43. Pro _______ 52.

Põllundusviis.

22. _____n, hoog, (Isamaa eest). tuhin.

46. Vana-Itaalia 53. Tuntud ka kui… keeled.

23. Lembitu _______, (ingl. k. lüh.)

PAREMALE:

50. Augud, mulgud.

51. Eesti saar.

54. Lapik.

55. Veelind.

56. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

57. Vereimeja.

58. Kehaosa.

59. Suhtlusvahend.

Võrumaal avati Konrad Mäe maalimispaiga stend Eelmisel nädalal avati Võru­ maal Verijärve ääres kunstnik

Naljanurk Naine kalapoes müü­ jale: ,,See ahven ei meeldi mulle kohe üldsegi.“ ,,Saan aru, proua,“ vastab müüja, ,,kui ostate kala iluduse järgi, siis on muidugi kõige etem ikka kuldkala.“

S

T

Ristsõna nr. 1119 LAHENDUS

14

18

43

8

13

15

25

7

I

Konrad Mägi maalimispaiga stend.

Konrad Mägi hakkas Võru­ maal käima alates 1916. a suvest ja sellega algas tema loomingus uus periood, kus tema töödes annavad tooni rütmistatud ja panoraamsed maastikuvaated. ,,Võrumaal algas Konrad Mägi justkui sünge periood, sest siin sai ta oma erinevatest haigustest rohkem teadlikuks.

Tema taevad muutuvad kinni­ kaanetatuks, koloriit muutub süngemaks, sageli silmapiir on ära lõigatud puude poolt ja nii edasi, teiselt poolt me näeme, et ta vaatab loodust palju pano­ raamsemalt,“ vahendas Konrad Mägi Sihtasutuse juhatuse liiget Eero Epnerit ERR. (ERR/EE)

Paremale: 1. Pala, 5. Paa, 8. AKEN, 12.

Agur, 13. Ere, 14. Lame, 15. Lasteaed, 17. Ilus, 18. Katus, 19. (P)iaal, 21.

Iroke(es), 24. (S)erv, 27. Ainumas, 31.

Romeo, 33. Orel, 34. Pae(kivi), 36. Sail, 37. Telik, 39. Kartaag(o), 41. Ivi, 42.

Itali, 44. Paar, 46. Edasi, 51. Küür, 53.

Aleuudid, 56. Uhha(a), 57. Aam, 58.

Sele(en), 59. Maat, 60. Via, 51. (Adam) Kree(k).

Alla: 1. Palk, 2. Agaa, 3. Lust, 4. (T) artu, 5. Pea, 6. Are, 7. Aedik, 8. Alia(s), 9. Kallemaa, 10. Emu, 11. Nes(t), 16.

Esim(ene), 20. Aer, 22. Rap(s), 23.

Osaka, 25. (T)reia(l), 26. Volg(a), 27. (T) aoti, 28. Irev(il), 29. Nelipüha, 30. (S)uli, 32. Ost, 35. Eal, 38. KIA, 40. Rieu, 43.

Traav, 45. (K)arat, 47. Dusk, 48. Ader, 49. Sile, 50. Idee, 51. Kum(u), 52. Üha, 54. Lai, 55. Ema.

Nädala retsept

Külmsupp – kõigest, mis kapis leidub Kuigi september on käes ja sügis hiilib ligi, on siiski lootust, et septembrikuu pakub palavaid päevi, kui grilliroogadest väsinud sööja eelistab midagi jahedamat ja kergemat – näiteks kuumal lõunatunnil.

Külmsuppi saab valmistada keefirist või hapupiimast, soovi korral lisades ka hapukoort, kreeka jogurtit või piima – ja erinevaid lisandeid, mida võib leida külmkapist. Selleks võib olla keedetud kartul, porgand jm. aedviljad, aga ka sink, kana- või kalkunifilee, eelnevalt grillitud liha vm. Juuresolevat retsepti võib varieerida soovi kohaselt.

Valmistusained: 1 liiter keefirit 0,5 tassi piima 2-3 spl hapukoort 1 värske kurk; kooritud ja hakitud 2-3 väikest hapukurki; tükeldatud (või viilutatud võileiva­ kurke) pool väikest sibulat; hakitud 2 tomatit; tükeldatud 200 gr sinki või keedetud kanafileed; tükeldatud maitsestamiseks soola, pipart Kaunistuseks: 2 keedetud muna; viilutatud maitserohelist – hakitud tilli ja murulauku Valmistusviis: Segada keefir, piim ja hapukoor, sool ja pipar, lisada aedviljad ning sink/kana, segada.

Kui segu jääb liiga paks (võib oleneda keefiri paksusest), ­lisada piima.

Tõsta serveerimiskaussi­ desse, lisades igasse neist muna­lõike ja hakitud maitserohelist.

Kes soovib vürtsikamat rooga, võib lisada meelepärast ­kuuma kastet.

www.eestielu.ca

7

Volli veste

Eskapism Mul oli küll kena lapsepõlv, isegi sõda kartes. Siis aga võõrsil kohanemine, ikke veel lapsena, kahte uut keelt õppides, nii mõnus ep olnu. Memm tegi kindlaks ikke, et põnnil süüa oleks. Kuid sain peris varakult aru, et vaimu tuleb samuti toita. Memm oli püsti hädas, kudas poisile lugemist leida.

Kanaadas asjad muutusid, ku too ingliss oli enam-vähem selge, küll aga koolis mõnitati, kuna ei osanud sõnu hääldada, aga pärast rusika vibutamist, vahel, piinlik tunnistada, kas peksa andes või tihemini – saades, võeti ajapikku omaks.

Saadi aru, et nime narrida ei tohi, veel vähem mind balkanlaseks kutsuda, ju neil mühakatel põlnd baltikumist aimugi.

Lugesin siis kooli raamatukogust saadud, ka linna omast laenatud seikluslugusid, selles vanuses küll ilukirjandust ega midagitki, mis sarnanes koolitööga, ei soovinud isegi avada.

Andke aga fantaasiat. Meele on jäänud, paraku kik kohalikus keeles, aga eks see aitas sõnavara arendamisega. Jules Verne’i kapten Nemo ja ta Nautilus (sõna, mis vana­ kõbõkõsele meeldib, naudin ju ilu nii kudas saan) viisid iga­ päevastest eemale.

Ehk aga suurim eskapism – no selle sõna õppisin küll siin – päriselu vältimise, oli mohikaanlaste kaudu leitud.

Nahksuka juttudes, kus olid olulised loodusega toime tulevad pärismaalased. Küll nad paelusid, õua-õuatasin õues nigu ehtne punanahk. Ku Toots tohtis aborigeene nii nimetada „Kevades“, siis miks mette minagi? Avastasin ka Winnetou lood. Tagantjärgi romantika. Nii see elu ju põlnud.

Noist pärismaalastest oli Etsiga hiljuti juttu. Ja kui ma Natty Bumpost ja Uncasest asusin rääkima, siis noorsand tunnistas, et tema ka oli neid lugenud. Kuid emakeeles, peretuttaval oli Eestist tõlkeid saadud. (Paluks laenuks kelleltki kui neil need raamatud olemas. Võrkkiiges naudiks taas noorusesse sukeldumist.)

Teema tuli ette, kuna taas on too pärisvesi, riigi valitsusejuht arvanud, et tuleb aborigeeni tähtsale kohale asetada. Kui ta ühe sellise naisterahva kindral-kuberneriks nimetas, kel olid ilusad roosa-lillaks värvitud juuksed, ei põlnd see nii tähtis. Too amet on ju pigem aegunud kohustus inglismannidele, et näidata, et just nemad rajasid siia koloonia, millest sai iseseisev riik. Britanniaga põleks vaja enam tegeleda, nigu mina aru saan.

Nüüd sai riigi ülemkohtu kandidaadiks nimetatud üsna noor (põle isegi 50!) pärismaalasest naisterahvas, täites kõiki noid poliitkorrektseid kohustusi. Ummamuudu eskapism.

Mitte midagi Abenaki suguharu juurtega daami vastu. Minu arust peaks tähtsam olema juristi oskused, pika-ajalised kogemused kõikide huvides, mitte ta päritolu. Et tähtsaid, määravaid olulisi otsuseid langetada.

VABARNA VOLLI

,,Noor Muusik 2022“ preemia pälvis Marcel Johannes Kits XVIII Tallinna Kammer­ muusika Festivali lõppkont­ serdil, 28. augustil Jaani kiri­ kus anti üle PLMF ,,Noore muusiku“ preemia. Seekord pälvis auhinna noor tšellist Marcel Johannes Kits. Tun­ nustus on pühendatud Marje ja Kuldar Singi mälestusele ja seda toetab perekond Kelam. ,,Eesti saab taaskord tunda siirast rõõmu tänaseks juba mitmete saavutustega silma paistnud noore muusikatalendi üle,“ ütleb PLMF looja Pille Lill. ,,Väikeses riigis on iga anne hindamatu väärtusega ning vajab toetust kogu muusikutee ­ jooksul.“ Marcel Johannes Kits (1995) on üks väljapaistvamaid Eesti noori tšelliste, kes võitis tänavu 3. koha kõrgetasemelisel Queen Elisabethi konkursil Brüsselis.

Samuti on ta Brahmsi-nimelise konkursi (2016), Enescu-nime­

lise konkursi (2018) ja Eesti keelpillimängijate konkursil (2015) esikohavõitja. Ta on juba tänaseks teinud koostööd mai­ nekate orkestrite ja dirigentidega ning esinenud mitmetel Euroopa olulisematel kontserdilavadel. Algaval hooajal ootab Kitse muuhulgas ees kontsertturnee Koreasse koos Eesti Festivaliorkestri ja dirigent Paavo Järviga, koos viiuldaja Triin Ruubel-Lillebergiga esita­ takse Johannes Brahmsi To­ peltkontsert viiulile ja tšellole.

Käesoleval ajal õpib Kits Berliini Kunstiülikoolis professor Jens Peter Maintzi tšello­ klassis.

Muusikute fond PLMF loodi 2003. aastal missiooniga toetada klassikalise muusika talente ning on siiani ainus mittetulunduslik ühing, mis on abiks järjepidevalt mitmete Eesti annete käekäigule, pakkudes neile esi­ nemisvõimalusi erinevate riikide kontsertlavadel, täiendõpet nii eesti kui maailma tipp-pedagoogide juhendamisel jpm.

(Lüh. PLMF pressiteatest)

8

Pilk minevikku

Kekkose saunas Olin esmakordselt isamaal 1989. aastal. Vapustav ja hinge mitte kuidagi täies mahus mahtuv emotsionaalne elamus. Osa sellest tunne­ te­ küllasest Eestis olekust oli Kääriku Metsaülikoolis ole­ mine. Toona, oli ju ikka okupatsioon, ei saanud nii naljalt Tallinnast kaugemale.

Kuid Kääriku spordibaas asub Valga maakonnas, mitte kaugel Otepäält.

Osalesin metsaülikoolis isaga, kel oli möödunud 45 aastat päevast, kui Eestist mundris pidi lahkuma. Küll ta hääl värises tihti, silmanurgad niis­ ked. Käärikult oli vaid mõni kilomeeter Tsuurale, meie hõi­ ­ mude tallu õhtule, pärast tegevust matkata. Ning Truutale, isa lapsepõlvesuvede mängumaale oli ka võimalik minna, aga märksa pikem retk. Häärberi ja abihooned, maa sai ta pärast pikemat võitlust võimudega tagasi taasvabas Eestis. Isale ­ tuli huvitavalt tagasi kohalik murrak, mida ta rõõmuga rääkis, kui kohtasime Talv Helmit, kes oli olnud Truutal palgalisena.

Metsaülikool ise oli põnev ja palju õpetav. Kohal oli ka Merca, Merle Jääger, näitleja ning luuletaja, kelle loomingut punkluuleks nimetati. Mõni luuletus, jah, peaaegu nagu kloaagist tulnud, seda aga nooruse vihaga. Olin Mercaga tutvunud kevadel Torontos, kui ta koos Alo Mattiiseni ja Ivo Linnaga tõi rahvuslikku hingestust. Olin vabatahtlikuna korraldajate komitees isamaaliste laulude esituste kordaminekuks.

Võimas süst. Kostitasime Mercat oma kodus, teadsin siis juba, et olen suvel Eestis, lubasin ühendust võtta. Tema oli üllatunud, et paguluses tuntakse eesti luulet nii hästi.

Ei ole kunagi kirja pannud, mitmes eri saunas olen käinud, mis linnades, mis maadel. Aga neid on palju, märksa rohkem kui vaid häis Kotkajärve-Seed­ rioru-Jõekääru omis. Puuküttega ainult loevad, elektriahjud lin­ namajades kahjuks ei suuda ­vajalikku teha.

Kääriku spordibaasi lähistel on kuulus Kekkose saun.

Soome president Urho Kaleva

Austraalias arestiti suures koguses metamfetamiini Austraalia politsei avastas Sydney sadamast peaaegu kaks tonni metamfetamiini.

Tegemist oli riigi ajaloo suu­ rima narkootikumide konfis­ keerimisega, arestitud narkoo­ tikumide turuväärtus on üle miljardi euro.

Austraalia võimud esitasid süüdistuse kolmele mehele, kes väidetavalt tõid illegaalse saadetise Lähis-Idast.

Austraalia võimud on hädas metamfetamiini levikuga. Um­ bes kuus protsenti austraallas­ test on teatanud, et on proovi­ nud metamfetamiini. (ERR/EE)

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

Kekkonen oli suur estofiil, käis Eestis mitu korda. Kõrvalmär­ kusena, Kekkose ja Leonid Brežnevi suhetest riigimeestena, soomlased pidid ju suure ettevaatusega arvestama N. Liiduga, liikus häid anekdoote, mitmed sellised, mis ajalehte küll ei sobi.

Saun sai nime pärast seda kui Kekkonen, Eestis suusaretkel, seal 1964. aastal käis ja ­kiitis seda. Tuleb nõustuda, oli väga hea saun. Paraku see põles maha, nagu saunadega juhtub, Kotkajärvel ju oskas agar ­saunakütja samuti enam kui 20 aasta eest sellega toime tulla.

Kekkose saun sai uuesti ehitatud, kannab sama nimegi, ­ kuigi Soome riigipea oli juba kaua surnud.

Saunapäeval sai Kekkose hinnagut proovile panna. Küll oli hea, suur ja avar, leili andis visata, järve kargamine oli vaid mõni samm eemal. Ja siis ilmus Merca kohale. No tulgu, eest­ lased ju segasauna ei karda. Nii et sain ka oma saunaregistrisse kirjutada, et olen Mercaga ­vihelnud.

Kekkose saun oli esimene, kus Eestis käisin. Sain ka tol erakordsel suvel Saaremaale, nautima ehtsat suitsusauna. Et välismaalane Saaremaale pää­ ses, kui omad inimesed ei saanud, näitab tutvuste mõju neil aegadel.

Nagu Gustav Suits luuletas, kõik on kokku unenägu. Oligi nii mu esimene Eestis olek.

Kõikjal ilu, emakeele kuulmine oli asendamatu. Piltlikult – näpistasin ennast tihti – kas olen tõesti siin? See kuus nädalat (!), mida sain tol suvel ­enesele lubada, närviliselt oku­ pantidelt viisat paludes (sain kolmeks nädalaks, kohapeal aga tutvusin paljudega, kes aitasid seda viisat pikendada. Mõnega on ühendus tänaseni, vikatimees on aga kahjuks teisi häid ära ­viinud).

Järgmisel suvel olin aga kauemaks kohal, nime järgi Päevalehe palgalehel, kuigi õppisin, kuidas olla lehemees ­ rohkem, kui kirjutasin. Toomas Sildami tiiva all. Sel suvel, ikka okupeeritud Eestis, kasvas markantselt käidud saunade nimestik. Olgu siin nimetatud vaid Ihastes, Tartu aedlinnas, Meri­ väljal Ajakirjanike Liidu küla­ listemajas, kus ööbisin, sai vähemalt kaks korda nädalas tervislikult higistatud. Pirital.

Pärnumaal Pootsi lähistel.

Otepää lähistel, mitmetes erasuvilates. Ja reeglina, mitte erandina, kui noortega tegemist, siis ikka oli segasaun. Ei keegi ­pilgutanud silmagi.

Need kaks suve on mällu ja südamesse sügavale talletatud.

Ning mitte ainult Kekkose ega ka teistes saunades käikude ­tõttu.

TÕNU NAELAPEA

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 35

North Granite Ridge Golfiklubis, South Mary Lake Road, Port Sydney’s toimus laupäeval, 20. augustil ,,Kotkajärve golfiturniir“.

Kohal olid (vas.) Kris Medri, Paul Sambla, Marielle Di Biase, Erik Silmberg, Kate Hess, Linda Kazakoff, Laas Hess, Peeter Nieländer, Jaan Hess, Attila Revesz, Peeter Birkenbaum, Nick Kazakoff, Markus Rosenberg, Robi Trei, Peter Türk, Andres Meri, Brian Hildebrandt, Priit Nikker ja Allan Marley (ees). Fotolt puudub Jaanu Teene.

Neil on kombeks, et võitja teeb järgmisel aastal õhtusöögi kõigile, nii et Laas Hess tegi sel aastal õhtusöögi!

Foto: CLAIRE JORDAN

Eestlased ei saa…

(Algus lk. 5)

masolevat vägivallaga ümber kujundama.

Kas me ei näe paralleele nagu Austria Anschluss 1938 ning Krimmi annekteerimine 2014? Tšehhoslovakkia tükeldamine 1938/39 ning Ukraina tükeldamine alates 2014. aastast.

Poola riigi hävitamine 1939 Hitleri ja Stalini koostöös ning Putini vallutussõda Poola naabri Ukraina vastu 2022? 1939 viis Poola riikluse likvideerimine vahetult uue maailmasõjani. Või kui uudseks neid sõdu üldse ­pidada? Toomas Pauli sõnul on 1914 vallandunud maailmasõda kestnud tänini – suurt sõda on katkestanud üksnes vaherahu­ pausid.

Tõsi, Eesti seisund on meie ajaloo kindlaim – oleme ühises peres vabadust kaitsvate riiki­ dega. Ka on lääne reaktsioon Putini agressioonile osutunud lootustandvalt positiivseks. Jah, me ei pea laskma end ülearu masendada süngeist alternatiividest. Kindlasti on aga mõtet nende olemasolu jätkuvalt teadvustada.

Pidades tulevikuski meeles, et Eesti Vabariik on suur luksus, mille säilitamine on meie koda­ nike esmavastutus. Täna vajame mitte deklaratiivselt, vaid reaalselt sellist rahvuslikku koosmeelt, mis kandis meid 1991. aasta 20. augustini.

Selle asemel, et 34 aastat pärast laulvat revolutsiooni üha väiklaselt jageleda, milline liiku­mine oli õigeim või kellel olid suuremad teened ise­ seisvuse taastamisel, on mõtet analüüsida Eesti ajaloolisi arenguid näiteks sõltumatute koda­ nikualgatuste kujundatud alternatiivide seisukohast. Vähesed välismaalased, kes on vaevunud süvenema 1980. aastate keskel alanud protsessidesse, ilmutavad mitte lihtsalt viisakat tunnus-

tust, vaid reeglina vaimustust selle üle, mida üks väike rahvas nelja-viie aastaga suutis saa­ vutada. Saavutada mitte pseu­ doiseseisvus Sõltumatute Rii­ kide Ühenduses, vaid täiemahuline riiklik sõltumatus; taasluua rahvusriik, valmistada selleks õigeaegselt, rahva absoluutse enamuse toetusega ette õiguslik vundament, teostada kogu pingeline protsess rahumeelselt, ilma kättemaksupursete ja etni­ liste kokkupõrgeteta.

Eestist oleks vägagi hästi võinud saada Põhja-Euroopa Bosnia, verise sisesõja tallermaa.

Et nii ei läinud, et sõltumatu riik taastati ühegi ohvrita, taastati tsiviliseeritult ja rangelt ­rahvusvahelise õiguse alusel, on välisvaatlejate jaoks midagi uskumatut. Erandlikult suudeti ­ Eestis vältida tüüpilist postkommunistlikku arengut, milles äsjane nomenklatuurne eliit suutis – moderniseeritud maskide all ja ehtsate alternatiivide puudust ära kasutades – hoida demok­ raatiasse ülemineku valdavalt oma kontrolli all. Vältida aren­ gut, mis mujal päädis pahatihti riigivõimust mõjukamate oligarhiklikkide tekkega.

Tutvustades oma lähiajalugu nii välismaal kui ka kodus on meil kohustus sellisele tulemu­ sele jõudmist tõsiselt uurida ning väärtustada. Ja seda mitte 1980/90 toimunule ülalt alla vaadates, nähes tookordseis arenguis eelkõige tänase kollase ajakirjanduse stiilis võimuvõitlust, intriige, liidrite omavahelisi isiklikke konflikte. Lubage küsida, kus oli 1988. aastal see võim, millele pürgida või mida jagada? Asi oli võimuvõitlusest sama kaugel kui Maa kuust.

Võitluse siht oli eksistentsiaalne – kas olla või mitte olla vaba rahvana. Positiivse tulemuseni jõudmisele aitas oluliselt kaasa eelmainitud sõltumatute kodanikualgatuste esilekerkimine, mis 1988. aastast jõudsid nõu­ kogude institutsioonidest ette,

seades nood valdavalt reageerija rolli.

Siinkohal on õige veel kord tõdeda, et lõpptulemuse seisukohalt osutusid vajalikuks, seega ajalooliselt hinnatavaks kõik liikumised. Väikese rahva tarkus ja alateadvuslik poliiti­ line küpsus ilmnes just nimelt erinevate variantide loomises.

Polnud ju tookord ühelgi analüütikul võimalik ennustada, millised variandid tegelikult käiku lähevad. Just sedalaadi poliitiline küpsus aitas kaasa 1991. aasta augusti rahvusliku kokkuleppe saavutamisele.

Vaba Eesti on jõudmas ­küpsesse ikka. Oleme esialgsest teismelise-vaimustusest välja jõudmas. Hakanud aduma, et igamehe piiramatu vabadus ei too õnne, mis tõeliselt rahuldaks. Ajame taga kvantiteeti.

Aga meie progressi kiirteele sigineb üha enam kiiruspiiranguid ja liikluse ümbersuu­ namist. Heaolu kasvu endastmõistetavat jätkumist pole näha.

Tulevik pole probleemideta ega peagi olema. Väliselt vabad kodanikud on muutumas nagu ­ kõikjal Euroopas üha sügava­ malt sõltuvaiks riigi ning Euroopa Komisjoni vereüle­ kannetest. Iseseisvate üritajate ettevõtlikul vähemusel muutub järjest raskemaks jääda ellu tuhandete reeglite ja ettekirju­ ­ tuste lämmatavas ämblikuvõrgus.

Kvantitatiivne vabadus ei kanna meid tormidest läbi.

Nüüd on aeg keskenduda sisule, kvaliteedile. Leida kodanike ja ühiskonna tormides püsimiseks vajalikud pidepunktid, ankrud.

Selliseks ankruks on Euroopa süvakultuurist tulenev eetiline, kultuuriline ja maailmavaateline järjekestvus. Analoogselt või­ maldas üksnes Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse ankru­ ketist kinnihoidmine taastada Eesti rahvusriigina, mille põhi­ ülesanne on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

9

Pidu tuleb! Tartu College 50+2 Toronto eestlaste (ja mitte ainult!) ühe lemmikpaiga, Tartu College’i juubelipidus­ tuste ettevalmistused algasid juba 2019. aastal – ikka sel­ leks, et 2020. a septembris võiks kõik toimuda väärikalt ja hoogsalt. Kuid siis tuli koroona. Juubeldamine kolis internetti, kus saime turvali­ selt vanu aegu meenutada ja uutest unistada. Tartu Col­ lege’i töötajad pidasid maja parklas koguni väikese peo maha, aga ühine arvamus oli, et see Elmar Tampõllu visioo­ nist välja kasvanud vägev ettevõtmine väärib enamat.

Nüüd, kaks aastat pärast pärisjuubelit, olemegi valmis suuremaks peoks – päris peoks.

Pidustused algavad kolma­ päeval, 21. septembril, mil Torontot asub vallutama Eesti funkmuusika lipulaev Lexsoul Dancemachine (eesotsas Ivo Linna poja Robertiga) eribussi katusel, mis alustab teekonda kell 7 õhtul Tartu College’i juurest, siirdub siis Kensington Marketile ja viimaks Queen Westi. Ettevõtmise (ja pidus­ tuste muusikalise osa) peakorraldaja, Estonian Music Weeki tegev- ja kunstiline direktor Sebastian Buccioni vastab küsimusele, kus täpselt bändi näha saab, salapärase naeratusega: jälgige reklaami! Teada on, et kõik kolm ülesastumist on 30 minutit pikad ja peobussi pardale mahuvad 10 õnnelikku, kellel veab loosimises, mille kohta jagame peatselt rohkem infot.

Läänemere päev Tekst ja foto Mailis Sütiste-Gnannt Augusti viimane neljapäev (25.08.2022) on Läänemere päev. Läänemere päeval pöö­ ratakse tähelepanu Lääne­ merele, selle mitmekesisusele ja väärtusele. Sel päeval kor­ raldatakse Eestis, Soomes, Rootsis ja Venemaal erinevaid ettevõtmisi, mille eesmärk on innustada inimesi ja organi­ satsioone pöörama rohkem tähelepanu Läänemere olu­

Neljapäeva, 22. septembri õhtul kell 8 toimub Hamil­ tonis Cotton Factory’s peo­ õhtu „Funk at the Factory“.

Lexsoul Dancemachine’i soo­ jendusbändiks on Nezqwik Hamiltonist. Üles astuvad ka DJ-d Henrik Ehte (Eesti) ja B Bad (Hamilton). Saab kaasa elada tantsuvõistlusele ning nautida kunsti ja muidugi tant­ sida. Piletid hinnaga $25/$20 tulevad peatselt müüki Event­ brite’is.

Pidu jätkub reedel, 23. s­eptembril kell 8 õ Torontos The Axis Club Theatre’is (722 College Street). Lexsoul Dance­machine’iga liitub To­ ron­to funkilegend The Shuffle Demons ning laulja, helilooja, multiinstrumentalist ning DJ Vaiko Eplik Eestist. Piletid $25/$20 on juba müügil: www. estonianmusicweek.ca Laupäeval, 24. septembril algusega kell 3 pl toimuvad Tartu College’is aktus ja dr.

Vello Sootsi mälestusloeng, mille peab akadeemik, tekstiilikunstnik Anu Raud, kes on oma visuaalselt mõjuvate ja üldistusjõuliste vaipadega kogunud kuulsust mitte ainult Eestis, vaid ka raja taga.

Tegemist on kirgliku eesti etno­ graafilise ja talukultuuri hoidja ja õpetajaga, kelle kodutalust Heimtalis on kujunenud mitte ainult muuseum, vaid ka õppe­

korrale ning tegema konkreet­ seid tegusid selle paranda­ miseks. Läänemere päev sün­ nib ühistest tegevustest ja kogu­konnatundest. Lääne­mere päeva toimumist Eestis koor­ dineerib Soome Instituut koos Soome Suursaatkonnaga Tal­ linnas.

Läänemeri tähendab rohkemat kui selle ökoloogiline olukord – see tähendab ka kultuuri, elamusi ja seiklusi. Läänemere päeva tähistamist alustati 2019. aastal Helsingis John Nur­ mineni Sihtasutuse algatusena.

Sihtasutus tegeleb aktiivselt

Greta Vabaduse platsi tunneli väljapanekul oma luuletuse juures.

keskus ja palverännukoht kõi­ gile, kellele eesti rahvakultuur südamelähedane. Anu Raua kirg ja ettevõtlikkus Heimtali ­keskuse arendamisel võiks olla eeskujuks meilegi, kes me siin VEMU rajamisest unistame.

Loeng on eesti keeles. Ava­ takse Tartu College’i ajaloole pühendatud näitus „Meie Tartu“. Toimub pidulik vastuvõtt. Tasuta üritus, vabatahtlik annetus on teretulnud.

Pühapäeval, 24. septembril kell 3 pl leiab aset Tartu College’ist rääkiva dokfilmi esilinastus. Filmil on inglis­ keelsed subtiitrid. Järgneb kohvilaud. Tasuta, annetused teretulnud.

Tartu College’i pidustuste ettevalmistamist ja läbiviimist on lisaks Tartu College’ile aidanud toetada Eesti Siht­ kapital Kanadas, Northern Birch Credit Union, EV Haridus- ja Teadusministeerium (üleilmse eestluse tegevuskava 20222025), Cotton Factory ja Koger Valuations. Täname!

Kui oled üks neist, kellele Tartu College erinevatel elu­ etappidel oluline olnud kas elu-, töö- või kohtumispaigana, tule ja rõõmusta koos meiega, et maja elab tänagi aktiivset elu ja jätkab oma sissetulekutega eesti kultuuri toetamist. Anname koos au kõigile neile, kes Tartu College’i loomisesse ja käigus hoidmisesse panustanud on.

Info: vemu.ca, estonianmusicweek.ca, t. 416 925 9405, info@vemu.ca PIRET NOORHANI

Läänemere teemadega ning mere auks peetav päev oli tegevuse loogiline jätk. Tänaseks on Läänemere päeva veetmine levinud ka teistesse Soome ­linnadesse ja välisriikidesse.

Eestis tähistati Läänemere päeva esmakordselt 2020. aastal. Erinevate tegevuste kaudu oli päevaga seotud terve hulk koostööpartnereid. Soome Suur­ saatkond kutsus seekord kõiki üles osalema Läänemere päevaga seotud sündmustel või võtma ise või koos laste/sõprade/tuttavatega ette midagi toredat, et Läänemere olemasolule tähe­ lepanu pöörata ja selle üle üheskoos rõõmustada.

Osalesime perega Lennu­ sadamas toimunud Läänemere päeva tähistamiseks korraldatud lasteaia- ja algkooliõpetajate koolitusel, kus räägiti Lääne­ mere keskkonnaprobleemidest ja kuidas neid lastele tutvustada. Esitleti raamatut ümarmu­ dilast ja toimus vestlusring Läänemere elustiku teemal, samuti tutvustati õpetajatele Lennusadama haridusprogramme. Kuna meie 12-aastane tütar Greta võitis Lääne­ mere­ teemalise luulekonkursi, tutvus­ tati teda ja ta sai ette lugeda oma võiduluuletused.

Tallinnas Noblessneri sada­ mas avati 25. augustil Lääne­ mere päev hommikukohviga ja hiljem oli Soome Suursaat­ konna telgis võimalik osaleda

Solist Robert Linna Lexsoul DanceMachine’ist.

Tekstiilikunstnik Anu Raud oma vaipa näitamas.

Jaapani võimud tahavad riigis suurendada alkoholi tarbimist

äriideid, kuidas suurendada oma eakaaslaste hulgas ­alkoholi tarbimist.

Jaapani meedia teatel on inimeste reaktsioon olnud vastuoluline. Mõned inimesed kriJaapanis joovad inimesed üha tiseerivad kampaaniat, kuna see vähem alkoholi ja seetõttu propageerib tervist kahjustavat väheneb ka riigi sissetulek. eluviisi. Inimesed saavad oma Maksuamet tuli nüüd välja ideid esitada kuni septembri kampaaniaga, mis julgustab lõpuni.

Ajalehe The Japan Times inimesi rohkem tarbima alko­ teatel moodustas alkoholiaktsiis holi. ,,Sake Viva!“ kampaania 1980. aastal viis protsenti riigi tahab tulla välja plaaniga, kui- kogutulust, 2020. aastal oli see das muuta alkoholi joomine aga vaid 1,7 protsenti, vahendas atraktiivsemaks. Samuti tahab BBC. ­ riik aidata alkoholifirmasid, Maailmapanga teatel on ligi ­vahendas BBC. kolmandik Jaapani elanikkonKonkursil palutakse 20­ – nast 65-aastased ja vanemad.

39­-­aas­­­­tastel jaapanlastel jagada (ERR/EE)

keskkonnateemalisel viktoriinil, mille küsimustele sai vastused leida väljapandud eksponaati­ dega tutvudes. Näiteks oli seal linase ja puuvillase riide segust voodipesu komplekt, millel 50-aastane garantii! Iga küsimustele õigesti vastanu sai loosiga võita endale auhinna. ­ Keskkonnaameti-telgis sai magnetõngega püüda Läänemeres elavaid kalu, nende kalade kohta lugeda ja huvitavat infot saada ning oma püütud kala ära mõõta. Kalapüüdmine meeldis lastele väga.

Noblessneri sadamas said huvilised tutvuda ka Soome pääste- ja õlitõrjelaevaga. Mees­ konnaliikmed ja kapten selgitasid, kuidas nad Läänemerest õli korjavad ja hättasattunuid päästavad. See oli väga huvitav nii suurtele kui väikestele.

Läänemere päeva puhul toimus juulis-augustis Vabaduse väljaku tunnelis luulekonkursi „Minu meri, Läänemeri“ teema-

line näitus. Läänemere teemaline luulekonkurss oli korraldatud 1.-9. klassi õpilastele Tallinna Keskkonna- ja Kommunaal­ a­ meti ning ajakirja Hea Laps koostöös.

Luulekonkursiga sooviti suunata lapsi ja ka täiskasvanuid mõtlema Läänemere mõjust meie elukeskkonnale ja vastupidi, samas märkama ka mere ilu ning laadima end positiivsete emotsioonidega. Komisjon valis peapreemia võitjateks: „Minu meri, Läänemeri“, autor Greta Madeleine Gnannt; „Minu meri, Läänemeri“, autor Robin Kop­ pelmaa; „Minu meri, Lääne­ meri“, autor Helenna Pohlak.

Läänemere päevaga avati ka Tallinna Merepäevad, mis pakkusid huvitavat mitmepäevast kultuuriprogrammi Tallinna Vanasadamas, Lennusadamas, Noblessneri sadamas ja Haven Kakumäel. #läänemerepäev / #itämeripäivä / #östersjödagen / #balticseaday

10

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

Nr. 35

K O T KA J Ä RV E 5 5

Paneel olukorrast Ukrainas. Vasakult Toomas Marley, kes jagas oma kogemusi ukraina pere sponsorina Kanadas, Andres Kasekamp, Veiko Spolitis ja moderaator Olev Träss.

Foto: Maimu Mölder

Jaak Järve juhendas maleringi.

Foto: Järve

Korp! Fraternitas Liviensise esindaja Kristjan Kannukene avaldab tänu ja annab üle kingituseks Eesti kuldmündid Maimu Mölderile, Olev Trässile ja Viive Torkile.

Foto: Mölder

Keelekohvikud annavad võimalust õppida midagi uut.

Leivast ja Metsaülikoolist Juba 55 aastat on nii kohali­ kud kui kaugemalt tulnud eestlased kogunenud Kotka­ järvele Metsaülikooli. Sel aas­ tal olin minagi seal platsis, sest ülikoolis on ikka hea teadmisi ning kogemusi jaga­ da ning olen juba peaaegu ekspert juuretisega rukkilei­ vaküpsetamise osas. Tegelikult ei taha end sugugi loorberi­ pärgadega ehtida, sest muidu peaks kõik meie esiemad ja praegused küpsetajad seda ka nõudma. Leivategu pole mingi kõrgem teadus, vaid pigem looming. Jah, on olemas põhi­ tõed, aga ülejäänu on ikka iga talu või kodu või perenaise

Loodusmatkal Kotkajärvel sai uuritud kohapealseid samblaid ja samblikke.

Foto: Mölder

Jõulud pole kaugel – Ülle Veltmann õpetas, kuidas verivorste valmistada.

Foto: Mölder

Foto: Mölder

nägu ja maitset. Pole olemas seda ,,õiget“ või ,,vale“ tege­ mist, ,,õiget“ või ,,vale“ mekki. Oma kodus tehtud leib muutub pereliikmete jaoks paratamatult just selliseks, mille järgi oma maitsemeelt sätitakse.

Nii tore oli näha, et leivateo huviring tõmbas ligi nii nõrgema kui tugevama soo esindajaid, nii nooremaid kui vanemaid. Kui ühel hetkel läks valmissegatud taignakauss ringi rändama, et kõik saaks oma käega katsuda, milline see tai­ nas siis õieti olema peab, siis tuli mullegi üllatusena, kui esimesena kausi enda kätte haaranud härrasmees imestas, kui raske seda segada on. Mis pani mind mõt­ lema esivanematele, kes leiba alati kätega segasid ja sõtkusid. Kui ikka mitu leiba korraga teha ja tainast leivaastjas väga palju, siis poleks tavaline puulusikas kohe mitte kuidagi vastu pidanud.

Kätega segamine oli kindlasti palju lihtsam ja tõhusam.

Aga ega ma tahtnud leivast juttu pajatada. Tahtsin hoopis

nimetada, kui tore on kaasmaalastega metsa all kokku saada ja omas keeles juttu ajada. Isegi need, kelle jaoks eestikeelne vestlus igapäevane pole, proo­ visid püüdlikult inglise keelt vältida ning panid hoolikalt kõrva taha õpitud uued sõnad ­ või väljendid. Tore on ka see, et mitmed eestlastest külalised on Eestist kohal. Või hoopis näiteks Lätist, nagu sel aastal.

Tahtsin ka öelda, et tasub kas või paariks päevaks kohale tulla, linnamelust eemale, linnulaulu ja kaasmaalaste jutuvadina keskele. Isegi, kui viimasest Metsaülikooli külastamisest mitme(kümne)id aastaid möödunud on.

ENE TIMMUSK

See oli minu esi­ mene kord külastada MÜd. Olin va­ pustatud korralda­ mise üle, kohtusin mitme uue sõbraga ja viibisin koos vanade sõpradega ka. Ülle Veltmanni toidud olid paremad, kui üldse olen saanud Kot­ka­järvel. Loodus oli imekaunis, Olev Trässiga Edgar Cayce jutuajamine oli hea üllatus. Mul oli eriti hea meel mängida malet Põlva maakonna malemeistriga Hendrikuga.

Kõige hinge rahuldavam kogemus oli kuulda Kristjani laulu ,,Puhu tuul“ kontserdil liivi keeles. Hiljem rääkides Kristjaniga tuli välja, et meil mõlemal on

see laul ,,leib cantus“.

Soovitan kindlasti kõikidele tulla MÜsse tulevikus, see annab Su hingele ja vaimule jõudu.

JAAK Metsaülikool oli vä­­­­­ga inspireeriv kogemus, mis aitas mul tunda üks oma keele ja ­kultuuriga.

ALEX

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

11

K O T KA J Ä RV E 5 5

Üks rahulikum hetk rahvatantsu-esinemisel Metsaülikooli viimasel päeval, kus neiud reas suhtlevad rühma juhi Toomas Parraga. Naisjuht Maarit Pappel ilmselt nõuab, et neidudel lubatakse läbi tantsida.

Vasakul valvab olukorda meestantsur Allan Seim.

Foto AR

Metsaülikooli toredusele lisab juurde rahvatants Metsaülikool ei ole ainult aka­ deemiline suveseminar. Tuleb arvestada ilusa looduse, värske õhu ja kehaliste liigu­ tustega. Ja mis on toredam kui eesti rahvatants.

Rahvatantsul ja MÜ’l on ajalooline ühendus, kui asutamise aastal pani Oru järve ääres noorte jalad kargama meie ajalooline treener Toomas Metsala, kes ka järgmistel aastatel oli kohal. Pidin tollel esimesel aastal – vaid küll ainult esimesel – ise olema tema ­pillimees.

Nüüd on saabunud Eestist vahvad tantsuõpetajad nagu ­sellel aastal noored, aga professionaalse ilmega Toomas Parra ja Maarit Pappel. Olles üles kasvanud rahvakunstiseltsis Leigarid ja koos tantsinud viimased kuus aastat, oli nende kunsti isegi pealtvaatajana liht­ salt super-nautida.

Viimasel s.a. Metsaülikooli tegevuspäeval enne suurejoone­ list lõpupidu toimus omapärane rahvatantsu-etendus, kus anti ka meestantsijatele võimalus de­ monstreerivalt tantsu lüüa.

Toomas ja Maarit esinesid ise

Toomas Metsala Metsaülikooli algaastail juhiseid andmas rahva­ tantsu huviringis.

Arhiivifoto

kui vilunud näitlejad. Atmos­ fäärile lisas haruldaselt ja eesti­ päraselt juurde kõlaval vioolal Kristjan Kannukene, noor muusik kodumaalt.

On kadunud loodusest mõlemad uhked tantsupõrandad, nii Oru järve äärne kui see, mis paiknes Kotkajärve lähedal ­avaral lõkkeplatsil. Juba mõned aastad on avatud suur ka­ tusealune tantsupõrand Lembitu külas, mis võimaldab teatri­ pärasemaid esinemisi.

Rahvatants ilmselt püsib e­dasi ühe põhitegevusena Met­ saülikooli raames.

ANDRES RAUDSEPP

Nagu minek laulupeole. Lõpupeo rongkäik Lembituküla tantsulavale.

Foto: Mölder

Metsaülikoolis osalenuid.

Foto: Mölder

Fotod: Jaak Järve, Riina Kindlam, Maimu ja Tauno Mölder

12

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

Nr. 35

Black Ribbon Day & Join Hands with Ukraine

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian spies, in Ukraine and elsewhere (II) Putin seems to be convinced that he’s the best informed of any world leader. But Putin’s grasp of what’s happening both near and far is bent because he expects and allows only good news.

Just as he distorts history, he welcomes misrepresentations of current reality. And, according to accounts from Western intelligence sources, the FSB – Federal Security Service, the main inheritor of the KGB – should bear the brunt of the blame for their misguidance.

The FSB was saddled both with overconfidence and incompetence. Deciphered Intercepts from senior officers of the FSB’s Department of Operation­ al In­ formation revealed that Russian handlers of their intelligence assets in Ukraine instructed ­ them to arrange for safe houses in Kiev for the imminent arrival of Moscow’s operatives, after Russia’s lightning fast military victory and overthrow of the Ukrainian government. In fact their self-confidence was so misplaced that some resident Russian informants were told to vacate their apartments and leave the keys so that new FSB arrivals could use them as residences, safe houses or bases for operations.

The FSB had been a sizable clandestine presence in Kyiv for decades. It had been targeting decision-makers in institutions, bribing officials with the aim of thwarting any drift toward the West. The FSB was embedded in all sectors of Ukrainian society and just prior to the ­ invasion, this contingent was ­ substantially reinforced by additional agents.

Some managed to sabotage Ukraine’s defence objects but they were unable to muster any meaningful pro-Russian public sentiment.

The FSB operatives and or proxies in Ukraine either misread the signs of any anti-Western attitudes and/or did not pass on the reality of the situation to Putin. Some of these paid agents followed instructions, others simply pocketed the money and didn’t follow through as the invasion proceeded.

The Ninth Directorate of the Department of Operational

Information had been for years tasked with establishing and then maintaining Ukraine’s subordination to Moscow. In ­ re-focusing its attention on Ukraine in 2019, the FSB boosted the size of this Ukraine unit from 30 to 160 agents. The recruiting enticement included free apartments near their Moscow training centre and ­significant bonuses.

Having been assigned their territories in Ukraine, they were to compile lists of possible collaborators and those adver­ saries that had to be eliminated.

In fact, they were able to organize, on paper, two potential governments that would assume power once the current government had been overthrown.

Ex-president Viktor Yanu­ kovich, the former Kremlin puppet was to head up one version and had actually assembled with his group in Belarus awaiting marching orders.

Victor Medvechuk, a Ukrainian oligarch, head of a pro-Russian party with close ties to Putin was the other ­possibility for a Russian proxy government in Kyiv.

It’s obvious now that both FSB agents already located in Kyiv and those expected to ­enter the city with the advancing Russian troops failed miserably in their assignments. They weren’t able to recruit enough collaborators ­ before and after the invasion as saboteurs and agents of in­fluence, in replacing the legitimate government with Mos­cow’s proxies.

A puzzling aspect of the FSB’s failure is the opinion polling conducted for them ­exclusively. It clearly indicated that the vast majority of Ukraine’s population were ready to resist any Russian ­incursion. And yet this did not have any part in Putin’s disastrous miscalculation. It was known to the KGB that in­ vading Russia would not be welcomed with flowers and a key to the city.

By all Western accounts, the FSB’s performance has been a very costly disaster. And yet those, who under normal circumstances would be found accountable – the director, ­ Alexander Bortnikiov and the head of the Ukraine directorate,

Photo: Christian Stanley Ciesielski

Vancouver Art Gallery Plaza, Saturday August 21st, 2022

and most recently, the Hong Kong Way of August 2019.

Miroslav Petriw, President of the League of Ukrainian Organizers from the Estonian, Canadians Vancouver, spoke Latvian, Lithuanian, Polish & about the war in Ukraine, and Ukrainian communities in urged participants to donate to Vancouver joined together to the Friends of Ukraine Defense co-organize and commemo­ Forces Fund which provides direct support to Ukraine’s rate Black Ribbon Day – a ­ day of remembrance to troops. The BRD event helped honour the victims of Soviet to raise almost $1,000 in dona­ communism and Nazism and tions towards the fund with the to draw attention to the on­ ­ sale of Black Ribbons. going war in Ukraine.

In a powerful echo of the Vancouver City Councillors Baltic Way, the event concluded Melissa De Genova, Pete Fry with an invitation to those and Adriane Carr were in atten- ­ gathered to join hands with dance as well as MLA Selina each other, while the Ukrainian Robinson. Councillor De patriotic song “Oi u luzi Genova, Deputy Mayor, pre- ­ chervona kalyna” was persented and read aloud a formal formed by Iaroslava Tanko, Proclamation from the City of Mikhaylo Gajdejchuk & Aarne Vancouver recognizing August Tork, and as the entire Van­ 23 as Black Ribbon Day, and couver Art Gallery Plaza was expressed the City’s solidarity and remembrance of the victims and their families.

The one-hour program also included a speech from Dr. Serhy Yekelchyk, a Canadian Ukrainian Historian, who has published widely on modern Ukrainian and Russian history and Russian-Ukrainian relations.

His speech drew a straight line from the effects of the MolotovRibbentrop Pact on Ukraine and other nations, to the present-day totalitarian, territorial ambitions of Vladimir Putin and the Russian regime.

President of the Lithuanian Community of BC, Algis Jaugelis, delivered a message of hope and call to action inspired by the Baltic Way of August 1989, and how the Baltic Way inspired future demonstrations such as The Ukrainian Human Chain of January 1990, the Taiwanese Hand-in-Hand de­ monstration of February 2004,

Sergey Beseda – still remain in top positions and enjoy Putin’s confidence.

Numerous observers have pointed to Putin’s appetite for recklessness, a craving that the FSB helps to satisfy. Putin ­cannot be allowed to misread or led to misunderstand the end of hostilities in Ukraine as even a partial victory. Other targeted countries depend on this.

LAAS LEIVAT

encircled with hundreds of participants standing hand in hand.

A big thank-you to all of the organizers & volunteers and to the following organizations & supporters: Vancouver Estonian Society, Canadian Polish Con­ gress British Columbia, Lithua­ nian Community of British Columbia, the Latvian community in British Columbia, Ukrainian Canadian Congress BC Provincial Council, and the Central and Eastern European Council in Canada (CEEC).

Photos: B. Zurock, V. Viktus, I. Soide, T. Pajur, A. Jaugelis, K. Jaugelis. #BlackRibbonDay #BlackRibbonDayVancouver #BlackRibbonDay2022 #BalticWay #BalticWay33 #JoinHandsWithUkraine #StandWithUkraine VANCOUVERI EESTI SELTS

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

13

One Lääst Blääst at Eesti Maja Vincent Teetsov The Toronto Eesti Maja (Estonian House) is due to close soon. However, there is still one more opportunity for the Estonian community of Canada and its friends to spend time in the building, relive memories, and have a great time together while celebrating this special place. If you’re not sure what this party, the “Lääst Blääst”, is going to be like, read Estonian Life for details on the night’s activities, throw­ back live music, and where you can buy tickets!

62 years ago, the Toronto Eesti Maja (Estonian House) opened its doors to the sur­ rounding Estonian commu­ nity. Very soon, however, one will no longer be able to fre­ quent its welcoming spaces as it goes into redevelopment and the Estonian community builds a brand new home.

To commemorate all the wonderful things that the Estonian House has represented in the last six decades, the Estonian Arts Centre is hosting one final party on site (958 Broadview Ave). You may have heard its name mentioned already – the “Lääst Blääst.”

On Saturday October 1st, starting at 6:00 PM (doors open at 5:30), all are invited to visit one more time, together with friends and family. Leading the tribute is a packed lineup of Estonian performers who have provided the soundtrack to community moments over the years.

Fittingly, this includes Toronto Eesti Meeskoor (Toronto Estonian Male Choir), who performed at the opening of the Estonian House and rehearsed here from the house’s genesis. They have been a constant presence when events ­ called for the resounding songs of Estonian men.

Coming temporarily out of “retirement,” so to speak, to perform will be Leiki and Keila Kopvillem. Having played live with their father, Peeter Kopvillem, and knowing that he would have played at this last bash, they decided to step in and sing his compositions. Peeter’s tunes range from sweet ballads (one being “Aeg”) to foot-stomping rock numbers

(such as “Vabasta mind Miki”).

Some of these made their way into an ERR-broadcasted performance of his at the Estonian House in 2007.

Kalevipogues will hammer things home with a blend of classic tunes to get people moving, such as The Rolling ­ Stones’ “Jumpin’ Jack Flash.”

According to bassist Indrek Kanne, the band formed in 1990 when members of the group Tarkus “wanted to continue performing for Baltic Youth dances,” and after Juulia and Juhan Lindau “rejuvenated the band.” Past concerts of theirs include TERR Kungla’s “Baltic Bash” at the Estonian House in 1994 and a summer appearance at ESTO 1992 in New York City.

Among Kanne’s fondest memories of the Estonian House is “having a ‘Rolling Estonian’ at Tallinn Festival and dancing to KAJA and Orpheus until [Mr.] Naaber shook his keys and turned off the light to end the night.” Indeed, vodka, cranberry juice, KAJA, and Orpheus will all be part of the partyscape on October 1st.

Though KAJA’s co-founder and legendary accordionist Allan Liik is no longer with us, his brother Mihkel Liik is carry­ing the music forward with KAJA Reloaded. First founded “for the purposes of performing at the 1972 Esto World Scout Camp as well as the first Estonian World Festival in 1972...” KAJA went on to play at four more of these festivals and beyond, averaging over 50 gigs per year across Estonian functions. Many of them took place at the Estonian House.

And if you were Estonian and got married in Toronto the 70s or 80s, there’s a good chance they were your wedding band.

One of Liik’s funniest Estonian House memories is from the late 70s, when his brother “without giving it much thought, invited the entire packed hall to our very modest family home for an afterparty, to which hundreds of well-­ lubricated revellers took up the offer!” Audiences can anticipate waltzes, polkas, and dance tunes from their heyday. Liik says, “As KAJA always strived to do – [there’s] a little something for everyone.”

Orpheus from the program of the ESTO 1984 festival in Toronto.

The members of Külapoisid singing at the Põhja-Ameerika eestlaste rahvapidu/laulupidu in 1979.

Photo: Hannes Oja

Having performed countless times at the Estonian House and regularly bringing Estonian music to the public, Andres ­ Raudsepp will perform to­ gether with his daughter Järvi and son Lauri.

Audiences can enjoy music by men’s pop ensemble Külapoisid, Estonia Koor, and members of the Lindau family who will be joining groups on

stage. Other surprises and collaborations are in store as well.

In between all of this, you can tour the building once more, record your memories in a video booth, enjoy the culinary classics of caterer Ülle Veltmann, and watch as TERR Kungla glides through traditional Estonian folk dances.

If you’ve seen these perfor­ mers in the past, then this will

be a night that takes you back to your youth. If you’ve never heard of any of the aforementioned names, then make your way over to witness a slice of life from the past and party like your parents or grandparents did.

Taking a look at Blade by Mart Avi

have range.

He’s proven this once again with his latest studio album, Blade, released in April 2022.

Remaining faithful to his artpop style, the record fuses ­ambient electronic soundscapes with more upbeat rhythms true to the pop genre. This combination, which at first glance seems like an odd combination, keeps you on your toes. Its motions are unpredictable but are reigned in by the leashes of pop’s steady rhythms and added percussion.

If Blade is a cake, its first track “FELINE” is but a small morsel; a careful bite that will tempt ravenous indulgence for the rest of the sugary goodness Avi has created. It’s slow and steady, but wistfully so. There’s no beat drop, significant time change, or anything that would indicate where you are in the song at any given time, until the next track, “LOST WEEK­ END,” hits you in the face like a truck.

This is where the fun begins.

From the get-go, “LOST WEEKEND” invites listeners into Avi’s art-pop fantasy with a faster tempo, danceable rhythms, quirky lyricism and (sometimes unexpected) adlibs. It’s clear that the production on this track leans more heavily on the pop side of the art-pop spectrum, but the excitement that comes along with this breathes life into the abstract and sometimes unintelligible lyricism that Avi is so familiar with.

The mellow, ambient tempo of the next four tracks (“LIFE 4 SALE,” “DEMON WITH A GLASS HAND,” “BIG SLEEP,” and “UN­TRACE­ABLE”) pose questions similar to those raised by “FELINE.” What’s next?

Where are we? Are we there yet?

Natalie Jenkins, LJI reporter The essence of art/avant-garde pop is to deviate from the norm. What is false becomes true; dreams turn to reality.

Artists in this loose subgenre take inspiration from other media – including film, art, and poetry – and weave them into pop’s more structured and accessible rhythms. The result: strange, imaginative lyrics that, for the most part, engage in fruitful conver­ sation with instrumentals that are extracted from other genres.

Estonia’s art-pop scene is ­diverse and teeming with talent, both old and new. One prominent artist that has made a name for himself in the scene is Mart Avi. Born in a small village in Tartu County, Avi released his first album Humanista in 2015.

Since then, he’s made four ­studio albums, as well as seven singles and EPs. Listening to Avi’s sound, which has mostly remained consistent across his projects, is like taking a trip to the future that, curiously, is still firmly grounded in the past. Atmos­ pheric, electronic instrumentals, much like the clangs of a computer’s hardware operating in the background, play seamlessly while Avi’s rich, versatile voice playfully bounces on top ­(almost similar to Kate Bush’s intonation). The effect: comprehensively resonant records that merge together the known and the unknown, the yes and the no, the black and the white…

In other words, Avi’s records

Tickets ($25 each) are on sale from estonianartscentre.sim­ pletix.ca

This isn’t to say that they muddle together or are boring in any sense of the term; rather, their elemental nature allows you to direct your attention to the happenings of your day-­today life. It’s a soundtrack for the mundane – a play on life in the modern world – examining how so many people are inclined to simply exist instead of live.

Here we start to see Blade’s ultimate pattern emerge. Am­ bient soundscapes stand in strict juxtaposition to the more lively, untamed melodies sprinkled throughout the record. This contrast is intentional: it keeps you engaged throughout. High energy reels you back in after the subtle differences in the calmer, more subdued tracks mesh together. While the latter may lull you to doze off on the bus after a long, tiring day, the former demands your attention, jolting you awake when you’ve finally reached your stop.

Blade is available to listen to on Spotify!

Mart Avi.

Photo: ERR

14

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

Global Estonian Insights: Estonians in Berlin Vincent Teetsov Estonian communities, how­ ever vast or tiny, exist in ­virtually every country. While a valuable part of visiting or moving to another country is to befriend and spend time with locals, you may eventually miss engaging with your heri­ tage. And so commences the search for other Estonians in your area.

If you’re ever in the hip and happening city of Berlin, Germany, don’t be surprised if you hear about some familiar Estonian activities.

Many of the concerts and events that take place in Canada and the United States are also happening there, when artists make tour stops in Germany’s capital. For instance, on June 30th, 2022, Puuluup performed at PANDA Platforma in the affluent neighbourhood of ­ Prenzlauer Berg. On April 28th, 2022 the Estonian Embassy in Berlin hosted a screening of the documentary Põlvkond piiri taga, just like the Estonian Arts Centre did in Toronto.

There are also cultural gems that have not made it this far from Estonia. One of the most impressive happenings was the exhibition called Hello Mister Police Officer, taking place in June 2022, about the street art hub that Tartu has become.

Artists like KAIRO, Edward

von Lõngus, and Stina Leek put up their art at Neurotitan Gallery in the central neighbourhood of Mitte. The exhibition told the origin story of Tartu’s street art, drew attention to Tartu’s status as European Capital of Culture in 2024, and even indicated Berlin as a possible primary influence for Tartu’s graffiti.

Geographical proximity certainly helps in facilitating a link to Estonia. In fact, did you know that Berlin once had a café and bar that emphasized all things Estonian? It was called Jäääär (meaning “the edge of the ice”). Starting in 2013, this little slice of Estonia at Brunnenstraße 56 championed poetry, weekly open mics, film screenings, comedy, coffee (with an optional splash of Vana Tallinn), wine, and Estonian beer. You could get a bowl of kama for dessert, too, if you were so inclined. Jäääär was visited by the likes of former President of Estonia Toomas Hendrik Ilves and former Prime Minister of Estonia Andrus Ansip. Sadly, the café closed down in 2017.

If you think about Germany in an Estonian context, what comes to mind might be the displaced persons camps where many Estonian refugees lived temporarily between fleeing ­occupation and war and arriving in other parts of the world.

Safety tips for young women: how to deter burglars Natalie Jenkins, LJI Reporter Burglary – meaning an unlawful entry into a resi­ dence with the intent to com­ mit a crime, most often theft – is terrifying. Even though most burglars want to avoid confrontation, having an unwelcome intruder in your home still is an invasion of your personal space and peace of mind. All it takes is one unlocked door, a poorly­hidden set of extra keys, or a window cracked open for an offender to enter your home.

Canada is no stranger to these crimes. According to Statistics Canada, there were 159,338 reported burglaries in 2015. Individuals between the ages of 18–29 were the most likely to experience these kinds of offences.

In Estonia, things are looking up. Burglary rates fell by 16 percent in the country last year.

While this decrease may offer some comfort to homeowners, it is important to learn the necessary precautions required ­ to deter burglars, and what to do in case someone breaks-andenters into your home. Here are some basic tips to deter burglars from your home: 1. Invest in security cameras

and a home security system.

Nearly half a panel of 12 former criminals consulted by Co-op insurance claimed that burglars are most likely to be put off breaking into homes by security cameras and barking dogs. But whether cameras were a good deterrent found mixed responses from a different group of inmates currently serving time for burglary in Oregon. “Some said it also likely signalled there were valuables inside the home.” The same group agreed that if a home alarm system went off, most of them would leave immediately. The bottom line is – if you can, install ­security cameras, a home alarm system, and have a big dog around.

2. Don’t open the door to strangers – or, don’t engage at all. Hearing a knock at your door seems innocent enough. It could be a friend, a neighbour, or someone looking for help.

But if you aren’t expecting ­anyone, it’s better to not answer it, especially as a young woman living alone. Society expects women to be openly benevolent.

If they go against this stereotype – even by minding their own business or not giving the time of day to a stranger – they are considered rude. Many

Nr. 35

Northern Birch Credit Union – Branch Location Update

Berlin Estonians at their 2016 Jaanipäev celebrations.

Photo: berliinieestikultuuriselts.com

However, what you’ll find in Berlin today is a contemporarily-focused group of Estonian expatriates who are staying in touch with their favourite customs and adding to the cultural energy of the surrounding met­ ropolis. Particularly effective at congregating Estonian expats is Berliini Eesti Kultuuriselts KAMA, founded in 2015.

The society initiates and points the way to many manifestations of Estonian culture.

Music enthusiasts join the Berliini eestlaste laulukoor, which makes up part of the European Estonian Choir. The education of children up until the age of 13 is supported by Berlin Eesti Kool, founded in 2009, for which students attend on Saturdays on a bi-monthly basis. Eesti Rahvatants Berliinis has kept folk dance going, led by dance professional Meljo Kaaviste and performing at

events like Vabariigi Aastapäev and Jaanipäev.

intruders will take advantage of women’s societal obligation to be nice and pose as someone in need. This is why it’s important to not open the door to strangers.

When asked if they knocked at the door before breaking and entering, all 86 inmates unanimously responded that they did.

If someone answered the door, common responses asked for help of some sort. “I would act like I was lost or looking for a friend,” said one of the 86 inmates. Another said they would “ask if they’d seen my dog and leave.” Others posed as clipboard surveyors or other professionals. If you open the door, intruders know who’s home, and who’s not.

3. Make it look like some­ one’s home. So, say someone’s at your door. You don’t answer it – but now what? Make your house look lived in. Thieves want to avoid trouble. They certainly don’t want to catch ­ passerbys’ attention, and the absolute last thing they want is to cause a big scene. Turn on your TV, keep your lights on, keep your car parked in your driveway, and your radio playing. When asked if they would attempt to break and enter if they heard someone’s radio or TV, one of the 86 inmates replied “absolutely not.” “Most of the time that is a sure-fire sign of someone being home,” wrote another inmate. Of course, keep your windows and doors

locked. And definitely don’t hide a spare key underneath the gnome on your front porch.

To see what Estonians are up to across Germany, follow eesti. de on Facebook and keep an eye on their website at eestlased.de.

Their events calendar lists the top dates relating to Estonia, such as Usedomer Musikfestival on Usedom Island, where Estonian compositions and performers were made the focus of the 2022 festival.

There is much in common between the Estonians in Germany and those in North America, in that we’re seeking ways to make Estonia known where we live. But Estonians’ expression of identity reacts ­differently with the local culture depending on where you go.

The next time you travel, see what differences and similarities you can identify.

4. Landscaping is important too. What surrounds your house is equally as important as what’s inside in the eyes of potential thieves. Since they don’t want to be seen or caught on security camera footage, thieves will look for hiding spots from which they can peer into your home. Large plants, tall trees, and bushy foliage are common areas of cover. Also, if you have kids, make sure to pick up toys they left outside.

“Pricey-looking toys scattered throughout the front yard tell a burglar that you’re willing to spend the extra buck on playthings for your kid but are too busy to pick them up, so you may be likely to leave the house unlocked or forget to arm your security system,” says Bob, a former thief interviewed by Safewise.com. Also, a build-up of mail and trash is a key giveaway that no one’s home. Ask your neighbours or a friend to manage your mail, and keep your trash inside if you’re leaving for a vacation before ­ garbage day.

Taking these precautions is important to maintain a secure home and a peace of mind.

As you read in our last news release, our Estonian House Branch will soon be closing due to the relocation of the Toronto Estonian House and its activities.

While we wait for our flagship branch in the new ­ KESKUS International Estonian Centre to be built, our members will be served from our existing locations; our Latvian Centre Branch & our Hamilton Branch, plus we will be opening a new cashless branch inside Tartu College at 310 Bloor Street West.

Estonian House Branch Closure The last day of operations at our Estonian House Branch will be Thursday, October 13th. We will continue to offer full ­banking services at this location until then.

All of our branches will be closed from Friday, October 14th through Monday, October 17th while we close our offices and relocate to our Latvian Centre Branch and Tartu College Branch.

Join us and the Estonian House community on October 1st for a celebration commemorating the long history of the Estonian House.

Tartu College Branch – Cashless Location Our Tartu College Branch will open late October after our Estonian House Branch has closed – stay tuned for our opening date!

This pop-up branch will be a cashless location, with our teams there to help you with all other banking needs; investments, loans, money orders, foreign currency orders, cheque deposits, and more.

We will also be installing an ATM at this branch location.

We expect the ATM to be installed early in the new year.

Stay tuned for more infor­ mation!

Latvian Centre & Hamilton Branches – here to serve you!

Our Latvian Centre & Hamilton branches continue to serve our members and meet all your banking needs. Visit our teams there, they will be happy to help!

Stay tuned for more information Keep up-to-date with the l­atest developments by visiting our website and reading our newsletters.

Thank you for your con­ tinued support!

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

15

ESTONIAN RELIEF COMMITTEE IN CANADA (ERC)

Call for DIRECTORS The 2022 Annual General Meeting is scheduled to be held in October 2022.

Some directors are standing for re-election. The Board is also accepting applications for new directors.

Ehatare needs directors with an uncompromised commitment to the needs of our Estonian elders. In addition, the Board needs diversity: individuals with strong familiarity with finance, fundraising, health care, law or property development.

Nomination Forms are available at: http://www.ehatare.ca/erc and at EHATARE 40 Old Kingston Rd, Scarborough, ON, M1E 3J5.

416-284-0828 The completed nomination form must be received by the ERC Nominating Committee, at the above address or emailed to eak.ehatare@gmail.com by 6 pm on Friday, September 16, 2022. …………………………………………………………………………………………

Note.

According to our bylaws the nomination should be accompanied by the endorsement of 5% of the voting members, i.e. 5 members ERC Board of Directors Ruby Sõrra and Oliver Toomes both recently won the Ontario beach volleyball championship in their respective competition categories.

Beer, not blues The older the slimster gets, the more he can be overheard humming classic summer tunes during that briefest of Canadian seasons. Thankfully brief, for the sweltering dog days sure are not fun. Must have been those that led Eddie Cochran to compose Summertime Blues, for which there ain’t no cure. But what about the Gershwins, collabo­ rating on the nonpareil feelgood number titled simply Summertime. When the living is easy, fish are jumpin’ and the cotton is high? Sure helps to keep spirits up during days that are dominated by inept politicos and more life-threat­ ening issues.

This year the slender one had an additional resource of songs, garnered at Suvihari, the marvelous Seedrioru event. Not only did wonderful Estonian maidens sing like angels there, reminding one of favourites but at the sales counter of books, memorabilia and music the lean machine purchased two CDs for but a toonie each. Summer music for sure. The first was ­ Mati Nuude’s greatest hits. The champion weightlifter during Soviet occupation (trained by another champ, of Wabariik era, Alfred Neuland) turned singer, first with the legendary band Apelsin (meaning Orange) followed by a solo career was rightfully popular. His early ­departure from our mortal coil in 2001 was marked in Toronto as well, with a wonderful ­concert at our belated Estonian House, organized by the incomparable Estonian patriot Vaado Sarapuu. A great buy, been on the player since early July.

The other? Parimad õlle­ laulud (best beer songs), essentially a fun collection of the ­obvious songs like Õllepruulija (brewer) as well as those against drinking, such as the one pleading, father, please do not drink tonight. (Sind ainult palun isa!, presented here in a tasteful rendition by Boris Lehtlaan. Indeed properly consumed, though on some summer days it is hard to stop at one brewski, a tasty cold one with great tunes makes for a memorable evening. Many such from the misbegotten youth came back with this disc, once again justifying heading off to the Brewer’s Retail. Whoops, popular demand saw a rebrand to simply the Beer Store, guess the scrawny splinter, scalawag is showing his age.

The CD in question also had some curious selections that raised eyebrows among some friends. One wondered – what was Põdra maja (The moose house) doing on the recording?

It has nothing to do with drinking, beer or otherwise. ­ Apparently, unknown to these ears, as it was recorded by an adult (Vello Orumets) that tune debuted sung by a children’s choir on the extremely popular 1968–70 Estonian TV show Entel-tentel. Meant for the school-age, beloved by their parents as an inspiration and also calming influence. A sti­ mulus to getting the young‘uns to sing. As if Estonians ever needed inspiration to let their voices billow forth.

Drinking songs can, of course, be not only rowdy, but also praising extreme consumption. Such as Joo sõber joo (drink, friend, drink). For John Barleycorn should not be encouraged. This was emphasized

ESTONIAN RELIEF COMMITTEE IN CANADA (ERC) EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS (EAK)

NOMINATION FORM DEADLINE: 6 p.m. on Friday, September 16, 2022 MOTION: THAT ____________________________________________ be nominated for the position of director on the Estonian Relief Committee Board of Directors for a 3-year term effective at the 2022 AGM to be held in October, 2022.

Moved:

___________________________________________ Signature Seconded: ___________________________________________ Signature …………………………………………………………………………………………

I accept nomination for the position of director on the Estonian Relief Committee of Canada.

I meet the ERC eligibility requirements of directors and am endorsed by the signatures of 5% of the voting members (endorsement attached) _________________________________ ________________________________ Signature of Nominee

Date

Return the Application to:

The Estonian Relief Committee in Canada, 40 Old Kingston Rd, Toronto, Ontario M1E 3J5 Email address: eak.ehatare@gmail.com

well by Jack London, ironically known for writing for the teenaged reader, in his autographical novel of that name. It dealt with his enjoyment of drinking.

As well as the struggles with a lcoholism that followed. ­ London, by the bye, was the first to write about pink ­elephants, seen while drunk.

Nevertheless many of us, more temperate than London was do enjoy a chilled pint or two along with hearty song.

Which the majority of Estonian drinking songs do happen to be.

The ones that one mottled mind remembers beyond those found on this disc.

Estonians, as the above confirms, are no slouches at ­ drinking beer. A good summer is measured by carousing cheerfully, passing the juniper communal wooden stein (perhaps not a good idea in this day and age) and starting a new song, knowing that everyone around knows the words.

The last cut on this gem is performed by the Külakutid (village dudes, or blokes, chaps,

take your pick of what to call party boys), to the tune made famous by a classic movie, The River Kwai March. Also known as Colonel Bogey, this melody has inspired quite a few versions with Estonian lyrics. ­ To the beer-drinker, how best to end the evening and the recording with Mamma, ma tahan (Momma, I neeeed to…)? Yup, pissile, or piddle. How appropriate after a few jars and in preparation for a dry(er) fall.

OTEPÄÄ SLIM

16

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

Nr. 35

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Valkudest

Toronto eestlane Joshua Baum võttis esmakordselt osa 2022 Subaru IRONMAN Mont-Tremblant triatloni-võistlustest.

Joshua Baum jõudmas finišisse.

2022 Subaru IRONMAN MontTremblant triatloni-võistlustest võttis osa Toronto eestlane Joshua Baum Rohkem kui 1000 sportlast kogunesid pühapäeval, 21. augustil Quebecis Laurentian mägedesse, et võtta osa 2022 Subaru IRONMAN MontTremblant triatloni-võistlus­ test.

See pikamaa-suurüritus sai alguse varahommikul maalilise Lac Tremblant järve peal toimunud 3,8 km (2,4 miili) ­ ujumise distantsiga, millele järgnes 180 km (112 miili) pikkune jalgrattarada, mis viis ­ ilusatesse mägedesse. Võistluse lõpuosa oli 42,2 km (26,2 miili) pikkune jooksurada, mis kulges järve äärest läbi kauni MontTremblant resorti tänavate, kus sai kaasa elada finišisse pürgivatele 18-81 aasta vanuses sportlastele, kes olid kohale ­tulnud üle kogu maailma.

Ironman võistlusest võttis osa esmakordselt ka 29-aastane Toronto eestlane Joshua Baum, keda finišisse jõudes tervitati sõnadega: ,,JOSHUA BAUM – YOU ARE AN IRONMAN. CONGRATULATIONS“. Ta saa­ vutas oma ajaga 12:09:50 meeste 25-29 a. vanusegrupis 27. koha ja üleüldiselt 298. koha, kogudes 3056 punkti.

Just valkude valiku järgi pea­ vad inimesed ennast lihasöö­ jateks, kalasööjateks, taime­ toitlasteks (süüakse lisaks taimedele ka piimatooteid ja ­ muna) või täistaimetoitlasteks ehk veganiteks.

Ma ei propageeri ühtegi valgufilosoofiat ega toitumisviisi, küll aga soovin anda ülevaate erinevatest valguallikatest ja julgustada Sind erinevaid variante proovima, et leida, milline neist Sinu kehas kõige paremini ­vastu heliseb.

On kahju, et paljud meist tunnevad, nagu peaksime ennast varustama sildiga „lihasööja“, „kalasööja“, „taimetoitlane“ või „täistaimetoitlane“. Kuidas oleks, kui sügiseti ja talviti oleksime lihasööjad, kevaditi täistaimetoitlased ja suviti taimetoitla­ sed? Kuidas tunduks suuresti taimetoidul põhinev dieet, kusjuures puhuti sööksime ka liha, linnuliha või kala, kui selline vajadus tekib?

Päevil, mil arvasin, et peaks hakkama taimetoitlaseks, andsin aeg-ajalt järele vajadusele süüa üht oma lemmikut – maksa­ pasteeti. Kuigi mul sellel ajal ei olnud veel neid teadmisi, mis praegu, kuulasin oma keha ja tundsin end pärast pasteedi söömist jälle maandatuna.

Paljudel inimestel on välja kujunenud oma toidufilosoofia ja liiga sageli on neil teiste suhtes üleolev hoiak. Sellised inimesed elavad veendumuses, et nende valik on kõige õigem ning et kõik teised teevad valesti.

Meil võivad olla kindlad e etilised põhimõtted selle ­ suhtes, kas peaksime loomi ­ ­tapma ja sööma või mitte, aga mõnikord ei soostu meie keha peas olevate mõtetega. Mõnele võib olla liha vajalik selleks, et kahe jalaga maa peal püsida, teisele aga selleks, et tunda end veenva ja tugevana. Samas teeksid paljud inimesed oma tervisele teene, kui vähendaksid söödava liha kogust või liha sisaldavaid söögikordi. Sage­ ­ dane lihasöömine on kindlasti terviserisk, sest paneb neerudele

42,2 km ujus ta ajaga 1:18:48 ja jalgrattasõidu 180 km distantsi tulemus oli tal 6:05:21.

Maratonijooksu 42,2 km dis­ tantsi läbis ta ajaga 4:32:23.

Positiivne suhtumine ja hea tuju aitasid tal sel päeval üle 12 tunni kestnud pikka, erinevate ­ spordiliikidega distantsi läbida ning sellest võistlusest osa­ võtust rõõmu tunda.

Joshua Baum alustas triatloni treeningutega 2017. aastal.

2018.a. osales ta Kanada koondise liikmena triatloni maailmavõistlustel Taanis ja 2019.a.

Hispaanias. Ironman võistlusest osavõtmisel olid tal abiks Toronto kohalikes jooksu- ja jalgrattaklubides osalemise mitme aasta kogemused ning ta

suure koormuse ja muudab vere happeliseks, mille tulemusel võib luudest ja hammastest kaduda kaltsium ning alguse saada põletikulised protsessid.

Lihtsustatult öeldes annavad valgud meile jõudu, süsivesikud energiat. Valk koosneb amino­ hapetest ja erinevate aminohapete kombinatsioonid moodustavad erinevat liiki valke. Keha toodab oma valkude varu toidust saadavatest aminohapetest.

Valk on rakkude, kudede ja elundite põhiline ehitusmaterjal.

See tugevdab ka meie im­ muunsüsteemi, kuna keha kasutab aminohappeid antike­ hade loomiseks. Valk kiirendab ainevahetust ja mõjutab vedelike tasakaalu kehas. Valk stimu­leerib glükagooni tootmist.

See hormoon võimaldab keha­ rasvu energiaks põletada – just seepärast aitavadki valgurikkad dieedid kaalu langetada. Eba­ piisav valgukogus võib tekitada magusaisu, keskendumisraskusi ja närvilisust, väsimust, kahvatust, kehvveresust ja raskematel juhtudel näljapaistetust. Ühel integratiivse toitumise instituudi loengul jutustas Annemarie Colbin loo pühen­ dunud täistaimetoitlasest mehest, kellel aeg-ajalt tekkis väga suur magusaisu. Ta lahendas selle probleemi nii, et sõi korraga pool kana ning võis siis mitu kuud rahulikult täistaimetoitla­ sena edasi elada. Ka liigne ­valgukogus võib tekitada suhk­ uisu, lisaks veel kõhukinni­sust, veepuudust, raskustunnet, kaalutõusu ja liigeste jäikust.

Valk loob kehas happelise keskkonna, mis põhjustab kaltsiumikadu luudes ja hammastes, neerude töö nõrgenemist, ebameeldivat kehalõhna ja hinge­ õhku.

Võti leidub mõõdukuses.

14. septembril algab Marika Blossfeldti korraldatud sügispuhastus, millest huvilised leiavad rohkem infot järgneva lingi vahendusel: https://marikab.com/cleanses-etc/autumn-detox/

treenis tõsiselt ettevalmistuseks enam kui 16 tundi nädalas viimased 3 kuud.

Rahvusvahelised ikoonilised IRONMAN brändi võistlused said alguse 1978.a. Hawaii’l ja toimuvad nüüd enam kui 55 ­riigis maailmas. ANYTHING IS POSSIBLE loosungi all võistlevad sellel non-stop ­,,single multi-sport race“ võistlusel kirglikult sporti armastavad inimesed erinevates va­ nusegruppides üle kogu maailma.

Selle aasta IRONMAN Mont-Tremblant 2022 võitjateks olid ameeriklaste duo Collin Chartier ajaga 8:08:40 ja nais­ test Haley Chura ajaga 9:17:2.

(EE)

Fotod © erakogust

Retsept

Suvikõrvitsatomativorm Marika Blossfeldt, foto: Jaan Heinmaa kaheksale kuni kümnele 1 sl oliiviõli 2 suurt või 3 väikest suvi­ kõrvitsat, ratasteks lõigatud 500 g feta-juustu, kuubikuteks lõigatud 3-4 tomatit, viilutatud kuivatatud tüümiani pipart 10 muna 120 ml piima soola ja pipart maitse järgi 1 Kuumuta ahi 400°F-ni.

2 Õlita 25 x 30 cm suurune ahjuvorm. Lao selle põhja kiht suvikõrvitsalõike ning raputa peale tüümiani ja pipart.

3 Puista suvikõrvitsale pool feta-juustust.

4 Lisa kiht tomativiile, raputa peale tüümiani ja pipart.

5 Lisa veel üks kiht suvi­ kõrvitsat ja ülejäänud fetajuust ning puista jälle üle tüümiani ja pipraga.

6 Klopi munad piimaga lahti. Lisa sool ja pipar.

Vala munasegu aedviljadele ja feta-juustule.

7 Kõige peale lao tomati­ viilud ning raputa peale tüümiani ja pipart.

8 Küpseta 40–60 minutit, kuni munasegu on tahene­ nud.

Serveeri rohelise salatiga.

Märkus: Kui ülemine kiht tomateid jääb munaseguga katmata, siis omandavad tomatid küpsetamise käigus päikesekuivatatud tomatite maitse.

Melchiori-filmid saavad teleseriaaliks Teist nädalat kinodes linastuva filmi ,,Apteeker Melchior: Viirastus“ üks stsenariste Olle Mirme märkis Vikerraadios, et senised arvustused on olnud mõne üksiku erandiga tegijate jaoks isegi ootamatult kiitvad; kõik Melchiori-filmid jõuavad ka välisturule kuueosalise seriaalina.

Melchiori-triloogia esimest filmi käis vaatamas enam kui 125 000 inimest, mida tegijad hindavad fantastiliseks tule­ museks. (ERR/EE)

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

55. Kotkajärve…

(Algus lk. 1)

Polli häälemängude meetodil.

Häälemängude õpetamismeetod keskendub eesti keele häälikute kõlapuhtuse saavutamisele ning nende baasil hääleimprovisatsioonide loomisele. Kaugelt kõlas see keelekohvik kui vali loomaaed. ,,Minu Kanada“ autor Ene Timmusk lähtuski teosest ja kogemuste jagamisest oma keelerühmas. Esimesest MÜst ­ saadik seda laeva tüürinud ­ professor Olev Träss oli täna­ ­ vugi 90-aastaselt endiselt reipalt kohal ja juhendas kõne pida­ mise keelekohvikut.

Allakirjutanu pakkus loovkirjutamise võimalust. ,,Kas poliitikast huvitatud hakkavad haikusid kirjutama?“ Antud küsimusega üritati provotseerida, et igaüht kirjutama saada pole suguni nii lihtne. Kuid MÜ ­ puhul ei ole mõtet eelarvamusi kivisse raiuda; loodus ärgitab loovust igaühes ja eesolevaid pöördeid (nii tantsulava laudadel kui kujund-ujumises) ei prognoosi mitte keegi. öine metsahüüd mitmed keeled suus ootab libahunditund (Kirja pandud valimissüstee­ mide võrdlusi käsitlevas õppe- ja arutlusringis paralleeltegevu­ sena.)

Avaloengupidaja Jaan Sudak kutsus keelekohviku gruppi imetlema ja õppima vanasõnu ja kõnekäändusid ja igati värvi­ kaid väljendeid. Üle käändude ja kändude kulges nende rõõ­ mus tee, naerulsuiselt suise lõpuni. kui vihma kallab (NAGU OAVARREST) ei kuule hiirtejooksu ikka ei maga

Kontaveit ei lõpetanud Williamsi karjääri Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 2.) ei lõpetanud endise maailma esinumbri 23-kordse slämmivõitja Serena Williamsi karjääri, sest jäi kolmapäeval USA lahtiste tennisemeist­ rivõistluste teises ringis amee­ riklannale alla.

Karjääri lõpetav Williams võitis ligi kaks ja pool tundi kestnud kohtumise 7:6 (4), 2:6, 6:2.

Esimest korda Williamsiga mänginud Kontaveit pidi avasetis esimesena murdepallid päästma ja seejärel oli tal endal murdepall, aga Williams suutis selle päästa. Seisul 3:3 päästis Kontaveit uuesti kolm murdepalli, aga järgmises servigeimis sai Williams enda tahtmise ja murdis eestlanna servi. Konta­ veit sai aga murde kohe tagasi ja lõpuks läks sett kiiresse lõpp­ mängu, kus Williams jäi peale 7:4, võites seti 7:6 (4).

Teises setis võitis Kontaveit kohe nulliga Williamsi pallingugeimi ja murdis siis uuesti, minnes 3:0 juhtima. Seejärel kaotas Kontaveit enda servigeimi, aga murdis järgmises geimis taas ja läks 4:1 ette ning

Väiksena suurte seas Toronto Ülikooli eesti õppetooli juhataja ja ajaloo professor Andres Kasekamp polnud ammu MÜs käinud, kuid jalg, vaim ja samblikke uuriv käsi kohanesid taas lapsepõlve skaudi- ja MÜradadel kiirelt. Tema esmaspäevane loeng ,,VenemaaUkraina sõja mõju Eestile“ haakus võrratult järgmisel päeval toimunud politoloogi ja õppejõu Veiko Spolitise vaba­ õhu ,,mäejutlusega“, mis kandis pealkirja ,,Balti riigid EuroAtlandi julgeoleku kogukonna Idarindel“. Need kaks meest moodustasid suurepärase tandemi ning nende arvumused ja analüüsid hetke ja tuleviku olukordade võimalikkusest Uk­ ­ rainas olid väga nõutud ja ­hinnatud. Ukraina paneeli liitus ka Toomas Marley, kes rääkis oma kogemustest ukraina pere võõrustamisel läinud kuude jooksul Torontos.

Teise mätta pealt värskust pakub siinkohal oma loovkirjutuskokkuvõttega Helena Otsa Delaware’ist, kes oli viimati MÜs 30 aastat tagasi: ,,Metsaülikooli selle aasta teemat ,,Mets meis“ arendati hiiel käimise, matka ja kanuu­ retke kaudu. Loengutel käsit­ lesid looduslembelist disaini (biofiilne disain) Viive TorkHiis ja Maimu Mölder.

(Biofiilses disainis kasutatakse looduse elemente, et pakkuda rõõmu ja hingetõmbehetki inimeste loodud ruumides. On leitud, et biofiilne disain toetab kognitiivset funktsiooni, füü­ silist tervist ja psühholoogilist heaolu.) Teine huvitav loeng oli Kristiina Marki poolt (Eesti Maaülikool), kes tutvustas MÜlastele samblaid (mosses) ja samblikke (lichens). Sammal on vist igale inimesele tuntud taim,

võitis seti lõpuks 6:2.

Teist setti domineerinud Kontaveit samasugust mängu otsustavas geimis näidata ei suutnud. Eestlanna kaotas enda esimese servigeimi ja jäi 0:2 taha. Kontaveit sai küll murde kohe tagasi, aga kaotas siis uuesti enda pallingugeimi. 2:5 taga olles ei võitnud ta enda servil punktigi ja Williams vormistas võidu esimesel matš­ pallil.

Williams servis mängu jooksul 11 ässa ja tegi kuus topelt­ viga, Kontaveit sai kirja viis ässa ja sama palju topeltvigu.

Eestlanna esimese servi õnnestumisprotsent oli 59 ja ta

Anett Kontaveit hiljutisel Toronto turniiril.

Foto Peeter Põldre

17

aga samblikud pole üldsegi mitte taimed, vaid on tekkinud vetikate (algae) ja seente sümbiootilises koostöös. Samblikke leidub peaaegu igas maailmajaos, kas tundras, kõrbes või Kotkajärve pinnal. Mõned samb­ likud on imeväikesed ja vajavad luubi või mikroskoobi ­kasutust, et neid kivi pealt üles leida. Teised on inimese kõrva või kapsalehe suurused ja lihtsasti näha kasvamas Kotkajärve sauna juures kalju peal.“ Pillimehi oli meil metsas kokku neli. Olidki kõik see kord mehed: Mark Julson esines klaverikontserdiga, mis kohati eesti regilauludest inspireeritud. Üks teos oli loodud ja pühen­ datud ka kadunud hiievanale Margus Taele. Eestis laineid loova noore muusiku Kristjan Kannukese soolokontsert pea­ majas võttis saalitäie pahviks.

Seda etteastet pidanuks kogema iga noor, kes nädal varem laagris viibis. Kesknädala peo ohjad võttis seejärel kätte (lõõtsa sisse moneerituna) Henrik Hinrikus (Viljandi – Chicago – Kotkajärve – Chicago – Viljandi!) ja MÜ ammune kindel esimene viiul Olavi Kelle.

Pallimehed olid ka mehed: Taimo Ilves pidas huvitava loen­ gu eestlaste ajaloolisest võidukäigust võrkpallis uues maailmas ning teda abistas ja toetas Allan Luiker. Käe said valgeks leivategemisel ja puna­ seks verivorstitegemisel Müla­ sed, kes järgisid Ene Timmuski rukkileiva küpsetamise õpetust ja MÜ peakoka Ülle Veltmanni vorsti-ringi (rõngast?). Soorollid metsas siiski nii etteaimatavad ei ole. Osalejate arvamused ja nädala (k.a. lõpupeo) kirjeldused JÄTKUVAD.

RIINA KINDLAM

võitis esimeselt servilt 70 prot­ senti punktidest, Williamsi vastavad näitajad olid 64 ja 73. Äralöökidest teenis Williams 38 ja Kontaveit 32 punkti, lihtvigu kogunes ameeriklannal 40 ja eestlannal 27. Mängitud punktidest võitis Williams 101 ja Kontaveit 100.

Williams realiseeris 12 murdevõimalusest viis, Kontaveit suutis 11 murdepallist ära kasutada samuti viis. (ERR)

Eestis avati esimene Montessori kool Teadmistepäeval, 1. septemb­ ril avas Eestis esimest päeva oma uksed Rocca al Mare kooli Montessori kool, mis tegutseb Haaberstis spordi­ klubi Arigato majas.

Montessori kooli eristab tava­ koolist peamiselt see, et seal toimub õppetöö lapse enda motivatsiooni alusel. Koolipäev algab kolmetunnise töötsükliga, mille jooksul keskenduvad kõik lapsed just sellele, mis neid parasjagu huvitab. Montessori kooli saavad astuda lapsed, kes on käinud Montessori lasteaias või kelle kodus on neid metoodikaid praktiseeritud. (D/EE)

Metsaülikoolis osalenud noor andekas mitmekülgne muusik Kristjan Kannukene tõi oma talendi ka Torontosse. Metsaülikooli ja Estonian Music Week’i koostöös esines Kristjan kolmapäeval, 31. augustil Tranzac klubis, kus enne teda astusid üles Joe+Naomi+Nibesh ning Christine Duncan ja Patrick O’Reilly.

Kristjan Kannukene esitas oma lugusid, lisades imelisele häälele virtuoosliku vioola- ja kitarrimängu.

Foto: Peeter Põldre

Koroonaviirus levib laialt, kuid haiglakoormus on väiksem Tartu Ülikooli juhitava sei­ reuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviirusega on Eestis nakatunud ja nak­ kusohtlik pea iga 30. täis­ ealine elanik, milline näitaja on võrreldav märtsi lõpu tulemusega. Kuna aga haiguse kulg on enamasti leebete näh­ tudega, pole teadlaste sõnul muretsemiseks põhjust.

17.–29. augustini toimunud seireetapi vältel andis koroona­ viiruse proovi 2570 täiskasvanut üle Eesti. Neist 5,5% olid koroonaviirusega nakatunud, kuid nakkusohtu kujutas endast 3,3% ehk keskmiselt iga 31. täisea­ line. Nakkuse levimus on sarnaselt eelmistes uuringuetappides leituga kõige väiksem nende seas, kes on lisaks haiguse läbipõdemisele ka vaktsineeritud.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on nakatumisnäitajad küll võrreldavad märtsi lõpu omadega, kuid haiglakoormus kolm korda väiksem.

Seekordses etapis tehtud k­oroonaviiruse antikehade levimuse uuringus osales 2431 täisealist, kellest 88%-l olid ­ anti­ kehad olemas. Kui vaktsi­ neeritutest on peaaegu kõigil antikehad, siis läbipõdenute seas on neid 70% ja nendest, kes pole vaktsineeritud ega oma teada ka haigust põdenud, on viirusevastaste kaitsekehadega 37%. Vanemate kui 65-aastaste seas küündib antikehade levimus siiski 95% ligi.

Seire käigus toimunud käitumisuuringust selgus, et nakkuse levikut pidurdavatele ettevaatusabinõudele pööratakse üha vähem tähelepanu. Kalda tõdes, et praegu leviv viirusetüvi põhjustab küll pigem kergeid haigustunnuseid, kuid riskirühma­ del oleks siiski mõistlik end võimaliku raske haigestumise eest tõhustusdoosiga kaitsta.

Uuringu tegevjuhi, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul on kord kuus toimuv seire praegu ainuke võimalus saada ­ tervikpilt koroonaviiruse levimusest täisealises elanikkonnas ja hinnata edasist arengut.

NOORTE NURK

(Lüh. TÜ)

Pumpkin & Stretch #13

18

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

LAHKUS MEIE KALLIS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Ilme Sepp

Nr. 35

Mälestame leinas kallist tädi

Ilme Sepp’a

née KUHLBERG sündinud 8. juunil 1925 Tartus surnud 25. augustil 2022 Torontos Mälestavad sügavas leinas Nüüd jäävad usk, lootus, armastus, aga suurim neist on armastus 1 Kor 13:13

INGRID ja JAAK KRISTINA KIRA ALEXANDRA, SHAWN ja ANDEL SUGULASED Eestis

VIVIAN ja PHILIP KATRINA ja KYLE MICHAEL ja DANIELLE KRISTIANA ja TANVEER

ARMAST EMA, VANAEMA, VANA-VANAEMA JA ÕDE

MICHELE ja ALLAN perega MAI ja BRIAN perega ANNE MARIE ja MICHAEL perega CINDY ja MARK perega

Mälestame kurbuses väga armsat kauaaegset sõpra

Ilme Sepp’a Südamlik kaastunne INGRIDILE ja VIVIANILE LAINE VESK HEDY ja KAREN

Linda Rukholm’i neiuna SANDSTRÖM sündinud 14. septembril 1923 Pärispeal, Harjumaal surnud 26. augustil 2022 Torontos leinavad poeg TOIVO abikaasaga SUDBURYS tütar REET Torontos vend HELMUT lastega Nova Scotias LASTELAPSED ja LASTE-LASTELAPSED Torontos, Peterboroughs, Calgarys, Colorados, Montanas ja Floridas

S P ORT

Eesti ultratriatlonist püstitas uue maailmarekordi Rait Ratasepp lõpetas püha­ päeval Šveitsis toimunud viie­ kordse ultratriatloni MM-i etapi ajaga 49:32.49, purusta­ des seni kehtinud maailmare­ kordi enam kui 40 minutiga.

Viiekordse ultratriatloni MM-etapp toimus Šveitsis samas kohas, kus 2018. a püstitas sakslane Thorsten Eckert seni kehtinud maailmarekordi, kui finišeeris ajaga 50:14.44.

Ratasepp startis võistlusel eesmärgiga läbida viis päeva järjest iga päev üks täispikk triatlon alla kümne tunni.

Esimesel päeval oli ta lõpuaeg 9:53.53, teisel päeval 9:56.10, kolmandal 9:51.55, neljandal 9:53.05 ja viiendal 9:57.48.

Novembris plaanib Ratasepp joosta läbi kõik kaheksa Kanaari saart, joostes rannikult rannikule ning ületades samas ka saare kõrgeima tipu.

Katsumuse kogukilometraaž tuleb kokku ligi 700 ja tõusu­ meetreid ca 30 000. (ERR/EE)

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Mälestame armast

Ilme Sepp’a Südamlik kaastunne INGRIDILE ja VIVIANILE peredega KAI EICHENBAUM LEA KAUKÜLA-SMITH MARTA KIVIK ANA ja JAAN MERI KARIN ja HARRY RANNALA

Linda Rukholm’i ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Lahkus armas kauaaegne perekonnasõber

Ilme Sepp Meie südamlik kaastunne tütardele INGRIDILE ja VIVIANILE peredega

Lahkus meie hea kauaaegne perekonnasõber

Ilme Sepp Mälestame kurbuses ja avaldame sügavat kaastunnet INGRIDILE ja VIVIANILE peredega

KATRIN perega TIINA abikaasaga

ALLIKI ARRO ERIK ARRO perekonnaga Avaldame sügavat kaastunnet perele

Lahkus meie armas sõber ja hea inimene

Ilme Sepp

Ilme Sepp’a lahkumise puhul MART ja MAIKI KAILI ja KAARIN peredega

Mälestavad kurbuses ELLEN ja LAAS LEIVAT Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Reformierakond jätkuvalt eelistatuim MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatud uuringust selgub, et Reformierakonda toetab 33,5%, EKRE-t 21,8% ja

Keskerakonda 16,3% vali­ misõiguslikest kodanikest.

Järgnevad Eesti 200 (9,1%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,3 %) ning Isamaa (8 %).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 49,8% ja opositsioonierakondi 38,1% vastajatest. Esi­ mest korda pärast Kaja Kallase

teise valitsuse ametisse astumist jääb koalitsioonierakondade summaarne toetus allapoole 50 protsendi piiri.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 25. juulist 22. augustini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku. (ERR/EE)

Ilme Sepp’a ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

KIRIKUD

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

4. septembril toimub VIDEOPALVUS, mida saab jälgida kas koguduse FB-grupis või YouTube’i vahendusel.

Pühapäeval, 4. septembril kell 15.00 Jumalateenistus Eha­tares.

Pühapäeval, 11. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 18. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soo­me Kodus.

Pühapäeval, 25. septembril kell 11.30 KODUMAALT LAH­ KU­M ISE MÄLESTUSPÄEVA JU­MALATEENISTUS AR­­MU­ LAUAGA. Kolmapäeval, 28. septembril kell 15.00 PIIBLITUND Eha­ tares.

Eelteated: Lõikustänupüha jumalateenistus 9. oktoobril kell 11.30.

Usupuhastuspüha jumalateenistus 30. oktoobril kell 11.30.

Surnutemälestuspüha jumalateenistus 20. novembril kell 11.30.

I Advendipühapäeva jumalateenistus 27. novembril kell 11.30.

Jõuluõhtu jumalateenistus 24. detsembril kell 14.00. Ülemaailmne eestikeelse Piibli lugemine „Piibel kaanest kaaneni“ toimub Eesti Piibliseltsi ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmes­kirikute algatusel ja osalusel 29. septembrist 2. oktoobrini 2022 ülemaailmselt.

Osaleda soovijad saavad lähemat infot koguduse õpetajalt.

Leerikursusele on oodatud kõik noored alates 15. eluaas­ tast. Registreerumine koguduse kantseleis algab 1. novembrist.

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 Pühapäeval, 4. septembril EES­ TI­KEELSET JUMALATEENIS­ TUST Agricola kirikus EI TOIMU. Pühapäeval, 4. septembril kell 4 pl eestikeelne PALVUS Soome kodus.

Pühapäeval, 11. septembril kell 10.30 h JUMALATEENISTUS Ehatares.

Pühapäeval, 11. septembril kell 2 pl SURNUAIAPÜHA York kal­ mistul.

Pühapäeval, 18. septembril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 25. septembril kell 1.30 pl KODUMAALT LAHKU­ MISE MÄLESTUSPÄEV.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ 7. augustist kuni 4. septemb­ rini viibib pastor Lige korralisel puhkusel. Jumalateenistusi pas­ tori puhkuse ajal ei toimu. 11. septembril toimub järgmine vir­ tual-jumalateenistus.

Pühapäeval, 11. septembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutluse seeria ,,Mäejutlus“: ,,Kes on õnnis?“ Muusika TEBK Ansambel.

Pühapäeval, 18. septembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­LA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,Mäejutlus: Kui sool on tuim”. Muusika Timo Lige.

Pühapäeval, 25. septembril

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost MART SALUMÄE

Septembri esimese pühapäeva teemaks on „Jeesus – meie aitaja“ Vana testamendi laulik kunin­ gas Taavet on ammustel aegadel laulnud: Õnnis on see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Issanda peale, oma Jumala peale. Ps 146:5 Kelle peale loodame meie tänases päevas? Kes on meie abimees kõige ärevuse ja krii­ side keskel, mis tänast maailma vaevavad? Mõned on valinud iseend oma lohutajaks ning ­ asunud reaalsust tulihingeliselt eitama ja oma soovmõtlemisi teistelegi kuulutama. Teised on pööranud pilgud poliitikute poole ning nõuavad neilt lahendusi. Kolmandad usuvad inimmõistuse piiramatusesse ja oota-

Venemaa paigaldab Jaanilinna Narva punatanki koopia Venemaa paigaldab 11. sep­ tembriks Jaanilinna Narva punatanki täpse koopia. Tank hakkab paiknema Eesti piiri lähedal. ,,Jah, on plaanis paigaldada tank T-34. See on täpne koopia tankist, mille Eesti võimud Narvas lammutasid. Ehk siis üks ühele. Sama värvi. Monu­ ment paigaldatakse 11. sep­ temb­ril. Siis tuleb pidulik ava­ mine,“ ütles ERR-ile Jaanilinna piirkonna juht Viktor Karpenko.

Karpenko sõnul tuleb tank Eesti piiri juurde. ,,Selle pjedes­ taal on kahe meetri kõrgune.

Kahjuks ei andnud Eesti meile ei pronkssõdurit ega tanki, seetõttu otsustasime koopia ­paigaldada,“ väitis Karpenko.

Päris Narva punatank on praegu Viimsis asuvas Eesti ­sõjamuuseumis. (ERR/EE)

vad teaduselt rohtu, mis kogu viletsuse õnneks muudab.

Väike, kuid seda ustavam osa usub, loodab ja armastab ning palvetab Issanda poole.

See on pühade jääk. Alles jäänud õigete hulk, kellest Piiblis nii mõnelgi korral ­jutustatakse. Inimesed, kelle ustavate palvete ja rahu rajava elulaadi kaudu Jumal on inimkonnale korduvalt armuline olnud. Seega tänane päev ei erine muistsest maailmast kuigi palju.

Inimese usk on nõder ja meel heitlik aegade algusest alates.

Iga ajastu suureks õnnistuseks on, kui iseenesetarkuse keskel või koguni asemel osatakse märgata, mis nõu Looja tarkus meile annab. Seega ka praegu­ sel ajal on iga palveks alan­ dunud süda ja ristatud kätepaar maailma pääsemiseks eriliselt suure väärtusega.

Pühapäeva evangeelium ju­ tustab loo, kuidas Jeesus tervendas kurdi ja kidakeelse: Üles taevasse vaadates õhkas Jeesus ja ütles kurdile ja kidakeelsele: „Effata!?, see on Avane!?“ ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult. Mk 7:34-35 Jeesuse imetegude kirjeldu­ sed lõpevad moel või teisel nii, et tervenenu või tervenemist pealt näinud inimesed hakkavad ülistama Jumalat. Jumala tegu, tema puudutus inimese hinges loob vabanemise tänuliku rõõmu.

Tänase päeva murede keskel vajame vabanemist ja lunastust.

Näiliselt oleme me vabad ja sõltumatud ju küll. Aga kui ­ osatakse oma arvamusvabadust ­ kasutada üksnes kurtmiseks, tagarääkimiseks ja oma soov­ mõtlemiste korrutamiseks, ol-

lakse end ise patu meelevalda aheldatud. Kui kasutatakse avalikku sõna nii, et see haavab ja halvustab inimesi ning lõhestab kogukondi, siis teenitakse kõike muud kui Jumalat. Ja ega taoliselt käitudes polegi silmi nägemaks ega südant mõistmaks Jumala armu imelisust ega tema tegude vägevust.

Palugem siis Jumalat, et tema imeline puudutus võiks vabastada iseka rahulolematuse patu ahelaist ka need, kes neid ahelaid ise endale valmistavad ja lunastada hukatusest ka need, kes veel ise oma tõelist häda näha ei suudagi.

Issand Jumal, Sina üksi võid tervendada ihu ja hinge.

Ava meie kõrvad, et me kuuleksime Sinu püha sõna, ja puuduta meie huuli, et me võiksime ühineda Sinu lunas­ tatute kiituslauluga. Kuule meid Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast iga­ vesti. Aamen.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

kell 11.00 JUMALATEENISTUS KIRIKUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,Mäejutlus: Kui suhted on sassis.”. Muusika Elli ja Alexandra.

Lapse õnnistamine.

EELTEADE. 2. oktoobril pärast jumalateenistust toimub koguduse ja sõprade TÄNU­ PÜHA ÜHISLÕUNA. Osavõtu­ soovist palume teatada Monika Piil-Smith’ile, tel. 647-270-1953, hiljemalt 25. septembriks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022

Nr. 35

Tellige EESTI ELU! TORONTO EESTI SELTSI TÄIENDUSKOOL kutsub kõiki õppima!

Klassid algavad teisipäeval, 20. septembril 2022 a. Läti Majas kell 7 õ Registreeri: www.eestikool.ca • Küsimused: info@eestikool.ca Pakume kahte erinevat võimalust: A. Iga nädal distantsõppe vormis internetis teisipäeva õhtuti kell 7:00 – 8:30 ET. B. Ainult iga neljas nädal kohal Läti Majas ja ülejäänud nädalad distantsõppe vormis internetis teisipäeva õhtuti 7:00 – 8:30 ET. TORONTO EESTI SELTSI TÄIENDUSKOOLI LASTEAIA VIRTUAAL PROGRAMM Sügiskava algab esmaspäeval, 26. septembril ja lõpeb 5. detsembril 2022.

Täienduskooli lasteaiaprogramm on lastele, kes on sündinud 2016.a. – 2019.a.

THE TORONTO ESTONIAN SUPPLEMENTARY SCHOOL invites you to join us!

Classes begin on Tuesday, September 20, 2022, at the Latvian House @7 pm We are offering two options: A. Weekly online classes on Tuesday evenings B. Every fourth week in-person Tuesday evenings at the Latvian House, with online classes in-between THE TORONTO ESTONIAN SUPPLEMENTARY SCHOOL VIRTUAL KINDERGARTEN Weekly online classes on Mondays from 6:00 to 6:40 pm Fall Program begins on Monday, September 26th and ends Monday, December 5th, 2022.

• The kindergarten program is for children born between 2016 and 2019.

ADULT CLASSES BEGINNER

This is a basic class and is intended for non-native speakers.

Classes run from 7.00pm to 8.30pm ET on Tuesday nights.

6-week program, start date: September 20, 2022 ADVANCED

This is an advanced class for students designed to improve your grammar and increase vocabulary. Weekly classes, start date: September 20, 2022, 7:00 – 8:30PM ET CONVERSATIONAL CLASSES Discussion topics will be assigned prior to the class. Bi-weekly classes, start date: TBA

Eesti Kunstnike Koondis Torontos

67. AASTANÄITUS 12.–23. oktoobrini 2022 Torontos,

Papermill galeriis, Todmorden Millsis, 67 Pottery Rd.

Pidulik avamine: neljapäeval, 13. oktoobril kl 6–9 Kõneleb arhitekt ENERI TAUL, BA, OAA

Näitus galeriis on avatud kolmapäevast pühapäevani kl 11 h – 4 pl.

Virtuaalnäitus: https://www.estonianartiststoronto.com/

Tutvu • Loe • Kommenteeri

• Teisip., 6. sept kl 7 õ METSAÜLIKOOLI LINNA­ LOENG. VEIKO SPOLITIS: Russian War in Ukraine the Baltic States in Transformative Northern Europe & European Union. Inglise keeles, Tartu College’is, VEMU & MÜ kor­ raldusel.

• Reede, 9. – pühap., 11. sept.

TANTSULAAGER ,,NOU POIS ÄLÄUD“ Jõekäärul Eesti Kunstide Keskuse korraldusel.

• Pühap., 11. sept. kl 1-3.30 pl MEMORIAL DAY LUNCHEON Läti Majas, 4 Credit Union Dr, vajalik eelregistreerida 7. sep­ tembriks.

• Esmaspäeviti kl 7-9 õ TEAS Ööbik harjutused Tartu College’is, esimene harjutus 12. septembril.

• Teisip., 20. sept. kl 7 õ.

T.E.S. Täienduskooli 2022/23 õ-a AVAÕHTU Läti keskuses, 4 Credit Union Dr. Tunnid virtu­ aalselt ja iga 4. kord kontaktõpe Läti keskuses.

• T.E.S. Täienduskooli Las­ teaia virtuaalprogramm (lastele snd 2016-2019) algab esmaspäeval, 26. septembril ja lõpeb 5. detsembril.

• Kolmap., 21. sept. TC50+2 – Lexsoul Dance Machine (Eestist) – POP-UP KONTSER­ DID Toronto südalinnas, tasuta.

• Neljap., 22. sept. TC50+2.

Lexsoul Dance Machine (funk­ bänd Eestist) KONTSERT Cotton Factory’s Hamiltonis.

• Reedel, 23. sept. TC50+2 – PIDU Axis Club (722 College St), esinevad Lexsoul Dance Machine & The Shuffle Demons, külaline Vaiko Eplik; piletid - estonianmusicweek.ca • Laup., 24. sept. kl 3 pl DR V. SOOTSI MÄLESTUSLOENG – tekstiilikunstnik Anu Raud, Tartu College’is. NÄITUSE ,,Meie Tartu“ AVAMINE. • Pühap., 25. sept. kl 3 pl TC50+2 DOKFILMI TC aja­ loost ESILINASTUS Tartu College’is.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON. • Laup. 1. okt. Kl 6 õ LÄÄST BLÄÄST Eesti Majas Eesti Kunstide Keskuse korraldusel.

• Kolmap., 12. okt. - pühap., 23. okt EKKT 67. AASTA­ NÄITUS Todmorden Millsis (avat. K- P kl 11-16).

Teade John Vazalinskas

Muusika: The Topaz Duo – Kaili Maimets (flööt), Angela Schwarzkopf (harf)

Sündmuste kalender

www.eestielu.ca

Tartu College’i Laenuraamatukogu avab uksed uueks hooajaks Tartu College’i Laenuraa­ matu­ kogu (Estonian Studies Centre Library) avab uksed uueks hooajaks esimest korda teisi­ päeval, 13. septembril.

Raamatukogu on avatud teisipäeviti kl 12-15 ja neljapäeviti kl 11-13.

Tere tulemast!

Oodatav eluiga vähenenud Statistikaameti andmetel vähenesid Eestis möödunud aastal nii oodatav eluiga kui ka tervena elada jäänud aas­ tad. Selle trendi jätkudes võib tekkida olukord, kus pensio­ nile mineku iga mitte enam ei tõuse, vaid langeb. ,,2021. aastal oli oodatav Eestis 77,2 aastat, meeste puhul siis 73,8 ja naiste puhul 81,4.

Kui me vaatame andmeid, siis on oodatav eluiga langenud nii

meeste kui naiste seas ja langenud kaheksa aasta tagusele tasemele,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Eneli Voolens.

Nii järsku eluea langust pole viimase 30 aasta jooksul olnud ning Voolensi sõnul on see seotud koroonapandeemiaga. Kas Eesti inimeste oodatav eluiga jätkab langemist, on tema sõnul vara veel öelda, sest pandeemia edasine kulg pole selge.

2018. aastal otsustati, et alates 2027. aastast on Eesti pensioniiga seotud oodatava elueaga. (ERR/EE)

Tänu Suur tänu Metsaülikoolile, tänu kellele sai tänane Eesti Elu number EE # 35 (2.09.2022) ja Eesti Õppetöö Keskusele/VEMUle, tänu kellele sai Eesti Elu # 33 (19.08.2022) ilmuda värvitrükis.