Eesti Elu / Estonian Life No. 39 | September 30, 2022

This newspaper was mailed on Friday, September 30, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 12–15)

Alates / since 2002 Nr. 39, 2022

Reedel, 30. septembril — Friday, September 30

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

TC 50+2: Oi, milline pidu…

Kati Kiilaspea Kõige paremad ja suuremad peod kestavad ikka mitu päeva ning on mitmekesised – on head toitu, muusikat, meelela­ hutust ning suurepärane selts­ kond. Tartu College’i sünni­ päeva ,,nädalal“ leidus kõike seda hulgaliselt ning veelgi rohkem. Nimelt pidas pärast kahte pikka koroona-aastat Tartu College oma 50. a juubeli pidustused korralikult, nimeks saigi ,,TC 50+2“, viidates paariaastasele pausiajale, mil pidi päris juubeli pidama inter­ netis. Nüüdne pidu kestis koguni viis päeva, 21. – 25. septembrini ning kutsuti nii kohalikke kui kodumaalt väge­ vaid külalisi. Pidustused tõid kokku vanad sõbrad ning tutta­ vad, tekkisid uued toredad tut­ vused, lõpuks ometi sai Elmar Tampõllu visioonist välja kas­ vanud vägev ettevõtmine ja välis-eesti monument korraliku ning väärika peo.

Mitmepäevane suurejoone­ line sündmuste rida algas 21. septembri pärastlõunal grilli­ peoga Tartu College’i tööliste, vabatahtlike ning sõprade jaoks, kus üksteisega said tutvuda äsja sisse kolinud värsked üliõpila­ sed, saades ka rohkem teada Tartu College’i tegemistest ko­ halikus ühiskonnas.

Tartu College’i president Jaan Meri.

Foto: Peeter Põldre

Peakõneleja tekstiilikunstnik Anu Raud.

Foto: Peeter Põldre

Peo tõmbas käima kohalik bänd Big Smoke Brass, kelle džässilikud ning rütmilised ka­ verid moodsatest popmuusika lugudest tõid laiad naeratused suule ning innustasid kohe kaa­ sa tantsima. Terve lusti jooksul oli tõmmanud suur kahe­ korruseline eri-buss Tartu Col­ lege’i ette ning oli näha, et ­midagi pidi hakkama seal kohe­kohe toimuma... Peagi astuski üles bussi lahtisele teisele kor­ rusele Toronto funk-legend The Shuffle Demons, kes on juba 38 aastat siiani tegutsenud ning ka Eestis paar korda käinud esinemas. Küteti pidu veel ­ kraad kuumemaks, bänd mars­ sis läbi rahva saksofonihelidega enne bussi peale asumist ning tõmbas endaga nii mõnegi publikust kaasa. Pealtvaatajad ­ gruuvisid ja nõksutasid puusi, vaadates, kuidas muusikud täie­ likult naudivad end bussilt män­ gides, ka mitmed jalakäijad jäid uudishimulikult uurima, mis ­toimub.

Aga veelgi täielikum möll läks lahti, kui peaesineja Lexsoul Dancemachine Eestist asus mängima silmapaistvates koordineeritud spordidressides, siis ei olnud ühtegi inimest pealtvaatajate seas, kes poleks löönud tantsu nende kaasahaa­ ravate ning fantastiliste meloo­ diate ning rütmidega. Peatselt

VEMU peaarhivaar Piret Noorhani.

Foto: Peeter Põldre

Tartu College’i abipresident Pee­ ter Einola.

Foto: Peeter Põldre

asus lustakas bänd Toronto ­kesklinna vallutama koos õnne­ like loosi võitnud kaasreisijate­ ga. Sõideti Kensington Marke­ tisse Supermarketi ette esinema ning lõpuks ida-euroopa resto­ rani Drom Taberna ette, mõlemas esineti 30-minutiliste etteaste­tega. Milline tõeline ela­ mus! Bussil sõites olid nii kaasrei­ si­ jad kui muusikud se­ gunenud, mõnus õhtu täitus naeru ja õhevil seltskonna he­ lidega, e­nergia oli laes! Igas peatuses said bussi VIP’id maits­ ta huvitavat kokteili ning ka erinevate toitudega ennast kosutada, enne kui asuti jälle tantsu lööma tänaval. Eriline ela­ mus oli kitsast Augusta Avenue’st üles s­ õita, buss peaaegu ei mahtu­ nudki ära ja kohvikutes ning baarides istu­ vad inimesed uuri­ sid ammuli­ sui. Märgates pille bussi ülemis­ el korrusel hakka­ sid mitmed bussile järele kõndima. Oli lahe vaadata, kuidas ­üllatunud publik igas pop-up kontserdikohas oli kaasa haa­ ratud energiast ning saab öelda, et selle õhtu ettevõt­ mine läks täielikult korda.

Lisaks tasub nimetada, et buss, millel sõideti oli eriline – see sõidutas Toronto Raptorsite korv­ pallimeeskonda, kui need 2019.a NBA meistriteks krooni­ tuna Torontos võiduparaadil olid. Elevil bussijuhi sõnul oli tal nüüd kaks mega-kogemust, üks sportlastega, teine muusi­ kutega.

Pidu jätkus järgmisel päeval, 22. septembril, täies hoos.

Toimus lõuna, koosviibimine ning ,,workshop“ muusikatöös­ tuses tegelevate inimeste jaoks, kus Lexsoul’i laulja Robert Linna, tuntud muusik Vaiko Eplik ja DJ ning Lexsoul’i mänedžer Henrik Ehte olid osa paneelist ja esitasid oma mõt­ teid eesti muusikamaastiku ning -tööstuse olukorrast. Õhtuks olid pidustused koli­ nud Hamilton’i eestlastele juba nüüdseks tuntud Cotton Factory’isse, kus tantsusamme valmis näitama olev publik ko­ gunes tantsupeoks kutsutud ,,Funk at the Factory’sse“.

Intiimses saalis sai DJ-de B-Bad (Hamilton), Henrik Ehte (Eesti) ja Marty McFly (Järgneb lk. 11)

Foto: Sgt Mathieu St-Amour, Rideau Hall, OSGG-BSGG, Ottawa, Ontario, Canada

Eesti suursaadik Kanadas Margus Rava andis üle volikirja Neljapäeval, 22. septembril an­dis Eesti suursaadik Margus Rava üle volikirja Kanada kindralkubernerile Mary J. May Simonile.

Volikirja üleandmise tsere­ mooniale järgnenud vestluses kinnitasid suursaadik Rava ja kindralkuberner Simon Eesti ja Kanada häid suhteid. „Kanadas on suur ja elujõuline Eesti kogukond, mille algus ulatub aega, kui eestlased põgenesid okupatsiooni eest,“ sõnas Rava. „Kanada avas meile oma uksed ja südamed ning oli ühtlasi üks esimesi riike, kes tunnustas meie taasiseseisvumist. See kõik on tunnistus meie sõpru­ sest.“ Rava lisas, et nüüd seisavad Kanada ja Eesti üheskoos Ukraina kõrval, kes juba pea seitse kuud võitleb Venemaa ­julmas sõjas oma suveräänsuse ja demokraatlike väärtuste eest. „On heameel tõdeda, et nii Eesti kui ka Kanada pakuvad Ukrainale humanitaar- ja kait­ seabi, kuniks Venemaa selle sõja kaotab.“ Suursaadik tänas Kanadat nende märkimisväärse panuse eest NATOs ja Euroopa julge­ olekusse. Ühtlasi pakub maailma ühe juhtiva majanduse Kanada turg Eesti ettevõtjatele väga huvi. „Kanada investeeringud Eestisse on meil kütuse jaemüü­ giturul igapäevaselt näha tuntud kaubamärgina, samas seob meid ka globaalsetes tarneahelates kriitilise tähtsusega muldmetal­

lide tootmine.“ Margus Rava on sündinud 1964. aastal Tallinnas. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Polü­ tehnilise Instituudi elektrooni­ kainsenerina ja 1992. aastal Eesti Diplomaatide Kooli. 1991. aastal alustas Margus Rava töötamist välisministeeriumi pressi- ja infoosakonnas. Aas­ta­ tel 1994–1997 töötas ta polii­ tika­diplomaadina Eesti saatkon­ nas Riias ja aastatel 2000–2002 oli ta majandusdiplomaat Eesti saatkonnas Londonis. 2002– 2006 oli Margus Rava välis­ ministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna pea­ direktor.

Aastatel 2006–2010 oli Rava Eesti suursaadik Prantsusmaal ning Eesti Vabariigi alaline ­esindaja UNESCO juures. 2010. aasta sügisest 2013. aasta suveni töötas Rava välisministeeriumi energeetika ja kliimaküsimuste diplomaatilise eriesindajana.

Aastatel 2013–2018 oli Rava Eesti suursaadik Kreekas, Küprosel ja Albaanias. Aastatel 2018–2020 töötas ta kaubandus­ poliitika ja majandusorganisat­ sioonide büroo direktorina, diplo­m aatilise eriesindajana ­majanduskoostöö küsimustes Aafrikaga ning kuni Kanadasse suundumiseni selle aasta augus­ tis majandusdiplomaatia aren­ dusbüroo direktori kohuse­ täitjana.

(Allikas: Eesti Suursaatkond Ottawas)

2

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

Nr. 39

Kaja Kallas pälvis Ameerika Ühendriikide mõttekoja tunnustuse

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Meenutades ja õppides, leppimise teel Täna, 30. septembril on Kanadas lipud pooles mastis. Üle riigi tähistatakse iga-aastast Tõe ja Leppimise Päeva (National Day for Truth and Reconciliation), kus mälestatakse lapsi, kes surid omaaegsetes internaatkoolides (residential schools) ning avaldatakse austust ellujäänuile, kes neis koolides käinud, samuti pere­dele ja ühiskondadele, keda see teema on lähedalt puudutanud ja mõjutanud. Need koolid tegutsesid 1870-ndatest aastatest kuni 1990-ndateni, viimane suleti 1996.a. Kanada parlament on kuulutanud selle päeva riigipühaks, mil üle maa toimuvatel tseremooniatel ja mälestusüritustel meenutatakse seda traagilist ja valusat osa ajaloost ning senini kestvaid mõjusid.

Kanada kindral-kuberner Mary Simon osaleb sel päeval mälestusüritustel Ottawas. Päev varem leidis aset tema kohtumine Reginas, Saskatchewanis, mis tõi kokku tuhandeid kesk­ kooliõpilasi, äriliidreid ja publikut, kus arutati internaatkoolide mõjusid.

30. septembril toimub ka Oranži Särgi Päev, mis on saanud sümboliks kultuuri, vabaduse ja eneseväärikuse äravõtmisest, mida kogesid põlisrahvaste lapsed üle generatsioonide. Hooneid üle Kanada valgustatakse reede õhtul oranžis värvitoonis; kaasa arvatud Parlamendimäel asuv Peace Tower.

Tegemist on teistkordselt märgitava Tõe ja Leppimise Päevaga, esimene toimus aasta tagasi. Vahepealse aastaga on toimunud mitmeid olulisi, ajaloolisi samme.

Juulikuus viibis katoliku kiriku pea paavst Franciscus kuuepäevasel visiidil Kanadas, mis oli tähtsaks verstapostiks leppimise ja suhete parandamise teel kiriku ja põlisrahvaste ühiskondade vahel. Paavst esitas avaliku vabanduse selle rolli eest, mida katoliku kirik on Kanada internaatkoolide süsteemis mänginud.

Esmakordselt edastas paavst vabanduse 1. aprillil Roomas, kuhu põlisrahvaste delegatsioonid sõitsid temaga kohtuma, ning tegi seda sel suvel taas Kanada pinnal.

Kõikidel valitsustasanditel toimuvad mälestusüritused on oluline komponent leppimisprotsessis; inimestel soovitatakse õppida mineviku ja ajaloo kohta, peegeldades ka enda osa sel teel.

Toronto linna veebilehelt leiab rohkelt vastavaid ressursse ja materjali, samuti võimalusi osalemiseks üritustel või tegevustes.

Ajalugu saab õppida ka kultuuri, muusika, filmikunsti ja kirjanduse kaudu, muuseume ja raamatukogusid külastades.

KAIRE TENSUDA

Peaminister Kaja Kallas (RE) pälvis sel nädalal Ameerika Ühendriikide mõttekoja CEPA (Center for European Policy Analysis) auhinna Trans­atlan­ tic Leadership Award oma rolli eest atlandiüleste suhete arendamisel ja Ukraina van­ kumatul toetamisel.

Peaminister tõi tänukõnes esile atlandiülese partnerluse ­ rolli Eesti ajaloos. ,,Atlandi­ ülene allians kehastab eestlaste jaoks vabadust ennast. Just tu­ gev atlandiülene toetus innustas ja kannustas meid oma demok­ raatia üles ehitamisel, kui Eesti sai uuesti vabaks pärast poolt sajandit nõukogude okupatsioo­ ni.“ ,,Nüüd kaitseme Ukrainas neid samu põhimõtteid – vaba­ dust, territoriaalset terviklikkust

ja suveräänsust. Ameerika Ühendriikide pikaajaline pühen­ dumus NATOle ja Euroopa kaitsmisele on siinjuures väga oluline,“ märkis peaminister.

Peaminister tunnustas atlan­ diüleste partnerite senist ühtsust tegudes ja eesmärkides, kuid hoiatas, et Venemaa jätkab selle proovile panemist.

Tunnustus anti üle mõttekoja iga-aastasel foorumil, mis toob kokku akadeemikud, arvamus­ liidrid, ettevõtjad ja poliitikud.

Tänavu pälvisid tunnustuse ka Läti peaminister Krišjānis Kariņš, Leedu peaminister Ingrida Šimonytė ning Poola peaminister Mateusz Mora­ wiecki. Eelmisel aastal sai tun­ nustuse NATO peasekretär Jens Stoltenberg. (PM/EE)

Pärnus 1997. a avatud mäles­ tusmärk asub muuli alguse ja jõesuudme lähedal. 15 m kõrguse torni neli erisuunalist metallsam­ mast kohtuvad tipus ja visuaalselt tekib langetatud risti motiiv, mis sümboliseerib merepõhja jäänute mälestust. Mälestusmärgi autorid on kujur Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Foto: Kai Kiilaspea

Mälestati Siseministeerium kutsus välja Vene Estonial hukkunuid

õigeusu kiriku metropoliidi Eestis Siseministeerium esitas Mosk­ va Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliidile Eu­ ­ genile kutse tulla kolma­päeval kohtumisele, kuid teada on, et metropoliit ei ole praegu Eestis. Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles, et kui Moskva patriarhaadile alluv Vene õigeusu kirik Eestis peaks tegema sõjale üleskut­ suvaid avaldusi, saab riik Eesti kirikupea, metropoliit Eugeni elamisloa tühistada. ,,See on tõsine probleem, kui kirik võtab sõda pooldavaid sei­ sukohti. Mis puudutab Vene ­õigeusu kirikut Eestis, mis allub Moskva patriarhaadile, siis me jälgime väga pingsalt seda, mida seal kirikus tehakse ja mida öeldakse. Seni minule teadaolevalt pole tuvastatud mingisuguseid otseseid üleskut­ seid ja otsest sõda õigustavat te­ gevust selle kiriku poolt,“ ütles Läänemets ERR-ile.

Kui peaks juhtuma, et Eestis paikneva õigeusu kiriku pea teeb sõda toetavaid avaldusi, tu­ leks Läänemetsa sõnul otsusta­ valt reageerida.

Ohtlik gaasileke Läänemeres Nord Streami torujuhtmetes Sel nädalal avaldatud erine­ vate allikate teadete põhjal on Nord Stream 1 ja 2 maagaasi­ torustikest viimaste päevade jooksul avastatud ohtlikud lekked. Kahtlustatakse, et tegemist on tahtliku rikkega.

Taani ajalehe Ekstrabladet andmetel ja Rootsi veeteede­ ameti kinnitusel on Nord Stream 1 gaasitorustik kahel korral l­ekkinud. „Gaasileke on ohtlik mereliiklusele,“ teatas Taani mereliikluse amet.

Nädala alguses avastati leke ka teises torujuhtmes, Nord Stream 2-s. Taani ministeeriumi

Siseminister ootab metropo­ liidilt selget eemaldumist pat­ riarhi sõnumist. ,,Meie ootus on, et siinne metropoliit ütleks selgelt, et tema distantseerub nendest väljaütlemistest ja et Vene õigeusu kirik, mis Eestis Moskvale allub, selliste tege­ mistega kaasa ei lähe,“ ütles Läänemets.

Vene õigeusu kiriku juht, pat­ riarh Kirill ütles esmas­ päeval, et Vene sõdurid täidavad Ukraina vastu sõdides nii oma kutsumust kui ka kohust isamaa ja ühiskonna ees, mistõttu nende tegevus on võrreldav enda ohvriks toomisega ning näitab ka ustavaks jäämist antud tõo­ tustele. Kirilli sõnul saavad hukkunud Venemaa sõdurid ­andeks absoluutselt kõik patud.

Soome õigeusu kiriku Kuopio ja Karjala metropoliit Arseni lükkas ümber Moskva patriarhi Kirilli seisukoha nagu saaks kõik Ukrainas langenud Venemaa sõdurid automaatselt kõik patud andeks.

Metropoliit Arseni sõnul pole Vene õigeusu kiriku pea aru­ saam kooskõlas õigeusu kiriku

sõnul on praegu veel liiga vara hinnata, mis on lekke põhjusta­ jaks. Mitmed allikad on välja toonud, et lekete taga võib olla Venemaa.

Rootsi riiklik seismoloogia­ võrgustik (SNSN) teatas, et on tuvastanud Nord Streami toru­ juhtmete läheduses kaks plahva­ tust, millest ühe tugevus oli 2,3 magnituudi. Esimene plahvatus toimus esmaspäeval kell 2.03, teine kell 19.04, vahendas Rootsi avalik-õiguslik ringhää­ ling SVT. Plahvatuste koordi­ naadid klapivad lekete asukoha­ ga. Plahvatused registreeriti Rootsi ja Taani mõõtejaamades.

Kaks leket Nord Stream 1 toru­ juhtmes on üksteisest mitme ki­ lomeetri kaugusel. Üks neist on Taani majandusvööndis, teine Rootsi omas. Vahemaa neist Nord Stream 2-s tuvastatud lek­

28. septembril 1994 toimus suurim rahuaja merekatastroof Läänemerel, kui uppus Tallin­ nast Stockholmi teel olnud parvlaev Estonia, viies endaga märga hauda kaasa 852 inimest.

Laeval olnud 989 inimesest päästeti vaid 137. Laevahuku uurimise rahvusvahelise komis­ joni lõpparuande kohaselt tõm­ bas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehitus­ likult seotud rambi, mistõttu pääses vesi autotekile ja ujutas selle üle. Laeva hukkumise kohta on liikvel erinevaid ver­ sioone, uut uurimist alustati suvel.

28. septembril mälestati ja meenutati Estonia hukku erine­ vates kohtades Eestis, kuhu on ka paigutatud erinevaid mäles­ tusmärke. (EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

õpetusega. Metropoliit Arseni tuletab meelde, et õigeusu õpe­ tuse kohaselt saab patud andeks ainult kahetsuse kaudu.

(ERR/EE)

kega on mitukümmend kilo­ meetrit. Neljapäeval tulnud tea­ dete järgi pole lekkeid mitte kaks, vaid neli.

Vene gaasimonopol Gazprom teatas augustis, et kuu lõpus ja septembri alguses suletakse Nord Stream 1 gaasitoru kol­ meks päevaks hoolduseks. Peale hoolduse tegemist pidid gaasi­ tarned jätkuma, kuid Gazpromi teatel seda siiski teha ei saanud.

Nord Stream 1 gaasitoru kaudu liigub tavapärastes oludes Vene­ maa gaas Saksamaale.

Nord Streami omanik ja hal­ daja on Nord Stream AG, mille enamusaktsionär on Venemaa riigifirma Gazprom. Nord Stream 2 omanik ja haldaja on Gazpromile 100% ulatuses kuu­ luv tütarettevõte Nord Stream 2 AG. (D/EE)

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

3

1944. a suurpõgenemise meenutamiseks püstitati Saaremaal kolm laevamasti Saaremaal Kõiguste sadamas on möödunud laupäevast püsti kolm laevamasti – aga ilma laevata. Tegemist on pur­ jelaeva Helene mälestuseks püstitatud mastidega, kirjutab ERRi korrespondent Margus Muld ERRi portaalis. Helene võttis 78 aastat tagasi ühena viimastest laevadest ette põge­ nemise Rootsi, pardal 483 eestlast.

Helene oli tookord veel üks viimaseid laevu, mis jõudis sakslaste loal pagema pääseda, kuigi sakslased määrasid siht­ punktiks Saksamaa. Merel võeti kurss Rootsile.

Kaksikud Helle ja Malle olid ühed 483-st, kes tookord laeval olid ja laupäeval nii Rootsist kui ka Kanadast kohale sõitsid.

Nemad olid sellel reisil eristaa­ tuses, olles kõigest poolteist aastat vanad. Raskel tormisel reisil olevat nad väga valju häält teinud ja seetõttu saidki kapte­ nilt eristaatuse. ,,Me olime nii väikesed ja karjusime kogu aeg. Aga kapten Meikar oli nii lahke, et laskis oma kajutisse meid emaga. Et meie karjumine ei paneks kõiki

lapsi karjuma,“ rääkisid Helle ja Malle.

Kapteni tütar Anne Liigsoo, kes tookord 7-aastasena ka lae­ val oli, ütleb, et kuigi kolme­ päevane reis läks õnneks, pole ta isaga hiljem sellest eriti rääkinud. ,,Ma austan isa, et ta selle otsuse tegi ja läbi viis. Ja ­ noorena ma ei osanud seda aru saada, mis suur tegu see õieti oli,“ ütles Anne Liigsoo.

1903. aastal Lätis ehitatud Helene tagastati Nõukogude Liidule ja arvati laevaregistrist maha 1949. aastal Leedus. ,,Nõukogude Liit nõudis Helenet tagasi ja Rootsi valitsus oli nii aus, et nad maksid 50 000 Rootsi krooni kaptenile Rootsis välja. Ja sellega nad võtsid endale õiguse tagastada laev Nõukogude Liidule,“ lau­ sus Helene mälestuste koguja Mare Kallas.

Helenel põgenejate mäles­ tused on tänaseks saanud ka raamatuks, mida toimetaja tahab saata ka välismaale, et ­innustada veel inimesi oma lu­ gusid rääkima. (Allikas: ERR)

Britid vähendavad oma sõdurite arvu Eestis poole võrra

Snowden sai Venemaa kodakondsuse

Sel nädalal vahendas Briti ajaleht The Times teadet, mille kohaselt Ühendkuning­ riigi sõdurid viiakse Eestist jõulude paiku ära, kuigi Briti valitsus on lubanud tugev­ dada NATO idatiiba Vene agressiooni vastu.

Eesti valitsus lootis, et riiki jääb ligikaudu 2000 Briti sõdu­ rit, kellele oleks lisandunud veel paarsada.

Kaks allikat kinnitasid ajale­ hele The Times, et Eestisse veebruaris toodud 700 sõdurit ­ viiakse detsembris tagasi Ühend­kuningriiki.

Praegu ei ole plaanis antud üksust asendada. Briti valitsuse plaani tõttu väheneb Ühend­ kuningriigi sõjaline kohalolek Eestis poole võrra.

Briti kaitseminister Ben Wallace lubas varem suurenda­ da Briti sõdurite arvu Eestis kuni 2000 sõdurini. Lubadus oli osa laiemast NATO kokku­ leppest suurendada sõjalist ko­ halolu Ida-Euroopas.

Siiski jääb Eestisse 900 Briti sõdurit üksusest Tema Majes­ teedi Kuninglikud Husaarid (King’s Royal Hussars).

Mõne riigi hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu nii palju nõrgenenud, et Balti ­riigid ei pea kartma Vene inva­ siooni.

Sellegipoolest on kolm Balti riiki pidanud vajalikuks olla selleks igaks juhuks valmis, kuna Putin ei ole käitunud ­tavapärase loogika kohaselt.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ütles, et Eesti töötab selle nimel, et Briti sõdu­

Vladimir Putin andis USA kodanike massilise jälgimise paljastanud ja seejärel Vene­ maale põgenenud Edward Snowdenile Venemaa koda­ kondsuse.

Snowden saabus Venemaale 2013. a suvel. Venemaa andis talle siis varjupaiga ja elamis­ loa.

Snowden lekitas meediale suure hulga USA saladoku­ mente, mis kutsusid esile rah­ vusvahelise skandaali.

Snowdeni kaitsjad peavad teda isikuandmete kaitse eest võitlejaks. USA seevastu süü­ distab Snowdenit riikliku julge­ oleku ohustamises. (ERR/EE)

rite kohalolekut Eestis pikenda­ da. Tema sõnul õnnestus seda juba ühe korra teha.

Pevkur ütles, et Suur­ britannia kaitseministri kinnitu­ sel oli sadade sõdurite det­ sembriks Eestist välja viimise otsus nende sisemine otsus ning et teise lahingugrupi kevadel Eestisse toomine oli ajutine ­otsus.

Liitlaste edasi-tagasi liiku­ mist nimetas Pevkur loomuli­ kuks.

Pevkuri sõnul asjaolu, et Venemaa on Eesti piiri lähedu­ ses asuvatest baasidest sõja­ väelased Ukrainasse sõdima ­viinud, brittide otsust ei mõjuta­ nud, küll aga see, et Eesti on asunud oma võimeid uuendama.

(ERR/EE)

TIME valis Kaja Kallase 100 tulevikutegija hulka Eesti peaminister Kaja Kallas on valitud väljaande TIME 100 tulevikutegija hulka liid­ rite kategoorias. Kaja Kallase kandidatuuri toetas kiitvate sõnadega tema Soome kolleeg Sanna Marin, kes troonis möödunud aastal sama nimis­ tu eesotsas.

Marin tõi oma toetuskirjas esile ühtlasi ka Kaja Kallase rolli agressiivse Venemaa vastu seismisel ja Euroopa Liidus ühtsuse otsimisel.

Väljaanne TIME on tuntud oma iga-aastase mõjukate ede­ tabeli tõttu: ritta seatakse üle ilma 100 mõjukaimat isikut.

Lisaks TIME100 edetabelile an­ takse kord aastas välja ka TIME100 Next – nimistu, milles pannakse paika tõusvad tulevikutähed üle ilma. Pea­ minister Kaja Kallas (Refor­ miera­ kond) märgiti ära potent­ siaalse tulevikutegijana Time­ 100 Next edetabelis.

Kaja Kallas oli liidrite kate­ goorias teine – esikohale seati tänavu keskkonnaaktivist Far­ wiza Farhan. Nimekirjaga saab tutvuda: https://time.com/collec­ tion/time100-next-2022 (D/EE)

Riia kuulutas LätiVene piirialadel välja eriolukorra Läti valitsus teatas teisipäeval, et kuulutas välja eriolukorra mitmes Venemaaga piirnevas omavalitsuses. Samuti sulge­ sid Läti võimud ühe piiri­ punkti.

Eriolukord kehtib 28. sep­ tembrist kuni 26. detsembrini.

Eriolukord hakkas kehtima Aluksne, Balvi ja Ludza piirkondades, vahendas LSM. Läti valitsus otsustas teisi­ päeval sulgeda ka Pededze piiriületuspunkti. Samuti otsus­ tas valitsus saata piirivalvele abiks kaitseväelased ja julge­ olekutöötajad.

Siseministeerium teatas va­ rem, et eriolukord on vajalik, et anda piirivalvele juurde täien­ davaid ressursse. Eriolukord võimaldab tõhustada piiriüle­ tuste kontrollimist.

Hiljuti kuulutas Venemaa välja osalise mobilisatsiooni ja sajad tuhanded venemaalased proovivad nüüd riigist põgene­ da. (ERR/EE)

Soome piirab Vene kodanike sisenemist riiki Soome valitsus otsustas alates reedest olulisel määral piirata liiklusvoogu Soome idapiiril Venemaaga, siis ei ole enam enamikul juhtudel võimalik ületada Vene-Soome piiri ­turismiviisaga.

Valitsuse otsusega püütakse piirata Vene kodanike turismi­ reise Soome ning vähendada Vene kodanike transiitreise läbi Soome, teatas pressikonverentsil Soome välisminister Pekka Haavisto.

Soome valitsus põhjendas otsust rahvusvahelise olukorra ­ tõttu, kuna Vene kodanike pääsemine Soome kahjustab riigi suhteid Balti riikide ja ­ Poolaga. Otsust mõjutasid Yle hinnangul ka Ukrainas korralda­ tud libareferendumid ning Nord Streami gaasitorudele tehtud rünnakud.

Jätkuvalt saab külastada Soomet perekondlikel põhjustel või kui eesmärk on kandideerida mõnda Soome kooli ja haridus­ asutusse, kuhu sissesaami­ seks on vajalik Soomes teha sisse­ astumiseksam.

Samuti on erandiks Soomes paikneva töökoha tööintervjuu.

Riiki saavad siseneda ka veo­

Eestis alustatakse riigimaal asuvate punamonumentide eemaldamist Sel nädalal eemaldatakse kaheksa riigimaal olevat okupatsioonivõimu sümbooli­ kat kandvat mälestusmärki.

Riigikantselei juures tegutsev monumentide hindamise alam­ töörühm on andnud kõigi nimetatud objektide osas soovi­ tuse need avalikust ruumist eemaldada.

Eemaldamist vajavad mäles­ tusmärgid või ajaloomälestised paiknevad AS Eesti Raudtee, Transpordiameti, RMK ja Maaameti territooriumidel, mis asu­ vad Jõhvi vallas, Narva-Jõesuu linnas ja Kohtla-Järve linnas ning nende teisaldamisega tege­ levad asutused ise.

Veel on töörühma nimekirjas ning hindamise ootel kümme riigi omandis olevat mäles­ ­ tusmärki või ajaloomälestist.

(PT)

kid, mis tarnivad Soome jaoks hädavajalikku kaupa.

Eesti, Läti, Leedu ja Poola tegid juba varem otsuse piirata turismiviisadega Vene kodanike riiki pääsemist. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

Nr. 39

Ajaloo suurpäev Põhja-Pärnumaal Pärnu-Jaagupi kogukond, selle mujal elavad liikmed ja küla­ lised Tallinnast ja Tartust, Harjust ja Virust, Pärnust ja mujalt Pärnumaalt tähistasid laupäeval, 24. septembril oma kalmistul sealse vabadus­ samba esmaavamise 100. aasta­päeva.

Maapäevale langenud üritu­ sele tuli sadakond huvilist ja koostööpartnerite, kelleks olid Põhja-Pärnumaa vald, kool, kirik ja Kaitseliit, esindajad.

Pidulikkust ja hardust sisendab Kaitseliidu auvalve vabadus­ samba künkal. Viru ja Petseri rindel langenud jaaguplaste mälestuseks oli Tartu Rahu Põlistamise Selts välja pannud Petserimaa ja Eesti Ingerimaa maakaardid ning lipud. Üle nende lehvis kalmistu lipuvar­ das uhkelt sinimustvalge. Et midagi tulevikule jääks, olid ­ töös filmikaamera, pildiaparaa­ did ja diktofon.

Päikesesäras keskpäevavai­ kus asendus Pärnu Kaitseliidu kõrgetasemelise puhkpilli­orkest­ ri ja osalejate lauldud riigi­ hümni­ ga. Jätkas Vigala ja P-Jaagupi kirikuõpetaja Kristii­ na Jõgi ajaloomälule ja vaba­ duse ülistamisele suunatud vai­ muliku talituse ja Marje Pajula naisansambli lauluga. Jaagupi kooliõpilased tutvustasid aja­ looõpetaja Tiiu Muhu juhenda­ tuna Pärnu ja mõnede naaberki­ helkondade vabadussammaste tekke-, hävitus- ja taastamislu­ gusid. Sõna võttis Isamaa era­ konna, Riigikogu, selle Tartu ­rahulepingu toetusrühma liige ja eitavalt Eesti-Vene uude piiri­ lepingusse suhtuv Andres Metsoja, Põhja-Pärnumaa valla esindajana Ülle Vapper ja Kaitseliidu nimel major Margo Sai. Kogu üritust juhtis Jaagupi

Muinsuskaitse Seltsi esimees Mati Rosenstein. Samba ast­ mestikku kaunistasid põlevad küünlad, lillekimbud ja Petseri­ maa laualippude rivid, nende keskel uhkelt Ukraina rahvus­ lipp. Vabadussamba küngas on pühapaik, mis hämaral ajal on valgustatud ja kuhu tuleb sur­ nuaias olles jaaguplane sageli, küünal kaasas.

Päevakohase etteaste tegi Jaagupi muinsuskaitse seltsi soovil allakirjutanu: Sajand tagasi, pühapäeval, 24. septembril 1922 toimus siin­ samas meie kihelkonna eelmise aastasaja võib-olla kõige pidulikum ajaloosündmus – avati Pärnu-Jaagupi Vaba­ dussammas. Kohal oli 3. diviisi esindajana kindral Aleksander Tõnisson koos diviisi õppeko­ mando sõdurpoistega. Kõne all on Eestis järjekorras 6. ja Pärnumaal 3. Vabadussõjale pühendatud mälestusmärk. Selle tekkeloos oli üheks suunavaks jõuks meie rahvusliku kasvatuse isa, Pärnu-Jaagupi algkooli kaua­aegne juhataja August Laur (1889–1970). Lauri tütar Inge Trikkel oli Eesti Raadio kirjan­ dussaadete kauaaegne vanem­ toimetaja. August Laur ja tema kooliõpetajast abikaasa Alma puhkavad siinsamas, Vabadus­ samba kõrval jaaguplaste pan­ teonil. Seal on ka Venemaa sot­ sioloogia rajaja Paul LilienfeldToali (1829–1903) vanemate, kohalikust muusikategelasest Vabadussõjast osavõtnu Arthur Kassi jt. hauaplatsid. Viimne teekond on toonud kodukihel­ konna mulda meie suurmehed – aiandusteadlase Jakob Palgi, põllumajandusteadlase Aleksan­ der Raidla ja matemaatiku Jaan Reimandi.

Samas kõrgub barokkstiilis

Põhja-Pärnumaa valla volikogu esinaine Ülle Vapper lilli asetamas.

Foto: Andrus Peetson

Pärnu-Jaagupi Kaitseliidu esindajad Margo Sai ja Raul Peetson.

Foto: Andrus Peetson

Mängib Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester Saxon.

Grotenhielmi aadlisuguvõsa hauakabel, kelle ühe esindaja, Eestimaa tsiviilkuberneri Georg Friedrichi on tuntuks kirjutanud Jaan Kross oma ajaloolises ­jutustuses „Michelsoni immatri­ kuleerimine“. See, kus me sei­ same, paikneb kunagiste Are, Halinga ja Kaisma vallast koos­ neva ligi 700 km² suuruse Pärnu-Jaagupi kihelkonna kesk­ mes. Siinse, 1774. a rajatud luteriusu kalmistu väravas on ­ teerist. Seal ühinevad ida-lääne­ suunaline Vändra-Lihula ja ­põhja-lõunasuunaline TallinnaPärnu maantee. /.../ Tundkem rõõmu, et ajaloo pöördelised tuuled on P.Jaagupit tugevalt puudutanud.

Piisab, kui meenutada Eesti Vabariigi väljakuulutamist Pär­ nus „Endla“ teatrimaja rõdult 23. veebruaril 1918. PärnuJaagupi juurtega advokaadi Hugo Kuusneri ette loetud Eesti iseseisvuse manifesti trükkijaks oli mitte kaugel siit Anelema küla Tani-Jaani talust pärit Maria Jürvetson, eestistatult Jürimäe (snd Hansen). Pärnu­ maa vanimale säilinud kirikule, Pärnu-Jaagupi pühakojale 17. saj-l puunikerdaja Elert Thiele valmistatud kantsel Ants Laik­ maa altarimaali taustal oli koht, kust loeti pühapäeval, 24. veeb­ ruaril kogudusele see manifest ette. Lugejaks oli meie vabadus­ samba püstitamise teine võtme­i­ sik, kirikuõpetaja Otto Wolde­ mar Ludwig Schultz (1864– 1929). Talle ja tema 1901. a asutatud Eesti esimese vaimu­ puudega laste kasvatusasutuse ,,Nain“ mälestussammas on siin­samas surnuaias.

Meie ajaloo viimasele sajan­ dile tagasi vaadates saame öelda, et tänase Vabadussamba iga on 33 aastat, eelmise oma aga 23.

44 aastat oli meie Vabadussam­ mas vaid piltidel ja jaaguplaste mälestustes. Võõrvõim ja selle kohalikud käsilased tegid, mida suutsid, et rahva mälust pühkida see ajaloopärl.

Kui hiiglane savijalgadel kõi­ kuma hakkas, taastas PärnuJaagupi Muinsuskaitse Selts meie Vabadussamba otsemaid.

Selle pidulik taasavamine oli 18. juunil 1989. Tänusõnad ­seltsi väsimatule esimehele Mati Rosensteinile ja poolesajale seltsi aatelisele liikmele. Nad tõmbasid kaasa kohaliku rahva ja nii see aset leidiski. Aastate jooksul tehti talgupäevadel veel ulatuslikke heakorratöid, sh kalmistut ja kirikut ümbritseva ­ müüri põhjalik parandamine ja uuendamine.

Foto: Andrus Peetson

Kõneleb Riigikogu liige Andres Metsoja.

Kummardus P.-Jaagupi Kesk­ kooli 6.a klassi poistele, kes ööl vastu 24. veebruari 1960 veda­ sid siia künkale algse vabadus­ samba tahuka sõnadega „Jakobi langenud kangelastele“. Sellega meenutasid nad Eesti Vabariigi 42. aastapäeva.

Tänane üritus leiab aset ajal, mil kaugel lõunas lõõmab sõja­ tulekahju. Oleme ohustatud, sest maailm on leppinud sellega, et tuumariigist agressor võib teha, mida iganes. Ohver hoidku end tagasi või muidu algab tema süül III maailmasõda. Oleme selles vastasseisus õigel poolel, aga meie valitsev kahepalgelisus häirib igat seaduskuulekat ­kodanikku. Toetame kõigest hingest Ukraina Vabariigi terri­ toriaalset terviklikkust, aga pa­ kume samal ajal oma naabrist agressorriigile Virumaa kolme valda ja kontrolljoonetagust aju­ tiselt okupeeritud Petserimaad.

Kuivõrd Eesti Vabariik taas­ tati 1991. a õigusliku järjepide­ vuse alusel ja kuivõrd Eesti idapiir on määratletud kehtivas põhiseaduses Tartu rahulepingu­ ga ja kuivõrd riigi territoriaalse terviklikkuse rikkumist käsitleb karistusseadustiku paragrahv 232 riigireetmisena, on Eesti-Vene uus piirileping täiesti sobimatu.

Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt on siin välja pandud Venemaa poolt ajutiselt oku­ peeritud Petseri maakonna ja Eesti Ingerimaa maakaardid ning lehvivad setode leelokand­ lega ja ingerimaalaste ristiga lipp.

31 aastat pärast taasiseseis­ vumist on meie poliitikas käi­ bele läinud ravivõimlemises kasutatavad väljendid. Räägi­ ­ takse „selja sirgeks ajamisest“.

Jutt kaldub punamonumenti­ dele. Rahvuslased on teema olulisusest rääkinud aastaid.

Foto: Andrus Peetson

Seda on aga peetud äärmus­ luseks ja rahvastevahelise vaenu õhutamiseks. Seni on kehtinud soovitus, et Eesti asja ajades ei tohi kedagi siin- ega sealpool suurt järve ärritada. Üldtun­ nustatud elutõde on aga see, et külaline elab pererahva, mitte pererahvas külalise kommete ja arusaamade järgi. Punamonu­ mendid neile, kes pool sajandit tegelesid Eestimaa Kommunist­ liku Partei juhtimisel meie rahva alandamise, jälitamise, küüdita­ mise, mõnitamise, piinamise, röövimise, tapmise, vangista­ mise jm. inimsusevastaste kuri­ tegudega, on soovimatud võõr­ kehad Eesti Vabariigi avalikus ruumis.

Elagu territoriaalselt terviklik Eesti ja Ukraina! Slava Ukraini!

••• Ajaloo suurpäeva kasutasid jaaguplased ka lähedaste hau­ dade külastamiseks, nagu seda tegi Pärnu-Jaagupi Keskkooli 1965. aasta 10. lend oma klassi­ juhataja Juta Kubja ja lahkunud klassikaaslaste haudadel küün­ laid süüdates. Terekätt ulatasid tublisti rohkem kui tosina lennu vilistlased ja isegi kunagise 7-klassilise kooli õpilased olid esindatud. Huvilistel oli võima­ lik külastada Jaagupi luteriusu pühakoda ja uudistada kiriku kunstiteoseid, millest oli juttu vabadussamba peokõnes. /.../ Üritus lõppes Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsi esimehe Mati Rosensteini vastuvõtuga kirikumõisas, varem Mõisa köö­ gina tuntud ruumes. Seal mul­ jetati, peeti tulevikuplaane ja lahkuti hea tundega kordaläinud üritusest. Tänusõnad kõigile, kes selle heaks oma tööga ja osavõtuga panustasid!

ALDO KALS

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Paadipõgenike järglased on osa Eesti tulevikust Elin Toona Ilmunud ajalehes „Postimees“ 20. septembril 2022 Kui mul paluti rääkida 1944. aasta põgenemisest, meenus pikk mudane tee läbi metsa, kus oli täpselt nii palju valgust, et näha taevast ja aeg-ajalt päikesekiiri puude vahel. See mälupilt tuletas mulle meelde, kuidas me vaatame asju eri­ nevalt, kui valgus muutub.

Olin kuue-aastane, kui me metsa põgenesime – 1944. a. märtsipommitamise eest. Pea­ varju leidsime Saunja mõisas, suures toas, täis põgenikke, iga­ üks istus oma pampude hunni­ kul. Naised veetsid päeva köögis süüa valmistades. Õhtul jõudsid mehed kohale.

Ilmselt metsavennad. Kuulsime neid tagaukse juures saabastega trampimas, köhimas ja kindaid kokku löömas. Nende sügavad mürisevad hääled segunesid naiste erutatud jutuvadaga, pooleldi sosistades, pooleldi naerdes, rõõmust üksteist jälle nähes.

Mehed olid habemes, karmi välimusega, riided jääst kanged ja ihuliikmed nagu tardunud.

Naised aitasid neil lahti riietu­ da; märjad mantlid, sallid ja kõrvaklappidega ushankad. Kõik istusid ümber laua, et süüa, mida naised olid päeva jooksul keetnud ja küpsetanud. Samal

Kanada päevikust

Suund paremäärmusesse Inglise keeles on suht arhai­ line sõna gee, millel on kaks tähendust. Üheks on üllatus, umbes nagu heldeke! Teiseks on hobusele ergutuseks hüüa­ tus, nagu meie keeles nõõ!

Kuid spetsiifiliselt käsuna pare­male pöörata. Vahtralehe­ maal käis konservatiivide partei uue juhi valimiskam­ paania, mis lõppes hiljuti Pierre Poilievre’i võiduga.

Kuhu gee sobiks. Hirmuta­ valt, kuna erakond on pare­m­ äärmusesse jõudmise ohus, mitte jälgides traditsioonilist rada, paremtsentrismi. Uue liidri valik rõhutab nii mõle­ maid kohaliku keele sõna definitsioone.

Tulemus peegeldab mujal maailmas juhtunut. Inglismaal ja USAs valiti valitsust juhtima populistid nagu Poilievre.

Mõlemas riigis on olemas aja­ looliselt sellised pendeldamised, vasakult paremale. Ja tagasi.

Ent Kanada on tsentristlik riik.

Sellepärast on olemas mõiste sinine liberaal, tsentrismi poole liikuv. Ning ka punane toori, samuti pooldades keskteed.

Põhja-Ameerikas on need kaks värvingut miskipärast olemas kui poliitilist hoiakut kirjel­ davad. Huvitavalt on Ameerika Ühendriikides demokraadid, va­ saktsentristid sinised, vaba­ riiklased punased. Kanadas

ajal kui nad sõid, istusin ma laua all ja hoidsin pilku vana­ ema kingadel. Tema oli minu turvalisuse sümbol.

Ikka veel Saunjas. Võõrad naised olid mind köögist välja kamandanud. Olin hirmul, läk­ sin otsima vanaema. Astusin tagauksest õue, päris paanikas.

Lumi juba sulas. Ma leidsin sulava jääkihi alt lumikellukesi.

Päike paistis läbi filigraansete jääkristallide ja valgustas val­ geid kroonlehti, rohelisi varsi ja musta mulda. Mulle näis, nagu tilguks taevast külma kulda.

Kükitasin seal kaua, kuni va­ naema mu kõrvale ilmus. ,,Ah, seal sa oled,“ ütles ta. ,,Ma olen sind igalt poolt otsinud.“ Sain aru, et olin vahepeal kartmisegi unustanud.

Valgus oli muutunud. Nägin kõike jälle teisiti. Mu suurim rõõm oli, et mind oli otsitud.

Tänavu suvel läksin ma sõpradega otsima sama Saunja mõisat, kus olime end 1944. aastal turvaliselt tundnud, kaits­ tuna ümbritsevatest metsadest ja soodest. Meie turvalisest varju­ paigast oli järel vaid nõgestesse kasvanud kivihunnik.

Samal 1944. sügisel tuli naaber meie uksele. Ütles, et põgeneb Rootsi ja jättis meile oma välisukse võtme – kuni ­tagasi tuleb. Lahkumine ja naas­ mine on samuti meie psüühi­ kasse juurdunud, hoolimata

sellest, mida oleme juba koge­ nud ja näeme praegu Ukrainas toimuvat. Usk, et inimene võib tagasi pöörduda, on unistus.

Reaalsus on see, mille peale me ärkame. Võtmel, mille naaber meile jättis, polnud enam maja ega välisust, kui tulin tagasi aastal 1990.

Kui mina, ema ja vanaema, septembris viimases põgenike­ laines Kuressaare randa jõud­ sime, tahtis ema lossi vare­ me­ test leitud meloni lõikamiseks nuga. Ta oli ärritunud, kui avas­ tas, et vanaema oli kaasa pakkinud ainult raamatuid ja ­ pabereid. Aga kui jõudsime Berliini, oli minu ööpott meie kõige väärtuslikum vara, meie ainsaks veenõuks, millega tassi­ sime vett avalikest kraanidest ja hobukünadest pommivarjen­disse.

Kui meie paat kaldast eemale tõmbas ja ma vaatasin tagasi, oli randa kuhjatud uhket mööb­ lit, antiiklampe, lahtisi kaste ja kohvreid, mille sisu oli puis­ tatud laiali liivale – lahkudes kõige väärtuslikumad asjad, randa jõudes väärtusetud. Ainus inimene, kes oli otsustanud randa jääda, oli üks vana naine, ta ­istus madratsil ja kallistas suurt seinakella. Tema jaoks oli kell ilmselt kallim kui tema elu.

Merel olles hakkas meie paat lekkima. Üks Poola kaubalaev tuli meie paadi kõrvale ja oli valmis meid päästma. Selleks

oli vaja aga ronida köisredelit mööda laevale kesk lainetavat Läänemerd. Ainult mu ema, noor ja väle, võttis pakkumise vastu. Ema veenis kapteni mind ja vanaema pardale vintsima, seda tehti puukastiga vooder­ datud kalavõrgus.

Tänaseni pole mul aimugi, kas meie paat jõudis Rootsi või hukkus? Ja mis sai vanast daamist kellaga? Ma loodan, et läks oma kallima aardega koju tagasi ja elas 100-aastaseks.

Kui ma kord Saksamaal pommirünnaku ajal koju jook­ sin, püüdis üks tulistaja mind tabada. Aga selle asemel, et püüda end varjata, oli mu ainuke eesmärk jõuda vanaema kindlusse. Hõimuinstinkt oli tugevam kui hirm, jäänud ­ alateadvusse. Sedasi lõime esi­ mesed kogukonnad, külad, ­linnad ja lõpuks rahvad.

Berliinis elasime me sur­ nuaial. Mausoleumid olid säili­ nud, kuid linnamajadel polnud esiseinu. Muretsesin, mis on hauakivide all, millel maga­ sime. ,,Praegu on elatus, mille pärast peame muretsema,“ ütles ema, kohandades minu väärtusi ja prioriteete tulevikuks.

Meie 44. aasta põgenike ­jaoks oli suurim aare meie kul­ tuur. Me austasime seda 50 ­aastat – tänaseni. Kui siin Eestis valitses sügav kommunism, ja isegi hümni laulmine oli keela­ tud, tähistasime meie välismaal vabariigi aastapäevi, korralda­

v­astupidiselt on hoopis kon­ servatiivid sinised, liberaalid punased. Miks nii, on vist kahe riigi omapäradega seletatav.

Konservatiivid Kanadas, eriti provintside tasandil on kippu­ nud rohkem äärmuse poole lii­ kuma kui liberaalid. Ent prae­ gused föderaalsed liberaalid on, eriti pärast pandeemia vallan­ dumist, liikunud vasakpoolse ekstremismi poole. Selle üheks dogmaks, võimule jäämise ees­ märgil, on tohutu rahakuluta­ mine. Selle tõttu pole ajaloos olnud ühtegi edukat, kaua valit­ suses olnud vasakpoolset riiki.

Riiki lihtsalt ei saa nii majanda­ da. Kui just pole relvadega seda tagatud, nagu totalitaarsed režiimid on teinud, et absoluut­ set kontrolli alamate üle hoida.

Praegune Ottawas olev vähe­ musvalitsus on püsinud tänu sotsialistlikule NDP parteile.

Nende soovid, nõuded on utoo­ pilised, kuid on paraku kinni­ tuseks, et nii meie maailm prae­ gu liigub – tahetakse enam ja enam enesele, ilma ise õlga alla panemata.

Poilievre on paraku eluvõõ­ ras. Täpsemalt, ta pole kunagi kogenud päris raskusi, nendest jagu saanud. Noore mehena, vaid 25-aastaselt, valiti ta riigi­ esindajaks. 25 on vanus, mil psühholoogid arvavad, et kesk­ mise inimese aju on ehk välja arenenud. Kuid mõnel läheb kauemgi. Ent nagu teada, noorte entusiasm mitmeti peidab seda, et ollakse realiteetide tegele­ mistega veel hällis. Uus konser­

vatiivide juht kinnitas seda ­parlamentaarset komiteed alg­a­astatel nö pikalt saates, inglis­ keelse ehk vastikuma väljen­ dusega, mida tänaseni ei näe peavoolumeedias teisiti kui al­ gustähe ja kolme järgneva tärni­ ga. Teie lisatakse otsa, aga kõik ju teavad, mis sõnast juttu. Nii aga poliitik ei tee.

Ega toeta riigikorra vastast tegevust, nagu Poilievre tegi kurikuulsa talvise veokite pro­ testikonvoiga seoses. See ei ole jällegi sellise poliitiku tunnus­ märk, kes rahvast kuulab. Kuna Ottawa kodanikud kannatasid nädalaid lärmi ja seaduste rik­ kumiste tõttu. Ainult tolerantses Kanadas võib nii olla.

Siin riigis ei peegelda partei, erakonna juhi valik kunagi vali­ jate soove. Seda saab ainult sea­ dusliku sedeliga määratud ajal teha. Et liidrit valida, peab olema partei liige, liikmemaks ­ on tavaliselt naeruväärselt väike.

Ent õigustab kas postiga või kohapeal oma kandidaati toe­ ­ tada. Poilievre olevat valdavalt üleriiklikult domineerinud vali­ kut. Et aus olla, ega tal kvali­ teetset vastast ei olnud. Viima­ sed kaks konservatiivide juhti kinnitasid seda, et neil puudub tasemel inimesi, kes suudaks parteid, veel vähem riiki juhtida.

Aga nagu hilisminevik näitab, kõike võib juhtuda. Poilievre’il polnud enne poliitikat olulisi, selle kutsumisega seotud koge­ musi (näiteks, juuras, äritegevu­ ses, isegi vabatahtikult kogu­ konda teenides, mis on tõesti

kutsumine ning tihti tänamatu, kuna nagu leek meelitab koilib­ likat, on neis organisatsioonides juhtkonda pürgimine võimuah­ nuse tunnusmärgiks. Kaugele pole lugejal tarvis vaadata.

Ennastsalgavaid vabatahtlikke otsime tänapäeval tikutulega.

Või küsi motivatsiooni – ehk on rahaahnus, võimule otsa, män­ gus…). Justin Trudeau’l polnud enne poliitikat samuti mingeid kogemusi, olles vaid draama­ õpetaja keskkoolis. Tuntud nimi aga tagas talle ülekaaluka võidu juhiks saamisel. Ottawas aga, nagu viimased aastad on kinni­ tanud, on ta pigem sõnu esita­ nud kui tegusid.

Selles kontekstis tuleb rõhu­ tada üht olulist Steve Paikini raamatut. Paikin on TVO, nime järgi erapooletu Ontario maksu­ maksja majandatud telejaama The Agenda saatejuht. Teoses Paikin and the Premiers on ära toodud koos analüüsidega in­ tervjuud provintsi peaministrite­ ga, aastast 1961 alates. Poole sajandi vältel lubasid kandi­ daadid valimiste eel, John Robartsist Kathleen Wynne’ini välja ei tea mida kõike, et ainult pukki saada. Robarts oli ainus, keda Paikin ise ei küsitlenud.

Paikini raamat kinnitab, et oluli­ si lubadusi, muutusi ei täidetud kunagi, ja nagu praegune Doug Fordi Queen’s Pargi valitsuse otsused kinnitavad, tegutseti au­ toritaarsemalt, kui demokraatias tohiks. Tuues seadusi, millest polnud piiksugi valimisvõitluste ajal. Ning valija neelas kõik

sime rahvapidusid, andsime laupäeva hommikutel lastele koolitunde – igal tasemel – igas vabas riigis maailmas, et eesti kultuur püsiks ka tulevastele põlvedele.

alla. Just nagu viimastel üleriik­ likel otsustel, mil oli unustatud Trudeau lubadus valimisi demokraatlikumaks teha, et iga hääl loeks proportsionaalselt.

Mis siin riigis muidugi ennetaks vähemusvalitsusi nii kaua, kui kestab kolme partei süsteem.

Pierre Poilievre oskas tugeva käega ohjeldada, paremale poole pöörata ratsut, mille nimi on raev. Kanadas on olemas murettekitavalt raevuindeks. Ra­ hulolematusest saame demok­ raatias aru. Mässama aga, nagu konvoilased, Poilievre’i toetuse­ ga peaaegu, et tegid, küll ei ­tohiks hakata.

Preeriaprovintsides, aga ka Québecis sai uus siniste juht ülekaalukalt toetust. Just neis piirkondades on suurim vastu­ seis Ottawa otsustele.

Kuidas Poilievre nüüd käi­ tub, jääb näha. Populistina oskas ta väheste kanadalaste toetust leida. Et üleriiklikult seda teha, on aga hoopis teine tegu. Kui uus juht ei leia helgemat kesk­ teed, moduleeriks oma vihaseid sõnu, jätaks oponentide solva­ mise ja sõimamise, siis on ehk Kanada ainsal tõsiseltvõetaval liberaalide vastasparteil võima­ lus seda kammitseda. Uuring uuringu järel on kinnitanud, et kanadalased on tsentristid, enamuses isegi mitte selliselt, et vähemusvalitsust toetaks. Vali­ kut enam ei anta neile, igal parteil on kärnad, s­ilmapaistvad vead. Millest on tulevikuga arvestades väga k­ ahju.

Rahvad tõusevad ja langevad, rahvused kõiguvad, inimesed surevad, kuid alati on oluline jätta midagi ellujääjatele. Ka teie saavutasite seda siin, suures ohus, samuti pidades hädavaja­ likuks meie rahvuse omapära säästmise, viimaseni. Sellele võib mõelda, kui ,,pärmikultuu­ rile“, mille iga pagar paneb kõrvale järgmise partii jaoks, ­ sest sellest sõltub ellujäämine.

Me kõik vajame igapäevast leiba.

Ja kui ma Eestisse tagasi jõud­ sin, oli see ka minu jaoks alles.

Ma tänan teid!

I’m now thinking of the three of us – Estonia, Latvia and Lithuania – and the Baltic chain in 1989, when we stood together, held hands and paved the way to the future. The future has arrived. The sand has shifted again, by forces greater than ours. If we can’t save our ­people, we can save our culture, in an untried universe, both mentally and physically. Per­ haps, for an even greater length of time, than the ancient Egyptians, on their stone tablets. We don’t need stone tablets, we have our own incredible e-nation, and start-ups, many invented right here in Estonia.

(Järgneb lk. 17)

TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

Tartu College 52 Tartu College tähistas oma 52. aastapäeva laupäeval, 24. septembril dr. Vello Sootsi ­ mälestusloenguga, mille esitas tekstiilikunstnik Anu Raud.

Samaaegselt toimus näituse „Meie Tartu“ pidulik ava­ mine. Saal oli osavõtjaist tulvil. Üritus algas varasemate aas­ tate eeskujul videofilmiga Vello Sootsi mitmekülgsest isikust.

Sellele järgnes Tartu College’i president Jaan Meri avasõna, mille lõpul kõlas ühine igihaljas „Gaudeamus igitur“ ekraanile projitseeritud segakoori eest­ vedamisel.

Tervitajaid, keda oli ohtralt, tutvustas VEMU peaarhivaar Piret Noorhani. Järjekorras võtsid sõna EV suursaadik ­ Kanadas Margus Rava, Kanada suursaadik Kevin Rex Tallinnas (video), EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat, EV kul­ tuuriminister Piret Hartman ja EV haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (video), Eestlaste Kesknõukogu Kanadas presi­ dent Kairi Taul-Hemingway, Eesti Sihtkapital Kanadas presi­ dent Eva Varangu, Northern Birch Credit Union president Anita Saar, Toronto Ülikooli Elmar Tampõllu nimelise Eesti Õppetooli juhataja ajalooprofes­ sor dr Andres Kasekamp, Eesti Keskuse juhtkonna esinaine Ellen Valter ja Toronto Eesti üliõpilaskonna esindaja Allan Meret.

Akadeemik Anu Raud, keda publikule tutvustas Piret Noorhani, oli oma kõneteemaks

valinud „Mõttelõng – rah­ vusmõte“. Ta alustas oma mõttelõnga kerimist haridustee algusest humoristlike meenutus­ tega nooruki muljetest koo­ lielust: esimene klass ja kõvad puupingid! Aga nende kõvade pinkidega harjus ära, said pika­ peale isegi armsaks. Kui talviti tuli jääda internaati, sest kooli­ tee nõudnuks läbi paksu lume sumpamist, ilmnes, et ühine ­õppimine läks ladusamalt (talu­ perenaise tarkus: paaris põrsad söövad paremini). Tallinna 22. keskkoolis toimus noores hinges eriline murrang, mille ­ põhjustajaks võis olla kunsti­ õpetaja Kaljo Põllu. Sama mees juhendas kõnelejat ka hiljem Eesti Riiklikus Kunstiinstituu­ dis. Süda sundis rahvakunsti suunas, innukast õpilasest sai ­ ajapikku oskuslik ja pühendu­ nud õpetaja. Aastal 2003 osales ta Metsaülikoolis Kotkajärvel, õpetades noortele vaibakudu­ mist. Mõttelõng ja rahvusmõte olid selleks ajaks juba tihedalt põimunud. Seal õppis ta tundma ka Vello Sootsi, kes oli siis veel meie keskel. Kõneleja meenutas hellusega seda tutvust ja met­ saülikooli atmosfääri. Ta lõpetas tunnustavate sõnadega eesti kogukonnale Torontos.

Ovatsioonid, lillesülemid, kingitused. Lugupeetud rahva­ kunsti andunud jüngri sõnad leidsid tee kuulajaskonna süda­ messe.

Näituse avamistseremoonias kõneles Piret Noorhani põgusalt selle saamisloost ja näitas üksi­ kuid kaadreid Kaisa Pitsi video­ filmist eelmaitsena järgmisel päeval toimuvale esilinastusele.

Näituse valmimisel oli rakenda­ tud palju töökäsi, tänu pälvis

Ehatares külas… Vaiko Eplik

Fotod: Janne Laanemaa

Seoses Tartu College’i sünnipäevaüritustega Torontos külas olev Eesti muusik ja helilooja Vaiko Eplik rõõmus­ tas oma muusikaga 22. septembril ka Ehatare peret, kus sel päeval tähistati sügise algust.

Vaiko Eplik, kes on 2010.a Eesti muusikaauhindade jagami­ sel tunnistatud aasta esitajaks, esindanud Eestit Eurovisioni lauluvõistlusel (2003), helindanud animafilmi, mänginud mitmes bändis, tegeleb aktiivselt heliloominguga ja annab soolokontserte, on praegu ka Eesti autorite ühingu ju­ hatuse esimees.

Lisaks mitmekülgsele muusikutegevusele on Vaiko Eplik uurinud väliseesti muusikat ja muusikuid ning koos Maarja Merivoo-Parroga pannud kokku popikogumiku Esto-muusika ehk ulgu-Eesti leviplaadid 1958–1988. Ehatares sai Vaiko uu­ rida sealsetki plaadikogu ja leidis sellest mõnda, mis tema kogus veel puudus. Väliseesti muusikat on Vaiko Eplik tut­ vustanud Eestis raadiosaadetes ,,Muusika nõudlikule mait­ sele“. Need saated on järelkuulatavad.

Nr. 39

Eestit valiti Oscaritele esindama ,,Kalev“ ja ,,Sierra“

Külaliskõneleja TC 50+2 juubeliaktusel akadeemik ja tekstiilikunstnik Anu Raud koos VEMU peaarhivaari Piret Noorhaniga. Foto: Kai Kiilaspea

rohkem isikuid ja organisat­ sioone kui oleks aktuse käigus loetleda suudetud. Olgu nad ­siinkohal jäädvustatud.

Kuraator: Piret Noorhani; näituse kujundaja: Laani Teetsov; kunstnik-konsultant Kaire van der Toorn Guthan; arhiiviuurimuslik töö: Johanna ­ Helin, Kerly Ilves, Keila Kopvillem, Piret Noorhani, Rasmus Rattas; tehniline abi: Marcus Kolga, Taavi Tamtik; toetus: Tartu College/VEMU, Üleilmse eestluse programmi toetus EV Haridus- ja Teadus­ ministeeriumi ja Rahvusarhiivi vahendusel; tõlkijad: Aino Lokk, Kati Kiilaspea.

Lõppsõna ütles Tartu Üli­ kooli Eesti Õppetooli Sihtasu­

tuse nõukogu esimees Peeter Einola, avaldades tänu ja tun­ nustust nii korraldajaile, esine­ jaile kui ka arvukale publikule.

Taas ilmus ekraanile segakoor, lauldes Eesti Vabariigi hümni, millega kogu auditoorium ühines.

Pidulikule sündmusele oli väärikas punkt pandud. Jäi üle vaid seda vabamas õhkkonnas jätkata. Fuajees ootas baar ja maitsekalt kaetud lauad mitme­ suguste hõrgutistega. Šampuse­ klaasid kõlisesid kokku, suupisted leidsid nautijaid, vest­ lus elavnes, sõlmiti uusi tutvusi ja uuendati vanu. Kätlemised, embused, sõbrasuudlused. Igati harmooniline lõppakord.

EERIK PURJE

Eestis esilinastus film keeleteadlasest Mati Hindist 28. septembril esilinastus Annika Koppeli dokumentaal­ film ,,Keelemässaja. Mati Hint“.

Filmis on fookuses keele­ teadlase, esseisti, õppejõu ning Eesti taasiseseisvumise ajal poliitikas olulist rolli mänginud Mati Hindi elu ja loometee.

Pöördelistel üheksakümnendatel oli äärmiselt oluline, et eesti keelest saaks riigikeel ning sel­ leks pidi vastu võetama keele­ seadus. Mati Hint oli üks keele­ seaduse ideolooge ja tal on suured teened selle vastuvõt­ misel.

Film püüab mõtestada, mis­ sugune roll oli Hindi sünnikoha Lõuna-Eesti maastikel ja karmil ajalool tema isiksuse kujunemi­ sel. Hint oli tudengite armas­ tatud õppejõud, aga samal ajal ka viljakas esseist, kes kirjutas aktiivselt oma elu lõpuni, pöörates tähelepanu asjadele, mis tema arvates Eestis viltu olid minemas.

Mati Hint suri 5. detsembril 2019. a, päeval, kui Niguliste kirikus toimus eesti keele aasta lõpetamise tänuaktus.

2019 oli eesti keele aasta ja mõte Mati Hindist filmi teha tuligi seoses sellega. Idee tuli ­ tollaselt Eesti Keele Instituudi direktorilt Tõnu Tenderilt.

Filmi režissöör ja stsenarist on Annika Koppel, operaator Madis Reimund, helioperaator Rein Fuks, monteerija Kersti Miilen, helirežissöör Timo Kiirend, helilooja Tõnu Kõrvits, produtsent Anneli Ahven. Filmi on tootnud Kopli Kinokom­ panii. (ERR/EE)

Mati Hint. Kaader filmist.

Eesti Filmi Instituudi (EFI) kokku kutsutud komisjon ot­ sustas saata Ameerika filmi­ akadeemia auhinnale Oscar kandideerima parima rahvus­ vahelise mängufilmi kategoo­ rias Ove Mustingu lavastatud filmi ,,Kalev“, mis septembris esilinastus. Lühianimatsiooni kategoorias esindab Eestit Sander Joone kirjutatud ja lavastatud film ,,Sierra“, mis erinevatelt festivalidelt mitu auhinda koju toonud. ,,Igal aastal on üha raskem valida üht ja ainsat filmi, mis kõige paremini esindaks Eestit.

Nii ka sel aastal,“ ütles EFI juht Edith Sepp, kelle vedamisel ­valis sõltumatu komisjon võitja 11 kandidaadi seast, mille hul­ gas olid lisaks mängufilmidele valikus ka dokumentaalfilmid. ,,Kalev“ on lugu legendaarse korvpallimeeskonna pingelisest teekonnast laguneva Nõukogude Liidu viimastel meistrivõistlustel.

Rahvuskaaslaste ettearvamatu meelestatus, armutud vastased ja rahutud ajad vahelduvad tuliste lahingutega palliplatsil. Film on inspireeritud 1991. aasta tõsielu­ listest sündmustest, kui Eesti korvpallimeeskond võitis vii­ mase Nõukogude Liidu karika.

Komisjoni hinnangul käsitleb režissöör Kalevi korvpalli­ meeskonna 1991. a võiduloo kaudu ka praegu olulisi teema­ sid: rahvuslik enesemääramisõi­ gus, rahvuslik uhkus, vastuseis imperialistlikule maailmavaatele ja lõpuks spordialade kui uni­ versaalne, poliitkemplusi ületav idee. Kindlasti saab tugevuseks pidada, et ,,Kalev“ vaatleb meeskonnafilmina ka ühe tiimi kujunemist ning üksikisiku rolli selles protsessis. ,,Kalevi“ meeskonna pea­ treeneri ja treeneri rollides astu­ vad üles Mait Malmsten ja Priit Võigemast. Toonaseid tipp­ mängijaid kehastavad Reimo Sagor, Mihkel Kuusk, Veiko Porkanen, Kristjan Sarv, Ott Kartau, Howard Frier jpt. ,,Kalevi“ režissöör on Ove Musting, operaator Rein Kotov, kunstnik Tiiu-Ann Pello, heli­ looja Mihkel Zilmer, produtsen­ did Pille Rünk ja Maria Avdjuško. Mängufilmi tootjad on Allfilm ja Ugri Film, levitaja on Hea Film.

Sander Joone animafilmi ,,Sierra“ keskmes on poiss, kes muutub rahvaralli ajal rehviks.

Absurdikihi all peidab end isik­ lik lugu, mis on tõukunud autori suhtest oma isaga. ,,Sierra“ pääseb Oscarit püüdma parima lühianimat­ siooni kategoorias tänu võitu­ dele San Francisco ja Palm Springsi ShortFest filmifestiva­ lidel. ,,Sierra“ režissöör, stsenarist ja peakunstnik on Sander Joon.

Produtsendid on Aurelia Aasa (AAA Creative) ja Erik Hein­ salu (BOP! Animation). Filmi helilooja on Misha Panfilov, he­ lindaja Matis Rei. Animaatorid on Henri Kaido Veermäe, Valya Paneva, Teresa Baroet ja Sander Joon. Taustakunstnik on Hleb Kuftseryn. (ERR/EE)

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1124 1

2

3

4

5

12

13

15

16

18

6

39

26 31

28

29

42

43

44

35

37

38

40

41

45

46

47

48

49

50

51

52

53

1. Koduloom.

5. Alevik TallinnaPärnu maanteel.

8. _____k, kildkond.

12. _____is, elatus­ vahend v -raha.

13. Ribi, roie (ingl.k.).

14. See, millest koosneb füüsiline keha.

15. Põranda vastand.

16. Rhine’i piirkonnast pärinev valge vein.

18. Eesti aupeakonsul Kanadas (eesn. täht+perek.nimi).

20. Rock’n’rolli kuningas (1935–1977).

21. _____s, küsisõna.

22. Haldusüksus Venemaal.

23. ______o-, hingamis-, õhu-.

26. Märg maa-ala.

27. Maakaart (ingl.k.).

30. A______, üleskutse.

31. Silitus.

32. Eesti suursaadik Kanadas alates septembrist k.a.

33. Ese. 34. Mängukepp.

35. Kangelasmuistend.

27 32

34

PAREMALE:

11

22

30

36

10

20

25

33

9

17

19

24

8

36. Meri Euroopas.

38. Korea auto.

39. Piima-, piim-.

41. Mitmeosaline muusikateos koorile.

45. Poolitusjoon.

47. Ma. 48. Nendel.

49. Royal Ontario Museum.

50. Täistera nisujahu Indias.

51. Mäeahelik Aasias.

52. Sülg.

53. Maa keset vett.

bioaktiivne aine.

19. Teat. puhastus­ vahendi bränd.

22. Riidesööja putukas.

23. Politsei- ja Piirivalveamet.

24. _____t, pesa (ingl.k.).

25. Viimne r_____, Eesti kultusfilm.

26. Pagaritoode.

28. Viirusetõrjeprogramm arvutis.

29. Tantsusamm.

31. Kammi osa.

32. Eesti lastekirjanik ALLA: (1915–2008; perek.

1. Ajanäitaja. nimi + eesn.täht).

2. Tallel, olemas, 34. ______at, horvaat. hoitud.

35. Patt (ingl.k.).

3. Tihe.

37. Vanaitaalia keeled.

4. Tõukejõud, 38. Tegu toob ajendav põhjus. tagajärje (India 5. Eesti maalikunstõpetuses). nik (snd 1936).

39. Jõgi Siberis.

6. Rida (murd.).

40. Eesti poliitik ja 7. Ehmes, ude. diplomaat (1871– 8. Lill.

1941).

9. Liivlaste asuala.

41. Õppeasutus.

10. K____, suletud.

42. Abista, ole abiks!

11. Vaadid, tünnid 43. V______a, (ingl.k.).

Helsingi lennuväli.

44. Kali.

17. ______toniin, veresooni ahendav 46. Kolm-, kolmik-.

Naljanurk Mees tunneb end halvasti ja naine viib ta haiglasse. Arst vaatab patsiendi üle ning ütleb naisele: ,,Peame tegema mõningaid teste ja jätma ta praegu haig­ lasse. Loodame, et pole midagi tõsist. Aga mulle ei meeldi teie mehe väljanägemine!“ Naine: ,,Ega mulle ka ei meeldi, aga mees on truu, teenib korralikult ja hoolitseb hästi pere eest!“

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

S

T

KARLA KALENDRISABA

Ristsõna nr. 1123 LAHENDUS

14

21 23

7

I

7

Paremale: 1. Paak, 5. LAV, 8. Pime, 12.

Aste, 13. (T)asa), 14. Amet, 15. Aste­ oid, 17. Kena, 18. Raada, 19. Eest, 21.

Seire, 24. (K)aks, 27. Embleem, 31.

Kajut, 33. (Madridi) Real, 34. Ebe, 36.

Lame, 37. (Buenos) Aires, 39. Usaldan, 41. Keb(ab), 42. Kabel, 44. Amet, 46.

Laama, 51. Koda, 53. Tomahook, 56.

EROK, 57. Ida, 58. Ares, 59. Lass, 60.

Lai, 61. (M)atri(kkel).

Alla: 1. Paar, 2. ASSA, 3. Atta, 4. Keed, 5. Lao, 6. Asi, 7. Vader, 8. Paks, 9.

Imetajad, 10. Men, 11. ETA, 16. Rase, 20. EEK, 22. Eee, 23. Imbub, 25. Kuma, 26. Sten, 27. Erak, 28. Meie, 29.

Barbados, 30. LLE, 32. All, 35. Ese, 38.

(Ra)ske, 40. (Üles ja) alla, 43. Attil(a), 45. Maks, 47. Ahaa, 48. Aort, 49.

Moer(o), 50. Aksi, 51. Kel, 52. Ora, 54.

Oda, 55. Mai.

Nädala retsept

Kalkun, see tänupühade traditsioon Ongi kätte jõudnud see aeg, kus paljud kanadalased vaatavad toidupoes suurema kalkuni järele, sest üle mitme aasta tulevad suuremad pered ja sõp­ ruskonnad taas tänupühadeks kokku! Vahepealsed tagasihoid­ likumad tänupühad, mis paljudel möödusid vaid kitsas pereringis, eeldasid ka tagasihoidlikuma suurusega praadi, sest kalkunit valmistades kipub tihti olema palju ülejääke, mida jätkub päevadeks.

Kalkunit saab osta nii kül­ mu­tatuna kui värskena, mis sõl­ tub igaühe eelistusest. Külmu­ nud kalkuni sulatamine võtab külmkapis kindlasti aega päeva või mitu, olenedes linnu kaalust (on vahe, kas see kaalub 4 või 16 naela). Osad kalkunid on juba eelnevalt puhastatud ja määritud, teiste puhul tuleb seda ise teha.

Kalkuni täidise osas on samuti erinevaid valikuid. Neid on võimalik osta, aga ka ise oma maitse järgi valmistada.

Igaüks ei tahagi täidist kalkuni sisse panna, vaid eelistab seda eraldi küpsetada. Täidiseks või­ vad olla klassikaline segu saia­ kuubikutest, sibulast, sellerist, võist, puljongist ja maitseaine­ test, aga ka erinevatest aedvilja­ dest.

Kalkuni küpsetamiseks ja täidise valmistamiseks leiab internetist kuhjaga häid ideid, ­ retsepte ja videosid. Kuna kalkuni küpsetamine on natuke suurem ettevõtmine kui tava­ pärane õhtusöögi valmistamine, vajab see ka päevade jagu planeerimist, nii et miks mitte end erinevate nippidega varakult kurssi viia.

Järgides retsepti, ahju tem­ peratuuri, küpsetusaega vasta­

Mätsineissen Ma kirjutan täna natuke tihverentli, muidu nooremad inimesed, kes neid paartisi ja pitspallisi korraldavad, ehk ei anderständi. Ise ma ammu enam kuskil ei käi, aga kaen ikke seitungist kuulutusi. Tahaks nigu teada, mis need tee­ vad, kes veel tegijad on. Paar viimast kuulutust on old ni­ sukeses längvitsis, et passi nigu pull põlend metsa, mitte aru ei saa.

Alles see oli, kui üks krupp undruku vai seelikuga siti­ sene oli võtt pähe, et teevad nisukese äppeningi, kuhu isa­ seid olevusi ültse sisse ei lasta. No eakene küll, kui tibu­ pere tahab omapead olla, las siblivad ja soputavad tiibu, ega sest kedagi paha ole. Aga seda nende pantud pääliskirja ma küll ei laikind: „nou pois äläud“. Ka neil siis ültse mätsi­ neissenit ei old, et oleks leid ilusa eesti matsikeelse nime, no näituseks „täditants“ vai „piigapillerkaar“. Pärast omava­ hel kepslemist oleks võind teha ringmängu ja laulda eleda äälega, et „miiiiiinu kana muneb muidugi, muidugi, muidu­ gi; ei ole kukke tarviski, tarviski, tarviski“.

Sest on palju aega möödas, kui mina poi olin, nüid pole must enam männi kah. Tantsimine on mul kahe kratsi tõttu kah kvait tihvikalt, muid ma korraldaks vastukaaluks sim­ mani nimega „meeste madin“ ja paneks oiatuse sildi ülesse: ,,eided eemale!“ Oijah, vanamees, kiip triiming!

No ja nüid on siis pidu selles Proodvjuu majas, mis enam meie oma ei ole, aga natuke jusku ikke oleks kah.

Pidu peoks, aga „lääst blääst!“ No mis mätsineisseni nisuke nimi nõuab! Ega selles majas eesti keele spiikimist ära pole keelatud. Korraldajad forgettisid minuga konsaltida, muidu oleks nimeks saand „lõpulahmakas“ vai „peramine pauk“.

Isegi „viimane viinaviskamine“ oleks parem saundind, ikke all-literatsijoon sehes, assunantsid ja tissunantsid pealekau­ ba.

Kuud pai, frends! Ei ätikese ääl kosta enam kuskile.

KARGU KARLA

valt kalkuni suurusele jm., jääb üle vaid oodata maitsva ja mah­ lase tänupüha-prae valmimist, rõõmuks perele ja külalistele.

Siinkohal üks lihtne näidis­ retsept, ilma täidiseta, mida saab mitmeti varieerida.

Valmistusained: • värske, sise-elunditest puhas­ tatud kalkun, umbes 12-naelane • ½ tassi toasooja sulatatud küüslaugu-maitseainevõid • 1-2 tl soola • 1-2 tl pipart Eelsoojendada ahi 350 F kraadini. Pesta kalkun korrali­ kult ning patsutada kuivaks paber-käterätiga.

Segada sool ja pipar, määrida seguga kalkunit seest. Väljas­ poolt määrida kalkunit võiga, katsudes võid ettevaatlikult pisut ka naha alla määrida, samuti ­raputada peale soola-pipra segu.

Asetada kalkun, rinnapool üles, laiale madalale röstimis­ pannile, siduda kokku koivad.

Küpsetada umbes 3 tundi, aga võib-olla enamgi. Kui nahk läheb väga pruuniks, võib katta kalkuni fooliumiga. Kalkunit võib valmimisastme kontrolli­ miseks küpsetamise lõpupoole noaga lõigata. Kalkun ei ole valmis, kui kuskilt jooksevad välja roosad mahlad. Kalkuni sisemine temperatuur peab ole­ ma vähemalt 170 F kraadi, kui see on valmis. Seejärel tõsta kalkun ahjust, katta fooliumiga ja lasta tal enne serveerimist „puhata“ 15-40 minutit – nii tõuseb sisemine temperatuur ja mahlad imbuvad sisse.

Saare- ja Hiiumaa rannikule asustati 150 000 angerjamaimu Hiljuti asustati Hiiumaa ja Saaremaa rannikumerre 80 000 ja Hiiumaa rannikumerre üle 70 000 angerjamaimu.

Ettevõtmist rahastas PRIA ligi 180 000 euroga. ,,Need on tulnud ikka Sargasso merest kahe-kolme aastaga. Hoovustega on nad jõudnud Hollandisse kalafarmi, kus neid kasvatati seitse-kahek­ sa kuud ja nüüd nad jõudsid ot­ sapidi siia, kus neid vaja oli,“ ütles Maaülikooli kalateadlane Maidu Silm. ,,See 80 000 angerjamaimu, mis kaalus on umbes 400 kilo, on seitsme kuni üheksa aasta pärast 20 kuni 30 tonni anger­ jat,“ lausus MTÜ Saaremaa Kalavarude juhatuse liige Taavo Kuusiku.

Eelduste järgi võiksid isaka­ lad kasvada viie- ja emakalad 10-aastaseks, enne kui nad siit hakkavad taas oma soojätka­ mise paika Sargasso merre ­ujuma.

Sadakond aastat tagasi eks­ porditi Eestist ligi 200 tonni an­ gerjat, eelmisel aastal aga püüti Eesti rannikumerest ainult 700 kilo angerjat. (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

8

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

AKEN sulgeb tegevuse, kuid 32 aasta pärand ulatab kaugele tulevikku…

Ilm ja AKENi naiste meeleolu oli päiksepaisteline AKENi lõpupeol 11. septembril 2022 Anne Liis Keelmanni avaras kodus. Ees istuvad: Lydia Ritso Kadai, Alliki Arro, Ellen Leivat, Helle Arro, Tamara Norheim-Lehela; keskel Maaja Matsoo, Maret Liik, Anne Meema, Vaike Rannu, Reet Lambur, Reet Sepp, Helge Kurm, Anu Sõrra; taga Anu Jõe, Marje Laansoo, Maie Lees, Kristiina Valter, Tiina Timusk, Anne Liis Keelmann, Inge Lane.

Eestist tulid tervitused abiesinaiselt Rutt Veskimetsalt ja endiselt AKENi liikmelt Heidy Eskor Kiviloolt.

Foto: Maaja Matsoo

Lõpetades tegevuse, avalda­ vad Akadeemilised Kanada Eesti Naised (AKEN) tänu kõigile, kes mingil määral toetasid heategevusorganisat­ siooni AKEN tulutoovaid ette­ võtmisi 32 aasta vältel – kas HIIGELBASAARE (kok­ku 29) või väiksemaid ,,Esto Boutique“ müüke (kokku enam kui 100) või AKENi korraldatud tulutoovaid suur­ pidusid – ,,Kuldsüdamete Balli“, ,,Vana-aastaöö Veneet­ siat“ või ,,Ranna Kohvikut“.

Mainime siinjuures ka AKENi korraldatud ainsat mittetulu­ toovat aktsiooni ,,70 aastat suurpõgenemisest“, mis andis vähemalt pooltele AKENi naistele võimalust meenutada enda lapsepõlve kurvemat läbielamist – sundlahkumist kodumaalt, kes vanemate

süles, kes käe otsas.

AKENi naised tänavad lah­ keid kraami annetajaid, neid tuhandeid kaaseestlasi, kes ­ vedasid hulgaliselt kraami ­ basaaridele, ilma milleta ei oleks saanud müüke teha ega teenida raha heategevuseks.

Ning samuti avaldame hiigelkii­ tust ja tänu andekatele küpseta­ jatele kohviku jaoks! Ja tänamata ei saa jätta enam kui tuhandet töökat vabatahtlikku, kes üle aastate tassisid, tõstsid, sorteeri­ sid ja paigutasid kohale küm­ neid tuhandeid igas suuruses ja raskuses müügile antud asju. Ja muidugi täname ka kaasabista­ vaid eesti asutusi, nimelt VanaAndrese kirikut, kus tegime 24 HIIGELBASAARi; Eesti Kodu, kus asus basaaride kogumis­ punkt 26 aastat; Eesti Maja, kus asus teine kogumispunkt 24

aastat ja kus tegime 4 HIIGELBASAARI (viimased 2 neist ,,SINI-MUST-VALGE“ nimelised) ning 2 hiigelpidu; ja muidugi Tartu College’it, mille allüksus AKEN oli ning kus toi­ musid ,,Kuldsüdamete Ball“ ja ,,70 aastat suurpõgenemisest“.

AKENi korraldava komitee liikmetele tundus, et kogu koha­ lik eesti ühiskond pingutas ühise jõuga ühiste eesmärkide nimel, mistõttu suutsime enam kui miljoni dollari ulatuses toetada laste ja noorte vajadusi, nii kodumaal kui siinses eesti ühiskonnas. AKENi teenitud summale lisandub lahke anneta­ ja märkimisväärne toetus, suu­ natud samuti noorte ja laste hüvanguks.

Tegime ära! Oleme arvuliselt väike, kuid koostöös suur.

Eestis avatud Montessori kool sai toetust Eesti Ameerika Fondilt

aasta tõi Eestisse esimese Montessori kooli avamise. See on Itaalia arsti Maria Mon­ tessori välja töötatud pedagoo­ gikat viljelev kool.

Montessori klassiruumis saa­ vad lapsed ise ruumis vabalt liikuda ja ise endale valida ­ seda, millega parajasti töötada või mis teema kallal rohkem­ tegutseda.

Uue kooli avamiseks andis omapoolse majandusliku panuse Eesti Ameerika Fond, kes toetas Montessori kooli avamist $40 000 summaga. Tänuks saatis kool fondile kirja, millest aval­ dame väljavõtteid.

tud koostööleping Rocca al Mare Kool AS-ga, mille sisu põhimõtted on samad nagu taot­ luse teises kirjas kirjeldatud.

Montessori kooliklass jääb te­ gutsema autonoomsena, oma eelarvega ja eraldi asukohas – Rannamõisa tee 3, Tallinnas. /…/ Kooli avamispäev oli pidulik ja peamiselt mõeldud lastele meeldejääva kogemuse tekita­ miseks. Meie aktusele tulid ka Hannes Tamjärv, RAM kooli direktor Sirje Toomla, RAM ­ kooli algklasside juhataja Siiri Kaasik ning Riigikogu liige ja endine haridusminister Liina Kersna. Kooli avamist käsitleti mitmetes meedia väljaannetes. /…/ Sõna levib ja lühikese ­ajaga on meie poole pöördunud mitmed lapsevanemad, kes uurivad, kuidas nende last saaks meie kooli panna ning ka õpeta­ jad, kes tunnevad huvi, kuidas Montessori kooliklassis õpi­ takse. Meil on hea meel, et huvi Montessori pedagoogika vastu on olemas ning oleme silma jäänud ka hariduspoliitika ku­ jundajatele ja meediale. /…/

Alternatiivpedagoogika levib Eestis üha enam. Ehkki alter­ natiivpedagoogika võtteid on Eesti koolihariduses kasu­ tatud juba möödunud sajandi algusest, on neid laiemalt teadvustatud viimastel aasta­ tel. Üsna pikk on Eestis laste va­ likuid ja isikupära õpetuse kesk­ mes hoidval lähenemisel ehk waldorfkoolil. Waldorfkooli juu­ red Eestis ulatuvad üle 100 aasta tagusesse perioodi ning möödu­ nud õppeaastal omandas hari­ dust 1593 noort waldorfpeda­ googika meetodil.

Kasvanud on ka kristlikes koolides õppijate arv.

Siiski on tavakoolidest mõ­ nes osas erinevate koolide õpilaste osakaal õpilaste kogu­ ­ arvust jäänud siiski suhteliselt väikseks – kuni kolme protsendi juurde.

Septembris alanud uus kooli­

Lugupeetud EAF Fondi juhatus Soovime Teile teada anda, et 1. septembril avasime Eesti esi­ mese Montessori kooliklassi!

Klassis hakkas õppima 20 last vanuses 6-9 aastat, neid juhen­ dab AMI 6–12 koolituse läbinud Kadre Saar ning klassis on abiõpetajana tööl Montessori 6–12 assistendikursuse läbinud Katarina Papp. Meil, Mon­ tessori Kooli MTÜ-l, on sõlmi­

AKENi nimel, ELLEN LEIVAT

Välisministeerium uuris väliseestlaste arvamust Eestiga seonduva kohta Eelmisel nädal avaldati välis­ ministeeriumi tellimusel koos­ tatud väliskogukondade uu­ ringu tulemused, millest sel­ gub, et välismaal elavad eestlased nimetavad Eestiga seonduva negatiivse asjaoluna kõige rohkem parempopulist­ likku poliitikat. ,,Üle kolmandiku (39 %) vastajatest nimetasid negatiiv­ sete Eestiga seonduvate teguri­ tena eksplitsiitselt just populist­ likke poliitikuid (ennekõike kir­ jutati nimeliselt kaks kuni kolm parempopulistlikku poliitikut), erakondi või käitumismaneere,“ selgub uuringust.

Teine peamine negatiivne kategooria oli 13% vastanute arvates ,,poliitika“ laiemalt.

Selle alla kuulusid vastused eri­ nevatest Eesti erakondadest ja poliitikutest, aga ka kindlatest poliitikatest nagu näiteks ko­ roonapoliitika ja hariduspoliiti­ ka.

Ligi kümnendik vastajatest tõid negatiivsena välja, et neile ei meeldi Eestis elavad inimesed – toodi välja erinevaid iseloomuomadusi, näiteks eba­ viisakus, hoolimatus, enese­ kesk­ sus, kadedus, kitsarinnali­ sus, sallimatus jm.

Seitse protsenti tõi nega­ tiivsena välja majanduslikku ebastabiilsust puudutavad mõis­ ted, kõige enam sai kajastust erinevate sõnastustega mõiste ­ ,,madal palk“.

Neli protsenti vastajatest pi­ das kõige negatiivsemaks Eestis rassismi olemasolu ning rassist­ like käitumismaneere. Umbes sama hulk mainis külma kliimat, Venemaad ja erinevaid Eesti avaliku elu tegelasi (sh oluliselt vähemalt määral kui positiivses kategoorias, ning ennekõike poliitikud). Kaks­ kolm protsenti vastustest kajas­ tasid negatiivset suhtumist LGBTQ+ kogukonda ja alko­ holismi.

Positiivsete vastuste hulgas toodi kõige rohkem esile Eesti presidente: küsimustiku läbivii­ mise ajal ametis olnud presi­ denti mainisid 11% kõikidest positiivse fakti kirjutajatest ning varasemaid Eesti presidente mainisid kuus protsenti vastaja­ test. Üheksa protsenti vastajatest pidasid positiivseks e–Eestit ehk riiklikke digivõimalusi ja teenuseid, näiteks e–residentsus, aga ka küberturvalisust ning

Siinkohal tahaksime Teile Montessori Kooli MTÜ poolt taas avaldada sügavat tänu, et meie tegemistesse uskusite ning palutud finantsilise toetuse eest, mis võimaldas meil klassiruumi sisustada õppematerjalide ja mööbliga. Nüüd me oleme ­avatud. Nüüd me hakkame kas­ vama. Ja me kasvame heaks!

Sest meil on tugev motivatsioon, tugev kogukond, juhendajate ja lapsevanemate koostöö ja ime­ lised lapsed. Me ei oleks, kus me oleme, ilma Teie abita!

Nr. 39

Eesti kui digiriigi mainet glo­ baalsel skaalal.

Positiivsetena nimetati Eesti ilusat loodust ja elukeskkonda.

Kuus protsenti vastajatest tõid isikunimeliselt välja Arvo Pärdi ning tema loomingu, viis protsenti mainisid teisi Eesti avaliku elu tegelasi – muusikud, teadlased, kirjanikud, sportla­ sed, poliitikud jt. Omariikluse, iseseisva vabariigi ja poliitika tõid välja samuti viis protsenti vastajatest, neli protsenti vas­ tustest käsitlesid laulu– ja tant­ supidu, kaks protsenti vastustest langesid termini ,,laulmine“ alla, mille hulka kuulus põhili­ selt koorilaul.

Positiivsena nimetati ka kul­ tuuri, haridust, innovatsiooni, perekonda, start-up kultuuri, toitu ning meenutusi kodust ja kodumaast.

Eestlaste häid külgi iseloo­ mustavatena mainiti töökust, edasipüüdlikkust, leidlikkust ja sõbralikkust.

Uuringu ,,Eesti väliskogu­ konnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal“ viis välis-, sise- ja kultuuriministee­ riumi tellimusel läbi Balti Uuringute Instituut. Küsitleti Soomes, Venemaal, Itaalias, Ühendkuningriigis, Šveitsis, Türgis, USA-s ja Austraalias elavaid Eesti juurtega inimesi.

(ERR/EE)

Kremlis allkirjastatakse uute territooriumide Vene Föderatsiooni koosseisu astumise lepingud Ukraina okupeeritud territoo­ riumide Vene Föderatsiooni koosseisu vastuvõtmise lepin­ gud allkirjastatakse 30. sep­ tembril Kremlis, teatas presi­ dendi pressiesindaja Dmitri Peskov. „Kremli Suure palee Georgi saalis toimub kell 15.00 uute territooriumide Vene Föderat­ siooni koosseisu astumise lepingute allkirjastamistsere­ moonia. Sellel üritusel toimub president Putini mahukas esine­ mine,“ teatas Peskov pressikon­ verentsil, vahendas Interfax.

Pärast annekteerimist on Venemaa juhtkond öelnud, et käsitleb rünnakuid Venemaa kontrolli all olevate alade vastu otsese rünnakuna Venemaa ­vastu.

Eelmisel nädalal Ukrainas Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastis nn referen­ dumeid välja kuulutades ähvar­ das Vladimir Putin vastata tuu­ marelvaga, kui Venemaa riiklik julgeolek ohtu satub.

Neli päeva kestnud võlts­ referendum Venemaa okupeeri­ tud piirkondades lõppes teisi­päe­­ val ja nagu ennustati, näitasid Venemaa riigimeedia avaldatud tulemused ülekaalukat toetust Venemaaga ühinemisele.

(D/ÕL/EE)

www.eestielu.ca

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

9

Põhjaraja hooaeg algas Kus on kõige lahedam koht olla laupäeva hommikul?

Noored eesti tüdrukud kohe vastavad: Põhjaraja gaidikoon­ dusel!

Laupäeva, 24. septembri hom­ mikul oli kuulda kilkamist ja energilist jutuajamist Toronto Baptisti Kiriku alumises saalis.

Käimas oli hellakeste ja gaidide hooaja avakoondus.

Ametliku tseremoonia osas võeti vastu 11 uut hellakest!

Kolm tublit hellakest, Kaili, Siena ja Vera, lõpetasid suvel hellakeste eesti erikatse (tõeline saavutus!) ja said kätte erilise märgi enne, kui liikusid amet­ likult edasi gaidrühma.

Vanemgaidide rühma võeti vastu Rosemarie ning vanem­

Uus vanemgaid Rosemarie saab uue kaelaräti kaela.

Foto: Taimi Hooper

gaidi kaelaräti said ka kaela Emma, Annely ja Eliise (kelle ülendamise tseremoonia jäi ­vahele covidi tõttu).

Nagu näha on Põhjaraja gaidlipkond väga populaarne.

Kas te tunnete 7-17 aastast tüdrukut, kes oleks huvitatud liitumast Põhjarajaga? Võtke kontakti lipkonnaga aadressil pohjarada@gmail.com.

Tegevusaasta on täis põne­ vaid, õpetlikke ja loovaid tege­ vusi ning väljasõite. Tuleval laupäeval lähevad kõik hella­ kesed ja gaidid rattasõidule Humber Valley’s. Kavas on ka traditsiooniline linnamäng skau­ tidega, mängukoondus hundu­ dega, uisutamine, lumelaager Kotkajärvel, lauluvõistlus, Centre Island’i külaskäik ning üks uus tegevus sel aastal: Jüripäeva laager aprillis!

Nähes, kui suur on hellakeste pere, saate kindlasti aru, miks Rajatarele ehitatakse juurde-ehi­ tust. Hellakeste arv on nüüd üle 30 noore ja kindlasti ei mahu enam 6-magamiskohaga maga­ mistuppa ära! Õnneks korjab Põhjarada juba raha, et ehitada uut 12-kohalist magamistuba ja suuremat kööki Rajatarele.

Kas soovite kaasa aidata ja toetada noorte eesti gaidide ­tegevust? Annetada Rajatare juurde-ehituse projektile saab GoFundMe leheküljel (https:// gofund.me/30fb56ee), panga­ ülekandega NBCU’s või võttes kontakti Põhjarajaga (pohjara­ da@gmail.com).

Soovime hellakestele ja gai­ didele toredat hooaega!

Koondus lõpeb sõprusringiga.

Foto: Taimi Hooper

Hellakesed ja gaidid mängivad tutvumismänge.

Foto: Taimi Hooper

Hellakeste rühma juht Maaja Uukkivi ja abi-juhid võtavad vastu uued hellakesed.

Foto: Taimi Hooper

Vanemgaidrühma juht Maili Vessmann annab uutele vanemgaididele kaelarätid.

Foto: Taimi Hooper

TALVI PARMING

Rosie, Emma, Annely ja Eliise said kaela vanemgaidi kaelarätid.

Foto: Taimi Hooper

Gaidrühma juht Liina Sadul võtab vastu uusi gaide. Foto: Taimi Hooper

10

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

TC 50+2: Oi, milline pidu…

Fotod: Peeter Põldre, Taavi Muide, Kai ja Paul Kiilaspea.

Nr. 39

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

11

TC 50+2: Oi, milline pidu…

TC 50+2…

(Algus lk. 1)

biitide taustal vaadata, kuidas kunstnik Curtia Wright maalis õhtusel energial ning muusikal põhineva seinamaali, mis ku­ junes eriliseks ning tõe­liselt ilu­ saks. Breiktantsu ,,pop“ ja ,,lock“ liigutusi ja tulist võist­ lust sai jälgida õhtu jooksul ja ka julgemad publikust said osa võtta, kohale olid kutsutud ko­ halikud breiktantsupoisid-tüd­ rukud Janessa Pudwell, Caroline ,,Lady C“ Fraser, Raoul Wilke ning Ali Muham­ mad, kes tõesti tõstsid energia lakke. Hamiltonist päri­ nev grupp Nezquik täitis saali mõnusate gruuvihelide ja -rüt­ midega ning õhkkond oli tulvil energiast. Lexsoul’i tuli­ sed ki­ tarriakordid, bassi ning trummi kuumad rütmid kütsid pealt­ vaatajad täielikult üles, mitmed kohalikud olid täitsa vaimustu­ ses, tekkisid uued fännid ning tõeline tantsupidu läkski lahti.

Niisiis oligi Hamiltoni võtnud üle täielik funk-pidu ­ sellel õh­ tul.

Eesti Vabariigi suursaadik Kana­ das Margus Rava.

Foto: Peeter Põldre

Filmi ,,Meie Tartu“ režissöör Kaisa Pitsi.

Foto: Kai Kiilaspea

Akadeemilise Kodu nimel kõne­ les vil! Allan Meret, korp! Sakala.

Foto: Peeter Põldre

Aga kui selline fenome­ naalne muusikaline pidu juba kaks päeva kestnud, siis peab kolmas piduõhtu veelgi parem olema, nagu inglise keeles ­ütlus: ,,third times the charm“.

Ja milline pidu see siis oligi Axis Club’is reede, 23. sep­ tembri õhtul… DJ Henrik Ehte astus veelkord üles ja teki­ tas sumeda õhkkonna ning heli­ looja, multiinstrumentalisti ja laulja Vaiko Epliku mõnus ning liigutav esinemine, kus olid kaasatud ka mõningad vä­ lis-eesti muusikute loodud palad, sealhulgas ka Toronto kogukon­ nale väga tuntud Peeter ja Olaf Kopvillemi looming. Vaiko oli ka fantastiline õhtujuht, sujuvalt sidudes esinemised kokku ja hoides publiku tähelepänu.

Näidati ka Kaisa Pitsi tehtud filmi ,,Meie Tartu“ videoklippi, et inimestes huvi ning põnevust isegi rohkem tekitada püha­ päevase esilinastuse jaoks ja Tartu College’i president Jaan Meri lühike ja südamlik õnne­ soov Tartu College’ile järgnes.

Kohal olid ka pidustuste suur­sponsorite Northern Birch Credit Union’i president Anita Saar ja Eesti Sihtkapi­ tal Kanadas president Eva Varangu, kellel ka soojad õnne­soovid Tartu College’ile esitada.

Meeleolu oli hea, vanu sõpru oli kohtumas igas nurgas ning The Shuffle Demons astus jär­ jekordselt üles energilise ning huvitavalt omapärase esinemise­ ga, liikudes läbi rahva lava poole muusika saatel, kaasates noored ja vanad nakatava ener­ giaga. Õhtu lõpuks oli publik ärevil ning valmis veelgi roh­ kem tantsu vihtuma ja kui Lex­ soul Dancemachine’i poisid la­ vale astusid, oli põnevust täiesti õhus tunda. Paremat ,,feelingut“ ei ole, kui näed, et muusikud naudivad ennast täiesti laval ning kaovad muusikasse – tekib selline imeline energiavahetus ­ pealtvaatajate ning esinejate ­vahel, mis kütab mõlemaid üles aina rohkem ja rohkem, kuni on saanud eriline õhtu teoks.

Selline oligi Lexsoul’i esine­ mine sellel õhtul, lihtsalt eriline.

Publik oli säravate silmadega ning naerulsui lahkudes. Hiljem oli kuulda mitmelt, et selliselt polnud nad ammu tantsu vih­ tunud. Parimat pidu ei olekski võinud loota…

Järgneval laupäeva, 24. sep­ tembri pärastlõunal olid pidu­ lised jõudnud natukenegi välja puhata ning toimus aktus, Dr. Vello Sootsi mälestusloeng ja näituse ,,Meie Tartu“ ametlik avamine. See oligi see väärikam osa pidustustest, kus sai korrali­ kult mälestada ja ka austada neid, kes on üle aegade aidanud üles ehitada Tartu College’it, austada selle vägeva hoone ajalugu ja pidulikult pühitseda tema panust siinse välis-eesti kogukonna püsimisele. Olid mitmed õnnesoovijad, nende seas Tartu College’i president Jaan Meri, Tartu College’i nõukogu abiesimees ja Toronto

Foto: Peeter Põldre

Foto: Peeter Põldre

Ülikooli Eesti Õppetooli Siht­a­ sutuse nõukogu esimees Pee­ ter Einola, Eesti Vabariigi uus suursaadik Kanadas Margus Rava, Northern Birch Credit Unioni president Anita Saar, KESKUSe projektijuht Ellen Valter, Sihtkapitali president Eva Varangu ja paljud teised.

VEMU peaarhivaar Piret Noor­ hani pidas südamliku kõne ning avas ,,Meie Tartu“ näituse, sh avaldades erilist tänu näituse kujundajale Laani (Heinar) Teetsovile, kellele oli see ka esimene selline ettevõtmine. ­ Akadeemik ning tuntud tekstii­ likunstnik Anu Raud pidas mälestusloengu, rõhutades eesti kultuuri hoidmist nii kodumaal kui ka siin väliseestis ja rääki­ des armasaid mälestusi oma elust ning kokkupuutumistest erinevate isiksustega, tekitades südantsoojendava meeleolu publiku seas. Muidugi oli ka maitsev kosutus pakutud tänu Ülle Veltmann Catering’ile; ilma kringli, kohvi ja pirukateta ei oleks olnud Tartu College’i pidulik juubel täiuslik.

Nii oligi kätte jõudnud pidus­ tuste viimane päev, 25. septembri pärastlõunal filmi ,,Meie Tartu“ kauaoodatud esilinastus, mille kallal oli režissöör Kaisa Pitsi juba pik­ ka aega kõvasti töötanud. Tõesti armas oli kuulda, millised Kaisa enda muljed olid filmitegemise protsessis ning kuidas ta nime­ tas, et meil on oma väike Eesti siin, mida peab hoidma ja film proovibki edastada publikule seda kooshoidimise tunnet, mida VEMU peaarhivaar Piret Noorhani ka mainis, kui meenu­ tas oma esimest külastust Tartu College’isse. Film oli tõeliselt

Näituse ..Meie Tartu“ kujundas Laani Teetsov.

südantsoojendav, õpetlik ja ka ettenägelik, liikudes Tartu Col­ lege’i huvitavatest algaegadest kuni tänapäevani, rõhutades erilist kokkuhoidmise vajadust ­ kiiresti muutuvatel aegadel. Oli kuulda mitme vaataja kommen­ taaridest pärast linastust, et nende emotsioonid olid läbinisti puudutatud. Filmi esilinastus oligi sobivaim lõpp-punkt ,,meie Tartu“ väärikale pidustuste nädalale. Tartu College on kõigi ,,meie Tartu“, meie kogunemis­ paik ja mitmele teine kodu.

Suur, suur tänu Tartu Col­ lege, VEMU, Estonian Music Week, Koger Valuations Inc., suurtoetaja Eesti Sihtkapital Kanadas ja peasponsor Nor­ thern Birch Credit Union; ilma teie toetuseta ei oleks saanud sellist väärikat pidu kor­ raldada. Täname südamest kõiki esinejaid, eriti Lexsoul Dance­ machine’i, Vaiko Eplikut ja The Shuffle Demons’it, kelle tõttu kujunes pidu välja tõeliselt

Foto: Peeter Põldre

eriliseks ning vahvaks. Eriline tänu Laani Teetsovile, kes tegi suurepärased kujundused TC 50+2 pidustuste ning ,,Meie Tartu“ näituse ja filmi tiitrite jaoks. Suur tänu Estonian ­ Music Week’i tegev- ja kunsti­ lisele direktorile Sebastian Buccionile, kelleta ei oleks muusikaline kava olnud nii vägev ja suurepärane. Aitäh ­ Linda Karuks, Tartu College’i mänedžer, järjepidava töö eest, hoides meie kodu siin korrali­ kult käigus. Ja väga suur tänu Piret Noorhanile, VEMU peaarhi­ vaarile ja Estonian Mu­ sic Week’i peadirektorile, ,,meie Tartu“ kultuurihingele, kelle visioon ja väsimatu töö hoiab ­ meie kultuuri nii elavana siin.

Muidugi ka suur tänu toredatele ning töökatele vabatahtlikele, kelle abita ei oleks pidustused nii sujuvalt läbi viidud. Peatse kohtumiseni meie üritustel!

(Fotogaleriid pidustustest eesti elu veebil eestielu.ca)

12

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

Nr. 39

University of Tartu requests financial help for refugee Ukrainian students

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian propaganda update Since Russia’s assault on Ukraine, the Kremlin’s Rus­ sian-language disinformation campaign extends far beyond the audience in Ukraine and Russia, and has targeted com­ patriots in the Baltic states with its typically false narra­ tives.

Lithuania, in debunking the dishonesty germane to Russian propaganda, exposed the themes which Russia consistently uses.

The country’s Civic Resilience Initiative (CRI) issued a report detailing research results from a study between June 13 and August 28. It analyzed the con­ tent of the Russian messages, most of which were posted on RuBaltic.Ru. Estonia’s Propastop, a Defense League unit expert in Russian propaganda, has sum­ marized the CRI study. They have identified some basic nar­ ratives. The most utilized were: Russophobic countries; Russian culture as victim; the West suf­ fering more from sanctions than Russia; Russia is winning the war; Ukrainians commit war crimes and target civilians; the West is abandoning Ukraine.

The narratives also engage the Baltic states in some other falsehoods: politicians in the Baltic states who condemn the war are Nazis; the countries have no capacity to counter the Russian military; support for Russia’s war is far above the small pro-Moscow groupings in the diaspora.

Propaganda themes originat­ ing in Russia are bolstered by local Russian-speaking social media sources in the Baltic states. On August 16, Estonian authorities relocated an occupa­ tion-era monument, a Soviet tank from Narva to The War Museum in Tallinn. For Esto­ nians the tank symbolized the 50 years of repressive rule from Moscow.

Some weeks before the tank’s removal, a Narva-based NGO tasked with “protecting monuments”, PAMYAT, urged people in a social media post­ ing, to be vigilant, to “protect the tank”, reminding people of the rioting that followed when Tallinn’s Bronze Soldier was ­relocated in 2007.

Other postings stated that a Howitzer’s removal from its own property by the Estonian Energy Corporation had been illegal. The Estonian Energy ­

Corporation was concerned for the safety of its power and oil plants in the area. Propastop states that these, and other post­ ings, aimed to generate rumors in the social media to provoke gatherings around the tank in Narva. These Russian manipu­ lation attempts failed because the Narva city government, the Estonian federal authority and the defenders of the tank all opposed serious confrontation ­ and conflict despite differences in opinion.

Propastop over the years has identified the Russian-created equivalency of Estonian politics with Nazism as an ongoing false narrative in Russia’s tar­ geted propaganda campaign.

Now, terrorism is the new disin­ formation theme which supplies another backdrop for the Kremlin’s falsehoods.

The murder of the daughter of Russian ultra-nationalist Aleksander Dugin has given Moscow a new opening for accusing Estonia of supporting ­ murder and domestic terrorism.

No evidence from Russian au­ thorities has backed this claim, even though some Russian post­ ings point to the involvement of Estonian special services.

According to a Russian mili­ tary officer, in an interview posted on a Russian portal, sabo­teurs get NATO training in Estonia for operations in Russia. The officer said that Russian forces have eliminated the training centres in Ukraine and consequently the instruction was moved to Estonia, Poland and the UK. His evidence? All the murderers of Daria Dugin escaped to Estonia.

Propastop has pointed out that the accusation of terrorism is not new. In 2017 a Russian posting claimed that the “Lenin­ grad nuclear plant has become a target for Estonians”. In 2018, Russia indicated that the USA was developing a bioweapon in Estonia.

Unquestionably Propastop has been successful in identify­ ing, exposing and debunking Russian propaganda targeting Estonia. Despite this effort, highly visible Russian-speakers in Estonia continue to advocate the Kremlin’s position. Re­ cently, Patriarch Kirill, head of the Russian Orthodox Church in Estonia, stated that Russian soldiers are fulfilling their pat­ riotic, self-sacrificing mission

Shortly after the Russian inva­ sion of Ukraine, the University of Tartu (UT) established a scholarship fund to support refugee Ukrainian students’ studies at UT. These donations and scholarships are adminis­ tered by the Uni­versity of Tartu Foundation.

Despite numerous and varied initiatives, the funds ­ accumulated in the scholar­ ship fund are falling signifi­ cantly short of the money re­ quired. At this time, a short­ fall of approximately €50,000 (~$75,000 CDN) is projected for the fall semester. At €2000 per student, this ­ represents support for some 25 students for the current semester. The University is searching all ­avenues for support, including from the Estonian diaspora abroad.

Several Estonian organiza­ tions in both Canada and the United States will contribute to this initiative but additional donations are not only wel­ ­ come but necessary. Donations in Canada can be made through the University of Tartu Fund and those in the United States through the Estonian American Fund.

Both of these charities can issue donors with official ­ receipts for income tax pur­ ­ poses (see below for details as to how to donate.)

In addition to 123 Ukrainian citizens previously enrolled at UT, the University has pledged to admit up to 250 additional Ukrainian refugee students for this academic year. By the

Estonian Central Council in Canada President Kairi Taul Hemingway added to Kremlin Blacklist September 23 TORONTO – The Russian Ministry of Foreign Affairs announced on September 22, 2022, that the President of the Estonian Central Council in Canada (EKN) and recently acclaimed President of the Baltic Federation in Canada, Kairi Taul Hemingway, was placed on the Russian sanc­ tions black list. Ms. Taul Hemingway joins Central and Eastern European Council President, Marcus Kolga, in being banned from Russia by the Kremlin. Former EKN President Markus Hess was placed on the list earlier this year for his role as a board member of Tribute to Liberty.

for the fatherland in Ukraine.

He is not a rogue, indepen­ dently-minded priest. Does he reflect the opinion of the Russian-speaking community in Estonia?

LAAS LEIVAT

a­pplication deadline of 1 June, the University had received more than 350 applications from Ukrainian student candi­ dates.

In making this pledge, the University has taken on a significant financial commit­ ­ ment. The Estonian government for its part has committed to cover the tuition and language course fees of up to €2500 for each student per semester. The University has agreed with the State that €500 of this amount will be allocated to cover the first month’s living costs for new university entrants. How­ ever, it is also vital to support students’ living expenses for a longer period. Their parents who have stayed in Ukraine or are starting a new life abroad as refugees will find it difficult, if not impossible, to support their children attend­ ing University.

As Ukrainian students are exempt from tuition fees, the scholarships distributed by the

During the seven months of Russia’s savage invasion of Ukraine, EKN and the Estonian community in Canada have stood side-by-side with the Ukrainian Canadian community and the broader Central and Eastern European community in Canada to oppose the war and advocate for Canadian govern­ ment support for Ukraine and sanctions against the colonial invaders.

“I’m extremely proud to have our collective efforts recog­nized by this status,” said Ms. Taul Hemingway. “The Estonian Community in Canada

Fund would be primarily direct­ ed to support students’ living expenses. As the average cost of living per student is approxi­ mately €400 per month, it will cost €1 million to cover the ­living costs of Ukrainian refugee students for this academic year.

However, the number of scholar­ships and their value will be limited by the total amount of donations received by the Fund. Both Ukrainian under­ graduate and graduate students are eligible to apply for these scholarships.

The first scholarship applica­ tion round for the spring semes­ ter of 2022 was open until 15 March. Scholarships amounting to €47,700 were granted to 32 students. Scholarships of €1100 to €1600 were awarded, and the recipients used the money at their own discretion and accord­ ing to their needs. Applications for the next round of scholar­ ships began on 1 September, with funding to successful (Continued on page 13)

will always stand by the people of Ukraine and our brothers and sisters in the Canadian Ukrai­ nian community, and against Russia’s criminal atrocities committed in Ukraine”.

“The addition of Kairi Taul Hemingway demonstrates the disproportionately large impact EKN and our community – and the broader Baltic and CEE communities – are having in this fight against Putin’s colonial war against Ukraine,” said EKN president emeritus, Marcus Kolga. “All Estonians in Canada, and around the world, can be proud of their advocacy and the support they continue to offer Ukraine in its darkest hours.”

Elected every four years, the Estonian Central Council in Canada represents the interests of all Estonians living in Canada.

CONSULATE GENERAL OF ESTONIA New address as of September 26: 365 Bloor St. E, Ste 1610 Toronto, ON M4W 3L4 Phone, fax and email remain the same: 416-461-0764, faks 416-461-0448 email: consul@heinsooinsurance.ca

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

13

Estonian archbishop: Patriarch Kirill has approved of killing Urmas Viilma, the Archbishop of the Estonian Evangelical Lutheran Church, ERR, September 2022

Ukrainian refugee children at summer camp.

EERO Ukrainian Refugee Fund Update Ukrainian refugees in Estonia will face difficult challenges as winter approaches. Daily necessities such as food, heat­ ing and electricity costs con­ tinue to increase. Many of the refugees have jobs and longterm accommodation, but they worry about both the war in Ukraine and their need to cover expenses. The number of refugees in Estonia has increased by 50% from 40,000 in the spring to about 60,000 in September.

Thanks to the generosity of Canadian Estonians and their friends, to date EERO has sent MTÜ Pagulasabi 260,000 euros to assist Ukrainian refugees in Estonia. The money has been used as follows: 1. Year to date, EERO has provided 136,600 funding for ­ education support of 2,732

University of Tartu…

(Continued from page 12)

appli­cants to be allocated by the end of October.

Providing the opportunity for young Ukrainians to continue their education at the University of Tartu is also a cost-effective way of contributing to the postwar reconstruction of Ukraine.

The cost of a top-level university education in Estonia is signifi­ cantly lower when compared to the USA, UK, Canada, Australia or Scandinavian coun­ tries. Overall living costs are much more affordable in Estonia than in Western Europe and North America.

The education of Ukrainian students must continue despite the tragedy and the related eco­ nomic hardship that their home­ land and families have suffered.

The University appeals to all people sympathetic to higher education in the Estonian dias­ pora to support Ukrainian refu­ gee students in their time of need.

If you are able to donate, please indicate that your ­donation is to be directed to the Ukrainian Scholarship Fund, Tartu.

Donations in Canada can be made through the University of

c­hildren. There are currently 119 new applications under review. Following approval of the pending applications, EERO will fund an additional 6,000 euros.

2. During the summer months, children who were identified in schools and by social workers as needing additional help dealing with trauma attended ­ overnight camps staffed with crisis workers and counsellors.

EERO provided 36,400 euros to support these camps, as well as a day camp in Tallinn.

3. Mental wellbeing support groups continue to expand their services in Estonia outside of Tallinn. EERO supports these groups at a cost of 56,339 euros. This includes training of additional staff for future

Tartu Fund, a registered Canadian charity, specifically established to provide support to the University of Tartu. Tax receipts will be issued for all donations of $25 or more.

Please make your e-transfer to tartuulikoolifond@gmail.com or mail your cheques to: University of Tartu Fund c/o 42 Humbercrest Blvd., Toronto, Ontario, Canada M6S 4K8 Donations in the USA can be made through the Estonian America Fund, a registered 501 (C)(3) charity established to support activities in Estonia to improve the lives of Estonians in Estonia. Please make your cheques payable to: Estonian American Fund P.O. Box 2464 Rockville, MD 20852-9998 OR you can donate directly to the scholarship by making a donation online via ut.ee/donate.

Estonia has accepted in excess of 55,000 Ukrainian ­ refugees. Supporting refugee ­ students at the university is entirely consistent with the ­ moral obligation to support Ukrainian refugees suffering from Russian aggression.

Please donate today and please share this request to help Ukrainian refugee

­sessions.

Unfortunately, the war continues and the number of ­ Ukrainian refugees in Estonia continues to grow. The balance remaining for mental wellbeing support is 53,000 (226,000 euros donated by EERO less ­ 173,000 euros for education and camp support). In order to continue to cover the current ­ mental wellbeing initiatives and our education support, EERO estimates we will need additional donations from the community.

We are asking for $14,000 CAD to continue the work that has helped so many.

Please donate to the EERO Ukrainian Refugee Fund at Northern Birch Credit Union or make an etransfer to ­eerolaekur­@gmail.com. Credit card and PayPal donations can be made on the EERO donation page at Canada Helps Link: https://www.canadahelps.org/en/ dn/70820.

Thank you for your con­ tinued support.

MARI ANN TAMMARK

s­ tudents and higher education with your friends and col­ leagues.

On behalf of the University of Tartu Foundation PEETER EINOLA

• Testimonials from Ukrainian students in Tartu: “I am a student of the business administration program at the University of Tartu. In the spring, the university provided me with a scholarship, which just insanely helped me and our family, in terms of finances. My father lost the business and couldn’t finance me. I lived on this scholarship for a large amount of time. Thank you for supporting the Ukrainians in such a difficult time.” “… I sincerely appreciate the financial aid which you provided.

It was rapid and conspicuous support for my studying and for my family generally. Since my mother has lost a stable job in Ukraine, the scholarship played a role as a financial cushion. ….” “…. my parents could not support me at all after the fullscale war started, having granted a scholarship helped me to allocate money between the spring and summer months so I could keep living my life.”

Patriarch Kirill, the head of the Russian Orthodox Church, essentially approved of the horrors and crimes commit­ ted in Ukraine by “brothers” from Russia in his sermon on September 25, and it is still unclear what Orthodox Christians living in Estonia think of Kirill’s statements, writes in his commentary the Archbishop of the Estonian Evangelical Lutheran Church Urmas Viilma.

Russian Orthodox Church’s Patriarch Kirill delivered a ser­ mon on self-sacrifice as the highest form of love, drawing on the analogy of Jesus’ sacrifi­ cial death. Speaking of those who died on the battlefield, Kirill said: “We are aware that people are dying in the battlefields of internecine feud. The Church is praying for this feud to cease as soon as possible and that as few brothers as possible kill each other in this fratricidal war. And at the same time, the Church is aware that if someone, motivated by a sense of duty and the need to fulfill his oath, remains true to his calling and dies while performing his military duty, he has committed an act equivalent to a sacrifice. He sacrifices himself for others.

Therefore, we believe that this sacrifice expiates all the sins one has committed.”

Kirill also mentioned the beleaguered Church of Russia, ­ Ukraine, Belarus, and many other peoples who live in the vast expanse of traditional “Russian land.”

He said that the Church prays for a quick resolution of the disputes, the triumph of justice, the restoration of ­ brotherly relations, and the ­ overcoming of all that has accu­ mulated over the years, leading to a bloody conflict.

Holding the countries of the above-mentioned “Russian land” in a prayerful embrace suggests there is little chance of escaping this historic “hug.” Rather, the Patriarch expressed the idea that if you pray long enough things could return to the way they were.

Reading daily reports of the horrors and atrocities, rapes and tortures perpetrated in Ukraine by the “brothers” from Russia, one wonders how Patriarch Kirill can believe it himself and openly declare that all the sins one has committed in violence can be washed away.

Kirill’s statements can be ­interpreted to suggest that taking up weapons against a brother nation at the risk of one’s life redeems all tortures, rapes, mur­

ders, humiliations and extermi­ nations committed in the name of “duty” and “the need to ­honor one’s oath.”

All of the above abomina­ tions, in my opinion, are implicitly invited or even ap­ ­ proved. Although not mentioned in the sermon the actual facts confirm the horrors that have occurred in Ukraine’s seized lands.

With his patriarchal authority, Kirill guarantees that if a sol­ dier dies in this endeavor, his sacrifice will “wipe away all the sins that man has committed.”

This “license to kill” mes­ sage was timed to coincide with the Russian mobilization an­ nouncement, indicating that Patriarch Kirill and President Vladimir Putin are coordinating their efforts.

Patriarch Kirill refers to the conflict in Ukraine initially as a “war,” but he later refers to it as a “feud” between “brotherly ­nations.” If, in the view of the clergy of a neighboring country, Russia’s invasion in Ukraine is nothing more than a squabble between brotherly nations, why should those who sacrifice their lives be granted a dispropor­ tionately generous redemption?

It would not be difficult now even to declare all the deceased martyrs.

The question arises: if this is a fratricidal war, does the patri­ arch’s call to self-sacrifice on the battlefield in order to receive automatic and radical absolu­ tion apply to “brothers” who fought on both sides?

Kirill’s comments and pray­ ers sound nearly sacrilegious in light of the daily accounts of horrible bloodshed and crimes taking place in the seized ­regions.

What should we think when a church priest prays for God’s grace to heal all wounds, for everything that causes many people grief to be erased from their memories, for as few ­people as possible to die or be injured during quarrels, for as few widows and orphans, separated families, and broken ­ friendships and fraternities as possible?

The tense atmosphere be­ tween Estonia’s different or same-language ethnic and reli­ gious groups could be defused much faster if it was clear whether the Russian Orthodox Church members living on this side of Lake Peipsi and the Narva River support Patriarch Kirill’s statements or clearly and unequivocally repudiate them.

In a culture that does not have a common understanding of Russia’s war, its spiritual and physical aggression in Ukraine, does not equally condemn this violence and its proponents, it becomes increasingly difficult for Estonian Christians to share a church ministry.

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

14

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

Nr. 39

Report on the 26th EGO Golf Tournament “We are Vikings not sugar cubes!” 56 golfers came and braved the weather yesterday at our 26th annual EGO Golf Tournament at the Pheasant Run Golf Course just west of Newmarket. The day started with a light drizzle and even­ tually the sun and blue sky rewarded the golfers with an idyllic afternoon and then the rain came with 2–3 holes to play. But we still finished play.

A big thanks to Molly Bowron, who captured some amazing shots of the tourna­ ment, Tony Kadai who looked after our putting contest, Ene Timmusk who provided some very tasty kringels and my daughter Kariina who took care of all of the registration. We saw many new faces at EGO this year and hope to see them again next year. Special men­ tion should be made of Liisa (Kaunismaa) Sestrich and her

husband Dan who came from New Jersey to partake in our tournament. We are back at Pheasant Run next year!

The individual winners were as follows: Closest to the Pin (Ladies) – Katrine Eistrat. Men’s Longest Drive – Randal Palo. Closest to the Pin (Men) – Ray Skyvington. Closest to the Pin (Everybody) – Helle Varrik.

Ladies Longest Drive – Tati­ ana Ojala. Closest to the Pin (Everybody) – Riina Klaas.

Straightest Drive (Everybody) – Tiiu Tonisson.

Men’s putting champion was Jonah Varrik.

Women’s putting champion was Liisa (Kaunismaa) Sestrich.

All individual winners will received $50 gift cards from LCBO. The winners for the Scramble Teams were as fol­ lows:

Ladies top team 1st Place – Aili Wells, Lesley Brown, Paula Sainthill, Susan Blye (+6) Mens top three teams 1st Place – Todd Lindstrom, Kristjan Lundstrom, Mark Taylor, Nathan Legiehn (-6) 2nd Place – Jarek Varrik, Jonas Varrik, Peeter Veltmann (-5) 3rd Place – Daniel Rogers, Christian Lindstrom, Brendan Rogers, Noah Rogers (-4) Mixed top two teams 1st Place – Helle Varrik, Enn Varrik, Ilmar Vaikla (-1) 2nd Place – Liisa Sestrich, Dan Sestrich (+1) 3rd Place – Anita Saar, Juhani Eistrat, Katrine Eistrat (+17) “240” top three teams 1st Place – Ray Skyvington, Thomas Vanaselja, Enn Oolup, Margus Heinmaa (-5) 2nd Place – Tiit Romet, Tõnu Rudmik, Toomas Eichenbaum, Peter Tõnisson (E) 3rd Place – Kuldar Palo, Randel Palo, Harry Rannala, Peter Bulionis (+1) CHAMPIONSHIP Play LADIES LOW GROSS 1st Place Tatiana Ojala 100 2nd Place Kaili Kald 162 MEN’S LOW GROSS 1st Place Luc Gagnon 90 2nd Place Tyler Burden 93 3rd Place Harrison Vogrin 95 When the players came into the clubhouse after their round of golf, they finished the day with a warm chicken buffet dinner with dessert menu of ­ kringels (by Ene Timmusk) and homemade brownies. There were no leftovers. After dinner we had the awards presentation as well as the participation prize distribution.

The Estonian Golf Club of Ontario (EGO) is honored to announce the selection of its first three inductees into the EGO Hall of Fame for services rendered to the Estonian com­ munity. They are: Allan Liik (1956–2013) Peeter Kopvillem (1954–2016) Markus Hess (1953–2022) Starting in 2023, all future EGO tournaments will have memorial holes designated for these community builders.

The tournament was a huge success due to the participation of the players but also our hole sponsors- friends of Peeter Kopvillem and Allan Liik, friends of Markus Hess, Eesti Üliõpilaste Selts, Tevag Inc., and Jack Lake Productions Inc. EGO (Estonian Golf Club of Ontario) would also like to thank Graeme McCarrel and Rebecca Krauklins, and the ­entire Pheasant Run Golf Club team, you made us feel welcome.

See you all next year, at our 27th anniversary, at the Pheasant Run Golf Course on Sunday, sometime in Septem­ ber!

JAAK JÄRVE EGO Tournament Organizer Photo: Molly Bowron (More photos at eestielu.ca)

Katrine Eistrat and Jaak Järve.

Estonian Oscar nominees are ‘Kalev’ and ‘Sierra’ ERR, September 2022 The jury convened by the Estonian Film Institute (EFI) has selected Ove Musting’s film “Kalev” for the Academy Award for Best International Feature. In addition, “Sierra”, written and directed by Sander Joone, competes in the short animation category.

“With each passing year, it becomes more difficult to nomi­ nate a single film that best rep­ resents Estonia,” said Edith Sepp, CEO of the Estonian Film Institute (EFI) and the leader of the independent com­ mittee that chose this year’s winner from a shortlist of 11 documentaries and feature films.

In addition to Edith Sepa, the committee included film jour­ nalist Tõnu Karjatse, filmmaker Eugen Tamberg, who has won multiple awards both domesti­ cally and internationally, cine­ ma programmer Tõnis Lõhmus, film producer Kaupo Liiv, film critic and director of the Dark Nights Film Festival Tiina Lokk and film journalist Johannes Lõhmus.

“Kalev” tells a story of the dramatic journey of a legendary basketball team through the last championship of the crumbling Soviet Union. In turbulent times, the unpredictable mentalities of both compatriots and adver­ saries provide a backdrop for fierce basketball battles.

The film is based on real events that occurred in 1991, when the Estonian basketball team won the last Soviet Union Cup. “Even though the film’s ­ending is predictable, the film’s climax maintains suspense. Due to the director and editor’s ex­ cellent collaboration, the major plot arcs have been resolved in an incredibly fascinating way, aided by captivating cinematog­ raphy and lighting. Equally impressive is Mait Malmsten’s ­ performance,” the committee ar­ gued in support of its decision.

“The ball game has been used to tell the story of the most significant events in Estonia’s recent history, includ­ ing the regaining of indepen­ dence, the progress towards it,

and the problems and solutions that accompanied it.”

The selection committee explained that the filmmaker, ­ through the story of the 1991 victory of the Kalev basketball team, told a story that is still relevant today: about the right to national self-determination, national pride, resistance to an imperialistic worldview, and sports as a powerful universal metaphor that transcends politi­ cal clichés. “Kalev” is also a team film that examines the building of a team and the role of the individual in this process.

Pille Rünk, one of the pro­ ducers of “Kalev,” said that having a compelling plot and a creative team that works well with it is a matter of good ­fortune.

“I genuinely hope that the Estonian public, the film’s pri­ mary audience, will be able to see it on the big screen,” she added.

She said that great joy and a little fear went hand in hand while making the movie. “This was soon followed by a pro­ found sense of appreciation for all the film’s creators, who contributed an exceptional ­ amount of skill and talent. This is the tales of our small nation of Estonia – its history, identity, and (sporting) legends,” said Rünk, adding that it’s unpre­ dictable how the film will resonate with a cross-atlantic ­ audience. “Let’s hope the ­members of the American Film Academy will appreciate this coarse-luminous, made with love film.”

The international premiere of “Kalev” will be announced on September 29.

In addition, Sander Joone’s animated short “Sierra” will compete for an Oscar in the category short animation. The ­ movie is about a youngster who literally becomes a tire during a rally. Underneath a layer of absurdity lies a personal story, ­ inspired by the author’s ­relationship with his father.

“Sierra” is in the running for an Oscar in the Best Short Animation category thanks to its wins at the San Francisco and Palm Springs International ShortFest film festivals.

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

15

Geocaching: the contemporary treasure hunt Vincent Teetsov A hunt for treasure is, in many ways, more about the hunt itself than what exactly you find. Think about all of the kids who’ve gone out with their phones looking for a Gyarados or a Snorlax in Pokémon GO. It’s only a digi­ tal creature, but the pursuit is irresistible.

Just like if you bring a metal detector to the beach. It’s the act of patrolling the sands, with the wind fluttering against your jacket, and the salty ocean spray. The dopamine kick of a high pitched beep, the sound of valuable metal, and then sifting out the sand with a scoop.

These are tangible hobbies.

Physical games. And if you get a curio or souvenir out of it, all the better.

Imagine searching for lost treasure in between the walls of St. Catherine’s Passage, Tallinn.

Or around the Kaali meteorite craters on Saaremaa. You could search high and low near the spooky, abandoned Rummu quarry, or on the trails through Suitsna bog in southeast Estonia.

These places are all host to one of the latest iterations of scavenger hunting, called “Geocaching”, which has a bur­ geoning community in Estonia, Canada, and elsewhere. These “geocachers” go out of their way to add a challenge to a trip

in the outdoors. Considering the activity’s connection to both the outdoors and tech, in the form of GPS navigation, it’s a perfect fit for the Estonian way of life!

In essence, a search starts with a geocacher hiding a sealed container somewhere.

They will put a log book or paper for geocachers to write ­ down their name and the date of discovery when they success­ fully find the geocache. Some­ times geocachers will leave “swag”, which are tradeable items, like an action figure or other trinkets, that you can re­ place with your own contribu­ tion. Though, national parks and conservation areas can dis­ allow leaving items inside the cache, leaving a cache off-trail, or leaving one that stands out too much, as it can attract wild­ life. “Waymarking” is another type of geocaching, where the geocacher makes note of a place of interest.

In each of these instances, the coordinates of the place are identified and then shared with the rest of the world. One popu­ lar place to share geocache de­ tails, and therefore to look for geocaches, is within the official Geocaching mobile application, which works with a smart­ phone’s own GPS technology.

After you write your name in a log book, you’re encouraged to add info about your discovery to the app. Other sites and apps out there include Opencaching

Geocachers on the island of Naissaar.

Photo: geocaching.com

and Munzee.

The very first geocache was a bucket in Oregon, placed by computer consultant Dave Ulmer in May 2000. Inside was “Delorme Topo USA software, videos, books, food, money, and a slingshot!” as he announced in an email to his peers.

Today, there are millions of geocaches placed all over the world. Readers can find the “Geocaching Capital of Cana­ da” in a collection of seven scenic hamlets near Algonquin ­ Park. There’s even a geocache on the International Space Station that was placed by Richard Garriott, a British video game developer and ­ space tourist.

And there’s nothing stopping

treasure hunters from looking for geocaches through clues left on forum sites like Reddit, or through friends if you set up a geocaching club of your own. It gets especially fun when a cache’s coordinates are con­ cealed by a puzzle, or when you’re tracking down a “multi cache”, which is a geocache that’s broken up into several parts.

People will fit these caches in all kinds of different contain­ ers. Sometimes it’s tupperware.

Sometimes it’s a micro or nano cache that takes nimble fingers to retrieve. Others are tucked away in a tight crevice. When placing your own caches, it’s necessary that they’re water­ tight, and an added pencil is a

thoughtful touch in case those looking for it forgot their own.

Russia could employ terrorism against the West

colorfully but equally fantasti­ cally in a recent address where he declared a partial mobiliza­ tion. His message was also that Russia is a victim of the “collective West” and NATO ­ aggression. That it is our aim, that of Western countries, to destroy Russia. That we are ­ threatening the use of nuclear weapons, not Russia. Putin ­suggested that the West has told Ukraine not to make peace. And that Russia is only using force in self-defense.

There are enough people who have been utterly brain­ washed by Russia’s war propa­ ganda both in Russia and be­ yond its borders. Russia could, without a doubt, try and inspire more radical supporters to take physical action using more ­covert means, such as the dark web.

To perpetrate attacks in the West, Russian special services could work with existing terrorist organizations by enabling, sup­ porting and directing them, while they might simply take advantage of mentally unstable people for their purposes.

IEDs, firearms or any other tools that terrorist find handy can be used for these purposes.

Following the example of Islamic terrorists, it is possible to drive a vehicle into a crowd or use other improvised weapons to attack people in public places.

If this seems hard to believe, it pays to recall that Russia is

already perpetrating just such cyberattacks against Western IT infrastructure by itself and by encouraging pro-Russian indi­ viduals in the West to do the same. And some of these at­ tacks have penetrated our walls.

We must also keep in mind that Russia retains some capa­ city to use social media against us, which it has proved not only by meddling in U.S. elections but since then. For example, by fueling antivaccination moods, supporting the radical right etc.

It is also clear beyond any doubt that there are those among the Western political elite willing to create cover for Russian special operations.

Unfortunately, they can also be found in Estonia.

All of it amounts to just one conclusion. Europe and Estonia simply have no other choice but to bolster national defense in the broadest possible sense.

This stands for preparedness to defend the population and offer vital services in crisis situations but also giving our security ser­ vices additional resources and, if necessary, additional rights.

The Estonian government’s fiscal strategy decisions are an important step in that direction, boosting our resilience to the Russian threat. But security in general, one part of which is non-military national defense, requires long-term agreements between parties and steady funding.

The Buk missile system used to down a Malaysian airliner over Ukraine came from the Russian armed forces. It was an act of terror with direct Russian involvement in which 298 people, most of them Dutch ­ Russia could react to Western ­citizens, lost their lives.

State-sanctioned terrorism countries’ support for Ukraine asymmetrically by against other countries would, inciting or using its security unfortunately, not be anything services to help orchestrate new or unwitnessed. explosions, killings and other Hezbollah has received sup­ terrorist crimes in countries port from Iran and Syria both of that support Ukraine, includ­ which maintain good relations ing Estonia. That is why it is with Russia. Afghanistan under important to also ramp up the Taliban was supportive of non-military resistance, Rai­ al-Qaeda activities in its territory, mond Kaljulaid says. knowing the organization had There would hardly be any­ orchestrated and planned to or­ thing new in Russian state-­ chestrate new attacks against sanctioned terrorism. Russian and in the territory of the U.S. special services have killed or Former Libyan dictator tried to kill undesirable persons Muammar Gaddafi and Libyan for decades, both in Europe special services have been asso­ (Berlin, Salisbury) and else­ ciated with several acts of terror where (Dubai). In Berlin, the in the West. Gaddafi’s security killer traveled using a tourism services had a hand in an explo­ visa. sion on board an American It is beyond doubt that commercial airliner in 1988 in Russian special services were which 243 passengers and crew behind the assassination attempt were killed and a further 11 of opposition politician Alexei people died on the ground when Navalny and it was coordinated the plane crashed down in the on the highest political level. A small Scottish town of former source from the Russian Lockerbie. president’s close circle has told By the way, after Gaddafi Western intelligence that Putin was beaten to death by a mob personally ordered the killing of during the uprising in Libya, Aleksandr Litvinenko.

Putin allegedly kept a video

Raimond Kaljulaid, chairman of the Riigikogu National Defense Committee, ERR, September 2022

r­ecording of the dictator’s kill­ ing in his office for a time.

In some cases, Russian ­special services might not even get their hands dirty. Islamic terrorist organizations have ­successfully radicalized and re­ cruited perpetrators online. The activities of Russia’s state ­media since the start of the war but especially in recent weeks cannot be described as anything other than an attempt to com­ pletely radicalize the Russian population.

I caught an overview of Russian propaganda programs a few days ago. People are told that the we, NATO and the ­collective West (including Esto­ nia), are the aggressor in the war in Ukraine.

It is explained that anti-Rus­ sian forces want to implement Adolf Hitler’s vision of subju­ gating the eastern peoples. That if Russia loses the war, they will be subjected to subhuman treatment, robbed of their lan­ guage and will communicate using various sounds.

These sick fantasies are aired on major Russian networks during prime time, they are re­ counted with a stern expression, and people believe them. They believe them in Russia and ­elsewhere.

President Putin described the situation perhaps not quite as

When you’re out searching, you’ll need a solid pair of shoes and a phone or other GPS ­device. If you’re an old pro at navigation, it is possible to track down caches with a com­ pass and local map; though, it may be difficult to see in enough detail on a printed map and you’ll have to account for magnetic declination: the angle between true north and mag­ netic north.

Before you get started, be sure to get acquainted with the geocaching guidelines (www. geocaching.com/play/guide­ lines) and other tips. Happy searching, and jõudu tööle!

16

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

Nr. 39

Olulised lood noortelt noortele Elin Toona raamat pagulusest sai näidendiks Alljärgnev on 19. septembril Tallinnas peetud suurpõgene­ mise teabepäeva ,,Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ kir­ jelduse jätk. Eelmises lehe­ numbris oli ära toodud Riigi­ kogu konverentsisaalis peetud rahvusvahelise konverentsi „Suurpõgenemine 1944 ja meie“ kirjeldus. Kell 17 järg­

Elin Toona teose ,,Pagulusse“ põhjal näidendi kirjutanud Loone Ots. Foto: Adelle Ader

nes suurpõgenemise teabe­ tahvli avamine Rootsi-Mihkli kiriku kõrval ning siis siirduti ,,põranda-alusele“ üritusele Rootsi-Mihkli kiriku Püha Olavi saali. Nii lausus naljata­ des koguduse õpetaja Patrik Göransson. Saal asub kiriku keldris.

Mälestustahvel ei ole Rüütli tänava ääres, vaid tuleb astuda läbi parkla Niguliste ja RootsiMihkli kiriku (ja ka 350-aastase Kelchi pärna) vahelisele alale.

Teabetahvli õnnistas Haapsalu Püha Johannese koguduse õpe­ taja piiskop Tiit Salumäe, kelle pere oli valmistunud minekuks üle vee, kuid tema õde jäi pala­ vikku ning pere jäi koju. Tahvli eest, mille sarnane asub ka Puise rannas, oleme tänu võlgu Eesti Memento Liidule ja ÜEKNile, mille esimees Aho Rebas tahvli juures ka sõna ­võttis.

Mõlema teabetahvli juures on ka mälestusmärk: Puise ninal mere poole vaatava põgeneva ema ja lapse kujud (skulptor Aivar Simson) ning Tallinnas noor pärnapuu ja mälestuskivi, millel kirjas ,,Minna ei taha kuid jääda ei saa. Paadi­ põge­ nike mälestuseks.“ ning selle all rootsi keeles Till båtflyktingars minne. Kivi paigaldasid Ees­ ti­ rootslaste Kultuuriomavalitsus koos Tallinna Rootsi-Mihkli

Noort Elinit (Mia Karen Põldre) kiusatakse. Põgenemisjärgselt Saksamaal öeldi eestlastele pahatihti verdammte Ausländer, neetud välismaalased. Eakaaslased nimetasid Elin Toonat tihti ka venelaseks, ,,Ütlesid, et ma olen kuradi pruut ja vene emis“ /.../ ,,Keegi ei taha siin venelane olla!“. Inglismaal lastekodus öeldi Elinile aga hoopis German!.

Kuna näidendiproovid alles algasid uuel kooliaastal, kasutasid näitle­ jad tekstituge.

Foto: Adelle Ader

Kristi Allpere ja Aho Rebas pagulusse 1944 põgenemise mälestuskivi juures.

Foto: Maarja Lõhmus

Elin Toona raamatu „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ kirjutas Loone Ots näidendiks, mida 19. sep­ tembril etendati Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus. Mängis Tallinna 32. Keskkoolis tegutsev KOKK teatritrupp.

Esireas vasakult Elin Toona ema Liki (Enno) Toonat kehastanud Arabel Riigor, Elin suurena – Gerda Sepp, suurpõgenemise teabepäevade käivitaja ja eestvedaja Iivi Zajedova, kirjanik Elin Toona Gottschalk, noor Elin – Mia Karen Põldre ja Elini vanaema Ella Enno – Marta Emilie Vurma.

Foto: Adelle Ader

kiriku kogudusega aastal 2019.

Mälestuskivi ette asetati mäles­ tuskimp ÜEKN lindiga.

Eeskava avas kaks ,,Estonian folks“ tantuspaari kauni rahva­ tantsuga, täpsemini ,,dramati­ seering pihlapuu koduigatsu­ sest“. ,,Estonian Folks on 2016. aastal Londonis, Inglismaal kokku tulnud rahvatantsuhu­ vilised väliseestlased. Eesmärk on luua side Eesti ja välis­eest­ laste vahel läbi rahvatantsu ja folkloorsete tegevuste, pakkudes tuge ja luues sõprussidemeid.

Täna tegutseb Estonian Folks mitmel rindel, ning regulaarselt käiakse koos tantsimas ka Eestis, Tallinnas,“ on kirjas ­grupi Facebooki lehel (Estonian Folks International MTÜ).

Kultuuriloolane ja kirjanik, peamiselt näitekirjanik Loone Ots on loonud 45 näidendit, 8 muusikateatri libretot, filmi­st­ senaariume, aimeraamatuid ja proosat. Paljud neist käsitlevad kultuurilugu ja ajalugu üldiselt ning pagulasteema on talle sü­ dameasi. Ta kirjeldas rahva ette astudes Elin Toona teost ,,Pa­ gulusse“: ,,See on hea raamat, sugestiivne raamat ja julm raamat.“ Ta väitis, et Elini raa­ matu igast osast saaks lausa mitu näidendit ning antud tükk ongi Otsa ja lavastaja Eva Kalbuse koostöös sündinud kol­ mas põgenemis- ja pagulustee­ maline näidend.

2020. a. 1944. a. suurpõge­ nemise mälestuspäeval esitasid Tallinna 32. Keskkooli teatri­ õpilased Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis VABAMU näidendi ,,Üle seitsme mere“, mille Loone Ots kirjutas Tiit Lääne ja Enn Halliku välis­ eestlastelt kogutud memuaaride põhjal. Eelmisel aastal samas kohas, ikka septembris, mängiti ,,Kutsumata külalised“ Volde­ mar Mettuse mälestusteose alu­ sel. Selleks ajaks oli näitlejate grupp kasvanud ja nimeks saanud KOKK teatrigrupp. ,,Siis panime üheks lavastuseks kokku mõlemad näidendid ja siis nimetasime selle kokku ,,Suur minek“. Sisuliselt koos­

nes see kahest näidendist,“ sel­ gitas lavastaja Eva Kalbus.

Kevadel mängiti seda Tallinnas, Türil, Kolgakülas, Tartus, Palm­ ses ja Stockholmis.

KOKK teatritrupp tegutseb Tallinna 32. Keskkoolis ning nende ridades on õpilased Tallinna 32. Keskkoolist, aga ka Tallinna Saksa Gümnaasumist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja Rocca al Mare Koolist.

19. septembri õhtul oli teatri­ ühendus koos käinud harju­ tamas vaid mõned nädalad ja seetõttu lugesid peaosatäitjad teksti veel vihikutest maha.

Näidendit alles lihvitakse, seega oli väga südantsoojendav, et siiski söandati rahva ette – ja ­ peategelase enda Elin Toona ja tema poja Rein Gottschalki ette sellega suurpõgenemise mäles­ tuspäeval üles astuda. Andekad noored, haarav tegevus ja tabav, hingeminev tekst ning Jana Volke kostüümid – enamat tollel publikul vaja ei olnud.

Imetlus ja lootus tuleviku soori­ tusteks ning menuks oli kind­ lustatud.

Tulevik tõotab viia noored noorte juurde, suisa koolimaja­ desse, ajalootundidesse üle Eesti, kiskuma õpilasi maailma, millest nad seni küllap midagi ei tea, ega kujuta ettegi. See kirjutas ette ka näidendi pikkuse – ettekanne peab mahtuma ühe koolitunni ehk 45 minuti sisse.

Ning Eesti Draamateatrisse tuleb Loone Otsa sõnul ka täispikk dramatiseering.

Etenduse lõppedes ütles ilm­ selgelt liigutatud kirjanik Elin Toona, et ta oleks justkui viibi­ nud unenäos. ,,Vaatasin oma elu nagu vitriinis, nagu suletud vitriinis, kust välja ei saa.“ Ta ­ rõõmustas, et endine siinne mõttelaad on nüüdseks purusta­ tud. „Need noored näitlejad saa­ vad kindlasti kunagi kuulsaks,“ muheles Toona ajaleht ,,Lääne Elule“ antud intervjuus.

Sama ajakirjaniku, Andra Kirna küsimusele ,,Miks on Eestis paguluse teemad nii olu­ lised?“ vastas möödunud näda­ lal Loone Ots: ,,Need on meie

Nüüd saab minna mälestama 1944. a. suurpõgenemise üle elanud või selle käigus hukkunud inimesi Tallinna vanalinnas Root­ si-Mihkli kiriku ja Niguliste kiriku vahelisel platsil Rüütli tänaval.

Kivil on kirjas: Minna ei taha kuid jääda ei saa. Paadipõgenike mälestuseks. Selle all on rootsi keeles till båtflyktingars minne ning ees esimene mälestuskimp ÜEKN lindiga. Kivi paigaldasid Eestirootslaste Kultuuriomavalit­ sus koos Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku kogudusega. Mälestuskivi on suunaga läände; selle tagant, Harju tänava majade kohalt pais­ tab sügisene hommikupäike. Kivi taga on suviti pargiala, millest talvel saab uisuväli.

Foto: Riina Kindlam

ühised lood, siia jääjad ja siit minema sunnitud on üks rah­ vustervik. Nüüd, Ukraina sünd­ muste valgel, Venemaa ja lääne suure vastasseisu ajal, on 1944. aasta põgenemine korraga rõhu­ valt aktuaalne. Nii ukrainlaste kui ka eestlaste põgenemised on ehmatavalt sarnased. Loodan väga, et nüüd arenevad asjad teisiti. Et ukrainlased ei pea ­jääma pagulasteks, vaid saavad võimalikult ruttu koju tagasi.“ Ja et meie väike rahvas teaks alati, millest nad on läbi tulnud, nii halvast kui heast.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

Pühapäeval, 25. septembril peeti järjekordne EGO golfiturniir, peakorraldajaks Jaak Järve. Arvukat osavõttu ei seganud ka vihmahood. Pikemalt turniirist ja võitjatest tänase lehe ingliskeelses osas lk. 14. Rohkem pilte Eesti Elu veebilehel eestielu.ca Pildil golfiturniirist osavõtjad. Foto: Molly Bowron

S P ORT TENNIS. Eesti esireket Anett Kontaveit jõudis Tallinnas toimuval madalama kategooria WTA tenniseturniiril veerand­ finaali, alistades teises ringis kindlalt 6:2, 6:1 tšehhitari Tereza Martincova (WTA 75).

Esimeses ringis alistas Kontaveit raskes veidi üle kahe tunni kestnud kohtumises hiin­ lanna Wang Xiyu (WTA 58.) lõpuks 3:6, 6:2, 7:5.

Ka Eesti tennise teine num­ ber Kaia Kanepi (WTA 32.) jõudis Tallinnas toimuval WTA tenniseturniiril veerandfinaali, alistades teises ringis 7:5, 7:5 ameeriklanna Ann Li (WTA 62.).

Avaringis alistas Kanepi ligi kaks tundi kestnud kohtumises 4:6, 6:4, 6:0 Läti esireketi Jelena Ostapenko (WTA 17.).

See oli tänavusel hooajal 11. kord, kui Kanepi on matši pärast avaseti kaotust võitnud.

Veerandfinaalis läheb Kanepi reedel vastamisi turniirile vaba­

Saaremaal kasvab kivist lambakari Saaremaal Karala külas kas­ vab järjest suuremaks lamba­ kari, kus karja liikmed on eriti pika elueaga ja ka kaalu poolest on kõik raskemad isendid enam kui 500-kilosed.

Lambakarja omanik on karja nimel palju vaeva näinud ja ütleb, et teeb seda hea tuju ­ saamiseks.

Sealt tuuaksegi üht uut tule­ vast karja liiget, või õigemini siiski üht osa temast. Ja peagi saab sellest jurakast raudkivist üks võrdväärne siin – enam kui 200 pealises kivilammaste kar­ jas. ,,Sellest kivist tuleb lam­

Kivist lambad Saaremaal.

Anett Kontaveit.

Foto: Peeter Põldre

pääsmega saanud tšehhitari Karolina Muchovaga (WTA 224.).

Eesti juurtega ameeriklanna Ingrid Neel (WTA 1232.) piir­ dus Tallinnas toimuval WTA turniiril üksikmängu kvalifikat­ sioonis ühe matšiga.

Peamiselt paarismängule kes­ kenduv Neel pidi kvalifikat­ siooni esimeses ringis tunnista­ ma Suurbritannia esindaja Katie Boulteri (WTA 148.) 6:0, 6:2 paremust. (ERR/EE) mas. Ja temast tuleb pink, ehk osa pingist mille peal külastajad saavad istuda,“ rääkis lambapar­ gi rajaja Mart Maastik ERR-ile.

Karala küla mees Mart tegi 15 aastat tagasi esimese kivi­ lamba, lambakari hakkas hüp­ pe­ liselt kasvama umbes pool­ teist aastat tagasi. ,,Kõigepealt tood kivi, siis mõtled mingisuguse sketši väl­ ja, et oleks ka lõbus. Ja siis hakkad sinna juurde aretama – jalad, käed pead, kõrvad, sil­ mad. Kas nüüd tead, mitmes lammas see praegu tuleb? Ma arvan, et see on äkki 208. lam­ mas,“ ütles Maastik.

Lambakogu plaanitakse teha uudistajatele avatuks. (ERR/EE)

Foto: Margus Muld, ERR

Elin Toona kohtus 2014.a. Torontos täienduskooli õpilastega ja rääkis neile oma põgenemislugu ning signeeris hiljem oma raamatut ,,Into Exile“.

Foto: EE arhiiv

Paadipõgenike…

SÕUDMINE. Eesti paarisa­e­ ruline neljapaat koosseisus Mikhail Kushteyn, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Johann Poolak saavutas sõudmise maail­­ mameistrivõistluste A-finaa­lis viienda koha (5.45,52).

Kuuendal rajal sõudnud Eesti neljapaat oli tuhande meetri järel kuuendal kohal. Võistluse teises pooles pani Eesti nelik tempot juurde ja ületas finiši­ joone viiendana (+5,44). Au­ gustis peetud Euroopa meist­ rivõistlustel saavutas Eesti nel­ japaat A-finaalis samuti viienda koha.

Maailmameistriks krooniti Poola (5.40,08), hõbemedali võitis Suurbritannia (+0,89) ja pronksi teenis Itaalia (+2,06).

Itaalia ja Eesti vahele mahtus Holland (+3,06). (ERR/EE)

Euroopa Komisjon teatas uutest Venemaa-vastastest sanktsioonidest Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tegi kolmapäeval ettepaneku laien­ dada Moskva-vastaseid sankt­ sioone, tutvustades kaheksan­ dat Euroopa Liidu sanktsioo­ nide paketti Venemaa vastu.

Brüssel tahab lisada musta nimekirja Venemaa ettevõtjad ja kehtestada hinnalae Vene­ maa naftale.

Von der Leyen ütles, et EL loob nafta hinna ülempiirile ,,õigusliku aluse“. Samuti tahe­ takse keelata EL-i kodanikel töötada Venemaa riigiettevõtete nõukogudes ning laiendada ­ekspordipiiranguid, vahendas Financial Times. ,,Me ei nõustu võltsitud re­ ferendumitega ega igasuguse Ukraina territooriumi annek­ teerimisega. Oleme otsustanud, et Kreml peab selle eskalatsioo­ ni eest maksma,“ ütles von der Leyen.

Von der Leyen mõistis hukka ka Venemaa presidendi Vladi­ mir Putini ähvardused kasutada tuumarelvi.

Euroopa Liidu välispoliitika­ juht Josep Borrell ütles, et uues Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirjas on umbes 1300 Venemaa ärimeest, poliitikut ja firmat. (ERR/EE)

17

(Algus lk. 5)

(Tõlge: Mõtlen nüüd meile kolmele – Eestile, Lätile ja Leedule – ja Balti ketile aastal 1989, mil seisime koos, hoid­ sime käest kinni ja sillutasime teed tulevikku. Tulevik on saabunud. Liiv on jälle nihku­ nud, meie omast suuremate jõududega. Kui me ei suuda päästa oma inimesi, saame päästa oma kultuuri veel avasta­ mata universumis nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Võib-olla isegi kauem kui muistsed egiptlased oma kivitahvlitel. Meil pole vaja kivitahvleid, meil on oma uskumatu e-rahvas ja idufirmad, paljud siinsamas Eestis välja mõeldud.)

Minu meelest oleks loogiline ja vajalik lugeda kõik meie hõimlased laias maailmas meie laiendatud perekonnaks, palju kaugemal meie potentsiaalsete vaenlaste ukselävest.

Vanaema valik oli õige. Meie rahvuse kultuur on meie kõige väärtuslikum aare. Ja mina mõtlen tihti meie inimestele. ­ Eestist eemal elab hinnanguli­ selt kuni 200 000 eesti juurtega

Neeme ja Kristjan Järvi alustavad Arvo Pärdi Keskuses loominguliste kohtumiste sarja 2. oktoobril saavad Arvo Pärdi Keskuses avalöögi loomingulised kohtumised „Järvi Sessions“, mille käigus jagavad rahvusvaheliselt tun­ nustatud dirigendid Neeme ja Kristjan Järvi oma kogemusi dirigeerimise, loomingu ja juhtimise vallas.

Sündmuste sarja avab diri­ gentide Neeme ja Kristjan Järvi kontsert-vestlus „Muusika kui valgustaja“ koos keelpillikvarte­ tiga Prezioso. Jutuajamise tee­ mad on dirigeerimine, inimeste juhtimine ja ühendamine, loo­ mingulise potentsiaali avaldu­ miseks vajamineva keskkonna loomine. Loomulikult kõnel­ Tutvu • Loe • Kommenteeri

hõimlast. Küsitlused näitavad, et 80 protsenti neist soovib osaleda meie ühises tulevikus.

Nad on üles kasvatanud kakskolm põlvkonda tõsiselt pat­ riootliku kutsumusega ning kultuuriliselt tugevaid eestlasi. ­ Kui kaotame Eesti, pole meil kellelgi enam kodumaad. Mõel­ gem armeenlastele, nad võivad teile öelda, mis tunne see on!

See on praegu ka ukrainlaste suurim mure. Minu meelest oleks loogiline ja vajalik lugeda kõik meie hõimlased laias maail­mas meie laiendatud pere­ konnaks, palju kaugemal meie potentsiaalsete vaenlaste ukselä­ vest. Nii oleks meil palju suurem Eesti kui üks miljon sinimustvalge lipu lehvitajat.

Ja teie, armsad lugupeetud poliitikud siin täna, saate selle teoks teha. Peame rääkima valje­ mini, kutsuma kõiki meie kaasmaalasi tegutsema, kaasama ka meie liitlasi ja mitte peitma meile hädavajalikku valgust vaka alla. Mäletan inglise filmi ,,The Mouse That Roared“ – ,,Hiir, kes möirgas“. Kui ühen­ dame globaalselt kõik eestlased, saame oma kultuuri ja vaimu­ väärtusi alatiselt päästa.

dakse ka muusikast kui neid teemasid ühendavast jõust ja ­allikast.

Neeme Järvi: „Dirigeerimine ei ole üksnes partituuri tund­ mine ja tõlgendamine, vaid see on ka loo rääkimine oma emot­ sioonide ja muusika kaudu. See ongi looming, ongi elu.“ Kristjan Järvi: „Muusika suudab käivitada alateadliku mehhanismi, milles peituvad kõik vastused.“ „Järvi Sessions“ avasünd­ must 2. oktoobril kell 17 (Eesti aeg) kantakse otse üle kanalil stream.arvopart.ee.

Pärast sarja avasündmust Arvo Pärdi Keskuses võtab 1.-4. novembril järje üle Viimsi kul­ tuuri- ja hariduskeskus Artium avatud dirigeerimise meistri­ klassi ja sellele järgneva kont­ serdiga.

(Allikas: Arvo Pärdi Keskus)

www.eestielu.ca

18

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

Nr. 39

LAHKUS MEIE ARMAS EMA JA VANAEMA

Aita Urke neiuna TOMINGAS sündinud 15. märtsil 1925 Pärnus surnud 26. septembril 2022 Torontos Sügavas leinas

Mälestusteenistusel Vana-Andrese koguduses teenis õpetaja Kalle Kadakas, pühakirja luges Christopher Tensuda.

Foto: EE

Kodumaalt lahkumist mälestav teenistus Vana-Andrese koguduses Pühapäeval, 25. septembril märkis Toronto Vana-Andrese kogudus Agricola kirikus kodumaalt lahkumise 78. aas­ tapäeva mälestus-jumalatee­ nis­tusega. Teenis koguduse õpetaja Kalle Kadakas, orelil Juha Tikkanen, pühakirja luges Christopher Tensuda.

Laululehele oli õpetaja vali­ nud laulud, mis meenutasid lahkumist ja rändamist, rää­ kisid kodust ja kodutundest ning Eestist, me kodumaast.

Oleme aastakümneid sep­ tembrikuu viimasel pühapäeval tulnud kokku, mõeldes ühele sündmusele: kodumaalt lahku­ misele, rääkis õpetaja; oleme küll erinevatest põlvkondadest, kuid lahkumise valu pole kelle­ legi võõras ning kõik teame, mis tunne on igatsus – kodu­ igatsus, hingeigatsus, sünnimaa­igatsus. Mõtleme nii neile, kel tuli 78 aastat tagasi kodumaalt lahkuda, kes on täna meie hul­ gas ja neile, keda enam pole.

Jutluses pööras õp. Kadakas suurt tähelepanu sama nädala Eesti Elus (#38) Riina Kindlami sulest ilmunud artiklile, mis käsitles Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis toimunud rah­ vusvahelist konverentsi ,,Suur­ põgenemine 1944 ja meie“. Ta tõi välja USAst tagasi Eestisse elama asunud kirjanik Elin Toona mälestusi, kes oli suurpõ­ genemise aegu väike laps – mil­ lised mälupildid on tal meeles rannast, kui käes oli lahkumis­ hetk merele. Õpetaja kõneles, et pagulusse minek oli sunnitud minek – elu alalhoidmise jumalik sund.

Kogeti, kui mõistetamatu võib olla sügistormine Läänemeri – aga inimesi saatis Jumala

Venemaa piiride sulgedes võib tekkida surve Eesti piirile Politsei- ja piirivalveameti (PPA) piirivalveosakonna juht Egert Belitševi sõnul satub Eesti idapiir surve alla ilmselt siis, kui Venemaa sulgeb oma piiripunktid mobilisatsioo­ niealistele meestele ja Eestile lähedastes piirkondades nagu Pihkva ja Peterburi algab sundvärbamine, kirjutas ERRi portaal.

Beltiševi sõnul sõltub palju ka sellest, kas Vene Föderat­

hooliv, armastav vaim.

Taas tegi ta sammu Riina Kindlami eelpoolmainitud artikli kaudu suurpõgenemise teemali­ sele konverentsile Tallinnas, kus üheks kõnelejaks oli professor Jaak Rakfeldt Ameerika Ühend­ riikidest, kelle perekond kodu­ maalt põgenes – tema ise sündis Rootsis.

Ajad on muutunud ja maailm on muutunud, jätkas õpetaja – tänapäeval räägitakse globaal­ sest eestlusest; igal maal on oma eesti kogukond ning väljas­ pool Eestit on maailmas ühtekokku umbes 200.000 eest­ last. Ta rääkis ka kirjanik Mihkel Muti esseest, kus on juttu eestlusega seotud hajalast ja hargmaisusest.

Pühakiri kutsub meid täna meenutama, mitte unustama, ütles õpetaja: mitte enesele hoidma, vaid alal hoidma! Et ei ununeks see lugu, meie rahva lugu; tehkem seda meie endi, meie laste pärast! Kes tahab mäletada, sellel on jõudu ka unistada. Et me ei unustaks tänu toomast Taevasele Isale, kes teid endid ja teie vanemaid tollasel põgenemisteel kaitses.

Kalle Kadakas rääkis ka, kuidas paljud tema tuttavad kodumaal aitavad Eestisse ­ saabunud ukrainlasi mitmel eri­ neval viisil; inimene teeb seda, mis on ta südamesund. Samuti tänas ta maid, kes on eestlasi nii lahkelt vastu võtnud ja kes täna põgenikke vastu võtavad. Õpetaja peatus ka praegusel Eesti Majast lahkumise teemal ning soovis, et eestlus oleks Torontos hoitud; rahusoovid läksid teele nii maailmale kui Ukrainale. (EE)

sioon toob piiri äärde suuremad ressursid, et tõkestada ebasea­ duslikku piiriületust või mobili­ satsiooniealiste inimeste lahku­ mist.

Belitšev rääkis ka seda, et esi­ mesed juhtumid on ka juba olnud. ,,Narva-Jõesuu juures tuli inimene üle Narva lahe ja pärast tabamist ütles, et ta ei saa Venemaale tagasi minna mobilisatsioonihirmu tõttu,“ sõ­ nas ta.

Belitševi sõnul on Eestil suureneva rändesurve tekkides olemas ka vastavad plaanid.

(ERR/EE)

JAN ja RHONDA MARIANNE ja NORM KRISTINA ja MAC ERIK

Puhka rahus!

Norstat: EKRE toetus on rekordtasemel MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti küsitluse tule­ muste järgi on EKRE toetus viimasel nädalal saavutanud rekordtaseme.

Reformierakonda toetab 30%, Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda 25,7% ja Keskerakonda 16,3% valimisõiguslikest koda­ nikest.

Reformierakonna toetus on viimase viie nädalaga langenud 4,5 protsendipunkti võrra.

EKRE on alates juuli lõpust kasvatanud toetust 6,5 protsen­ dipunkti võrra. See on viinud EKRE toetuse kõrgeimale tase­ mele alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti AS erakond­ liku eelistuste küsitlustega ­alustas.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,5%), Sotsiaaldemok­raat­ lik Erakond (7,7%) ning Isamaa (7,1%).

Eestimaa Rohelisi toetas viimasel nädalal 1,6% ja Parempoolseid 1,1% küsitletuist.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,8% ja opositsiooniera­ kondi 42% vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. augustist 26. septembrini ning kokku küsitleti 4006 valimisea­ list Eesti Vabariigi kodanikku.

(ERR/EE)

Tom Hanks avaldab debüütromaani Tuntud näitleja, kahekordne Oscari võitja ja mitmekordne nominent Tom Hanks avaldab tuleval aastal oma debüüt­ romaani pealkirjaga ,,The Making of Another Motion Picture Masterpiece“.

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Aita Urke’t ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Mälestame kurbuses

Marie Valget Sügav kaastunne perele INGRID SAAR JUHANI, ANITA ja KATRINE

Mälestame leinas armast õde ja tädi

Marie Valge’t PETER, NELLY KALLI, TIINA STELLA, ASTRID

Mälestame kurbuses oma armast vilistlast

Maie Sillaste 03.10.1936 – 24.09.2022 ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS

Varem on Tom Hanks aval­ danud novellikogu ,,Uncommon Type“ (2017).

Kirjastaja sõnul räägib Hanksi romaan ,,The Making of Another Motion Picture Masterpiece“ üliambitsioonika loo filmitegemisest. Teose tege­ laste seas on sõjast naasev prob­ leemne sõdur, kunstiandega noor poiss, ekstsentriline režissöör, tõusev filmistaar ja väsimatu produktsiooniassistent.

Romaani annab välja kirjas­ tus Penguin Random House ja see ilmub nii Suurbritannias kui ka USA-s 9. mail 2023. aastal.

(ERR/EE)

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 2. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS IL­­MA ARMULAUATA. Teenib õp Kalle Kadakas.

Pühapäeval, 9. oktoobril kell 11.30 LÕIKUSTÄNUPÜHA J­­U­ MA­LATEENISTUS ARMU­LAUA­ GA. Kell 15.00 Ehatares EELK Toronto Peetri koguduse ja Toronto Vana-Andrese koguduse ühine jumalateenistus armulauaga.

Teenivad mõlema koguduse vaimulikud.

Pühapäeval, 16. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 Palvus Soome Kodus.

Pühapäeval, 23. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 15.00 Piiblitund Ehatares.

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 11.30 REFORMATSIOONIPÜHA ja HINGEDEPÄEVA JUMA­ LA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Mälestame 2020. a. ja 2021.a.

Covid19 pandeemia

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 2. oktoobril kell 11.00 JUMALATEENISTUS KI­­ RIKUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,Mäejutlus: Kui suhted on sassis II osa”. Muusika Esther Hoppe.

Pärast jumalateenistust toimub koguduse ja sõprade TÄNUPÜHA ÜHISLÕUNA. Osavõtusoovist pa­­ lume teatada Monika PiilSmith’ile, tel. 647-270-1953, hiljemalt 25. septembriks.

Pühapäeval, 9. oktoobril kell 11.00 TÄNUPÜHA VIRTUAALSÕNUM. Pühapäeval, 16. oktoobril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­LA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Mäejutlus: Mis on Su sees?”. Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 23. oktoobril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Mäejutlus: Keda ma teenin ja kellele loodan?” Muusika Marika Wilbiks.

ERITEADE: KOGUDUSE KOR­ RALINE KOOSOLEK toimub 13. oktoobril kell 7.00 õhtul kiriku alumises saalis.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Eelteated: Surnutemälestuspüha jumalateenistus 20. novembril kell 11.30.

Mälestame 2022. aasta vältel lahkunuid.

I Advendipühapäeva jumalateenistus 27. novembril kell 11.30.

Jõuluõhtu jumalateenistus 24. detsembril kell 14.00. Ülemaailmne eestikeelse Piibli lugemine „Piibel kaanest kaaneni“ toimub Eesti Piibliseltsi ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmes­kirikute algatusel ja osalusel 29. septembrist 2. oktoobrini 2022 ülemaailmselt.

Osaleda soovijad saavad lähemat infot koguduse õpetajalt.

Leerikursusele on oodatud kõik noored alates 15. eluaas­ tast. Registreerumine koguduse kantseleis algab 1. novembrist.

Esimene leeritund on Püha­ päeval, 6. novembril. See algab kell 11.30 jumalateenistusega kirikus, millest võtavad osa nii leerilapsed kui nende vanemad ning jätkub pärast jumala­ teenistust esimese õppetunniga naisringi toas.

Esimeses leeritunnis lepime kokku ka järgnevate leeritun­ dide toimumise ajad ja leerikur­ suse kava nii, et võimalikult kõik saavad igas tunnis osaleda.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 Pühapäeval, 2. oktoobril kell 1.30 pl LÕIKUSTÄNUPÜHA JU­­ MALATEENISTUS. TÄNU-KOHVI­ LAUD. Pühapäeval, 2. oktoobril kell 5 õhtupoolikul PALVUS SOOME KODUS. Pühapäeval, 9. oktoobril AGRI­ COLA KIRIKUS seoses pika nädalavahetusega JUMALATEE­N IS­ TUST EI TOIMU. Pühapäeval, 9. oktoobril kell 10.30 h LÕIKUSTÄNUPÜHA JU­­ MALATEENISTUS EHATARES. Pühapäeval, 16. oktoobril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse õpetaja KALLE KADAKAS Laulge Jumalale, mängige kiites Tema nime, tehke teed temale, kes sõidab kõrbetes! Tema nimi on Issand. Hõisake rõõmu pärast tema ees. Ta on vaeslaste isa ja lesknaiste asjaajaja.

Jumal on oma pühas elamus.

Jumal paneb üksildased elama majadesse ja viib vangid jõukale elujärjele. Tänu olgu Issandale, kes päevast päeva kannab meie koormat, Jumal, kes on meie pääste. See Jumal on meie pääste Jumal! Jumal meie Issand toob välja sur­ mastki. Psalm 68 5-7a, 20- 21 Jumal ei ole ju meile and­ nud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu. Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat ega mind tema vangi, vaid kannata koos minu­ ga kurja evangeeliumi pärast Jumala väe abil, kes on meid päästnud ja kutsunud püha kut­ sega, mitte meie tegude järgi, vaid oma enese kavatsuse ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne kõiki aegu, nüüd aga on saanud ava­ likuks meie Päästja Kristuse Jeesuse ilmumise läbi, kes on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumise. 2 ­ Timoteose 1.7-10 Steve Jobs (1955–2011) on kord öelnud: „See, kes valitseb inimese kujutluspilti, see valitseb ka kogu inimese mõtlemist.“ See lause võiks olla suurepäraseks vihjeks neile elu­ küsimustele ja probleemidele, millest tänane pühakirja sõna meile kõneleb. Nii söandaksin küsida, mis või kes on see, kes inimese kujutlusi valitseb? Mida on meil vastu panna hirmu, häbi- ja tühisusetundele, mis iga inimest tema elu hallimatel päevadel saatma kipub? See ­küsimus helises 68 laulust, mil meie silme ette kangastusid ­pildid üksildastest ja üksikutest inimestest, kes viimaks oma kodu leiavad, vangistatutest, kes viimaks oma elukõrberännakult õnnelikult koju naasevad. Nii­ sugused olid piibliaegade ini­ meste elukogemused. Aga meie siin ja praegu, kuulamas neid lugusid. Küsimas, kas inimene

ADVOKAADID

on muutunud? Ei, ta on jäänud ikka endiseks. Ta kannatab, kur­ vastab, heitub, otsib troosti ja lohutust.

Selleks, et kohtuda inimese­ ga, kes elukoormat üksi kannab, kellele elu ikkena tundub, ei pea me vaatama endast kaugele.

Need inimesed elavad ju meie endi keskel. Ja mõnikord oleme need inimesed meie ise. Jah, me kõik oleme vahel rännanud just­ kui surmavarjuorus. Mitte ühe­ legi inimesele pole võõras elu­ raskuste all põrmu vajumise kogemus. Aga on’s meil hirmu-, häbi- ja tühjusetundele midagi vastu panna?

Usk ja usaldus Jeesusesse Kristusesse määravad ära selle, kuidas me selles maailmas elame, kuidas end tunneme. Kas tunneme hirmu, häbi ja tühjuse­ tunnet või valitseb meie süda­ mes rahu, Jumala rahu. Rahu, mida võime oma sõnade ja tegude läbi teisele inimeselegi kinkida.

Me kogeme, kuidas usus ja usalduses Lunastaja Jeesusesse Kristusesse saab murtud surma­ hirmu vägi. Kuidas Tema kingib meile oma rahu, kuidas Tema läbi saab ületatud iga ängistav hirm, rõhuv süükoorem ja lõpu­ tuna näiv lein. Just sellest ­viimset piiri ületavast kogemu­ sest kirjutab Paulus oma sõbrale ja kaastöölisele Timotheosele.

Jumal ei ole ju meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja ar­ mas­ tuse ja mõistlikkuse vai­ mu.… (1Tim.7) Pauluse sõnade läbi kinnistub meis kujutluspilt Jeesusest kui ülestõusnud Kristusest. Kujutlus ülestõusmisest ja surma väe lõplikust murdumisest. See

vabas­tab meid hirmust, häbist ja tühjusetundest. See kinnitab meile, et mitte keegi pole üksi, vaid oleme Jumala omad.

Kui vaatame elule läbi ususilmade, siis pole maailm ja elu nõnda hall, kui see meie elusügispäevades vahel tunduda võib. Kui vaatame sellele maail­ male ja inimestele läbi andes­ tavate ja armastavate südamesil­ made, võime kogeda, et ka meie oleme armastatud, igaüks Meie Taevase Isa poolt.

Meie usk ja usaldus ülestõus­ nud Kristusesse on see, mis meil on vastu seada hirmu, häbi ja tühjuse tundele. Ülestõusnud Kristus on see, kes valitseb meie kujutlusi, Tema valitseb ka meie mõtteid, Tema omad me oleme.

Püsigu Tema armastuse vägi meis ja meie südameis. Tema armastuse läbi on meil osa ülestõusmisest juba nüüd.

Tema armastuse läbi muu­ tume meie paremaks. Tema armastuse läbi võime me seda ­ maailma muuta paremaks.

Aamen!

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B. Advokaat—Notar

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU

206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Vastuvõtt kokkuleppel

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Pühapäeval, 23. oktoobril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 30. oktoobril kell 1.30 pl USUPUHASTUSPÜHA JU­MALATEENISTUS.

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 30. septembril 2022 — Friday, September 30, 2022

Nr. 39

Tellige EESTI ELU!

Torontos oli külas Eesti fun-bänd LEXSOUL DANCEMACHINE, kes esines mitme kontserdiga seoses Tartu College’i 50+2 aastapäevapidustustega. Üheks huvitavamaks ja erilisemaks olid pop-up bussi­ kontserdid 21. septembri õhtul. Alguse said need Tartu College’i juurest, ja lisaks tehti veel kahes kohas pooletunnised ülesastumised. Juuresoleval pildil on Lexsouli poisid koos legendaarse Toronto bändiga The Shuffle Demons, kellega koos esineti lisaks bussikontsertidele ka 23. septembril Axis klubis ning kes muuhulgas on kahel korral ka Eestis esinenud.

Foto: Taavi Muide

Torm Fiona tegi Kanada idakaldal suurt kahju KANADA. Atlandi-äärse Ka­­ na­da ja Quebeci idaosa elani­ kud tegelevad suurte tormi­ kahjude likvideerimisega, mida põhjustas nädalalõpul piirkonnas laastamistööd tei­ nud torm Fiona, mida hinna­ takse üheks tugevamaks Ka­ ­ nada idakaldal koge­tuist.

Tugevad ja pikaajalised tuu­ led murdsid lausa rekordi Kanada tormide ajaloos. Teata­ tud on ühest inimohvrist. Taas­ tamistöödele on suunatud abiks Kanada Kaitsejõudude liikmeid.

Laupäeval, tormi kõrgpunk­ tis, oli Atlandi-äärses Kanadas ilma elektrita enam kui 500.000 klienti (80% Nova Scotia ja 90% Prince Edward Islandil), esmaspäevaks oli paljudes koh­ tades elekter taastatud, ent on paiku, kus see võtab kauem aega. (Lüh. CP24)

Kanada lõpetab COVID-19ga seotud piirireeglid alates 1. oktoobrist KANADA. Esmaspäeval teatas föderaalvalitsus, et Kanada lõpetab alates 1. oktoobrist kõik COVID-19ga seoses kehtestatud piirimeetmed, kaasa arvatud vaktsineerimise, testimise ja karantiiniga seotud reeglid rah­ vusvahelistele reisijatele, samuti nõude kanda maske lennukites ja rongides.

ArriveCan rakendus (app) pole sellest päevast alates enam kohustuslik, vaid vabatahtlik, võimaldades reisijail, kes soo­ vivad, esitada oma tolli­ deklaratsiooni eelnevalt suurtes lennujaamades. Ka laevakruii­ side reisijad ei pea enam tege­ ma eelnevaid teste ega tõestama oma vaktsineeritust.

Siiski soovitab Public Health Agency of Canada inimestel kanda maske rahvarohketes kohtades, nagu lennukid ja ­rongid. (Lüh. CP24)

Välisministeerium sai Valgevene saatkonnalt noodi diplomaatide arvu vähendamise kohta Valgevene saatkond Tallinnas edastas eelmisel reedel välis­ ministeeriumile ametliku noo­ di ja teavitas otsusest vähen­ dada vastastikku saatkondade koosseise miinimumini.

Valgevene on sidunud oma otsuse üritusega, mille Eesti korraldas mõni päev tagasi New Yorgis Valgevene opositsiooni toetuseks ja kus osales ka Valge­vene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja. ,,Eesti jääb alati toetama Valgevene opositsiooni demok­ raatiapüüdlusi ja kodanikuühis­ konda, et riigis toimuvad inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumised ei jääks tähelepanuta,“ ütles välisminis­ ter Urmas Reinsalu. Ta lisas, et Aleksandr Lukašenko režiimile tuleb avaldada tugevamat sur­ vet. ,,Võtame Valgevene otsuse saatkondade koosseisude vähen­ damise kohta teadmiseks ja vas­ tame sellele meie valitud viisil,“ rõhutas Reinsalu. (ERR/EE)

Sündmuste kalender • Laup. 1. okt. kl 6 õ LÄÄST BLÄÄST Eesti Majas Eesti Kunstide Keskuse korraldusel.

• Kolmap., 12. okt. – pühap., 23. okt EKKT 67. AASTA­ NÄITUS Todmorden Millsis (avat. K–P kl 11–16). Avamine 13. okt. kl 6-9 õ.

• Laup., 15. okt. kl 10 h–1 pl ESTONIAN FRIENDS OF UKRAINE BAKE SALE Eesti Maja küljeuksel/fuajees. Tulu Ukraina abistamiseks.

• Pühap., 16. okt. kl 11 h–1.30 pl Jane’s Walk (ing.k.). VEMU korraldusel. Algab Tartu Col­ lege’i juurest.

• Esmaspäeviti kl 7-9 õ TEAS Ööbik harjutused Tartu Col­ lege’is.

• Esmaspäevaõhtuti kuni 5. detsembrini T.E.S. Täiendus­ kooli Lasteaia virtuaalprog­ ramm (lastele snd 2016–2019), vt eestielu.ca • Teisipäeviti T.E.S. Täiendus­ kooli 2022/23 õ-a tunnid virtuaalselt ja iga 4. kord kontaktõpe Läti keskuses 4 Credit Union Dr.

Kodukohvik 2 Ukraina heaks

Meie esimene kodukohvik õnnestus nii hästi, et teeme teise, laupäeval, 15. oktoobril kell 10 h-1 pl Eesti Majas. Sealt saab rohkelt kodutehtud maiustusi, kooke ja küpsetisi. Kogu müügist saadav raha läheb Ukrainasse ,,Ukraine Humani­ tarian Appeal, Kanada-Ukraina Foundation’i“ kaudu.

Kui olete küpsetaja ja soovite midagi heategeva müügi ­jaoks küpsetada, võtame hea meelega vastu. Näeme teid seal!

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA TOIMKOND

Teade Eesti Elu kontor on suletud Lõikustänupühal, esmas­päe­val, 10. oktoobril.

Suur tänu Tartu College’ile ja Eesti Õppetöö Keskusele Kanadas, kelle lahke toetus võimaldas tänase lehe tuua teieni ­värvitrükis.