1 minute read

Täpsustusi väliseestlaste tegevusele Eesti taasvabanemisel

ILVI JÕE-CANNON, Politoloog

12. märts, 2020, Tallinnas

Advertisement

Veebruari lõpp – märtsi algus oli Tallinn konverentside-rikas ning ma osalesin kõigil: „Naised poliitikas+“ Riigikogu konverentsisaalis, „Eesti Naiste Kongress“ Rahvusraamatukogu suures saalis, „Kodanike Kongressi 30. aastapäeva kontsertaktus“ Estonia kontserdisaalis ja „Naiste õigus olla“ Siseministeeriumi suures saalis. See andis hea ülevaate vabaühenduste teemadest ja tegevusest, eriti kuna olen aastaid ise olnud nendega seotud.

Käesolevaga tahan kommenteerida Tunne Kelami sõnavõttu Kodanike Kongressi aastapäeva tähistamisel. Kahtlemata oli kodanikekomiteede loomine oluline osa tervest vabaduseliikumisest, mis lõppes edukalt riigi taasiseseisvumisega. Need inimesed, kes registreerisid ennast Eesti kodanikena, näitasid üles julgust ja ka arusaama, et riik koosneb kodanikest ja õiguspärasest rahvast ning riigi tegevuse eest vastutavad selle kodanikud.

Oma sõnavõtus läks hr Kelam paraku aga mööda nendest Eesti kodanikest, kes olid sunnikorras põgenenud läände Teise maailma sõja ajal ja kes panustasid välismaal meie riigi taasiseseisvumise püüetesse. Muuhulgas ta mainis, et taasiseseisvumise liikumine kannatas rahapuuduse all.

Ma pööran sellele sedastusele tähelepanu eesmärgil ennetada uute valgete laikude tekkimist meie ajaloos. 1989. aastal said Balti riikide vabadusliikumised hoo sisse. Särav üritus oli Molotovi-Ribbentropi leppe 50. aastapäeval toimunud Balti kett, mis leidis maailmas laialdast tähelepanu ja tõi ka toetust Balti rahvaste pürgimusele. Et selleni jõuda, olid kodueestlaste kõrval tõhusat lobitööd teinud ka väliseestlased peamiselt USAs, Kanadas ja Rootsis, kus asusid suuremad kogukonnad. Näiteks tegutses Eesti diplomaat Ernst Jaakson väsimatult Washingtonis, hõlmates sageli oma tegevusse ka mõistmistahtelisi ameeriklasi nagu näiteks jurist William J. H. Hough III. Ja ka Paul Goble’i tegevust ei tohiks lasta unarusse vajuda.

Välismaal elavad eestlased panustasid tollal kodumaal toimuvasse vabadusliikumisse ka rahaliselt, korraldades korjandusi ja muid sarnaseid üritusi. Kodanikekomiteede tegevuses osalenud ERSPd, Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) ja Eesti Kristlikku Liitu toetati rahaliselt välismaal asuvate tugiorganisatsioonide kaudu, kelle hulgast tasuks mainida Väliseesti Muinsuskaitse Seltsi, Ülemaailmset Eesti Kesknõukogu Ühendriikides (ÜEKN) ja kirikukogudusi.

(Full story available via link below)

This article is from: