MÄRKMIK: Kui igatsed eesti keelt

Maailm on järjest muutumas justkui väiksemaks tänu tehnoloogia hüpetele. Eestis metsa vahel olles on võimalik (tasuta!) vestelda kalli sugulasega teisel pool maakera, kuulata võrgu (interneti) jõul eestikeelset raadiosaadet või vaadata teleprogramme iga kell, igal pool.

Samas on aga mõned asjad, mis vanasti olid nii endastmõistetavad ja varnast võtta, nagu oma pereliikmetega igapäevaselt eesti keeles vestlemine, muutunud kaugeks unistuseks.

„Kaob keel, kaob rahvas!“ on kirjutanud kadunud kunstnik ja Jõekääru suvekodu lastele Kalevipoega ja nahatööd õpetanud Endel Ruberg. Silt selle kirjaga seisab ikka veel laagri söögisaalis, kõrgel lae all. Isiklikumas plaanis toimub tihtilugu Eestist kaugel elavatel fenomen: „Kaob pere, kaob keel“ ehk vanemate lahkudes siit ilmast ei räägi nt õed-vennad enam omavahel eesti keeles. Vanematel inimestel on kõnetraat lohutuseks, kuniks semudel-sõbrannadel ka telefonitorud veel kindlalt käes. Nooremad ei ole harjunudki kaasmaastest sõpradega eesti keeles vestlema ja siis järsku, kui tekib soov oma lapsega rääkida eesti keeles, on see arusaadavalt järsku roostes. Tahaks, et laste kõrvadest kulgeks mööda see vana ja armas keel, aga võta näpust, püüa õhust!...

Paljud inimesed on väitnud, et kui nad suvel Eestisse reisida pole saanud, on nad läinud Kotkajärve Metsaülikooli, kus kogu tegevus toimub eesti keeles. Kaugelt rändav keel, mis paitab kõrva läbi seadme (device) ja mitte otse Memme või sõbra suust, võib olla sama liigutav ja rõõmu pakkuv aseaine, tegelikult ju puhas kraam!

Oleme seadmete kaudu ühendatud rohkem kui kunagi varem ja õnneks paljud suhtlusteed, kus me virtuaalselt kohtume, pakuvad välk-tõlke võimalust, et keegi sõnumist ilma ei jääks vaatama sellele, mis keeles ennast väljendatakse. Võrguavarustes ja sotsiaalmeedias suheldes on ohtralt võimalusi lugeda ja ise toksida eesti keeles, kuid paljudel põhjustel seda võimalust alati ei haarata. Kiputakse eesti keelt mitte-valdajaid arvestades suhtlema nn default keeles, ühisnimetajas, põhimõttega, et inglise keel silub kõik. Aga vahel ka lämmatab ja jätab toredaid võimalusi kasutama. Neid võimalusi tuleb teadlikult valida ja neid on õnneks oma jagu. Eestis on Integratsiooni Sihtasutus ja Eesti Keele Majad loonud keelesõprade programmi ning võrgustiku eesti keele õppeks ja toeks. Neid sõbralikke käepigistusi annab kindlasti soovi korral kummipaelana ümber emakese Maa sikutada. Küllap annab igatsusi muud moodigi edasipidi lahendada. Suur maailm meie pisikeses peos. Ja peas. Ja võimsad keelenupud.

Integratsiooni sihtasutuse kodulehel (www.integratsioon.ee) on eesti keele õppe rubriigis: „Kui soovid eesti keelt iseseisvalt õppida ja praktiseerida arvuti või nutiseadme abil, on selleks mitmeid võimalusi. Tutvustame siin mõningaid nendest, mida saab kasutada tasuta.“

keeleklikk.ee – algajatele mõeldud eesti keele veebikursus, kus saab õppida nii vene kui ka inglise keele baasil;

keeletee.ee – eesti keele e-kursused algajatele ja edasijõudnutele, interaktiivsed ülesanded, animatsioon, video, testid;

Raadio4 saade „Keelekõdi“ (r4.err.ee) – eesti keele audiokursus;

efant.ee/std/ – eesti keele ja eesti ajaloo õppekeskkond,

keeleabi.eki.ee/?leht=11 – kirjaoskuse testid,

keeleressursid.ee/alias – sõnaseletusmäng ALIAS, multikey.app – keele praktiseerimise rakendus, mis aitab leida vestluspartnereid ning harjutada keelt nii on-line kui ka vahetult,

walktalk.ee – rakendus, mis aitab leida olukorrale sobivaid väljendeid ja luua oma sõnastikku,

50languages.com – rakendus õppemängude ja testidega,

kutsekeel.ee – õppematerjalid erialase sõnavaraga,

innove.ee/eksamidja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid – eesti keele tasemeeksamid,

keeleveeb.ee – sõnastikud,

sonaveeb.ee – sõnastikud,

filosoft.ee – sõnastikud, speller, poolitaja;

keeleabi.eki.ee/?leht=1 – keelenõu meili teel, 631 3731 – keelenõuande telefon, vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17;

www.speakly.me – eesti keele õppe programm – NB! TASUTA LIGIPÄÄS AJUTI­ SELT EI TOIMI! (Lisainfo: Ott Ojamets, Speakly tegevjuht, +372 51 209 38, ott@speakly. me)

Tasuta ligipääsu saamiseks toimi nii: 1. Mine www.speakly. me; 2. Vajuta ,,Osta kohe“; 3. Logi sisse, vali eesti keel, valimistahes pakett; 4. Sisesta sooduskood EV100, mis nullib tasu; 5. Tee keeletest enda taseme määramiseks; 6. Alusta õpinguid.

Käesoleva lehenumbri trükiks valmistamise hetkel 8. aprillil toimub Tallinnas Arenguseire veebiseminar „Kas tehnoloogia päästab eesti keele?“, mida salvestatakse järelkuulamiseks. Seni saab tutvuda kavaga Arenguseire Keskuse Facebooki lehel või võrguaadressil (riigikogu.ee/arenguseire).

Kel janu, sel jalad; kel igatsus – võrk; kel keeled, sel nupp. Ükskord me lobiseme koos nagunii!

RIINA KINDLAM, Tallinn

See särk sai trükitud mõned aastad tagasi Jõekääru suvekodu kunstitares. Inspiratsiooniks oli samas laagris väljamõeldud mõiste „keelenupp“. Keelenupud asuvad ajus ja suus, aga ka rinnas. Südames oleva keelenupu asukoht ongi särgile märgitud. Vähemalt asub see kindlasti seal mõne keele puhul, nagu näiteks isa- või emakeel. Vajutades keelenupule on võimalik vahetada keeli nagu rong vahetab rööpaid. Vahel kulub ära väike meeldetuletus, et „Vajuta siia!“ või nagu kõlab vana lõkkenali: „Pressi punane nupp!“

Särk ja foto: Riina Kindlam