EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Staadioniväravad keeratakse lukust lahti

Nagu suur osa muust elust (turism, kaubandus, kultuur jne), läks Eestis ka igasugune sport 12. märtsil COVID-19 viirusest tingitud eriolukorra kehtestamisega pausi peale. Nii hullud piirangud ei olnud nagu Lääne ja Lõuna-Euroopas, jalgrattaga sõita ja metsarajal joosta ikka tohtis, aga kõik Eesti spordiklubid ja spordirajatised olid suletud ning ühtki spordiüritust ei toimunud.

Nüüd on nakatumine tasapisi taandunud ja kaks kuud kehtinud kitsendusi leevendatakse. Sporti puudutab see niimoodi, et mai algusest lubati välispordirajatistes alustada treeninguid, aga tingimusel, et grupis pole üle kümne inimese, nende vahel on kogu aeg kaks meetrit õhku ja midagi kontaktset ei toimu. Nädal hiljem leevendati nõudeid veel, nüüd tohivad jalgpallurid palli nii pea kui käega puutuda ja treeningul ka füüsiliselt mürada.

Avanemas, vähemalt rahvuskoondise sportlastele, on ka igasugused sisehallid ja see tähendab, et kui uut nakatumispuhangut ei tule, pöördub sport tasapisi vanadele rööbastele. Aga seda vaid treeningutel. Võistlustega on lugu karmim, eeldatavasti ei lubata sisehallides mingeid võistlusi suve lõpuni ja ka välisport peab hakkama saama ilma publikuta.

Tõsine küsimus on, kuidas võrk-, korv- ja jalgpalliklubid selle aja finantsiliselt üle elavad ja milline on üldse pandeemiajärgne mängijate turg. Arvata, et osa klubisid lõpetab, ülejäänuil on raha senisest vähem, mängijate turg küllastub. Usun, et sügisel jätkuvad Eesti liigad endises tugevuses.

Teine tõsine probleem on suurte rahvaspordiürituste ehk jooksjate, ratturite ja triatleetide nii-öelda laulupidudega. Mis muuseas annavad korraldajatele head tulu. Selge on, et tänavu mitme tuhande osalejaga rahvaspordiüritusi, kus masside seas viirus hõlpsalt leviks, teha ei lubata. Aga kus on lubatud spordiürituse osalejapiir? 50? 500? 1000? Saame näha.

Karavan veereb ikka edasi

Spordi võib ju kodus ning mujal pausile sundida, aga sport lased tahavad ikka oma valitud alaga tegelda ja leiavad selleks ka võimalused. Olgu või kodus ja poole vinnaga. Nii näiteks ostis oma Raplamaa talus koroonavarjus olev ralli maailmameister Ott Tänak rallisimulaatori, nii treenib koduses Eestis olev USA profitiimi jalgrattur Tanel Kangert suurte koormustega ja imiteerib üksi pedaale tallates reaalset velotuuri.

(Full story available via link below)