Eesti Elu / Estonian Life No. 41 | October 14, 2002

This newspaper was mailed on Friday, October 14, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 7–10)

Alates / since 2002 Nr. 41, 2022

Reedel, 14. oktoobril — Friday, October 14

www.eestielu.ca

Koostöö ja koosloome

Ees keskel välisminister Urmas Reinsalu, käes Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärk, mille andis üle Reet Marten Sehr, välisministri panuse eest üleilmse eestluse edendamisel.

30. septembril 2022 toimus Tallinnas järjekordne Üle­ ilmse eestluse koostöökomis­ joni (ÜEKK) hübriidvormis koosolek. Koostöökomisjoni juhib välisminister Urmas Reinsalu, liikmed on kultuuri­ minister, haridus- ja teadus­ minister, siseminister, sotsiaal­ minister, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, EELK esindaja, Integratsiooni Sih­ t­ asutuse esindaja ning välis­ maal elavate eestlaste suure­ mate katusorganisatsioonide esindajad.

Kohal olid ka Ülemaailmse Eesti Noorte Võrgustiku, Eesti Instituudi, MTÜ Globaalsed Eestlased, Tuglase Seltsi, VälisEesti Ühingu esindajad ja erine­ vate ministeeriumide kõrgemad ametnikud. Kanadat esindasid Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) abipresident Reet Mar­ ten Sehr ning Kesk- ja IdaEuroopa Nõukogu Kanadas president Marcus Kolga.

Vahetult enne koosolekut pälvis välisminister Urmas Reinsalu EKNi teenetemärgi panuse eest üleilmse eestluse edendamisel, alates 2018. aas­ tast. Teenetemärgi andsid üle Reet Marten Sehr ja Marcus Kolga.

Koosolekul arutati üleilmse eestluse tegevuskava raken­ da­ mist ning Eesti riigi ja välismaal tegutsevate organisat­sioo­nide vahelise koostöö ja kommu­ nikatsiooni edendamist.

Suuremate kogukondade üheks prioriteediks on olnud

Eesti riigiga koostöö ja dialoogi astumine kõrgemal tasemel. Üleilmse eestluse tegevuskava, mis valmis 2021. aasta lõpus, on koostöökomisjoni, töörüh­ made ja valitsuse esindajate ühine saavutus. Nüüd on tähtis tegevuskava elluviimine parimal võimalikul tasemel.

Avakõnes avaldas välisminis­ ter Urmas Reinsalu heameelt, et valdkonnas on viimastel aastatel tehtud suuri edusamme, kuid üleilmsete eestlaste toetamine peab olema senisest ambitsioo­ ni­ kam, kaasa arvatud rahas­ ta­ mine. Koostöökomisjon on strateegiline juhtimise ja prob­ ­ leemide sõnastamise platvorm.

Tegevuskava elluviimisel võiks taastada endiselt loodud töörüh­ mad. Oluline on mõelda, kui palju suudab täna Eesti riik kaa­ sata inimesi üle maailma. Vaja on teada, mis on ülemaailmse eestlaskonna ootused Eesti riigile. Minister kutsus üles ­ Ukraina toetuseks poliitiliste aktsioonide jätkamist ja tänas senise tegevuse eest.

Globaalküsimuste asekantsler Märt Volmer andis ülevaate üleilmse eestluse laiemast tä­ ­ hendusest ja kohast välis­ ministeeriumi struktuuris. Ta tõi ­esile välisministri pühendumust üleilmse eestluse valdkonda ja kinnitas, et minister suudab valitsuses üleilmse eestluse ­ plaane selliselt tõsta, et plaanid saaksid täidetud. Üleilmse eestluse diplomaa­ tiline esindaja Marin Mõttus andis ülevaate tegevuskava ­

e­simese aasta rakendamisest.

Sõnavõtus tõi ta esile noorte osaluse ja toetamise tähtsust ning mälu ja ajaloo pärandi hoidmist. Tema juhtimisel järg­ nes sisukas arutelu senini koge­ tud edulugudest ja väljakutse­ test.

Veebikeskkonna globalesto­ nian.com põhjal on loodud ühine inforuum, mida on viimase aastaga palju arendatud ja mis on uuel tehnilisel plat­ vormil. Globaalsete eestlaste eestikeelset uudiskirja saab 1220 inimest ja ingliskeelse uudiskirja saajate hulk on kas­ vamas. Soovitakse, et rohkem noori tuleks inforuumi. Välis­ kogukondade väljaannete toetus jätkab. Üleilmse eestluse tegevuska­ va rakendamise uueks löök­ sõnaks on ,,koosloome“. Tähtis on suurendada kogukondade kaasatust eri initsiatiividesse.

Tegevuskava elluviimisel peaks partnerlus riigi asutuste ja kogu­ kondade vahel olema tugevam, et paremini kaasata sihtgruppe.

Soovitati tegevusega seotud rahastamise lihtsustamist ja rahaliste taotlusvoorude piken­ ­ da­ mist. Mõned tegevuskava koos­tamiseks moodustatud töö­ rühmadest võiks tagasi tuua, et anda pidevat tagasisidet ja ­sisustada rakendamist.

Arutati väliseesti kogukon­ dade osa Ukraina toetamisel ja üldisemas Eesti julgeoleku kontektsis. Toodi esile Kanada ­ (Järgneb lk. 13)

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Tartu Ülikool jõudis maailma 250 tippülikooli sekka Maailma mainekaimaks pee­ tavat ülikoolide edetabelit koostav Briti ajakiri Times Higher Education (THE) ava­ likustas sel nädalal maailma ülikoolide uue pingerea. Tartu Ülikool on esimest korda jõud­nud 250 parima sekka.

THE edetabeli tänavune väl­ jaanne on seni avaldatuist mahukaim ja mitmekesiseim, ­ hõlmates 1799 ülikooli maailma 104 riigist ja piirkonnast.

Seitsmendat aastat järjest juhib pingerida Oxfordi Ülikool, järg­ nevad Harvardi Ülikool ning kolmandal positsioonil Cam­ bridge’i Ülikool ja Stanfordi Ülikool. Esikümnes on lisaks kolmele Briti ülikoolile seitse Ameerika Ühendriikide ülikooli.

Esisajas on esindatud 15 riigi ülikoolid.

Tartu Ülikool on THE edeta­ belis esindatud alates 2011. aas­ tast. Viimasel kahel aastal asus TÜ kohtadel 251–300, tänavu aga kerkis kohavahemikku 201– 250. Tartu Ülikooli partner­ ülikoolidest on kõrgeimal kohal Tsinghua Ülikool (16. koht) ja Toronto Ülikool (18.), Euroopa partneritest on Leuveni Kato­ liku Ülikool 42. ja Groningeni Ülikool 75. kohal. Eestist on tabelis veel kaks ülikooli: ­ Tallinna Tehnikaülikool (vahe­ mikus 601–800) ja Tallinna Ülikool (vahemikus 1001–

1200).

Tartu Ülikooli rektori Too­ mas Asseri sõnul kinnitab kõrge edetabelikoht Tartu Ülikooli akadeemilise kogukonna väga head taset ja seatud eesmärkide asjakohasust. See, et Eesti rah­ vusülikooli teadustöö ja kõrg­ haridus on maailma tipp­ ülikoolidega võrreldaval tase­ mel, on Asseri sõnul väärtus kogu Eesti jaoks.

Tartu Ülikooli trumbiks on läbi aastate olnud publikatsioo­ nide viidatavus (viitamiste arv artikli kohta), mis on THE ede­ tabelis tähtis tulemusnäitaja (osakaal 30% üldhindest). Värs­ kes edetabelis kuulub Tartu Ülikoolile selle näitaja arvestu­ ses maailma ülikoolide seas 115. koht.

Alates 2004. aastast avalda­ tavas edetabelis kõrvutatakse maailma teadusülikoole kõigi peamiste tegevusalade alusel.

Pingerida koostades võtab THE arvesse 13 tulemusnäitajat, mis on koondatud viide rühma: õpikeskkond (30% üldhindest), teadus (30%), teadustulemuste mõjukus (30%), rahvusvaheli­ sus (7,5%) ja tulu ettevõtetega sõlmitud lepingutest (2,5%).

Edetabeli koostamise metoo­ dikaga on võimalik lähemalt tutvuda THE kodulehel.

(Allikas: Tartu Ülikool)

EKN vääristas välisminister Urmas Reinsalu teenetemärgiga

30. septembril 2022 toimus Tallinnas järjekordne Üleilmse eestluse koostöökomisjoni (ÜEKK) koosolek. Vahetult enne koosolekut pälvis välisminister Urmas Reinsalu, kes juhib ülalnimetatud koostöökomisjoni, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) teenetemärgi panuse eest üleilmse eestluse edendamisel, alates 2018. aastast. Teenetemärgi andsid üle EKNi abipresident Reet Marten Sehr ja Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas president Marcus Kolga.

Foto: Sirle Sööt

2

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

Nr. 41

Nobeli rahupreemia pälvisid Vene ja President Karis avas Ukraina inimõiguslased ning Bialatski USAs Eesti

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Absurdsusteni Lääs teab, et Moskva megalomaan käitub vaid oma reeglite järgi.

Nagu on pea tuhat aastat Euroopat mõjutanud slaavlased nii esitanud. Ei juleta reageerida alatutele valedele. Võltsingutele. Ning uskumatutele esitustele.

Kuna ukrainlased julgesid halvata Krimmi poolsaarele viivat Kertši silla raudteed – autotee on ikka avatud – vallandas Venemaa rakettide suurrünnaku just tsiviilelanike vastu. Linnade pommitamisega. Mitte sõdurite, mitte nende baaside vastu, aga süütuid surmates. Vladimir Putin leidis avalikult, et plahvatus sillal oli terrorism. Kuid kes on agressor sõjas? Kes on suuruse­ hulluses, võib isegi arvata vaimuhaiguse küüsis, süüdi? Kes julgeb võtta sõna terrorism suhu, siis järgnevalt lapsi ja naisi tappes? Rinnet korterimajades ei ole. Rinne on kodumaad kaits­ tes mujal, ka rünnakutel, mitte eramutes.

Seda valet esitas Putin, kuna nekruteid on langemas ohtralt tänu ukrainlaste südikusele. Isegi palgaarmeelased pole suutnud sõjakäiku muuta. Esmaspäeval alanud laiaulatuslik linnade hävitamine kuulub kahtlemata retoorikasse, et meil on ka tuuma­ relvad. Poliit-diplomaatilisi läbirääkimisi pole olnudki. Meenuvad väga Teise ilmasõjaaegsed seisukohad, mida Hitler oskas ära kasutada.

Loodetavaste pole Putin nii rumal, et tuumarelvadeni minna.

Minevikku vaadates, ameeriklastel olid olemas tuumarelvad, ent Vietnami sõda ei soovinud nendega lõpetada. Kuna see oleks viinud inimkonna lõpuni, teades hiinlasi ja venelasi. Mõlemad N. Liit ja USA pidid tõmbuma Afganistanist tagasi, kuna sealne vastupanu oli selline, ju oma kodumaad kaitstes, et lõppu ei olnud näha. Kui ukrainlased sõdivad nii edasi nagu praegu, lääne relva­ de toetusega, siis jälle valitseb minevikumall. Ja idaslaavlased peavad taanduma.

Kertši silla raudtee halvamine oli strateegiline. Viimased suured sõjad on ju kõik kinnitanud, et raudteed on kõige olulisemad, asendamatud sõjamaterjali toimetamiseks ühest kohast teise.

Paljud mõtlejad on küsinud, mis saab pärast Putinit. Kuna Venemaa satub, nagu eelmainitu kinnitab, nüüd ummikusse. Seda seni kaua, kui suudetakse Ukrainat relvadega toetada. Rindele NATO ega USA ei soovi minna, kartes suuremat sõda. Aga tänu taevale on tänaseni tehtud kindlaks, et toetus jõuab, kuhu peaks.

Ajaloost veel. Punahiina ja Venemaa tagasid Vietnami sõjas USA pidurdamist. Nüüd on NATO ja USA kord Ukrainas. Sõda on võigas ja vale. Alati on olnud. Paraku retoorika on alati ühepoolne, mida kinnitavad Putini uskumatud avaldused nii oma rahvale kui maailmale.

TÕNU NAELAPEA

Tänavune Nobeli rahupree­ mia anti Valgevene inimõi­ guste kaitsjale Ales Bialatskile ja Vene inimõigusorganisat­ sioonile Memorial ning Ukrai­ na inimõigusorganisatsioonile Kodanikuvabaduste Keskus (Center for Civil Liberties).

1989. aastal asutatud Me­ morial on Venemaa tuntuim inimõigusorganisatsioon. Orga­ ni­sat­sioon on väsimatult võidel­ nud inimõiguste eest. Rühmitus on katalogiseerinud aastaid Nõukogude Liidus toime pan­ dud kuritegusid, eriti andmeid Gulagi kohta. Vene ülemkohus andis 2021. aastal korralduse Memorial sulgeda.

60-aastane Bialatski on Valgevenes vanglas. Ta on ühe tuntuima Valgevene inimõigus­ organisatsiooni Vjasna (Kevad) asutaja. Organisatsioon loodi vastuseks diktaator Aleksandr Lukašenko karmile poliitikale.

Inimõigusorganisatsioon Ko­ da­niku­vabaduste Keskus eden­ dab inimõigusi ja demokraatiat Ukrainas. Organisatsioon asutati

2007. a Kiievis. Rühmitus do­ kumenteerib praegu Venemaa sõjakuritegusid Ukraina tsiviile­ lanikkonna vastu.

Nobeli rahupreemia on ainus Nobeli preemiatest, mis kuulu­ ta­ takse välja ja antakse üle Norras.

Preemia saaja asjus teeb ot­ suse Norra parlamendi valitud komitee.

Preemia algatajaks olnud ettevõtja Alfred Nobeli surma ajal olid Rootsi ja Norra perso­ naalunioonis ning Norra parla­ ment tegeles üksnes sisepoliiti­ kaga. Nobel tahtis tagada, et see auhind jagataks riikide välis­ poliitikast sõltumatult.

Aastatel 1901-2021 on välja antud 102 Nobeli rahupreemiat.

25 korral on selle pälvinud mõni organisatsioon, kahel kor­ ral on preemia kolme inimese vahel jagamisele läinud. Seni on rahupreemia pälvinud 18 naist. Üks laureaat, Le Duc Tho, on preemia tagasi lükanud.

(ERR/EE)

Eesti annetab Ukraina armeele talvevorme

komp­ lekt talvejopet ja -pükse, fliisi, sooja aluspesu, torumütsi ja lumeülikonda. Samas öel­ dakse ka, et riiete õmblemise tellimus on Dnipro tehases juba töösse antud.

Eesti on andnud Ukrainale sõjalist abi kokku rohkem kui 255 miljoni euro väärtuses, sealhulgas Javelini tankitõrje ra­ ketisüsteemi rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrje­gra­ naa­diheitjaid, miinipildujaid, sõi­­dukeid, sidetehnikat, medit­ sii­­nitarvikuid, isikukaitsevahen­ deid, sealhulgas kiivreid ja kuivtoidupakke.

Samas saab Eesti osa an­ netatud varustusest Euroopa Liidu toetuste eest samaväärse­ ga asendada. EL-i rahurahastu esimesest 500-miljonilisest pa­ ketist kõikide Euroopa riikide peale tuleb kolmandik ehk 135 miljonit eurot Eestisse tagasi, mis on ette nähtud annetatud suutlikkuse taastamiseks.

Koostöös Saksamaaga on Eesti Ukrainale annetanud kaks välihaiglat ja meditsiinitarbeid väärtuses ligi 10 miljonit eurot.

Järjekorras teine haigla jõudis Ukrainasse septembris ja sel­ lesse projekti panustas ka MTÜ Slava Ukraini 120 000 euro väärtuses. (ERR/EE)

Eesti valitsus kinnitas nel­ japäeval, et saadab Ukraina relvajõududele tuhandeid tal­ vevorme. Need on osa uuest abipaketist ja lisaks oktoobri alguses toimunud korjanduse­ ga ostetavale 2000 komplek­ tile. ,,Valitsus toetas täna järje­ kordset Ukraina sõjalise abi pa­ ketti, mis sisaldab suurtükiväeja tankitõrjelaskemoona, talve­ vorme ning killu- ja kuuliveste.

Detailidest saame turvakaalut­ lustel rääkida, kui abi on kohale jõudnud,“ ütles kaitseministee­ riumi pressiesindaja Thomas Mell neljapäeval ERR-ile.

Ministeeriumi esindaja ei soovinud öelda koguseid, kuid kinnitas, et talvevorme saade­ takse rohkem, kui äsja vabataht­ like korjandusega koguti.

Oktoobri algul alustasid MTÜ Slava Ukraini ja Posti­ mees kampaaniat ,,1000 kange­ last lumes“, mille käigus koguti paari päevaga üle 800 000 euro, millega saab tellida kokku 2029 talvevormi komplekti. Algatuse kodulehe andmeil sisaldab

Läti kritiseeris Amnesty raportit I n i m õ i g u s o rg a n i s a t s i o o n i Am­ nesty International aval­ das vastuolulise raporti, milles väidab, et Läti on pagulasi ja migrante oma piiril väärko­ helnud. Läti välisminister kri­ tiseeris raportit ja ütles, et organisatsioon on kaotanud igasuguse usaldusväärsuse.

Raporti kohaselt on Läti võimud surunud Valgevenesse tagasi piiri ületanud pagulasi ning migrante. Samuti on sama kategooria isikuid raporti koha­ selt ebaseaduslikult kinni peetud ja piinatud.

“Amnesty on kaotanud igasu­ guse usaldusväärsuse ja see raport tõestab veelgi, et kunagi austatud inimõigusorganisatsi­ oon on allakäinud. Läti lükkab need võltsitud süüdistused ta­ gasi,” ütles Rinkevics.

Amnesty maine on viimaste kuude jooksul märkimisväärselt langenud. Organisatsioon aval­ das augustis skandaalse raporti Ukraina relvajõudude kohta, väites nagu pidanuksid Ukraina väed sõdima ainult seal, kus Ukraina tsiviilisikuid ei ole.

Amnesty kritiseeris juunis karmilt ka Leedu põgenikekes­ kusi ning on teinud sarnased raportid ka Valgevene ning Poola kohta. (Allikas; ERR)

kasvuettevõtte peakontori

President Alar Karis avas sep­ tembris Ameerika Ühend­rii­ kides Dallases Fort Worthis Clevoni peakontori.

Clevon on tänavu aprillis pa­ kiautomaatide tootja Cleveronist eraldunud isejuhtivaid robot­ kullereid arendava Cleveron Mobility brändinimi. ,,Clevon kuulub nende ette­ võtete sekka, kes tutvustavad Eesti tehnoloogiasektori edulu­ gu kogu maailmale. Tegemist on Viljandist pärit idufirmaga, kes tõestas, et ettevõtlus aitab ka edendada kohalikku kogu­ konda ning uuendused ei pea tulema ainult pealinnast ja äritõmbekeskustest,“ ütles presi­ dent Karis.

Eesti on president Karise sõnul rahvusvaheliselt tuntud kui silmapaistev koht uuendus­ likuks ettevõtluseks. ,,Meie suurepärane ettevõtluskeskkond on sünnipaigaks kümnele üks­ sarvikule. Loodame, et aastaks 2025 on Eestis juba 25 ükssar­ vikut ja et üks neist on Clevon,“ sõnas riigipea. President Karis väljendas lootust, et Clevoni isejuhtivad elektrisõidukid on ­ osa transpordi tulevikust.

(PM/EE)

Merkel kaitses Kremliga sõlmitud gaasitehinguid Sel nädalal ütles Saksamaa endine kantsler Angela Mer­ kel, et ei kahetse oma võimul­ oleku ajal sõlmitud tehinguid, mille raames hakkas Saksa­ maa Venemaalt veel rohkem maagaasi ostma.

Kuigi Venemaa vallutas Krimmi poolsaare juba 2014. a, jätkas Saksamaa Kremliga gaasi­ tehingute sõlmimist. Eel­ misel aastal tuli üle poole 55 Saksa gaasiimpordist Vene­ maalt, vahendas Reuters. ,,Selles osas ma ei kahetse neid otsuseid üldse, usun, et see oli tolle aja vaatenurgast õige tegutsemine. Odav Venemaa gaas võimaldas Saksamaal järk-järgult eemale liikuda tuu­ maenergiast ja kivisöest,“ vastas Merkel ajakirjanike sellekohas­ tele küsimustele.

Venemaa peatas hiljuti gaasi­ tarned Saksamaale. Hiljuti kuu­ lutas Berliin välja suure toetus­ paketi. Abipakett on mõeldud leevendama energiakriisi mõ­ jusid nii eratarbijatele kui ka äridele. Saksamaa jaoks lähevad meetmed maksma 200 miljardit eurot. ,,See Venemaa jõhker sisse­ tung tõi kaasa muutuse. See on pöördepunkt,” kommenteeris Merkel Saksamaa uut energia­ poliitikat. (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

Eesti Elu veeb saab uue kuue Oma missioonis teenida jätkuvalt globaalset eesti ühiskon­ da, soovime pakkuda midagi, mis teeb lugemiskogemuse veelgi paremaks. Ajal, kui sama raha eest saab üha vähem ja vähem, soovime pakkuda roh­kem väärtust oma tellijatele, kes hoiavad meie väljaande elavana.

Järgmisest nädalast alustab Eesti Elu uue veebilehega, mis teeb lugemise veelgi mugavamaks – „one stop Esto shop“, nagu seda kutsume.

Senise Issue platvormi PDF-versiooni digilehe asemel pa­ lume teil minna Eesti Elu veebilehele eestielu.ca, et saada li­ gipääs Eesti Elus avaldatud uudistele ja lugudele digitaalselt.

Oleme kaasanud uusi autoreid, et muuta leht veel rikkaliku­ maks. Nende kirjutised ilmuvad nii paber- kui digilehes, li­ saks erinevatele kolumnidele erinevatest valdkondadest saab lugeja ligipääsu – nagu ka varem – eesti sündmuste kalend­ rile nii oma piir­konnas kui mujal, samuti äri­kataloogile, kuu­ lutustele jm.

Praegustele Eesti Elu digilehe tellijatele saadame e-kirjaga peatselt uued sisselogimise d­etailid. Küsimused ja mured digi­lehele sisselogimisel: digitaleditor@eestielu.ca Muidugi on teretulnud uued lugejad. Võimalus on tellida nii paber- kui digilehehepakett või ainult digitaalvorm nagu senini.Alati ootame teie kaastöid või soove või informatsiooni või­ ma­ like artiklite jaoks. Seda saate edastada jätkuvalt: eetoimetus@eestielu.ca kaudu või veebilehe vahendusel.

Detailsem info digilehele juurdepääsu kohta on tänase lehe ingliskeelsel leheküljel.

(Eesti Elu/Estonian Life)

ÜRO Inimõiguste nõukogu otsustas sisse seada eriraportööri ÜRO Inimõiguste nõukogu otsustas eelmisel nädalal sisse seada eriraportööri, kes asub aasta jooksul jälgima inimõi­ gusolukorda Venemaal. Eesti välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul on tegemist diplomaatilise võiduga. ,,Samal ajal, kui Venemaa peab julma agressioonisõda Ukraina vastu, represseerib režiim kodumaal omaenda ko­ danikke, keda ähvardab oma põhimõtete ja demokraatliku tu­ leviku eest seismisel vägivald ja poliitiline tagakiusamine ning Venemaa kasutab teisitimõtle­ jate survestamiseks nüüd ka mobilisatsiooni,“ kirjeldas Rein­ salu olukorda Venemaal, lisades värskeima näitena vangistatud aktivisti Vladimir Kara-Murza, keda Venemaa süüdistab rii­ gireetmises.

Resolutsiooniga ametisse määratud eriraportöör asub jäl­ gima ja raporteerima inimõi­ guste olukorda Venemaal ning annab suuniseid selle paranda­ miseks. Samuti teeb ta koostööd kohalike MTÜdega Venemaa kodanikuühiskonna võimesta­ miseks. ÜRO Inimõiguste Nõukogu leppis kokku Venemaa inimõi­ gusolukorra vaatlemises, võttes esimest korda vastu resolutsioo­ ni, mis keskendub rikkumistele riigis.

Nõukogu 47 liikmest 17 hääletas Euroopa Liidu esitatud ettepaneku poolt, kuus oli vastu ja 24 jäi erapooletuks. ELi ette­ panekust jäi kõrvale Ungari.

Ettepaneku vastu hääletasid Hiina, Kuuba ja Venezuela.

Venemaa visati mõne kuu eest Ukraina sõja tõttu nõuko­

Raadi sõjahaua säilmed maeti Rahumäe kalmistule Neljapäeval maeti Tartu Rahu­ mäe kalmistule 238 Raadi sõjahauast leitud ini­ mese säilmed. Ühte hauda maeti 167 Lemmatsis hukatud tsiviilisikut ning teise 71 Tartus ja Tartu ümbruses langenud punaarmee­ last. ,,Eri paikades hukkunud või hukatud inimesed olid eris­ tatavatesse haudadesse maetud ka Raadil, seetõttu maeti nad eraldi ka Rahumäele,“ vahendas Eesti sõjamuuseumi direktori Hellar Lille öeldut ERR. Saksa okupatsiooni ajal Lemmatsi tankitõrjekraavis hu­ katud tsiviilisikud olid Tartu koonduslaagri vangid. ,,Nende hulgas oli eri rahvustest inime­ si, sealhulgas ka juudi rahvusest inimesi,“ sõnas Lill.

Rahumäe kalmistul tähista­ vad nende haudasid kivist hauatähised. ,,Nimeliselt me kahjuks ei tea, kes nad olid.

Nad olid nimetutena maetud ka Raadile,“ ütles Lill.

Mälestusteenistusel teenisid Tartu Peetri koguduse õpetaja ja Tartu praost Ants Tooming, Eesti Apostliku Õigeusu kiriku preester Stefan Fraiman ja Eesti pearabi Šmuel Kot. Väljakaevamised Raadi mat­ mispaigas toimusid 12.–16. sep­ tembrini, mil Eesti Sõjamuu­ eumi spetsialistid leidsid ühis­ hauast 238 inimese säilmed. 12. septembril teisaldati ka ühis­ haua juures asunud pronksist skulptuur ja anti Tartu Linna­ muuseumi kogusse. (ERR/EE)

gust välja, inimõigusolukorda riigis hakatakse hindama esi­ mest korda. (PM/EE)

Riigivanem Jaan Teemanti 150. sünnipäeva puhul ilmus tema elulooraamat Jaan Teemanti 150. sünni­ aastapäeva tähistamise raa­ mes esitleti 24. septembril Saue Riigigümnaasiumis Mari-Leen Tammela koos­ta­ tud raamatut ,,Jaan Teemant.

Biograafia“. ,,On väga oluline meie riigi­ juhtide elulugusid tunda ning nende pärandi säilimise eest hoolt kanda,“ rääkis raama­ tuesitlusel riigisekretär Taimar Peterkop.

Jaan Teemanti biograafia käsikiri on valminud riigikant­ selei stipendiumi «Eesti riigi­ juhid 1918–1940/1944» toel.

Raamatu andis välja rahvusar­ hiiv. Raamatu autor on ajaloo­ doktor Mari-Leen Tammela, kes igapäevaselt töötab Eesti sõja­ muuseumis – kindral Laidoneri muuseumis vanemteadurina. „Jaan Teemant kui riigitege­ lane ja kui inimene on seniajani tähelepanuväärselt vähetuntud.

Ometi on ta olnud riigivanem sama palju kordi kui Jaan Tõnisson. Seega on vägagi sümboolne, et just nüüd, 150 aasta möödumisel Teemanti sünnist ja 90 aastat pärast tema viimast ametiaega riigivanema­ na, pääseb Teemant viimaks n-ö ajaloo varjudest valguse kätte,“ selgitas raamatu autor MariLeen Tammela. „Jääb üle ainult imestada, et Teemanti dra­ maatilistest pööretest tulvil elu­ lugu pole seni mõne stsenaristi tähelepanu pälvinud. Biopici jaoks jaguks materjali rikka­ ­ likult,“ lisas ta.

Raamatu esitlusel osales ka Jaan Teemanti tütretütar Annely Tjemkes van Nieuwkoop. ,,Olin Eestis esimest korda 1994. aas­ tal ja ehkki ma eesti keelt ei räägi, tundsin ennast siin juba tookord väga koduselt,“ ütles ta oma kõnes. ,,Eestlastega koos olles mõistsin, et mu ema on omal ajal mulle nii mõndagi eestlaste kommetest õpetanud,“ lisas ta.

Samal päeval toimus Met­ sakalmistul riigivanemate keno­ taafi juures Konstantin Pätsi Muuseumi eestvedamisel riigi­ vanem Jaan Teemanti 150. ­sünniaastapäevale pühendatud mälestustseremoonia. Tsere­ moo­ nial kõneles riigihalduse minister Riina Solman, hinge­ palve pidas emeriitpeapiiskop Andres Põder.

(Allikas: Riigikantselei)

3

4

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

Nr. 41

Miks me läheme laulupeole?

Peeter Järvelaid Laulupidu pole kunagi olnud meile moeasi, laulupidu on südameasi.

LENNART MERI 30. juunist kuni 2. juulini 2023 toimub Tallinnas 13. noorte laulu- ja tantsupidu!

2021. aasta suvel sai Tallinna Lauluväljak oma külastus­ keskuse, mis on omamoodi moodne muuseum, kus iga ­huviline saab kätte tunde, mida tähendab meie rahva kultuurile laulupidu ning eriline eksposit­ sioon on seotud ka aastatega 1988-1991, mida nimetame ka laulvaks revolutsiooniks. Laulu­ väljak oli sel ajal väga tähtsaks kohaks, kus toimusid väga mälestusväärsed sündmused.

Tänaseks on juba selge, mis uues keskuses külastajatele eriti meeldib ning üheks tõmbe­ numbriks on peegelruum, kus võimalik kuulata laulupidude kõige märgilisemaid laule – Mu isamaa on minu arm, Koit, Ta lendab mesipuu poole…., ­samal ajal vaadates suurel pee­ gelekraanil lauljate nägusid, kes neid laule erinevatel laulupidu­ del esitavad. Omades võimalust kõrvalt vaadata, kuidas külas­ tuskeskuse külastajad nendele lauludele reageerivad, siis võib öelda, et eesti keele oskajatel on tavaliselt neid laule kuulates pisarad silmas. Olen juhtinud sellele välismaalaste tähelepanu ning küsinud, kas nad panid tähele, et nende laulude esitaja­ tel laulupeol on samuti liigutus­ pisarad silmas.

Need laulud, eriti esitatuna suure ühendkoori poolt ja laulu­ peole kogunenud rahva ener­ giaväljas, lähevad meile eriti sügavale hinge. Seda hingetun­ net ei saa päriselt samas kvali­

teedis kätte ühegi vahenduse (raadio, tele, film) teel. Seda tunnet saab tunda vaid ise Tallinnas Lauluväljakul olles ja võimalusel kaasa lauldes. Seega saame öelda, et laulupeod on meie rahvale nii hingelise pu­ hastumise riitused, kui võimalus saada energiat elamiseks. Alates aastast 1869 on tekkinud tradit­ sioon regulaarselt oma rahvus­ likku ja kultuurilist ühtekuulu­ vust tugevdada. Paljud märgid annavad siin võimaluse isegi öelda, et laulupeod on meie ­rahva kultuurilised ja hingelised palverännakud.

Laulupidu ja palverännak omavad tegelikult päris palju sarnasusi. Laulupeole minek pole mingi ühekordne toiming nagu tavalise kontserdi külastus.

See on ikkagi omapärane tee­ kond, mis lõpeb kulminatsiooni­ ga, olles osavõtja tuhandete inimeste (lauljad ja kuulajad) ühisest laulmisest. Laulupeo elujõulisuse tagavad nii vanad juba klassikaks saanud laulud kui ikka ja jälle programmi võetavad uued laulud. Kuid selle suure peo tõelised kõrghet­ ked on, kui lauldakse olulisi isa­maalisi laule ja kui korduvalt on koos lauldud Mu isamaa on minu arm. See on hetk, kui enamus laulupeost osavõtjatest jõuavad hingelise katarsiseni.

See on aga võimalik vaid nii, et selleks ollakse vaimselt ja hin­ geliselt valmistunud. Tähendab see siis seda, et hakatakse vara­ kult valmistuma, kes pikaks reisiks kodumaale või siis alus­ tades laulupeo uue ja vana ­repertuaari õppimist-kordamist.

Huvitaval kombel saavad meie laulupeo traditsioonist aru ka need meist kauged rahvad, kus kultuuris on olemas palve­

Foto: Kai Kiilaspea

rännakute traditsioon. Meie lau­ lupeo traditsioon on ajaloolis­kultuuriliselt mitmekihiline – ühelt poolt on juured meie iidsetes regilauludes, samas on ­ otsene side ikkagi lääne-kiriku mitmehäälse koorilaulu aren­ dusega. Vello Salo on öelnud, et ajalooliselt selline kiriklik ühis­ laulmine oli eelkõige otsene tänuhüüd Jumalale ja varase­ mad autorid ei lugenud oma koorilaulude sõnade-viiside au­ torlust üldse oluliseks rõhutada.

Meie laulupeo traditsioon on välja kasvanud kui üks suur haru suurel puul, just sellest laulutraditsioonist. Väga huvitav sarnasus laulupeo- ja palverän­ naku vahel on, et selle rännaku läbiteinu on ikka saanud kaasa märgi, mis kinnitab kodustele tema erilisust, kes on ette võt­ nud sellise olulise pingutuse, mis teeb meid paremaks. Juba 1857. aasta suvel Tallinnas toi­ munud baltisakslaste esimese laulupeo osalised said peost osavõtja märgid endale rinda.

Meie endi esimesel üldlaulupeol Tartus kaksteist aastat hiljem said osavõtjad endale rinda ikkagi tõeliselt uhked peost ­ osavõtja märgid. See peo mär­ kide traditsioon on jäänud ­elavaks tegelikult tänaseni. Tõsi,

DR. TALVI RÄÄGIB TERVISEST Talvi Maimets, M.D.

Toit ja tervis FAKTID ,,Inimene on see, mida ta sööb.“ Lääneriikides esineb laialdaselt haigusi ja tervi­ se­ näitajaid, mis on kas otseselt tekitatud või vähemalt oluli­ selt mõjutatud toitumisviisist.

Pakun sellest lühikest ülevaa­ det ning nimetaksin, et minu väited toetuvad teaduslikele uuringutele ja statistikale.

Sagedaselt esinevaid tervise­ probleeme arenenud ehk kõrge sissetulekuga riikides on mitu, mis on seotud toitumisviisiga.

Vaatleme neid lähemalt.

VERERINGEHÄIRED nagu südame ja teiste elundite vereringe puudulikkus (ehk isheemia), kõrge vererõhk, ­ süda­melihase nõrgestumine (sü­ damepuudulikkus) ja ajuraban­ dus ehk insult võivad olla tekita­tud üleliigse soola, suhkru ja loomarasva kasutamisest ning alkohol mängib siin ka rolli.

Soola peaks mõõdukalt tarvi­ tama, mitte rohkem kui 2300 milligrammi ehk 1 teelusikatäis

päevas. Tuleb arvestada valmis­toitude soola hulgaga, mis on pakendi sildil märgitud. On ülla­tav, kui palju soola on val­ mis-toitudele lisatud (nt. pur­ gitoit ja teised töödeldud toidud nagu delikatessilettidelt saada­ vad vorstid ja lihad, j­uustud jms).

Suhkrut lisatakse ka palju­ desse toitudesse, mida me ei pruugigi magusaks pidada nagu hommikusöögi-krõbinad, ket­šup, igasugused kastmed, jne.. Üle­ liigne suhkru tarvitamine, eriti limonaadi (ehk ,,soft drinks“) ja magusate keekside söömine võib tekitada ülekaalu ja suhk­ ruhaigust. Kõrget veresuhkrut võiks võrrelda mürgiga, mis mõjutab igat keharakku. Eriti tundlikud on veresoonte seina­ rakud, kuhu tekib inflammat­ sioon ning selle tagajärjel vere­ soonte kitsenemine. See oma­ korda vähendab vereringvoolu ja keha iga elund on sellest mõ­ jutatud.

Diabeedihaiged kannatavad sageli selle tõttu silmaproblee­ mide, südame, neerude, närvi ja

immuunsüsteemi häirete all ning nemad on vastuvõtlikumad infektsioonidele. Suhkruhaiguse esinemine on lääneriikides hir­ muäratavalt kõrgele tasemele tõusnud, isegi noorte hulgas.

Kõrge kolesterool tekitab veresoonte ummistust. Üleliigse loomarasva söömise tagajärjeks on vere kõrge kolesterool. Näi­ teks võiks vähendada rasvase liha söömist ja kõrge rasvaprot­ sendiga piimatoodete kasuta­ mist. Muna võiks süüa kuni 3 korda nädalas. Üleliigne alkoholi tarvita­ mine võib tekitada kõrget vere­ rõhku ja suhkruhaiguse süvene­ mise. See võib ka kehakaalu tõsta.

Mõned HALVALOOMU­LI­ SED KASVAJAD on seotud ebatervisliku toitumisviisisiga. Üleliigne loomarasva söömine võib tekitada rinna- ja jäme­ soolevähke. Inimesed, kes on ülekaalus, kannatavad sageda­ mini nii nende vähihaiguste kui ka emaka- ja kõhunäärme (pankrease) vähi all.

Alkoholi tarvitamine on ka

viimastel pidudel on osavõtjate märgid asendunud osavõtja käe­ paeltega, mis on selgelt uue aja mood, aga ega laulupeo-märgid iseenesest pole kuhugi kadunud.

Tahaks loota, et kui tänaste lau­ lupidude korraldajad näevad ühes kollektsioonis (saab näha Tallinna Lauluväljaku Külas­ tuskeskuses) laulupidude osa­ võt­ jate märke, siis juba selle väärika ajaloo pärast tasuks lisaks moodsatele käepaeltele ­ ikkagi taastada korralikud peost osavõtjate märgid. Meie tradit­ sioon on siin praktiliselt katke­ matu alates aastast 1869!

Viimased aastad on olnud kõigile keerulised, küll sulgus maailm COVIDi pandeemia tõttu ja sel aastal lisandusid ­ uued pinged. Kuid siingi aitab meid ajalooline traditsioon, et keerulised ajad maailmas ei saa takistada laulupidusid. Meil on vaja oma olulised laulud ka aas­ tal 2023 ära laulda. Seega on käes aeg, kui on vaja hakata juba valmistuma uue aasta ­suveks, kui meie ilusaimal jaa­ nipäeva järgsel suveajal süttib Tallinnas lauluväljaku tuletornis laulupeo püha tuli.

Esmakordselt on 2023. aasta laulupeo ajal kõikjal Eestis ­lehvimas meie riigilipud – sest

meie parlament hääletas sel aastal laulupeo päevad nüüd ­ lipupäeva staatusse. Jälle üks ­ väike uuendus laulupeo tradit­ sioonile lisaks. Laulupidu on aga alates 1960. olnud ainuke põhjus, kui lauluväljaku tule­ tornis põleb laulupeo tuli.

seotud mitme halvaloomulise kasvaja riisikoga: rind, maks, jäme- ja pärasool, suu, kurk, häälepaelad ja söögitoru vähi­ haigused.

MÕNED TOIDUD ON TERVISELE KASULIKUD ning neid peaksime rohkem sööma: kala, tervislikke õlisid (oliivi, rapsi, linaseemne, päeva­ lille, avokaado), kiudained (na­ gu teraviljad, kaerahelbed, kliid, oad, läätsed ja pähklid). Need aitavad vähendada kolesterooli ja veresuhkrut ning võivad vähendada vähihaiguste riisikot.

Isoflavoonirikkad toidud nagu roheline tee, kohv, tume šoko­ laad, mitmesugused vürtsid ja ürdid (herbs), marjad, puuvil­ jad, aedviljad ja juurviljad aita­ vad ka ära hoida arterite- ja sü­ dameprobleeme ning vähen­ davad vähihaiguste riisikot.

DEMENTSUSE ohtu, mis on vereringvoolu probleemidest tekitatud, võib vältida ülal­ nimetatud soovitusi järgides ehk üleliigse soola. suhkru, looma­ rasva ja alkoholi tarvitamist vähendades. Põhjus Alzheimeri dementsuseks (mis on erineva­ test dementsuse vormidest kõige levinum) ei paista siiani olevat toitumisega seotud.

ALKOHOLI TAR­V ITA­ MINE oli kuni hiljuti soovita­ tud, kuna arvati, et üks klaas punast veini iga päev aitab ära hoida veresoonte ummistumise.

Aga tuleb välja, et isegi tagasi­ hoidlik alkoholi tarvitamine pole tervisele ideaalne, vaid on seotud südameprobleemidega ja mõne halvaloomulise kasvaja riisikoga ning halva mälu ja ­ ebaselge mõistuse esinemisega.

Alkohoolikutel võib tekkida teatud liiki dementsus ja närvi­ süsteemihaigused.

Olen lühidalt käsitlenud lääneriikides kõige enam esine­ vaid haigusi, mis on toitumis­ viisiga seotud: vereringehäired, suhkruhaigus, vähihaigused ja vaskulaarne dementsus.

Ta lendab mesipuu poole Juhan Liiv / Peep Sarapik Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse, ta lendab mesipuu poole.

Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole.

Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal – kuis ihkad isamaa poole!

Ja puhugu vastu sull’ surmatuul ja lennaku vastu sull’ sur­ makuul: sa unustad surma ja hoole ning tõttad isamaa poole!

Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal – :,: kuis ihkad isamaa poole! :,:

KOKKUVÕTTES võiks liht­ sustatult soovitada järgmist: 1) Hoia tervislikku kehakaalu; 2) Söö vähem soola, suhkrut, töödeldud ehk valmis-toitu, loomaliha ja kõrge rasvasisal­ dusega piimatooteid; 3) Joo vähem alkoholi; 4) Söö rohkem kala, taimset õli, kiudaineid, puuvilja, aedvilja ja juurvilja.

Järgmises artiklis räägin toi­ tumise müütidest.

Head isu ja head tervist soovides TALVI MAIMETS, M.D.

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevik

nõustuda, on ta päris kindel võitja. Mis hirmutab veidi, kuna Ford soovib meeridele rohkem võimu anda. Igale poliitikule, kel oma peaaegu et läänivaldus, läheb võim pähe. Vaadake Valija elu pole Kanadas ainult kahte eelmainitud pea­ lihtne. Kolmel tasandil tuleb ministrit. Toronto linnapeal otsustada – linnavalitsuse po­­ vähemalt on hetkel nõukogus liitikute, provintsi ja riigi rah­ ainult üks hääl, kuigi ta roll vaesindajate lubaduste põh­jal. pole siiski sümboolne, kuna Kahjuks on Ontario pidanud nõunikud võivad ta maha hääle­ seda ühe aasta jooksul tegema. tada. Mis muidugi harva juhtub.

Peaminister Ottawas lootis Nõunikud peavad nüüd esin­ enamusvalitsust, mida ta ei dama tihti oma piirkonnas enam saanud. Peaminister Torontos kui saja tuhande valija huve. Ka sai, aga tal oli juba see ennegi. personaliga on see pea et Doug Ford esimese va­litsuse ­ võimatu. Pandeemia, mis ei eel ei maininudki, aga im­ ­ taha vaibuda, isegi kui on nüüd peraatorina pukki saades lange­ luba poodides ning mujal, nagu tas otsuse, et linnavalitsuses on pangas ja raamatukogudes, liiga palju oldermanne ehk maskita liikuda, mõjutab ka nõunikke, vähendas nende arvu, ­eelseisvaid valimisi. Kuna enne tulemusega, et valimis­piir­kon­ viiruse vallutuskäiku oli kom­ nad on suuremad ja töökoormus beks kandidaatidel ustele kopu­ märksa kõrgem. Mis ime siis, et tada, mõni minut valijaga rää­ kuu lõpus toimuvatel omavalit­ kida. Mõistlikud inimesed aga suse valimistel kandidaate, enam ust ei ava, kui just ei ole vähemalt kvaliteetseid, ei ole oodatud külalist. piisavalt ning et varem linna­ Isegi kui on võimalik inter­ kodanikke teeninud nõunike neti kaudu ennast ja platvormi hulgas oli mitu, kes otsustasid tutvustada, ka postkasti mater­ mitte enam kandideerida. jali saata, on kasutusel siinne Kui lisada valijate apaatia, kummaline süsteem – murusil­ siis 24. oktoobri tulemuste vastu did. Mis kinnitavad vähemalt ei ole vähemalt Torontos eriti eramuomaniku soovi. Miks ava­ suurt huvi näidatud. Mis ime, likult nii teha, ei tea. Aga tavaliselt on just tuntud nimedel demokraatias on ju see lubatud. suur eelis, milleks siis valima Paljud meist mäletavad aega, minna. Kuigi mitmeti ei saa kui olid ka nõelaga rinna­ mär­ linnapea John Tory otsustega gid. See oli, huvitavalt, saanud ­

tuule tiibadesse, kui USAs kan­ dideeris presidendiks kindral Dwight Eisenhower. Paljud kandsid rinnamärki, millel I like Ike, Eisenhoweri hüüdnimi, so­ bib riim ja lühike lööklause pealekauba.

Kanadas aga on need mu­ru­ sildid miskipärast kombeks.

Võrdluseks, päevikupidaja oli Tallinnas enne pandeemiat, siis kui oli käigus linnavalitsuse valimiste eelmäng. Ei mingeid plakateid avalikult. Seal küll koputati uksele, sai ühe meel­ diva mehega räägitud, kes aga soovis volikokku pääseda era­ konna esindajana, mis ei sobi­ nud. Torontos ei ole otseselt kaua olnud parteiseotust esita­ tud, seda ei lubatud; küll oli aga teada, eriti NDP, vasakpoolsete kandidaatide kalduvust. Mis omakorda tegi valiku lihtsa­ maks.

Pole sellest avalikust toetuse näitamisest aru saanud. Eks ta reklaami maiguga ole. Mis aga ei meeldi, on see, kuidas linna­ pilt muutub, kuna kandidaatide meeskonnad, toetajad kuritarvi­ tavad murusiltide asetamist.

Eriti äärelinna osades, suurte teede kõrval, linna-, mitte era­ maal on tihti lausa metsana neid silte. Miks peab kümme tükki järjest asetama, on ka üle mõis­ tuse. Veel hullem, nagu pärast provintsi-, riigivalimisi oli näha, ei eemaldata neid. Umbes nii, et pappkohvitopsiga suudad küll

jalutada, aga prüginõud ei viitsi otsida, lendab kas rentslisse või tihemini, nagu parkides, murule.

Pandeemia ajal on muidugi raskem valija kõrva püüda, silmi aga mitte. Siiski on see siltide rohkus häiriv. Autoga sõites kuidagi saab neid ignoreerida, ent jalutades mitte. Kuna linna­ valitsusel on tihti kummalised määrused lühiajaliselt sätestatud – pandeemia aja algaastal ei tohtinud pargis isegi mängida, spordelda. Sunnybrooki pargis on võimalik terviserajal peatuda mitmes kohas, tõmmata ennast üle lõua teraspulgal, teha hüp­ peid selleks mõeldud peatuses, tasakaalu huvides harjutamiseks ka muidki võimalusi. Kuid ei tohtinud, mitmeid trahvitigi, mis oli ju naeruväärne.

Paraku on linnavalitsusel enam probleeme. Pikaajalisi.

Nagu igal tasandil, on raha märksa vähem, kulutused aina tõusevad. Torontos on üheks nähtavaks probleemiks kodutute laagrid. Kuna ametlikud varju­ paigad, ööbimiseks mõeldud asutused on pilgeni täis. Ja need, kuhu lubatakse pikemaks ajaks, on ka mureks. Nagu ühes vara­ semas päevikus kirjutatud, maksab ühe kodutu majutamine linnale ööpäevas $220. Ning kõik ei ole kenad, nagu sai Peetri kiriku vastas oleva Roe­ hampton hotelliga kinnitatud.

Hotell, mis on ette nähtud lam­ mutamiseks, sai linnale üüritud.

Ning terve naabruskond kanna­ tas. Selliseid probleeme peaks järgmine linnanõukogu lahen­ dama.

Eesti keel ja võrdõiguslikkus: pole sugu, pole lugu

Kuid kas-küsimus jätab vastaja­ le võimaluse üksnes nõustuda või keelduda; vä-küsimus aga võimaldab pakkuda ka oma­ poolset tegevuskava. Küllap on eesti ühiskond läinud kaasini­ mese suhtes arvestavamaks, mis on muutnud keelekasutuse viisa­ kamaks, mis omakorda on põhjustanud selle väikese lisan­ duse grammatikale.

Selline areng on keeltes sage: kui reaalsuse teatud tahu väljendamine muutub mingil põhjusel väga oluliseks või lau­ sa kohustuslikuks, kulub see väljend ohtra kasutuse tõttu osaks grammatikast. Võtame näiteks grammatilise soo.

On kerge mõista, miks mõ­ ned keeled väljendavad inimese sugu grammatiliselt – küllap oli

ühiskond sooliselt korraldatud, mis nügis kõnelejaid rääkides soole viitama. Kuid paljudes keeltes on sugu ka elututel as­ jadel ja nähtustel. Saksa keeles näiteks väljendab seda iga nimi­ sõna osaks olev soole viitav ar­ tikkel der, die või das. Kui keel nii järjekindlalt ja ilma selge loogikata jagab kogu maailma soopõhiselt, siis pidi selle ku­ junemise põhjustama mingi väga omapärane maailmapilt.

Nii on muistsed tõekspida­ mised kujundanud grammatikat.

Ja järjest rohkem on tõendeid, et grammatika kujun­ dab oma­ korda tänapäeva kõne­ lejate maailmatunnetust.

Hiljuti avaldatud uuring tu­ vastas, et nendes riikides, mille elanikkonna peamises keeles on

grammatiline sugu, on naiste haridustase ja tööelus osalemise määr madalam kui riikides, mille kõnelejad kasutavad keeli, milles grammatiline sugu puu­ dub. Üks teine uuring on isegi eksperimendiga kakskeelses Transilvaanias avastanud, et katseisikud annavad sooliselt võrdõiguslikumaid hinnanguid vastates ungarikeelsele küsi­ mustikule võrreldes rumeenia­ keelsega. Ungari keeles gram­ matiline sugu puudub, rumeenia keeles on see olemas.

Ja lisaks, Eestis näiteks on olnud ja on naiste osakaal kõrghariduses kõrgem kui in­ do-euroopa keeli kõnelevates maades. Ka esimene eestikeelne gümnaasium loodi tütarlastele, mitte poistele. Soome oli esi­

mene riik Euroopas mis andis naistele valimisõiguse. Võibolla on neis arenguis olnud mingi osa ka grammatikal, mis ei sun­ ni soomeugrilasi igas viimases kui kõneaktis inimest sooliselt liigitama.

jäi NSVL annekteerima Eestit – väga suuri kahjusid ja inimkao­ tusi tekitades kuni NSV Liidu lagunemise alguseni aastal 1991. ÜRO ei hakanud seda ise­ seisvuse tagasisaamist toeta­ ma ning iseseisvuse taastajad võisid arvata, et see saab toi­ muda vaid siis, kui NSVL seda jõuga ei takista. Ja nii asutigi Eestit muutma kaherahvuse­ li­ seks riigiks: kuigi võidi teada, et alates aastast 1721 olid eestlased sunnitud elama Vene­ maa valitsejate kuritegeliku tahte all koos venelastega kuni oma riigi loomise ja Vabadu­ s­ sõja võiduni.

Aastal 1992 võttis rahvas vastu uue põhiseaduse, mille koostajateks oli ka venelasi, sest NSVL oli ju saatnud an­

nekteeritud Eestisse elama ja genotsiidi teostama oma koda­ nikke hulgal, mis vähendas põlisrahva osa 60 protsendile elanikkonnast. Ilmselt tajumata, et Eestil oli täielik õigus ennis­ tada suveräänsus, mis oli keh­ tinud kuni juunini 1940, on uude põhiseadusse kirjutatud §51 ja §52, mis lubavad koha­ likel omavalitsustel jätta täitma­ ta põhiseaduses määratud väga olulised kohustused: korraldada riigielu ainult eesti keeles ning unustada ligemale pool sajandit kestnud genotsiidi. Nende kahe sätte kustutamine ei takista venelastel omavahel emakeele ja kultuuri viljelemist, nagu olid seda teinud vähemusrahvused okupatsioonieelses Eestis.

Oluline on teada, et Eesti

Üleliigne enese kuulutamine

Martin Ehala Ilmunud Postimehes Grammatika on pidevas loo­ mises. Nii näiteks on eesti kee­ les kujunemas küsimusliide -vä. Veel mõnda aega tagasi oli selle asemel kasutusel kas-küsimus: Kas lähme kin­ no? Seejärel sai kombeks lisa­ da sellele avatud vastust pak­ kuv asesõna või: Kas lähme kinno või...? Edasi toimus juba lühenemine: Kinno läh­ mevä?

Pealtnäha väike muutus.

Eesti riik ja kohalikud omavalitsused Harri Kivilo Et NSVL okupeeris juunis 1939 suures maailmasõjas erapooletuks jäänud Eesti, oli toona teada kõigil lääneriikide valitsustel ja peavoolu mee­ dial. Vähem teati seda, et USA president ja Inglismaa peaminister olid Atlandi Hartana kinnitanud, et riigid, kes olid Teises maailmasõjas erapooletuks jäänud, ent siis­ ki oma iseseisvuse suurriikide tegevuse tõttu kaotanud, pea­ vad selle pärast sõja lõppu tagasi saama.

Justkui Atlandi Hartat ja Tartu rahulepingut poleks olnud

LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. Linnas asuv Dun­ das West’i piirkond (Trinity

k­ aherahvuseliseks riigiks muut­ mine; vene keele kasutamise õiguse laiendamine avalikus ­ ruumis; venelaste väga suurel hulgal Eestisse elama saatmist NSV Liidu annektsiooni ajal hukkamõistmata jätmine, toeta­ vad Venemaa valelikku väidet, et Eesti soovis omal tahtel aastal 1941 NSV Liitu astuda. ­ Eestil on ilmselge õigus ja ko­ hustus suveräänse riigina tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri üle aegade kestma jäämine.

Nagu ülal mainitud, mõni nõunik oli või on liigkaua paigal.

Meie kohalik oli kaheksa vali­ mist järjest võitnud, tervenisti 28 aastat raekojas olnud. Ent temagi otsustas, et enam ei kan­ dideeri. (Mugav pension ammu tagatud.) Nüüd on ta kohta soovijaid palju, silte ka selle tõttu rohkem kui peaks. Ning just linnamaadel.

Pool sajandit tagasi salvestas Ottawast pärit rokkbänd Five Man Electric Band hittsingli Signs. (Vabandage neid laen­ sõnu, aga need on Eestis käibel, kahjuks.) Raadio, toonane odav meelelahutusvahend, mängis seda tüütuseni. Ning leige pala on ikka eetris. Sõnad tõlkes on umbes nii, et sildid, sildid, kõikjal on sildid. Kahjuks tuli see laul meelde hiljuti. Laulu rõhuks on, et mitte ainult pole silte palju, aga nad kas lubavad või keelavad. Umbes nagu liiklusmärgid. Mis on olulised tagamaks turvalist autosõitu kõigile. Kuid poliitiliste valijaid meelitavate siltide kohta ei saa küll häid sõnu ritta seada. Neid tuleks tulevikus keelata. Või trahvida nende asetajaid pärast valimist, kui silte pole ära ­koristatud.

TÕNU NAELAPEA

Kuid indoeuroopa keelte kõnelejad on sooküsimustega kimpus küll. Ingliskeelsetes maades on see viimase moe­ röögatusena viinud soovini asendada kahe soo vastandus paljusid soovõimalusi markeeri­ vate asesõnadega. Ja kui kunagi paarisaja aasta pärast on inglise keeles kümme grammatilist sugu, siis on selle põhjus kväärideoloogia. Saksa keele soosüsteemi põhjused ei tundu­ gi selle kõrval nii erilised.

Bell­ woods Park kuni Lans­ downe Avenue) on üks 51-st cool’­ imast piirkonnast planee­ dil, selgus Time Out Group’i küsitlusest, tulles vastavas indeksis 12. kohale. Järjestuses vaadeldakse tänavaid ja piir­ kondi, võttes arvesse lõbustusi, toitu, kultuuri jm. (Lüh. CP24) • ALBERTA. Peale tuhandeid tunde restaureerimistöid on Edmonton Valley Zoo ajalooline karussell jälle avatud ja lapsi rõõmustamas – see on üks kahest tegutsevast originaalsest 1959.a.

Herschell Spillman’i karussellist maailmas; teine asub Herschell’i muuseumis New Yorgis.

(Lüh. CTVNews)

6

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

Nr. 41

Alati Sinule, kodumaa…

Toronto Eesti Meeskoor, kellel vanust 70+ aastat on alusta­ nud oma järjekordset hooae­ ga. 6. oktoobril 1950 Toronto Eesti Majas esimese harjutuse pidanud meeskooril tuli pan­ deemia ajal – nagu mitmel teisel organisatsioonil ja ühin­ gul – oma tegevustesse paus.

Hiliskevadel kohtuti taas paariks ,,soojendavaks“ har­ jutuseks ja septembris hooae­ ga alustades meeskoori ko­ duks olnud Eesti Majja, kus esineti ka maja tegevuse lõpetamise peol. Oktoobrist alates kohtutakse Läti kesku­ ses (4 Credit Union Dr), kus 11. oktoobril toimunud piduli­ kul aastapäeva-harjutusel anti lauluvendadele väljateenitud aastapäevamärgid.

Kõige kauem on meeskoori liikmeks olnud – Enn Kiilaspea, kelle isa August Kiilaspea oli ka meeskoori asutajaks ja esi­ meseks dirigendiks. Ennule anti üle haruldane ,,70“ tegevus­ aasta-kuldmärk, kuigi nüüdseks on praeguseni aktiivse lauluven­ na meeskoori liikmseksoleku­-

aastaid juba 70+2 aastat. 55 – aasta märgi teenis Andres Raudsepp. Poolsada – 50 – aas­ tat on meeskooris laulnud Ülo Isberg ja pärast kauaaegse diri­ gendi Charles Kipperi ootama­ tut lahkumist (2018) koorijuhi vastutusrikka ameti üle võtnud Avo Kittask. Teiste lauluven­ dade ajalugu meeskooris on ol­ nud lühem. Tunnustusmärgid said veel: Laas Leivat, Toomas Trei ja Madis Kreem – 25 a; Toomas Heinar, Paul Kiilaspea ja Heinrich Kask – 20 a., koorivanem Juhani Eistrat – 15 a.; Enno Õunapuu – 10 a., Tõnu Rüdmik ja Sean Giles – 5 aastat.

Jääme ootama esimest mees­ koori pandeemia-järgset kont­ serti! Okas kurku, lauluvennad!

Piltidel Toronto Eesti Mees­ koor 11. oktoobril 2022 aasta­ päeva-harjutusel; Koorijuht Avo Kittask, Tõnu Rüdmik ja 70 a liikmemärgi teeninud Enn Kiilaspea; 50 a. märgi saanud Avo Kittask ja Ülo Isberg ning 5 aasta märgi saanud Tõnu Rüdmik. (EE)

Ilmus ingliskeelne Tõe ja õiguse 2. osa Šotimaa kirjastuselt Vagabond Voices ilmus septembrikuus inglise keeles teine osa Anton Hansen Tammsaare pentaloo­ giast ,,Tõde ja õigus“.

Ingliskeelne teos kannab peate­ gelase järgi pealkirja ,,Indrek“.

Raamatu on inglise keelde tõlkinud Chris Moseley ja Matthew Hyde. Toimetamisel tegi hindamatu töö torontolane Alan Teder. Kõiki neid kolme on raamatu järelsõnas eraldi välja toodud ja tänatud.

Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Seoses raamatu ilmumisega

Puuluup võitis neli Etnokulpi Eelmisel nädalal Viljandis peetud 20. Lõikuspeo auhin­ nagala raames selgusid täna­ vused Etnokulp 2022 saajad.

Kõige rohkem auhindu võitis Kanadaski mitmel korral esinenud Puuluup, saades parima albumi, parima uus­ folk artisti, parima ansambli ja parima loo pärimusmuu­ sika Oscari ehk Etnokulbi.

Parima albumi auhinna sai Puuluup ,,Viimane suusataja“ eest ning parim lugu on nende ,,Paala järve Vaala baar“.

andis Alan Teder intervjuu, mida saab kuulata VEMU tas­ kuhäälingu (podcast) EstoCast vahendusel. (EE) Tänavune Etnokulpide kon­ kurss võttis kokku päri­ mus­ muusika kahe aasta loomingu, kuna tavapärases koosseisus Etnokulpe pole eriolukorrast tingituna saanud vahepeal kätte jagada.

Keskuse erikulbi sai Ingrid Rüütel, kes on rahvamuusika uurija ja üks eesti etnomusi­ koloogia rajajatest.

Parim sooloartist on Mari Kalkun, parim ehe pärimus­ muusik on Lüü-Türr albumiga ,,Tule minu ildaja istumaie“, parim uus tulija on Leik albu­ miga ,,Las mind kasva“. R2 eri­ kulbi sai Oopus ,,Folk on Acid“ eest. (PM/EE)

Foto: Kai Kiilaspea

Foto: Kati Kiilaspea

Kai Aareleid sai Balti Assamblee kirjandusauhinna Sel aastal sai Balti Assamblee auhinna kirjanduse kategoo­ rias Eesti kirjanik ja luuletaja Kai Aareleid romaani ,,Vaikne ookean“ eest. Romaan ,,Vaikne ookean“ oli tänavu nii Viru­ maa kui ka Vilde kirjandus­ auhinna üks nominente.

Balti Assamblee Eesti dele­ gatsiooni aseesimehe Sven Sesteri sõnul on tegemist meie piirkonna romaaniga selle sõna otseses mõttes, kuivõrd selle te­ gevus toimub Tallinnas, Riias ja Peterburis, samuti peaks see ­pakkuma äratundmist neile bal­ timaalastele, kelle mälu ulatub Baltimaade iseseisvuse taasta­ mise aegadesse. ,,Peale selle, et raamat räägib kolme naise armastuse loo ja kolme linna loo, on see ka ­ajastu saladuste ja rääkida mitte julgemise, vaikimise ja valede piirimaade kompamise lugu, mis näitab, kui sügavale võib ulatuda sõnavabaduse puudu­ mise ja tabude mõju. Samal ajal ei mõju teos rusuvalt – Kai Aareleid on esile toonud nende hallide aegade ilu,“ kõneles Sester ja avaldas lootust, et teos tõlgitakse peagi ka läti ja leedu keelde.

Auhind koosneb rahalisest preemiast, tunnistusest ja kuju­ kesest, mis antakse välja igal aastal Balti Assamblee istung­ järgu ajal. Auhinnatseremoonia toimub tänavu 28. oktoobril Riias.

Balti Assamblee annab kir­ jandus-, kunsti- ja teadusauhin­ du välja alates 1994. aastast eesmärgiga soodustada kirjan­ duse, kunsti ja teaduse arengut Balti riikides. (VT/EE)

Foto: Kai Kiilaspea

Foto: Paul Kiilaspea

Foto: Paul Kiilaspea

Lauluväljakul avati viis Eesti muusikaelu suurtegijatele pühendatud pinki 7. oktoobril toimus Tallinna Lauluväljaku Mäe alas Eesti muusikaelu suurtegijatele pühendatud mälestuspinkide avamine. Tallinna Lauluvälja­ ku ning Kultuuripartnerluse SA koostööprojekti raames on Lauluväljakul varem avatud juba viis pinki, mis on samuti pühendatud suurkujudele Eesti muusikas.

Teiste hulgas leiab Laulu­ välja­kult Roman Toi, Alo Mattiiseni, Miina Härma, Ülo Vinteri ja Ester Mägi nimelised pingid, millele lisandusid nüüd Heli Läätse, Peeter Sauli, Kuno Arengu, Venno Laulu, Mihkel Lüdigi ning Cyrillius Kreeki nimelised pinged.

Kuno Arengu nimelise pingi paigaldamise aitasid rahastada tema õpilased, kelle seas on tänaseks palju tuntud muusikuid ja ühiskonnategelasi. Venno Laulu mälestuspingi valmista­

mist toetas Estonia Klaverivab­ rik, mille pikaajaline juht ta oli.

Pingid tootis ja projekti panustab ka omalt poolt Extery OÜ, kes on tunnustatud Eesti linnamööbli kaubamärk.

SA Tallinna Lauluväljak ja Kultuuripartnerluse SA plaani­ vad kahe aasta jooksul avada kokku 25 Eesti kultuuri- ja ühiskonnaelu suurtegija mäles­ tuspinki ning koostööprojekti raames saavad kakskümmend viis noort Eesti kultuurielu ­talenti ühekordse toetuse, mille eesmärk on toetada õpinguid ja loomingulisi tegevusi. (PM/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

7

LÄÄST BLÄÄST: what a blast!

Thanks for the memories, Toronto Eesti Maja, we’ll launch them into KESKUS! English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

What drives Russian men to run from the draft? Fear of the enemy or fear of one’s own?

As of this writing, over 100,000 draft-age men had arrived in Kazakhstan since September 21, the day that Putin announced a partial mobilization of Russia’s 2 ­million military reserves.

Putin explained that an in­ crease in manpower was neces­ sary “to defend the motherland” and “its sovereignty and territorial integrity”. In the ­ Kremlin’s mind, and as ampli­ fied in Russian propaganda, it’s the defence of the just-recent­ ly-annexed Ukrainian regions that needed heightened capabili­ ty. The leadership has not ex­ plained the mobilization as nec­ essary to reverse its continued battleground failures, which they have denied.

Other countries have ex­ perienced sizable arrivals of designated classes of men for military duty. Georgia is now witnessing some 10,000 daily and Armenia has admitted over 40,000 escaping the draft.

In spite of the Kremlin’s in­ sistence that the new draftees will not be deployed outside of Russian borders, that they will be fairly paid and that their jobs will remain until they return, the sheer numbers are embar­ rassingly high.

The Russian military itself has betrayed its own claim of draftees staying within Russia.

It has admitted that the special­ ties designated for reservists to fill are exactly those it identi­ fied as needed on the front lines – tankers, gunners, drivers, etc.

Observers of the draft have detected a definite bias in who is targeted for duty. With special dispensations that have ­ been made for various types of potential draftees, its obvious the Kremlin does not want to anger the middle class. Who’s to fill this gap? The poorer and always over-represented in any mobilization – ethnic minori­ ties. Reports have already told of a military district in the Urals, heavily populated with non­-Russians, where military reserves have been ordered not to leave their homes to escape the draft.

Even though the release of accurate casualty rates is forbid­ den, the ineptness of Russia’s military machine is surely a

high anxiety factor for those ­expecting a summons to being killed. Putin’s glamourization of war and his idolization of the May 9th glorious victory have lost their allure, and the military is no longer a source of pride for millions. The military’s poor performance in Ukraine drives unmotivated draftees to desper­ ate solutions.

Other than a normal survival instinct, another reason is seen as draft age men pro-actively flee the call up. It’s the “rule of the grandfathers”, “dedovsh­ china”, a generations-old tradi­ tion of brutal, extreme hazing of new and drafted recruits. It’s cruel, relentless bullying, hin­ dering military training and ­discipline.

Historians say that the abuse of new conscripts in the Russian military became practi­ cally institutionalized in the 1960s, when the Communist Party Politburo decided to re­ cruit draftees with a criminal background. Former inmates brought hoodlums’ slang and prison behaviour to the army.

As a result, those who were easy to bully and weaker became the victims of both ­ ­psychological as well as physi­ cal cruelty.

The complete control of junior soldiers by those more ­ senior could involve beatings, sexual assault, robbery, torture, starvation, forced labour, and sleep deprivation. Despite offer­ ings of attractive incentives for draftees to re-enlist after serv­ ing their mandatory time, the results have been abysmal – 1%.

Who would want to continue in the Russian military if, in the month of March 2004, fifteen soldiers were killed from ex­ treme hazing? In 2006, 40% of deaths in the military were ­attributed to suicide. A Russian NGO, Mother’s Right, estimated in 2020 that from the requests for help it had received, only 4% of military deaths happen in the line of duty. Suicides were involved in 44% of those known to the Mother’s Rights group.

Inhumane treatment of lower ranks and distrust of superiors is endemic throughout the ranks. Generals, ensconced in

The Toronto Estonian House bustled with the unleashed energy of over 700 people at the LÄÄST BLÄÄST event to commemorate and celebrate all that the Estonian House has provided over the past 62 years.

This emotional and enthu­ siastic crowd – many of whom travelled great distances to be there from Canada, the U.S., and Europe soaked up the choirs and musical collabora­ tions that were, in several cases, specially reincarnated for the event. These brought back memories of “Caravan” and “Tallinn Festival”, events that brought performers and ener­ gized crowds to the three halls of the Estonian House for ­decades.

The evening was divided into three parts moving from formal speeches through to rock’n’roll and culminating in an inter-­ generational dance party.

Part One: “Speech Day” The evening started with a 45-minute “aktus”, the transla­ tion for which KESKUS International Estonian Centre project lead Ellen Valter, the MC for the evening, aptly found to be: “speech day”. Flag bearers in folk-costume ushered in the formal part of the evening, and those gathered sang “O Canada” and “Eesti hümn”, with Erik Kreem on piano.

Raivo Remmel, former longtime Estonian House president thanked the people who have made the Eesti Maja what it was, and recounted some of his fondest memories. Honorary Consul for Estonia Laas Leivat spoke of the symbolic and po­ litical importance of Estonian House and with his usual wit and humour shared some little­known stories from EH’s rich history.

Toronto Estonian Male Choir (TEM) then filled the hall with

corruption, abuse the colonels, who mete out the same to ­majors, who victimize captains, who abuse lieutenants who pass it on to the non-commissioned ranks who, through violence, drunkenness and extortion make a private’s life a constant mis­ ery.

In 2008, reforms reduced the term for conscripts from two years to one year, but it’s been reported that the reforms have had little effect on extreme haz­ ing. It also does not provide enough skilled personnel that a modern high-tech army needs.

Only long-term, enlisted sol­ diers have the know-how for the current ­battlefield.

Putin has glorified the armed forces as the bedrock of Russian identity. Russian sol­ diers who have committed war

their resplendent voices to mark this final event in the Estonian House. This was particularly poignant, as TEM was the very first group to use the Estonian House in April 1960 for a rehearsal, and provided the ­ ­musical part of the ceremonial opening of the house, held later that same year. “The alpha and the omega,” as TEM conductor Avo Kittask fittingly remarked.

The freshly-minted Estonian Ambassador to Canada, Margus Rava, then greeted the packed Grand Hall, noting that this was the largest Estonian crowd he has addressed, and congratulated those gathered on their vision to continue evolving as a commu­ nity. Thereafter, Veiko Parming, current Estonian House presi­ dent, gave the keynote speech, echoing Raivo Remmel’s words of appreciation for the founders and for everyone who has left their imprint on Eesti Maja over the years – well known, or ­under the radar.

Veiko noted that the migra­ tion of the Estonian community to its new home in downtown Toronto, KESKUS International Estonian Centre, six subway stops away, is the start of an exciting new chapter. This ­ could not have been accom­ plished without the dedication and hard work of the first generation of Estonians who ­ came to Canada. They knew a home for preserving Estonian culture was vital to the longevity of the community. ­ The Estonian House on Broad­ view Avenue was built out from an old schoolhouse and came to life with the talent and sweat equity of those elders. It has been the home and gathering place for a vibrant range of Estonian activities and events for over 60 years and the forti­ tude and spirit that it symbo­ lizes will carry on into our new home at KESKUS. The aktus (aka “speech day”)

crimes during his regime – in Georgia, Syria, and Ukraine have not been charged, just the reverse – their units have been formally recognized for valor and heroism. Similar to the mindset involving dominance through hazing, overwhelming firepower is ordered against a target (currently mostly civilian) in order to cower it into sub­ mission.

It seems that the rules and conduct of war as detailed in the Geneva protocols have been avoided in military training.

Undisciplined, brutalized recruits are given no restraints. The Soviet military psyche is deeply rooted, fostering lethality and victory at all costs. Brutality, painfully learned during train­ ing simply ushers in new atroci­ ties against the enemy.

LAAS LEIVAT

portion ended with Estonia choir joining TEM, with “Tuljak”, with conductor Ingrid Silm. Thanks were given to Northern Birch Credit Union, Estonian Foundation of Canada, and Tartu College who spon­ sored the evening presented by Estonian Arts Centre, and to choir conductors, EH General Manager Ingrid Laar, Ülle Veltmann who has been the heart (and fed our stomachs) of EH for decades, to the curator of the evening Ellen Valter, and to the speakers. Raivo Remmel was honoured for his long service with a ceremonial oak ­ wreath. Tying a bow on the first part of the evening, the entire hall then together sang Kungla rahvas, accompanied by Enno Agur on accordion.

Part Two: Friendships rekindled The Crystal Hall featured Ülle’s legendary pirukad, hapu­ kapsad and much more and, of course, the bar. The Gallery Hall offered a quieter respite, set up as a living room, with posters and photos from EH’s history on the walls. Veiko and Raivo conducted tours of EH’s “hidden spaces” from the old boiler room to the tower in the attic, a video booth was set up for everyone to deposit their memories of EH. One of the classrooms downstairs had been set up to resemble an Estonian school lesson about to begin and meanwhile hundreds of friendships were rekindled and new ones made as the energy in the entire building grew and grew.

The second part of the ­evening started with performers LEEK with three lovely songs, and TERR Kungla with two crowd favourites, Vanaisa polka and Tuljak. From there Andres Raudsepp, together with two of his children, Järvi and Lauri, performed crowd favourites and Urmas Kärner from the US then joined Andres for the chestnut “Rio Grande.”

The stage then welcomed Leiki & Keila Kopvillem, who performed a selection of pieces including some by their late father ­ Peeter Kopvillem, ­accompanied by guitarist Aarne Tork who flew in from Vancouver for the event.

Külapoisid, Lindau family members, Leiki & Keila, ac­ companied by Urmas Kärner and Hillar Tork, who had flown in from Belgium for the event, also paid tribute to those ensemble members who have ­ passed, with “Tallinna Teel” and “Peolaul”.

Part Three: Intergenerational dance-party During a quick break, chairs were stacked to the side, and then the party crescendoed to a whole new level and people wasted no time hitting the dance floor to the music of r eincarnated ­ band KAJA (Continued on page 10)

8

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

LÄÄST BLÄÄST: WHAT A BLAST!

Nr. 41

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

LÄÄST BLÄÄST: WHAT A BLAST!

9

10

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

Lääst Blääst…

(Continued from page 7)

Reloaded (which, in addition to founding member Mihkel Liik, included Liisa Käärid, Enn Kuuskne, Augie Riik, among others); Urmas Kärner accom­ panied by Orpheus band mem­ bers; Orpheus (Aarne Tork, Hillar Tork, Tõnis Tõllasepp, and alternatingly Erik Kreem and Mati Otsmaa); and Kalevi­ pogues (Indrek Kanne, Ralph Leis, Juuli Lindau, Juhan Lindau, Tõnis Tõllasepp, Erik Holmberg, Ellen Valter). The hall pulsated with music, and the dance party went on into the wee hours.

The bands finally called last song at 2:30 am, but that didn’t mean that the crowd stopped!

They continued while the band packed up, singing from the dance floor with “Tiina Tiina”, to “Eestlane olen ja eestlaseks jään” until, fittingly, organizers had to summon the spirit of hr.

Paul Naaber, the caretaker of the building from decades ago, who would end parties by flip­ ping on full lights and shaking his keychain, and organizers ushered the last remaining few hundred revellers into taxis.

It was an extraordinary night, a touching send-off for the venerable “grand dame” of ­ Broadview that served the Estonian community so well, for decades. One of the last songs, pop song “Closing Time” lyrics were fitting: “Every new beginning comes from some other beginning’s end.”

As revellers left for the night, they walked past the cor­ nerstone of Estonian House, on

which the words of poet Henrik Visnapuu are written: “Me kes­ tame üle aja” (We will endure).

Good-bye Eesti Maja, thank you for this LÄÄST BLÄÄST, we’ll do this all again when KESKUS opens and inoculate it with our friendships and memo­ ries, carrying along the fortitude and the spirit of those who came before us. Can’t wait!

Help continue the journey, a home for our friendships, in KESKUS! Please join the growing list of capital campaign donors to take KESKUS construction through to opening! The KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Koidula gild, which is from $50,000-99,999, Viru vanemad for gifts of $10,000-$49,999, and Kungla rahvas for gifts up to $10,000.

To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian, Estonian and U.S. donations will be issued a tax receipt. KESKUS leadership donors are recognized here: ­ www.estoniancentre.ca/capi­ tal-campaign To follow the construction journey and for KESKUS updates: • Visit the KESKUS website and subscribe to the monthly newsletter: • Facebook @EestiKeskus, Twitter @keskus, Instagram @ keskus.iec

Estonian E-Governance, the Envy of the World Evi Mustel Estonia is quickly becoming known for its digital services to citizens, much to the envy of governments worldwide.

Described by many credible sources as the most digitally advanced society in the world, 99% of all government public services are provided online.

The only things Estonians can’t do online is get married and divorced.

Known as e-Estonia, it is an incredible success story that grew out of a partnership between a forward-thinking govern­ment, a proactive IT sector, and a tech-savvy population. E-Esto­ nia is available 24/7 and saves the government the equivalent of an astounding 2% of its Gross Domestic Product (GDP) per year.

Other impressive statistics: • 46.7% of Estonian voters from 109 countries voted online during the last European Parliament election; • 98% of tax declarations are filed online and takes only three minutes; • 98% of Estonians have a national ID-card.

And most impressively, 95% of residents have opted to share their medical health records electronically using the e­Health platform. Doctors and

Notice from St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto Congregational Council The Congregational Council of St. Peter’s Church has con­ sulted with the ELCIC (Evan­ gelical Lutheran Church in Canada) synod to clarify the qualifications for membership in its congregation.

Our church’s constitution

and bylaws provide that indivi­ duals over the age of 18 who have been baptized and con­ firmed in St. Peter’s or who have been baptized and con­ firmed in another Lutheran church and have officially trans­ ferred their membership from

that congregation to St. Peter’s are considered voting members of St. Peter’s congregation.

A voting member could stand to lose the right to mem­ bership if the member does not take Holy Communion and sup­ port and participate in the life

New season, new way of reading Eesti Elu In our mission to continue serving the global Estonian community, we wanted to provide something that will make your reading experi­ ence even better. In a time when you often receive less and less for your money, we wanted to give more value to subscribers like you, who keep our publication alive.

Next week, Eesti Elu is launching a web site that will make it an even more conve­ nient and abundant resource for you. A “one stop Esto shop” as we like to call it!

Now, instead of the PDF v­ersion of the newspaper on Issuu, you’ll simply go to eestielu.ca to access all our ­ news and stories digitally. You will have digital access to all the articles from the newspa­ per in one place, plus much more.

On the new website, stories will be published throughout the week, so there’s always something fresh for you to read. The editorial team has forged relationships with sub­ ject matter experts to bring a number of brand new col­ umns about business, family life, health, ­ education, Esto­ nian history, and starting a new life in Canada and

Nr. 41

Estonia that you will get ex­ clusively, only through a ­subscription to Eesti Elu. In addition to news and arti­ cles, you will get access to a: • calendar of Estonian events/ sündmused in your neigh­ bourhood and around the world • business directory/ärikata­ loog that lists all of the busi­ nesses and professionals with­ in the Estonian community • classified ads/kuulutused section that allows you to buy, sell, and trade goods, as well as seek out a helping hand for your next talgud • database of countless Esto­ nian organizations/organisat­ sioonid from around the world

healthcare providers can access a patient’s records through a ­secure portal, which can result in better and more effective treatment for patients. Through a patient portal, each patient can also access their own records, and see who else has ­ viewed their healthcare data.

E-Residency is another popu­ lar program which enables anyone in the world to run a ­ trusted, location-independent EU business online with all the tools needed to conduct busi­ ness globally. A business can be set up in less than three hours.

Over 21,000 companies from 160+ countries have set up in Estonia, generating over 32,000 million Euros in taxes for Estonia.

But Estonia is not stopping there. It constantly seeks, ­develops, and adopts new digi­ tal solutions to do things faster, better, and cheaper, in the public sector, in companies, and in the everyday life of people. For companies, efficiencies reduce the burden on small businesses.

For the public, the aim now is to make all public services involve as little repetitive ­ ­bureaucracy as possible. Rather than waiting for residents to come to the government for ­services, the government reach­ es out to them proactively.

For example, complex life events like birth or death require

reaching out to several different services. Estonia is applying a cus­ t omer centre product manage­ ment mindset and sys­ tems to reduce the burden. The other advantage of such an approach is that government ­ can identify those at risk and reach out before their situation disintegrates. Some say this was easy for a country of only 1.3 million people to achieve. But as those involved in building the system say, it doesn’t matter if you are starting from ground zero or attempting to transform a legacy system, it takes strong leadership, the mindset to make changes, and openness to private and public partnerships to succeed. Whether you have a ­ population of 100 million or one million, without these key ingredients, a country will not succeed.

Today, Estonia has shared its e-governance journey with more than 100 governments, em­ ploying the competence of its experts and tech companies such as Nortal and Cybernetica.

And many more countries are knocking at their door.

In the coming months, I will be discussing in greater detail about what we can learn from these successes, about booming sectors such as clean transporta­ tion and agri-tech, how tech ­investment has been flowing to Canada, and more. Stay tuned!

and worship of the St. Peter’s congregation for a period of one year. Such members will be put on a Responsibility List.

The thorough discussions and combined effort of the Council and synod clarified that, as is the case in many ­congregations, our church needs to take steps to update its ­membership roster. Accordingly, the Council has recently sent letters to those members who

have not fulfilled both of the obligations described above (i.e. made a donation and taken communion over the past year).

The website itself is easier to use than ever, with a sleek, modern layout that makes it easy to find exactly what you’re looking for.

Readers can view the web­ site in Estonian or English, with a mixture of articles in both languages.

You can take in our stories on-the-go or when driving: each article has a “Listen” but­ ton to hear the article read to you in Estonian or English.

As a community hub, we ­encourage everyone to submit their Estonian-related content to us. You can send your own articles to our editorial team ­ by clicking the “Send an arti­ cle” button on the news/ uudised page.

All of this becomes acces­

If you wish to confirm your membership status with the Church, please contact the Congregational Council. office telephone number: 416483-5847 e-mail: stpeterstoronto@rogers. com sible to you with your exist­ ing digital or print subscrip­ tion, for the same price.

If you have been reading the digital Eesti Elu already, we will send you your new log-in details via email.

If you are a print reader and would like to register for your complimentary digital access, email us at digitaledi­ tor@eestielu.ca.

There’s always dust when you renovate – we want to hear your feedback as you start using the new site so we can keep i­mproving how we serve our community.

THE EESTI ELU / ESTONIAN LIFE TEAM

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1126 1

2

3

4

5

6

11

12

17

25

9

10

20

21

22

23

41

42

26

27

28

29

32

30 33

35

36 38

43

8

18

19 24

7

15

16

44

31 34

37 39

40

45

46

48

1. Torontos elanud eesti arhivaar ja bibliograaf (1901–1998), Eesti Keskarhiivi Kanadas üks asutaja.

6. Muinaseestlaste ja maausuliste jumal.

11. Rivistunud väe­ osade pidulik ülevaatus.

13. Ilma mürgita madu Eestis.

14. Kõrgendatud pind lillede või aedviljade kasvatamiseks.

15. Kodumaa, riik, kus keegi on üles kasvanud.

16. N______, väike vedeliku joake, pisike (ajutine) oja.

17. Värvimisega tegeleja.

19. Kukkurkaru (ingl.k.).

20. Tugi, kandur.

24. Veetlus, sarm.

27. Meesnäkk.

28. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

29. N____, PõhjaAtlandi sõjaline liit.

31. Sammu.

32. Tegelane O. Lutsu raamatus ,,Nukitsamees“.

33. Troopiline vili.

35. Limusiin (kõnek.).

T

Paremale: 1. Ilu, 4. Okt, 7. Iles, 8.

Praak, 10. Oivik, 11. Ravila, 13. Orel, 14. Pesapall, 16. SAS, 17. Areal, 18.

Vai, 19. Tais, 20. Pett, 21. Kniks, 23.

Meeri, 25. Jaam, 26. Aara, 27. (T) anp(ura), 28. Osram, 30. Par, 33.

Heinsoo, T., 35. Arno, 36. Platoo, 37.

Skunk, 38. Tramm, 39. Kaua, 40. Abe, 41. Inn. Alla: 1. Ilves, 2. Leil, 3. Usk, 4. Oras, A., 5. Kaval, 6. Taip, 7. Iira, 8. Prees, 9.

Klaver, 10. Oos, 12. Alati, 14. PRIS, 15.

Lit, 17. (T)aak, 19. Tim (Hortons), 20.

Pea, 21. Kanep, 23. Maat, 24. ERM, 25.

Jah, 26. Aroom, 28. Ostab, 29. Soome, 30. Pruun, 31. Anna, 32. ROK, 34. Nara, 35. Akan, 37. Ski.

Nädala retsept

47

49

50

PAREMALE:

S

Ristsõna nr. 1125 LAHENDUS

13

14

I

51

37. Peremees, käskija, valitseja.

38. Omaaegne nöörideta poolsaabas.

40. Tint (ingl.k.).

43. Natuurist joonis­ tatud üldjooneline visand.

46. Egiptusele kuuluv poolsaar Aasias.

48. Mehhiko indiaanlane, nahua.

49. Poollahti, paokil; paljastatud.

50. Ansambli The Beatles liige.

51. ______ne, loid, osavõtmatu.

ALLA:

1. Hädasolija hüüe.

2. Lõbutunnet väljendav häälitsus.

3. Puu (ingl. k.).

4. Inglispärane mehenimi.

5. Pime sügistalve aeg.

6. Nivoo.

7. H______, ind, õhin, hoog.

8. Sularaha väljastav pangaautomaat.

9. Riigi Infosüsteemi Amet.

10. Tuntud ka kui… (ingl.k. lüh.).

12. (Pilt.) vapustav sündmus elus.

13. Ha_____, küla Lääneranna vallas.

Jõelähtmest leiti vanade kirjadega hauakivi Eestis on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud Jõe­ lähtme kiriku juurest leitud hauakivi, mille peal on hulk loetamatuid sümboleid.

Kuigi ühismeedias levib teoo­ ria, et hauakivile on raiutud vanim eestikeelne tekst, siis tead­ lased seda tõenäoliseks ei pea. ,,Seal on kirjamärgid peal ja need tunduvad olevat kahes keeles. Esiteks meenutavad nad kirillitsat, niisugust käsitsi loha­ kalt kirjutatud vanaaegset kiril­ litsat. Teiseks on seal vähemalt üks sõna ladina keeles selgelt välja kirjutatud ja see sõna on ANNO ehk siis aasta,“ rääkis

18. Ühtelugu, väga sageli.

19. Korea auto.

21. Hannes ______, end. Hamiltoni eesti luterikoguduse õpetaja.

22. Laps (murd.).

23. Baas, põhi.

24. Sootaim.

25. Itaalia vahuvein.

26. Luuletuses kasuta­ tav võte, luuletuse tunnus.

30. ______s, omaaegne Kreeka laevandusmagnaat (19061975).

31. Kink, annetus.

34. Turundusega tegelev firma USAs. 36. J______, kaardi­ mängus kaart, mis võib asendada mis tahes teist kaarti.

37. Rinnalaps.

39. St_____, pikamaajooksja.

40. Invaliidsus-.

41. National Association of Intercollegiate Athletics.

42. Šoti meeste rahvarõivas.

43. Küsisõna.

44. Retail Sales Tax. 45. J______, joodik (kõnek.).

47. Idaranniku Eesti Päevad.

ajaloolane Ivar Leimus ERRile.

Hauakivi on usutavasti val­ mistatud kohalikust paekivist.

Ilmselt oli kivi peal ratasrist, sest selle sõõr on säilinud.

Kivi tuli välja tavalise aiatöö ajal, kui see hakkas mätta alt paistma.

Kuna varem oli kivi leiukoha peal laut, siis ilmselt kasutati kivi hoopiski lauda põrandakivi­ na. ,,19. sajandi keskpaigast on olemas üks kaart ja selle kaardi pealt on näha, et see vana kiriku laut pööras täisnurgast leerimaja poole ja jooksis siia välja, kust see kivi välja tuli,“ selgitas ERRile Jõelähtme koguduse vaimulik Margus Kirja.

Tõenäoliselt pärineb kivi 16. või 17. sajandist ja püstitati alg­ selt mõne Vene sõduri hauale.

(ERR/EE)

Tuunikala-salat sidrunimaitselise hapukoorekastmega Valmistusained: 2 purki tuunikala konservi 1 purk konservherneid 1/2 sibulat; hakitud 1/2 tassi hapukoort 1 küüs küüslauku; hakitud 1 tl Dijoni sinepit 1-2 spl sidrunimahla pisut soola ja sidrunipipart Valmistusviis: Nõrutada tuunikala konser­ vist liigne vesi, kuid mitte jätta ka päris kuivale. Lisada herned (veest kurnatud) ja hakitud sibul.

Kastme valmistamiseks sega­ da hapukoor hakitud küüslaugu, sinepi, sidunimahla ning soola ja pipraga. Kastme võib lisada kohe salatile, aga seda võib serveerida ka eraldi nõus.

Uute Euroopa Liidu sanktsioonidega kehtestatakse Vene naftale hinnalagi Eelmisel nädalal võeti vastu uus EL sanktsioonipakett, kus ühe meetmena kehtestatakse G7 grupi riikide kokkulepitud hinnalagi Vene naftale.

Uute sanktsioonidega lisan­ duvad ekspordikeelu alla mit­ mesugused kemikaalid, kahesu­ guse kasutusega kaubad (millel on rakendus nii tsiviil- kui ka militaarvaldkonnas), piinamis­ vahendid, kõrgtehnoloogia, len­ nunduses kasutatavad seadmed, relvad ja nende osad, millele pole sanktsioone seni kehtes­ tatud.

Samuti laiendatakse Euroopa Liidu impordikeelu nimekirja.

Sanktsioonipaketi raames kehtestatakse G7 kokkulepitud ­ nafta hinnalae jõustamiseks va­ jalik regulatsioon. See tähen­ dab, et kui G7 on hinnapiiri paika pannud, võtavad liikmes­ riigid selle ühehäälselt üle.

(ERR/EE)

11

KARLA KALENDRISABA

Ja Venemaa meelest ei lähe No kae kuda need Runneli Andu laulud on äkiste kõrvus kumama akand. Ma mõtlen neid, mis olid kunagi kirja pan­ tud eestiaegsetele meestele. Siis kui Andu neid kirjutas, oli neid eestiaegseid mehi veel küllalt ja nad lugesid raamatusi kah. Isegi luuletusi. Nüid ei ole enam neid mehi kuigi palju ja veel vähem on nende väheste ulgas neid, kes veel loevad.

Isegi raha ei loeta enam, raamatust kõnelemata.

Aga ega ma täna sellest kõnelda ei taht. Kuripatt, mõttelõng kipub käes sassi minema, nigu mõnel vanal ini­ mesel. Tuleb ohjad trammis oida, muidu obene veab jutu­ koorma kraavi. Vata ma alles ilda aegu kurtsin, et ei saa Lätita läbi, aga nüid on oopis ullem äda käes: Venemaa ei lähe meelest. Mõtle temast vai ära mõtle, vahi sinnapoole vai ära vahi, aga meeles ta on ja meelest ta ei lähe. Just nigu käerätita me kunagi sauna ei lähe. Panin need Andu järgmised värsiread kah kirja, et ei tuleks tuleva nädali kiu­ satust neist uuesti juttu teha.

Vata selle Venemaaga on sedasi, et ta ei saa kudagi mee­ lest ära minna, koli temast kuitahes kaugele. Eestimaa on kah kaugel, aga armas on ta endist viisi. Venemaa on kohe sealsamas kõrval ja võiks minupärast olla, kui venelane seal paigal püsiks ja välja ei kipuks. Venelane ei ole oma asukohaga rahul ja püiab end sealt välja veeretada. Ta võiks ju veereda ida poole, Siberis veel ruumipuudust pole. Äda on aga selles, et Venemaa põhi paistab olevat lääne poole kaldu. Nigu keski seda vähe raputab, nii tulevad kolinal nigu talveubinad.

Ega see vana Putleri praegane raputus ainult krainalasi ei kimbuta. Praega on Peipsi järve mõlemas otsas täpselt nigu neljakümne neljandal aastal. Mõlemast otsast trügib vene­ lasi sisse, muist Krainamaa passiga, muist Vene enda oma­ ga. Putler kamandas mehed püssi alla, et Krainamaad rün­ nata, aga läänepiiri kinni ei pand. Mehed ründavad oopis Eestimaad lootuses, et saavad ivake kauem elus püsida.

Eestlasel pole muud kui page kah minema, omal maal enam ruumi ei ole.

Nad ütlevad küll, et ega seda Putlerit enam kauaks ole, praegane sõda on tema ots ja ukatus. Aga Venemaa jääb al­ les ja venelane pole oma maad kunagi valitseda osand.

Kesse Putleri asemele tuleb, kas keski oskab ennustada?

Mina küll ei oska, aga ma juba pelgan seda uut Putlerit sama palju kui praegast. Kui keski juhtub teadma seda sala­ vigurit, kuda Venemaast saaks normaalse riigi teha, temukraatliku korraga ja puha, ütelgu mulle kah. Mina ise nii tark mees ei ole.

KARGU KARLA

S P ORT KURLING. Eesti kurlingupaar Marie Kaldvee – Harri Lill j õudis Kanadas toimunud ­ MK-sarja etapil poolfinaali ning saavutas 24 võistkonna kon­ kurentsis kolmanda koha.

Turniiri võitjaks tuli kurlingu kodumaa Šotimaa paar Jennifer Dodds ja Bruce Mouat.

Kaldvee ja Lill saavutasid turniiri jooksul neli võitu ning jõudsid poolfinaali puhaste paberitega. Seal tuli neil tunnis­ tada aga Kanada paari, hilisema turniiri hõbemedalisti Walker/ Muyres 9:5 paremust.

Veerandfinaalis oli Eesti kur­ lingupaari vastaseks teine Kanada duo Sauder/Drummond, kellest oldi omakorda 9:5 üle.

Enne seda alistati veel kanadalased Hopson/Tippett 8:2, teises ringis kanadalased Jones/Laing tulemusega 7:6 ning kolmaski Kanada paar Tremblay/Lanoue tulemusega 9:5. (PM/EE) • AUTOMOTOSPORT. Aastaid USAs elanud ja võistelnud eestlane Tõnis Kasemets (48) võitis USA võidusõidusarja IMSA Prototype Challenge.

Viiest etapist koosnenud

hooajal teenis Kasemets neli võitu ja ühe teise koha, kogudes kokku 1720 punkti. Teise koha saanud Memo Gidley ja Alexan­ der Koreiba kogusid 1550 silma. ,,See on ainus professio­ naalne võistlussari, mille kunagi võitnud olen,“ lausus pisarais Kasemets. ,,Et suutsin teha seda just nüüd koos nende inimes­ tega, on uskumatu. Kõik mu sõbrad on siin koos. See on väga eriline tunne. Oleme aas­ taid proovinud, kuid nüüd saime selle kätte.“ (PM/EE)

Naljanurk Külastaja pillab resto­ ranis kogemata veiniklaasi maha ja klaas puruneb.

Kohale tuleb teenindaja ja palub tasuda klaasi hind sada dollarit. ,,Sada dollarit,“ pahan­ dab külastaja, ,,see lihtne veiniklaas pole rohkem väärt kui kümme dollarit.“ ,,Te eksite, härra,“ vas­ tab teenindaja, ,,see veini­ pokaal, mille te katki pilla­ site, oli purunematust klaa­ sist.“

12

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

Nr. 41

NOORTE NURK

Nööri mööda hane/reas Nööri mööda käivad tsirkuse/ esinejad (circus performers).

See on oskus, mille kohta öel­ dakse ka köiel/kõnd (tightrope / high wire act), mida teeb köie/ tantsija. Köis on tavaliselt jämedam kui nöör (rope / string). Kui keegi teeb asju väga reeglite järgi ja korralikult, siis öeldakse, et ta käib nööri mööda. Mõni lapse/vanem on uhke, et pole nõudnud oma las­ telt ,,nööri mööda käimist“. Kui keegi ütleb, et ta elu pole just nööri mööda läinud, siis see pole just väga libedasti (ladu­ salt, häireteta) kulgenud.

Kui miski on silma järgi väga sirge ja ühel joonel, võib

ka öelda, et näiteks hobused as­ tusid nagu nööri mööda või nööri järgi. Miks ka mitte möö­ da joon/laua (ruler) serva või loodi (level) äärt.

Hane/reas kõndimine tähen­ dab, et liigutakse maad mööda üks/teise järel, nagu seda teevad tihti haned (geese). Hanede pa­ terdades (“pat-pat-pat”) maa peal ehk jalgsi on nende rida siis­ ki pigem (more like) sin­ ka-vonka siuglev uss või madu (snake) kui pingule tõmmatud nöör. Aga rivi/drilli ehk -õppust saanud haned võivad äkki haka­ ta maas nii/sama sirg/jooneliselt liikuma kui taeva/laotuses.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Nööri mööda ränne (migration). Soo/kurgede (common cranes) lend lõuna/maale kulges Saare/maa taevas just/kui meie elektri/liini mööda! Joon/laud (ruler) on tihti abiks joondumisel (alignment). Aga miks ränd/lindude traditsiooniline v-kujuline moodustis on nii ühe/ külgseks hane/reaks veninud? Ju see oli alles soojendus ja tee/konna vältel (jooksul) saavad parvel (flock) lennu/võtted selgemaks. Et ikka kulutada võimalikult vähe energiat ehk olla energia/säästlik (efficient).

Foto: Riina Kindlam

,,Head reisi!“ hüüdis mu ämm (mother-in-law) südamlikult meie pea kohal madal/lennul mööduvatele kluugutavatele (“Kluu-kluu!” hüüdvatele) soo/kurgedele. Haigrute (herons) kaelad on lennus kõverdatud (retracted in a tight s-curve), aga kurgedel (cranes, storks) on lennates kaelad pikalt ette sirutatud. Ja nende hüüd kõlab kaugele. Siis teadki taeva poole vaadata ehk pea kuklasse ajada (nagu haigur) versus to crane your neck! See viimane on siis, kui nad on kogunenud parvega näiteks põllule ja sina luurad neid põõsast.

Foto: Riina Kindlam

See foto ilmus Viljandi/maa aja/lehes ,,Sakala“ looga, mille peal/kirjaks: ,,Halliste kooli lapsed õppisid nööri mööda käima“. Halliste kooli õuele paigutati tänavu 16. septembril tasa/kaalu/liin (slackline). Samal päeval sai selle endale ka Viljandimaa Kõpu kool ning septembris seati neid üles 75 Eesti kooli juurde. Mullu (möödunud aastal) on juba sama palju koole tasakaaluliini endale saanud. Guugeldage ehk toksige võrgu (interneti) otsingu/mootorisse nime Jaan Roose. Ta on eestla­ sest slackline’i maailmameister!

Foto: Elmo Riig, Sakala

Abiks keeletoimetajale Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas ,,Gigantum Humeris“ on varem sel aastal ilmunud kõrgkooliõpik ,,Keeletoime­ tamine“. Raamatu autoriteks on Reili Argus, Katrin Kern ja Helika Mäekivi. Ühiste kaante vahel käsitle­ takse toimetamisprotsessi ja -põhimõtteid, samuti keelehool­ de praktilisi osi. Vaatluse all on keeletoimetaja tööalad alates õigekirjast, sõnavarast, lauses­ tusest ja tekstitasandist kuni vormistuse, vorminduse, korrek­ tuuri ja tehniliste pisiasjadeni. Õpikuga koos ilmus mahukas harjutustik. Õpiku esmane siht on keele­ toimetamise üliõpilaste õppe­ vahend, kuid pakub enese­ äiendamisvõimalust töötavatele toi­ metajatele ja teistele keele­ praktikutele või huvilistele.

Raa­matu koostasid Tallinna Ülikooli eesti keele professor Reili Argus, Tartu Ülikooli toi­ metamisainete õppejõud Katrin Kern ja Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees Helika Mäekivi. Kõik nimetatud tegut­ sevad ka ise keeletoimetajatena.

Kuigi keeletoimetaja ametit on Eestis peetud enam kui 90 aastat, on see esimene spet­ siaalne kõigekülgne toimeta­ mise õpik.

Kividest

Alustuseks tahaks tänusõnad öelda ajalehe toimetajatele, kes nii lahkelt loovutasid nur­ gakese minu heietustele.

Hoiatan ette, et mingeid väga põrutavaid avastusi siit ehk ei leia, lihtsalt mõtteid minu mätta otsast. Või oleks ehk õigem öelda: mõtteid minu kivi otsast. Ja kivide otsa meeldis mul juba ammu roni­ da. Vist sellest ajast peale, kui vaid mõni aastakümme tagasi mind Hiiumaal Kõpu suurkivi juurde viidi. Vägevust jagub sel kivil nii palju, et pidi lausa mööda treppi astuma, kui sinna peale tahtsid istuda.

Ning istuma mahtus nii minu kui ka tädi pere, kusjuures ruumi jäi ülegi.

Eks need kivid ole eestlaste elus läbi sajandite suurt rolli mänginud. Õieti vist polegi rah­ vast, kelle jaoks kivil mingit Presidendile viidi tähendust poleks. Alates sellest, uudisleiba et kivi on hea käepärane asi, millega endale toitu hankida Eestis toimunud leivanädala ning lõpetades uhkete kiviskulp­ avaüritusena toimus 3. ok­ ­ tuuride ning muude ehitistega. toobril Eesti Leivaliidu tradit­ Kui ehitistest rääkida, siis nii siooniline uudseleiva viimine mõnelegi võivad silme ette tulla Vabariigi presidendile. Eesti Egiptuse püramiidid, kuigi mina Leivaliidu president ja Eesti mõtlen hoopis Eestis asuvatest Põllumajandus-Kaubandus­ tuuleveskitest, millel tugev koja nõukogu liige Uno alusmüür just kividest laotud.

Kaldmäe sõnas leiba presi­ Kivi on olnud ka hea abiva­ dendile üle andes, et on suur hend, millega oma kodu kaitsta. au ja rõõm sellist traditsiooni Olgu see siis kivinoole ots või iga-aastaselt jätkata. kivinui. Viimase võtaks isegi „Vaatamata sellele, et praegu kasutusele ja tonksaks ühte kur­ kestab Venemaa sõjategevus ja inimest, kes oma fantaasia­ Ukrainas ja energia kättesaada­ maailmas proovib mingit tema vuse ja hindade küsimus on jaoks olulist muinasjuturiiki jätkuvalt päevakorras, saame ­taastada. Vähemalt oma mõtetes ­ Eestis jätkata üsna rahulikku kujutan end nõnda sõjakalt ette, elukorraldust,“ lausus Kaldmäe. aga ilmselgelt puudub mul se­ „Selle aasta rukkisaak on ol­ dasorti geen. Tüüpilise hiidlaste nud hea ja Tartu Milli juht suguseltsi võsuna on mul vaid Uuno Lausing kinnitas, et kodu­ maist rukkijahu on piisavalt ning seda ei pea importima,“ Eesti taotleb rukkileivale rääkis Kaldmäe. geograafilist tähist, et väärtusta­ Rukkileib on tervislik toidu­ da traditsioonilist rukkileiva aine, kus on suur kiudainete, valmistamist ja hoida au sees vitamiinide ja mineraalainete rukkileiva söömise traditsiooni. ­ ­sisaldus.

(MaaElu/EE)

meremeeste ja põllupidajate soon sees. Ning ega see Kanadaski elamine pole kaasa aidanud, sest kohalike elanike sõbralikkus hakkab külge kui kuri nakkushaigus.

Eestlased, põllupidamine ja kivid on midagi, mis meie esi­ vanemaid ühte- või teistpidi saatnud. Polnud need põllud midagi nii mullased kui vahel laulus lauldakse. Kivid varitse­ sid silma alt ära, kui peremees hobusega põldu kündis. Ja isegi olen sügisel vihmaga kartuleid võttes aeg-ajalt imestanud, kui palju neid kive sinna kartulite kõrvale mahtus, ning olen päris kindlasti mõnikord kartuli pähe mõne mügariku kivigi ämbrisse pildunud. Üks mälupilt lapsepõlvest on veelgi. Isa koduaias pahaselt to­ risemas, kui labidas vastu kõva asja põrkas. Mina olin pigem põnevil – äkki on mõni suur ja ilus isend end sinna ära peitnud.

Kui õnneks läks, siis saimegi kätte huvitavate mustritega müraka, mis siis majas peaaegu et aukohale seati, et seda iga päev imetleda või selle otsas istuda. Muidugi võis ka iluaia ­ kivide ümber luua ning peale seda naabritega võrrelda, kellel ikka kõige põnevam lahendus leitud.

Tänapäeval on aga kivid hoopis teistmoodi meie ellu pu­ genud. Või on see pigem vana taastamine, kui kividele on omis­ tatud erinevaid tervenda­ vaid ja kaitseomadusi. On neid, kes ei taha sugugi midagi sellist uskuda, aga ka neid, kes võivad tuua oma elust näiteid, kuidas mõni kivi on neid aidanud.

Arvan, et kivi ise vaatab seda kõike pealt ja seisab vankuma­ tult vaikides järgmisedki sajan­ did paigal. Ja nii kaua, kui see kivi, mis kannab Maa nime, siin universumis ringi tiirleb ja inimkond ikka alles on, ei kao kivid meie elust kuhugi.

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

13

Mälestame oma kaasvenna armast poega

VARA LAHKUS MEIE ARMAS KALLIS LAPSELAPS

Markus Hogg

Markus Hogg’i

2003 – 2022

Kaastundes lahkunu perekonnale,

Läks pärast pikka rasket haigust igavesele unele Mälestus Sinust ei kao iialgi

KORP! SAKALA SÕBRAD

Sügavas leinas vanaema SELMA KASE-HOGG vanaisa ANTONY HOGG koos perega

Mälestame armast

Markus Hogg’i Avaldame südamlikku kaastunnet HOGG’i peredele UNO ja TIIU JAASON perega

Kallis

Markus Meie väga hea ja armas sõber.

Jääme Sinust suurt puudust tundma.

STÉPHANE, MARC-ANDRÉ ja GENEVIÈVE PERRON SILVIA VAIKLA

Mälestame klubi liiget Vasakult Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liit, Nora Sööt, Ülemaailmne Eesti Noorte Võrgustik, peaminister Kaja Kallas, Marcus Kolga,kesk- ja ida-Euroopa Nõukogu Kanadas, Reet Marten Sehr, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas.

Koostöö…

(Algus lk. 1)

kogukonda ja kuidas kohalik ukrainlaste kogukond on edu­ kalt survestanud Kanada valit­ sust Ukrainat toetama.

Arutati, kuidas väliseestluse ajalugu teadvustada. On oluline, et Eestis oleks teada, kuidas võideldi Eesti riigi säilimise eest ja aidati omariiklust hoida ning üles ehitada erinevates ­diasporaa-kogukondades. Mä­ luasu­ tustega tuleks alustada läbirääkimisi väliseesti ajaloo keskuse loomiseks. Väliseesti ajalugu peaks olema kajastatud

Eesti haridusprogrammis. Aval­ dati toetust ESTOde ja rahvus­ kongresside jätkamisele ja ­korraldamisele.

Keskenduti välismaal elavate eesti noorte kaasamise tee­ masse. Marin Mõttus rõhutas, et see on keeruline küsimus, kuna on raskusi hoida kontakti ­paljude noortega, kes on läinud või minemas välismaale. Ülemaailmne Eesti Noorte Võrgustik teeb tõhusat tööd, et laiendada liikmeskonda erine­ vates riikides, kus asub eesti noori.

Marin Mõttus toonitas lõpp­ sõnas, et ambitsioon peab olema kõrge. Me ei korralda ainult

Haldusminister Riina Solman, välisminister Urmas Reinsalu, Reet Marten Sehr Üleilmse eestluse koostöökomisjon, Kanada esindaja.

kontserte. Meil on järjepidev töö ja tegevus.

Koostöökomisjoni koosole­ kule järgnes ühine lõunasöök restoran Antiikis.

Eelnevalt koostöökomisjoni koosolekule toimusid edukad kohtumised erinevate ministri­ tega, kus osalesid Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Rootsi Eestlaste Liidu (REL) ja Üle­ maailmse Eesti Noorte Võr­ gustiku (ÜENK) esindajad.

Arutati kogukondades tegutse­ vate organisatsioonide tööd, väljakutseid ja vajadusi.

Kultuuriminister Piret Hart­ manniga arutati väliseesti aja­ lookeskuse rajamist. Soovitati teha ERR-iga tihedamat koos­ tööd väliseesti kogukondade ­tegevuse kajastamiseks.

Kultuurilise mitmekesisuse aastaks on kuulutatud 2024 ja selle raames võiks väliseestlaste tegevust laiemalt kajastada.

Haldusminister Riina Sol­ mani ja välisminister Urmas Reinsaluga arutati väliseesti kogukondade rahastamisega seotud küsimusi, ajalugu pee­ geldava keskuse loomisest, vaja­ dusest mälu säilitada ja teadmiste edasiandmisest Eestis elavatele eestlastele ja noortele.

Haridusminister Tõnis Luka­ sega arutati väljaspool Eestit asujate keeleõppe väljakutseid ja õppekava vajadusi, mis so­ biks noortele, kelle kodune keel ei ole eesti keel ja kes õpivad eesti keelt kui teist või isegi kolmandat keelt.

Sisukas eraldi töökoosolek toimus Marin Mõttuse ja nõunik Kadri Linnasega.

Markus Hogg’i Avaldame kaastunnet perekonnale KALEVI VÕRKPALLIKLUBI

Mälestame kurbuses

Marie Valge’t Sügav kaastunne GUSTAVSONI suguseltsile AIME NURMSE TEET NURMSE

Lisaks kohtuti riigikogu vä­ liskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossiga. Kõne all olid teemad, mis seotud välja­ kutsetega julgeoleku ja desin­ formatsiooni vallas.

30. septembri pealelõunal kohtuti Stenbocki majas pea­ minister Kaja Kallasega ning oli pikem arutelu peaministri nõu­ nikega. Arutati riigi ja välis­ kogukondade vahelise kommu­ nikatsiooni tugevdamist ja koostöö tihendamist julgeoleku valdkonnas. Peaminister tänas välismaal elavaid eestlasi kõige eest, mida tehti okupatsiooni­aastatel, et hoida üleval unistust vabast Eestist. EKNi esindajad tänasid peaministrit tugeva Ukraina toetuse ja inspireeriva juhtimise eest praegusel kriisia­ jal.

REET MARTEN SEHR EKN abipresident Üleilmse eestluse koostöökomisjoni Kanada esindaja

KANADA UUDISED

EDMONTON. Teisipäeval, 11. oktoobril vannutati Government House’is toimunud tseremoo­ nial ametisse Alberta 19. pea­ minister Danielle Smith, kes võitis United Conservative Party juhipositsiooni, asenda­ maks senist liidrit, ametist lah­ kunud Jason Kenney’t. Smith on Alberta kaheksas peaminister alates 2006.a. ning kolmas naine, kes on provintsi juhi ­positsioonil.

Smith ütles, et nagu paljud albertalased, on ta alati usku­ nud, et vabadus on fundamen­ taalne, ning lubas seista vaba­ duste katsmise eest.

(Lüh. CTVNews)

14

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

Nr. 41

Lahkus meie armas ja lugupeetud

MÄLESTAME HEAD KAUAAEGSET SÕPRA

vil!

Jüri Daniel’i

Jüri Daniel, c. 1953/I 07. V 1923 – 05. X 2022 Mälestavad sügavas leinas KORPORATSIOON VIRONIA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Siiras kaastunne MIALE, JÜRILE ja OMARILE peredega ENDEL TULVING ELO TULVING-BLAIS LINDA TULVING ROMAN PREOBRAZENSKI

Mälestame kurbuses

Jüri Daniel’i Sügavas kaastundes MIALE ning poegadele JÜRI JR. ja OMARILE peredega

MÄLESTAME ARMSAT PEREKONNASÕPRA

KOIDU KONZE ERIK ja KARL perekondadega

Jüri Daniel’i Südamlik kaastunne MIALE, JÜRILE ja OMARILE peredega Lahkus meile armas JAAK ja BÄRBEL ristipoeg PEETER ja MICHELE MARK peredega

Ilmus uus plaat Kristjan Randalult Septembri lõpus ilmus Ühend­kuningriigi plaadifirma Whirlwind Recordings alt Kristjan Randalu ja New Wind Jazz Orchestra uus album ,,Sisu“. ,,Sisu“ tähistab uue peatüki algust eesti pianisti ja helilooja Kristjan Randalu loomingus: tegu on tema esimese bigbändi­ kava salvestisega. Samuti on see New Wind Jazz Orchestra debüütalbum, millel teevad kaa­ sa Wolf Kerschek dirigendina, Ingrid Jensen trompetil ja Ben Monder kitarril. Aastal 2018 Lauri Kadalipu eestvedamisel kokku saanud New Wind Jazz Orchestra eesmärk on edendada Eesti muusikat uute rahvusva­ heliste koostööprojektide kaudu. Üheksa looga plaat sisaldab Randalu loodud uusi bigbändi­ seadeid originaalteostest ning tuntud eesti laulude töötlusi.

Albumi avapalaks on Uno Naissoo lastelaulul põhinev ,,Hiirejaht“, kus orkestripas­ saažide vahel esitab soolo Ka­ nada trompetist Ingrid Jensen.

Albumi nimiloo “Sisu” puhkpil­ lipartiid kulmineeruvad sakso­ foni ja klaveri kahekõnega.

Loos “Spielchen und Rech­

Kristjan Randalu.

Jüri Daniel Südamlik kaastunne MIALE, poegadele peredega ja omastele

ASKO, KATRIN ja EDUARD TOOMAS ja RITA, EVA MIHKEL ja CHRISTINE

Jüri Daniel Kallis onu Jüri, jään Sinust alati suurt puudust tundma.

Jagan leina koos perekonnaga VIVIAN

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Jüri Daniel’i

Lahkus kauaaegne hea sõber

Jüri Daniel Mälestavad kurbuses TEA ja AGO PETERS NORMA PETERS ja ANGELA PERI ja MARK PETERS CLODAGH, OSCAR, ALANA ja EAFA

ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

en­schaft” teeb külalisena kaasa Ameerika kitarrist Ben Monder.

Uues seades kõlavad algselt meeskoorile ja puhkpilliorkest­ rile kirjutatud “Song of Free­ dom” ning lastelaul “Pipi Pikk­ sukk”, mis teeb kummarduse Ülo Vinteri originaalile.

Albumit esitleti oktoobri al­ guses Põlvas, Viljandis, Tal­ linnas Kumu auditooriumis ja Paides. (ERR/EE)

Foto: Peeter Põldre

Vips näitas IndyCari testimisel teist aega Eesti vormelisõitja, sel aastal F2 sarjas võistlev Jüri Vips osales kolmapäeval USA-s Sebringi ringrajal toimuval IndyCari sarja testimisel.

Rajal käis viis sõitjat. Vips, kellel oli kasutada Rahal Letterman Lanigan tiimi masin, sai kirja paremuselt teise aja.

Kiireim oli Tom Blomqvist, kel­ lele Vips kaotas 0,33 sekundiga, vahendas ERR Delfi Sporti.

Marcus Armstrong, kes on vor­ mel-2 sarjas Vipsi mees­ konnakaaslane, sõitis välja nel­ janda aja (+0,765).

Eestlane alustas päeva kiire­ ima ringiga, kuid pärastlõunal õnnestus valitseval IMSA kere­ autode sarja meistril Blom­ qvistil ta aeg üle sõita. (ERR/EE)

Mälestame armastatud ja lugupeetud endist klubi juhatajat

Jüri Daniel’i Siiras kaastunne lähedastele BIBLIOGRAAFIA KLUBI

Lahkus minu kallis ämm ja meie armas vanaema

Tamara Anto *3.6.1925 Loksa – †10.10.2022 Long Island

Mälestavad sügavas leinas ANDRES RAUDSEPP lapselapsed HANNO, RAJA, LAINE, JAKO, JÄRVI ja LAURI

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 16. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 Palvus Soome Kodus.

Pühapäeval, 23. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 15.00 Piiblitund Ehatares.

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 11.30 REFORMATSIOONIPÜHA ja HINGEDEPÄEVA JUMA­ LA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Mälestame 2020. a. ja 2021.a.

Covid19 pandeemia piirangute ajal lahkunuid.

Eelteated: Surnutemälestuspüha jumalateenistus 20. novembril kell 11.30.

Mälestame 2022. aasta vältel lahkunuid.

I Advendipühapäeva jumalateenistus 27. novembril kell 11.30.

Jõuluõhtu jumalateenistus 24. detsembril kell 14.00. Ülemaailmne eestikeelse Piibli lugemine „Piibel kaanest kaaneni“ toimub Eesti Piibliseltsi ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmes­kirikute algatusel ja osalusel 29. septembrist 2. oktoobrini 2022 ülemaailmselt.

Osaleda soovijad saavad lähemat infot koguduse õpetajalt.

Leerikursusele on oodatud kõik noored alates 15. eluaas­ tast. Registreerumine koguduse kantseleis algab 1. novembrist.

Esimene leeritund on Püha­ päeval, 6. novembril. See algab kell 11.30 jumalateenistusega kirikus, millest võtavad osa nii leerilapsed kui nende vanemad ning jätkub pärast jumala­ teenistust esimese õppetunniga naisringi toas.

Esimeses leeritunnis lepime kokku ka järgnevate leeritun­ dide toimumise ajad ja leerikur­ suse kava nii, et võimalikult kõik saavad igas tunnis osaleda.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B. Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 Pühapäeval, 16. oktoobril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 23. oktoobril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 30. oktoobril kell 1.30 pl USUPUHASTUSPÜHA JUMALATEENISTUS. EELTEATED: Pühapäeval, 6. novembril pärast jumalateenistust kell 2.30 pl Agricola kiriku alumisel korrusel KOGUDUSE AASTAKOOSOLEK (lühike). VANA-ANDRESE KOGU­ DUSE LOTERII-ALLEGRI. Ootame loteriile toiduande (maitsvaid kooke, pirukaid, küpsiseid, hoidiseid), joogipoolist, kauneid potililli. Annid saame tuua kirikusse pühapäeviti enne jumalateenistuse algust. Kohv ja suupisted.

Sinu and ja õnneloos valmistab rõõmu Sulle ja kogudusele. Tänu­ likkus ulatab heategevusele käe!

Koguduse juhatus.

Laupäeval, 26. novembril kell 1.30 pl Esimese advendipüha jumalateenistus. KOGUDUSE JÕULU­ LAUD. Pühapäeval, 4. detsembril kell 1.30 pl algab Vana-Andrese koguduses LEERIAEG. Kohtume kahe­ teistkümnel pühapäeval pärast juma­lateenistust. Leeriõpetajad Heli Kopti ja õp Kalle Kada­ kas. Kon­ firmatsioon pühapäeval, 4. juunil kell 1.30 pl. Soovijail helistada õp.

Kalle Kadakale 416 727 2384.

Laupäeval, 24. detsembril kell 12 keskpäeval JÕULUÕHTU JU­­ MALATEENISTUS.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 16. oktoobril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­LA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Mäejutlus: Mis on Su sees?”. Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 23. oktoobril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus:

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost MART SALUMÄE

Suurim käsk Jeesus ütleb: „Armasta Issan­ dat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk.

Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!“ Mt 22:37-39 Johannes tunnistab: „See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.“ 1Jh 4:21 Kristlikust ligimesearmastu­ sest lähtuvad põhimõtted, mida peame kogu ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Näiteks ei kujutaks me ette elu ilma meedikute, hoolekandetööta­ jate või päästjate hooliva ja ennastsalgava panuseta. Hea

Venemaalt on paari nädalaga lahkunud 700 000 inimest Forbes venekeelse väljaande allikate sõnul on Venemaalt alates mobilisatsiooni välja­ kuulutamisest lahkunud 600 000 kuni 700 000 inimest, vahendas rahvusringhääling. Ühe teise allika kohaselt võib lahkujaid olla kuni miljon, kuid praegu puudub üle­ vaade, kui paljud inimesed lahkusid riigist turismi ees­ märgil.

Vahetult pärast osalise mo­ bilisatsiooni väljakuulutamist Venemaal 21. septembril tek­ kisid mitmesse Vene piiripunkti erakordselt pikad järjekorrad ­riigist lahkumiseks.

Tuntuim neist oli VeneGruusia piiril paiknev Verhnii Larsi piiripunkt, kus inimesed ootasid Vene poolel piiriüle­­tu­st neli kuni viis päeva.

Euroopa Liitu tulijatest suurem osa saabus läbi Soome ja Eesti.

Vene suursaadik Helsingis Pavel Kuznetsov teatas 30. sep­ tembril, et Soome on alates 21. septembrist sisenenud 60 000 inimest, kellest 80 protsenti suundusid edasi mõnda teise ­ ­riiki. Soome võimude andmetel taotles asüüli umbes 100 ini­ mest. (ERR/EE)

ja julge on elada, kui teame, et haigestumise ja kriisiolu­ korda või õnnetusse sattumise korral leidub institutsioone ja ametikandjaid, kelle kohustus ja kutsumus on meid päästa, ravida ja aidata.

Omamoodi paradoks on, et mida paremini turvatud kesk­ konnas elame, seda rohkem ­sõltume kriisiolukordades meile osutatavast professionaalsest abist. Oleme väga paljus dele­ geerinud vastavatele institut­ sioonidele ja koolitatud spet­sia­ listidele koos abi andmise ko­ hustusega ka elementaarsed enese ja kaasinimese abistamise osku­sed.

Praktilises elus väljenduv saab alguse meie vaimsest tead­ likkusest, hingelisest turvatun­ dest või selle puudumisest.

Piiblis on kirjas: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!“ Seda reeglit väidavad end järgivat ka uskmatud inimesed. Teistega arvestamise oskus on ju hea kasvatusega inimese ja kombe­ ka käitumise tunnus.

Kuid ilma Jumalata seab inimene end väga libedat teed käima. Kui enesearmastus sea­ takse ligimesearmastuse lähte­ kohaks, on kukkumine kind­ lustatud. Langemise suund võib küll olla erinev, kuid tulemus ühtviisi saatuslik. Võib juhtuda, et ennastsalgavaks elu põhi­mõt­ teks seatakse ligimest rohkem armastada kui ennast ning tule­ museks on kogu tänamatus maailmas suur ja lõpliku pet­ tumise kibedus. Samahästi võib enesearmastus kujuneda nii pi­ mestavaks, et ligimestele osa­ takse soovida vaid seda, mis enesele ainuõige näib. Tule­mu­

seks on despootlik „heategija“, kes tõttab kaasinimest (parema meelega aga kogu maailma) „vabastama“ halastamatult ja vahendeid valimata alistades väitega, et tahetakse teha ju ainult kõige paremat.

Kui Jeesus ütles, et esimene ja suurim käsk on armastada Jumalat üle kõige, siis polnud see mingi eluvõõras vagatse­ mine, vaid äärmiselt praktiline õpetus. Üksnes Jumala igavese ja täiusliku armastuse osaduses olles suudab inimene kaas­ inimestele silma vaadates näha neis Jumala palet. See annab ka kindluse ja turvatunde, et meiegi silmade kaudu näeb Jumal ise nii meie kaasinimeste kui me endi tõelisi igatsusi, vajadusi ja väärtust.

Suurima käsu pühapäev küsib meilt taevase Isa armas­ tusega ja Looja selgusega – Kas ja kuidas oleme endis lasknud kasvada ususeemnel? Kas meie soovide ja igatsuste, elu ja ar­ mastuse allikaks ja mõõdupuuks on Jumala armastuse tänumeelse kogemise oskus? Kas oleme tahtnud ja osanud seda Jumala lapseks olemise ülendavat koge­ must ja vaimse turvatunde leid­ mise elutähtsat oskust edasi anda oma lähedastele ja eriti järeltulevale põlvkonnale?

Armas taevane Isa, Sina oled meile andnud käsud oma armas­ tuse märgiks. Ilma Sinu abita me ei suuda siiski järgida Sinu tahet ja täita Sinu armastuse käsku. Saada Püha Vaim meid ­ juhtima, et armastaksime Sind üle kõige ja leiaksime armastu­ ses tee ligimese juurde. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

www.eestielu.ca „Mäejutlus: Keda ma teenin ja kellele loodan?” Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Mäejutlus: Jeesus ja seadus”.

Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 6. novembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Mäejutlus: Miks kitsas tee?”

Muusika TEBK Ansambel.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 14. oktoobril 2022 — Friday, October 14, 2022

Nr. 41

Tellige EESTI ELU! Teadaanne EELK Toronto Peetri koguduse juhatuselt

Leedu saadab välja Venemaa ajutise asjuri

Eesti kikkpoksija võitis juunioride MM-il kulla

Leedu välisministeerium kuu­ lutas hiljuti persona non gra­ ta’ks Venemaa ajutise asjuri Sergei Rjabokoni, sest Vil­ niuse teatel ei sobi tema hilju­ tised avaldused kokku diplo­ maadi staatusega.

Leedu välisministeerium ei täpsustanud Rjabokoni väide­ tavaid süütegusid.

Venemaa välisministeerium kritiseeris Vilniuse otsust ja ­lubas sellele sammule vastata.

Ajutine asjur on diplomaat, kes täidab ajutiselt oma riigi välismaises diplomaatilises esin­duses suursaadiku äraolekul tema ülesandeid.

Leedu saatis juba aprillis välja Venemaa suursaadiku ja ­ kutsus tagasi enda suursaadiku.

Poola ja Soome välis­ ministeerium kutsusid välja Venemaa suursaadiku, et väljen­ dada vastuseisu Ukraina terri­ tooriumite annekteerimisele.

Venemaa suursaadik Poolas Sergei Andrejev eitas, et tege­ mist oli pseudoreferendumitega Ukraina oblastites. (ERR/EE)

18-aastane Eesti kikkpoksija David Irhin võitis Itaalias, Jesolo linnas 30. septembrist 9. oktoobrini toimunud juu­ nioride kikkpoksi WAKO K1 reeglite järgi maailma meist­ rivõistlustel kuldmedali.

David Irhin alistas juunioride MM-il kaalukategoorias kuni 60 kgi noormeeste finaalis kasahhi Erasyl Amangeldinovi 3:0 ning teenis karjääri esimese juu­ nioride kikkpoksi MM-i tiitli­ võidu. Poolfinaalis saavutas Irhin võidu väga tugeva ja teh­ niliselt kogenud türklase Polat Yusufi üle. Veerandfinaalis pais­ tis David Irhin silma ülivõimsa nokaudiga, kui esimeses raundis nokauteeris ta USA kikkpoksija Jaydan Staffordi.

Davidi kaalukategoorias võist­ les kokku 13 sportlast.

Eestist osalesid veel Marika Truuvärt, kes võitis MM-il pronksi ja Nikita Mikitjanksi.

Itaalias toimunud kikkpoksi juunioride MM-il osales kokku üle 2000 sportlase 63-st riigist.

(ERR/EE)

Teadaanne – tähtraamat 2023 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2023 Tähtraamat/Kalender.

Palume teie abi, et kalender/tähtraamatus ilmuvad organisat­ sioonide/institutsioonide nimed, esindajad, nendega seondu­ vad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatustest/ parandustest „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 10. novembriks k.a. Informatsioon saatke aadressil 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel. 416-7334550. Kuulutused: Eesti Elu kontorisse või Ilme Lillevars, tel.

416-994-5748, epost: ilillevars@sympatico.ca

Suur tänu A/S Toronto Eesti Majale ja Eesti Kunstide Keskusele Kanadas, kelle lahke annetus võimaldab tänase lehe tuua teile värvitrükis.

EELK Toronto Peetri kogu­ duse juhatus on konsultee­ rinud ELCIC (Evangelical Lutheran Church in Canada) sinodiga, et selgitada kogu­ duse liikmeks olemise kvali­ fikatsioone.

Koguduse põhikirja kohaselt on iga täiskasvanud inimene, kes on Toronto Peetri kogudu­ ses ristitud ja leeritatud või on mõnes teises luterlikus kogu­ duses ristitud ja leeritatud ja on ametlikult üle tulnud EELK Toronto Peetri kogudusse, meie koguduse täisõiguslik liige.

Täisõiguslik liige võib oma õigused kaotada, kui ta ei ole ühe aasta jooksul armulauda vastu võtnud ja koguduse elus osalenud ega seda toetanud. Sel juhul kantakse tema nimi Meel­ detuletuse nimekirja (Responsi­ bility List).

Juhatuse ja sinodi vaheliste põhjalike konsultatsioonide ja koostöö käigus selgus, et nii nagu paljudel teistel kogudustel, nii ka meie kogudusel tuleb koostada korrektne koguduse liikmete nimekiri. Juhatus saatis hiljuti kirja nendele liikmetele, kes viimase aasta jooksul ei ole mõlemad ülalnimetatud kohus­ tust täitnud (st. armulauda vastu võtnud ja kogudusele anneta­ nud).

Juhul, kui Teil on soovi oma liikme staatust kinnitada, palun võtke juhatusega ühendust.

Kantselei tel.: 416-483-5847 meili aadress: stpeterstoronto@ rogers.com

Sündmuste kalender • Laup., 15. okt. kl 10 h–1 pl ESTONIAN FRIENDS OF UKRAINE BAKE SALE Eesti Maja küljeuksel/fuajees. Tulu Ukraina abistamiseks.

• Pühap., 16. okt. kl 11 h –1.30 pl Jane’s Walk (ing.k.).

VEMU korraldusel. Algab Tartu College’i juurest.

• Laup., 29. okt. Läti keskus­ es (4 Credit Union Dr) OKTOBERFEST. Õllemaits­ mine algab kl 5.30 õ. Info www.latviancentre.org • Pühap., 30. okt. kl 3 pl MEENUTAME EDGAR MAR­ TENIT. VEMU korraldusel Tartu College’is.

• Esmaspäeviti kl 7–9 õ TEAS Ööbik harjutused Tartu College’is.

• Esmaspäevaõhtuti kuni 5. detsembrini T.E.S. Täiendus­ kooli Lasteaia virtuaalpro­ gramm (lastele snd 20162019), vt eestielu.ca • Teisipäeviti T.E.S. Täiendu­ skooli 2022/23 õ-a tunnid vir­ tuaalselt ja iga 4. kord kontak­ tõpe Läti keskuses 4 Credit Union Dr.

Keelenõuanne.

Võõrnimede käänamine Rahvusringhäälingu Viker­ raadio saates Keelesäuts jaga­ takse väärtuslikke nõuandeid eesti keele kasutajatele.

Juuresolev on abiks võõrni­ mede käänamisele.

Näiteks otsingumootor Google. Öeldes ,,Ta on Google’i töötaja“ jääb Google kirjapilt alles, kuid nimele lisandub ülakoma ja käändelõpp -i.

Seda seetõttu, et välja hääl­ damisel lõppeb tehnoloogia­ firma nimi kaashäälikuga – Google – L. Aga kirjapilt hoo­ pis täishäälikuga. Google – E. Sama reegel kehtib ettevõtete

Skype ja YouTube nimede kirju­ tamisel.

Tähelepanelik tuleb olla ka nende nimede kirjutamisel, kus kirjapilt lõppeb kaashäälikuga, ent seda välja ei hääldata, näiteks prantsuse kirjanik ,,dümaa“ ja veinipiirkond ,,bor­ doo“. Neile lisatakse käände­ lõpp ülakoma abil.

Nimede puhul, kus hääldus ja kirjapilt langevat kokku, üla­ koma tarvis pole. Seetõttu ei teki seda ka näiteks Facebooki nime käänamisel. Facebook: Facebooki: Facebooki, kõik ­ülakomata.

Tähele tasub panna, et kuigi need nimed on võõrapärased, ei ole tegu kaldkirja vajavate tsi­ taatsõnadega. Võõrnimed kirju­ tatakse püstkirjas. (ERR/EE)