Nr. 14
EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused
Keeleviirus ja okeistumine Trivimi Velliste Inglise filoloog, Emakeele Seltsi liige (Ilmunud Postimehes, siin avaldatud autori ja Postimehe lahkel nõusolekul.) Pärgviiruse vohamise ajastul on justkui kohatu kõnelda veelgi üldisematest, veelgi kestvamatest asjadest. Me ei tea, millega käesolev pandee mia lõpeb ega tea ka seda, kas või millal algab uus ja hullem. Ometi näeme ühiskonnas ilminguid, mis pikas vaates võtavad kananaha ihule. Professor Rein Taagepera, kes viimastel aastatel on pool aega elanud Tartus ja teise poole Kalifornias, kirjeldas mulle vahejuhtumit, mis paar aastat tagasi leidis aset Emajõel. Laeval oli noor ema umbes kümneaastase pojaga ja poisi klassivennaga. Ema hüüatas äkki: ,,Kuule, poeg, räägi eesti keelt!“ Poiss tõstis oma nina nutitelefonist, vaatas emale otsa ja hüüdis: ,,Misjaoks!“ Veerandsajandi pärast on sel noormehel ülikool ja ehk ka doktoriõpe seljataga. Ta võib siis olla professor, suure ettevõtte juht või koguni pea minister. Tema keeleline ene semääratlemine toimub aga praegu – murdeeas. Pole selge, kui palju saab seda mõjutada poisi ema või ka isa (kui isa
märkmik Kui igatsed eesti keelt Maailm on järjest muutumas justkui väiksemaks tänu tehnoloogia hüpetele. Eestis metsa vahel olles on võimalik (tasuta!) vestelda kalli sugulasega teisel pool maakera, kuulata võrgu (interneti) jõul eestikeelset raadiosaadet või vaadata teleprogramme iga kell, igal pool. Samas on aga mõned asjad, mis vanasti olid nii endastmõistetavad ja varnast võtta, nagu oma pereliikmetega igapäevaselt eesti keeles vestlemine, muutunud kaugeks unistuseks. „Kaob keel, kaob rahvas!“ on kirjutanud kadunud kunstnik ja Jõekääru suvekodu lastele Kalevipoega ja nahatööd õpeta nud Endel Ruberg. Silt selle kirjaga seisab ikka veel laagri söögisaalis, kõrgel lae all. Isiklikumas plaanis toimub tih tilugu Eestist kaugel elavatel fenomen: „Kaob pere, kaob keel“ ehk vanemate lahkudes siit ilmast ei räägi nt õed-ven nad enam omavahel eesti keeles. Vanematel inimestel on kõne traat lohutuseks, kuniks semu del-sõbrannadel ka telefonitorud veel kindlalt käes. Nooremad ei ole harjunudki kaasmaastest sõpradega eesti keeles vestlema
oma pojaga läbi käib). Me elame muidugi kiiresti muutuvas maailmas, eriti teh niliselt – suhtlemisvahendite poolest. Meie keeles muutuvad järjest igapäevasemaks sellised sõnad nagu tiim, spiiker, farmer, baas jne, jne. Me langetame nüüd otsuseid oma kogemuste või teadmiste baasil (on the basis of). Me ei tee seda enam tead miste või kogemuste põhjal. Me räägime nüüd ukraina või hiina farmeritest, mitte põllumeestest. Meie spordisaated kuulutavad nüüd meie tiimide võite ja kao tusi. Ning isegi meie Riigikogu liikmed räägivad nüüd oma spiikrist ja kahest asespiikrist. Ajakirjanikud nimetavad sageli Ukraina Ülemraada või Vene maa Riigiduuma spiikrit, unus tamata muidugi Gruusia parla mendi spiikrit. Olen varem soovitanud ek sootikajanustele toimetajatele spiikri asemel pigem juba tiitlit – tamada. See oleks sisu poo lest täiesti asjakohane. Kui aga siiski hinnata kõrgelt eesti keelt, võiks Riigikogu esimehe kohta vahelduseks kirjutada – riigi kogu juhataja. Sest täiskogu istungite juhatamine ongi selle ametimehe peamine töö. Kui sõna esimees kordub tekstis mitu korda, on juhataja täiesti sobiv asendus. (Inglise speaker
Riina Kindlam
ja siis järsku, kui tekib soov oma lapsega rääkida eesti kee les, on see arusaadavalt järsku roostes. Tahaks, et laste kõr vadest kulgeks mööda see vana ja armas keel, aga võta näpust, püüa õhust!... Paljud inimesed on väitnud, et kui nad suvel Eestisse reisida pole saanud, on nad läinud Kotkajärve Metsaülikooli, kus kogu tegevus toimub eesti kee les. Kaugelt rändav keel, mis paitab kõrva läbi seadme (device) ja mitte otse Memme või sõbra suust, võib olla sama lii gutav ja rõõmu pakkuv aseaine, tegelikult ju puhas kraam! Oleme seadmete kaudu ühendatud rohkem kui kunagi varem ja õnneks paljud suhtlus teed, kus me virtuaalselt koh tume, pakuvad välk-tõlke või malust, et keegi sõnumist ilma ei jääks vaatama sellele, mis keeles ennast väljendatakse. Võrguavarustes ja sotsiaalmee dias suheldes on ohtralt võima lusi lugeda ja ise toksida eesti keeles, kuid paljudel põhjustel seda võimalust alati ei haarata. Kiputakse eesti keelt mitte-val dajaid arvestades suhtlema nn default keeles, ühisnimetajas, põhimõttega, et inglise keel silub kõik. Aga vahel ka läm matab ja jätab toredaid võima lusi kasutama. Neid võimalusi tuleb teadlikult valida ja neid on õnneks oma jagu. Eestis on
ongi sisuliselt juhataja.) Mõnikord räägitakse korraldustiimist. See pole ei mees kond ega naiskond ega ka mitte võistkond. No mis siis muud kui tiim! Ent siin ongi väga selge näide, kuidas English surub meie keeleteadvusest välja emakeele. Korraldustiim pole ju midagi muud kui – korraldustoimkond! No kes oleks võinud selle peale tulla!? Kõike ülalkirjeldatut võiks kokkuvõtlikult nimetada eesti keele okeistumiseks. Väljendita okei on eesti keel suutnud hak kama saada sajandeid. Aga nüüd järsku enam ei saa! Me peaksime endilt küsima: miks õieti? Mis on see peamine põh jus, miks me ütleme söögi alla ja söögi peale okei? (Muide, Lennart Meri ütles okei asemel – hüva.) Olen noorpõlves Tartu Ülikoolis kuulanud nii professor Paul Ariste kui ka professor Eduard Vääri keeleajaloo loen guid ja tean väga hästi, et keeled muutuvad, et keeled võtavad teistest keeltest vastu laene – muutuvad laenude võrra rikkamaks. Aga laenamisel on oma piirid. Teame keeleilmast lõpu tult näiteid, milleni viib piiritu laenamine. See viib laenava keele väljasuremisele. Kui laenamine läheb ülitihedaks, nimetatakse nähtust keelekon taktiks. Nõrgem keel satub tu gevamaga sellisesse kontakti, et
ta lämmatatakse. Just nii juhtus meie lähisugulaste ja naabrite liivlaste ning vadjalastega. Iirlastest ja šotlastest rääkimata. Arvan, et eesti keel peab ikka laenama, aga seal, kus see on hädavajalik. Enamasti eriala seid oskussõnu, üldse harvemini kasutatavaid sõnu. Kui aga hakkame laenama igapäevast põhisõnavara, õigemini – kui hakkame igapäevaseid omasõnu asendama ingliskeelsetega, siis liigume kiiresti keelekontakti poole ja on ainult aja küsimus, mil asume keelevahetusele. Professor Taagepera on võr relnud eesti keele praegust olukorda konna keetmisega aeglasel tulel. Vesi soojeneb nii aeglaselt, et konn lausa mõnu leb. Ja ta ei pane tähele, et ühel hetkel on vesi nii kuum, et on hilja välja hüpata. Taagepera juhib tähelepanu: vene keelt oskas eesti rahvas karta, sest seda suruti peale. Ja eesti rah vas osutas tõhusat passiivset vastupanu. Inglise keelt ei osata karta ja seetõttu on surmaoht suur. Mõtlen sellele kümneaasta sele Tartu poisile, keda Taage pera kirjeldas. Endine pagulane lisas muide, et midagi samasu gust oli ta kogenud enam kui pool sajandit varem Toronto trammis. Torontos elas palju eesti pagulasi ja ka seal oli üks eesti ema olnud hädas oma poja eesti keelega. Taagepera jahma tus Emajõel oli suur: kas Tartust
Integratsiooni Sihtasutus ja Eesti Keele Majad loonud keelesõprade programmi ning võrgustiku eesti keele õppeks ja toeks. Neid sõbralikke käepigis tusi annab kindlasti soovi korral kummipaelana ümber emakese Maa sikutada. Küllap annab igatsusi muud moodigi edasipi di lahendada. Suur maailm meie pisikeses peos. Ja peas. Ja võimsad keelenupud. Integratsiooni sihtasutuse ko dulehel (www.integratsioon.ee) on eesti keele õppe rubriigis: „Kui soovid eesti keelt iseseis valt õppida ja praktiseerida arvuti või nutiseadme abil, on selleks mitmeid võimalusi. Tutvustame siin mõningaid nendest, mida saab kasutada tasuta.“ keeleklikk.ee – algajatele mõeldud eesti keele veebikur sus, kus saab õppida nii vene kui ka inglise keele baasil; keeletee.ee – eesti keele e-kur sused algajatele ja edasijõud nutele, interaktiivsed ülesanded, animatsioon, video, testid; Raadio4 saade „Keelekõdi“ (r4.err.ee) – eesti keele audio kursus; efant.ee/std/ – eesti keele ja eesti ajaloo õppekesk kond, keeleabi.eki.ee/?leht=11 – kirjaoskuse testid, keeleressursid.ee/alias – sõnaseletus mäng ALIAS, multikey.app – keele praktiseerimise rakendus, mis aitab leida vestluspartnereid ning harjutada keelt nii on-line kui ka vahetult, walktalk.ee – rakendus, mis aitab leida olu korrale sobivaid väljendeid ja
luua oma sõnastikku, 50languages.com – rakendus õppe mängude ja testidega, kutsekeel. ee – õppematerjalid eria lase sõnavaraga, innove.ee/eksamidja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid – eesti keele tasemeek samid, keeleveeb.ee – sõnasti kud, sonaveeb.ee – sõnastikud, filosoft.ee – sõnastikud, speller, poolitaja; keeleabi.eki.ee/?leht=1 – keelenõu meili teel, 631 3731 – keelenõuande telefon,
on tõesti saanud Toronto!? Mõtlen sellele Tartu poisile. Kas tema ja ta sõbrad võivad teha aastal 2050 ettepaneku, et Eesti hümn tõlgitaks ametlikult inglise keelde, et üldlaulupeol saaksid kaasa laulda ka need eestlased, kes enam eesti keeles laulda ei oska? Kas tehakse ka ettepanek, et vähemalt pooled laulud lauluväljakul peaksid kõlama inglise keeles? Muidugi on kõik lauljad laulukaare all riietatud eesti rahvariietesse, sest tegemist on ju ikkagi eestlaste peoga. Euroopa Liidus on üks liik mesriik, mille üht ametlikku riigikeelt räägib igapäevaselt vaid üks kuni kaks protsenti selle riigi rahvast. See riik on Iiri Vabariik. Neil on tõepoolest kaks riigikeelt – nende põline emakeel ja inglise keel. Mõned iiri poliitikud ja ühiskonnatege lased püüavad meeleheitlikult oma vana keelt ellu äratada. Aga näib, et nad on jäänud hiljaks. Ehkki iirlaste üldine suhtumine asjasse on mõistev, näib ettevõtmine üle jõu käiv. Jah, iirlased on oma mur depunkti ammu ületanud – tagasiteed enam ei ole. Nad allusid inglise keele survele vähehaaval – ja sugugi mitte alati püssitoru ees. Kes oskaks hinnata või mõõta, kui kaugel oleme meie sellest murdepunk tist, kust tagasiteed enam ei ole?
vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17; www.speakly.me – eesti keele õppe programm – NB! TASUTA LIGIPÄÄS AJUTI SELT EI TOIMI! (Lisainfo: Ott Ojamets, Speakly tegevjuht, +372 51 209 38, ott@speakly. me) Tasuta ligipääsu saamiseks toimi nii: 1. Mine www.speakly. me; 2. Vajuta ,,Osta kohe“; 3. Logi sisse, vali eesti keel, vali (Järgneb lk. 7)
See särk sai trükitud mõned aastad tagasi Jõekääru suvekodu kunstitares. Inspiratsiooniks oli samas laagris väljamõeldud mõiste „keelenupp“. Keelenupud asuvad ajus ja suus, aga ka rinnas. Südames oleva keelenupu asukoht ongi särgile märgitud. Vähemalt asub see kindlasti seal mõne keele puhul, nagu näiteks isa- või emakeel. Vajutades keelenupule on võimalik vahetada keeli nagu rong vahetab rööpaid. Vahel kulub ära väike meeldetuletus, et „Vajuta siia!“ või nagu kõlab vana lõkkenali: „Pressi punane nupp!“ Särk ja foto: Riina Kindlam
