This newspaper was mailed on Friday, October 14, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 7–10)
Alates / since 2002 Nr. 41, 2022
Reedel, 14. oktoobril — Friday, October 14
www.eestielu.ca
Koostöö ja koosloome
Ees keskel välisminister Urmas Reinsalu, käes Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärk, mille andis üle Reet Marten Sehr, välisministri panuse eest üleilmse eestluse edendamisel.
30. septembril 2022 toimus Tallinnas järjekordne Üle ilmse eestluse koostöökomis joni (ÜEKK) hübriidvormis koosolek. Koostöökomisjoni juhib välisminister Urmas Reinsalu, liikmed on kultuuri minister, haridus- ja teadus minister, siseminister, sotsiaal minister, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, EELK esindaja, Integratsiooni Sih t asutuse esindaja ning välis maal elavate eestlaste suure mate katusorganisatsioonide esindajad. Kohal olid ka Ülemaailmse Eesti Noorte Võrgustiku, Eesti Instituudi, MTÜ Globaalsed Eestlased, Tuglase Seltsi, VälisEesti Ühingu esindajad ja erine vate ministeeriumide kõrgemad ametnikud. Kanadat esindasid Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) abipresident Reet Mar ten Sehr ning Kesk- ja IdaEuroopa Nõukogu Kanadas president Marcus Kolga. Vahetult enne koosolekut pälvis välisminister Urmas Reinsalu EKNi teenetemärgi panuse eest üleilmse eestluse edendamisel, alates 2018. aas tast. Teenetemärgi andsid üle Reet Marten Sehr ja Marcus Kolga. Koosolekul arutati üleilmse eestluse tegevuskava raken da mist ning Eesti riigi ja välismaal tegutsevate organisatsioonide vahelise koostöö ja kommu nikatsiooni edendamist. Suuremate kogukondade üheks prioriteediks on olnud
Eesti riigiga koostöö ja dialoogi astumine kõrgemal tasemel. Üleilmse eestluse tegevuskava, mis valmis 2021. aasta lõpus, on koostöökomisjoni, töörüh made ja valitsuse esindajate ühine saavutus. Nüüd on tähtis tegevuskava elluviimine parimal võimalikul tasemel. Avakõnes avaldas välisminis ter Urmas Reinsalu heameelt, et valdkonnas on viimastel aastatel tehtud suuri edusamme, kuid üleilmsete eestlaste toetamine peab olema senisest ambitsioo ni kam, kaasa arvatud rahas ta mine. Koostöökomisjon on strateegiline juhtimise ja prob leemide sõnastamise platvorm. Tegevuskava elluviimisel võiks taastada endiselt loodud töörüh mad. Oluline on mõelda, kui palju suudab täna Eesti riik kaa sata inimesi üle maailma. Vaja on teada, mis on ülemaailmse eestlaskonna ootused Eesti riigile. Minister kutsus üles Ukraina toetuseks poliitiliste aktsioonide jätkamist ja tänas senise tegevuse eest. Globaalküsimuste asekantsler Märt Volmer andis ülevaate üleilmse eestluse laiemast tä hendusest ja kohast välis ministeeriumi struktuuris. Ta tõi esile välisministri pühendumust üleilmse eestluse valdkonda ja kinnitas, et minister suudab valitsuses üleilmse eestluse plaane selliselt tõsta, et plaanid saaksid täidetud. Üleilmse eestluse diplomaa tiline esindaja Marin Mõttus andis ülevaate tegevuskava
esimese aasta rakendamisest. Sõnavõtus tõi ta esile noorte osaluse ja toetamise tähtsust ning mälu ja ajaloo pärandi hoidmist. Tema juhtimisel järg nes sisukas arutelu senini koge tud edulugudest ja väljakutse test. Veebikeskkonna globalesto nian.com põhjal on loodud ühine inforuum, mida on viimase aastaga palju arendatud ja mis on uuel tehnilisel plat vormil. Globaalsete eestlaste eestikeelset uudiskirja saab 1220 inimest ja ingliskeelse uudiskirja saajate hulk on kas vamas. Soovitakse, et rohkem noori tuleks inforuumi. Välis kogukondade väljaannete toetus jätkab. Üleilmse eestluse tegevuska va rakendamise uueks löök sõnaks on ,,koosloome“. Tähtis on suurendada kogukondade kaasatust eri initsiatiividesse. Tegevuskava elluviimisel peaks partnerlus riigi asutuste ja kogu kondade vahel olema tugevam, et paremini kaasata sihtgruppe. Soovitati tegevusega seotud rahastamise lihtsustamist ja rahaliste taotlusvoorude piken da mist. Mõned tegevuskava koostamiseks moodustatud töö rühmadest võiks tagasi tuua, et anda pidevat tagasisidet ja sisustada rakendamist. Arutati väliseesti kogukon dade osa Ukraina toetamisel ja üldisemas Eesti julgeoleku kontektsis. Toodi esile Kanada (Järgneb lk. 13)
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Tartu Ülikool jõudis maailma 250 tippülikooli sekka Maailma mainekaimaks pee tavat ülikoolide edetabelit koostav Briti ajakiri Times Higher Education (THE) ava likustas sel nädalal maailma ülikoolide uue pingerea. Tartu Ülikool on esimest korda jõudnud 250 parima sekka. THE edetabeli tänavune väl jaanne on seni avaldatuist mahukaim ja mitmekesiseim, hõlmates 1799 ülikooli maailma 104 riigist ja piirkonnast. Seitsmendat aastat järjest juhib pingerida Oxfordi Ülikool, järg nevad Harvardi Ülikool ning kolmandal positsioonil Cam bridge’i Ülikool ja Stanfordi Ülikool. Esikümnes on lisaks kolmele Briti ülikoolile seitse Ameerika Ühendriikide ülikooli. Esisajas on esindatud 15 riigi ülikoolid. Tartu Ülikool on THE edeta belis esindatud alates 2011. aas tast. Viimasel kahel aastal asus TÜ kohtadel 251–300, tänavu aga kerkis kohavahemikku 201– 250. Tartu Ülikooli partner ülikoolidest on kõrgeimal kohal Tsinghua Ülikool (16. koht) ja Toronto Ülikool (18.), Euroopa partneritest on Leuveni Kato liku Ülikool 42. ja Groningeni Ülikool 75. kohal. Eestist on tabelis veel kaks ülikooli: Tallinna Tehnikaülikool (vahe mikus 601–800) ja Tallinna Ülikool (vahemikus 1001–
1200). Tartu Ülikooli rektori Too mas Asseri sõnul kinnitab kõrge edetabelikoht Tartu Ülikooli akadeemilise kogukonna väga head taset ja seatud eesmärkide asjakohasust. See, et Eesti rah vusülikooli teadustöö ja kõrg haridus on maailma tipp ülikoolidega võrreldaval tase mel, on Asseri sõnul väärtus kogu Eesti jaoks. Tartu Ülikooli trumbiks on läbi aastate olnud publikatsioo nide viidatavus (viitamiste arv artikli kohta), mis on THE ede tabelis tähtis tulemusnäitaja (osakaal 30% üldhindest). Värs kes edetabelis kuulub Tartu Ülikoolile selle näitaja arvestu ses maailma ülikoolide seas 115. koht. Alates 2004. aastast avalda tavas edetabelis kõrvutatakse maailma teadusülikoole kõigi peamiste tegevusalade alusel. Pingerida koostades võtab THE arvesse 13 tulemusnäitajat, mis on koondatud viide rühma: õpikeskkond (30% üldhindest), teadus (30%), teadustulemuste mõjukus (30%), rahvusvaheli sus (7,5%) ja tulu ettevõtetega sõlmitud lepingutest (2,5%). Edetabeli koostamise metoo dikaga on võimalik lähemalt tutvuda THE kodulehel. (Allikas: Tartu Ülikool)
EKN vääristas välisminister Urmas Reinsalu teenetemärgiga
30. septembril 2022 toimus Tallinnas järjekordne Üleilmse eestluse koostöökomisjoni (ÜEKK) koosolek. Vahetult enne koosolekut pälvis välisminister Urmas Reinsalu, kes juhib ülalnimetatud koostöökomisjoni, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) teenetemärgi panuse eest üleilmse eestluse edendamisel, alates 2018. aastast. Teenetemärgi andsid üle EKNi abipresident Reet Marten Sehr ja Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas president Marcus Kolga. Foto: Sirle Sööt