Eesti Elu / Estonian Life No. 37 | September 16, 2022

This newspaper was mailed on Friday, September 16, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)

Alates / since 2002 Nr. 37, 2022

Reedel, 16. septembril — Friday, September 16

www.eestielu.ca

,,Nou Pois Äläud“ osalejate hinnang: õnnelikult kurnatud!

Foto: Peeter Põldre

9.-11. septembrini toimus Jõekäärul, Eesti laste suvelaagri ja ürituste toimumispaigas Torontost umbes tunniajase autosõidu kaugusel, nädalavahetuse tantsulaager ,,Nou Pois Äläud“, kus osales enam kui 50 tantsijat, kelle naeratamise lihased olid vähemalt sama palju töötanud kui tantsulihased.

Pärast intensiivset 36 tundi tantsude õppimist pandi nädalavahetusele punkt pühapäeva keskpäeval, mil astuti ette ­ seitsme õpitud meeleoluka tantsu seast viie väljavalituga. ­ Esineti sõpradele, perele ja koha­ likele Jõekääru kogukonna elanikele.

Esimesse

Põhja-Ameerika

naisrühma tantsulaagrisse olid registreerinud tantsijad vanuses 18-80. Osavateks, hea huumoriga ja asjalikeks juhendajateks olid Marika Järvet ja Ave Anslan, kes saabusid Eestist õhtul enne laagri algust. Ju­ ­ hendajad veavad muudele töödele lisaks ka suvel kolmandat korda toimunud Eesti Naiste Tantsupidu.

See oli Marika & Ave esi­ mene kord Kanadas ning just nende kannatlikkus, inspirat­ sioon ja oskuslik juhendamine hoidsid tantsijad liikumas ning

Ave Anslan ja Marika Järvet – oskuslikud ja energilised tantsujuhid Eestist.

Foto: Peeter Põldre

nende hea huumor muutis selle lihtsalt lõbusaks. Marika ja Ave said laagri lõpus suure aplausi osaliseks ning kinkisid igale tantsijale ja abilisele Naiste Tantsupeo märgi. ,,Te hoiate Eestit nii südame lähedal, see on olnud meile inspiratsiooniks. Südamed on ­ meil soojemad, et saime olla selle nädalavahetuse siin teiega ja nii mina kui Ave täname teid selle eest,“ märkis Marika laagri lõpus peetud tänukõnes.

Nädalavahetuse tantsulaagri, mis korraldati KESKUS Inter­ national Estonian Centre’iga seotud heategevusorganisat­ siooni Estonian Arts Centre raames, eestvedaja oli Ellen Valter. Ellen märkis omakorda oma tänukõnes, et ,,meie kogukondade loomulik areng ­ võimaldab ka meie programmivõimaluste loovat arenemist laiemale ning pigem nõuab seda. Rahvusvaheline lähenemine on oluline, et eestlus oleks meile huvitav siin, Eestist endast kaugel. Seega siis esimene Põhja-Ameerika naiste tant­ sulaager.“ ,,Selle tantsulaagri õnnes­ tumine kinnitab seda,“ märkis Ellen. „Kogunemisjärgus laagri alguses saime teada, et veerand osalejatest on Eestis sündinud, pooled olid esimest korda Jõekäärul ja tantsupeol olid tantsinud vaid üksikud, mis ­ tähendab, et meie kogukonna areng ja tervis saavad jätkuvalt kasu uuenduslikust programmeerimisest, mis läheb kaugemale harjumuseks kujunenud lahterdamistest, et kes millest huvitatud on.“ Nädalavahetuse peakokk Katrin Kütti-Otsa koostas kerge (Järgneb lk. 8)

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Charles III kinnitati kuningaks Kuninganna Elizabeth II surma järel 8. septembril teatati, et uueks valitsejaks saab senine Walesi prints Charles.

Laupäeval, 10. septembril kinnitati Londonis tradit­ sioonilisel tseremoonial ametlikult Suurbritannia kuningaks Charles III. Briti troonipärija on nüüdsest prints William.

Uus monarh, kes on ka Kanada rii­ gipea, andis vande ning avaldas austust hiljuti surnud kuningannale. Kohal olid Foto: Vikipeedia ka prints William, kuninganna Camilla, ametisolevad poliitikud ja endised peaministrid.

Uue kuninga kroonimistseremoonia toimub hiljem West­ minster Abbeys, kus on kroonitud ligi 40 briti monarhi alates William vallutaja kuningaks kroonimise tseremooniast 1066. aastal.

70 aastat Suurbritannia troonil olnud Elizabeth II suri neljapäeval, 18. septembril Šotimaal Balmorali lossis 96 aasta vanuselt.

Eestit esindab 19. septembril Londonis toimuval kuninganna Elizabeth II matusetseremoonial president Alar Karis koos abikaasaga.

Kanadat esindavad kindral­ kuberner Mary Simon, pea­ minister Justin Trudeau ja Kanada erisaadik Suurbritannias Ralph Goodale.

Kanada konservatiivide juhiks valiti Pierre Poilievre Ülle Baum, Ottawa Laupäeva, 10. novembri õhtul olid Rideau kanali ääres asuvas Ottawa Shaw Convention Centre’i suures saalis Kanada lipud seotud musta lindiga, mälestades ja austades 8. septembril lahkunud kuninganna Elizabeth II ja sajad inimesed ootasid siin uue Kanada Konservatiivide Partei liidri valimise tulemusi.

Kella kaheksa paiku teatati hääletuse tulemus – suurim enamus Kanada poliitilise aja­ loo jooksul: konservatiivse partei liige Pierre Poilievre võitis 330 valimisringkonnas. ­ Kokku oli 338 valimisringkonda. Pierre Poilievre sai esimese hääletuse tulemusel 68.15% ja seega 22,993.42 valija hääle.

Mitu kuud kestnud vali­ miskampaania jooksul oli energiline liider võimeline Konser­ vatiivide Parteisse kaasa tooma sadu uusi aktiivseid liikmeid, kes ka tema poolt hääletasid.

(Järgneb lk. 3)

Kanada Konservatiivide Partei uus liider Pierre Poilievre ja tema abikaasa Anaida Poilievre tervitavad Ottawas 10. septembri õhtul Shaw Convention Centre’i saalis pärast ülekaalukat (ligi 70 %) võitu esimesel hääletusel. Opositsioonipartei liidrina on Pierre Poilievre’i soov ühendada Konservatiivide Partei ja viia ta võidule järgmistel föderaalsetel valimistel.

Foto: ©Ülle Baum

2

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

Nr. 37

Eesti saab Euroopa Liidu välispiiri kaitsmiseks üle 33 miljoni euro

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Foto: kaitseministeerium Talitus/Toimetus: 416-733-4550 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kuningannal on olnud Kanadas erakordne tähendus ja kohalolu Kuninganna Elizabeth II on lahkunud ja üks etapp on igaveseks lõppenud. Kuigi 96 aasta vanuses, oli tema lahkumine paljude jaoks erakordselt ootamatu. Veel mõned päevad varem kohtus ta Ühendkuningriikide uue peaministri Liz Trussiga, millisel sündmusel võetud foto on ilmselt jäänud viimaseks avalikuks ülesvõtteks monarhist, kes oli troonil seitse aastakümmet, tähistades tänavu vastavat plaatina-juubelit – teenides rahvast väärikalt kuni surmani.

Lein ja hüvastijätt lahkunuga tema viimsel teekonnal on võtnud maad lähemal ja kaugemal. Tuhanded inimesed soovivad talle avaldada viimset austust Westminster Hall’is Londonis, oodates tunde ja tunde, et saada osa sellest erakordsest momendist. Esmaspäeval toi­ muvad matused, milline päev on leinapäevaks nii Ühend­ kuningriikides kui Kanadas. Nagu teame, oli kuninganna Elizabeth II lisaks Ühendkuningriikidele jmt. maadele ka Kanada riigipea, keda esindab kohapeal Kanada kindral-kuberner, millisel positsioonil on praegu Mary Simon.

Kuningannal, kelle kohalolu kanadalased on tundnud läbi rohkete visiitide, on alati olnud Vahtralehemaal eriline tähendus. Suurele osale kanadalastest, kel vanust 70 aastat ja vähem, on kuninganna Elizabeth II olnud nende eluajal ainus valitsev monarh. Leidub ka neid, kelle erakordsete mälestuste hulgas on kuninganna kroonimispidustused 1952. aastal. Ja neid, kel õnnestunud oma eluteel kuningannaga isiklikult kohtuda, pole samuti vähe, kui arvestada, et ta tegi 22 ametlikku visiiti Kanadasse ja 7 Torontosse. Esimene neist leidis aset 1951.a. printsessina, riigipeana külastas ta esmakordselt Torontot oma Kanada tuuri raames 1959.a., kus ta osales ka St. Lawrence Seaway avamisel. 45-päevane tuur hõlmas tookord 10 provintsi ja 2 territooriumit. Huvitavat ajaloolist ülevaadet koos pildimaterjaliga kuninganna Elizabeth II külastustest Kanadasse on võimalik lugeda Toronto linna veebilehelt.

Järgmisel korral külastas Tema Majesteet Torontot 1973.a. juunis osana Ontario ringreisist – ta avas Scarborough uue Civic Centre’i, külastas Queens Park’i, Ontario Place’i ja High Park’i. Järgnes mitmeid visiite koos oluliste paikade külastamisega, neist kõige hiljutisem 2010.a.

Canada Post on andnud välja kuningannat kujutavaid postmarke aastakümnete jooksul kokku enam kui 70, tähistamaks olulisi verstaposte, ajaloolisi sündmusi ja kuninglikke visiite Kanadasse; neist viimane tema 70.a. troonijuubeli puhul.

Kanadaga on kuningannal olnud alati hea side – oma rohketel visiitidel, mis on hõlmanud nii suurlinnu kui väikeseid paiku, on ta alati kiitnud Kanada saavutusi ning tunnustanud ja austanud kanadalaste panust. Samuti austavad ja mälestavad kanadalased teda.

Neljapäeval avaldasid lahkunud kuningannale austust Kanada parlamendiliikmed.

KAIRE TENSUDA

Pevkur kinnitas Ukrainas Zelenskõile Eesti toetust Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas sel nädalal Kiievis nii Ukraina president Volodõmõr Zelenskõile, kaitseminister Oleksi Reznikovile kui välisminister Dmõtro Kulebale Eesti jätkuvalt tugevat toetust ja avaldas tunnustust senise vastupanu eest enam kui 200 päeva jooksul. „Ukraina relvajõud ja rahvas on näidanud üles võimsat vap­ rust. On uhke näha vasturünnaku edu Ukraina idarindelt – see on kindel märk, et meie kollektiivsel abil on olnud positiivne mõju ja see peab jätkuma.

Venemaa kavatsuses hävitada vaba ja iseseisev Ukraina muutusi ei ole näha, seega pole ka meil põhjust pingutustes järeleandmisi teha,“ ütles kaitse­ minister Pevkur kohtumisel Ukraina presidendiga ja lisas, et Eesti otsib jätkuvalt võimalusi relvastuse ja varustusega toetamiseks.

Visiidi raames andis kaitse­ minister Hanno Pevkur Ukraina

kaitseministrile Oleksi Rezni­ kovile Saksamaa rahastamisel valminud ja Eestis toodetud välihaigla sümboolsed võtmed.

Välihaigla Role 2 valmimisele aitas 120 000 euroga kaasa ka MTÜ Slava Ukraini ning on järjekorras teine, lisaks veebruaris annetatud välihaiglale, mis on ennast juba lahingutegevuses tõestanud.

Kohtumisel Ukraina välisminister Dmõtro Kulebaga arutasid ministrid nii kahepoolset tegevust Euroopa Liidu suunal kui konkreetseid kahepoolseid tegevusi suhetes liitlastega. „Euroopa Liidus peame jätkama agressiooni hinna tõstmist Venemaa jaoks võimalikult kõrgele. Hetkel on oluline Vene kodanikele turismiviisade väljastamise peatamine, kuid samavõrd oluline on Euroopa ­ Liidus ühtsuse hoidmine – peame aktiivselt veenma teisi liikmesriike nii sanktsioonide karmistamiseks kui Ukraina kiireks abistamiseks,“ ütles kaitseminister.

Viimase kohtumisena Kiievis osales Pevkur Ukraina abi Ko­ pen­ haageni konverentsi videokohtumisel koos kaitseministrite Reznikovi ja Bodskoviga.

(KMinPT/EE)

Riigikogu hoone avamisest möödus 100 aastat

nistlik parlamendihoone maailmas ja selle modernsust kritiseeriti esialgu nii Eestis kui ka välismaal.

12. septembril möödus Riigi­ kogu hoone avamisest 100 aastat. Tähelepanu väärib nii hoone ajalugu kui ka arhitektuur, mis toona oli väga uuenduslik ja harjumatu. Aja­ looliselt asus riigikogu hoone asukohas konvendihoone, kus muuhulgas oli ka vangla.

Eesti Vabariik valis parlamendihoone asukohaks 1917. a revolutsiooni ajal maha põletatud keskaegne konvendihoone.

Nii kerkis Riigikogu hoone arhitektide Eugen Habermanni ­ ja Herbert Johansoni kavandite järgi aastatel 1920–1922 iidse Toompea linnuse südamesse.

Kolmekorruseline nelja tiivaga hoone on rajatud keskaegsele vundamendile trapetsikujulise siseõue ümber. Hoone välisfassaadi ilmestavad kolm sisse­ pääsu, mille kohal paiknevad suured istungisaali aknad, mida ääristab mustadest kolmnur­ ka­ dest koosnev Soome granii­ dist dekoor. Esialgu juugendstiilis kavandatud hoone ilme muutus ehitamise käigus ekspressionistlikuks. Teadaolevalt on Riigi­ kogu hoone ainus ekspres­ sio­

Arhitektuuriajaloolane Mart Kalm ütles, et riigikogu hoone sai ekspressionistliku stiili, et ehitis ei sarnaseks ei keskajale ega klassikalisele stiilile: ,,Me näeme seal neid musti terrasiitkrohvist ja karjala graniidist geomeetrilisi vorme, mis püüavad vältida ajaloolisi vorme.

Nad tahavad olla moodsad, geomeetrilised, ekspressiivsed ja mitte-ajaloolised. See ongi, et ajaloota rahvale luua seniolematu, absoluutselt uus arhitektuur.“

Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti rakenduskava aastatel 2021–2027 piirihalduse ja vii­ sa­ poliitika rahastust (BMVI) toetuse saamiseks.

Siseminister Lauri Lääne­ mets rõhutas rahastusest rääki­ des selle olulisust ja vajalikkust Eesti idapiiri valvamisel. „Olukord maailmas ja kitsamalt meie naaberriikides näitab selgelt, et Eesti idapiiri, mis on ühtlasi ka Euroopa Liidu välispiir, valvamine kaasaegsete seireseadmetega on aktuaalsem kui kümmekond aastat tagasi.

Saame tänu BMVI rahastusele liikuda piirihalduse kvaliteedi pideva arenguga edasi suuremate sammudega ja tagada teadlikkus piiril toimuvast pa­ nustades seeläbi turvalisusesse nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides,“ ütles Lääne­mets.

Aastatel 2021–2027 saab Eesti piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eesmärkide täimiseks esialgu 33 949 505 eurot, millele riik lisab kaasfinantseeringuna 10 362 717 eurot. Lisaks korraldab Euroopa Komisjon temaatilisi voore, kust on ­ võimalik sihtotstarbelist lisarahastust taotleda. Kuna piirihalduse ja viisapoliitika rakenda­ mine on riigi pädevuses, saavad BMVI-st toetust Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministee­ riumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Välisministeerium ning Maksu- ja Tolliamet.

Siseminister selgitas, et BMVI eesmärk on tagada tugev ja tõhus välispiiride valve ja piirikontroll ning kindlustada samal ajal inimestele võimalus Euroopa Liidu piires vabalt ­liikuda. (SiMPT/EE)

Kalmu sõnul võiks öelda, et kompleksis asuvad eestlastele lausa kõige vastumeelsemad hooned. ,,Kõige eestlaste vaenulikum hoone Eestis on kindlasti Pika Hermanni torn, mis on ju ehitatud nii pikaks selleks, et oleks näha, kui need õudsed eestlased jälle uut Jüriööd kavandavad. Aga ometi on see üks ehitis, mis on suudetud ära ­eestistada,“ ütles ta.

Kalm rääkis, et hoone üks kõige uhkem koht on kindlasti vestibüül. Erilised on aga pea kõik ruumid, kuna säilinud on originaalmööbel ja värvigamma, mis tänapäeva inimestes võib­ olla kõhklusi tekitaks. (ERR/EE)

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

3

Vene-Ukraina sõja seosest Balti riikidega Selleteemalise loenguga esines Tartu College’is teisipäeval, 6. septembril läti-eesti poliitik ja politoloog Veiko Spolitis.

Loeng toimus VEMU ja Met­ saülikooli ühiskorraldusel.

Lektorit tutvustas Peeter Einola, kes toimis ka mode­ raa­ torina loengujärgsel dis­ kussioonil.

Saal oli kuulajaist tulvil ja seda mitmel põhjusel. Pandee­ miajärgse atmosfääri ja sõbra­ likult karge varasügisese ilma kombinatsioon meelitas ini­ me­ sed kodust välja. Teiseks on loen­ gu teema praegusel hetkel ülimalt akuutne. Kolmandaks lisandus eesti publikule arusaadavail põhjusil ka kenake hulk läti soost kuulajaid. Lektor, keda nii geneetiliselt kui ka keeleliselt võib pidada võrdselt lätlaseks või eestlaseks, otsustas teha kompromissi ja kõnelda ­inglise keeles.

Ettekande üheks peapunktiks oli kõigepealt sõda ise, mille osas kõneleja rõhutas, et selle tegelik algus oli aastal 2014.

Venemaa „erioperatsioon“ algas juba Krimmi annekteerimisega

ja pole vahepeal tegelikult üldse vaibunud, vaid alates käesoleva aasta 24. veebruarist senisest suurema hooga käivitunud. Ta juhtis ka tähelepanu vajadusele kahandada Suur-Vene impeerium Moskvamaaks. Teisteks põhiteemadeks olid lääneriikide sõja­ väeline taristu Baltimaades, Põhja-Euroopa geopoliitiline asend ja viimased muutused Euroopa Liidu hoiakus.

Loengu lõpul sadas rohkesti küsimusi, mõned üsna ulatus­ likud ja detailsed. Ühe puhul tähendas lektor huumoriga, et rahuldav vastus nõuaks uut loen­ gut. Tunti huvi, miks Saksamaa ilmutab ülemäärast venesõbralikkust. Lõunanaabrid olid elevil Läti eelseisvate valimiste osas ja püüdsid mõistatada, kas selle tulemused võiksid mõjutada suhtumist Ukrainas toimuvasse. Arutati sõjateh­ nikasse puutuvaid küsimusi, samuti balti rahvaste koostööd Soomega, et oluliselt tugevdada Euroopa Liidu idapiiri võima­ liku ohu puhul.

Meelde sööbinud hinnanguist olukorra kohta võiks mainida

Kanada…

Eesti lõpetab kahepoolse tollikoostöö lepingu Venemaaga

(Algus lk. 1)

Poilievre alustas oma kõnet Kuninganna Elizabeth II mäles­ tades ja kogu saal oli leinaseisakus.

Oma kõnes kutsus ta üles võitlema inflatsiooniga ja kõrgete eluasemehindadega ning muuhulgas ka vähendama makse. Ta soovib samuti, et ­va­litsuseaparaat oleks palju väiksem ja loodab saavutada, et inimestel oleks kogu riigis parem elada.

Konservatiivide 43-aastane uus liider oli 25-aastane, kui ta sai valitsuse liikmeks rohkem kui 25 aastat tagasi ja on võitnud valimised juba seitse korda.

Poilievre on omandanud suured kogemused oma poliitilise karjääri jooksul ning on olnud paljudel olulistel positsioonidel ­ Kanada valitsuses, olles muu­ hulgas aastatel 2013-15 demok­ raatliku reformi minister ja aastatel 2017–2022 valitsuse ­ opositsiooni partei esindajana finantskriitik.

Nüüd on tema esimeseks üles­ andeks ühendada konservatiivide partei, et ,,one party serving one country“. Talle on sel­ les töös toeks abikaasa Anaida Poilievre, kes entusiastlikult ja julgelt tutvustas kolmes keeles iseennast ning oma abikaasat laupäeva õhtul, pälvides suure aplausi. Olles Montrealis üles kasvanud Venetsueelast pärit immigrant, Ottawa ülikooli lõpetanud kommunikatsioonieriala-spetsialist, töötanud Parlamendimäel senaator Claude Carigan’i meeskonnas ja kahe noore lapse ema, toob ka pr. Poilievre kahtlemata oma elu­ kogemustega uut värs­ ket õhku konservatiivide ridadesse.

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil lõpetada Eesti ja Vene valitsuse vahelise tollikoostöö kokkuleppe.

Välisminister Urmas Rein­ salu sõnul on tegemist olulise sammuga, et viia Eesti suhted idanaabriga miinimumini.

Kokkuleppe saab lõpetada ühe poole kirjaliku teate alusel ning see jääb jõusse veel kuueks kuuks pärast lõpetami­ sest teatamist.

Euroopa Liit on 1997. aastal sõlminud Venemaaga lepingu, mille protokoll käsitleb vastastikust haldusabi tolliõiguse valdkonnas. Leping koos selle protokollidega on kehtiv kõigis liikmesriikides, sealhulgas Ees­ tis.

Kuna Euroopa Liidu toimi­ mise lepingu kohaselt on tolli­ liidu ja ühise kaubanduspolii­ tika küsimused Euroopa Liidu ainupädevuses, hoiduvad liikmesriigid kolmandate riikidega kahepoolsete tolliabi lepingute sõlmimisest. Kui seda siiski ­tehakse, siis peavad täiendavad kahepoolsed tollikoostöö kokkulepped jääma Euroopa Liidu ja kolmanda riigiga sõlmitud koostöökokkuleppe raamesse.

(ERR)

Uus Kanada opositsiooni­ partei liider Pierre Poilievre asub oma perega elama Ottawa Rockcliffe’i linnaosas asuvasse Stronoway residentsi, kuid tema töö, et saada uueks Kanada peaministriks on juba alanud täies hoos.

Veiko Spolitis Tartu College’is esinemas.

Foto: Kai Kiilaspea

kõneleja arvamust, et demok­ raatia üheks nõrkuseks on liigne sõnavabadus, mistõttu nii mõ­ nestki külanarrist kujuneb arva­ musliider. Kaubavahetuse kohta Venemaaga tähendas ta, et see oleks igati võimalik ja teretulnud, kui Venemaa oleks normaalne riik. Mõjuvaima argumendina jäi meelde, et praegune sõda on selgelt Vene ja mitte ainult Putini sõda.

Peaprobleem on ja jääb, et venelane ei oska demokraatias elada.

Keskustelu oli erakordselt elav ja jätkus vabamas vormis kohvitassi juures. EERIK PURJE

Keskerakonna toetus madalseisus Reformierakonna toetus on viimastel nädalatel langenud, EKRE oma tõusnud ja Keskerakonna toetus on paari viimase aasta madalaimal tasemel, selgub MTÜ Ühis­ konnauurin­ gute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,1%, Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda 23,3% ja Keskerakonda 15,1 % valimisõiguslikest koda­ nikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,5%), Isamaa (8,5%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,9%). Eestimaa Rohelisi toe­ tas viimasel nädalal 1,9 protsenti küsitletutest.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,5% ja opositsioonierakondi 38,4% vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 16. augustist 12. septembrini, küsit­ leti 4004 valimisealist Eesti kodanikku. (ERR/EE)

S P ORT

Jüri Vips võitis sprindisõidu Itaalias Monza ringrajal eelmi­ sel nädalavahetusel toimunud vormel-2 etapi sprindisõidus võttis hooaja esimese võidu Jüri Vips (Hitech). Kuigi MP sõitja Felipe Drugovich pidi võistluse katkestama, ebaõnnestus ta ­l ähima konkurendi Theo Pourchaire’i (ART) sõit ning 22-aastane brasiillane krooniti vormel-2 meistriks.

Põhisõidus Vipsil nii hästi ei läinud, kuid ta teenis siiski 10. koha punktid. (ERR/EE)

Rootsi peaminister teatas tagasiastumisest Rootsi peaminister Mag­ dalena Andersson tunnistas kolmapäeval valimiskaotust ja ütles, et astub ametist tagasi.

Anderssoni sõnul on esialg­ sed tulemused piisavalt selged, et neist saab järeldusi teha. ,,Seetõttu palun ma spiikril homme oma ametikohalt vabastamist,“ teatas Andersson pressikonverentsil.

Anderssoni sõnul jätkab ta opositsioonijuhina. ,,Kui uus valitsus moodustatakse, juhin sotsiaaldemokraate opositsioo­ nist,“ ütles Andersson.

Rootsi parempoolsed erakonnad saavad parlamendis 176 kohta, Anderssoni juhitud sotsiaaldemokraadid ja nende ­ mõttekaaslased said 173 kohta, vahendas Yle. Rootsi parlamendivalimised võitsid valitsevad sotsiaal­ demok­ raadid ja said 30,5% häältest. Parempoolsed Rootsi Demokraadid said 20,7% hääl­ test.

Rootsi Demokraatide era­ konnast sai paremtiiva suurim partei napi pooleteise protsendise edumaaga Moderaatide ees.

Viimased eelistaksid koalit­

S P ORT

Tennisemängija Anett Kontaveit sai omanimelise roosisordi Eesti esireket Anett Kontaveit sai kodumaal armsa tunnustuse – nüüd on aretatud temanimeline roosisort.

Sellest teatas telesaade Ring­ vaade enda sotsiaalmee­ dias.

Roosisordi aretas perekond Ojasalu ja saates näidati, kuidas pere selle Anettile üle andis.

Hetke jagas fännidega ka Kontaveit. (PM/EE) siooni Kristlike Demokraatide ja Liberaalidega.

Esimest korda saab valitsuse moodustada Moderaatide liider Ulf Kristersson.

Rootsi meedias spekuleeritakse, et Rootsi Demokraadid jäävad meelsasti valitsusest kõrvale, kui saavad omale parlamendispiikri koha. Samas leiavad analüütikud, et kauaks ei saa neid valitsemisest kõrvale jätta, sest see poleks aus nende viiendiku valijate suhtes, kes Rootsi Demokraatide poolt hääletasid. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

Nr. 37

Eesti pärimus­muusikataevas on säravaid tähti üha rohkem Eesti suvi on rikas festivalidest – kui tahaks, võiks neil käia lausa igal nädalavahetusel. Ka pärimusmuusika festivale toi­ mub siin ohtralt: Seto Folk, Hiiu Folk, Aigu om! Kõige suurem ja mainekam on Viljandi Folk, just lõppes ka Viru Folk Käsmus.

Välismaiste tippesinejate kõrval saab festivalidel nautida üha rohkem suurepärast kodumaist pärimusmuusikat. Täna­ päeval on muusikas, nagu muu­ deski valdkondades, žanripiirid väga tinglikud, muusikutel on võimalus särada mitmes erinevas suunas, mahtudes korraga rohkem kui ühe „katuse“ alla – folk, jazz, klassika, rock jm.

Kes on siis selle aasta vanad ja uued tegijad Eesti pärimus­ muusikas?

Folgitähed tuntud headuses On ansambleid ja muusikuid, kes tutvustamist ei vaja.

Puuluup teeb Kanadas sel aastal juba mitmendat tuuri, rahva janu meisterlik-humoorika neozombie-post-folgi järele ei vähene Eestis ega mujal.

Marko Veisson ja Ramo Teder mängivad väikest keelpilli hiiu kannelt (talharpa) ning kasutavad oma muusikas leidlikult luuperit ja muid heliefekte. (Vt ka „Eesti Elus“ 8.11.2019 ilmu­ nud intervjuud) Viljandi Folgil oli nende kontsert tõeliseks tõmbenumbriks, rekordarv kuulajaid oli Kirsimäe lava ette tihe­dalt kokku pressitud ja elas kaasa. Pettuma nad ei pidanud.

Teine bänd, kes suure rahvamassi Viljandi Folgil lava ette tõmbas, oli Zetod. Setomaalt pärit poisid on oma muusikaga rahvast hullutanud juba peaaegu 20 aastat. Nende jõuline roki-, pungi- ja metallikõlaline päri­ musmuusika on jõudnud ka seitsmele täispikale plaadile.

Zetod on ansambel, kelle pärast tasub minna igale festivalile, kas või maailma otsa. Kuulsaim neist ägedatest seto poistest on kahtlemata Jalmar Vabarna,

kes esinenud ansambli Trad.

Attack! koosseisus korduvalt ka Kanadas.

Duo Ruut on samuti Kanadas edukalt esineda jõudnud. Katariina Kivi ja AnnLisett Rebane võluvad üsnagi ebatraditsioonilisel viisil helisid välja kandlest, mis seisab kahe muusiku vahel. Duo on tegutsenud juba viis aastat ja saanud selle aja jooksul palju tunnustust. Viljandi Folgil austas nende kontserti oma kohalviibimisega ka Eesti president Alar Karis oma perega.

Nõidusliku häälega naised Kanada publikule on hästi tuntud ka särav häälevirtuoos Kadri Voorand, kes esinenud koos mitme kollektiiviga.

Viljandi Folgil esitas ta sel ­a astal ansambli Estonian Voices koosseisus (koos Sander Mölderi, Jonas F.K. ja keelpillikvartetiga FourEst) fantastilise kava traditsioonilise rahvalaulu töötlustest. Kavas kasutati algupäraseid arhiivilindistusi elektronmuusikalikus kastmes. Haarav jazz-popilik esitlus tõi lava ette taas palju fänne­ kaasalauljaid.

Näitleja ja laulja Mari Jürjens mainis nii Hiiu kui Viljandi Folgil esinedes, et ta on õnnelik selle üle, et autorilaul on pärimusmuusika festivalide kavva võetud. Eks kõigil pärimuslauludelgi on kunagi kuskil olnud autor. Mari Jürjensi mahe-sugestiivne, kitarri saatel esitatud looming tõi Viljandis Pauluse kirikusse rekordarvu kuulajaid. Mari ­ Jürjens kirjutab oma lauludele ise sõnad ja viisi. Tema laulu­ des on sügavat tunnet ja siirust, armastust inimeste ja looduse vastu. Kanadas pole ta kahjuks veel esinenud.

Maimu Jõgeda seaded Eesti pärimusmuusikale kõlasid Vil­ jandi Folgil akordionil ja laulu saatel. Noor andekas muusik oskab pilli ja häälega oskuslikult ning samas väga siiralt

Viiuliduo Leik.

Hypnosis Negative.

Laste ETNO laagri lõppkontsert.

edasi anda vanu lugusid ja isiklikke tundeid. Tema muusikast hoovab nii ergast rütmi, souli ja jazzi mõjusid kui vanu iidseid kõlasid. Muusikasõbrad, hoidke silmad-kõrvad lahti, Maimu on tõusev täht Eesti folgitaevas!

Lõõtsabuum Eestis – noored ja vanad Eestis kestab juba pikemat aega lõõtsabuum. Lõõtsaklubi­ sid tekib nagu seeni pärast vihma, hiljuti kaitses muusikaakadeemias doktorikraadi esimene „lõõtsadoktor“, rahvamuusikapidude juht Juhan Uppin. Lõõts­ pillimängu saab õppida Viljandi Kultuuriakadeemias, muusikakoolides, pärimusmuusika laagrites ja klubides. Lõõtspill, mille esiemaks on muide suu­ pill, võimaldab mängida nii meloodiat kui akorde. Kõige kuulsam Eesti lõõtspillimeister oli August Teppo (1875-1959), kelle pillid on tänapäeval hindamatu väärtusega. Lõõtspilli­ mängu on suhteliselt lihtne õppida, sellest ka pilli suur ­ ­populaarsus.

Lõõtspilli saatel saab mängida kaasahaaravaid tantsulugusid. Ka selle aasta festivalidel sai kuulda palju ansambleid, mis kasutavad just lõõtspilli. Üks tuntumaid on kindlasti Väikeste Lõõtspillide Ühing, mis sai alguse juba Nõukogude aja lõpul ja milles laulab ­karismaatiline näitleja Marko Matvere. Muusik Margus Põldsepp mängib isegi mitmes ansamblis. Untsakad tähistavad sel aastal oma 30. sünnipäeva, Lõõtsavägilased koondab Mar­ gus Põldsepa õpilasi. Ka see ansambel on saanud mitmeid auhindu, teinud koostööd kuulsate bändidega (Zetod, Metsa­ töll jm) ja esineb edukalt kõigil tähtsamatel festivalidel.

Viljandi Folgil esines Teppo lõõtspillidega huvitav duo Harri Lindmets ja Henrik Hinrikus. Ülemakstud rentslihärrad tantsitasid publikut samuti Teppo pilli saatel. Seda mängis Tarmo Noormaa ja laulis Lauri Õunapuu, kes Kanada publikule hästi tuntud folk metal bändist Metsatöll.

Sel aastal Viljandi Folgil oli lõõtsa kuulda ka väga paljudes noortes ansamblites, mis tekkinud Viljandi Kultuuriaka­dee­ mias või ETNO laagrites (Duo Tuus, Tradimus, Triuka jne), Kihnu saarelt oli Viljandisse ­esinema sõitnud Kihnu Mare lastegrupp.

Noorte tegijate eesotsas särab sel aastal pea kõigil folgi­ festivalidel esinenud/esinev Uurikad. See on ainulaadne ühest külast pärit ansambel – (Järgneb lk. 14)

Duo Ruut – Katariina Kivi ja Ann-Lisett Rebane.

Keelerulett alustas oma uut hooaega Mailis Sütiste-Gnannt Keelerulett alustas 13. sep­ temb­ ril uut hooaega. Intergrat­ siooni Sihtasutuse poolt koroonapandeemia ajal eesti keele õppijatele loodud vir­ tuaalne kõnekeele harjutamise suhtluskeskkond Zoomis või­ maldab neil piiratud aja jooksul vestelda juhuslikus grupis, mida juhib vabatahtlik mentor.

Teemad selguvad alati alles kohtumisel, mis tagab spon­ taanse ja vaba keskkonna.

Seekordse kohtumise raamteemaks oli „Kodu“, sest nagu üks Keeleruleti korraldajatest Ave Landrat kohtumise alguses tabavalt ütles: „Kõik algab kodust“. Seekord tulidki kõik ­ vestlustubade mentorid ja ka Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev ­ Keeleruleti Zoomi oma kodu­ dest. Eesmärgiks oli eesti keele rääkimine koduses õhkkonnas.

Pärast Ave Landrati sissejuhatust „ühises jututoas“ jagas nn tubade „arhitekt“ Mari Taalmann osalejad väiksematesse vestlustubadesse, kus kõik said end tutvustada ja öelda, kus nad hetkel viibisid. Seejärel vesteldi teemal ,,Mitu kodu on sul olnud? Kus tunned end koduselt? Miks?“. Koduselt ­ tunti end ikka seal, kus on pere ja lapsed, ema, aga ka kass oli oluline kodusoojuse andja ja külmkapp pidi toitu täis olema.

Kahe vestlustoa vahepeal kohtuti ühises suures jututoas Integratsiooni Sihtasutuse uue juhataja Dmitri Moskovtseviga, kes rääkis samuti, kus tema end koduselt tunneb ja mis asjad tema kodus olemas on: kitarr, elektritõukeratas ja kass.

Kui osalejad teist korda väikestesse jututubadesse jagati,

vesteldi teemal: „Kelle koju tahaksid piiluda? Mida seal teha tahaksid?“ Minu jututuppa sattunud keeleõppijad ei olnud ­ uudishimulikud ega tahtnud teiste kodudesse piiluda. Pigem sooviti minna ajas tagasi ja piiluda keskaegsesse koju ja ­ eelkõige kööki ning taheti seal süüa teha, nt leiba küpsetada.

Teine osaleja tahtis minevikku piilumise asemel hoopis tuleviku kodu näha, nt kuidas kodu saja aasta pärast välja näeb ning taas köitis köögiteema – kuidas 100 aasta pärast köögis toitu valmistatakse. Oli ka selline keeleõppija, kes oli töötanud rahvaloendusel ja ka kinnisvaramaaklerina, näinud töö tõttu palju kodusid ning seetõttu enam teiste kodudesse piiluda ei soovinud.

Lõpuks paluti vestlusnurka kõigil kirjutada, mida head kellelgi kodus on, mis kodutunde tekitab. Nimetati järgmist: kass, kallis kaasa, kamin, minu pere, diivan, raamatud, koer, lõuendid ja pintslid, lilled, minu tore tütar, kodusoojus, klaver ja maalid, mina, vinüülplaadimän­ gija jpm.

Keeleruletil on keeleõppijaid ja mentoreid alati koos üle terve maailma, nii ka seekord: esindatud olid Narva, Kohtla-Järve, Muuga, Tallinn, Tartu, Kiviõli, aga ka kaugemad paigad nagu Läti, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja isegi Mehhiko.

Järgmine Keelerulett toimub 27. septembril kell 17 Eesti aja järgi. Keeleruletid toimuvad iga kahe nädala tagant teisipäeval kuni lõpuürituseni 20. detsemb­ ril. Kõik keeleõppijad on ­oodatud Keeleruletil osalema!

Rohkem infot Keeleruleti kohta: https://www.integratsioon.ee/ keelerulett

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Eessõna Eerik Purje raamatule „Üksi ja omaette“ Anu Realo, Warwicki Ülikooli professor, Euroopa Isiksusepsühholoogide Ühingu president, Eesti Teaduste Akadeemia liige (Lühendatud autori loal ja ­nõusolekul) Juhuse jõud Tutvus Eerikuga sai alguse juhuslikust repliigist, mille tegin oma kirjas Agole 2020. a jõulude paiku. Olin Agoga koh­tu­ nud 2017. a kevadel Torontos Ago parima sõbra Endli juu­ belipidustuste ajal, kuhu mu abikaasa Jüri oli Endli kaua­ aegse kolleegi ja sõbrana kutsutud. Kohtusime veel mitme teise sealse eestlasega, kuid Agoga tekkis erilisem side ja jäime ­kirju vahetama. Ühes kirjas tuli juttu Tõnu Õnnepalu raamatust „Aaker“, mida olin mõni aeg varem lugenud. Ago saatis mu pealtnäha süütu märkuse Eerikule edasi ja pea sain Eerikult endalt lahke kirja, millest kujunes välja äärmiselt nauditav mõttevahetus eestluse ja väliseestluse tähenduse ja olemuse teemadel.

Eeriku terav sulg ja vahe sõna sundisid mind oma esialgseid positsioone kõvasti täpsustama ja eri perspektiividest analüüsima. Teisel koroonake­ vadel, mil kogu elu Inglismaal oli piirangute tõttu sulgunud, oli see intellektuaalne mõtteharjutus väga teretulnud vaheldus.

Kuigi me arutelu lõpuks vist kõiges sajaprotsendiliselt samal arvamusel ei olnud, olime ühel nõul selles, et eestlane saab olla erineval viisil ja eri kohtades ja et eestlaseks olemist ei saa ­keegi inimeselt ära võtta. Ja kui nüüd loo alguse juurde tagasi tulla, siis oli see kokkuvõttes üks pikk inimeste ja juhuste rida, mille tõttu minust sai üks Eeriku kaugetest kirjasõpradest.

Olen nii juhusele kui kõigile inimestele selles pikas reas väga tänulik. Üksi oma muusadega Aktiivne kirjavahetus Eeri­ kuga kestis väikeste vaheaegadega mitu kuud, kuni ühel hetkel Eerik ootamatult vabandust palus ja teatas, et peab mõnda aega üksi ja omaette olema ning oma elupuntrad lahti harutama.

Kui mõni aeg hiljem selgus, et Eerik oli taas kord ühe oma kahest kaunist muusast, kirjan­ duse kütkeisse langenud, oli rõõm ja kergendus suur!

Veelgi suurem rõõm on sel­ lest, et Eeriku raamat on nüüdseks kaante vahele jõudnud. Kui Eerikut uskuda, siis on see kirju nagu sügisene seenekorv, kuhu valimatult kokku kuhjatud erinevad annid, mida mets pakkus.

Raamatut lugedes saab aga ­selgeks, et tegelikult pole selles midagi juhuslikku. Kui mitte varem, siis raamatu lõpuks asetub iga tükk oma kohale Eeriku elu värvikas kaleidoskoobis, mida keerates moodustuvad ikka ja jälle uued kirkad must­

rid. See ei ole klassikaline elulooraamat, vaid pigem esseede kogu, kus mõlgutused aja kulgemise, vananemise, koroonahirmu ja vandenõuteooriate üle vahelduvad pildikestega Eeriku minevikust, loomingust ja inimestest, kellega ta oma pikal teekonnal on kohtunud.

Kui Eeriku sõnul on teda läbi elu juhtinud kaks muusat, kirjandus ja muusika, siis minu meelest on samavõrra teda kannustanud loomupärane uu­ ­ dishimu ümbritsevate inimeste ja keskkonna vastu. Pildikesi Austraaliast on värvikas antropoloogiline sissevaade ilmasõjajärgsesse elu-olusse maakera kuklapoolel. Oleme harjunud mõtlema 1944. a pagulastest kui nendest originaalsetest, õigetest väliseestlastest. Tegelikult ootasid neidki võõrsile jõudes ees veelgi varem välja rännanud rahvuskaaslased. Eeriku kirjeldused sellest, kuidas Austraalia „vana-eestlased“ sõjajärgsetesse pagulas-eestlastesse suhtusid ja kuidas omavahelised suhted seal hiljem välja kujunesid, avab teemat uuest vaatenurgast. „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ Eeriku ja paljude tema saatusekaaslaste jaoks, kes 1944. a sõjakeerises olid sunnitud Ees­ tist lahkuma, on olnud eestlus sama vajalik kui õhk või kui „igapäevane leib“, nagu Eerik ise oma raamatus kirjutab.

Eeriku vanne, et „eestlane olen ja eestlaseks jään“ ei ole isamaalistest lauludest kantud ­ võltspaatos. Eerik on eestlane, sest teistmoodi ta ei saa, ei taha ega oska, sest ta on eestlaseks sündinud ja „kellekski teiseks ei kõlba“. Samas kumab nii käes­ olevast kui Eeriku varasema­test raamatutest läbi kurbus selle üle, nagu ei peetaks Eestis välis­­eestlasi nendeks päris õigeteks eestlasteks.

Pidasin 2016. a kevadel Tartu Ülikooli aulas loengu teemal „Kes on õige eestlane?“, mis järgmisel päeval ilmus ka aja­ lehes Postimees. Minu kõne põhisõnum oli lihtne ja võib-olla isegi triviaalne: õige eestlane on see, kes tahab eestlane olla ja ennast eestlaseks peab. Hiljem on seda mõtet oma sõnavõttudes korranud mitu Eesti poliitikut ja avaliku elu tegelast, nii et sellest on kahjuks või õnneks saanud omamoodi käibefraas.

Kuigi artikkel sai ka Eestis ­pisut tähelepanu, näis mulle, et see puudutas kõige enam just väljaspool Eestit elavaid eest­ lasi. Mitu neist, võhivõõrad inimesed, võtsid minuga loo ilmumise järel ühendust ja kirjutasid oma valusa artikli sellest, kuidas võõrsil elatud aastad on nende eestlust kodueestlaste silmis oluliselt kahandanud.

Lausa nii, et eestlaseks neid sünnimaal enam ei peeta. „Välis­ eestlane“, nagu ka Eerik oma raamatus kirjutab, „pole rahvus, vaid karistus“. Karistus mille eest, tahaks küsida, kas tõesti sõjapagulasena Eestist

Kes kustutab tule

lahkumise eest? Üheskannatamine Nagu olen varasemates lugudes kirjutanud, ei ole eestlus defineeritav ainult eesti keele oskuse või päritolu läbi. Sama­ võrra on eestlaseks olemise identiteedi keskmes teised eestlased, ühine elulugu ja tegevused Eestis, ühine kannatamine küll võõrvõimu, viletsa ilma või kollektiivse rumaluse käes. Just üheskannatamine on eestluse kvintessents ja selle järgi kaotavad olulise osa eestlusest need, kes on vabatahtlikult välismaale kolinud vaba maailma tingimustes, kuid ennekõike need, kes lahkusid Eestist 1944. a sügisel. See, nagu Eerik ühes oma kirjas väga täpselt sõnastas, tekitas sügava rahvusliku lõhe, mille „üle suudavad ehitada silla vaid need, kes taipavad, et neid üheskannatamisi oli kaks ja et nende kannatuste suuruses ei olnud märkimisväärset vahet. ­ 1944. a sügisel, kui rahvas seisis minna-jääda valiku ees, ­ tuli kõigil loobuda emmast­ kummast: kodumaast või vabadusest. Mõlemad olid armsad, mõlemat säilitada polnud võimalik. Selle loovutuse valuga tuli poolsada aastat elada, ükskõik kummale poole kuristikku keegi jäi.“ Tahaks loota, et see kibedus ja üheskannatamise narratiiv on põlvkondade vahetumisega ka­ dumas, just nii nagu on tasahilju lahkumas see põlvkond, kes Teise maailmasõja päevil pidi tegema raske ja valuliku otsuse, kas minna või jääda. Ehk annavad meile mõistmist need miljonid Ukraina sõjapagulased, kelle Venemaa kuritegelik ja halastamatu sõjamasin on mööda Euroopat laiali pillutanud.

Lapsed ühe käe otsas, teises käes tilluke kohver, kuhu kogu senine elu kokku pakitud – nii mindi ka 1944. a, teadmata kuhu täpselt või mida tulevik toob. Roheline kohver näpus, lahkus kodust ka 17-aastane Eerik. Kohvrist jäi põgenemise käigus alles vaid isa tehtud võti, kuniks seegi kadus. „Inimene on vana alles siis, kui ta enam midagi ei tunne.“ Nii ütleb oma raamatus „Triumfikaar“ Erich Maria Remarque, mõeldes hinge, mitte ihu. Eerikul on vananemise ja vanaks olemise kohta samuti öelda üht-teist, mis nimekaim Erichile sugugi alla ei jää.

Eeriku mõtisklusi lugedes meenusid mulle esimese hooga ühe Bulgaariast pärit kolleegi sõnad, kellega aastaid tagasi ühe üle-euroopalise projekti koo­ s­ olekul kohtusime. Täpseid sõnu enam ei mäleta, kuid mõte kõlas umbes nii: „Ma kadestan noori, sest neil on kõik alles ees, ja kadestan vanu, sest nad on nii kaugele välja jõudnud.“ Mulle tundus ikka, et see oli erakordselt tabavalt öeldud, kuid Eerik võtab sama mõtte veelgi elegantsemalt kokku:

Anu Realo

„Noorus on kingitus, vanadus on saavutus. Mitte kõik noored ei suuda endale tulevikku rajada, kuid igal vanal on minevik.“ Kui saaks, siis raiuks need sõnad kivisse ja sunniks kõiki koolilapsi neid hümnile lisaks pähe õppima.

Vanaks saamine iseenesest ei ole mingi kuri haigus või nõidus, mis inimeselt tema olemuse röövib ja mingiks teistsuguseks veidraks olendiks (n-ö vanainimeseks) muudab. Kurja juureks on ühiskondlikud eelarvamused ja stereotüübid selles osas, mida vanemad inimesed võiksid ja peaksid tegema ja kuidas välja nägema. Kahjuks on inimloomus nii üles ehitatud, et saame sellest kõigest aru ­alles siis, kui juba ise seenior­vanuseklassi kuulume ning keegi meid enam kuulda ei võta.

Riigikogu hoone – sajand Eesti parlamentarismi südamena Jaak Juske Riigikogu kultuurikomisjoni ja sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Esmaspäeval, 12. septembril täitus sajand riigikogu hoone avamisest Toompeal. Samal päeval alustas riigikogu 14. koosseis oma viimast hooaega.

Noor Eesti Vabariik võttis ühe esimese sammuna ette Toompeale riigikogu hoone ­rajamise. Uus ehitis pidi tulema Toompea lossis 1917. aasta ­veebruarirevolutsiooni käigus põlema pandud keskaegse ordukindluse varemetele. Nii ker­ kiski aastatel 1920-1922 Eugen Habermani ja Herbert Johansoni projekti järgi Tallinna toonase maailma kõige kaasaegsem, eks­ pressionistlikus stiilis parlamendihoone.

Kui mõelda, et Eesti riik oli napilt Vabadussõjas ellu jäänud, oli see väga suur pingutus, mis näitas meie soovi rajada parlamentaarne vabariik. Võtsime senise võõra võimu kantsi üle.

Riigikogu hoone elas üle Teise maailmasõja ja okupat­ sioonid ning on säilinud algsel kujul tänase päevani. Esimese iseseisvusaja jooksul jõudis seal töötada riigikogu esimesed kuus koosseisu.

Pärast tänase põhiseaduse jõustumist valis rahvas 1992. aasta septembris esimese pärast­ sõjaaegse, seitsmenda koosseisu.

Raamatu kõige hingekriipi­ vamalt ilusad hetked on seotud inimestega, kellega Eeriku teed mingil ajahetkel on ristunud.

Mõtisklused kadunud sõpradest ja kirjasõpradest ja raamatus esitatud luuleread on kaunid ­ ning siirad ja panevad mõtlema elu hapruse ja ajalikkuse üle.

Suurem osa Eeriku kallitest kaasteelistest on paraku täna­ seks päevaks juba igavikulistele radadele lahkunud. Kuid iga lahkumine on valus, mitte ainult see lõplik üle Toonela jõe.

Silvia Luige-Kuriste Eerikule pühendatud luuleread, kui too 1957. a Austraaliast Kanadasse sõitis, kõnetavad kõiki, kes on siin elus jumalagajätu magus­ valusat maitset tundnud.

Raamatus on teisigi igavikuhõngulisi hetki, mis jäävad meeli kummitama veel pikka aega pärast raamatu lugemist.

Kes peab kõne viimasele kõne­ lejale, kes kustutab tule?

(Lugege ka eelmises lehes, EE # 36, 9. sept. 2022 lk 12 ilmunud Kaire Tensuda intervjuud Eerik Purjega, milles autor räägib lähemalt oma hiljuti ilmunud raamatust „Üksi ja omaette“.)

Poole aasta pärast saab kõrgeim võim, rahvas valida juba meie parlamendi 15. koosseisu.

Eesseisva kuue kuu jooksul tuleb aga riigikogul langetada ­ veel terve rida olulisi otsuseid, mis lähtuvad maailmas mölla­ vatest kriisidest ning on valda­ valt seotud riigi järgmise aasta eelarvega.

Venemaa jätkuv verine agressioon Ukrainas sunnib ka meid panustama rohkem kui kunagi varem oma kaitsevõime tugev­ damisse. Ülikõrgetest energiahindadest tingitud väga kiire ­inflatsioon sööb samal ajal Eesti inimeste toimetulekut. Palga­tõu­ sud on sellises olukorras hädavajalikud. Kõik see nõuab riigi­ eelarvest sadu miljoneid eurosid lisaraha. Valitsus peab siin tulema inimestele appi. Teisiti ­ pole lihtsalt võimalik.

Parlamentaarne demokraatia võib olla aeganõudev, mis eeldab kõigi rahva poolt valitud poliitiliste jõudude ärakuulamist, aga see on parim riigiva­ litsemise vorm. Nimelt tuleb saavutada kokkulepe. See väl­ dib äärmusi, vormides seadu­ seks seisukoha, kompromissi, mida toetab parlamendi ja seega kogu ühiskonna enamus.

On ülioluline hoida meie parlamentaarset riigikorda. Ol­ gem rahvana ikka nõudlikud oma esindajate suhtes Toompeal ja täitkem ka oma kodaniku­ kohust, käies valimas.

Riigikogu suure saali kaunis kollases laes on arhitektid kavandanud suured vaod, Eesti riigi künnivaod. Eesti Vabariik ­ ei saa kunagi valmis. Me kõik koos loome ja hoiame seda iga päev. Igavesti.

6

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

Nr. 37

Eestis ilmus olümpiaraamat Los Angeles 1932 30. juulil 1932 avati Los Angeleses X suveolümpiamängud. Nüüd, üheksakümmend aastat hiljem, jõudis eesti­ keelse lugejani nendest mängudest ka olümpiaraamat.

Sellega saab järje olümpia­ raamat „Antwerpen 1920“ ja jätkub sari kahe maailmasõja vahelistest olümpiamängudest.

Olümpiaraamatu autor ja ­sarja väljaandja on tuntud spordiloolane ja spordiajakirjanik Tiit Lääne. Raamatud ilmuvad kirjastuse OÜ Stopper väljaandena. Tegemist on klassikalise olümpiaraamatuga, mida ilmes­ tavad spordialade ülevaated, põnevad persoonilood, Eesti ­ sportlaste käekäik nendel mängudel ja täielik olümpiastatis­ tika. „Olümpiaraamat peab olema minu arvates selline, et kui keegi 30 aastat hiljem tahab saada nende mängude kohta infot, siis olümpiaraamat seda ka pakub,“ kinnitab raamatu autor Tiit Lääne.

Põhjalikult käsitletakse mängudes ka konkreetse olümpia saamislugu, maailma poliitilist tausta ning ettevalmistusi mängudeks. „Hea sõber Are Altraja soovitas pärast Antwerpeni mängude raamatu ilmumist, millel olid sinised kaaned, et sarja viis raamatut võiks igaüks kanda ühe olümpiarõnga värvi.

Nii saabki suvemängude raama-

Pisukesi keelemõtteid Tiina Tamman, Londoni lähistelt Inglismaalt Olin vähe aega Inglismaal elanud, kui sain ühe oma esimestest keelešokkidest. Olin tol hommikul just saanud emalt Eestist kirja, mõtlesin kodule ja kodustele, kui olin teel poodi. Tõstsin juba käe, et poeust avada, kui silmasin uksel sõna „pull“ ja täiesti tardusin. Tigeda pulliga ei olnud mul isiklikku kogemust, ent teadsin, et seda tuli iga hinna eest vältida. Ja alles mitme sekundi järel taipasin, et olen Inglismaal, pullidega ei ole siin mingit pistmist, ja tõmbasin ukse lahti. Aga seda šokki, peaaegu nagu elektri­ lööki, mäletan veel praegugi.

Aastate jooksul olen palju töötanud eesti ja inglise keelega. Inglise keeles on palju rohkem sõnu – iga nüansi jaoks oma, aga mind üllatab ikka veel, et iseseisvuse jaoks on inglastel vaid üks sõna (in­ ­ dependence), samas, kui meil on neid tervelt kolm: iseseisvus, sõltumatus ja rippumatus (viimast kasutatakse küll harva).

Samas üllatab mind vahel, kui palju on neil kahel keelel sarnast. Paljusid asju näiteks ­ „tehakse“ mõlemas keeles: tööd, intervjuusid, toitusid.

tute puhul olema. Kui Ameerika mandrit kujutab punane olüm­ pia­rõngas, siis otse loomulikult on seepärast punast värvi ka Los Angelese olümpiaraamatu kaaned,“ selgitab Tiit Lääne.

Iga olümpia on tema sõnul eriline ja mitmes mõttes olid erilised ka ammused Los ­ Angelese mängud. „Juba iseenesest 1929. aastal lahvatanud börsikrahh ja ülemaailmne majanduskriis muutis nende mängude kulgu. Majan­ duslikud raskused ja pikk reis olümpialinna muutsid euroop­ laste jaoks mängudest osavõtu tavatust keerulisemaks. Osa­ võtjate arv kuivas kokku. Raha loeti igal pool, kuid ikka leiti võimalus kasvõi paar sportlast teisele poole ookeani saata.

Siiski olid need tagasihoidliku osavõtuga mängud, kus mõnel spordialal vajutas see medali­ konkurentsile ka tugeva pitseri.

Samas suutsid ameeriklased müüa olümpiat kordades pare­ mini kui eurooplased kaheküm­ nendatel aastatel. Rohkearvulise publikuga teeniti tulu ja võib ainult oletada, milliseks võinuks need numbrid kujuneda majandusliku õitsengu tingimustes,“ kirjutab Lääne olümpiaraamatus. „Aga meie jaoks muutis Los Angelese olümpia eriliseks Eesti sisuline eemalejäämine.

Eht eestlaslikult vaieldi viimase hetkeni ja lõpuks esindasid

Mõned sarnasused pole nii palju keelelised kui kultuurili­ sed. Olen ammu tahtnud teada, miks oskab eestlasest ema-isa väikesele lapsele öelda: võta emme/issi käest kinni, niisama kui ingliskeelne vanem ütleb: take mummy’s/daddy’s hand.

Olen seda tähele pannud, sest omal ajal, kui mu lapsed olid väikesed, polnud ma niisugusest tavast teadlik ja ütlesin ikka oma lastele: võta mu käest kinni.

Ei mingit emmet! Täiskas­vanul ei ole ju kommet rääkida teise täiskasvanuga kolmandas isikus, ei eesti ega inglise keeles. Nii et lapsega rääkimine on ilmselt midagi muud.

Eesti keeles on siiski võimalik täiskasvanulgi vahel kasu­ tada kolmandat isikut, inglise keeles mitte. Mäletan, et olin kord tõlkijana hädas lausega, mis eesti keeles kõlas täiesti normaalselt. Intervjueerija küsis peaminister Mart Laari käest: kuidas Mart Laar suhtub niisugusesse täppislaskmisesse, kus sihtmärgiks on Edgar Savisaare kujutis? Lugu oli skandaalne ja vaja oli täpset tõlget. Maadlesin sellega omajagu, sest inglise keeles (või ingliskeelses kul­ tuuriruumis) on niisugune nimeline pöördumine mõeldamatu; sellest ei saada aru. Umbes samuti nagu nii mõnestki suurepärasest eestikeelsest lau­ sest, mille nüanss läheb tõlkes kaotsi: ta on maal; aeti eesti asja; tantsiti; olin puu otsas, kui

meid olümpial vaid kaks Ameerikas elanud eestlast.

Kodu-Eestist ei saadetud mängudele kedagi,“ räägib Lääne.

Tema sõnul võib liialduseta öelda, et see on Eesti spordi­ ajaloo üks suurimaid (kui mitte suurim) häbiplekke, mille ­meis­terdasid üheskoos Eesti Olümpia Komitee ja EKRa­ VeLiit (Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liit). Meie spordile sündis sellest nii otsest kui kaudset kahju.

Tiit Lääne: „Otsest seepärast, et pea kindla olümpiamedali võitmise võimalus rööviti kolmelt-neljalt sportlaselt. Kõige valusamini kannatas tõstmise raskekaalu maailma esinumber Arnold Luhaäär, kellelt võeti sellega võimalus jõuda olüm-

Raamatu autor Tiit Lääne (paremal) koos 1972.a olümpiavõitja Jaan Taltsiga Mõisakülas tänavu suvel Arnold Luhaääre monumendi avamisel kangi sikutamas. Jaan Taltsi olümpiavõidust möödus 4. septembril 50 aastat, Talts on teine eestlasesest tõstmise olümpiavõitja. Kuni 110-kiloste meeste hulgas võistelnud Talts surus olümpiarekordit tähistanud 210 kg, rebis 165 kg ja tõukas 205 kg. Kogusumma 580 kg oli samuti olümpiarekord. Neli aastat varem Mexico Citys tuli Talts 90-kiloste meeste seas hõbedale. Esimese eestlasena tuli tõstmise olümpiavõitjaks meeste kergekaalus võistelnud Alfred Neuland 1920. a Antverpenis.

Foto: erakogu

Arne Roosman 90

Augusti lõpus pühitses kunstnik Arne Roosman oma 90. sünnipäeva Coe Hillis, PõhjaOntarios.

Arne sünnipäev on tegelikult kevadel, 9. märtsil, kuid tütre (Järgneb lk. 14) Rebecca ülikooli-­p rogramm Šotimaal põhjustas sünnipäeva edasilükkamist. pauk käis.

Arne stuudio koosneb kahest Huvitav, et ajapikku keel ka väikesest majakesest, sisustatud muutub. Juba vene ajal ütlesid nii tema enda kunstiga kui ka eestlased: võta takso. Praegusel teiste Roosmani pere liikmete ajal võetakse lisaks paljusid töödega. toite-jooke (võtaksin kohvi/­ Peres kasvas seitse last, kõik seljanka/kotleti). Olen ise üks kunstilembelised ja andekad. vähestest, kes Tallinna kohvikus Isa Axel oli eriti osav graafik ja visalt tellib: mulle palun vii­ tegi kavandeid esimese Eesti nerid. Väliseestlast tuntakse Vabariigi rahadele, markidele, Tallinnas ära sellest, et tema ajakirjadele ja mujale. Oma võtab ka bussi või trammi. tööde juures tarvitas ta ka v­ esiKodueestlased pole sinnamaale ja õlivärve.

1942. aastal siirdus pere veel jõudnud, ehkki võõrlaene kasutatakse ohtrasti (tšarterlend, Saksamaale, kus elati mõni aasta põgenikelaagris ja sealt action, fun) ja pea iga uus töö ­ on neil „väljakutse“ või „suur ­liiguti edasi Rootsi. Osa perest rändas Kanadasse ja jäi sinna väljakutse“.

Mind paeluvad ka mõista- peatuma. Ka Axel veetis mõne tused, üks huvitavam kui teine. aasta Torontos, kuid pöördus Kuidas on meie keelde tulnud ­tagasi Rootsi. näiteks sõna „pretensioon“, kui sama sõna tähendab hoopis midagi muud inglise keeles? Miks Tõnu Kaljuste on meil alles Lähis-Ida, kui inglise keeles on see kadunud dirigeerib Torontos ­ (Middle East endise Near East Hinnatud dirigent Tõnu asemel)? Kas kultuurikeskus on Kaljuste dirigeerib septembris parem sõna kui kultuurimaja? taas Torontos.

Kust on pärit niisugune oivaline Soundstreams on kutsunud magustoit nagu bubert? Ja miks Kaljuste juhatama kolmapäeval, meil juba koolipingis ei ole 21. septembril Koerner Halli aega rääkida omakeelsete huvi- (273 Bloor St W) kava ,,Choral tavate sõnade ilusast kõlast ja Splendour“, kui tuleb ette­ tähendusest? Viimase Tallinnas kandele Arvo Pärdi meistriteos käimise ajal nägin tänaval vere- ,,Stabat Mater“, samuti toimub keskuse punast kaubikut, mille Paul Frehneri ,,LEX“ maailma küljel seisis kiri: VERI GOOD. esiettekanne ning Michael Peatusin hetkeks ja muigasin. Greyeye’i filmi ,,Zipangu“ Kui vaid selliseid momente ­maailma esitlus. oleks rohkem!

Kontserdiga märgitakse 29. augustil 2022 Soundstreams’i 40. aastapäeva.

Foto: erakogust

Pere kandis riigist riiki kaa­ sas Axeli töid. Need on teinud pika matka ja pärast kavatsetud sügisnäitust Torontos lähevad Axeli tööd tagasi Eesti arhiivi, kuhu nad ka kuuluvad.

Sünnipäevalaps ise oli rõõ­ mus ja lõbustas külalisi lauluga ning jutustas oma huvitavaist perekonna-rännakuist.

Juubilari oli õnnitlema tulnud tuttavaid ja sõpru Ottawast, Torontost, Chicagost, Šotimaalt ja muidugi kohalikku rahvast.

Arnel on tulemas kaks näi­ tust – Apsley Studio Tour 17. ja 18. septembril ning ,,26 maali“ Bancrofti galeriis novembris.

Axel Roosmani tööde näitus toimub hiljem sügisel.

MAIE ILVES

Foto: Peeter Põldre

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1122 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18 22

23

19

20

24

10

11

29

30

31

50

51

21

25 27

32

33

34

35

36

37

38 42

28

39

40

43

41

44

45

46

47

48

52

53

54

55

56

57

tuntud prantsuse filminäitleja (snd.

1. Mitte uus.

8.11.1935).

5. Teat. põllundusviis.

40.

N

______, jaapani 8. Täht, kuulsus auto. (ingl.k.).

42.

L

õp_______, 12. Kaks koos. finišieelne pingu13. Vaat, tünn. tus.

14. K_____, alevik 44. Sotsiaaldemo­ Järvamaal. kraatlik partei 15. Kõike endale (lüh.). ihkav, teistega 45.

Teravili. mitte jagav 46. Linn Quebecis, inimene. mille järgi on 16. Requiescat in nimetatud pace. juustusort.

17. Kinnine, tavaliselt 48. Kehv, vilets. vaimulik ühing.

52. Venemaa imperaa18. Eesti tor, üks võimalik Kunstiakadeemia. kirjapilt.

20. Rohupood.

53. Hiigelmadu Lõuna22. _____ Marin, Ameerikas.

Soome 54. Esimesel võimalupeaminister. sel (ingl.k. lüh.).

25. ______ro, 55.

L

______, ühest või helikunstniku mitmest sõnast austav nimetus. koosnev kõnelõik.

26. Varahommik.

56. Aimus, eelaimus.

27. Viiulimeistrite perekond Itaalias. 57. Uuesti, jälle.

ALLA: 29. (Voodi)koht, paik.

32. Lehekuu.

1. Vabariigi 33. Mitmesugust Presidendi (ld.k.).

Kantselei.

34. Militaar- (lüh.).

2. Ühesugused vokaalid.

35. Noa laev (ingl.k.).

3. Nemad.

36. D_______, kuldmünt araabia 4. Võitlus- või maades. esinemisväljak.

37. Sidesõna.

5. Papagoi.

38. _______Delon, 6. Avar.

PAREMALE:

49

S

T

Ristsõna nr. 1121 LAHENDUS

9

26

I

7. Kaasatundmisevõime.

8. End. Tartu College’i president, kelle nimeline mälestusloeng toimub septembris TC aastapäeval.

9. Tere ütlemas, tervitamas.

10. ______nn, raske­ veohobuste tõug.

11. K______, kruus (murd.).

19. Soolatud kalamari.

21. Vigurimehed, tembumehed.

22. Mitte muu, mitte erinev.

23. Usin, virk.

24. Köögivili.

25. Kollaseõieline rohttaim v. poolpõõsas.

28. Kanada provints.

30. Koduloom.

31. Olen elus.

39. Informatsiooni, teabe (salajane) hankimine.

41. Parlamendi ülemkoda mitmes riigis.

42. Karusnahkne säärik.

43. Sisemus.

44. Laplane.

47. Riidesööja.

49. Lapsevanem.

50. Masti rõhtpuu.

51. Pakiveofirma.

Raadi mõisapargis saab tutvuda skulptuuridega

las oma aega oodanud skulptuurid nüüd ka publikuni jõuavad,“ sõnas Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann.

Raadi mõisapargis avati skulp­ tuuripark, kus saab näha nii Anton Starkopfi ja Ernst Kirsi kui ka Aulin Rimmi ning Rein Rannasti loomingut.

Vastvalminud skulptuuripargis on eksponeeritud 16 monumentaalskulptuuri Tartu Kunsti­ muuseumi kogudest. ,,Tegu on teostega, mis oma kaalu ja ise­ loomu tõttu on mõeldud õues eksponeerimiseks. On ütlemata tore, et aastakümneid koguhoid-

Skulptuuridest kümne autoriks on Pallase Kunstikooli üks asutajatest, pikaaegne pedagoog ja hiljem ka kooli rektorina töötanud Anton Starkopf (1889–1966), kelle pärand kuulub Tartu Kunstimuuseumile.

Teiste skulptuuride autoriteks on Starkopfi õpilane ja assistent Ernst Kirs (1936–1994), portretistina tuntud Aulin Rimm (1930–1999) ja monumentaal­ kunstnik Rein Rannast (1928– 2016). (ERR/EE)

Paremale: 1. Sumo, 5. Savi, 9. (Sik-) sak, 12. Erak, 13. (M)aral, 14. Isa, 15.

Tiit, 16. Mona Lisa, 18. Enne, 19. EPA, 20. Õdak, 21. Tot(s), 23. SEB, 25. Terts, 28. Etturid, 32. Emu, 33. Varia, 35. Ami, 36. (Carlos) Santana, 38. Aasia, 40.

Ale, 41. SNL, 42. Abil, 45. Moa, 47.

AKEN, 51. Manitoba, 53. Sade, 54.

Mai, 55. Ioon, 56. Kael, 57. (B)ern, 58.

Anee(mia), 59. (Üles ja) alla.

Alla: 1. Sete, 2. Urin, 3. Main(e), 4.

Oktett, 5. Samet, 6. Arop, 7. Vanasti, 8.

Ila, 9. Siid, 10. Assa, 11. Kaak, 17.

Lõbu, 20. Iive, 22. Osval(d), 24. Etaan, 25. TES, 26. Ema, 27. Run, 28. Era, 29.

RAS, 30. Imi(k), 31. Dia-, 34. Anemoon, 37. (Arno) Tali, 39. Alaska, 41. Saane, 42. Amme, 43. Baar, 44. Inin, 46. Oboe, 48. Kaal, 49. Edel, 50. (E)nela(s), 52. Tia (Maria).

Nädala retsept

Värske salat lõhekalaga Siin saab kasutada eelmisest päevast jäänud küpsetatud lõhe­ kala. Kes soovib kree­ misemat kastet, võib lisada seda oma maitse kohaselt. Soola lisamine pole üldiselt vajalik, kuna fetajuust annab hea maitsenüansi, ent soovikohased maitseained/ ürdid on igati omal kohal.

Valmistusained: lehtsalatit sibul; viilutatud lõhefilee; eelnevalt küpsetatud (võib kasutada ka konservkala) fetajuust; tükeldatud murulauk; hakitud tomat; sektoriteks lõigatud maitsestamiseks sidrunimahla ja sidrunipipart Valmistusviis: Laotada serveerimistaldrikule või individuaalsesse kaussi salatilehed, nende peale sibula­ rõngad, lõhefilee tükid, fetajuust ning raputada murulauku.

Piserdada peale sidrunimahla ja sidrunipipart ning laduda äärde tomatisektorid.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Naljanurk Varem kelnerina töötanud mees hakkas tööle po­ litseis. ,,Kuidas uues kohas meel­­dib?“ uurivad uued kolleegid. ,,Pole viga,“ vastab mees, ,,palk on väiksem, aga parem on see, et joot­ raha saab kõvasti rohkem.“

7

Volli veste

Kohtumine mungaga Ei tähenda, ku kaua oled siinsinatsel maamunal viibinud, ikke avab elu silmi. Olin ommukusel tervisepatseeringul, ei uskunud mida nägin. Oleks noorsand seltsis olnud, oleks saanud lausuda: ,,Ets, kae!“ Või ennäe. Nigu vanalell alati ütles, ka ets kae, ku soovis juhtida tähelepanu ootamatule või huvitavale. Et mis saab. Kuna sain aru, et polnud viirastus, vaid pesuehtne munk, kes vastu sammus.

Seljas pruun talaar, ümber keskkoha seotud köis, mille ots põlvedeni rippus. Pea paljaks aetud; mull’ ikke oma käharad olemas. Ainus sarnasus minuga, et meil mõlemal olid jalas santaletid. Noogutasime viisakusest. Möödudes märkasin, et tal kõrvadest torkisid välja mingid valged pulgad. No eks mingi usunarrus, kes neid munke teab, miks nii või naa.

Küll aga asusin mõtlema. Põlnd elus enne pesuehtsat munka näinud. Meil nigu neid põle, vaid kateloki kirikus, ka Tiibetis, mujal on askeedid. Too munk oligi asiaat, neid ei oska eristada, pilusilmad ja jume annavad ära, et sealt. Ehk on munk mingiks kuulutajaks minu rajale saadetud? Hiljuti ju too viimane kommude boss pani kõrvad pea alla, lahkus ka isegi kanaadlaste monarh. Uus valitseb kaugelt, õnneks sõnaõigus olla vaid sümboolne. Pühkisin peast mõtted, et munk on kurjast, hoiatab mu surma.

Kodus Kertule sellest ei rääkinud, ta nigu ebausklik mõnel teemal, vikatimehest ei tohi rääkida kunagi, vikat on ju ainult einateoks, mette elude maha niitmiseks. Tõmbasin aga küll kõnõtraati Etsile. Minul on selleks, nigu peab, traadiga seinas riistapuu, tema oma aga elab kas peos või taskus. Ta rahustas mu maha, usk olevat just pandeemia tõttu kõikjal kanda uuesti kinnitamas. Ning need valged pulgad olla õhukaunad.

Mes asja? Seletati, et siinses keeles airpod, lubavat kõnet teistega võtta, muusikat kuulata ja veel miljon imet. Ma’p küll ei näinud antenni kuskil, ei saa aru, kuda maailm ühenduses on. Eks olen teisel lainepikkusel.

Pärast temakesega kohvijoomist läksin jälle parki, pingile vilusoveerima. Ning taas – ets kae! Moodne munk sammub teisest suunast mu poole. Meenus, et mõne kilomeetri kaugusel on klooster, vist frantsiskaanide oma. Võtsin julguse rinda, teretasin aupaklikult, pärisin siis, kas ta kuulub sinna.

Naeratades öeldi, et ma pole esimene küsija. Ent ei, ta on Hong Kongist külas, vanemad elavad siin. Tulnud just missalt. Just sealt kloostrist.

Munk soovis mulle õnnistatud päeva, olgu Kõigevägevam minuga. No mis mul enam muret, ei pea oomeneid igas üllatuses nägema. Elan edasi, Jumala armuga, jätan ettetähendused seletada kodus olevale kaardimoorile. Mu õnnetut tulevikku on ta kaua ennustanud, isegi lubanud. VABARNA VOLLI

Filateelia. Uus postmark.

Riigikogu hoone 100 Omniva (Eesti Post) lasi alates 12. septembrist käibele uue siseriiklikuks kasutamiseks mõeldud 0.90 € nominaal­väär­ tusega postmargi Riigikogu hoone 100. Postmargi kujundas Jaan Saar ja margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Riigikogu hoone valmis 12. septembriks 1922 arhitektide Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni projekti järgi. Ehitise erilisuse rõhutamiseks valiti moodne avangardistlik stiil – ekspressionism. Praeguseni on Riigikogu hoone ainuke ekspressionistlikus stiilis parlamendihoone maailmas.

Maja silmapaistvaim ruum on läbi kahe korruse ulatuv istungisaal siniste seinte ja kaarduva laega, mida ilmestavad

roostepruunid sakkidega akna- ja ukseavad. Kogu mööbel valmis­ tati arhitektide kavandite järgi Tallinnas Lutheri vabrikus ning see pidi sobituma hoone arhi­ tektuuriga.

Riigikogu hoone vestibüüli ja istungisaali lagi tehti raud­ betoonist, mis tol ajal veel ehituses laialdaselt kasutusel ­ polnud. See oli 1922. aastal Tallinnas esimene avalik hoone, kuhu arhitektid lasid projekteerida elektrivalgustuse.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on Riigikogu hoonet põhjalikult renoveeritud, et taastada esialgne värvi- ja valgustuslahendus. (Allikas: Omniva)

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

8

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

Nr. 37

,,Nou Pois Äläud“ osalejate hinnang: õnnelikult kurnatud! ,,Nou Pois…

(Algus lk. 1)

maitsva ja toitva menüü, mis haakus laagri programmi keha­ lise koormusega ning tagas, et kõikide osalejate toitumis- ja allergianõuetega oli arvestatud. ­ Katrinile olid abiks Kai Eichenbaum ja Rita Kütti ning lahket lisaabi pakkusid ... mehed: Valdeko Novek, Robert Hiis, Miku Linkruus, Mehdi Attarha, Allan Seim ja Toomas Kütti. Samuti tuleb tänada Miku Linkruusi esinemiseks vaja minevate helinõuete eest hoolitsemise eest.

Boonusena osalejatele pidas Viive Tork-Hiis laupäeval ette­ kande ,,Tants kui loits me esi­ vanemate usundis“ ja et natu­ kene teisigi tantsusamme harjutada, viis läbi rivitantsu ­ juhendamist eesti naiskorporatsioonide seas juba lemmikuks saanud Bobby Chong. Hea kuum saun oli iga päeva lõpus vajalik preemia. Tantsulaagris osalejad aitasid igal võimalikul viisil, näiteks Johanna Helin, kes asus sauna kütma ja Kersti Hansen, kes oli ka vetelpäästja.

Kui esimene naiste rahva­ tantsu nädalavahetuse töötuba osalejatele üle Põhja-Ameerika jõudis lõpule, oli tunne üksmeelne: oli rõõmsalt kurnav ja kurnatust igati väärt! Esine­ misele järgnenud lõunasöögil leppis osalejaskond kokku: teeme seda uuesti ja sageli ning asjade edenedes vaatame, kas saame piisavalt heaks, et tantsupidu 2025’le pürgida.

Lisa end KESKUSe uudis­ kirja saajaks ja hoia end kursis järgmise tantsulaagri toimumisplaanidega!

KESKUSe toetajate abiga viime uue kodu ehitamise lõpuni Igaühe abi on vajalik, et KESKUSe ehitusega lõpuni

Fotod: Peeter Põldre

Tantsulaagri Ellen Valter.

peaorganiseerija Foto: Peeter Põldre

jõuda! Kui soovid kindlustada siinse eestlaste kogukonna tulevikku, siis liitu teiste toeta­ jatega. KESKUSe annetamise tasemed on järgmised: Kale­vi­ poja laud (rohkem kui 100 000 dollarit koos nime panemise õigusega), Koidula gild ($50 000 - 99 999), Viru vanemad ($10 000 - 49 999) ja Kungla rahvas (kuni $10 000).

Toetuste tegemiseks kirjutage: donations@estoniancentre.ca või helistage +1.647.250.7136.

Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi Kanadas või USAs tehtud annetuste puhul antakse välja tulumaksu­ vabastuskviitung.

Teave projekti ja ehituskäigu kohta: • Külasta KESKUSe kodulehte ja registreeru uudiskirja saajaks • Facebook @EestiKeskus, Twitter @keskus, Instagram @ keskus.iec

Fotod: Peeter Põldre

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

9

T.E.S. Täienduskoolid alustavad kooliaastat

Kanada national team’i võimlejad Markham Pan Am Centre’is koos treeneritega valmistumas Bulgaarias 14.-18. septembril toimuvateks maailmameistrivõistlusteks (2022 World Rhythmic Gymnastics Championships). Kalev Estienne klubist võistleb kolm esindajat. Fotol on ka Kalev Estienne asutaja ja president, endine kohtunik ja treener Evelyn Koop, kes soovib võimlejatele palju edu.

S P ORT

Robert Virves tuli autorallis juunioride maailmameistriks Eestinoor rallisõitja Robert Virves võitis koos rootslannast kaardilugeja Julia Thuliniga eelmisel nädalavahetusel Akropolise ralli MM-etapil juunioride arvestuses (JWRC) esikoha ja krooniti ühtlasi selle klassi maailmameistriks.

Virves alustas viimast võistluspäeva 53,2-sekundilise eduga britt Jon Armstrongi vastu, kes võttis kohe avakatsel 19,6 sekundit tagasi. Teisel katsel jäi Virves aga 2,6 sekundiga peale.

Viimasel katsel oli Armstrong taas tervelt 18,7 sekundiga parem, kuid eestlase esikohta see ei ohustanud. Virves võitis ralli Armstrongi ees 17,5-sekundilise eduga. Kolmandana lõpetas iirlane William Creighton.

Foto: Robert Virvese FB lehelt

Lisaks Akropolise ralli või­ dule teenis Virves viieetapilisel hooajal Horvaatias ja Eestis teise koha ning oli Portugalis kolmas. Esimese etapi Rootsis lõpetas Virves kuuendana. Ras­ keimaks pidas värske maailmameister kodust rallit, kus tegi kokkuvõttes rekordilise 17 kiiruskatse võiduga sarja ajalugu.

Juunior WRC sarja võit annab Virvesele õiguse järgmisel hooajal kaasa kihutada WRC2 klassis. (ERR/EE)

Epp Mäe võitis MM-il pronksmedali Belgradis toimuvatel maadluse maailmameistrivõistlustel (MM) võitis Epp Mäe kolma­ päeval naiste raskekaalus (76 kg) pronksmedali.

Mäe pronksimatši vastaseks oli kanadalanna Justina Renay Di Stasio, kes võitis lohutus­ ringis 3:3 seisuga austerlannat Martina Kuenzi. Kolmanda koha kohtumises saavutas Mäe 2:1 võidu ja sai oma karjääri neljanda MM-medali.

Tänavusel MMil võitis Mäe kõigepealt 4:3 Mongoolia maadlejat Ariunjargal Ganbati ja 5:3 ukrainlannat Anastassija Osniatš Šustovat. Poolfinaalis jäi eestlanna alla egiptlannale Samar Amer Ibrahim Hamzale 3:2t.

Maailmameistriks tuli türklanna Yasemin Adar, kes alistas finaalis 6:0 Mäest jagu saanud Hamza. Teise pronksmedali võitis jaapanlanna Yuka Kagami, kes oli 4:0 parem Ecuadori võistlejast Genesis Reascost.

Mäe on varasemalt võitnud 2015. ja 2019. aastal MMilt pronksmedali ja eelmisel aastal

Augustis sündis Eestis 1150 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti augustis Eesti perekonnaseisuasutustes kok­­ku 1150 sündi. Sündis 559 tüdrukut ja 591 poissi. Eel­ mise aasta au­­ gus­tis registree­riti 1271 sündi.

Kaksikuid registreeriti 11 paari, neist viis paari poisse, kolm paari tüdrukuid ja kolm segapaari. Tallinnas registreeriti 382 sündi, Harjumaal 171, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 75, Jõgevamaal 17, Järvamaal 32, Läänemaal 11, Lääne-Virumaal 52, Põlvamaal 17, Pärnumaal 75, Raplamaal 35, Saaremaal 27, Tartumaal 156, Valgamaal 20, Viljandimaal 47 ja Võru­ maal 29 lapse sünd.

Populaarsemad eesnimed tüdrukutele olid Alisa 10, Sofia 9 ja Marta 8 ning poistele Martin, Oskar 9, Gustav, Hugo 8 ning Artur 7.

Augustis sõlmiti 948 abielu, neist 85 notarite ja 73 vaimulike poolt. Lahutati 242 abielu.

Eelmise aasta augustis sõlmiti 920 ning lahutati 256 abielu.

Augustis registreeriti 1343 surma, möödunud aastal samal ajal 1337. (SimPT/EE)

Saaremaa muuseum uueneb

Foto: Eesti Maadlusliidu võrgulehelt

hõbeda. Euroopa meistrivõistlustelt on Epp Mäel täiskomp­ lekt medaleid. (ERR/EE)

Kuressaare piiskopilinnuses asu­ vas Saaremaa muuseumis algavad suuremahulised ren­ o­ veerimistööd. Seetõttu kaob ära senine muuseumi loodusosakond ja lossi sisehoovist hakkab aasta pärast lossi pääsema hoopis uuest kohast – sisehoovi diagonaalis vastas­nurgast.

Senine ajutiste näituste saal muutub fuajeeks ja saab värske ilme. Näiteks nõukogudeaegsed krohvivuugid kraabitakse lahti ja otsitakse alt sajanditevanust originaali. Ühe seina sisse tuleb aga uus uks. ,,Seda lossi on korduvalt juba ringi ehitatud ja tegelikult meie ringiehitamine on palju väiksem kui Saaremaa Rüütelkonna poolt 20. sajandi algul tehtud ehitustööd,“ rääkis projektijuht Tõnu Sepp, kelle sõnul on lossi keskaegsest müürist säilinud 75 kuni 80 protsenti, ülejäänud on hiljem taastatud. (ERR/EE)

Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolid tegutsesid läbi koroona­-aja, muidugi olukorrast tulenevalt olid iga-teisi­ päevased kohtumised läbi arvutiekraanide. Sel aastal alustatakse hübriidina – virtuaalselt ja kord kuus kontakt­ õppega Läti keskuses (4 Credit Union Dr).

Avaaktus toimub 20. septembril Läti keskuses ja kohe alustatakse samas ka koolitundidega. Õpetajad, kel oli võimalik kohale tulla, kohtusid 13. septembril Eesti Majas, et valida õppevahendeid ja samuti et koolile kuuluvaid raamatuid Eesti Majast ära viia, kuna ­teatavasti seal enam tegevusi jätkata ei saa.

Täienduskoolide tegevus toimub erinevates vanuseastmetes ja keeleoskuse tasemetes. Lapsi saab jätkuvalt registreerida, ka avaaktuse-õhtul kohapeal. Rohkem infot: www.eestikool.ca Ülemisel pildil Erika Kessa, Linda Soolepp, Heli Vanaselja, Elli Kipper, Eda Oja, Tiina Jenkins.

Alumisel pildil Katre Kink, koolide sekretär Eda Oja, Tiina Jenkins, koolikomitee esinaine Linda Soolepp, Elin Marley, koolijuhataja Monika Roose-Kolga.

Fotod: KAI KIILASPEA

Kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe eluvõidusõidud filmiks Väikerahval on oma vägevad kangelased, keda avar maailmgi tunnustanud. Erika Salumäe, kahekordne olümpiavõitja trekisõidus, taasiseseisvunud Eesti Vabariigile esimese kuldse olümpiamedali tooja on ainukordne! Iga rahvas on väärikas, kui ta oskab oma kangelasi hoida. Eesti tuntud filmi­ režissöör Manfred Vainokivi on väntamas meie kahekordsest olümpiasangarist tõsielufilmi.

Järgmisel aastal alustab noorema põlvkonna režissöör German Golub mängufilmivõtteid kahe olümpia kange­ lannast.

oodatud e-posti aadressile: filmivabrik@filmivabrik.ee.

Teie kaasamõtlemisele tänulik ja kuldsele juhusele lootev stuudio „Filmivabrik“ produtsent MARJU LEPP

Stuudio „Filmivabrik“ palub Kanada eestlaskonna abistavat kaasamõtlemist!

Järgmisel aastal möödub 40 aastat Erika Salumäe edukast ajasõidust Edmontoni trekil.

Kas kellelgi on olnud õnne jäädvustada Erika Salumäe Edmontoni trekisõidu hetked?

Iga video- ja fotojäädvustus on hindamatu. Iga sõnum ja mälestus sellest Erika Salumäe suurvõistlusest on oluline ja siiralt

Erika Salumäe

10

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

Nr. 37

Estonia and Canada send in their best funksters for the TC 50+2 celebrations

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Can Putin still claim victory in defeat?

It’s perhaps one of the questions most often posed recently.

At the time of this writing, Ukrainian forces were making significant gains in the eastern Russian-occupied areas. In fact, a sense of an inevitable Ukrainian victory was pal­ pable.

Putin’s bound to retaliate.

But will an end to the conflict, which cannot be perceived by the world as even a partially successful campaign for Mos­ cow, translate into a weakened, politically vulnerable Putin?

The prognostications range over a wide spectrum.

Putin is already seen as a pariah internationally, which ­ doesn’t mean he’s lost any overbearing sense of contempt for the West. But the “we must avoid humiliating Putin”, is a cautionary warning that has significant resonance among ­ European politicians. The most audible proponent has been French President Emmanuel Macron who stated this to the media in June. His reasoning?

The fighting will eventually cease and a diplomatic solution will be available only if Putin is treated as a competent, reasonable party to a possible agreement.

This conventional wisdom also stresses that Putin must not be humiliated so as to keep him from doing something dangerously insane. Many say it’s vital that a self-confident, proud Putin be invited to the negotiation table because a disgraced adversary will not co-operate in any meaningful way.

Other observers insist that Macron got it wrong. Humi­lia­ tion is not about shaming Putin.

It’s about achieving real peace and the only path to this is a total defeat of the Russian ­ military, a dismantling of the ­ Putin regime so that a significant part of the Russian popu­ lation – Putin supporters – will abandon their delusions.

The Kremlin has consistently propagated the bizarre notion that the West intentionally provoked Russia into its “special military operation” in Ukraine so as to humiliate Russia. The Kremlin insists that had Ukraine not been a battleground of choice for the West, another country would have been chosen for its deliberate humiliation campaign. This convoluted ­argument, with humiliation as a

central aspect, has found some traction among the domestic audience. Sociologists note the ­ consistency of results from the Levada Centre’s opinion polls which still indicate significant support for Putin’s war.

(Although Levada’s polling reports are deemed to be undistorted, we must take into account the veracity of (espe­ cially older) respondents with lingering memories of Soviet repression, who still are reluctant to provide candid answers for fear of retribution. But Levada’s conclusions can be somewhat confirmed by some more unobtrusive measurements.

The highest viewer ratings have been drawn by TV programs such as “Sunday Evening with Viktor Solovyov” and “60 Minutes”, where rabidly na­ tionalistic hosts and guests have called for the annihilation of Ukrainian independence. We also note that Kremlin TV often airs clips of Fox News host Tucker Carlson. Russian propaganda thrives on approval from abroad.)

Some Kremlin critics see a Russian deep-seated sense of humiliation amplifying resentment of the West, making Russians into victims. This humiliation leads to aggression.

Some ­ psychoanalysts suggest that the humiliated, for their own emotional survival, feel it necessary to humiliate others, to make others suffer like they have. The perpetrator enjoys this sadistic behaviour and the victim in t­rying to cope with the humiliation would learn to enjoy it too. A theory perhaps not as far-fetched as it seems.

Isn’t it unnecessarily risky then, to push Putin into a corner? But Putin doesn’t need to be embarrassed to undertake something totally deranged. The Ukraine invasion is vivid proof.

However, wouldn’t a humiliated Putin, not capable of keeping others from losing respect for him, lash out in a deranged fashion with nuclear arms?

He has thoroughly convinced us of his willingness to act out his delusions, such as conquering Ukraine in three days. It’s delusional to believe he can now win the war and that Russia can in the long-run survive sanctions. It’s madness ­ to risk an accident at the Zaporizhzhia nuclear plant. The list is long.

If you’re looking for confirmation on your information about your transportation from Spadina Station, you’re in the wrong place... However, if you’re in the area and want the scoop on some stellar ­parties, then keep reading!

We’ve had to wait patiently to celebrate the 50th anniver­ sary – now titled TC 50+2 – of Tartu College, the student resiPhoto: Taavi Muide dence and Estonian community Lexsoul Dancemachine bus concert. hot spot at Bloor and Spadina.

But now, we’ll have two nights to use our pent-up energy.

What’s fuelling all of this partying? The raw, unrestrained funk of Estonia’s Lexsoul Dancemachine and the Shuffle Demons from Toronto.

On the evening of Wednes­ day September 21st, these two bands will storm through three free 30-minute performances in the heart of Toronto. At 7:00 PM, they’ll start grooving at Tartu College. Then, the musicians and a few contest winners will hop on a double decker Shuffle Demons busking.

Photo: Avard Woolaver City Sightseeing bus and make their way south to Kensington Estonian Music Week, with having a great manager really Market, before finally riding on ­major funding coming from the pays off: things started happento stir things up on Queen Estonian Foundation of Canada ing really fast and the next day Street West. For details on the and sponsorship from Northern we had a bus, a driver, a sound contest and specific locations, Birch Credit Union. system, and approval from so you can follow the bus or What makes this musical Tallinn City Council. 3.5 hours wait for it to come by Tour de pairing so ideal is how much of non-stop music on a beau­ France style, visit www.­ the two bands have in common. tiful summer day, with people estonianmusicweek.ca.

At face value, their music is cycling along, waving on the Though the TC 50+2 cele- founded on a certain hedonism, streets, and listening on their brations carry on throughout the allowing you to drop your cares balconies. At some point we weekend, the last musical to the wayside. This manifests even had a police escort!” component will be a gig on itself in their zany outfits. ­ They both have an exuberant Friday September 23rd at The Lexsoul Dancemachine has Axis Club (22 College Street, matching tracksuits, as seen on stage presence. In Lexsoul M6G 1C4). Starting at 8:00 the cover of their 2020 album Dancemachine’s collaboration with Cory Wong, “Money,” the PM, beloved singer-songwriter Lexplosion II. mischievous, bouncy guitar and Vaiko Eplik will lead the night The Shuffle Demons have as master of ceremonies. Esto­ suits designed with Keith drum patterns give you a good philes will particularly appreciate Haring-esque patterns by sense of how this presence his rendition of his favourite Toronto-based artist Kurt comes to be. According to guitarist Jürgen Kütner, “The ­ Estonian diaspora songs.

Swinghammer and refreshed by Lexsoul guys are big fans of all General admission tickets Alison Young, “[incorporating] cost $25 and student tickets are images from some of our things Vulfpeck... and for me $20, available from Eventbrite. songs...” Lexsoul Dance­ personally, I really clicked with Presenting the concert are Tartu machine’s singer, Robert Linna, Cory’s style of guitar playing...

College, Estonian Museum remarked that they look like especially his magic right-hand work. It started as a sort of Canada / VEMU, and its project ­ futuristic people from Back to joke, that we should get Cory to the Future Part II. play on “Money” because it It’s serendipitous that the sounded so unlikely to ever Others see a vanquished, bands have a common asso­ happen. A little later, our disgraced and abysmally dis- ciation with buses, too. The ­ ­ manager Henrik got in touch credited Putin less able to act Shuffle Demons created local with us again and said that he out destructively, than a lore when they recorded their had talked with Cory’s team hip- and that they liked the track! So macho-strutting Putin sure of hit “Spadina Bus,” a funk-­ ­ hop fusion “that really gets the suddenly, it was on and we his public esteem. Some obcrowds going.” servers are convinced that the couldn’t believe it. Cory absogenerals, who actually push the As described by Robert lutely funked it to pieces and he button, will in the end, recoil Linna, their band has had a actually did two solos for us. from obeying a thoroughly ­colourful experience playing on We liked them both so much ­humiliated loser. a bus before. He explains, “I that we put them both in the It’s morally unacceptable had a vision for a long time, song layered on top of each that a leader who sees atrocities about playing live on the back other.” as valiant battlefield successes of a truck driving through the Comparatively, for the be allowed to save face. For city, where the crowd would be Shuffle Demons, exuberance is most Russians to acknowledge on bicycles following the truck. enabled by resounding saxoPutin’s decision to attack an un­ Like a rolling concert. The bus phones, drums, and double provoked a neighbour and ruin idea kind of evolved from that. bass.

The first two elements are Russia economically, only a We had just released Lexplosion a product of their street band completely humiliated Putin II and were thinking about prowill suffice.

LAAS LEIVAT mo stuff... and this is where (Continued on page 13)

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

11

The New Face of VEMU: A Conversation with Artist Jessie Anneli Viirlaid McNeil Kati Kiilaspea, on behalf of VEMU In the second interview in “The New Face of Estonian Museum Canada/VEMU” series, we focus on Estonian-Canadian ­artist Jessie Anneli Viirlaid McNeil. Her 2015 collage series Outsider Inside delivers us back to the Estonia of 2014’s Tantsu- and Laulupidu. While walking or parading down the streets of Tallinn, in modern and traditional dress (often a gracious and tactful mixing of the two), visitors and residents from all walks of life were immersed in a celebratory en­­ vironment of the festival week.

During her time in Tallinn, McNeil captured this sensation with her camera, then later, ­assembled the collage re-representations in her studio. The ­series was on display at VEMU in spring 2015 and explored the perspective of a CanadianEstonian during the festival, from moments of mundanity to

emotional highs. While expressing themes of memory and experience, McNeil’s collages ­ in “Outsider Inside” posed the complex question, “What is an Estonian today?” While working on VEMU’s new brand in 2021, we came back full circle to Jessie’s meaningful collages depicting being Estonian and multicultural tensions. Her works were found to be perfect to visually convey the messages within VEMU’s new brand, here are her thoughts on it all...

KK: When did you first get into being creative, realized you would want to be an artist and pursue it more ­ ­seriously as a career?

Jessie McNeil (JM): I think somewhere between 3 and 9 months old, one of my parents put a pencil in my hand. It probably started there! Being creative is something everyone is born with, and it just takes one teacher or person to tell you you can’t draw or sing and

The 67th annual EKKT art exhibition On Wednesday, October 12, 2022, the doors at the Papermill Gallery at Tod­m orden Mills will open for another interesting art exhibition by members of the Society of Estonian Artists in Toronto (EKKT). Each year the membership brings a wide range of art styles and new ideas.

The suggested theme for artists this year has included The Intersectionality of Art and Science. All elements of science have been welcomed including the environment, the cosmos, biology, geology, and mathematics. Culturally the social sciences include focused works and ideas.

Since its first days 67 years ago, EKKT has enjoyed the inclusion of art by guest artists from various culturally diverse backgrounds. Their specializations have included architecture, engineering, technology, social advocacy, and environmental appreciation. This year EKKT is honoured to have well-known Latvian-Canadian artist and a member of LATVIS Art Association Dace Birkhans, Lithuanian-Canadian artist and a member of the Baltic Art Association, former engineer John (Gytis) Vazalinskas from Montreal, Women’s Art Asso­ ciation of Canada (Toronto) ­artist, curator and author Dixie Allen, and Estonian artists

Proomet Torga, Kärt Ojavee and Johanna Ulfsak, whose stories and interesting works have earlier been featured in Eesti ­ Elu newspaper. Also presenting is Ukrainian-Canadian artist, art therapist and university adjunct educator Olena Darewych.

Olena facilitates digital art for people with autism, and as a member of the organization Help Us Help The Children, she provides art therapy for youth-orphans in Ukraine.

On Thursday, October 14th, the opening reception will feature guest speaker Architect ­ Eneri Taul, OAA, well-known in the Estonian community. A special musical performance will be The Topaz Duo, Kaili Maimets on flute and Angela Schwarzkopf on harp. Kaili and Angela have previously performed at the 2021 CBC’s Juno Classical Showcase Concert and have collaborated on a new album of work called Lumina that also includes music by Kaili’s brother, composer Riho Maimets. The evening will also provide a chance for guests to purchase and sample Kalev Nisbet’s award-winning craft beer.

The exhibition runs from Wednesday, October 12th to Sunday, October 23rd with gallery hours 11am to 4pm ­ Wednesday to Sunday. Our ­virtual exhibition starts October 1st, 2022 at https://www.estonianartiststoronto.com/.

Is Anyone Out There by Mart Trummal, oil on board.

then suddenly you believe it to be true. I’m lucky that didn’t happen to me. And a career in the arts is definitely part of my family history. My maternal grandfather was a writer and poet, my mum majored in Art History and worked as a talented registrar at the Vancouver Art Gallery and my father is an artist, and his mother was a ­ draftswoman. It was probably inevitable that I would take on the “family business.” Although at one point in high school I suddenly became aware of the realities of working as an artist and thought I should take on a more practical career as a designer. Then art school ­ (Langara College and then Emily Carr University of Art + Design in Vancouver) happened and I was officially hooked.

KK: Your cultural background is both Scottish and Estonian. Do you notice similarities between the two cultures? How have both ­ ­cultures affected your art and career?

JM: I’d say most Estonians and Scots are very patriotic, and rightly so! I encourage my (non-Scottish) husband to wear a kilt at every possible opportunity and my rahvariided is/are (?) one of my most prized ­possessions. I am not born in or live in either country, and my inability to speak Estonian ­fluently can leave me frustrated and in a perpetual state of longing. But that’s a good place to be when it comes to making provocative art, right?

KK: You were in Estonia a few years ago during the song and dance festival and captured photos that you would re-work in a series of collages that VEMU is using as a part of their new image. What was that experience like, being immersed in Estonian culture and “Estonian-ness?” Did your travels there affect art you’ve done later on in the past few years, maybe add an additional or new perspective?

JM: It was a true honour to live in Estonia. I had visited a couple times for the Laulupidu in 2004 and 2009 and like many of us, I felt swept away in the magic of midsummer, the music, and drinking with friends and relatives in the midnight sun. But there was something very special about ­ spending several months there for my artist residency with the Tartu Printing Museum in 2014 and then again for the Fall and Winter months of 2017/18 after a 4500km month-long bike journey across Europe. During that last visit, I got a much more “real” sense of how much I truly do not know and understand about living in today’s Estonia. I think that would be the take-away, that everytime I go to Estonia, I go there thinking that I will understand my culture better, and I just leave with more questions. Estonian

traditions are so rich and ­important, yet there is so much to be learned from experiencing life in Estonia today and spending time with its people. I try to remember this when I make my collages today and when I ­travel. I can’t answer any questions with my art, but being an artist can be a life-long journey of examining yourself and the world around you.

KK: What do you try to capture in your artwork?

Why do think does works were chosen by VEMU team?

Tell us more about the people in “Kristen’s Friends”.

JM: This is one of my ­favorite pieces of this series. I believe it was actually the first one I made! As I was parading to the Tallinna Lauluväljak with my choir that sunny afternoon, my dear friend Kristen (who also has a similar mixed heritage) spotted her Toronto­ based friends on the sidewalk waving the Canadian and Estonian flags. The larger Esto­ nian flag was blowing around so hard in the wind that it wrapped around the friend trying to photograph the parade.

And I remember two of the women in the photo were a couple. So there was something about this image from the start that was very telling of this day in age - a collection of women, some of them belonging to the LGBTQ+ community, to Esto­ nian heritage, to AfricanCanadian heritage all celebrating this uniting event, celebrating art. It felt like a moment filled with hope.

Materially speaking though, the paper I used to place these collage figures on is actually a photo-transfer of a ship manifest that shows my Scottish grandparents’ immigration to Canada (I am still trying to access the one that my Estonian family is on!). Given the subject matter of the work, I found it appropriate to use some printed material that represented my mixed personal history of immigration on both sides of my family. My collage­-making process is now quite a­ utomatic and intuitive but the photos I depict are selected with a lot of intention. I want to work with images of people that really represent the place or space they are inhabiting. I want their posture and expressions to communicate the place’s history and feeling of the moment. I think this is some­ thing that VEMU

appre­ciated when choosing my work.

KK: How do your collages help convey the stories being told within VEMU’s rebranding?

JM: I feel like this series really celebrates the diversity ­ and complexity of EstonianCanadian culture while also acknowledging our beautiful ­ traditions and history. The whole world is watching. VEMU’s future is bright, because our ­ story is ever-evolving.

KK: What are you up to right now? Do you have anything you’re currently working on or planning for the near future?

JM: I have a lot of unfinished projects – some collage series, weird card games and publications and some photo series that I can’t figure out ­ what to do with. But I am currently involved with the Van­ couver School Board’s Artist in Residence Studio program, exploring place-making and ­ ways of making maps with three grade 1 classes. It’s been a great way of incorporating more collaborative work into my practice. I am also looking at how art-making can co-exist with motherhood. Taking in­ spiration from artist Lenka Clayton’s Artist Residency in Motherhood, I am spending the next year exploring interdiscip­ linary ways of art-making that are in relation to motherhood and not despite it. There is an aspect to exploring public space with this new chapter of art-making that has been really interesting. My 18-month-old daughter gets me out into the world in many ways that remind me of being a student again. We move very slowly and look at lots of things…

KK: What is your favourite part or aspect in the artistic process/in the creation of a new piece of artwork?

JM: It depends. Before I had my daughter, I could spend hours and hours researching and preparing for projects – an activity I loved and it gave ­ some projects a lot of substance. But I love feeling absolutely lost in the making of my collages. I’ll have a great ­podcast going in my studio, my phone is on silent mode, nobody is around to bug me…

And of course, there’s something very satisfying about seeing your work finished, framed (Continued on page 12)

12

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

Estonia, Latvia, Lithuania and Poland stop entry to Russian tourists through external borders Stenbock House – Estonia, Latvia, Lithuania and Poland will bar entry on their external borders for all Russian nationals with a short-stay Schengen visa. The restriction will come into effect in Estonia on 19 September. It will also enter into force in Latvia, Lithuania and Poland no later than that date.

“Together with Latvia, Lithuania and Poland, we decided to introduce common restrictions on tourism for ­ Russian nationals to protect public order and security,” Prime Minister Kaja Kallas said. “Russia has brought war to Europe and is using all tools to undermine our societies. As the border states of the EU, we must keep Europe safe.

Currently it is not possible to ensure that the Russian citizens entering the EU through Estonia do not pose a security threat. A regional agreement has been reached and now we will continue working towards a ­ tourism restriction on Russian citizens in the entire European Union.”

“Travel to the European Union is a privilege, not a human right. As the people of ­ Ukraine are being tortured, murdered and terrorized, the citizens of the aggressor state ­ should not be able to enjoy the benefits of the free world. We will no longer allow Russian tourists to cross our border, ­visiting family living in Estonia will remain among exceptions,” Kallas said. This was also underlined in the joint state­ ment of the prime ministers of Estonia, Latvia, Lithuania and Poland today.

Minister of the Interior Lauri Läänemets said we have already imposed a sanction on Russian nationals holding a Schengen visa issued by Estonia but this does not prevent Russian citizens with Schengen visas issued by other states from travelling here or using Estonia for transit. “In

view of the EU sanction banning air traffic, Estonia’s eastern border is becoming a transit hub.

Whereas in February 10 477 Russian citizens crossed Esto­ nia’s eastern border, this number has increased to more than 26 500 in July and in the summer months, more than 1000 people per day crossed the border on average. In addition to its own internal security, Estonia, an external border state, is responsible for the entire Schengen area and the mass travel of Russian nationals entails an increased security threat in current circumstances. Every country ­ has the right to close its borders for security considerations and temporarily restrict border crossings, and for ensuring security in the region and the ­ Schengen area more broadly, together with the other Baltic States and Poland we will restrict the transit of Russian tourists,” the minister said.

Läänemets said that from a moral perspective, it was important to continue looking for a solution on the EU level but at the moment, it was necessary to quickly introduce additional measures to mitigate the threats that tourism transit entails for the internal security and public order of the region.

Foreign Minister Urmas Reinsalu said that work on a EU-wide solution would con­ tinue. “Until we have come to an agreement on EU level on restricting entry for Russian nationals into the European ­ Union, we are imposing these restrictions regionally. This is our legitimate response to the mass movement of Russian tourists through our countries to the rest of Europe.” Minister Reinsalu added that continuing with sanctions against Russia was crucial for putting relentless pressure on Russia, and from Estonia’s foreign policy perspective, it is a values-based and existential issue.

The restriction does not

The new face…

grandfather. I remember him eating vegetables for breakfast and being so active in taking care of the land around him. It’s very humbling thinking about his life and what he accomp­ lished. The exhausted new parent that I am cannot imagine coming home from a full-time (and often overtime) job as a type­ setter for a newspaper, and ­sitting down to write!? I wish I could sit down with him and ask him what his secret was.

But I have a feeling he was able to do what he was able to do mostly because he had a supportive and loving wife. I am only able to do this interview right now because I have a husband who, after coming home from a hard job, happily takes our daughter out so I can work for a few hours. Being an artist/ parent is an insane juggling act.

(Continued from page 11)

beautifully and hung on a wall (and hopefully with a big fat red dot sticker next to it, indicating that it’s SOLD!).

KK: Your grandfather Arved Viirlaid, a great and famed Estonian-Canadian author, would have had his 100th birthday just recently on April 11th. What was he like and what was it like being his granddaughter? Did your grandfather encourage your creative nature and did he somehow inspire you to become an artist?

JM: Thank you for mentioning this. His 100th birthday… I feel so proud of him and I wish I could have celebrated this day with him. I remember him as a quiet, wise and dedicated

a­pply to all Russian citizens.

Crossing the state border will continue to be possible for Russian nationals visiting family members or co-parents of minor children living in the Schengen area on a valid legal basis.

Exemptions will continue to apply to diplomats; Russian ­ ­nationals with a short-stay visa and registered employment in Estonia or with a student visitor visa, as well as for people directly employed in the inter­ national transport of goods and passengers. Exceptional entry is also allowed on humanitarian grounds and for dissidents.

Transit without delay is also ­allowed to people who need to travel through Estonia to reach their country of residence.

Exemptions will also apply when crossing Latvian, Lithua­ nian and Polish borders.

As of Monday, Russian nationals have 49 804 valid ­ ­visas issued by Estonia, 47 998 of which are short-stay visas and 1805 are long-stay visas.

The purpose of travel is tourism in 19 285 cases and in 20 389 cases it is visiting family and friends. Other countries issue more than three million Schen­ gen visas a year, valid for up to five years and allowing multiple entry to the Schengen area.

According to estimates, at least 10 million Russian citizens hold a valid short-stay Schengen visa.

The government’s decision invalidates the current restriction on entry or the so-called Russian and Belarusian sanction regulation; new restrictions are introduced according to the State Borders Act. The Govern­ ment Communication Unit will publish the order and the expla­ natory memorandum on the website https://kriis.ee/en/travelling-crossing-state-border/travelling-estonia/visas-russian-citizens, where you can find additional information and answers to frequently asked questions.

The joint statement of the prime ministers of Estonia, Latvia, Lithuania and Poland: https://valitsus.ee/en/news/joint­statement-prime-ministers-estonia-latvia-lithuania-and-poland GOVERNMENT OF ESTONIA

But it has been done and ­continues to be done somehow.

My grandfather always told me he was proud of me and my sister (even when I chose to go to art school and not law school haha). We miss him a lot and wish so much that we had lived closer, to spend more time with him and to hear his stories – the ones that didn’t turn into novels or poems.

KK: How do you see “Estonian-ness” and that part of your heritage peeking through in your personality and day-to-day life?

JM: My love of dark rye, sauna, (my friend Kadri calls me “sauna hunt”), choirs and dairy products runs deep. And you’ll always find a jar of eesti mesi in my kitchen. However I don’t automatically think of bringing gifts to the host of a

The bike share program in Tartu.

Nr. 37

Photo: err.com

How this Estonian county is revolutionizing local transportation (For more information on Ampler e-bikes, read Vincent Teetsov’s article “Can e-bikes solve our transit challenges?” in the English section of Estonian Life Nr. 28!)

Torontonians are already well-acquainted with the city’s bike share program, which allows riders to temporarily rent a bike and return it to any one of the city’s docking stations.

Hiiu County in Estonia is in the process of creating a similar bike sharing network. Peep Lillemägi, board member of the Estonian nongovernmental organization Ungrukivi Selts, first proposed the idea back in 2020.

“Hiiumaa is a nice island in the sense that 20 kilometers gets you quite far,” Lillemägi told ERR. “The island is surrounded by a ring road; more and more people are coming here to share their lives between Tallinn and the island. [Having] six to eight bike rental stations, [with] some of them located in Hiiumaa’s beautiful marinas, [will] give yacht tourists further options [to explore Hiiu county.]”

The twist: instead of standard, manual bikes, Lillemägi is opting to use Estonian-made Ampler brand electric bikes (or e-bikes), which have electric motors and rechargeable bat­ teries, making long-distance pedaling much easier.

But in the midst of Estonia’s current energy crisis, where supply is low and prices are skyrocketing, one has to ask: what powers these bikes?

“In Heltermaa harbor and in Kõrgessaare, there are small houses called Trian-S that store energy with the help of solar panels, created by Tõnis Kasemägi, who operates in Hiiu County. Customers pick up

bikes from these locations and return them when they are done to charge.

By opting to use solar-­ powered bikes, Kasemägi doesn’t have to rely on Estonia’s dwind­ ling energy supply and high costs. “In Estonia, the ­average electricity price in July 2022 was 233.21 euros per megawatt hour, more than twice as much as in July 2021, when the a­verage price was 83.78 euros per megawatt hour,” ­ wrote The Baltic Times.

“The advantage of the [Trian-S] house is that it does not need Eesti Energia or other networks behind it,” said Kasemägi.

However, one common concern about solar-powered machinery is that its battery ­ will deplete during a prolonged period of overcast, cloudy weather. But on a small island like Hiiumaa, it’s unlikely that the battery will run out in a ­single day’s journey, even if the sun stays hidden.

“You can ride 50 to 70 kilometers with one full battery, and with that distance you can get quite far in Hiiumaa,” said Lillemägi to ERR. “These bikes are also such that if you manage to run out of battery, ­ you can use it like a normal ­bicycle and crank it purely with bone steam, but the distances in Hiiumaa are so short, that this need probably won’t arise – the battery can get everywhere,” ­explained Lillemägi.

Currently, Lillemägi has 12 Ampler bikes operating in the bike share across Hiiu County, but he plans on more than doubling that number in the ­ near future.

If you’re planning on going to Hiiu County any time soon, be sure to check out Lillemägi’s bike share and zip across the ­island with style!

dinner party, I smile in photos and like a true Canadian, I ask strangers how they are doing.

Seriously though, I think Esto­ nians and descendants of Esto­ nians are built with a certain resilience or perseverance and ­ this is something I definitely try to carry with me living my life and while making art.

Stay tuned for the next interview coming up soon! If you’re interested in knowing more about the design aspects of VEMU’s rebrand and the stories behind them, check out a seminar on that here: https://www.youtube.com/ w a t c h ? v = S m j k o _ LwwYg&t=85s

Natalie Jenkins, LJI reporter

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

For Russia, after Putin Abbas Gallyamov is a former Putin loyalist, who is now calling for democracy in Russia. How? By way of a massive scheme of Western aid; something resembling the Marshall Plan which rebuilt Germany after WWII. He’s also asserting the importance of promising aid immediately.

Presumably, this would energise the opposition to Putin and bring a quicker end to his regime. He also specifies the importance of an aid package ‘with no strings attached’ or, ‘any rewriting of history’. https://publizist.ru/blogs/­ ­­112974/43549/By ‘no strings attached’, he’s asserting that donors shouldn’t humiliate Russia by monitoring the aid, for example, to ensure money is dispersed as intended. The ‘rewriting of ­history’, is a reference to the West’s version of WWII, where it’s the USA and Britain, and not the USSR, who are chiefly credited for the defeat of Nazi Germany.

Abbas Gallyamov doesn’t grasp the purpose of the Marshall Plan – it was to preclude the Soviet domination of western Europe. His current proposal is based on a profound misconception of Russia, during its Soviet period and the present day. Since 1922, Russia has been tyrannised by a criminal gangs, ruling without the restraint of law. The original gang was The Communist Party of the USSR. It’s dispensation was then subsumed by mafia-style oligarchs and Vladimir Putin.

Corruption rules Russia at every level and, as Putin’s ­dispensation ends, it’s likely to be replaced by something, neither better nor worse, since ­ all possible aspirants to power will have been schooled in the culture that produced Putin – they’re like fish from the same pond and they’re oblivious to the quality of their water. Ergo, Putin’s successor will be, like him, the most ruthless.

In her book, Putin’s Russia, the murdered Russian journalist Anna Politkovskaja portrays daily life under Putin. It’s as brutish as life in the USSR, without the deportations and mass murders. For her trouble, she was shot at her front door by unknown assassins. The British journalist, Edward Lucas describes the ubiquitous crimi-

nality of Putin’s rise and ­exercise of power in, The New Cold War: Putin’s Russia and the Threat to the West. There, we see the familiar old Cold War with different actors and modified rhetoric.

Before the collapse of the USSR, Alexander Solzhenitsyn contemplated the damage done to Russia during 70 years of Communist Party domination and, writing in, From Under the Rubble, he speculated that recovery will require 50 years.

That’s a sharp contrast to Abbas Gallyamov’s hopelessly quixotic quick-fix – a massive hand-out from the West with no humiliating ‘strings attached’ or authentic history.

Indeed, Gallyamov is opposed to Putin. But, can he promote democracy with no understanding of its essence – limited government reigning with popular consent? – the idea is absurd. Politics in Russia is ­ practiced mafia-style, where a gangster, like the mafioso John Gotti, rose to power by murdering his boss, Paul Castelano.

Putin also advanced with criminal methods. He is suspected of bombing a civilian apartment building, blaming Chechen ­extremists, then campaigning as a law-and-order candidate.

Sergei Yushenko, a Russian ­politician, was shot to death as he tried to expose Putin’s hand in that bombing. The former FSB agent, Alexander Litvi­ nenko, blamed Putin for both the bombing and also the murder of Anna Politkovskaya. He was subsequently poisoned by polonium-210, a deadly substance hardly available to ­anyone apart from the military.

Once Putin was in power, nosy journalists like Anna Politkovskaya and Natalia Estemirova were shot to death.

After exposing corruption, Sergei Magnitsky, was clubbed to death in a jail cell. The former politician, Boris Nemtsov, was shot in Moscow; the oligarch, Boris Berezovsky died in London, under puzzling circumstances; the Russian news network executive, Mikhail Lesin, died in a Washington hotel room from blunt force injuries.

All of the above were critics of Putin who died at the hand of unknown culprits. Further­ more, this list is only illustrative; not exhaustive.

Estonia and…

was “a great opportunity to ­celebrate the dawn of a new era with our Estonian hosts,” including a street celebration ­ with fans and a waterworks show from some fireboats.

(Continued from page 10)

origins, with no access to ­amplification.

And they both have a connection to Estonia. Lexsoul Dancemachine, of course, is from Estonia. The Shuffle Demons, on the other hand, performed in Estonia just shortly before independence was restored in 1991. Saxophonist ­ Rich Underhill and drummer Stich Wynston speak of how it

ANDRES GUTMAN Sept. 2022

100,000 rubles were paid out for their concert, in “big stacks of five, 10 and 20 ruble notes” due to the imminent currency switchover. With shopping bags of money in hand, they “injected it back into the local economy, buying souvenirs, artwork and even donating some back to our

13

(The views presented in contri­buted material do not ne­ces­sarily reflect the editorial ­position of Eesti Elu/Estonian Life. Part one of this survey has been published in the paper’s pre­vious issue.)

St. Peter’s Church – a new focus – Part 2 Our Plan for the long-term financial sustainability for St. Peter’s Church was divided into 3 Parts.

1. Value analysis and cost ­savings 2. Revenue potential of excess capacity 3. Events, member support, and donations We presented Part 1 pre­ viously.

It is available on our website www.friends-of-st-peters.com.

Part 2 Utilization of excess capacity St. Peter’s church is a registered charity under the Income Tax Act. This does not preclude the church from engaging in related business activities pro­ vided that they are linked to the charitable purpose and sub­ ordinate to that purpose.

Even at the best of times the church as a single purpose facility is underutilized. With ­ our current services, it amounts to less than 1.5 hours every Sunday for less than 10 people.

The historical size of our ­congregation allowed us to become complacent. Although some rentals of the premises have occurred, the church has not aggressively pursued initiatives to market the excess ­capacity of our church property.

This is no longer an option.

Once we lose the income that we presently receive from renting the church to the Salvation Army, we have to find a way to replace this income. It is clear that it is not possible to achieve this within our own congregation. We no longer have the donation income to absorb the cost of an under­ ­ utilized facility.

We have been centred on the way things have been done in the past, rather than acknowledging our current predicament.

Our rental to the Salvation Army has shown that the church can be used by others.

We can share our facility. It does not have to be dedicated to our congregation alone.

In fact, it is essential to take advantage of the excess capacity of our facility to help us pay for its ongoing costs and the programming that we need to undertake to revitalize the ­congregation.

guides.” Whimsy continues for these bands even off-stage.

Both bands are enthusiastic about playing on the same bill, with Robert Linna particularly excited about being part of Estonia’s “big cultural reach”, about “Estonians keeping in touch worldwide”, and meeting new audiences like us.

Get your tickets and invite your friends while you still can!

Rental revenue: 1. Primary consideration has to be given to finding a congregation(s) that is/are willing to rent/lease our premises. With the proposed development of the Agricola Church location there may be congregations that currently lease that facility that would consider an arrangement with St. Peter’s church. We cannot expect the same revenue that we currently enjoy with the Salvation Army. However, we could anticipate a realistic rental revenue of $2,600 per month or an annual lease revenue of $31,200 per year per congregation.

2. We have 8 parking spots on the south side of the Sanctuary that are not used during the week. These are prime parking spots, in a high traffic area, that will be subject to major condo construction. These spaces will be marketable to the construction company that will be building the condos on the Roe­ hampton Hotel site. Consider $20.00 per spot per day. Or $160.00 per day for 8 spots. $800 per week from the parking lot (weekdays only). Estimate that yearly rental could be $40,000. Note: The Executive’s concerns about the current homeless shelter will soon be nonexistent.

3. On the ground floor we have a room designated as a room for the “Women’s Auxiliary” space. It is used as a staging area for choirs and miscellaneous events such as weddings and funerals. It is, however, empty most of the time. We should consider a long-term lease for this space. Ideally it would be to a charitable organization in need of space such as the Estonian Foundation. We understand that they will need temporary accommodation be­­ ginning October 2022. Alter­ natively, it could become the administrative office of another congregation that we partner with. Approximate rental could be $1,000 per month for the space including a parking spot on the north side of the lot.

Total income could be $12,000 per year.

4. With the increased condominium construction in the area, the area needs educational space for children. There is a need for schools such as the Montessori School, Spirit of Math, or Government sponsored day care. Our basement facility can be rented out weekdays for any of these purposes. Daily rental for this space could be $230. A negotiated monthly lease could be $2,600 per month or $31,200 per year.

5. The basement and youth room are ideal for activities

such as the Estonian Saturday morning pre-school or scouts/ guides. With the Estonian House closing effective October 01, 2022, this would be an ideal transitional opportunity. Our rental charge would be no more than what they are currently paying Estonian House. This space would be compatible with the proposed utilization of the space by the Montessori School or day care.

6. The church sanctuary is a single use facility. Its pews sit empty for 6 days of the week.

Even on Sundays our attendance is at times less than 10. It is time to acknowledge this and develop a business plan to ­utilize this excess space when it is not used for church services.

This does require removing the church pews to establish a flex space. If we make it available for programs that are government subsidized, we will not only generate income for our congregation but also provide a community service. Consi­ deration should be given to community programs such as a drop-in centre, health clinic, exercise for seniors, yoga classes, and fitness classes. During weekdays, the daily rental could be up to $600.

Urgency Rental revenues have been estimated based on comparable prices currently available.

Market conditions and time constraints may result in nego­ tiated adjustments.

We cannot afford to be complacent. Some of these initiatives require immediate action to take advantage of opportu­ nities that currently exist.

The Estonian House is ­closing its door to all Estonian activities at the end of October.

With Covid restrictions lifted, childcare facilities, and specialty day schools are looking for ­accommodation this fall.

Our own timeline must recog­ nize that our agreement with the Salvation Army terminates in February of 2023 ­(unless once again extended).

There are some activities that have a longer realization date, such as finding a congregation(s) that would share our ­facility. The process requires a long lead time and it needs to be initiated as soon as possible.

We need to find a prospective client or partner by the middle of 2023 and have them in place before the year end.

We look forward to community feedback in order to prioritize the activities to be undertaken and input with respect to the timeline to implement the initiatives.

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

14

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

Elusõnad kalmistul Vana-Andrese koguduse surnuaiapüha York kalmistu N osas.

Taevas oli küll hall ja pilvine, aga ilm oli selgi korral lootusrikkam, kui ilmatargad olid rahvale ennustada söandanud. „Suvi on vanaks saa­ mas,“ tõdes õpetaja Kalle Kadakas York’i kalmistul (N osas) surnuaiapüha kogudusele. ,,Selle suve hääbumise märgid ei tohiks meid muuta nukraks,“ trööstis ta.

Nii, nagu igale suvele järg­ neb kord sügis, ärgatakse talve rahust taas uude kevadesse. Ka vanadus ei ole pelk hääbumine, vaid inimese igavese elu poole kasvamise loomulik samm. See pole luuleline lohutus, kuid vanaks saades võime olla ligimese rikastajad. Vanavanemate haudade keskel tunnistati vana­ emade armastuse hääbumatust ja vanaisade elutarkuse alalhoidlikkust.

On elutõde, et ajaproovis kirgastunud armastus ei igane ega ei möödu. Ka vanad inimesed on ilusad seesmiselt: tasakaa­ lukad, eluharitud, elutargad, ette­nägelikud, rahulikud. Nii me ei peaks kohkuma vanaduse ees, vaid iidse ees kummardudes võiksime iseenesegi vanane­ misse suhtuda rõõmsa respek­ tiga ja võtma seda kui üht ­sammu Igaviku Teel. „Vaadake, ma ütlen teile sa­ laduse,“ luges õpetaja Jumala Sõna, „me kõik ei lähegi ­magama, aga meid kõiki muudetakse, äkitselt ühe silmapilguga… ja surnud äratatakse ­ üles kadumatutena.“ (1 Korin­ tose 15.51,52).

Eesti pärimus…

(Algus lk. 4)

kõik andekad noored elavad Uuri külas Kuusalu lähistel.

Nende esinemine on julge, humoorikas ja särtsakas. 2022. aastal võitis ansambel ka Eesti Pärimusmuusika Keskuse välja antava Noore Pärimusbändi auhinna.

Seinast seina Festivalidel saab kuulda pärimusmuusikat mitme väga erineva külje pealt. Traditsioonilisele lähenemisele lisaks rikastavad pärimusmuusika maastikku erinevad töötlused ja huvitavad lähenemised. Nii on sel aastal Seto ja Viljandi folgil rahvast hullutanud humoorika nimega proge-rebel folkansambel Black Bread Gone Mad, mis saanud pärimusmuusika kõrval mõjutusi ka 1970ndate rokist ja maailmamuusikast. Huvitav oli oma folk-elektroonika- ja visuaal­ šõuga rahva pahviks löönud Oopus – žanriülene kollektiiv, mis tõi festivaliöösse kohale palju tantsivaid noori. Folk on acid, nagu nad ise end kirjeldavad.

Selle aasta huvitavad leiud olid allakirjutanu jaoks veel ansambel Tammele ja viiuliduo

Nr. 37

Lahkus armas

Ilme Sepp Südamlik kaastunne perele THOMAS, KRISTIINA, JAKOB, MIK

Kalmistupühal osalejaid.

Mälestuspalve laulus Juha Tikkaneni elektrilise välioreli saatel palus kogudus lahkunuile rahu ja õnnist ülestõumishommikut: „Kuis hingvad rahus siin ihud mulla sees ja nende vaimud on Talle järje ees. Küll ükskord üles ka tõuseb nende põrm, uut elu annab neil jälle Jeesu arm“ kõlas esimest korda lauldes kindlalt, justkui oleks enne mälestuspüha koos harjutatud. Aga pühal oligi see kogudus, kes oma palvete, laulu ja kohaloluga koguduse elus hoidnud. Koguduse püsimisele ­ mõteldes pandi kokku ka koguduse annetus.

Foto: Riina Klaas

Juha Tikkanen.

Foto Riina Klaas

Kaunimad lilled ja korras­ tatud hauad sel maailmalinna kaunimal surnuaial kõnelevad möödujale igatsusest ja lootu­ sest. Koguduse lilledki, mis juba laupäeva õhtul lahkunud piiskopi, esimese õpetaja ja kunagise juhatuse esimehe hauale Heli Kopti poolt asetati, kinnitavad koguduse tänu ja ­armastuse muutumatust.

Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas. Foto: Riina Klaas

Ja taevaluugid sel pühapäeval ei avanenudki. Vihmasadu kand­vad tumedad pilved hajusid justkui Jumala Sõna ja koguduse palvelaulu väel. Suvi on peatselt saamas vanaks, aga ka algavates sügispäevades on pei-

dus oma vaikne rahu ja püsiv rõõm. Enne kui langevad lehed. ,,Ajad, aastad, kuud ja päevad tuule tiivul tõttavad, aga Isa elusõnad kartuse sult võtavad,“ kinnitab Jakob Jalajas kirikulaulus. KOGUDUSE KIRJASAATJA

Leik – samuti Viljandi Kul­ tuuriakadeemiast välja kasvanud seltskonnad, kes immutavad inspiratsiooni pärimusmuusikast, millele annavad uue värvi isi­ kupärased ja kaasahaaravad seaded. Tammele puhul jättis eriti sügava mulje rütmipillide ja saksofoni kasutamine.

Eestis ilmus…

Viljandi Folgil oli esindatud ka Kanada Hypnosis Negative koossei­ sus esines Viljandi Folgil koos Katariina Tirmaste ja Tõnis Kirsipuga Torontos elav noor Kanada luuletaja, kontrabassist ja viiuldaja Robert Alan Mackie. On tore, et on üha rohkem tekkimas eri rahvaste muusikat ja mängustiile ühendavaid ansambleid. Pärimus­ muu­ sika maastikud on väärt avastamist ja kogemused väärt jagamist.

See väike ülevaade ei ole kaugeltki piisav, et põhjalikult iseloomustada Eesti vilgast ja vaheldusrikast pärimusmuusika skeenet. Loodetavasti andis see vähemalt väikese ülevaate sel­ lest, mis Eesti pärimusmuusika festivalidel toimumas.

Järgmisel suvel on teil aga hea võimalus tulla sellest kõigest isiklikult osa saama.

Festivalid ootavad!

Tekst ja pildid LEA KREININ

(Algus lk. 6)

piamedalini kolmedel järjestikustel mängudel. Sportlaste mittesaatmine oli seda näotum, et olümpianormid puhuti kõr­ geks ja nende täitjaid lubati olümpiale saata, kuid sõna ei peetud.

Kaudne kahju saadi selle otsuse läbi aga spordivaimsuse õõnestamisega, kus tosin aastat varem just spordiga end maailmale tutvustanud Eesti kadus medaliriikide hulgast vabataht­ likuna.“ Ometi juhtus Los Angelese mängudel palju huvitavat ja erakordset, mis kõnetasid maailma siis ja peaksid pakkuma taasavastamise rõõmu tänagi. Nagu iga teinegi olümpia, väärib Los Angeles 1932 jäädvustamist ja meenutamist ka Eestis ilmunud olümpiaraamatute pikas reas.

Sest põnevust ja erakordsust oli ka nendel mängudel ohtralt.

See, et naiste 100 m jooksus kulla võitnud poolatar Stanis­ ława Walasiewicz oli tegelikult mees, selgus 48 aastat hiljem, kui ta Clevelandis relvastatud röövi käigus surnuks tulistati.

Los Angelese olümpiaujulas võidutsenud jaapanlaste edu nimetati Tsushima merelahingu

Erich Roodus pärandas Raekülale stipendiumi 15. septembril sõlmiti Rae­ küla Vanakooli keskuses (Lembitu 1, Pärnu) kolmepoolne koostöökokkulepe, mille tulemusel hakatakse käimasolevast õppeaastast välja andma ,,Erich Rooduse nime­ list kutsehariduse stipendiumi“. Stipendiumi sihtpiir­ konnaks on Pärnu Raeküla linnaosa, millega peab kandideerijal olema konkreetne side. Stipendiumi välja andmiseks on alustanud koostööd MTÜ Selts Raeküla ja MTÜ Zonta Pärnu klubi esindajad.

Stipiendiumile kandideeri­ mise kord valmib hiljemalt 15. oktoobriks. Esialgsed kokku­ lepi­ tud kriteeriumid on järgmised: • Kandideerija või tema vanemate elukoht peab olema Pärnu linna Raeküla linnaosa; • Kandideerida saab Eestis tegutseva kutseharidusasutuse II kursuse õpilane; • Stipendiumi makstakse II kursuse õppeperioodi vältel kuni 60 eurot kuus; • Esimene stipendium antakse välja tagasiulatuvalt ehk 1. septembrist 2022.

Stipendiumi hakkavad ühes­ koos välja andma Erich Rooduse, selts Raeküla ja Zonta Pärnu klubi esindajad. Erich Roodus oli alates 7. jaanuarist 2008. a selts Raeküla liige ja panustas maise tee lõpuni nii seltsi kui ka linnaosa arendamisse. Kolmandaks koostöö osapooleks on Zonta Pärnu klubi, mis omab pikaajalist ­ ­stipendiumide välja andmise ja sihtfondide arendmaise kogemust. Konkreetselt stipendiu­ mite välja andmiseks moodus­ tub komisjon, mille koosseisus on: • Erich Rooduse lähikondne

kõrval Jaapani teiseks suureks merevõiduks.

Tribüünil haigestunud Hol­ landi naisujuja Maria Johanna Philipsen-Braun kahtlustas tema vastu suunatud telepaatilist rünnakut. Ja et naiste 100 m selili­ ujumise võitjat ameeriklannat Eleanor Holmi püüti vägisi eestlannaks pidada.

Või miks Argentiina sprinter Samuel Giacosaga nõudis kaasmaalastest poksi raskekaalu võidumehe Alberto Lovelli arreteerimist. Saab lugeda, et olümpiavande andnud vehkleja George Calnan hukkus juba järgmise aasta 4. aprillil New Jerseys toimunud tsepeliiniõnnetuses.

Samuti leiate vastuse küsi-

Peep Vits, • selts Raeküla liige ja Raekülas tegutsev ettevõtja Germo Karro, kes tegutseb valdkonnas, milleks baasi oman­ das Pärnumaa Kutseharidus­ keskuses, • Zonta Pärnu klubi liige, õpetaja, kultuuritöötaja ja ette­ võtja Sülvi Mölder.

Erich Roodus (31.05.1925 – 30.04.2021) ja tema abikaasa on Eestis ja Kanadas tuntud filantroobid, kes on viimastel aasta­ kümnetel toetanud paljusid abivajajaid. Erich Roodus sündis ja kasvas Pärnumaal. Pärast Pärnu kaubanduskooli lõpetamist mobiliseeriti Saksa sõjaväkke, mistõttu pages sõja käigus Sõrvest Saksamaale. Erich sai hea kogemuse Saksamaal noorte meeste kristlikus ühenduses, kus ta organiseeris kõike alates laulukooridest ja tantsurühma­ dest. 1954. aastal õnnetus tal sõita Kanadesse, kus elas üle 50 aasta ja kohtus seal ka oma ­tulevase abikaasa Tiiuga. Toron­ tos tegi koos teiste eestlastega ühiskondlikult väga palju, olles aktiivne Pärnumaalaste Seltsis.

Taas vabaks saanud Eestist hakkas Erich vahendama kultuurikollektiive, lähendamaks omavahel välis- ja kodueestlasi.

Eestisse naasedes elas Erich Roodus koos abikaasaga Pärnu Raeküla linnaosas.

Lisainfo: Piia Karro-Selg Raeküla Vanakooli Keskus/ MTÜ Selts Raeküla epost; piia@raekylavanakool.ee; tel 58453331

musele, millisel alal vormistas ameeriklane Raymond Bass 6,7 sekundiga 20. sajandi kiireima olümpiavõidu. Või miks on BBC nimetanud Dhyan Chand Baisi maahoki Muhammad Aliks. Ja kuidas algas maailma 20. sajandi parimaks vehklejaks nimetatud ungarlase Aladar Gerevichi olümpiakarjäär, mis lõppes viimase medalivõiduga 1960 Roomas.

Raamatut on võimalik tellida ka Kanadasse. Selleks andke oma soovid teada ajalehe toimetusse.

MART REINU

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 18. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soo­me Kodus.

Pühapäeval, 25. septembril kell 11.30 KODUMAALT LAH­ KU­M ISE MÄLESTUSPÄEVA JU­MALATEENISTUS AR­­MU­ LAUAGA. Kolmapäeval, 28. septembril kell 15.00 PIIBLITUND Eha­ tares.

Eelteated: Lõikustänupüha jumalateenistus 9. oktoobril kell 11.30.

Usupuhastuspüha jumalateenistus 30. oktoobril kell 11.30.

Surnutemälestuspüha jumalateenistus 20. novembril kell 11.30.

I Advendipühapäeva jumalateenistus 27. novembril kell 11.30.

Jõuluõhtu jumalateenistus 24. detsembril kell 14.00. Ülemaailmne eestikeelse Piibli lugemine „Piibel kaanest kaaneni“ toimub Eesti Piibliseltsi ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmes­kirikute algatusel ja osalusel 29. septembrist 2. oktoobrini 2022 ülemaailmselt.

Osaleda soovijad saavad lähemat infot koguduse õpetajalt.

Leerikursusele on oodatud kõik noored alates 15. eluaas­ tast. Registreerumine koguduse kantseleis algab 1. novembrist.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 Pühapäeval, 18. septembril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 25. septembril kell 1.30 pl KODUMAALT LAHKU­ MISE MÄLESTUSPÄEV.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 18. septembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­LA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,Mäejutlus: Kui sool on tuim”. Muusika Timo Lige.

Pühapäeval, 25. septembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS KIRIKUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,Mäejutlus: Kui suhted on sassis”. Muusika Elli ja Alexandra.

Lapse õnnistamine.

Pühapäeval, 2. oktoobril kell 11.00 JUMALATEENISTUS KI­­ RIKUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,Mäejutlus: Kui suhted on sassis II osa”. Muusika Esther Hoppe.

Pärast jumalateenistust toimub koguduse ja sõprade TÄNUPÜHA ÜHISLÕUNA. Osavõtusoovist pa­­ lume teatada Monika PiilSmith’ile, tel. 647-270-1953, hiljemalt 25. septembriks.

Pühapäeval, 9. oktoobril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Mäejutlus: Mis on Su sees?”. Muusika Peter Kaups.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Tänulikkus Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki Tema heategu. Ps 103:2 Tuntud lugu räägib ateistist, kes kõndis metsas ja imetles seda iseeenesest tekkinud ju­ huste küllust, mida evolutsioon on võimaldanud – kõik need majesteetlikud puud, võimsad kärestikulised jõed, imeline looma- ja linnuriik. Ta vaimustus looduse ilust. Korraga kuulis ta põõsastest raginat ja pilku seljataha pöörates märkas mees enda selja taga hiigelsuurt grislikaru, kes talle lähenes. ­ Hirmunud mees püüdis südame pekstes joosta nii kiiresti kui suudab, kuid mõistis, et karu on temast kiirem. Ta kukkus jõue­ tult maha ja karu oli valmis talle kallale kargama, kui ateisti suust kõlas ahastav hüüd: ,,Issand, Jumal!“ Aeg peatus.

Karu tardus. Linnud vaikisid.

Isegi jõevool peatus. Korraga paistis läbi puuvõrade ere valgusevihk ja taevast kostis hääl: ,,Sa oled kõik need aastad minu olemasolu eitanud. Sa kuulutad kõigile, et mind ei ole ja väidad, et minu looming on kosmi­ line juhus ja nüüd hüüad mind appi? Miks peaksin sind aitama? Kas oled korraga usklikuks saanud?“ ,,Ei!“ vastas mees, ,,see oleks liialt silmakirjalik, kui ma pärast kõike seda kristlaseks saaksin, aga ehk saad sa teha karust kristlase?“ ,,Hästi!“ kõlas taevast ja valgus kadus.

Endine elu metsas taastus. Karu

Pierre Poilievre võitis Konservatiivide Partei juhi valimised OTTAWA. Laupäeval, 10. septembril sai seitse kuud ­ kestnud kampaania järgselt ­ Kanada Konservatiivide Par­ tei uueks juhiks kaua­ aegne parlamendiliige Pierre Poili­ evre, kindlustades võidu esimese valimissedeliga (68,15 %), olles suure edumaaga ees rivaalist Jean Charest’ist (16,07%) ning teistest kandidaatidest, kelleks olid Leslyn Lewis, Roman Baber ja Scott Aitchison.

Poilievre (43) on kauaaegne Ottawa piirkonna parlamendi­ liige, kes astus poliitikasse noorelt ja valiti esmakordselt föderaalparlamenti 2004.a. Ala­ tes 2006. aastast, kui võimule tuli Stephen Harperi juhitud konservatiivide valitsus, pidas Poilievre mitmeid parlamendisekretäri ja juunior-ministrite rolle. Hiljem sai temast võtme­ kriitik Justin Trudeau juhitud ­valitsuses.

Tähtsaks momendiks vali­ miskampaanias oli, kui endine Konservatiivide Partei juht ja peaminister Stephen Harper kiitis heaks Poilievre’i kandida­ tuuri.

Eelmine Konservatiivide Partei esimees oli Erin O’Toole,

pani käpad kokku, langetas pea ja lausus: ,,Issand, aitäh selle toidu eest, mida ma kohe sööma hakkan!“ Tulles Eestist oli üks positiivne kogemus Kanada ühiskonnas see, kui palju ini­ mesed siin tänavad ja vabandavad. Näitekirjanik Thornton Wilder ütleb, et oleme elus vaid neil hetkedel, mil me süda on teadlik meie rikkusest. Keegi teine on ütelnud, et omame elus tegelikult vaid seda, mille eest oleme tänulikud ja millest me rõõmu tunneme. Dietrich Bohn­ höfferilt pärineb mõte, et ,,ainult tänulikkus muudab meid rikkaks“.

Tänulikkusel on väga oluline koht peaaegu kõigis religioo­ nides. Heebrea maailmavaate kohaselt tulevad kõik asjad Jumalalt ja seetõttu on tänulikkus judaismi järgijaile ülimalt oluline. Ka islam julgustab oma järgijaid olema Allahile tänulikud. Islami õpetuse kohaselt kutsutakse esimesena paradiisi need, kes on Allahit kõigis olukordades tänanud ja ülistanud.

Tänulikkus on Martin Lutheri sõnul kristliku elu- ja mõtteviisi põhiliseks hoiakuks.

Paulus kirjutab kolslastele: ,,Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud!“ (Kl 3:15) Teoloog Jonathan Edwardsi järgi on Jumala vastu tuntav ­ armastus ja tänutunne tõelise ­ usklikkuse üks olulisi tunde­ märke. Samuel ja Lester leidsid katoliku nunnade ja preestrite hulgas läbiviidud väikese vali­ miga uuringus, et 50-st emotsioonist tundsid küsitletud Jumala suhtes kõige rohkem ar-

mastust ja tänulikkust. Kristlasi kutsutakse tänama igas olukorras. See on võimalik aga ainult siis, kui tunneme Jumalat, kelle käes on kogu valitsus ja kes ­lisaks sellele meid armastab.

Pärast rasket lahingut Ameerika kodusõjas palus üks haavatud sõdur kohtumist kap­ laniga. Kaplani saabudes palus sõdur esmalt lõigata tema juus­ test väikese salgu ema ­ jaoks.

Siis palus sõdur kaplanil põlvi­ tada ja tänada Jumalat. Kui kap­ lan küsis, mille eest, vastas surev sõdur, et ema eest, selle eest, et ta võib olla kristlane ja et teda on ees ootamas Kodu.

Nii põlvitas kaplan ja tänas koos sureva mehega Jumalat kõige selle eest. Minu igatsus on, et viimased sõnad minu huulil ei oleks täis kibedust või pettumust, vaid tänu ja imetlust.

Jumal, õpeta mind nägema Sind ja õnnistust minu elus. Õpeta mulle tänulikkuse keelt!

TIMO LIGE Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B. Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

Foto: ©Ülle Baum

kes lahkus sellelt kohalt veeb­ ruaris. Vahepeal täitis parteijuhi ülesandeid Candice Bergen, kes ei kandideerinud uue juhi ­valimistel. (Lüh. CTVNews)

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

Nr. 37

Tellige EESTI ELU!

Kanada leinab

Foto: Lea Kreinin

Lexsoul Dancemachine’i esinemised septembris Kanadas Kanada leinab 8. septembril lahkunud riigipead kuninganna Elizabeth II. Kanada parlamendihoone Ottawas on sel puhul valgustatud eriliste siniste värvide ja sümbolitega ning Kanada lipp on pooles mastis. Kuninganna Elizabeth II oli Kanada riigipeaks 70 aastat. Lahkunud meie hulgast 96-aastasena, oli ta 70 aastat ja 214 päeva troonil, mis tegi temast kõige kauem valitsenud Briti monarhi ning kõige kauem maailma ajaloo jooksul riigi eesotsas teeninud naisliidri. Kuninganna auks on avatud kaastunderaamatud Rideau Hallis, Suurbritannia saatkonna ruumides Elgini t­änaval ja Ottawa linnavalitsuse saalis kuni päikeseloojanguni esmaspäeva, 19. septembri õhtul. Kuninganna Elizabeth II matusepäev on Kanada valitsuse poolt kuulutatud tema auks välja kui rahvuslik leinapäev. Kuninganna Elizabeth II külastas Kanadat rohkem kui 22 korda ja tal oli eriline side Vahtralehemaaga. Kanadat esindavad kuninganna Elizabeth II matusetseremoonial kindralkuberner Mary Simon, Kanada peaminister Justin Trudeau ja Kanada erisaadik Suurbritannias Ralph Goodale.

Tekst ja foto: © Ülle Baum, Ottawa

Sündmuste kalender • Reedel, 16. sept. kl 4 pl Eesti Mälu Instituudi näituse “UKRAINE IN 20TH CENTURY CRISES” avamine Tartu College’i ees, VEMU, EKN, CEEC koostöös.

• Teisip., 20. sept. kl 7 õ.

T.E.S. Täienduskooli 2022/23 õ-a AVAÕHTU Läti keskuses, 4 Credit Union Dr. Tunnid virtu­ aalselt ja iga 4. kord kontaktõpe Läti keskuses.

• T.E.S. Täienduskooli Laste­ aia virtuaalprogramm (lastele snd 2016-2019) algab esmasp.,

26. septembril ja lõpeb 5. detsembril.

• Kolmap., 21. sept. TC50+2 – Lexsoul Dance Machine (Eestist) – POP-UP KONTSER­ DID Toronto südalinnas, tasuta.

• Neljap., 22. sept. TC50+2.

Lexsoul Dance Machine (funk­ bänd Eestist) KONTSERT Cotton Factory’s Hamiltonis.

• Reedel, 23. sept. TC50+2 – PIDU Axis Club (722 College St), esinevad Lexsoul Dance Machine & The Shuffle Demons, külaline Vaiko Eplik; piletid - estonianmusicweek.ca • Laup., 24. sept. DR V. SOOTSI MÄLESTUSLOENG – tekstiilikunstnik Anu Raud, Tartu College’is. NÄITUSE “Meie Tartu” AVAMINE. • Pühap., 25. sept. kl 3 pl TC50+2 DOKFILMI TC aja­ loost ESILINASTUS Tartu College’is.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON. • Teisip., 27. sept kl 7 õ aka­ deemik JÜRI ALLIKU LOENG “Eesti psühholoogia lugu seest ja väljast” Tartu College’is.

Tänu!

Suur tänu Keskus Inter­ national Estonian Centre’ile ja Estonian Arts Centre’ile, kelle lahke toetus võimaldas tänase Eesti Elu numbri tuua teieni värvitrükis.

• Laup. 1. okt. kl 6 õ LÄÄST BLÄÄST Eesti Majas Eesti Kunstide Keskuse korraldusel.

• Kolmap., 12. okt. – pühap., 23. okt EKKT 67. AAS­ TANÄITUS Todmorden Millsis (avat. K–P kl 11-16).

• Esmaspäeviti kl 7-9 õ TEAS Ööbik harjutused Tartu College’is.

Alates 2013. aastast tegutsev Eesti funk-soul-disko bänd Lexsoul Dancemachine esineb septembris mitmes paigas Ontarios.

Esimesed üleastumised on kolmapäeval, 21. septembril Torontos pop-up bussikontsertidega – kl 7 õ alustatakse Tartu College’i juurest (Spadina & Madison), teine peatus on Kensington Marketil (Super­ marketi ees) ja lõpetatakse Queen St. W. (Drom Taberna juures).

Neljap., 22. sept. mängib Lexsoul koos kohalike esinejatega Hamiltonis Cotton Factorys ja reedel, 23. septemb­ ril Torontos klubis Axis (22

College Street).

Lexsoul esineb veel: laup., 24. sept – Paddy Flaherty’s (Sarnia, ONT), teisip., 27. sept.

– The Mansion (Kingston, ONT), kolmap., 28. sept. – The Red Dog (Peterborough, ONT), reedel, 30. sept. – POP! (Montreal, QC) Lexsoul Dancemachine’is mängivad Robert Linna ­(vokaal, perkussioon), Martin Laksberg (basskitarr), Jürgen Kütner (kitarr), Kristen Küt­ ner (kitarr), Joonas Mattias Sarapuu (klahvpill) ja Caspar Salo (löökpillid). Ansambli ­asutas bändiliider, produtsent ja peamine laulukirjutaja Martin Laksberg.