Eesti Elu / Estonian Life No. 36 | September 9, 2022

This newspaper was mailed on Friday, September 9, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 36, 2022

Reedel, 9. septembril — Friday, September 9

www.eestielu.ca

Eesti peaminister pälvis maineka Hayeki fondi auhinna Pühapäeval, 4. septembril anti demokraatlike väärtuste kaits­ mise eest Eesti peaminister Kaja Kallasele, Läti peaminis­ ter Krišjānis Kariņšile ja Leedu peaminister Ingrida Šimonytėle Berliinis toimunud pidulikul tseremoonial üle rahvusvaheline Friedrich Au­­ gust von Hayeki fondi auhind.

Auhinna andis Balti riikide peaministritele üle Saksamaa Liitvabariigi endine president ja Hayeki fondi esimees Horst Köhler.

Kaja Kallas ütles oma tänu­ kõnes, et Eesti edusammud viimase kolme aastakümne jooksul on tingitud väga palju­ dest teguritest. „Kõige olulisem on olnud meie inimeste soov ja sihikindlus otsida paremat elu ja ehitada üles parem ühiskond.

Lisaks on Eesti valitsused läbi mitmete valimistsüklite järginud järjekindlalt põhimõtteid, mida rõhutas ka Friedrich Hayek.

Nendeks on olnud läbimõeldud maksu-, eelarve- ja finantspolii­ tika. Samuti avatud turumajan­ dus, mis edendab tugevat konkurentsi ja vabakaubandust ning pühendumus õigusriigi põhimõtetele ja korruptsiooni­

Foto: Thomas Trutschel, Stenbocki Maja

vastasusele.“ Peaminister tõi välja ka selle, et Euroopa demokraatlike väär­ tuste kaitsmine on täna sama aktuaalne kui Eesti taas ülesehi­ tamise ajal.

Kallas lisas: „Siinkohal soo­ vin taas rõhutada, et kuigi Nõukogude Liit lagunes, ei ka­ dunud kuskile tema imperialist­ lik ideoloogia. Ukraina pole ühekordse valearvestuse ohver.

Oleme tunnistajaks Kremli pikalt kavandatud tegevusele, ­ mille eesmärk on naaberriikide üle toore jõuga kontrolli

Eestlanna Kristin Tattar krooniti kettagolfi maailmameistriks Eesti kettagolfimängija Kris­tin Tattar tuli Ameerika Ühend­ riikides Emporias esmakord­

selt maailmameistriks, lõpp­ tulemuseks -38 alla par’i.

Tiitlivõistlusel osales 75

saavutamine olenemata hinnast, mida see endaga kaasa toob.“ Lõpetuseks rõhutas pea­ minister, et neil, kes jagavad Venemaaga ühist piiri, on erinev kogemus ja arusaam, kui neil, kellel on palju paremad naabrid. „Eesti ehitas üles demokraatliku riigi jälgides muuhulgas ka Hayeki põhimõtteid ning kuu­ lates oma rahvusvaheliste sõprade ja nõuandjate õpetusi.

Ehk on nüüd käes aeg, mil kuu­ latakse ka meid,“ sõnas Kallas.

(Järgneb lk. 3)

naist, viie päeva jooksul mängiti viis 18-korvilist ringi.

30-aastane pärnakas sai esi­ mesel nelja ringil tulemused 58, 66, 64 ja 58 ning finaalis, kus osalesid 31 paremat, oli tema skoor kõigist konkurentidest parem ehk 59. Tattari ühe ringi keskmine oli MM-i kõigi ­aegade parim.

Eestlanna tegi kokku 305 viset ja edestas lõpuks kaheksa viskega soomlannat Henna Blomroosi ja 13 viskega ameeriklannat Holyn Handleyt.

Tattar saavutas eelmise aasta MM-il viienda koha ja 2019. a oli ta kuues. Euroopa meistri­ võistlustel tuli ta eelmisel aastal hõbedale ja 2018. a pronksile. ,,See tunne on imeline. See ei tundu nagu päris. Kas keegi ärataks mind sellest unenäost?“ kommenteeris Tattar pärast võistlust. ,,Ma tunnen, et ketta­ golf on minu teema. See jõudis minu ellu igas mõttes täiuslikul momendil. Ma tunnen, et ajan õiget asja.“ (ERR/PPM/EE)

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kuninganna Elizabeth II 1926–2022 Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, kes ühtlasi oli ka Kanada riigipea, suri nelja­ päeval, 8. septembril Šotimaal Balmorali palees.

Ta oli kõige kauem valitse­ nud briti monarh, jõudes tähis­ tada 70 aastat troonilpüsimist.

Kuninganna lahkumisest tea­ tas Buckinghami palee oma teates, öeldes: ,,Kuninganna suri täna pärastlõunal rahulikult Balmoralis. Kuningas ja tema abikaasa jäävad Balmorali ja naasevad homme Londonisse.“ Esimesena vahendas uudist BBC. Elizabeth II sündis 21. april­ lil 1926. aastal. Ta sai kuning­ annaks 6. veebruaril 1952 pä­ rast oma isa, kuningas George VI surma. Ametlik kroonimine toimus 2. juunil 1953 West­ minster Abbeys.

9. mail sel aastal täitus Elizabeth II ametisse astumisest

Vene ja Hiina spioonide tabamine ja süüdimõistmine: Eesti kogemus Toomas Eichenbaum Pealkirjas nimetatu oli 1. sep­ tembril Toronto Ülikooli Munk School of Global Affairs and Public Policy’s peetud loengu teema. Seda esitas lektor dr. Ivo Juurvee, kes on Tallinnas asuvas Rahvusvahelise Kaitseuurin­ gute Keskuses (International Centre for Defence and Security) teadur.

Loengu korraldaja ja ­moderaator oli Toronto Ülikooli Eesti õppetooli juhataja profes­ sor Andres Kasekamp, kes tutvustas esinejat ning andis ­ ülevaate Juurvee akadeemilistest õpingutest ja uurimisrollidest.

Alates Nõukogude Liidu lagu­ nemisest 1991. aastal on jätkuvalt suureks murekohaks vaenulike režiimide ohud ja sekkumine lääne demokraatlike riikide julgeolekusse nende ­spionaaživõrgustike kaudu.

Juurvee loengus anti üle­ vaade spionaaži ulatusest Eestis viimase 30 aasta jooksul, spioo­ nide profiilist ja Eesti vastuluure aparaadist. Samuti käsitleti, mida on vaja spioonide jälitamiseks, paljastamiseks ja süüdimõist­ miseks. Võrdluseks esitati ka teavet spioonide jälitamise ja süüdimõistmise ulatuse kohta teistes lääneriikides.

Foto: vikipeedia

70 aastat ja 92 päeva ning ta möödus seni teisel kohal olnud Liechtensteini vürstist Johann II. Kõige kauem on monarhina ametis o­lnud Prantsuse kunin­ gas Louis XIV, kes valitses riiki 72 aastat ja 110 päeva.

Kuninganna 70. valitsusaasta (Järgneb lk. 14)

Alates 2009. aastast on Eestis tabatud ja süüdimõistetud üle 20 spiooni. Juurvee sõnul asetab see Eesti spioonide püüdmise ja süüdimõistmise poolest NATO riikide etteotsa.

Sellel pingereal on mitu võima­ likku põhjust: Balti riikide geo­ poliitiline olukord Venemaa suhtes, vene keelekasutuse levi­ mus Eestis ja suhteline tähtsus välisagentide jälitamisel Eestis võrreldes teiste lääneriikidega.

Mõnedes teistes lääneriikides võetakse spioonide tuvastamisel ette leebemad sammud, näiteks nende isikute riigist väljasaat­ mine. Enamikul Eestis süüdi­ mõistetud spioonidest on side­ med Venemaa kolme peamise luureagentuuriga (FSB ehk sise­ julgeolekuagentuur, GRU ehk sõjaväeluure ja SVR ehk välisluureagentuur). Samuti on ­ olnud paar spiooni, keda süüdis­ tatakse sidemetes Hiina (Järgneb lk. 4)

Ivo Juurvee.

Foto: Kai Kiilaspea

2

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

Nr. 36

Eesti hangib Poolaga ühiselt lühimaa õhutõrjesüsteeme 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Energiamured Kusagil mujal pole vist nii murelikud poliitikud kui Euroopas. Mitte ainult ei ole idapiiril käimas sõda, aga kuna agressori Venemaa gaasitrassid on need, mille kaudu tulevaga valdav osa maajaost talvel kütab eramuid ja vajalikke hooneid. Tuleb lisada, et mujal maailmas pole olukord leebem, Põhja-Ameerikas ennustatakse, et maagaasi kulud võivad juba enne talve tõusta 30 protsenti.

Kütteta, nagu toiduta, ei ela küll talvel ära. Ühel eesti poliitikul, kellel on kahtlemata rasked kuud ees, on keskerakondlane Kadri Simson. Ta on Euroopa Komisjonis olnud peaaegu kolm aastat energeetikavolinikuks. Enne seda Eesti majandus- ja taristuminister. Peaks nagu kogemusi olema. Simson teatas intervjuus Associated Pressile, huvitavalt mitte Euroopast, vaid Aasiast, Indoneesia pealinnast Jakartast, et 9. septembril toimub Brüsselis Euroopa energiaministrite tippkohtumine.

Simsoni sõnul loodetakse arutada nii maagaasi kui elektri kärmelt tõusvaid hindu. Miks intervjuu anti Aasias, Euroopa delegatsiooni peakontoris, on omaette huvitav. Kas seal toimuvad samuti läbirääkimised, ei selgunud intervjuust.

Simson rõhutas, et tuleval kolmapäeval, 14. septembril võtab Euroopa Komisjon vastu paketi, mis korvaks tohutuid hinnatõuse.

Märksõnadeks olevat energia ja maagaasi hindade vabastamine praeguste kontrollide alt ja ka likviidsuse suurenemine. See viimane sõna majandusmaailmas tähendab turupaindlikkust, võimet piire asetada maagaasi hindadele, kuna ka sellega toodetakse elektrit.

Elektri tarbimisega on, nagu teada, tipptunnid, just nagu auto­ liikumises. Teame kõik, et just õhtul tarbib keskmine leibkond enim kilovatt-tunde; elektrihinnad peegeldavad seda. Moskva alatus, väitega, et on pidanud gaasitrasside kraanid kinni keerama, kuna mitmed lekivad, pole sugugi usutav. On kaalutud nö ujuvaid gaasitanklaid, mille hoidlad sisaldaks mujalt maailmast maagaasi. Ent see ei vähendaks sugugi Euroopa sõltuvust.

Simson lubab, et võetakse vastutus antud olukorras, vähendades maagaasi tarbimist. Ent millegagi peab seda asendama.

Jätkusuutlik energia on saadaval küll päikesest ja ka tuulest, ent selliste jõujaamade ehitamine on paljudes riikides ikka lapse­ kingades.

Selge aga on see, et enne, kui termomeeter näitab miinuspügalaid, peavad poliitikud langetama karme otsuseid. Kui Piiblis oli Simson kõige tugevam mees, kes aitas iisraellasi vilistide käest päästa, siis paraku Delila sai aru, et ta jõud ning võim on juustes.

Lõikas abiga need maha. Et Kadri Simsonile Moskva nii ei teeks.

TÕNU NAELAPEA

Sel nädalal Poolas toimunud Eesti kaitseministri Hanno Pevkuri ja Poola kaitsemi­ nistri Mariusz Błaszczak’i kohtumisel kinnitasid minist­ rid Eesti ja Poola kaitse­ koostöö tugevdamise vajadust ning esimese praktilise väljun­ dina allkirjastati ministrite kohtumise raames Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ning Poola kaitseteh­ noloogia ettevõtte Mesko vahel Eesti–Poola ühishanke raamlepingu õlalt lastavate lühimaa õhutõrjesüsteemide PIORUN hankimiseks.

Kaitseministri sõnul on ühis­ hanke eeliseks kiire tarne ning Poola relvasüsteemide tehniline sobivus, mis on regiooni jaoks

Rootsi ja Soome liitumine NATOga suurendab regiooni julgeolekut 2. septembril Gotlandi saarel toimunud Põhjamaade ja Balti riikide kaitseministrite kohtumisel arutati Läänemere piirkonna julgeoleku, Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise ning Läänemere saarte stra­ teegilise rolliga seotud küsi­ musi.

Kaitseminister Hanno Pev­ kuri sõnul on regiooni kaitse­ ministrid ühisel seisukohal, et olenemata Ukraina sõja tule­

Foto: kaitseministeerium

väga oluline julgeolekuaspekt.

PIORUN on Poolas väl­ jatöötatud ja 2019. a relvastusse võetud õhutõrje relvasüsteem, mida hakatakse kasutama nii brigaadides kui ka maakaitseük­ sustes, mis võimaldab luua lähiõhukaitse võimekuse üle Eesti. Esimesed tarned toimu­ vad 2023. a teises pooles ning relvasüsteemi väljaõppega alus­ tatakse järgmisel aastal enne

relvasüsteemide tarnet Eestisse.

mustest on ja jääb Venemaa kogu Läänemere piirkonna ja NATO jaoks kõige suuremaks ohuks.

Uus Eesti suursaadik Rootsis on Toomas Lukk

„Soome ja Rootsi liitumisega muutub meie regiooni julgeolek hüppeliselt, kuna Läänemeri muutub sisuliselt NATO sise­ mereks ja oluliselt paraneb info­ vahetus merel ning õhus toimu­ va kohta. Lisaks on vaja panna paika sellest teabest lähtuvad praktilised sammud,“ kommen­ teeris Pevkur. Minister lisas, et ka Gotlandi strateegiline tähtsus regiooni kaitsel muutub olulise­ maks, kuna Gotlandil on oluline roll piirkonna õhu- ja mereteede avatuna hoidmisel. (KMinPT/EE)

USA uue suursaadiku Reformierakonna kandidaadiks Eestis toetus langes on George P. Kent Viimaste MTÜ Ühiskonna­ Ameerika Ühendriikide uueks suursaadikuks Eestis võib saada varasemalt endiste liiduvabariikidega tegelenud diplomaat George P. Kent, kirjutas ERR. Kent töötab USA välis­ ministeeriumi Euroopa ja Euraasia büroos, mis tegeleb Ukraina, Moldova, Valgevene, Gruusia, Armeenia ja Aserbaid­ žaaniga, riigisekretäri abi asetäitjana. Aastatel 2015-2018 oli ta USA saatkonna asejuht Kiievis ning 2021. a täitis ajuti­ selt saatkonna juhi ülesandeid.

Aastatel 2014-2015 oli ta USA riigidepartemangu korruptsioo­ nivastase tegevuse juhtivkoordi­ naator ning enne seda tegeles USA programmidega õigusriigi ja justiitsteemadel.

Kent on ametliku eluloo ko­ haselt töötanud diplomaadina Varssavis, Taškendis, Kiievis ja Bangkokis.

Kent on omandanud Har­ vardi ülikoolis Venemaa ajaloo ja kultuuri erialal bakalaureu­ sekraadi ning kaitsnud Johns Hopkinsi ülikoolis magistrikraa­ di. Ta valdab vene, ukraina ja tai keelt ning vähesel määral poola, saksa ja itaalia keelt.

uurin­ gute Instituut ja uurin­ gufirma Norstat Eesti AS küsitluse tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,5 %, Eesti Konservatiivset Rah­ vaerakonda (EKRE) 22,8 % ja Keskerakonda 16 % vali­ misõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,3 %), Isamaa (8,1 %) ning Sotsiaaldemokraatlik Era­ kond (7,8 %). Erakonna Eestimaa Rohelised toetus oli 1,7 %.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,4 % ja opositsiooni­ erakondi 38,8 % vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 9. augustist 5. septembrini ning kokku küsitleti 4001 valimis­ ealist Eesti kodanikku. (ERR/EE)

USA viimane suursaadik Eestis oli James D. Melville Jr, kes lahkus 2018. a juuni lõpust, astudes ametist tagasi, põhjen­ dades otsust tollase presidendi Donald Trumpi vastuoluliste avaldustega NATO ja Euroopa liitlaste aadressil. (ERR/EE)

PIORUN suudab sihtmärke tabada kuni kaheksa kilomeetri kauguselt, võimaldades üksustel tegutseda nii öösel kui päeval.

Süsteem on kasutusel nii Poolas kui ka Ukrainas, kus see on oma töökindlust hästi tõestanud olles Ukraina sõja üks õn­ nestunumaid relvasüsteeme.

(KMinPT/EE)

President Alar Karis nimetas Eesti uueks suursaadikuks Rootsi kuningriigis Toomas Luki ja kutsus tagasi senise suursaadiku Rootsis Margus Kolga.

Toomas Lukk töötab välis­ teenistuses alates 1993. a. Ta on töötanud välisministeeriumi poliitikaosakonnas ja Eesti esin­ duses New Yorgis. Aastatel 2002–2006 oli ta Eesti suursaa­ dik Lätis, seejärel välisministee­ riumi Ida-Euroopa ja KeskAasia büroo direktor.

Alates 2008. aastast oli ta Eesti suursaadik Gruusias ja Armeenias. Alates oktoobrist 2012 suursaadik Hiinas, ühtlasi alates aprillist 2013 suursaadik Mongoolias, alates maist 2013 suursaadik Vietnamis.

Aastatel 2016-2018 töötas Lukk välisministeeriumi poliiti­ kaosakonna Aasia, Aafrika, Austraalia ja Ladina-Ameerika büroo direktorina ja 2018–2022 oli ta suursaadik Kanadas.

President otsustas kutsuda ta­ gasi ka Eesti suursaadiku Val­ gevenes Jaak Lensmenti. Uut suursaadikut Eesti Minskisse ei saada. (ERR/EE)

Foto: ©Ülle Baum

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

3

EESTI VABARIIGI AUPEAKONSULAAT uus aadress alates 26. septembrist k.a.

365 Bloor St. E, Ste 1610 Toronto, ON M4W 3L4 Telefon, faks ja epost jäävad endiseks: 416-461-0764, faks 416-461-0448 Epost: consul@heinsooinsurance.ca

Järgmine Üleilmse eestlaste valitsuse koostöökomisjoni koosolek toimub Tallinnas, 30. septembril.

Koosolekut juhatab erisaadik Marin Mõttus ja mitmed Eesti ministrid, kaasa arvatud välis­minister Urmas Reinsalu osalevad koosolekul.

Kanadat esindab Reet Marten Sehr, kes esitab EKNi ja Kanada Eesti organisatsioonide tagasisidet Üleilmse eestluse tegevuskava rakendamisele. Tegevuskava valmis 2021. a. ­ ­lõpus ja rakendamine algas jaanuaris 2022.

Programmi link: https://www.vm.ee/rahvusvaheline-suht­ lus-uleilmne-eestlus/uleilmne-eestlus Palume vastuseid järgnevatele küsimustele, et paremini esindada teie vajadusi: 1. Kui teadlik olete Üleilmse eestluse tegevuskava sisust?

2. Kui tihti kasutate www.globalestonian.com informat­siooni otsinguks ja jagamiseks?

3. Kui teadlik olete Üleilmse eestluse tegevuskava rahaliste taotluste voorudest?

4. Kas olete 2022. aastal taot­lenud rahalist toetust?

5. Mis on teie organisatsiooni ootused tuleviku koostööks Eesti valitsusega?

KAIRI HEMINGWAY Eestlaste Kesknõukogu Kanadas president

Eesti peaminister…

(Algus lk. 1)

Peaministri kõne täistekst (ingl. k.): https://valitsus.ee/en/news/ speech-prime-minister-kajakallas-hayek-prize-award-ceremony Mainekat Hayeki fondi rah­ vusvahelist auhinda antakse ­välja iga kahe aasta tagant ning selle laureaadid on isikud, kelle tegevus on olnud silmapaistev liberaalse majandusliku ja sot­ siaalse korra loomisel, tugev­ damisel või edendamisel Sak­ samaal, Euroopas või mujal maailmas.

Fondi esimese auhinna sai 2001. a Poola ökonomist Leszek Balcerowicz ning viimati 2019. a Taani poliitik ja Euroopa Komisjoni konkurent­ sivolinik Margrethe Vestager.

Auhinna on pälvinud ka Ühendkuningriigi endine pea­ minister Margaret Thatcher, Soome president Sauli Niinistö, Saksamaa Liitvabariigi endine president Joachim Gauck, Itaalia endine peaminister Mario Monti, Slovakkia endine peaminister Mikuláš Dzurinda, Tšehhi majandusteadlane ja poliitik Václav Klaus, Saksamaa ökonomistid Jens Weidmann ning Otmar Issing.

Eestlastest sai endine pea­ minister Andrus Ansip auhinna koos Läti peaministri Valdis Dombrovskisega 2011. aastal.

(Valitsuse kommunikat­sioonibüroo)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

USA suurendab sõjalist toetust Ukrainale USA välisminister Antony Blinken külastas neljapäeval Kiievit ja kiitis heaks kahe mil­ jardi dollari suuruse sõjalise rahastamise programmi. Selle raames pakub Washington laenu ja toetusi, et Ukraina ja teised Venemaa poolt ohustatud riigid saaksid osta USA-s toodetud relvastust. USA kaitseminister Lloyd Austin kuulutas nelja­ päeval välja veel eraldi 675 mil­ joni dollari suuruse sõjalise abi­ paketi Ukrainale. Selle raames saadab USA Ukrainale relvas­ tust ja rakette HIMARS mit­ mikraketiheitjate tarbeks.

(ERR/EE)

Venemaa peatas viisavabaduse endistele Kuriili saarte elanikele Venemaa teatas sel nädalal, et loobus Jaapaniga sõlmitud leppest, mille alusel said endised Kuriili saarte elani­ kud viisavabalt saart külasta­ da.

Jaapan peab seda ebaõig­ laseks ja vastuvõetamatuks ot­ suseks.

Tokyo jaoks on neli saart okupeeritud 1945. aastast. ­ Viisavaba reisi lepe sõlmiti 1991. a.

Vene välisministeerium äh­ vardas leppe tühistamisega juba märtsis, kui Jaapan ühines sa­ mameelsete riikide kehtestatud sanktsioonidega Venemaa vastu.

(ERR/EE)

Ühendkuningriigi peaministriks sai Liz Truss Ühendkuningriigi uueks pea­ ministriks sai teisipäeval amet­likult Liz Truss, kes või­ tis konservatiivide sisevali­ mised uue parteijuhi positsi­ oonile.

Ametist lahkuv peaminister Boris Johnson pidas teisipäeval kõne peaministri ametliku resi­ dentsi Downing Streeti ees ning hiljem pidas lahkumiskõne Briti parlamendis.

Nii Johnson kui ka Liz Truss reisisid mõlemad Šotimaale, et kohtuda riigipea Elizabeth II-ga.

Boris Johnson esitas Briti monarhile ametliku ametist lah­ kumise avalduse ning peale seda kohtus Elizabeth II Liz Trussiga, kellel ta palus moo­ dustada uus Briti valitsus. (EE)

Põhja-Korea tuumategevus paneb ÜRO tuumajärelevalve muretsema ÜRO tuumaagentuur teatas sel nädalal, et Põhja-Korea tuumaalane tegevus on süga­ valt murettekitav.

Rahvusvaheline Aatomiener­ giaagentuur (IAEA) nimetas äsja avaldatud raportis PõhjaKorea tuumaprogrammi jätku­ mist ,,äärmiselt kahetsusväär­ seks“ ja märkis, et see on selgelt vastuolus ÜRO Julge­ oleku­nõu­kogu resolutsiooni­ dega.

IAEA inspektorid aeti 2009. aastal Põhja-Koreast minema ja agentuur on sestsaati jälginud

Läti taastab ajateenistuse Läti alustab järgmisest aas­ tast taas riikliku ajateenis­ tusega. See on kohustuslik 18-27-aastastele Läti koda­ kondsusega meestele ja kestab 11 kuud. Valitsus andis sel nädalal ajateenistuse loomi­ sele põhimõttelise heakskiidu, seadusena plaanib selle vastu võtta peagi tööd lõpetav par­ lamendi koosseis.

Lätis on seni oldud kohustus­ liku ajateenistuse vastu ning lei­ tud, et professionaalsest armeest ja Zemessardzest ehk Kodu­ kaitsest piisab, teenistuskohus­ tust on peetud ka liiga kalliks, vahendas uudistesaade ,,Ak­ tuaalne kaamera“.

Läti peaminister Krišjanis Karinš ütles, et poole 11-kuuli­ sest teenistusest hõlmab sõja­ väeline põhiõpe, teisel pool­ aastal teenitakse kaitseväes.

Ajateenistuse läbimiseks on neli võimalust – kaitseväes, Kodukaitses, kõrgkooli tuden­ gite õppustel või riigi tsiviilteenistuses.

Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles, et üleminekuaja lõppedes (2028. a) plaanitakse igal aastal teenistusse kutsuda 7500 Läti kodanikku. (ERR/EE)

riiki eemalt, muu hulgas läbi satelliidifotode.

Põhja-Korea on tänavu kor­ raldanud hulgaliselt relvakatse­ tusi, sealhulgas oli ka võimsaim mandritevahelise ballistilise ra­ keti katsetus alates 2017. aas­ tast.

Washingtoni ja Lõuna-Korea ametnike sõnul valmistub riik seitsmendaks tuumakatsetuseks.

(PM/EE)

Keit PentusRosimannus esitati Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks Valitsus esitab Euroopa Kontrollikoja liikme kandi­ daadiks Keit Pentus-Rosiman­ nuse.

Pentus-Rosimannusel on üle 15-aastane kogemus riigi tipp­ ametites töötamisel, millest ligi kuus aastat on ta juhtinud kesk­ konnapoliitika-, välispoliitikaja rahanduspoliitika valdkondi ministrina. Ministrina on ta pi­ kaajaliselt osalenud Euroopa Liidu ministrite nõukogu tege­ vuses ja läbirääkimistes Euroo­ pa Komisjoniga. Tal on rahvus­ vahelise õiguse ja diplomaatia magistrikraad USA Tuftsi ülikooli Fletcheri instituudist.

Praegu on Eestipoolne liige Euroopa Kontrollikojas endine peaminister Juhan Parts. Aas­ tatel 2004-2016 oli Eesti-poolne Kontrollikoja liige Kersti Kal­ julaid.

Euroopa Kontrollikoda on üks viiest Euroopa Liidu insti­ tutsioonist Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kohtu kõrval. (Allikas: VKB)

Foto: EE arhiiv

4

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

Nr. 36

Soomepoiste mälestuspäev Muuksil 3. septembril toimus Muuksi linnamäel Põhjatähe mäles­ tusmärgi juures soomepoiste mälestuspäev, mis oli pühen­ datud soomepoiste kodumaale tagasituleku ning Pilka ja Pupastvere lahingute 78. aas­ tapäevale. Ligikaudu kolmest ja poolest tuhandest soome­ poisist ehk siis Eesti vabataht­ likust, kes teenisid Teise ­maailmasõja ajal Soome sõja­ väes, on tänaseks elavate kirjas paarkümmend. Neist ­ viis elab Eestis, kellest kolm ka üritusel osalesid: Artur Roopalu, Jaanus Jahiloo ja Lembit Kaselaan.

Põhjatähe mälestusmärgi jalamile asetati Eesti ja Soome Kaitseväe, Soome Suursaat­ kon­ na, Eesti ja Soome Soomepoiste Pärimusühingu, Vabadusvõit­le­ jate Liidu, Finnairi, Kuusalu valla ja kolme kohaliku küla­ seltsi poolt pärjad. Kõnelesid Eesti Kaitseväe juhataja asetäit­ ja kindralmajor Veiko-Vello Palm, Soome Kaitseväe Karjala brigaadi ülem brigaadikindral Jukka Jokinen, Soome suursaa­ dik Vesa Vasara, Soomepoiste Eesti Pärimusühingu esimees Mati Blumfeldt ja juhatuse liige

Henn Põlluaas ning veel mit­ med teised. Kõik nad rõhutasid Eesti ja Soome koostöö vaja­ dust meie iseseisvuse eest seis­ misel ning tõstsid esile soome­ poiste rolli meie ühise vaenlase vastu võitlemisel. Ühiselt lauldi Soome ja Eesti hümni. Seoses mälestuspäevaga avati Muuksi linnamäele viivad uued trepid, mis ehitati Eesti-Soome ühis­ tööna talgute korras ja Põhja­ tähe mälestusmärgi eesti-, ing­ lise- ja soomekeelne infostend.

Muuksi linnamäelt mindi Kupu külla Näkiallika tallu, kus juba paljude aastate vältel on soomepoiste mälestuspäeval pa­ kutud Kalevi Rönnqvisti eest­ vedamisel Finnairi poolt lam­ bapraadi. See on Soome tradit­ sioon, et veteranide auks küpse­ tatakse maa sees rosvopaisti, mida serveeritakse kartulipudru, marineeritud kurkide ja Lapi juustuga, sinna juurde käib ka üks naps. Näkiallika talus mee­ nutati Soomepoiste Pärimus­ ühingu endist esimeest Peeter Kivimäed (1955–2020), kes rajas oma kodutallu Tööriista­ ­ muu­ seumi, sepikoja ja soome­ poiste toa.

Tekst ja fotod PEEP PILLAK

Soome Kaitseväe Karjala brigaadi ülem kindralmajor Jukka Jokinen, Eesti Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm ja endine Eesti kaitseatašee Soomes kolonelleitnant Anto Kergand vestlushoos Muuksi linnamäel Põhjatähe mälestusmärgi juures.

Esimeses reas vasakult: Soome suursaadik Vesa Vasara, Eesti Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm, soomepoiss Artur Roopalu, Soome Kaitseväe Karjala brigaadi ülem kindralmajor Jukka Jokinen, Soome kaitseatašee Eestis Ulla Murtomäki.

Sajand PärnuJaagupi Vabadussamba esmaavamisest 24. septembril möödub sajand Pärnu-Jaagupi Vabadussamba esmaavamisest. Seda meenu­ ta­ takse kell 12 Jaagupi kal­ mistul algava mälestusüritu­ sega.

Sajand tagasi oli tegemist Eestis järjekorras kuuenda, Pärnumaal aga kolmanda Va­ badussõjas langenutele püsti­ tatud mälestussambaga. Üritusel osalesid Eesti Kaitseväe 3. divi­ isi õpperoodu sõdurid, kes tulid kohale Pärnust jalgsirännakuga.

Hiljem on seda retke mee­ nutanud Pärnu-Jaagupi Masin­ maa­parandusjaama kauaaegne direk­tor Karl Koppel.

Toimus kaheosaline talitus, esiteks kirikus, siis surnuaias.

Jumalateenistusel tegid kaasa Vändra kirikuõpetaja Jaan Nuudi ja Jaagupi pastor Otto Woldemar Ludwig Schultz.

Kõrgetest sõjaväelastest oli ko­

Vene ja Hiina…

(Algus lk. 1)

Soome Kaitseväe Karjala brigaadi ülem kindralmajor Jukka Jokinen, Soome suursaadik Vesa Vasara, soomepoisid Artur Roopalu, Jaanus Jahiloo, Lembit Kaselaan (istub) ja Soome kaitseatašee Eestis Ulla Murtomäki.

Kalevi Rönnqvist (vasakul) jälgib, et Finnairi stjuardessid ja kodutütred tõstaksid soomepoistele korraliku portsu röövlipraadi.

luureagentuuriga.

Eestis on spioonide jaoks lai spekter „katteid“ või ameteid, näiteks salakaubavedajad, too­ dete eksportijad ja importijad, teadlane, elektrik jt. Pole teada, kui palju võimalikke spioone Eestis veel tegutseb. Spioonide jälitamise ja süüdimõistmise andmebaasidest selgub, et ak­ tiivse luuramise tase Eestis näib olevat langustrendis. Samal ajal on aga teada, et SVR keskus Moskva äärerajoonis on viimase 10 aasta jooksul oluliselt laien­ danud oma bürookompleksi, mis viitab välisluuretegevuse rahastamise ja toetamise suu­ ­ renemisele.

Arutati ka seda, mis käivitab ja motiveerib huvi spiooniks saamisel. „MICE“ teooria (Money, Ideology, Coersion,

hal 3. diviisi esindajana kindral Aleksander Tõnisson. Sündmust jäi meenutama üritust tutvusta­ nud päevakohane trükis I maail­ masõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud sajakonna jaaguplase nimega.

Eestimaa Kommunistliku Partei juhtimisel alustati 1945. a Eesti Vabadussammaste purus­ ta­ mist. See läks üle kivide ja kändude ning võttis mituküm­ mend aastat, kusjuures kõigist sammastest jagu ei saadudki.

Küll aga ühel 1945. a augus­ tiööl Jaagupis.

Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Selts korraldas Vabadussamba taastamise ja see avati pidu­ likult 18. juunil 1989.

Selle aasta 24. septembri mälestusüritusele ootame jaa­­gu­ p­ lasi ja Jaagupi sõpru kõik­ jalt. Meie koostööpartneriteks on alati olnud kohalik kool, kultuu­rimaja, kirik, kaitseliit ja vald.

Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Selts, info tel 51 09 320 Mati Rosenstein ja 56 908 945 Aldo Kals

Ego) rahast, ideoloogiast, sundi­ misest või egost toob välja neli kõige levinumat motivatsiooni spiooniks saamisel. Enamik süüdimõistetud spioone Eestis on olnud mehed, kuid on olnud ka üksikuid naisi.

Jätkuv ressursivajadus spioo­ nide jälitamiseks ja süüdimõist­ miseks Eestis on Juurvee sõnul märkimisväärne. Õiguslik raa­ mistik, valitsuse rahastamine, julgeolekuteenistuse personal ja pädevus, võimekas prokuratuur, kohtusüsteem, mis on valmis tegelema salastatud küsimustega ja avalik ning poliitiline toetus spioonide jälitamisele – kõik need on spionaaži vastu võitle­ mise olulised elemendid.

Viimastel aastatel on Eesti valitsus tõstnud süüdimõistetud spioonide kriminaalkaristusi.

On teada, et spioonidega toimu­ vad „Plea bargaining“, et kiiren­ dada kohtuotsuseid. Samuti on

toimunud ka spioonivahetusi (prisoner exchanges), näiteks Euroopas palju kajastatud sise­ julgeolekuametniku Eston Koh­ veriga, kelle Vene agendid 2014. aastal röövisid.

Loeng lõppes küsimuste ja vastuste võimalusega. Arute­lu­ des märgiti, et luuramistege­ vused Eestis nõuavad jätkuvalt suurt valvsust ja vastumeet­ meid. Lisaks spioonide jälita­ misele tuleb Eestil tegeleda ka vaenulikest riikidest korraldatud lunaraha rünnakutega (ransomware attacks), sotsiaalmeedia võltsinformatsiooni kampaani­ atega ning tööstus- ja avaliku infrastruktuuri kübersabotaaži­ ga.

Dr Juurvee ja tema Eesti kolleegid kohtuvad enne Ees­ tisse naasmist Kanada ametni­ kega energiajulgeoleku, sh. ­tuumajõujaamade turvalisuse küsimustes.

Foto: Sergei Seelandi kogust

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Mida putinistidega peale hakata?

Martin Ehala (Ilmunud Postimehes, siin ära toodud autori ja Postimehe ­lahkel nõusolekul.)

Möödunud nädalal tegi Tallinnas asuva Vene Teatri kunstiline juht Filipp Loss Facebooki postituse, mis sol­ vas ja halvustas Eesti riiki ning Teises maailmasõjas kan­ natanuid. (Toim.). Postitust kommenteerides ütles Yana Toom (Eesti poliitik, Keskera­ konna juhatuse liige, Euroopa Parlamendi saadik, toim.), et Eesti poliitmaastik on muutu­ nud russofoobseks. Ta eksib.

Eesti poliitmaastik pole mitte russofoobne, vaid antiputinist­ lik. Ja jääb selliseks seni, kuni putinism kui maailmavaade pole välja juuritud samamoo­ di nagu saksa natsism.

Tõsi, Putin on usurpeerinud vene rahvusliku identiteedi, toonud sealt esile teatud sümbo­ lid ja narratiivid, mis haakuvad tema revanšistliku püüdega taas­ tada lagunenud impeerium ja mis õigustavad sõjalist agres­ siooni ja genotsiidi nende ees­ märkide saavutamiseks. Suure­ malt jaolt on need sümbolid pärit nõukogude ajast, kuid mitte üksnes.

Ja valdav osa putinistidest on rahvuselt venelased, kuid ma tean ka vähemalt paari eestlast ja kindlasti on neid ka teiste rah­­ vuste hulgas. Ka natse oli omal ajal mitmest rahvusest, ja kuigi Hitler kaaperdas saksa kul­ tuuri natsliku ideoloogia jõus­tami­seks, siis pärast II maa­ ilmasõda puhastas saksa rahvas oma ­ rahvusidentiteedi natsis­ mist.

Vene rahvas peab samamoodi vabanema putinismi uimast.

Venelaste enda võimuses on ­otsida vene kultuurist ja identi­ teedist need kihistused, mis tooks vene rahva välja praegu­ sest rahvuslikust hukatusest ja annaks võimaluse lunastuseks ja andestuseks. Alternatiivne, pu­ hastunud ja putinismivaba iden­ titeet on võimalik, nagu näitas kas või uue valge-sini-valge vene trikoloori sünd, sealt verd sümboliseeriva punase eemal­ damisega. Selle lõid venelased ise, kes otsivad väljapääsu ­putinismist.

Eesti ei ole russofoobne. Ei eestlastel ega Eesti riigil ei ole midagi nende venelaste vastu, kes on putinismi vastu ja kes toetavad Ukrainat nende õiglases sõjas. Need venelased, kes seda ei taha või ei ole val­ mis tegema, on ka ise putinistid.

Ja nendesse tuleb suhtuda null­ tolerantsiga, sest putinism on kuritegelik niihästi oma mõtte­ maailma kui ka sooritatud inim­ susevastaste tegude tõttu.

Jeesusel on kaks kuulsat ­ütlust võimalike väärtuskonflik­ tidega toimetulekuks. Esiteks „kes ei ole meie vastu, on meie poolt!“ (Lk 9:50); ja teiseks „Kes ei ole minuga, see on minu vastu“ (Mt 12:30). Esi­ mene lausung iseloomustab suhteliselt avatud lähenemist, usku, et liitlasi võib leida ka väljapoolt oma rühma, liikumist või rahvast. Teine lausung on kategooriline, määratledes vaen­ lastena mitte üksnes need, kes on avalikult vaenu üles näida­ nud, vaid ka kõik need, kes ei ole aktiivselt välja astunud kur­ juse vastu.

Needsamad kaks lauset on kaks alternatiivset viisi, kuidas suhtuda venelastesse ja Vene­

Balti riigid ja Poola keelustavad välispiiri ületuse Venemaa turistidele Eesti keelustab koos Läti, Leedu ja Poolaga Venemaa kodanikele välispiirilt riiki sisenemise Schengeni lühiaja­ lise viisaga. Eestis jõustub sis­ sesõidukeeld 19. septembrist.

Hiljemalt sellest ajast hakkab piirang kehtima ka Lätis, Leedus ja Poolas, teatas Eesti valitsus neljapäeval. „Otsustasime koos Läti, Leedu ja Poolaga kehtestada Venemaa kodanike turismi­ võimalustele ühtsed piirangud, et kaitsta avalikku korda ja julgeolekut,“ ütles peaminister ­ Kaja Kallas. „Venemaa on sõja toonud Euroopa pinnale ja ka­ sutab kõiki vahendeid, et meie ühiskondi õõnestada. EL-i piiri­ riikidena peame hoidma Euroo­ pa turvalisena. Praegu pole võimalik tagada, et Eesti kaudu ELi saabuvad Vene turistid ei kujuta endast ohtu. Regionaalne kokkulepe on saavutatud, nüüd jätkame tööd selle nimel, et tu­ rismikeeld Venemaa kodanikele hakkaks kehtima kogu Euroopa Liidus.“ „Reisimine Euroopa Liitu on

privileeg, mitte inimõigus.

Olukorras, kus Ukraina inimesi piinatakse, mõrvatakse ja terrori­seeritakse, ei peaks agres­ sorriigi kodanikud nautima vaba maailma hüvesid. Me ei lase enam Venemaa turiste üle Eesti piiri, üheks oluliseks erandiks jääb võimalus külastada siin elavaid pereliikmeid,“ märkis Kallas. Seda rõhutasid Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaminist­ rid ka tänases ühisavalduses.

Siseminister Lauri Lääne­ metsa sõnul oleme juba kehtes­ tanud sanktsiooni Eesti poolt väljastatud Schengeni viisaga Vene kodanikele, kuid see ei piira teiste Schengeni riikide poolt väljastatud viisadega Venemaa kodanike reisimist siia või Eesti kasutamist transiitrii­ gina. „Lennuliikluse sanktsioo­ nide tõttu on Eesti idapiir muu­ tumas transiidi sõlmpunktiks.

Kui veebruaris ületas Eesti idapiiri 10 477 Venemaa koda­ nikku, siis juulis oli see arv kasvanud üle 26 500 inimese kuus ning suvekuudel ületas keskmiselt meie piiri ööpäevas ­

maa kodanikesse. Olgu siis Euroopa mastaabis, näiteks seo­ ses viisakeeluga, või siinsaamas Eestis lõimimise põhimõttena.

Ei saa öelda, et üks neist lauseist iseloomustaks õiget ja ­ teine vale lähenemist. Mõlemad lähenemised on õiged teatud kontekstis ja võivad muutuda valeks, kui kontekst muutub.

Kui Nõukogude Liit lagunes, siis uskusid peaaegu kõik, et Venemaa on vabanenud oma kuritegelikust ideoloogiast, pu­ hastub ja asub tsiviliseeritud arenguteele. Iseäranis selgelt ilmestab seda suhtumist Sak­sa­ maa positiivse hõlvamise polii­ tika, nn Wandel durch Handel (‘muutus kaubanduse kaudu’), mis pidi tekitama majandusli­ kud sidemed, et vähendada tule­ vaste konfliktide võimalust ja lähendada Venemaa väärtus­ süsteemi lääne omale.

Sama põhimõte on kolm­ kümmend aastat aluseks olnud ka Eestis. Lähenemise eeldus oli selles, et aja jooksul eesti ühiskonnas toimides omandavad venelased eesti keele, eesti komberuumi väärtused ja riigi­ identiteedi. Viimane võimaldaks inimesel säilitada oma etnilise identiteedi, samas pakuks piisava ühisosa, et eestlastega sõbrali­ kult koos ja kõrvuti elada ning Eestit üles ehitada.

Eestis on see lähenemine osutunud lõimimisel üsnagi ­ edukaks. Niihästi inimarengu aruanded kui ka integratsiooni monitooringud näitavad, et suur osa vene juurtega on hästi Eesti ühiskonda integreerunud või lausa assimileerinud, eriti Eesti väiksemates linnades. Aga ühest osast on kujunenud ka putinis­ tid.

Mis puudutab aga Euroopat ja kogu läänemaailma, siis

Venemaa positiivse hõlvamise kava ebaõnnestus täiesti. Vene­ maa ei plaaninudki mingit väär­ tuselist lähenemist läänele ja alates Putini valitsusaja algusest on hakanud varjamatult vene rahvast häälestama endist ­im­periaalset võimu taastama.

See ettevalmistus on olnud saatanlikult tõhus, nagu omal ajal natsi Saksamaal – rahvas on sellega kaasa tulnud. Sõja alguses usuti, et venelaste ­ vaikiv enamus on sõja vastu ja vaid hirmust repressiivaparaadi vastu ei astu selle vastu üles.

Tegelikkus on selles, et enamus kiidab Ukraina anastamise häälekalt heaks ja soovib sõja jätkamist võiduka lõpuni.

Lääs, iseäranis Saksamaa ja Prantsusmaa, usub aga endiselt, et tegu on Putini sõjaga, mis ei puuduta lihtsaid vene inimesi, keda tuleks jätkuvalt positiivselt hõlmata turismivõimaluste kau­ du Euroopa kultuurikeskustesse.

Seda vaatamata asjaolule, et aastakümneid läänes elanud venelased on mitmes riigis and­ nud avalikult oma toetust Vene­ maa agressioonile Ukrainas.

Rääkimata turistidest.

See on kontekst, kus põhi­ mõte „kes ei ole meie vastu, on meie poolt“ ei tööta. Vene turis­ tid või vene emigrandid ei pruugi isiklikult midagi vaenu­ likku korda saata Euroopa vastu.

Aga kuni nad ei ole koos Euroopaga putinismi vastu, õi­ gustavad nad oma kaasmaalasi, kes propageerivad teo, sõna ja sümboli abil vihkamist ja anas­ tamist kandvat identiteeti, mille sooviks on end relva jõul keh­ testada kõikjal, mis putinistide ajaloolise narratiivi järgi nen­ dele kuulub.

1. septembri hommikul nägin, kuidas ema jalutas kooli

oma algklassilast, kellele oli seotud kaela punane pioneeri­ rätt. Tõsi, rätt ei olnud päris täpselt sama karva punane, aga seotud oli samal viisil. Ma arvan, et see ema andis oma ­ vaiksel viisil signaali, et Putini üritus võidab ükskord nagunii ja Venemaaga ühendatakse mitte üksnes Ukraina, vaid kõik ülejäänud Vene Maailma laiali ­ pillutatud osad.

Ei saa olla putinismi salli­ mist, ükskõik millisel viisil seda väljendatakse, olgu see või mingi väike detail. Sest kes ei ole ­putinismi vastu, on selle poolt.

Ja nii nagu natsistide ja holo­ kaustieitajate hukkamõist ei ole germanofoobia, ei ole putinis­ tide hukkamõistmine russofoo­ bia.

Käes on aeg, kui lõimimis­ poliitika ei saa jätkuda põhi­ mõtte järgi „kes ei ole meie vastu, on meie poolt“. Eesti lõimimispoliitika peab üle minema põhimõttele „kes ei ole meiega, on meie vastu“.

Venelased, kes on lõimunud, mõistavad seda ja on meiega.

Venelased, kes ei ole valinud poolt, peavad nüüd selle valiku tegema – kas nad on Eestiga ja putinismi vastu, või nad on Putiniga.

Ja kui nad on Putiniga, siis peavad nad antiputinistlikku põlgust tundma igapäevaselt Eesti avalikkuses. Kuni nad saa­ vad aru putinistliku identiteedi kuritegelikkusest ja pöörduvad sellest ära. Või siis lahkuvad Eestist.

Ja seetõttu on õigustatud ka viisakeeld – sest vaid vene rah­ vas saab lõpu teha putinismile kui mõtteviisile ja identiteedile, ning selleks tuleb saata sig­ naale, mis jõuaksid kohale ja paneksid mõtlema.

üle 1000 inimese. Lisaks omaenda siseturvalisusele vas­ tutab Eesti Schengeni välispiiri riigina ka terve Schengeniruumi eest ning praeguses jul­ geolekuolukorras kaasneb mas­ silise vene turistide liikumisega kõrgenenud julgeolekuoht. Jul­ geolekukaalutlustel on igal riigil õigus oma piire sulgeda ja ajuti­ selt piirata riigipiiri ületamist ning nii regionaalse kui ka laie­ malt Schengeni julgeoleku taga­ miseks piiramegi koos Balti ­riikide ja Poolaga Vene turistide transiiti,“ ütles siseminister.

Läänemetsa sõnul on moraalsest aspektist oluline, et jätkame la­ henduse otsimist EL-i tasandil, kuid praegu on täiendavate piirangute kiire rakendamine vajalik, et maandada turis­ mitransiidiga kaasnevaid ohte regiooni siseturvalisusele ja avalikule korrale.

vastus Vene turistide massilisele liikumisele meie riikide kaudu Euroopasse.“ Minister Reinsalu lisas, et Venemaa-vastaste sankt­ sioonidega jätkamine on hädavajalik Venemaa lakkama­ tuks survestamiseks, see on Eesti välispoliitika vaatepunktist nii väärtuseline kui ka eksistent­ siaalne küsimus.

piiride ületamisel.

Välisminister Urmas Rein­ salu kinnitas, et jätkub töö üleeuroopalise lahenduse leid­ miseks. „Kuni me ei ole EL-i tasemel jõudnud üksmeelele, kuidas piirata Venemaa koda­ nike sisenemist Euroopa Liitu, kehtestame selle piirangu regio­ naalselt. See on meie legitiimne

Piirang ei laiene kõigile Venemaa kodanikele. Eesti riigi­ piiri tohivad ka tulevikus ületada Venemaa kodanikud, et külastada kehtival õiguslikul alusel Schengeni alal elavaid pereliikmeid või inimest, kelle­ ga kasvatatakse ühist alaealist last. Erand jääb kehtima diplo­ maatidele; Vene kodanikele, kellel on Eesti antud lühiajaline viisa ja registreeritud siin töötamine või kellel on lühi­ ajaline õppeviisa, samuti vahet­ ult rahvusvahelise kauba- ja reisi­jateveoga seotud töötajatele.

Erandina lubatakse riiki inimesi ka humaansetel kaalutlustel, seal hulgas dissidente. Tran­ siidina tohivad Eestit viivita­ mata läbida ka inimesed, kes peavad siitkaudu jõudma oma koduriiki. Erandid hakkavad ­kehtima ka Läti, Leedu ja Poola

Esmaspäevase seisuga oma­ vad Venemaa kodanikud 49 804 kehtivat Eesti antud viisat, neist 47 998 on lühiajalised viisad ja 1805 pikaajalised viisad. Reisi eesmärk on 19 285 juhul turism ja 20 389 juhul sugulaste ja sõprade külastamine. Teiste liik­ mesriikide poolt väljastatakse aastas üle kolme miljoni Schengeni viisa kehtivusega kuni viis aastat, mitmekordseks sisenemiseks Schengeni alale.

Hinnanguliselt on vähemalt kümnel miljonil Venemaa ko­ danikul kehtiv lühiajaline Schen­geni viisa.

Valitsuse otsusega tunnis­ tatakse senine Eestisse sisene­ mise piirang nn Venemaa ja Valgevene sanktsioonimääruses kehtetuks, uued reisipiirangud kehtestatakse riigipiiri seaduse alusel. Valitsuse kommunikat­ sioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja kodulehel https:// kriis.ee/reisimine-riigipiiri-ulet­ amine/reisimine-eestisse/vene­ maa-kodanike-viisad, kust leiab lisainfot ja vastuseid korduma kippuvatele küsimustele.

(Allikas: valitsuse pressiteade)

6

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

HELIMAAGIA Tallinnas Sirje Vihma-Normet Tallinnas toimus kammermuu­ sikafestival HELIMAAGIA, mille kunstiline juht oli viiulda­ ja Maano Männi. Korraldajaks oli festivali algataja Pille Lill ja tema Muusikute Fond. Festi­ vali resideeruv helilooja oli Galina Grigorjeva, kes läbis magistriõppe Lepo Sumera kompositsiooniklassis.

Sel aastal tähistas Tallinna kammerfestival oma 20. sünni­ päeva. Festival oli igati juubeli vääriline – iga kontsert oli suur elamus. Kontsertide kavad olid põnevalt üles ehitatud, solis­ tideks meie parimad noored muusikud.

Minul õnnestus kuulata kahte kontserti: Mustpeade Majas 25. augustil ning Jaani kirikus 28. augustil. Jaani kiriku kontsert oli ühtlasi festivali lõppkontsert ja seetõttu oli see eriti pidulik. Üles astus festivali kammer­ orkester Maano Männi juhatusel ja esiettekandele tuli Galina Grigorjeva teos tereminile ja keelpilliorkestrile „Palve“.

Tereminil soleeris Grégoire Blanc Prantsusmaalt. Seda juhtub harva, kui saab kuulata ­ teremini soolopillina. Selle elektroonilise instrumendi üm­ ber tekib elektriväli ja nii tekivad helid isegi pilli ennast puudutamata. Mediteeriva ja müstilise iseloomuga heliteos oli vägagi mõjuv ja publik võttis Galina Grigorjeva teose ­ vastu tormilise aplausiga. Ralph Vaughan Williamsi teoses „Lendu tõusev lõoke“ soleeris publiku suur lemmik, viiuldaja Hans Christian Aavik, kelle imelist viiulikõla saime nautida ka suvisel Järvide Festivalil Pärnus.

Mustpeade Maja kontserdi vaieldamatust tipphetkeks oli Olivier Messiaeni kvartett „Aegade lõpust“ („Quatour pour la fin du temps“). Selle rütmiliselt keerulise ja suurt süvenemist nõudva teose esita­ sid Robert Traksmann (viiul), Marcel Johannes Kits (tšello), Rasmus Andreas Raide (kla­ ver) ja Eneko Iriarte (klarnet).

See võrratu hispaania klarnetist mängib Vaasa linnaorkestris nagu meie Maano Männigi.

Praeguses Ukraina sõja olu­ korras mõjus kvartett sama apokalüptiliselt kui selle loo­ ­ mise ajal 1940/1941 aastatel.

Olivier Messiaen kirjutas kvar­ teti vangis olles, kui tulevik oli

Maano Männi

tumedast tumedam. Kvarteti esiettekanne toimus Messiaeni ­ ja ta kaasvangide poolt vangla õues vihmasaju all. See vapus­ tav teos kõlab Eestis suhteliselt harva, sest nõuab esitajatelt äärmist rütmitäpsust ja katoliku maailma sügavuste tunnetamist.

Seitsme-osalise suurteose peal­ kirjadki viitavad religioossetele teemadele, nagu „Vokaliis ing­ lile, kes teatab aegade lõpust“ või „Jeesuse surematuse kiitu­ seks“. Kvarteti lõppedes istus publik mõnda aega vaikides, enne kui mõtetest ärgates plak­ sutama hakkas. Muusikuid kut­ suti mitmeid kordi tagasi, nagu oodates lisapala, mida seekord õigustatult ei tulnudki.

Pille Lille Muusikute Fondi tegevust on läbi aegade toe­ tanud Mari-Ann ja Tunne Kelam. Juba 17 aastat on pere­ kond Kelam andnud noortele anderikastele muusikutele Marje ja Kuldar Singi nimelist preemiat. Preemiate saajate hulgas on nüüdseks juba tuntud muusikuid, nagu Oliver Kuusik (tenor), Reneé Soom (bariton) Johan Randvere (klaver), Pärt Uusberg (helilooja) jt. Sellel aastal pälvis Marje ja Kuldar Singi mälestuseks antava pree­ mia tšellist Marcel Johannes Kits.

Pille Lille Muusikute Fond teeb tänuväärset tööd, andes esinemisvõimalusi meie noor­ ­ tele muusikutele. Ees on veel kontsert Kuldar Singi 80. aasta juubeliks. Singi looming on kõlanud ka Torontos – meenub 1990. aasta kontsert Lunastaja kirikus, kus kõlasid kaks osa Singi teosest „Maarjamaa mis­ sa“. Solistiks oli Kaie Konrad, keda muusikakriitikud on nimetanud eestlaste Marylin Horne’iks. Pärnu kammer­ orkest­rit juhatas Ilmar Tõnisson.

Publiku seas olnud Riina Reinik ütles mulle pärast kontserti, et nii head sopranit kui Kaie Konrad neil Kanadas praegu ei olevatki. Kaie Konrad on laul­ nud ka Kuldar Singi ema Marje Singi loomingut. Marje Sink ­lõpetas konservatooriumi Artur Kapi kompositsiooniklassis.

Paraku visati ta 1950ndatel aastatel usuliste veendumuste ­ tõttu heliloojate liidust välja ja tema loomingut väljaspool kiri­ kut esitada ei saanud. Nüüdseks on olemas CD-plaat, kus Kaie Konrad laulab oreli saatel Marje Singi laule.

Pille Lill

Nr. 36

Valmis muusikaline dokfilm ,,Kukerpillidest“

Uue mobiilirakendusega saab eesti keele hääldust parandada Tartu Ülikoolis valmis esi­ mene eesti keele häälduse harjutamiseks mõeldud mo­ ­ biilirakendus SayEst, mis võimaldab eesti keele õppijal harjutada vokaalide ja konso­ nantide hääldust kasutajale sobival ajal ja kohas.

Tasuta rakendus töötab Androidi platvormil ja seda saab kasutada olenemata õppija emakeelest; kasutajaliides on inglise ja vene keeles.

SayEst on esimene keele­ õpperakendus, mis keskendub just eesti keele häälduse õpeta­ misele, andes kasutajale tema häälduse kohta tagasisidet.

Rakendus koosneb teoreetilis­ test õppevideotest ja eri tüüpi praktilistest harjutustest, mida tehes õpib kasutaja häälikuid ära tundma, võrdleb oma hääl­ dust emakeelse kõneleja omaga ja saab tänu automaatsele kõnetuvastusele ka tagasisidet.

Rakendus on valminud ajal, mil eesti keele õppe aktuaalsus kasvab mitmel põhjusel, näiteks seoses Ukraina sõjapõgenike saabumisega Eestisse ja eesti­ keelsele haridusele üleminekuga 2035. aastaks. Samal ajal jääb eesti keele õpetajate arv nõud­ lusele alla. Lisaks saab seda­ õppematerjalina kasutada siis, ­ kui lähiõpe on takistatud.

SayEsti autorid on eesti ja üldkeeleteaduse instituudi tead­ lased Katrin Leppik, Anton Malmi ja Pärtel Lippus.

Tulevikus on neil plaanis täien­ dada kõnetuvastust, et rakendus võimaldaks treenida ka eesti keele väldete ja palatalisatsiooni hääldamist ning lisada hääljuh­ timisel põhinevaid mänge, et muuta keeleõpe meelelahutusli­ kumaks.

Google Play link: https://play.google.com/store/ apps/details?id=mobi.lab.sayest

ERSO esineb technomuusika klubis Hall Sel nädalal andsid techno­muusika klubis Hall ERSO kammerkoosseisud avapaugu ,,Audiospaa“ kontserdisarjale.

Klubiseinte vahel kõlasid näiteks Erkki-Sven Tüüri loo­ ming ja Steve Reich loo ,,Drumming“ 1. osa. ,,Stereo Is King“ on üks ,,Audiospaa“ kontsertidest, mis toob ERSO kammerkoosseisud oma tavalisest saalist välja, et pakkuda põnevat akustikat ja avastamisrõõmu nii endale kui ka kuulajatele. (ERR/EE)

Tallinnas esilinastus 7. sep­ tembril Raimo Jõeranna muusikaline dokumentaalfilm ,,Kukerpillide rapsoodia“.

Kukerpillide-filmi saab ERR kultuuriportaali vastutava toi­me­ taja, kultuuriajakirjanik Kaspar Viilupi sõnul vaadata kahest ot­ sast. ,,Ühelt poolt ma muusika­ kriitikuna ootan, et uuritaks rohkem, kuidas see muusika kokku on saanud – nad ühenda­ vad eesti rahvalaulu tekstid tegelikult ameerika juurte­ muusikaga ja on seda alati teinud – aga teisalt tuleb seda vaadata nii, et Kukerpillid on olnud alati rahva bänd, mitte muusikakriitikute bänd, ja seda ideed see film kannab väga häs­ ti,“ kommenteeris ERRi kul­ tuuriportaali vastutav toimetaja, kultuuriajakirjanik Kaspar Vii­ lup uudistesaatele ,,Aktuaalne kaamera“.

Kirimäel, Lindil, Urvastes, Rõngus, Türil ja mujalgi filmi­ tud suviste esinemiste kaudu avaneb pilt tänasest Eestimaast, kus Kukerpillidel on endiselt täita oma roll.

Filmi stsenarist, režissöör, monteerija ja produtsent on Raimo Jõerand, peaoperaator Kullar Viimne, helirežissöör Harmo Kallaste. Filmi tootis Axelsberg OÜ. (ERR/EE)

www.eestielu.ca

Rahvusvaheline Toronto Filmifestival (Toronto International Film Festival), mis tavalises kõnepruugis on tuntud kui TIFF, sai sel nädalal taas hoo sisse. 1976. aastast alates, järjest populaarsust kogununa, on TIFF muutunud Cannes’i kõrval üheks kõige olulisemaks ja mõjukamaks filmifestivaliks maailmas. Lisaks pakub Toronto kesklinnas (King & John St) asuv TIFF Bell Lightbox festivali raames aastaringselt põnevaid filmielamusi. Kulminat­ siooniks on muidugi septembri algus, mil ,,punasel vaibal“ võib hea õnne korral oma silmaga näha filmimaailma suuri nimesid, tõelisi staare. Kui aga filmidele ei õnnestu pileteid hankida, võib festivali ajal ka niisama King tänaval ringi jalutada ja üldisest melust osa saada. Või kasutada võimalust ja vaadata õuekinos linastuvaid filme. Tänavu on õnneks võimalik taas filme ka päriselt nautida ja saada elamus, mida arvutiekraanidelt jälgimine kuidagi ei anna. Selleaastasest festivalist saab lugeda ka täna­ ses lehes lk 15 rubriigis ,,Mõte pühapäevaks“. Häid filmielamusi.

Foto: Paul Kiilaspea

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1121 1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

15

16

17

18

19

20

21 25

26

23

27

32

33

36

29

34

37

43

38

31

49

50

39

45

46

47

51

52

53

54

55

56

57

58

59

1. Jaapani rahvussport.

5. Sellest valmis­ tatakse telliskive.

9. Sik-______.

12. Üksiklane.

13. M_______, Siberi hirv.

14. Lapsevanem.

15. Mehenimi.

16. Leonardo da Vinci maal.

18. Ennustus, ettekuulutus.

19. Eesti Põllumajanduse Akadeemia.

20. Õhtu (murd.).

21. _______s, tütarlaps, plika (kõnek.).

23. Eestis tegutseva panga nime lühend.

25. Helirea kolmas aste.

28. Teat. malenupud.

32. Austraalia jaanalind.

33. Mitmesugust (ld.k.).

35. Sõber (pr. k.).

36. Carlos _______, Ameerika kitarrist

30

41

44

PAREMALE:

11

35

40 42

10

24

28

ja laulja (snd.

1947).

38. Maailmajagu.

40. Põllundusviis.

41. Saturday Night Live.

42. Toel.

45. Väljasurnud lind.

47. Akadeemilised Kanada Eesti Naised.

51. Kanada provints.

53. Sete.

54. Lehekuu.

55. Elektrilaenguga aatom.

56. Kehaosa.

57. B______, Šveitsi pealinn.

58. _______mia, kehvveresus.

59. Üles ja _______.

ALLA:

1. Sade.

2. Koera ähvardus.

3. ________e, renomee.

4. Kaheksast lauljast koosnev ansambel.

5. Ühelt poolt karvane riie.

6. Eesti räp-muusik.

7. Ammu aega tagasi.

Viimase 500 aasta rängim põud Euroopas Euroopa Komisjoni teadusuu­ ringute keskuse (JRC) raporti kohaselt ähvardab peaaegu kahte kolmandikku Euroopast põud, mis võib kesta novemb­ rini.

Euroopa Komisjoni hinnan­ gul võib praegune põud olla tõsiseim ,,vähemalt 500 aasta ­ jooksul“, vahendas Deutsche Welle. Viimati nähti sellist kui­ vust väidetavalt 1616. aastal.

Aruande kohaselt ähvardab põud juba praegu 47% Euroopa põllumajandusmaast ja veel 17% on häireseisundis, sest nendes piirkondades on taimes­ tik tõsises ohus. Põuahoiatuse

48

S

T

Ristsõna nr. 1120 LAHENDUS

14

22

I

8. Sülg.

9. Riidesort.

10. Lukufirma.

11. Võllas, häbipost.

17. Lust, rõõm.

22. _____d, mehenimi.

24. Lõhnatu ja värvitu gaas.

25. Toronto Eesti Selts.

26. Lapsevanem.

27. Jooksma (ingl.k.).

28. Isiklik, privaat-.

29. Riigi aktsiaselts.

30. _______k, beebi.

31. Läbi-, pooleks-.

34. Võsaülane.

37. Arno ________, tegelane O. Lutsu ,,Kevades“.

39. Ameerika osariik.

41. Talviseid sõiduvahendeid.

42. Jõgi Vooremaal.

43. Väike einestamise-, napsitamise koht.

44. Inisemine.

46. Puupuhkpill.

48. Vahend raskuste mõõtmiseks.

49. Ilmakaar.

50. E________s, teat. põõsastaim.

52. _______ Maria, tuntud liköör.

saanud aladel on sel aastal sademete kogused 80% kesk­ ­ misest väiksemad.

Kuivus on mõjutanud sise­ veetransporti, elektritootmist ja teatud põllukultuuride saaki Euroopas.

Paremale: 1. Kass, 5. Aam, 8. RKAS, 12. Agaa, 13. Raa, 14. Iiii, 15. Jalgpall, 17. Nnnn, 18. Areen, 19. Kingad, 21.

Leem, 24. IEP, 25. Kali, 28. Laev, 30. Oli, 33. Ebe, 34. Kalle, 35. Oil, 36. LEP, 37 Rael, 38. Alam, 39. IOE, 41. Vats, 43.

(Pro) Patria, 46. Itali, 50. Avad, 51.

Saaremaa, 54. Lame, 55. Alk, 56.

EMTA, 57. Kaan, 58. Pea, 59. Keel.

Alla: 1. Kaja, 2. Agar, 3. Sale, 4. Sageli, 5. Ara, 6. Aal, 7. Malk, 8. Rinne, 9.

Kingpool, 10. Aina, 11. Sind, 16. PNE, 20. Iive, 22. Elaa(n), 23. Malev, 25. Kel, 26. Abe, 27. Lepitama, 29. Ella, 31. LIA, 32. Ilm, 34. Krei(s), 38. Asteek, 40.

Orden, 42. TIR, 43. Palk, 44. Avaa(r), 45. ASAP, 47. Amme, 48. Late, 49. (P) iaal, 52. Ale, 53. Aka.

Nädala retsept

Täistera-kukkel kana ja brokoliga Nüüd, kus puhkused lõppenud ja koolid alanud, on sageli vaja­ dus kiirelt valmiva lõunasöögi järele. Siin toodud võileiva­ retseptis saab edukalt kasutada ära eelneval päeval valminud kanafileed ja brokolit.

Valmistusained: täisterakuklid, pooleks lõigatud majoneesi eelnevalt ahjus küpsetatud kana­ fileed, tükeldatud eelnevalt kergelt keedetud/auru­ tatud brokoli-õisikuid pisut sidrunipipart riivjuustu Valmistusviis: Röstida kukli mõlemad pooled. Lasta jahtuda, määrida alumisele poolele kiht majonee­ si. Segada kausis kanatükid brokoli-õisikute ja sidrunipipra­ ga ning tõsta ühtlaselt kuklile.

Raputada peale riivjuustu.

Soovi korral lisada kukli ülemine pool (või teha mõle­ mast poolest lahtine võileib).

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

Alates 26. sept. ’22 1610–365 Bloor St. E. Toronto ON M4W 3L4

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Põua tõttu on hakatud veeka­ sutust piirama näiteks His­ paanias, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Suurbritannias.

www.heinsooinsurance.ca

Raporti kohaselt kannatavad kõige enam piirkonnad, mida põud juba 2022. aasta kevadel mõjutas, näiteks Põhja-Itaalia, Kagu-Prantsusmaa ning mõned Ungari ja Rumeenia piirkonnad.

Teadlaste prognooside kohaselt on ilmad Vahemere piirkonna lääneosas tõenäoliselt novemb­ rini tavapärasest soojemad ja kuivemad. (PM/EE)

Mees sõbrale:

Naljanurk ,,Tead, mu pruut on nagu mobiil…“ ,,Väike, moodne ja va­ jalik?“ küsib sõber. ,,Ei, ei. Kui mul raha on otsas, siis ta minuga ei rää­ gi.“

7

KARLA KALENDRISABA

Kord peab olema Mina olen vana aja inime, ülesse kasvand nisukese arusaamisega, et kord peab alati majas olema. Mitte ainult majas, vaid väljaspool maja kah. Nii kaugele, kui mälu ta­ gasi ulatab, oli igal pool korralik kord. Kodus oli kodukord.

Läksid kooli, seal oli koolikord. Kes korra vasta eksis, see kohe karmilt korrale kutsuti. Kodukorra rikkujaid õpetas vitsakimp, mis tuli endal kase ladvast alla tuua ja kokku siduda. Koolikorra vasta eksijad panti nurka seisma vai jäe­ ti pärast tundisi kauemaks kooli. Kui see ei aidand, kutsuti isa kooli. Minu vanamehe püksirihm mõistis kohut paremi­ ni kui Saalomon.

Kui suuremaks sain, siis juba õpetati riigikorda austama.

Kui selle korraga pahuksisse läksid, siis tuli tegemist mund­ ris korravalvuri vai kordnikuga, no ühesõnaga politseiga.

See oli peris tõsine värk, võisid kumminuia saada vai ko­ guni luku ja riivi taha sattuda, teispoole rautseid trellisi. Ja kui tuli aeg kroonut teenima minna, siis alles said tunda, mis kord tähendab. Juba rahu ajal oli kroonu kord kõva.

Sõja ajal läks veel karmimaks, kuigi tuli vasta tahtmist võerast kroonut teenida. Nisukest, kus korra asemel üteldi ornung.

Väljaspool sõdasi ja valitsusi valitses kah kord. Kui ma enne sõda oma Punnpabula talu pidasin, siis tuli külvikor­ rast kinni pidada, kui tahtsid, et põld su pere ära toidaks.

Vanarahva tarkus ütles, et narri põldu üks kord ja põld nar­ rib sind kümme korda tagasi. Looduse kord on rangem kui inimeste tehtu ja paika pantu.

Aga nüid uuemal ajal on akatud selle korra mõistega jukerdama. Et jusku oleks kord, aga ei ole kah. Nüitse aja inimesed muutkui küsivad ja kahtlevad, et kas seekord vai teinekord, et kas peab just igakord vai aitab, kui mõnikord.

Et kas ongi tähtis, et just praega, eks ükskord kunagi.

Veeretavad seda korda nigu kuuma kardulast, et süia on lii­ ga palav ja ära visata ei raatsi. Et kuna on minu kord ja kuna sinu kord ja kas tema kord kah kunagi tuleb. Et olgu ikke selge järjekord, siis on sihker värk.

Mõnda asja kaed, et peris ilus, värske värvikord peal.

Aga kui selle värvikorra maha kratsid ja näed, mis all on, siis viskad prahiunnikusse. Mõnel on koguni kullakord, aga all on vask vai tinaplönn. Kui juba roostekord peal on, siis ei aita kratsimine kah, rooste muutkui sööb ja isu täis ei saa. Kaed noort naisterahvast ja silm läheb särama, aga pühid puudrikorra palgilt ja tuleb välja, et vana krõhva.

Teistpidi on küll kah. Mõni asjakene on üsna tuhm ja tume, aga kui tolmukord pealt maha pühkida, siis klantsib nigu Moosese pale.

Kõikse ullem on poliidikutega. Tahad teada, kuda asjad on, aga küsima parem ära mine. Selget ega sirget vastust sa ei saa. Eietavad ikke, et kõik oleneb olukorrast ja praegase seisukorra juures ei ole võimalik täpselt ennustada ja nii edesi. Lööd käega ja elad oma elu.

Aga sellest kõigest polegi suurt lugu. Niikaua kui minu lorijuttudel veel mõni lugeja leidub, proovin nii kirjutada, et nendega püsiks ea vahekord. Mingi kord peab ikke ole­ ma.

KARGU KARLA

Filateelia. Uus postmark.

Eesti fauna – lendorav Omniva (Eesti Post) lasi 9. septembril käibele uue sise­ riiklikuks kasutamiseks mõel­ dud 0,90 € nominaalväärtuse­ ga postmargi, millel on kuju­ tatud lendoravat.

Eesti fauna seeriasse kuuluva postmargi kujundas Indrek Ilves, margid on trükitud trüki­ kojas AS Vaba Maa. Margiseeria „Eesti fauna“ margil on kujutatud lendorav (Pteromys volans L.), kes on haruldase liigina Euroopas levinud vaid Soomes, Eestis, Valgevenes ja Venemaal.

Lendoraval on keha külgedel nahavolt, mille abil suudavad nad liuelda puult-puule kuni mõnikümmend meetrit. Nad on varjatud eluviisiga, peamiselt videviku- ja öölooma kohatakse harva. Toitub suvel puude leh­

tedest, talvel kase, lepa ning haava pungadest ja urbadest.

Paljunevad 1-2 korda aastas, ­pesakonnas 2-4 poega.

Lendoravat ohustab eelkõige elupaikadeks sobivate vanade õõnsate haabadega segametsade vähenemine ja killustumine.

Eestis kriitiliselt ohustatud liigi­ na esineb lendoravat veel vaid Kirde-Eestis.

Lendorav kuulub Euroopa Liidu loodusdirektiivi esmatäht­ sust omavate ja Eestis I kate­ gooria kaitstavate liikide loe­ t­ ellu. (Allikas: Omniva)

8

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

Nr. 36

CONSULATE GENERAL OF ESTONIA

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

War killings, at the covert front In 2002 Vladimir Putin ­au­­thorized a new law making extra-judicial killings legal. It gave Russian authorities wide-ranging official permis­ sion to assassinate foreign enemies and domestic oppo­ nents at both home and abroad.

The legislation allowed Putin to boost the Czarist/Soviet/ Russian historical tradition of “wet affairs” and “special ser­ vices”. Named “On Countering Extreme Activity”, the law ­legalizes targeted assassinations for not only threatening national security, but also for “crimes” such as “diminishing national dignity” and “publicly express­ ing slander or false accusations of persons who hold Russian government positions”.

The actual “special tasks”, usually carried by Russian mili­ tary intelligence operatives, are acts of intimidation, murder, tragic accidents, and include kidnappings, “forced suicides” such as making victims jump from a window, car bombings and a variety of staged ­ex­plosions.

Thus, one cannot accept the veracity of the government’s denials that they were involved in the most recent death of Lukoil chief Ravil Maganov, who died by falling from a win­ dow in Russia. Add to this, the fall from a window of business­ man Dan Rapoport, of Russian heritage, also recently, but in Washington. This type of killing had long ago become one of the favourites for Kremlin assas­ sins. While the Washington po­ lice didn’t consider Rapo­ port’s death to be suspicious, Russia is known to have been the only suspect in numerous killings.

The murder of opponents within Russia has always been in Putin’s playbook. Many con­ sider it to be highly likely that he ordered the FSB to bomb apartment buildings in Moscow, killing some 300 residents in 1999. Chechen terrorists were then blamed, giving Russia ­justification to attack Chechnya.

Putin’s popularity sored, help­ ing him win the presidency from his job as FSB chief in 2000. In 2002 he ramped up the “wet affairs” assignments which included eliminating those deemed to be “slandering” ­government officials.

The current, Putin-authorized killings are an effective way for

the Kremlin to intimidate live opponents while flaunting its evasion from justice in the world community. This tradition of state-sanctioned murder has a long history stretching back to Czarist Russia, and hundreds of deaths have been recorded. Not all are successful. The most ­famous is the failed attempt at the poisoning of Rasputin, a hated religious figure who seemed to have the czar’s wife under his spell. Rasputin was immune to the cyanide-laced food he was offered and had to be shot.

Because the Kremlin has always found it necessary to ­ eliminate its adversaries, Russian formal state-sponsored assassinations is not a new de­ velopment. Government killings were legalized in 1936 and assigned to a group in the ­ Interior Ministry, known as the “Directorate of Special Tasks”, targeting ethnic Russians. In the 1950, the KGB formed its “13th Department”, to carry out ­“executive action”.

Often agonizing methods are use in the murders to send a message to others, especially Russians. The tortuous initial attempt on Rasputin was echoed some hundred years later in 2018 when a military grade nerve agent failed to kill former Russian intelligence operative Sergei Skripal and his daughter Yulia. Another failed task was the attempted poisoning of Bulgarian Emilian Gebrev in 2015.

Most other assassination ­assignments succeed. Alek­san­ der Litvinenko, a former FSB intelligence officer who defected to the UK, was murdered in 2006 by Russian GRU operatives using the radioactive agent ­polonium.

Political opponent Boris Nemtsov was shot on a Moscow bridge in 2015. Former Russian Duma member Denis Voronenko was gunned down on a Kyiv street in 2017. In 2015, Putin’s ex-advisor, Mik­ hail Lesin was found dead with a broken neck in a Washington Beltway hotel. This list of Kremlin’s sanctioned victims is endless.

Putin chooses his prey from a variety of categories, often enemies of him personally: p olitical opponents, those ­ branded as traitors, anti corrup­ tion advocates, truth-seeking

Kolga presents to Parliamentary committee via ZOOM.

Kolga’s remarks to recent session of Parliament’s Foreign Affairs Committee Thank you Mr. Chairman and members of the committee for the opportunity to appear before you today.

Over the past months Russia has threatened to starve vulner­ able nations around the world by blockading millions of tons of Ukrainian grain, while shell­ ing and bombing critical Ukrainian agricultural infra­ structure to induce a global grain shortage.

At the same time, Russia has falsely blamed Western and Canadian sanctions for causing this food crisis despite the fact that our sanctions do not affect any Ukrainian agricultural ­infrastructure or the transport of grain and food to those nations that rely on it.

Russia’s weaponization of hunger is matched in cruelty by its use of energy to freeze Russia’s neighbours.

Many Europeans experienced this first hand when Russia cut all gas supplies transiting Ukraine in January 2009.

Canadians only recently be­ came aware of Putins’ energy warfare after Global Affairs granted Gazprom a sanctions exemption to permit the repair in Canada of turbines that compress gas exported from ­ Russia through the Nordstream pipeline to Europe.

However, the Kremlin’s use of energy as a point of geo­ political leverage did not emerge out of a vacuum.

journalists, business rivals. Well­known investigative reporter Anna Politkovskaya, reporting on atrocities by Russian forces in Chechnya, was gunned down in her apartment on Putin’s birthday in 2015.

Journalists are some of the Kremlin’s recent favourite tar­ gets. Since 1992, 82 Russians have been tallied. Between March and May, 28 have been murdered in Ukraine – journal­ ists of many different nationali­ ties. The total number of Russian journalists who have disappeared, both in Ukraine since the invasion started, in Russia and elsewhere, is un­ known.

Just like the failures with Skripal and Gebrev, many other attempts have ended in failure.

Some suggest that this is a sign of declining professionalism – that the sheer volume recently cannot maintain quality control.

But even an unsuccessful

New address as of September 26: 365 Bloor St. E, Ste 1610 Toronto, ON M4W 3L4 Phone, fax and email remain the same: 416-461-0764, faks 416-461-0448 email: consul@heinsooinsurance.ca

The next meeting of the Estonian government’s Global Estonian Advisory Committee will be held in Tallinn on September 30th. The meeting will be chaired by special ambassador Marin Mõttus, and several Estonian ministers, including Foreign Minister Urmas Reinsalu will attend.

Reet Marten Sehr is the Estonian Canadian representative on the committee and will provide feedback from EKN and Estonian organizations in Canada on the first phase of imple­ mentation. The program was ratified by Estonian parliament in 2021 and implementation began in January 2022.

Program link: https://www.vm.ee/rahvusvaheline-suht­ lus-uleilmne-eestlus/uleilmne-eestlus In order to consolidate feedback, please email responses to Reet at reetsehr@gmail.com by September 20th at the latest.

In order to better represent the needs of Estonian Canadians, we are requesting responses to the following questions: 1. How familiar are you with the content of the Global Estonian Program (Üleilmse eestluse tegevuskava)?

2. How often do you use the globalestonian.com website to search for and share information?

3. How aware are you of the Estonian government’s grant applications and funding process?

4. Have you applied for a grant in 2022?

5. What are your organization’s needs and expectations for future cooperation with the Estonian government?

KAIRI HEMINGWAY President, Estonian Central Council in Canada

The former Vice President of Gazprom Bank, Igor Volobuyev, told a Polish newspaper in May how he was instructed by Gazprom executives to develop anti-Ukrainian narratives al­ ready in 2005, when Ukraine’s political trajectory shifted ­towards Europe.

a­ ssassination could have its use­ fulness. It’s a way of showing the middle finger to the West.

They may very well want the West to know their brazen ­capabilities. Up to now they’ve been immune to any judicial ­recourse.

Many victims of Putin’s ­covert killings serve as examples of the fate of anyone deemed betraying or cheating the Krem­ lin. Targeted assassinations are not new in the covert intelli­ gence world. But the use of plausible deniability seems to have been abandoned. Russia is comfortable with hunting down victims worldwide and showing contempt for the laws of the ­respective country. The Kremlin has boosted the pace of its extrajudicial death sentences ­ since its assault on Ukraine in 2014. Putin’s unjustified invasion this year is state-sanctioned murder on a massive scale

Gazprom are made inside the Russian presidential administra­ tion.

If Canada’s decision to grant Gazprom a sanctions waiver was intended to call Putin’s bluff – that mission has been ­accomplished.

It is now clear that our sanc­ tions did not impair Gazprom’s ability to pump gas through the Nordstream pipeline. As we’ve heard from previous witnesses today: they never were.

Underscoring the false nature of Russia’s accusations was a recent report published by the BBC which exposed massive gas flares at Gazprom’s Porto­ vaya compression station near the Russian starting point of the NordStream pipeline.

Flaring is a process by which gas producers burn off large quantities of gas for sustained periods of time.

According to that report, 10 million dollars of gas are being burned off by Gazprom each day – gas which could other­ wise be pumped through Nordstream to Germany and Europe, or through existing pipelines that transit Ukraine and Poland.

Indeed, as other witnesses have pointed out, the Kremlin has now explicitly stated that gas will only start flowing through Nordstream once Canadian and Western sanctions have been lifted. This is black­ mail.

LAAS LEIVAT

(Continued on page 9)

He also created anti-Geor­ gian narratives in 2008, when Russia invaded South Ossetia and Abkhazia. According to Volobuyev, all decisions within

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

9

It’s time to let loose and celebrate: Tartu College 50+2 is here!

Tartu College has become a favourite meeting spot for the Toronto Estonian community and other cultural groups in the neighbourhood alike, it’s a true cultural hub teeming with energy. Preparations began back in 2019 in order to celebrate its 50th anniver­ sary in a fittingly grand and worthy way in September 2020. Then the pandemic caught us all off guard and brought it all to a halt.

Celebrations had to move to a digital platform where we could still get together, remi­ nisce about the old days and dream of the future, albeit from a distance. A group of Tartu College workers got together and even held a small party in the parking lot just so they could celebrate the milestone together.

But the general consensus and feeling amongst everyone was that this wonderful land­ mark that grew out of architect Elmar Tampõld’s vision de­ served more, a spectacular cele­ bration. Finally, two years after the initial anniversary date, we’ve got a massive party in store for you all, a 5-day cele­ bration with something for ­everyone, the event of the year!

The multi-day bash is kicked off with a proper bang, with Estonia’s premiere funk band Lexsoul Dancemachine (head­ ed by Ivo Linna’s son Robert) taking over downtown Toronto atop a specially set-up bus on Wednesday, September 21st.

The group will perform a series

Kolga’s remarks…

(Continued from page 8)

Vladimir Putin’s intent is to weaponize gas in order to erode western support for Ukraine and undermine Canadian and allied democracies by blaming us for rising inflation and energy costs through disinformation. This is happening right now.

This morning in Vladi­vos­tok, Vladimir Putin doubled down on his accusations about Western sanctions and even claimed “We did not start anything in terms of military ­action. We are trying to end it.”

Putin made it very clear – that the polarization of the demo­ cratic world that his regime is actively contributing to, will greatly benefit Russia.

We are currently witnessing Russian state media and pro-au­ thoritarian groups promote these exact narratives. Protests that were organized by Kremlin-aligned communists and populist neo-fascists in Europe this past weekend will be exploited by Russian propa­ gandists to build on them, and destabilize Western democra­

of unique pop-up concerts around the downtown core, starting out from Tartu College at 7 p.m. and making its way towards Kensington Market, then Queen Street West. When the event organizer, Estonian Music Week’s execu­ tive and artistic director Sebastian Buccioni, is asked about where the exact locations for the pop-ups would be, he grins slyly and tells us to keep an eye out for upcoming ads.

But we can tell you this much: each of the three performances will be 30 minutes long and there will be space on the bus for 10 lucky winners that will be determined by a draw, more info on that coming soon!

Hamilton gets a taste of the funky celebrations with dance party “Funk at the Factory” taking place at the Cotton Fac­ tory on Thursday, September 22nd, starting at 8 p.m.

Opening for Lexsoul Dance­ machine is the energetic and groovy Nezquik; a four piece powerhouse from Hamilton. In between sets, we’ll have DJs Henrik Ehte (Estonia) and B Bad (Hamilton) spinning some tunes to keep you moving. But that’s not all! Show off some of those moves and cheer on local b-boys and girls as they fight it out in a fast-paced dance ­competition and watch muralist Curtia Wright create a master­

cies. We cannot rule out that these false narratives will not inspire similar protests among Canadian far-right and far-left extremist groups. In Putin’s own words – the sole beneficia­ ry of this polarization is his re­ gime.

Now that Putin’s bluff has been called, the sanctions waiver issued by Global Affairs should be revoked and the integrity of Canada’s sanctions regime should be restored. Sanctions work when they are applied, sustained and enforced.

Finally, Canada should priori­ tize the development of infrastructure to export Ca­ nadian gas to Europe – as many of our allies have asked us to do.

Canadian small nuclear reac­ tor technology can also help our allies take control of their own supply of electricity. In fact, Estonia recently signed an agreement to do just that.

Canada can provide a mutually beneficial contribution to Euro­ pean energy security that will lead to greater overall European stability – if we only commit to it.

A photo from the past. Attendees at Tartu College’s first photo exhibition.

piece live. Tickets are $25/$20 and will be up for grabs soon through Eventbrite.

To get your true funk injec­ tion, join us on Friday, September 23rd at the Axis Club (722 College Street) in Toronto, starting at 8 p.m.

Toronto funk legends The Shuffle Demons, known for their hit “Spadina Bus,” will take the stage along with Lexsoul Dancemachine for a night of absolute groovy chaos.

Famed Estonian singer-song­ writer Vaiko Eplik will be acting as DJ and host for the ­ night, introducing nostalgic tunes from diaspora Estonian communities and keeping the vibe flowing. Tickets are $25/$20 and selling fast, get yours now at: www.estonianmusicweek.ca A formal ceremony and memorial lecture for Dr. Vello Soots will take place at Tartu College on Saturday, Sep­ tember 24th at 3 p.m. The lec­ turer will be renowned scholar and textile artist Anu Raud,

who has gained a lot of notoriety not only in Estonia but around the world with her visually striking rugs. She is an active advocate and for the preserva­ tion of Estonian ethnography and agriculture, as well as an educator. Her home farm in Heimtali has become not only a museum, but an educational centre and mecca for anyone that holds Estonian folk culture near and dear to their hearts.

The lecture will be in Estonian.

The long-awaited exhibit “Our Tartu,” dedicated to the history of Tartu College, will also be opened. The event will be free, with donations warmly wel­ comed.

The scintillating slew of events will finish off with the premiere of the TC50 docu­ mentary film about the land­ mark building and its history on Sunday, September 24th, be­ ginning at 3 p.m. English sub­ titles are included, coffee and kringel will follow. Free, ­donations warmly welcomed.

Photo: Archives

This spectacular celebration would not have been possible without our sponsors and part­ ners: Estonian Foundation of Canada, Northern Birch Credit Union, the Estonian Ministry of Education and Research (Inter­ national Estonian Action Plan 2022-2025), Cotton Factory, and Koger Valuations.

Bring your friends and rela­ tives, your sorority sisters and fraternity brothers, all are warmly awaited and welcomed!

If you’ve worked at Tartu College in the past, come here for events throughout the years or taken part in any of the various groups that meet here ­ regularly, come and join the party and help us celebrate the important contribution of this landmark to the longevity of our Estonian culture here in Toronto!

Info: vemu.ca, estonianmu­ sicweek.ca, phone: 416-9259405, email: info@vemu.ca

“Ukraine In 20th Century Crises” Toronto street exhibition launches September 16 September 8, 2022 Toronto – A street exhibition outlining Ukraine’s extraordinary resilience in overcoming a century of geopolitical challenges will open in downtown Toronto on Friday, September 16, outside of Tartu College, 310 Bloor Street West. The exhibition will run for two weeks until September 30.

The exhibition was de­veloped by The Estonian Institute of Historical Memory and was pre­ viously installed outside of Estonia’s parliament. The Toronto exhibition is sponsored by VEMU The Estonian Museum in Canada, The Esto­nian Central Council in Canada and the Central and Eastern European Council in Canada.

Ukraine’s rich culture, language and history are highlighted by the exhibit, as are efforts by European imperial powers to conquer, control and colonize it. The exhibit challenges Russian government disinformation that promotes a distorted extremist nationalist view of Ukrainian history – suggesting that there is no Ukrainian culture or nation.

“We’re fortunate and grateful to be able to work with a world class memory organization like the Estonian Institute of Historical Memory to bring this extremely important and relevant exhibition to Toronto to help fight against Russian neo-fascist information warfare” said CEEC President, Marcus Kolga.

“The Estonian community in Canada will continue to stand shoulder-to-shoulder with Uk­ raine and Canadians of Ukrai­nian heritage” added Estonian Central Council President Kairi Taul-Hemingway.

“The Estonian Museum in Canada, located in the heart of Toronto, is proud to host the ­exhibition and we hope that tens of thousands of Canadians, who pass Tartu College each day, will stop to learn more about Ukraine over the two week exhibition period,” said the Chief Archivist of VEMU, Piret Noorhani.

For more information contact: ceecouncilcanada@gmail.com

10

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

Nr. 36

(The following does not reflect the editorial position of Eesti Elu/Estonian Life whose responsibility is to inform readers of developments in the Estonian community. It has already been released online in EWR.)

St Peter’s Church – A new focus – Part 1 We have a plan to ensure the long-term financial sustain­ ability of St. Peter’s Church.

We have divided our plan into three parts: 1. Value analysis and cost ­savings 2. Revenue potential of excess capacity 3. Events, member support, and donations We look forward to commu­ nity feedback in order to priori­ tize and establish a timeline to achieve financial sustainability.

Part 1 We would like our church to be a living and caring part of our community, whose mem­ bers celebrate the Christian ­values that define us, and who nurture a culture of inclusive­ ness which embraces the whole family.

As such St. Peter’s must have a purpose which is com­ munity focussed, with a spiritual growth that is relevant to our times. We are currently facing two problems: a decline in our congregation and impending financial shortfalls. The issues ­ are inter-related. For several years, we have endeavoured to reverse the decline. We cannot, however, continue to do the same thing over and over again and expect a different result.

Whether it be business or sports, if things are not going well, a dramatic change is re­ quired. Regardless of past loyal­ ties and achievements, we need a cultural change. This requires a reassessment of our manage­ ment, services, and our role in the community. It seems that the traditional services we have been pursuing are less relevant to today’s congregants. In busi­ ness when you no longer fulfill the expectations of your cus­ tomers they vote with their feet and move on. We are faced with the same issue.

Our opinion survey points out potential directions for the church to pursue. The church is dependent on the product as defined by the minister, man­ ­ agement as defined by the council and the facility as its identity. Management has the primary responsibility for en­ suring the financial sustain­ ability of the church. Effective management requires far more than filling a role and reciting annual statistics. Effective man­ agement requires a commitment and a passion for the job and a strategic perspective and ma­ nagerial skills that can deliver ­results. Good management does not hide from reality. Our priority is financial sustainabi­ ­ lity and how to achieve it.

The financial highlights for St. Peter’s Church – from the audited financial statements Dec 31/ 2021 Assets: • The church has capital assets

valued at $1,669,923 • The church has short term investments totalling $649,429 • The church has a columbarium trust fund of $79,088 Income: • The church has dividend income/unrealized gains equal to $54,277.

• The church has a lease with the Salvation Army $8,000/ month till Feb 28, 2023.

• Donations for which tax receipts were issued $78,393 • Current account revenues $270,986 Expenses: • Church upkeep $77,832 • Music – Organist /performers $18, 918 • Office expenses excluding staff $11,531 • Total employee compensation $138,185 • Depreciation expense $36,151 Total expenses $264, 989 • Excess of revenue over expenses before depreciation expense $5,996 Note 1. The church is a ­registered charity and as such, it does not pay taxes. De­ preciation is an accounting ­entry, which is useful in a for profit business. For our church, it does not contribute to an ­operating loss.

Note 2. All registered chari­ ties file their detailed financial information based on their ­audited financial statements on form T3010 with the CRA. This information is public knowl­ edge and available to everyone on line.

MANAGEMENT ACTIONS TO ACHIEVE FINANCIAL SUSTAINABILITY: We currently have a positive current account balance. This is primarily the result of a for­ tuitous happenstance of leasing the church to the Salvation Army at an above market rate of $96,000 per year paid for by Metrolinx. This lease expires in February 2023. This situation has led us to avoid analyzing our cost structure and consider­ ing ways and means to manage the congregation once this reve­ nue stream no longer exists.

Value analysis and potential Cost Savings: The largest expenditure re­ ported to the CRA on form T3010 Registered Charity Information Return is a sum­ mary of compensation paid to all employees of St. Peter’s Church. This includes the com­ pensation paid to admin staff, cleaning staff and the minister.

This is reported as $138,185.00 The executive council has proposed a budget approaching $80,000 for the pastor’s com­ pensation.

Church attendance is averag­ ing 10 people per Sunday. For our congregation if the pastor conducts 45 services, it will cost us close to $1,800 per ­service. On the first Sunday in

August, there were only 6 ­people in church, including the pastor. Our church attendance does not justify the expense of a full-time pastor. Our impend­ ing financial shortfall makes it imperative to seek alternative solutions to carry on the ­congregation.

Consideration has to be given to other options until such time as the attendance justifies a full-time person. One option is to consider a part-time ministry.

We could seek out another congregation that is willing to ­ share their pastor. This option is common practice with orchestra conductors. Another option is to use visiting pastors, both Estonian speaking and English speaking, for a year. This has the potential to provide a new perspective and create renewed interest on the part of our ­congregation. These visiting pastors would be paid a stipend up to $500.00 per service. In the first year we would budget $26,000 for this service. This arrangement would also allow us to tailor our services to the needs of the congregation, by reducing services in the summer vacation period. This practice is in effect now when the pastor is on extended vacation in Esto­nia.

A contractual arrangement, however, pays for only services rendered. This would amount to a savings of up to $50,000 per year. The church would continue to have an office administrator who acts on behalf of the church council to schedule these visiting pastors.

The church currently pro­ vides accommodation to the pastor in the form of a 3-bed­ room apartment in the church manse. Our financial statements do not reflect it as a benefit to the pastor. If this apartment was not required for the pastor, it would be a potential rental ­income for the church. This is a modern renovated apartment.

Prior to renovation it was a four-bedroom apartment. This apartment is steps away from a Major Transit Hub at Eglinton and Mount Pleasant. At current market rates along with a ­parking spot it could be rented for approximately $3,500. per month. This would amount to an annual income of $42,000 per year.

We have an impending short­ fall of $96,000 in 2023. If we are willing to consider servicing our congregational needs with either a part time ministry, or on a contractual basis, we would be able to match this shortfall with accrued savings and possible rental income.

This is a very difficult course of action which we are all reluctant to pursue. However, ­ financial circumstances dictate ­ the prudent course of action. It merits our serious consideration.

FRIENDS OF ST. PETER’S CHURCH

Photo: equip-bid.com

Language Lounge: “Kivi kotti!”

Vincent Teetsov Global theatre traditions have taught us that explicitly wish­ ing someone well before a performance is a sure-fire way to make that performance go terribly wrong. Instead, a suitable replacement is “break a leg.”

The Canadian arts publica­ tion Ludwig Van states that this saying first appeared in Robert Wilson Lynd’s article “A Defence of Superstition” in 1921. Lynd wrote of how wish­ ing someone luck in horse racing might actually bring ­ about the opposite result. Then there’s the story of how British actor David Garrick continued to perform Shakespeare’s Richard III despite having fractured his leg, presumably ­ setting the standard for a wholehearted, praiseworthy per­ formance.

Boston Lyric Opera speaks of an equivalent phrase – “Toi, toi, toi” – said by opera singers as “an [onomatopoeic] imitation of the sound of spitting, done to ward [off] a hex or evil spirits.”

Spitting against a lit candle could also blow smoke in the direction of those said spirits.

In Italian, luck can be impar­ ted by saying “in bocca al lupo” (“in the mouth of the wolf”), and in Hungarian, “kéz- és lábtörést” (“hand and foot ­fractures”).

When many cultures are breaking bones and fighting off demons, what is the Estonian solution? Stones!

The saying “kivi kotti” (“a stone into [your] bag”) is Estonia’s contribution to a slew of euphemisms and other word trickery used to bring people luck.

Asta and Katre Õim, formerly of the Eesti Kirjandus­muuseum (Estonian Literary Museum), explained that the idiom is something that was originally said to fishermen in Estonia when going out for a day of fishing, when the success of one’s work was thought to be dependent on chance. If you

went up to a fisherman on shore and said “Hey, I hope you catch lots of fish today”, there was enough reason to worry that somehow the fish in the water nearby would have heard what you just said, causing them to be extra vigilant and to avoid approaching any nets, boats, or bait.

Instead, saying “kivi kotti”, thereby wishing them a day of stone catching, would make the fish complacent and bring about a successful day at sea. Wishing someone the opposite of what they want is meant to thwart bad luck.

In English, a proverbial “bag of rocks” is associated with a burden you are carrying. Rather than signifying a mediocre catch of the day, writers in selfhelp and pop psychology genres use it as an analogy for things that are weighing down on us: personal battles, vices, and shortcomings. As American actor John Bay said, “Every­ ­ body’s got a sack of rocks.”

In sports, athletes sometimes run, hike, or blast through calis­ thenics with added weight, such as stones, put inside a back­ pack. While some argue that this causes bad form and puts excess strain on one’s joints, others say it develops shoulder and core strength. Perhaps then, we should also start accepting “kivi kotti” as a kind of compli­ ment. If someone says it when they see you exercising, then one could interpret it as “you appear to be exercising with such ease that you could carry stones with you and not be ­affected by it.”

Then again, maybe those first seafaring uses of “kivi ­kotti” were a curse, to cause an enemy to truly only come back with a bag full of stones, be­ cause they had been a little too lucky out at sea lately.

Estonians also have the va­ nasõna “nael kummi” (“a nail in your tire”) at their disposal to say “good luck.” But regardless of how innocuous or menacing these phrases can be, they’re in­ dicative of the human tendency to be superstitious about the ­impact of words on the future.

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

11

Metsaülikooli tigu teoks (II) Vesteldes telefonitsi MÜ juhataja ja värskelt ülikolli päl­­ vinud Maimu Möl­ de­ riga kaks päeva pärast Metsaüli­ kooli lõppu, ütles ta, et viibib endiselt MÜ KOOKONIS (cocoon). Kui kaua kestab too kaitsev kest?

See tunne, mis tekib ühte kasvanud perena eesti metsa paralleel- ehk rööpreaalsuses.

Kogutud pa­­ gas võib olla kerge Põhja-Ameerika argi­ tuultes minema puhutud saada küll, kui ei hoia ise kahe käega kinni. Kinni tek­ kinud sõprustest, inspiratsi­ oonist, energiast, kee­­ lest ja hingepuhastavast seisust, mis eraldatuna loodu­ ses nädala jooksul koos tekkis. Õnneks on võimalik kuulata imetabaseid MÜ loenguid igal pool ja iga kell ürituse kodule­ hel. Mitte küll veel tänavusi, aga virtuaalse MÜ klassika 100 loengut: https://www.eesti.ca/ mu/klassika/ Digitaalselt on talletatud Ivar Ivaskit, Ilse ­ Lehistet, Tönu Parmingut, Heinosid – Susi ja Sillastet –, ehk kulda alates aastat 1968.

Palun väga!

Igal pärastlõunal jaotus Metsaülikooli rahvas huviringi­ desse. Rukkileiva- ja verivors­

Kui oodatud mesinikust lektor ei pääsenud metsa, oli imekombel Miku Linkruusil hiljutine esitlus (põhimõtteliselt loeng) pildimaterjaliga sülearvutis kaasas! Ja nii seda ühiselt tõlkima asuti. Miku rääkis Toronto uute ühistranspordi koridoride loomise võitudest ja valudest. Mitme projekti raames töödejuhatajana töötanuna oskab ta rääkida igast vaiast ja linnupesast ning tegi seda imepäraselt laveerides eesti ja inglise töö­ keele vahel. Foto: Tauno Mölder

Sissiküla ehk suure sauna rajal näitas eesti lihhenloloog ehk samblikuteadlane Kristiina Mark KÕRVsambliku (smooth rock tripe, Umbilicaria mammulata) naba, millega ta kalju küljes ennast kinni hoiab. Ladinakeelse nime esisõna kinnitab nabafakti, mis suurepäraselt sauna minekuga sobib. Antud samblik on üks maailma suurimaid. (Ei ma pole suures saunas käind, ega kõrv­ sambliku naba näind.)

Foto: Riina Kindlam

titegu said läinud nädala lehes juba mainitud, veel sai matkata (bioloog Maret Tae ja sambli­ kuteadlane Kristiina Mark Tartust), kanuutada (Robert Hiis), maalida maale ja mängi­ da malet (Jaak Järve), kogeda ja õppida massaaži (Tiina Hiis) ning maitsta turbarabajooki ehk viskit. Marylandist 11-ndat kor­ da kohale sõitnud Agu Etsi šoti viskide maitsmise huviringis ,,neile, kes peavad lugu maits­ mis- ja haistmismeelte proo­ vilepanekust“, meenutati muu­ seas vanasõna, et vesi jääb veeks, vili jääb väeks. Allan Luiker pakkus hiljem ühe-päe­ va-huviringi näol ka kohalike kanada viskide degusteerimise võimalust.

Kaks korda toimus ka mõt­ lusring (mindfulness) ehk kohal­ oleku praktika Jaan Sudaku juhendamisel. Pika vaimse tee­ konna läbimisel võib õnnelik hing jõuda valgustuseni (enlightenment), MÜs jõudsid pal­ jud mingilgi määral käega kat­ sutavalt enLICHENment’ini ehk samblik-selguseni.

Kaks loengut, mille osaks nädala lõppedes veel saime, oli kunstnik, kirjastaja ja väliseesti kunstigalerist Jaak Järve ,,Kui­ das Tartu Pallase kunstikooli l õpetajad ­ alustasid Eesti Kunstnike Koondise Torontos 1956. aastal“ ning välk-asen­ duslektor Miku Linkruusi esit­ lus oma tööpõllust – Toronto põhjaosa läbivatest ühistran­ s­ pordisõidukite trasside ehitu­ sest.

MÜ nädalasse satuvad tihti märgilised tähtpäevad: Eesti taasiseseisvumispäev (20. aug.) ­ ning musta lindi päev (23. aug.), mil 1939. aastal Moskvas allkirjastati Molotovi-Ribben­ tropi salaprotokollidega pakt.

Tänavu langes MÜs koosoldud aega vaid viimane, mille puhul koguneti Anton Õunapuu väl­ jakule püstipäi mälestama, mis meilt võetud ning mis siiski meile jäi. Mälestati ka meilt vii­ mastel aastatel võetud kalleid MÜlasi, teiste seas armastatud hiievana Margus Tae, maestro Taavo Virkhaus, teatriteadlane Mardi Valgemäe ja Markus Hess, kes 1986. a. algatas musta lindi päeva tähistamist Torontos ning millest kasvas rahvusvahe­ line ettevõtmine. 2008. aastal

Võlujook. Ulgu-Eesti suurlaagrite meenetasside sarjast tuli juhtu­ misi rahvatantsuproovi Lake­ woodis USAs 1967. a. peetud Koguja suurlaagrit meenutav tass. Samal suvel toimus ka esimene Metsaülikool. Nüüd täitus tass Nõelamängu laulusõnadega, mida lõpupeo esinemiseks harjutasime. Foto: Riina Kindlam

Kolm pillimeest on juba pidu missugune! Vasakult: külalised Eestist Kristjan Kannukene ja Henrik Hinrikus ning MÜ sagedane rütmiseadja Olavi Kelle. Henrik sõitis kohale Chicagost, kuhu ta MÜ kesknädala peo järgselt ka tagasi kihutas. Nõutud pillimehe elu pole kerge, ent lend on kõrge ja meeldejääv. Foto: Mölder

kuulutas Euroopa Parlament musta lindi päeva üleeuroopa­ liseks kommunismi- ja natsis­ miohvrite mälestuspäevaks.

,,Peaaegu kõige parem olukord, sest kõik oli eesti keeles (ainult kaks juttu inglise keeles) ja pal­ jud inimesed (kanadalased) ei rääkinud nii kiiresti ja nad ka­ Appi tõttab KEELESÕPS sutasid kergemaid sõnu. Nii et Tänavu haaras kinni võima­ jah, minu keel läks kindlasti lusest kasutada väljakuulutatud paremaks.“ Ta helistas selle kin­ keelesõpsi (language buddy) nituseks oma sõbrale, kes talle tuge noormees Alexander MÜd soovitas ning Juku märkas Gonneau, kes oli esimest korda kohe keelekümblustünnist (imKotkajärvel. Keeleliselt end vei­ mersion) saadud läiget.

Kaugemate lähtepunktide di ebakindlalt tundvad inimesed kirev jaotus metsas oli tänavu on alati teretulnud MÜsse. Me ­ kõik kõigume sellel keeleoksal järgmine: vähemalt 12 inimest ja pidevalt õpime koos. 26. au­ Eestist, 7 USAst, üks Türgist ja gusti lehes ilmus Alexist foto, üks Kenyast. kus ta oli esimesel õhtul rinnale Lõpetuseks mõned kingitud võtnud oma vanaisa Edgar mõtted. Helilooja ja muusik Leesi akordioni. Edgar aitas Kristjan Kannukene: ,,Mind vanemskaudina Kotkajärvet just paelub see vaba õhkkond ja 1950-ndatel rajada ja lõpetas see sõprus siin. Kuidas me metsas käimise vanaskaudi oleme õlg õla kõrval. Ja et on Lembitu lellena. nii häid teadlasi ka siin. See on Ning kui ilmub keegi, kes mõnes mõttes nagu vennas­ hakkas eesti keelt õppima alles tumine, et on ühine vaimsus! Ja kahe aasta eest, koroona-­ muidugi see loodus. Loodus annab sellele vaimsuse tekkele pandeemia ajal (küll Toronto ­ Ülikoolis) ning temast saab nii palju juurde. Annab sellele pliksti-plaksti täitsa oma poiss, elu. Loodus on ja ei ole ka kellega ei tule mõttessegi mida­ Eesti moodi. On kodune tunne, gi muud kui eesti keelt rääkida, välja arvatud see aluskalju.“ tundub, et kõik on tõepoolest (Kanada kilp ja kilpkonnad.) võimalik. Will, eestistatud ni­ Rahvatantsuõpetaja Toomas mega Viljar, avaldas arvamust, Parra: ,,See on siiamaani et MÜ oli tema jaoks täiuslik. hoomamatu, kui suur see eesti

kogukond siin on. Olen siin Eesti kohta rohkem õppinud kui Eestis. Hea on vaadata Eestist väljapoole, vaadata siitpoolt sinna ja huvitav on kuulda inimeste lugusid, eriti põgene­ misest. On tunda, et vanemad inimesed naudivad selliste lugude rääkimist.“ Deborah elab Washingtoni lähedal. Teda meelitas esma­ kordselt MÜsse tema korporat­ siooniõde Indlast: ,,Kui Helena ei ütleks ja ma ei teaks oma isa poolt, kui tore siin on, siis ei teaks, et on olemas selline aare, armas aare. Ärge kartke siia ­tulla keele pärast. Ärge arvake, et teie keelest ei piisa. Igaüks võtab sellest, mida võib ja kõik teised, kes on siin, aitavad. MÜ tuleb sinule vastu, sinu tase­ mele. See MÜ õhk voolab ringi vabalt ja tõstab. See on tore, et enamus inimesi siin tunnevad teineteist, aga nad on kõik ­avatud mulle. Siin ei ole ainult loengud. See on kultuuriallikas, kuhu tullakse jooma.“ Ehk siis allikast. Turbavett, samblaleotist ja kama. Üks pro­ fessor täheldas: ,,Joomarlust on palju vähem.“ Tõusud-mõõnad järveski.

Venemaa tahab korraldada oma ,,olümpiamängud“

medali tulemusega 510 kg.

Mikomägi küki tulemus oli 185 kg, lamades surumises 115 kg ja jõutõmbes 210 kg. Kõik tulemused on ka uued Eesti ­ rekordid. Jõutõmbe 210 kg on ­ ka Eesti avatud naiste klassi uus rekord, see tulemus tõi ka jõutõmbe üksik-ala väike kuld­ medali. (ERR/EE)

Venemaa on teatanud, et planeerivad 2024. a suvel kor­ raldada ,,sõbralike riikide“ mängud, mis peaks olema alternatiiv Pariisi olümpia­ mängudele.

Venemaa sportlastel keelati rahvusvahelises spordis osale­ mine vahetult pärast seda, kui riik 24. veebruaril Ukrainasse tungis. Rünnak toimus vaid mõni päev pärast Pekingi tali­ olümpiamängude lõppu.

Seetõttu ei olnud Venemaa sportlased märtsis Pekingis pee­ tavatele paraolümpiamängudele oodatud. Venemaa korraldas alternatiivina oma sportlastele ­ sarnased võistlused. Nüüd on samalaadne üritus plaanis 2024. a suvel, mil spordimaailma tipud võtavad omavahel mõõtu Pariisi olümpiamängudel.

Venemaa asepeaministri Dmitri Tšernõšenko sõnul osa­ leksid mängudel lisaks Vene­ maale ka nn sõbralikud riigid, näiteks Valgevene. (PM/EE)

S P ORT

Eestlane tuli klassikalises jõutõstmises noorte maailmameistriks

VAHENDAS RIINA KINDLAM, TALLINN

Türgis toimunud noorte ja juunioride maailmameistri­ võistlustel klassikalises (va­ ­ rustuseta) jõutõstmises tuli maailmameistriks Eesti noorte koondise liige, Häädemeestelt pärit Markus Lehtla.

Lehtla võistles kaalukategoo­ rias 120+ kg ja tema tulemused olid järgmised: kükk 230 kg, ­lamades surumine 175 kg, jõu­ tõmme 245 kg ning kogusumma 650 kg. Järgmine konkurent jäi Lehtlast 17,5 kilo kaugusele.

Lehtla püstitas igal alal ka uued Eesti rekordid ning sai kükis ja jõutõmbes väikese (üksik-ala) hõbemedali ning ­lamades surumises kulla.

Samal võistlusel võitis Eliise Mikomägi varustusega jõutõst­ mises naisjuunioride klassis Markus Lehtla. kuni 76 kg kategoorias hõbe­ Foto: Eesti Jõutõsteliit/ERR

12

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

Nr. 36

Eerik Purje: ,,Kirjarida on kirjutaja jalajälg“ Vestlus autoriga tema uuest raamatust „Üksi ja omaette“ Tänavu suvel ilmus kodumaal Sinu sulest kirjastus Argo väl­ jaandena raamat „Üksi ja omaette“. Tegemist on Sinu kümnenda teosega väga vilja­ kal loometeel. Oma debüüt­ romaani „Aja puudutus“ aval­ dasid 2017. aastal, olles soliidses eas – 90-aastane.

Sinu raamatud käsitlevad eri teemasid, kuid ühise nimeta­ jana võib vast nimetada kõike inimeste ellu puutuvat, olgu see kümnendeid tagasi või praegusajal, kodus või võõrsil, elu oma ehedas olemuses, nii nagu me seda kogeme. Ja muidugi kodumaaga seonduv, olgugi võõrsilt vaadates; ja mitmedki vastuolud, mida oled aja jooksul kogenud.

Kõnealuse teose kirjutasid, olles 93 aastat vana, ja küllap ei jää see Sinu sulest viima­ seks. Mis ajendas Sind just kirjutama sedalaadi teost?

Nagu ma kohe raamatu esi­ mese peatüki algridades maini­ sin, tekib pärast pikka rännakut tahtmine jalgu puhata ja tagasi vaadata. Käidud tee pikkus on teada, käimata tee pikkusest ei tea muud, kui et see kipub aina lühemaks jääma. Kui tahad oma järelejäänud päevi võimalikult hästi kasutada, siis sisusta neid millegi väärtuslikuga. Kas või kuivõrd minu kirjatööd võib väärtuslikuks pidada, seda pea­ vad otsustama teised. Ise võin vaid kindlasti öelda, et midagi muud ei oska ma niigi hästi.

Vaatlen kirjapandut kui oma vaimset testamenti. Selle koos­ ta­ misel on see hea omadus, et ei tarvitse hoolikalt kaaluda, kellele midagi pärandad. Päri­ jaid pole nimepidi mainitud, nende vahel ei teki tüli ega riidu.

Igaüks võtab, mida heaks arvab.

Kui keegi kahmabki liiga palju, pole sellest lugu, sedalaadi ­varandus võtmisest ei kahane.

Olen öelnud, et iga kirjarida on kirjutaja jalajälg. Ma ei oota, et keegi neid jälgi pidi käima hakkaks. Küll aga rõõmustaks mind teadmine, et keegi tun­ neks vajadust edasi kõndida sealt, kus mina seisma jäin, teha uusi ja põnevamaid jälgi.

Jah, kindlasti on kõik kodu­ maaga seonduv, kuigi see igalt kirjarealt vastu ei peegeldu. Ja kindlasti ei jää see viimaseks.

Sedalaadi testament vajab pide­ vat täiendamist. Vaevalt et edas­ pidised kirjaread kaante vahele satuvad, kuid sellel polegi täht­ sust. Ja mine sa tea – täpselt samalaadi mõtteid heietasin ­ kõnesolevat raamatut kirjutades. Ütled, et kirjutasid nime­ tatud raamatut vaid endale, olles üksi ja omaette, kum­ malises rahulolus. Tegelikult võiks sellest teosest õppida mitmedki nooremad põlvkon­ nad, ja see võiks olla ka hea lugemismaterjal näiteks kesk­ kooliõpilastele kodumaal. Ku­­ jutades ette seda 17-aastast koolipoissi, kes rohelise kohv­ riga, millega isa Esimesest ilmasõjast tagasi tuli, ja mida kasutasid onud ja vend kaitse­ teenistuse ajal, kodust lahkus; kohver sisaldas vaid häda­

vajalikku ja tuli hiljem sõja­ keeri­ses maha jätta. Võtmega suletud kohvrisse jäid ka ­ noorusaja päevikud. Kas mä­­ le­ tad veel tollaseid sisse­ kan­ deid? Olid need rohkem päe­ vakajalised ülestähendu­sed või mõtisklused? Ja mida ütleksid tänasele 17-aastaste põlvkonnale, kelle elu on möödunud suuremalt osalt mugavustsoonis?

Pean taas kordama raamatus öeldut: kinnitad, et kirjutad endale ja oled seda lausudes ­ ­täiesti siiras, kuid tegelikult kir­ jutad ikka lugejale või oleta­ tavale lugejale. Minu sõjaaegsed päevikumärkmed olid kindasti mõtisklused, kuigi päevakajali­ sel taustal. Sisust kahjuks kuigi palju ei mäleta. Muide, ka prae­ guse raamatu žanrimääratlus, mis tiitellehel mainimata jäi, on ,,mõlgutusi“.

Tänapäeva noorele põlvkon­ nale minu mõlgutused vaevalt mingit mõju avaldavad, taustad on liialt erinevad. Elu võib aga neidki oma mugavustsoonist hoolimatult välja kiskuda ja panna samasuguste valikute ette, mille mina pidin seitsme­ teistkümne aasta vanuses oota­ matult tegema. Kui see juhtub, siis kuulaku nii oma südame kui ka mõistuse häält. Kui need kaks kokkulepet ei saavuta, siis jäägu lõppotsus südamele.

Raamatus tuleb mitmel puhul jutuks vanus, elukoge­ mused ning paraku ka põlv­ ­ kondade vaheline teadlik/ alateadlik konflikt. Tõdemus, et vanus on see, mis eristab küll nooremat inimest see­ niori-ikka jõudnust, ent tegelik vahe on siiski elukogemuses, selle olemasolus ja puudumi­ ses, mille mõistmine tuleb vaid aastatega. Raamatus tood vahvaid näiteid vanuse teemal – meenub lugu, kui sõidutasid oma autoga külalisi Eestist. Sinu ehe ja kainelt realistlik maailmavaade ja tõdemused elu erinevatele situatsioonidele on imepära­ ­ sed. Nagu ütled, on positiivne ellusuhtumine see, mis on aidanud Sul alati elus toime tulla? Ja muidugi tark talu­ pojamõistus, olgu sinna peale ehitatud kui palju kõrgeid kraade?

Tahaksin väga uskuda, et positiivne ellusuhtumine on mind aidanud; ja et see mind ka edaspidistel eluaastatel maha ei jäta. Kuivõrd evin ma tervet talupojamõistust, seda ei oska ­ öelda, kuid hindan seda väga kõrgelt; veel enam kui haridust, mida mul napib ja millest ma puudust tunnen. Minu isiksuse vormimisel on teeneid nii kõr­ gete kvalifikatsioonidega kool­ meistritel kui ka tahumatutel ­talupoegadel. Kaldun arvama, et viimastelt olen omandanud i­segi rohkem väärtuslikku. Olen kus­ kil tähendanud, et kõik, mis mi­ nus on põhilist, on korjatud maanteetolmust, kaerakõrrest ja kartulivagude vahelt.

Muusika ja kirjasõna – kaks muusat, mis, nagu ütled, on Sind kõik need aasta­

kümned saatnud. Kirjandite kirjutamised olid kooliajal pidupäevad. Ometi jõudsid ajakirjanduse juurde samuti juba küpses eas, olles iga­ päevatöölt pensionile jäänud.

Eesti Elu lugejad on saanud nautida Sinu rohkearvulisi kirjatükke, olgu siis tegemist reportaažide, mõtiskluste, kommentaaride, vestetega vm.

Mida pead kõige huvitava­ maks kogemuseks ajakirjan­ duslikus vallas?

Huvitavaid kogemusi on mitu. Tänu tegevusele reporteri­ na olen kohanud, tundma õppinud ja usutlenud paljusid ­ huvitavaid inimesi, soetanud isegi püsivaid sõprusi. Veste­ ­ kirjanikuna sattusin konkureeri­ ma iseendaga: poolkogemata loodud Kargu Karla on loetavam kirjamees kui mina. Ülimalt rõõmustav on aga tõdemus, et ajakirjandus ja kir­ jandus on teineteisele ligemale nihkunud. Olin kaua aega kind­ lal veedumusel, et mina ajakir­ janikuks ei kõlba, olen kirjuta­ des liialt loominguline. Seda õnneks enam paheks ei peeta.

Raamatus ei pelga Sa ka lahata mõningaid konflikte, eriarvamusi, mis on aasta­ kümnete jooksul ette tulnud.

Huvitavad näited erinevatest eluperioodidest, alates kodu­ maast kuni Austraalia ja Kanadani, illustreerivad Sinu rännakut ja tegevusi, põhi­ mõtteid ja eluväärtusi. Mee­ nutad inimesi, kellega elutee erinevates etappides kokku viinud. Isana jutustad südam­ likult väikelapse eestikeelsest üles kasvamisest Kanadas ja toredatest keelelistest leiutis­ test. Kindlustusspetsialistina tood näiteid situatsioonidest autoroolis. Missugust tagasisi­ det oled saanud sellele suure­ pärasele raamatule, mille lugemiseks tuleb võtta aega, et süveneda kõigisse neisse mitmekülgseisse mälestus­ tesse?

Tagasisidel on iga kirjaniku jaoks suur väärtus. Seda ma kuigi palju saanud ei ole. Raa­ mat on veel liiga värske ja vist mitte kuigi suure levikuga.

Raamatukogudest laenutatakse ikka peamiselt fiktsiooni, vähe­ tuntud inimese elukogemused kedagi eriti ei huvita. Just luge­ sin ühest Eesti lehest, et tuntud poliitiku kass on surnud – see on uudis. Mõningat on siiski laekunud inimestelt, kelle arva­ must ma hindan ja kelle siiruses ma ei kahtle.

Parima tagasiside sain enne raamatu ilmumist kahelt ini­ meselt, kellele söandasin käsi­ kirja näidata. Üks on mu toimetaja, kellega olen mitu aastat suurepärast koostööd nautinud ja kes mõttes asus ­sedagi raamatut toimetama juba enne, kui kirjastuselt vastav pakkumine saabus. Teine on ­ rahvusvahelise mainega tead­ lane, kes käsikirjasse niivõrd positiivselt suhtus, et soostus raamatule eessõna kirjutama.

Olen ka väga tänulik kirjas­ tusele, kes nõustus majandus­

likke kaalutlusi trotsides aval­ damisega riskima. Ühe märksõnana nimetak­ sin äratundmisrõõmu, mis nooremal lugejal võib Sinu teost lugedes tekkida. Sinu noorusajal polnud kellelgi aimugi tänapäevasest tehno­ loogiast, ilma milleta on sageli raske oma elu ette kujutada.

Ometi – äratundmisrõõmu tekitavad inimolemuse erine­ vad tahud, iseloomud ja mõt­ ted, mis küllap on aasta­ kümnete lõikes samaks jää­ nud. Kuidas Sulle tundub, kas tänapäeval on inimestel ras­ kem end väljendada nii päriselus kui kirjas, kui teh­ noloogilised võimalused paku­ vad päev-päevalt alternatiivi,

nii noortele kui seenioridele? Äratundmisrõõm on mõiste, mille tajumine tekitab erakord­ seid hingevärinaid. Kui mõni noorem lugeja seda tunneks, võiksin rahuldustundega öelda, et ma pole paberit määrinud vaid enda lõbuks.

Tehniliste alternatiivide var­ jukülg on, et nad pärsivad mõtlemist. Lubatagu mul tsi­ ­ teerida üht sügavalt haritud ­eakaaslast: parim kompuuter on inimese kaela otsas. Kui vaid leiduks rohkem neid, kes mäle­ tavad, kuidas seda kasutada.

Eesti Kirjanike Liit 100

nal avatakse näitus ,,Tartu noor kirjarahvas“, kirjandusmuuseu­ mi fotograafi Alar Madissoni kuus fotoakent, mis on val­ minud koostöös ajakirja Värske Rõhk toimetuse ja firmaga Seri Disain. Näidatakse ka Rahvus­ arhiivis valminud filmiprogram­ mi Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu ajaloost, koostanud Ivi Tomingas.

Eesti Kirjanike Liit (EKL) saab tänavu 100-aastaseks.

Sündmust tähistatakse Eesti Kirjandusmuuseumis 30. sep­ tembril piduliku ettekande­ päevaga. Ettekandeid saab jälgida KirmusTV vahendu­ sel.

Kirjanike Liidu minevikust, olevikust ja tulevikust kõne­ levad EKL esimees Tiit Aleksejev, Berk Vaher, Sirje Olesk, Tõnu Tannberg, Hanna Linda Korp ja Janika Kronberg.

Kirjandusmuuseumis avatakse Kirjanike Liidu ajaloole pühen­ datud näitus ,,Eesti Kirjanike Liit 100“ ja sellega kaasnev rändnäitus. Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Arhiivraamatukogu materjalidel põhineva eksposit­ siooni eesmärk on näidata kir­ jandust ja seda ,,haldavat“ loomeliitu mitte suletud süstee­ mina, vaid ühiskonda loovalt uuendava jõuna. Näituse on koostanud Janika Kronberg, ­kujundanud Kaili Kalle.

Kirjandusmuuseumi otsasei­

Küsis KAIRE TENSUDA

(Dr. Anu Realo kirjutatud eessõna Eerik Purje raamatule „Üksi ja omaette“ avaldame järgnevas lehenumbris)

Eesti Kirjanikkude Liit kui kirjanike ja kriitikute kutse­ ühing asutati 8. oktoobril 1922 Tallinna Raekojas. (PM/EKL/EE)

Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev.

Foto: Kai Kiilaspea

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

13

Kodugrupi „Eesti keele huvilised Prantsusmaal“ 10. sünnipäev väikeste ja suurte sünnipäevad.

Aastate jooksul on välja Erainitsiatiivil tegutsev kodu­ ­ kujunenud meie linnakeses grupp „Eesti keele huvilised elavatest prantslastest fännklubi, Prantsusmaal“ alustas 3. sep­ kes ka aeg ajalt meie üritustest tembril Guermantes’is oma osa võtavad. Näiteks käime eel­ 10. kooliaastat. Grupp sai neval kokkuleppel meie tänava kunagi loodud eesmärgil, et naabritele mardi- või kadrijook­ lapsed saaksid rääkida eesti su jooksmas, mida nad väga keeles ja tundma õppida Eesti ootavad ja Eesti halloweeniks kultuuri ja rahvakalendri­ nimetavad. Laulame mardilaulu, päevi. puistame teradega õnne ja Grupi loojana panin Face­ lööme tervisevitsaga tervist. booki kümne aasta eest üles­ Üks naabrinna kogus meie kutse, lootuses leida oma tütre ­visatud viljaterad portselantoosi, vanuseid väikeseid eestlasi, sest sest õnne ei saavat ju lihtsalt sotsiaalne suhtlus omaealistega tolmuimejasse imeda või harja­ on keelearengu juures lapsele ga kokku pühkida ega minema äärmiselt oluline. Endast andsid visata. Covidi tõttu ära jäänud teada kolm toredat peret, kus mardijooksudest tundsid prants­ kasvasid 3-aastased poisid, lased väga puudust. kellel ema eestlane ja isa ­ Ka tütre prantslastest klassi­ prants­ lane, ühel isa ka iiri-­ kaaslased on olnud kaasatud inglise päritolu. Meie oma peres ­ erinevatesse Eestiga seotud te­ on isa sakslane, ema eestlane ja gevustesse ja koos on osaletud elame hoopis Prantsusmaal. Eesti konkurssidel. Nii joonista­ Aastate jooksul on peredesse sime lasteaia-astmes Eesti lippu lapsi juurde sündinud ning ja meisterdasime suitsupääsu­ ­meiega on ühinenud uued sega­ kest, algkooliastmes osalesime rahvustest lastega pered, aga ka mitmetel Lasteekraani joonis­ eestlastest täiskasvanud. tusvõistlustel, üleilmse eesti Käime tavaliselt koos kord keele nädala raames õpetasime kuus laupäeviti ja tähistame kohalikus koolis eesti keelt ja tänaseni igal kuul vastava osalesime tütre Greta loodud laupäeva läheduses olevat laulu „Armas Eestimaa“ ühis­ kalendritähtpäeva. Igaüks toob laulmisel. Muide, prantsuse kohtumistel kaasa midagi ühi­ lapsed laulsid täiesti aktsendita sele pidulauale, mis on hea ja ja tervitavad mind kohtudes parema all alati lookas. Laste ­eesti keeles!

Algatasime Guermantes’is ka jaoks saab ette valmistatud Teeme ära! koristusaktsiooni, käelisi-keelelisi tegevusi, mis mida viime läbi märtsi lõpus. vastavad selle kuu kalendritäht­ Nimetame seda kevadiseks päevale. Tutvume vastava kom­ suurpuhastuseks.

Meiega on bestikuga, joonistame, meister­ ühinenud ka naaberlinnakesed dame, laulame, tantsime, tun­ neme rõõmu heast seltskonnast Gouvernes ja Conches. Sep­ ja Eesti toidust. Nii oleme koos tembri kolmandal nädalal osa­ tähistanud teadmiste päeva, leme koos Maailmakoristus­ õpetajate päeva, mardi- ja päeval, et taas oma linn puhta­ ­k ad­r ipäeva, jõule, kolme­ maks saada. Aktsioonides osa­ kuningapäeva, sõbrapäeva, vast­ levad kõige aktiivsemalt kohalik lapäeva, EV aastapäeva, liha­ lasteaed ja algkool, kus Teeme võttepühi, emadepäeva ja ära! ja Maailmakoristuspäeva ­jaani­päeva. Loomulikult saab tutvustamas oleme käinud. Iga ühiselt ära peetud ka kõigi osaleja on alati saanud tänukirja

Mailis Sütiste-Gnannt

ja Eesti Kalevi šokolaadimedali oma panuse eest puhtama loo­ duskeskkonna jaoks. Kohalik prügikäitlusfirma toetab osale­ jaid ühekordsete joogipudelite ja sisseostukottidega lastele ja suurtele.

Covidi ajal saime kokku vähem, aga samas sai korralda­ tud erinevaid kohtumisi veebi vahendusel ja postitatud tervitu­ si, fotosid meie FBi kodulehel.

Suur oli rõõm, kui 3.sep­ temb­ ril taas täies koosseisus õnnestus 10. a minijuubelit ­ tähistada ja kooliaastale koos

hea hoog sisse lükata. Lapsed ja suured joonistasid, kirjutasid seekord, mis neile meie koh­ tumistelt on meelde jäänud: jaanilõke, sõbrad, Eesti lipp, mängud, vanalinna tornid, koo­ lialguspeod, mardipäev, jõulud, sõbrapäeva südamed, munade värvimised, ühine pidulaud, täis kõht, imelised maitseelamused, kartulisalat, Pavlova tort, vastla­ kuklid, Eesti laste laulud ja saated, hea tuju, head lapsed, super toredad inimesed ja sõbrad, kollane nahkdiivan…

Seda loetelu võiks veel pikalt

jätkata.

Ilm soosis meid ja saime aias pidulaua katta ning sealt ei puu­ dunud loomulikult kiluvõilei­ vad, erinevad aperatiiviampsud, traditsiooniline heeringatort, kartulisalat, porgandi- ja kapsa­ pirukad, võrratu soolane keeks, grillvorstid ja -liha, kotletid ja küpsise-kohupiimatort number kümne ja küünaldega, mille lapsed ühiselt ära puhusid.

Lapsed said õues Mjölkky’t mängida ja täiskasvanud mõnu­ sasti juttu vesta.

Guermantes, 7.09.2022

Rahvaloendus: Eestis on peresid vähem, kuid nende keskmine suurus on kasvanud 2021. aasta rahvaloenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest 49% on kaheliikmelised. Eelmise loendusega võrreldes on pere­ sid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud.

Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45%-s perekon­ dadest, 16% Eesti inimestest elab üksi.

Perekondi on Eestis kokku 341 995, kuid ühisel aadressil elavaid inimesi ehk leibkondi on tunduvalt rohkem – 561 655.

ERRi portaal vahendas Statistikaameti rahvaloenduse projektijuhti Liina Osilat, kes selgitas, et rahvaloendusel ongi tegelikult kasutusel kaks kuulu­ vust näitavat mõistet – leibkond ja perekond. ,,Leibkonnana mõistame tavaleibkonda, mis koosneb ­ inimestest, kes elavad koos ühes eluruumis, näiteks korteris või eramus. See tähendab, et iga asustatud eluruumi kohta saab olla üks leibkond ning selle võib moodustada üksik ini­ mene, pere või mitu inimest ja mitu peret. Seega ka näiteks hooldekodu või vangla elanikud moodustavad leibkonna. Pere­ konnana mõistame aga kahte või enamat koos elavat inimest, kes on omavahel seotud abikaasadena, partneritena ehk vabaabieluga, või vanema ja lapsena,“ ütles Osila.

Keskmises Eesti peres elab 2,94 inimest. Perede arv on viie protsendi võrra väiksem 2011. a loenduse perede arvust, kuid perekonnas elavate inimeste arv on tõusnud (2011. a oli see 2,74).

Eesti peredest on 49% kahe­ liikmelised, 22% kolmeliikme­ lised, 20% neljaliikmelised ning ülejäänud üheksa protsenti on viie- või enama liikmelised.

Perekondadest 55% moodus­ tavad abielus paarid, 27 % on vabaabielus elavate paaride ­perekonnad. Üksikvanematega perekondi on kokku 61 465 ehk 18%, kellest üksikemapere­ kondasid on 16% ning üksikisa­ perekondi kaks protsenti.

Alaealisi lapsi kasvab kokku 154 625 peres ehk 45%-s pere­ kondadest, üksikvanemaga pere­ des elab lapsi kokku 36 939.

Perekonnad jaotuvad abi­ elu­ paaride perekondadeks, vaba­ abielupaaride perekondadeks, üksikisa ja üksikema perekon­ dadeks. Omakorda on võimalik nende hulgas eraldi vaadata ilma lasteta, vähemalt ühe alla 25-aastase kodus elava lapsega perekondi, ja perekondi, kus noorim kodus elav laps on üle 25 aasta.

Sellest jaotusest tulenevalt on kõige levinum Eesti peretüüp abielupaar, kellel pole lapsi või kelle lapsed ei ela kodus.

Selliseid perekondi on Eestis 94 554 ehk 28% kõigist pere­ kondadest.

Abielupaaride perekondi, kelle vähemalt üks alla 25-aas­ tane laps on 83 878 ehk vee­ rand kõigist peredest. Registree­ rimata kooselus elavaid paare, kellel on vähemalt üks alla 25-a laps, on 64 025 (19% kõigist perekondadest).

Kui leibkonna keskmine suurus on 2,35 inimest, siis ar­ vuliselt on kõige rohkem ühe­ liikmelisi leibkondi – kõikidest

leibkondadest 37%. Samas elab kõige rohkem inimesi ehk 23% rahvastikust kaheliikmelistes leibkondades.

Leibkondadest 40% liikmed rahvaloenduse aluseks oleva metoodika järgi perekonda ei moodusta (näit. õed-vennad; ­vanaema-lapselaps).

62 protsenti leibkondadest elab linnalises piirkonnas ning kõige suuremad leibkonnad on väikelinnalistes piirkondades.

Enamiku leibkondadest moo­ dustavad ühest rahvusest ini­ mesed (88%). Eestlastest leib­ kondi on 63%, 21 protsenti on venelaste leibkonnad ning neli protsenti muud samast rahvu­ sest leibkonnad. Ülejäänud on mitmerahvuselised, kusjuures viis protsenti nendest on eesti­vene leibkonnad, kolm protsenti eesti-muu leibkonnad, kolm protsenti vene-muu leibkonnad ning üks protsent on leibkon­ nad, kus elavad eri rahvustest inimesed, kes ei ole ei eestlased ega venelased. Linnades moo­ dustavad eri rahvusest leibkon­ nad natukene suurema osa kui väikelinnades ja maapiirkon­ dades.

Eesti inimestest 16% elab üksi, 2011. a loendusel oli see 19 protsenti. Üksikute inimeste osakaal sõltub soost ja vanusest, pen­ sioniealistest naistest elavad üksi pea pooled. Kõige rohkem on üksi elavaid inimesi IdaVirumaal (21%), kõige vähem Tartumaal (13%). Üksinda elab kõige rohkem inimesi Sillamäe linnas (23%) ja kõige vähem Rae vallas (kuus protsenti).

(ERR/EE)

14

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

CNE ja Air Show

Torontos toimuva iga-aastase Canadian National Exhibition’i üks oodatuim osa on paljude perede jaoks The Canadian International Air Show (CIAS), mis tavaliselt toimub CNE viimasel kolmel päeval. Tänavu olid oskuslikud piloodid oma talenti ja osavust näitamas juba 73. korda. Lennukitel soorita­ tavaid trikke saab koos kommentaaridega vaadata-kuulata CNE spetsiaalsetelt tribüünidelt lisapiletite soetamisel, kuid suur hulk rahvast koguneb mitmele poole järve-äärsele alale ja naudib lennumasinate etteasteid ka ilma lisakommentaari­ deta. Kahjuks mängis ilm tänavu lennukitehuvilistele natuke vingerpussi – pühapäevane pilvitus ei lubanud lennukeid trik­ kideks taeva alla saata, küll aga sai kaasa elada laupäevasele ja esmaspäevasele õhuetendusele.

Tänavusel Air Show’l osalesid: US Air Force F-35 ­de­monstration team, piloted by Major Kristin Wolfe; Royal Canadian Air Force CF-18 demonstration jet; CH-146 Griffon; P-51 Mad Max, piloted by Louis Horschel; Northern Stars – Pitts team; The Long EZ, piloted by Kyle Fowler; CT-155 Hawk; Airbus CC-150 Polaris; Lockheed Martin C-130J Super Hercules; Canadian Forces SkyHawks – Kanada ainus sõjaväe-langevarjurite demonstratsioonigrupp ning mitmeti pärjatud piloot Gord Price tegi viimase esin­ emise oma Yak-50-ga Torontos.

Fotod: PAUL KIILASPEA

Kuninganna…

(Algus lk. 1)

puhul korraldati pidustused, mis kestsid 5. juunini.

Elizabeth II valitsemisajal ­toimus Briti impeeriumi dekolo­ niseerimine Aafrikas ja Aasias.

Elizabeth II juhtimisel tekkis Suurbritannias kaasaegne mo­ nar­ hia ja kuninglik perekond hakkas regulaarselt suhtlema meediaga.

2015. aastal sai Elizabeth II-st kõige kauem ametis olnud Briti monarh. Seni oli pikima valitse­ misajaga Elizabeth II vanava­ naema kuninganna Victoria.

Elizabeth II astus troonile, kui riigi peaminister oli Winston Churchill. Tema allu­ vuses töötas kokku 15 pea­ ministrit, viimasena võttis ta 6. septembril Balmoralis vastu Boris Johnsonit asendama ­asunud Liz Trussi.

2006. aastal käis Elizabeth II Eestis, tähistades niiviisi Eesti ja Ühendkuningriigi häid suhteid. Kuninganna visiit välis­ riiki on suur au ja selle osa­ liseks saamine tähendab, et Eesti kuulub brittide silmis täieõiguslikult rahvusvahelisse riikide kogukonda. Kuninganna surma puhul tegi kaastunde­­avalduse ka Eesti president Alar

Karis.

Kuninganna surmaga saab uueks riigipeaks Walesi prints Charles (73), kelle valitseja­ nimeks saab kuningas Charles III. Kuninga kroonimistsere­ moonia toimub mõned kuud pärast kuninganna matuseid.

Uueks troonipärijaks saab prints William, kes saab ühtlasi Walesi printsi tiitli.

Kanadas teatati riigi valitseja surmast 8. septembril kell 1.30 pärastlõunal Ottawa aja järgi.

Kuninganna oli Kanadat kõige kauem valitsenud riigipea, ligi poole riigi kestmise ajast, olles troonil olnud üle 25 000 päeva.

Kuninganna külastas Kanadat 22 korda ja tutvus kõikide provintside ja territooriumidega.

Viimase visiidi Kanadasse tegi Tema Majesteet 2010. aasta suvel, mil peaministriks oli ­ Stephen Harper.

Ametliku avalduse kuningan­ na lahkumise puhul tegi kind­ ralkuberner Mary Simon.

Samuti tegi kaastundeavalduse peaminister Justin Trudeau, kes on kuninganna valitsemisajal 12. Kanada peaminister.

Nagu Ühendkuningriigis, langetatakse Kanadas riigilipud leinamärgiks poolde masti, sise­ ruumides asuvatele kuninganna portreedele ja Kanada lippudele paigutatakse leinaleindid.

Sündmuste kalender • Reede, 9. - pühap., 11. sept.

TANTSULAAGER “NOU POIS ÄLÄUD” Jõekäärul Eesti Kunstide Keskuse korraldusel.

• Pühap., 11. sept. kl 1-3.30 pl MEMORIAL DAY LUNCHEON Läti Majas, 4 Credit Union Dr, vajalik eelregistreerida 7. septembriks.

• Esmaspäeviti kl 7-9 õ TEAS Ööbik harjutused Tartu Col­ lege’is, esimene harjutus 12. septembril.

• Neljap., 15. sept. registreerimine KALEV ESTIENNE’i 2022./’23. hooajaks; info@ kalev.net, tel 905-889-7889.

• Reedel, 16. sept. kl 4 pl Eesti Mälu Instituudi näituse “UKRAINE IN 20TH CENTU­ RY CRISES” avamine Tartu College’i ees, VEMU, EKN, CEEC koostöös.

• Teisip., 20. sept. kl 7 õ.

T.E.S. Täienduskooli 2022/23 õ-a AVAÕHTU Läti keskuses, 4 Credit Union Dr. Tunnid virtuaalselt ja iga 4. kord kontaktõpe Läti keskuses.

• T.E.S. Täienduskooli Laste­ aia virtuaalprogramm (lastele snd 2016-2019) algab esmas­ päeval, 26. septembril ja lõpeb 5. detsembril.

• Kolmap., 21. sept. TC50+2 – Lexsoul Dance Machine (Eestist) – POP-UP KONT­SER­ DID Toronto südalinnas, tasuta.

• Neljap., 22. sept. TC50+2.

Lexsoul Dance Machine (funkbänd Eestist) KONTSERT Cotton Factory’s Hamiltonis.

• Reedel, 23. sept. TC50+2 – PIDU Axis Club (722 College St), esinevad Lexsoul Dance Machine & The Shuffle Demons, külaline Vaiko Eplik; piletid - estonianmusicweek.ca • Laup., 24. sept. DR V. SOOTSI MÄLESTUSLOENG – tekstiilikunstnik Anu Raud, Tartu College’is. NÄITUSE “Meie Tartu” AVAMINE. • Pühap., 25. sept. kl 3 pl TC50+2 DOKFILMI TC ajaloost ESILINASTUS Tartu College’is.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON. • Teisip., 27. sept kl 7 õ akadeemik JÜRI ALLIKU LOENG “Eesti psühholoogia lugu seest ja väljast” Tartu College’is.

• Laup. 1. okt. kl 6 õ LÄÄST BLÄÄST Eesti Majas Eesti Kunstide Keskuse korraldusel.

• Kolmap., 12. okt. - pühap., 23. okt EKKT 67.

AASTANÄITUS Todmorden Millsis (avat. K- P kl 11-16).

Nr. 36

Mälestame armsat kauaaegset perekonnasõpra

Ilme Sepp’a Südamlik kaastunne INGRIDILE ja VIVIANILE peredega

ANNE ja AIVO KERSTI ja JOHN perega KARL PAUL-ERIK ja KRISTA perega

Mälestan kurbuses kadunud sugulast

Ilme Sepp’a Kaastunded perele ja lähedastele SVEA EINOLA perekonnaga

Lahkus meie kauaaegne armas sõber

Ilme Sepp Mälestavad kurbuses KADRI-ANN ja TÕNIS LAAR

Mälestame kurbuses

Linda Rukholm’i Südamlik kaastunne perekonnale HELVE ja JAAK MIHKEL, HEATHER ja MARKUS

Lahkus minu kallis täditütar

Asta Peeling

1933–2022 Südamlik kaastunne pojale VÄINOLE ja tütrele SIRJELE ning sugulastele Eestis Leinab ERICH

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

KIRIKUD

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 11. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 18. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soo­me Kodus.

Pühapäeval, 25. septembril kell 11.30 KODUMAALT LAH­ KU­M ISE MÄLESTUSPÄEVA JU­MALATEENISTUS AR­­MU­ LAUAGA. Kolmapäeval, 28. septembril kell 15.00 PIIBLITUND Eha­ tares.

Eelteated: Lõikustänupüha jumalateenistus 9. oktoobril kell 11.30.

Usupuhastuspüha jumalateenistus 30. oktoobril kell 11.30.

Surnutemälestuspüha jumalateenistus 20. novembril kell 11.30.

I Advendipühapäeva jumalateenistus 27. novembril kell 11.30.

Jõuluõhtu jumalateenistus 24. detsembril kell 14.00. Ülemaailmne eestikeelse Piibli lugemine „Piibel kaanest kaaneni“ toimub Eesti Piibliseltsi ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmes­kirikute algatusel ja osalusel 29. septembrist 2. oktoobrini 2022 ülemaailmselt.

Osaleda soovijad saavad lähemat infot koguduse õpetajalt.

Leerikursusele on oodatud kõik noored alates 15. eluaas­ tast. Registreerumine koguduse kantseleis algab 1. novembrist.

Hiiumaal nähti karu Emmaste jahiseltsi maadel leiti 8. augustil karujäljed.

See uudis tekitas palju ele­ vust, sest viimati nähti karu Hiiumaal 1986. aastal, kui too ujus suvel üle mere saarele.

Hiiu Lehe teatel saadi 5. sep­ tembri hilisõhtul teade, et karu olemasolu Hiiumaal on leidnud kinnitust! Hiiumaa jahiseltsi tegevjuht Anu Sarapuu sõnul ­ said Emmaste mehed mesikäpa sama päeva õhtul Viiri kandis söödaplatsi juures rajakaame­ rasse.

Karude ujumisoskused ja -vastupidavus on head, kuid väga pikka teed nad naljalt ette võtma ei hakka. Arvatavasti saabus kõnealune karu saarele Noarootsist, kasutades vahepea­ tusena Vormsit, ütles EJSi ­t egevjuhi asetäitja Andres Lillemäe Hiiu Lehele. ,,Eks aeg näitab, kas ta pea­ tub meil kauem või rändab eda­ si,“ ütles Sarapuu. (ML/HL/EE)

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 Pühapäeval, 11. septembril kell 10.30 h JUMALATEENISTUS Ehatares.

Pühapäeval, 11. septembril kell 2 pl SURNUAIAPÜHA York kal­ mistul.

Pühapäeval, 18. septembril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 25. septembril kell 1.30 pl KODUMAALT LAHKU­ MISE MÄLESTUSPÄEV.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 11. septembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutluse seeria ,,Mäejutlus“: ,,Kes on õnnis?“ Muusika TEBK Ansambel.

Pühapäeval, 18. septembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­LA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,Mäejutlus: Kui sool on tuim”. Muusika Timo Lige.

Pühapäeval, 25. septembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS KIRIKUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,Mäejutlus: Kui suhted on sassis.”. Muusika Elli ja Alexandra.

Lapse õnnistamine.

Pühapäeval, 2. oktoobril kell 11.00 JUMALATEENISTUS KI­­ RIKUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,Mäejutlus: Kui suhted on sassis II osa”. Muusika Esther Hoppe.

Pärast jumalateenistust toimub koguduse ja sõprade TÄNUPÜHA ÜHISLÕUNA. Osavõtusoovist pa­­ lume teatada Monika PiilSmith’ile, tel. 647-270-1953, hiljemalt 25. septembriks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse õpetaja KALLE KADAKAS

Vana arm ei roosteta Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime.

Selles on armastus – ei mitte selle, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et ­ Tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepi­ tusohvriks meie pattude eest.

Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist.

Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist ar­ mastame, siis püsib Jumal meis ja meie armastus on saanud meis täiuslikuks.

1 Johannese 4.9 -12 Johannes räägib meile ar­ mastusest. Ta räägib südameas­ jadest mõistuse keeles. Nii mee­ nutab ta armastajat, kes püüab armastust oma armastatule ära seletada, et öelda viimaks, mil­ line on tema Jumaliku „armas­ tuse keemia“.

Küsigem, kas Pühakiri kin­ nitab inimlikku tava-arusaama, et iga inimene võib siin elus ise oma armastuse välja teeni­ da? ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus,“ ütles isa.

Sina oled teind ja minu ema tegi teda ka, ega muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnd, teda pole tänini Vargamäel. ,,// Aga mis siis on? küsib Andres endalt, ega tea vastust.“ (A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“.)

Kas Jumala armastus ei toi­ migi inimlikust tahtest sõltu­ mata? Vastus on: jah ja ei? „Jah“ siis, kui elame Jumala ­armastuses, kes meis armastust sütitab, kes meie läbi ligimeste­ ga kõneleb ja läbi ligimeste üha uute inimestega kõneleb. „Ei“ siis, kui suleme südame, end ise väljaspool Jumala ar­ mastust seisjaks mõistame, kui meil puudub soov olla üheks ­lüliks Jumala armastuse lõputus ketis.

Pühapäeval on vanavanemate päev. Me toome tänu vanavane­ matele – neile, kes siin ja igavi­ kus. Tänu nende armastusele on meis alles see, mida tavatseme nimetada elu püsiväärtusteks.

Nii mõnedki meist on käinud leeris vanaemade rõõmuks.

Tänu vanaemade eestpalvele oma elava usugi leidnud.

Paljusid tänaseid (skaudi- ja gaidi)noori on innustanud va­ naisade alahoidlikkus ja en­ nastsalgav võitlus elu püsiväär­ tuste eest. Viimaks püsime rahvana ‘Jumala rahvana’ vaid ­ siis, kui märkame eneses elava­ na hoida esivanemate mälestust.

Armastus pole peale pandud tüütu kohustus, vaid südame­ sund. Selles, vaid igavese

nooruse kultuslikus maailmas, püsigu koht iidsetele väärtustele.

Ka vananemisele ja vanadusele.

Me ei tohiks heita vanadust oma „nooruse aia taha“. Nagu ükski noorus pole lõpuni hukas, ei pea vanad olema eraldatud noorusest. Peaksime igal alga­ val päeval õppima loomuliku vananemise kunsti. Vananemisel on sellele progressi keevalisele põlvkonnale oma kainestav sõ­ num. Vanad inimesed on ilusad.

Mitte kentsakalt noortepärat­ sevad ja vananemise vastu mäs­ savad vanad inimesed, vaid need, kellelt peegeldub see, mis noortel paratamatult puudub: ­tasakaalukus, haritus, elutarkus, ettenägelikkus ja post-heroiline rahu.

Sel nädalal algas kuldses kes­keas filmifestival Tiff (1976). Mitte üksnes kaudselt moodsas voogedastuses, vaid vana­ moodi, linastades kinosaa­ lides elavat filmi. Tiffi tegevjuht Cameron Bailey rõõmustab, et paar aastat kestnud sunnitud suletuseaeg pole suutnud festi­ vali jupitere kustutada.

Suurimaks sündmuseks on Steven Spielbergi „Fabelmanid“ maailmaesilinastus. Spielberg tuleb festivalile esimest korda oma seni kõige isiklikuma fil­ miga, milles mõtiskleb vanaduse kogemuses oma lapsepõl­ vest, sellest, mis tegi temast filmite­ gija, keda teatakse ja armasta­ takse kogu maailmas.

Tiff 2022 jutustab oma filmi­ valiku läbi vanainimestest ja vananemisest: sarmikas 92-aas­ ­ tane pariislanna Madeleine suudab teel vanadekodusse hoi­ da endast kordi noorema takso­ juhi muredekoorma all rusutud hinge (rež. Christian Carion

„Driving Madeleine“). Pen­ sionärist merekapten ja tema tütar peavad omavahelised pingeliseks kujunenud suhted ümber hindama, kui isa alustab uut romantilist kooselu talle appi palgatud leseks jäänud koristajaga (Klaus Härö „My ­ Sailor, My Love“). Jaapani režissööri Chie Hayakawa debüütfilm paljastab inimelu ilu ja väärikuse, mis peitub Jaapani düstoopilise programmi heatahtliku fassaadi taga, andes üle 75-aastastele võimaluse oma elu vabatahtlikult lõpetada – Michi (Chieko Baisho) on 78 a daam, hea tervise juures, kuid rahaliselt ebakindlas olukorras.

Ta on kaotanud töö ja tema kortermaja lammutatakse. Varsti pole tal enam elukohta, sisse­ tulekut, turvalisust ega tule­ vikku. Tema ümber reklaami­ takse aga uut programmi – Plan 75-d. Ta näeb pikki ridu vanu ja vaeseid inimesi, kes ootavad tasuta kaussi kuuma suppi. ­ Nende jaoks pole enam kohta ühiskonnas, mis seab esikohale majanduse ja tootlikkuse. Sa­ ma­ teemalisi filme on festiva­ likavas veelgi.

Armastus on Jumalast.

Jumala armastust pole võimalik välja teenida ja pälvida. See on teenimatu arm. Jumala armastuse on Jeesus Kristus meie heaks teeninud Kolgata ristil. Üksnes tema võib seda meie ­südameisse istutada. Miks peaks Jumal meid jätma ilma oma ­armastusest, kui me seda salamisi oma südameis soovime.

Kes elab oma elu avatud südamega ja kellele Jumal on armastust kinkinud, see on ­ sündinud Jumalast ja see inimene tunneb Jumalat.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

üksiknumbrid on müügil Torontos:

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 — Friday, September 9, 2022

Nr. 36

Tellige EESTI ELU!

Rahvusvaheline konverents ,,Suurpõgenemine 1944 ja meie“ Esmaspäeval, 19. septembril algusega kell 13 (Eestis) toimub EV Riigikogu kon­ verentsisaalis rahvusvaheline konverents ,,Suurpõgenemine 1944 ja meie“.

Konverentsi avavad Riigi­ kogu Välis-Eesti toetusrühma esimees Tarmo Kruusimäe ning EV haridus- ja teadusminister

T.E.S. Täienduskoolid kutsuvad: Tule – õpime koos eesti keelt

T.E.S. TÄIENDUSKOOL 2022–2023 AVAÕHTU teisipäeval, 20. septembril kell 7 õhtul Läti Keskuses 4 Credit Union Dr, Toronto, ON M4A 2N8

Täienduskooli tunnid virtuaalselt ja iga 4. kord kontaktõpe Läti keskuses.

••• T.E.S. Täienduskooli virtuaal-lasteaia programm T.E.S. Online Adult Language Program Registreerige: www.eestikool.ca email: info@eestikool.ca Proficiency in Estonian is NOT a prerequisite – classes are arranged according to skill level

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Kutsume kõiki Toronto ümbruskonnast Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide avaak­ tusele teisipäeval, 20. sep­ tembril kell 7 õ Läti keskuses (4 Credit Union Dr). Saame kokku esimesel kooliõhtul klassikaaslaste ja õpetajatega, kellega oleme suhelnud hiljuti ainult arvutiekraanil.

Jätkame sel kooliaastal sis­ setallatud rada: õpime eesti keelt koduses keskkonnas arvutiekraani vahendusel ko­ ­ dust lahkumata, kuid kord kuus teisipäeval, vastavalt kooliprogrammile, kohtume kooliperega Läti keskuses sil­ mast silma. Siis saame koos õppida rahvatantsu Elin Marley juhendamisel, laulda Piret Osso ja Katrin Sõmermaa eestvõttel, eesti keeles suhelda oma klas­ sijuhatajaga ja Tiina Jenkinsi suunamisel laenutada eestikeel­ seid raamatuid, isegi DVDsid.

Toronto eesti kooli õpetajad on valmis pakkuma toredat ja huvi­ tavat eesti keele õppeprgrammi vastavalt õpilaste vajadustele.

Samal ajal, kui oleme kord kuus tegevuses Läti keskuses, saame pakkuda virtuaalset prog­ rammi ka neile, kes elavad Toronto linna piirkonnast eemal ega saa eesti kooliga kohapeal liituda. Liisa Novek õpetab huvi­ ringe, juhendab, kokkab lastega virtuaalselt.

Palume lastevanematel luge­ da kooli e-kirju ja veebilehte www.eestikool.ca Kool pakub eesti keele kur­ susi ka täiskasvanutele – nii algajatele kui edasijõudnutele. ­ Ka pakume 40-minutilist vir­

Tõnis Lukas. Ettekannetega esi­ nevad Meelis Maripuu (Eesti), Leide Neimane (Läti), Juozas Banionis (Leedu), Jaak Rakfeldt (USA), Elin Toona (UK), Mati Mandel (Eesti) ja Madis Somelar (Eesti). Iivi Zajedova poolt modereeritavas portaal­ vestluses osalevad Riina Solman, Tunne Kelam, MariAnn Kelam, Kristi Allpere ja

Enn Hallik. Eelregistreerimine (kuni 12.09. kl 17.00) nõutav.

tuaal­ set lasteaiaprogrammi väi­ kelastele.

Ootame aktiivset osalemist registreerimiseks eesti kooli!

Toronto eesti kooli õpetajad ja juhtkond on valmis uueks õppeaastaks, helistades kooli­ kella 20. septembril avaaktu­ sel Läti keskuse saalis.

Alates 27. septembrist toi­ muvad koolitunnid virtuaalses arvutikeskkonnas.

Märgi kalendrisse: Toronto eesti kooli tunnid toimuvad Läti keskuse klassiruumides

20. septembril, 18. oktoobril, 15. novembril ja 13. detsemb­ ril.

Kunagi ei ole hilja uut tege­ vust alustada ja uut keelt õppida.

Eriti, kui see on sinu esivane­ mate muinasjutuline keel! Tule kuulama eesti keele kaunist kõla ja õpi selgeks ilusad sõnad, nagu ema, isa, armastus, lill, päike, rahu maailmas.

Tule Toronto eesti kooli, kust leiad head sõbrad, kellega koos kasvada ja eesti keeles suhelda!

Konverentsile järgneb Suur­ põgenemine 1944 teabetahvli avamine Harjumäel (Rüütli 9) ning 32. Keskkooli õpilaste etendus Elin Toona raamatu ,,Pagulusse“ ainetel ning Esto­ nian Folks esinemine.

SUURPÕGENEMISE TOIMKOND

TORONTO EESTI SELTSI TÄIEN­ DUSKOOLIDE JUHATUS

KALEV ESTIENNE KUTSUB VÕIMLEMA! Grupid erinevatele vanustele ja erinevatele tasemetele (alates 4. eluaastast), ka täiskasvanutele – recreational; eliit-/võistlusvõimlemine; fitness Head ja kogenud treenerid.

Vali endale sobiv ja jõukohane programm • • • • • •

Lawrence & Bayview; Don Mills & York Mills; Yonge & Steeles; Dufferin & Steeles (Lääne-Toronto) Pan-Am – Unionville Milton (Tamara Tambre juhendamisel)

Registreeri 2022./2023. hooajaks 6. - 15. septembrini 2022 Lähem info: tel 905-889-7889; info@kalev.net Evelyn Koop, tel 416-464-6531

www.kalev.net Kõik huvilised – igas vanuses – oodatud!