EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020
EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK
Staadioniväravad keeratakse lukust lahti Nagu suur osa muust elust (turism, kaubandus, kultuur jne), läks Eestis ka igasugune sport 12. märtsil COVID-19 viirusest tingitud eriolukorra kehtestamisega pausi peale. Nii hullud piirangud ei olnud nagu Lääneja Lõuna-Euroopas, jalgrattaga sõita ja metsarajal joosta ikka tohtis, aga kõik Eesti spordiklubid ja spordirajatised olid suletud ning ühtki spordiüritust ei toimunud. Nüüd on nakatumine tasapisi taandunud ja kaks kuud kehti nud kitsendusi leevendatakse. Sporti puudutab see niimoodi, et mai algusest lubati välispor dirajatistes alustada treeninguid, aga tingimusel, et grupis pole üle kümne inimese, nende vahel on kogu aeg kaks meetrit õhku ja midagi kontaktset ei toimu. Nädal hiljem leevendati nõudeid veel, nüüd tohivad jalgpallurid palli nii pea kui käega puutuda ja treeningul ka füüsiliselt mürada. Avanemas, vähemalt rahvus koondise sportlastele, on ka igasugused sisehallid ja see tähendab, et kui uut nakatumispuhangut ei tule, pöördub sport tasapisi vanadele rööbastele. Aga seda vaid treeningutel. Võistlustega on lugu karmim, eeldatavasti ei lubata sisehallides mingeid võistlusi suve lõpuni ja ka välisport peab hakkama saama ilma publikuta. Tõsine küsimus on, kuidas võrk-, korv- ja jalgpalliklubid selle aja finantsiliselt üle elavad ja milline on üldse pandeemiajärgne mängijate turg. Arvata, et osa klubisid lõpetab, ülejäänuil on raha senisest vähem, män gijate turg küllastub. Usun, et sügisel jätkuvad Eesti liigad endises tugevuses. Teine tõsine probleem on suurte rahvaspordiürituste ehk jooksjate, ratturite ja triatleetide nii-öelda laulupidudega. Mis muuseas annavad korraldajatele head tulu. Selge on, et tänavu mitme tuhande osalejaga rahvaspordiüritusi, kus masside seas viirus hõlpsalt leviks, teha ei lubata. Aga kus on lubatud spordiürituse osalejapiir? 50? 500? 1000? Saame näha. Karavan veereb ikka edasi Spordi võib ju kodus ning mujal pausile sundida, aga sport lased tahavad ikka oma valitud alaga tegelda ja leiavad selleks ka võimalused. Olgu või kodus ja poole vinnaga. Nii näiteks ostis oma Raplamaa talus koroonavarjus olev ralli maailmameister Ott Tänak rallisimulaatori, nii treenib koduses Eestis olev USA profitiimi jalgrattur Tanel Kangert suurte koormustega ja imiteerib üksi pedaale tallates reaalset velo tuuri. On neidki, kes avavad praegusel raskel ajal enda jaoks uusi horisonte. Koguni kolm Eesti Tutvu • Loe • Kommenteeri
noorkorvpallurit Sander Raieste, Henri Drell ja Mark-Kalev Kotsar on andnud end üles USA profiliiga NBA drafti. Kol me aastase töö ameerika jalgpalli NFL liiga klubis Indianapolis Colts lõpetanud Margus Hunt võttis vastu aastase pakkumise Coltsist seni edukamast New Orleansi Saintsist. Vancouveri olümpial osalemise ja Austraa lia koondise treenimise kogemustega suusamees Kein Einaste näitas end Šveitsi suusakoondise juures nii hästi, et sõlmis seal nüüd pikema lepingu. Hästi läks ka vaid 18aastasel jalgpalliväravavahil Karl Jakob Heinal, kes käis end näitamas Inglismaa Premier liiga klubides ja sai tööotsa kuulsas Londoni Arsenalis. Ei saa muidugi väita, et kõigil hästi läheb. Nii oli suusahüppaja Martti Nõmme sunnitud finantsi ja motivatsiooni puudusel tippspordiga lõpetama, Itaalia ja ühtlasi Euroopa tipp klubis Perugia võrkpalli mängi nud Eesti koondislane Robert Täht hakkab ilmselt Poolas uut klubi otsima. Mõni koroona epideemia ajaks Saksamaale jäänud Eesti jalgpallur käib seal trenni asemel ehitajana tööl, ikka veel on Keenias lõksus punt hooajaeelsesse laagrisse läinud jooksumehi. Dopingusaaga ja hinnaralli Järjest uusi fakte ilmub avalikkuse ette mullu Seefeldis lahvatanud ja eestlasi kõvasti puu dutanud dopingusaaga koh ta. Selgub, et siira näoga veredopingut tunnistanud suusamehed lõpuni ausad ei olnud, sest välja tuli ka kasvuhormooni tarvitamine ning tulemusi soodustav insuliinravi. Nüüd lekkis Saksa dopingutohtri Mark Schmidti tunnistustest, et eestlastel oli aasta jooksul kasutada koguni kolm-neli pen-süstalt endale keelatud ainete järkjärguliseks manustamiseks. Dopinguvõrgustikus Kindrali varjunime all figureerinud Eesti juhtisik, seni ülimalt austatud treener Mati Alaver, kes sai kohtust pooleteistaastase tingimisi vanglakaristuse, võlgneb osa karistusest kindlasti oma hooletusele, sest juba uurimise käimasoleku ajal viskas ta kompr omiteerivad märkmed liht salt kodus kaminasse, jättes tiku läitmata. Või oli tegu karistamatuse tundega? Huvitav oli ka Eesti meedia kanalite hiljuti ilmsiks tulnud hinnasõda suurte spordivõist luste teleülekannete õiguste ostmisel. Postimees Grupp lõi rahvusringhäälingult üle Tokyo olümpia teleülekanded nagu ka jalgpalli Euroopa meistrite liiga mängud, Tour de France’i velotuuri ja muud. Makstes summasid, mis ei katnud prognoositud reklaamitulu, olid igati ebaloogilised ja mida võis nimetada ka raha põletamiseks. ENN HALLIK
www.eestielu.ca
Nr. 19
Eesti hetked
Loomad liikvel Riina Kindlam Mitte ainult kahejalgsed, vaid kõik teisedki karvased, kes karantiinis istunud, soovivad ammu end tuulutada. Mat kale minnes ei ole aga kass just esimene lemmikloom, kelle kaasavõtmist kaalutakse. Kui kass on aga vastava rahu liku iseloomuga (sellised nn kass-koeri on täiesti olemas, meid ootab Tallinnas ka sel line), uudishimulik ning säili tab külma närvi ka väljaspool koduseinu seiklusolukordades, on antud õhuaukudega trans pordimull ideaalne. Saage tuttavaks Tartu kassipoiss Kikiga, kes võeti kaasa kultuurilisele päevaseiklusele. Lugu algas 30. aprillil, kui soovisin hetkel Tartus elavale sõbrannale, endisele kolleegile head volbrit. (Volbriööd tähista takse teatavasti Tartus üliõpilasseltside ja korporatsioonide poolt veidi teisiti, kui mujal Eestis, kuigi tänavu tavapäraselt ei tähistatud.) Sõbranna viibib hetkel oma lapsepõlvekodus, mis asub Toomemäe hõlma all, Juhan Liivi tänavas. Olin just märganud, et 30. aprill on ühtlasi luuletaja Juhan Liivi sünniaasta päev (30.04.1864 – 01.12.1913) ja mainisin seda e-kirjateel ka Helenile. Hiljem sain teada, kui ilmusid matkafotod, et sõbranna oli seepeale emadepäeval võtnud ette automatka siseturismi toetuseks (ainsale, mida hetkel toetada saab) ja sihiks võtnud
S P ORT
Hokiväravavaht Serena Vilde Hokisõpradel on huvitav teada, et Toronto eestlanna Serena Vilde mängib Yorki Ülikooli OUA (Ontario University Athletics) maa- ja jäähokivõistkondades väravavahina. Selle aasta OUA 2019-20, Ontario Ülikoolide Mcaw Cupi lõpp mängu tulemusena saavutasid nad teise koha ja hõbemedali. Mäng Toronto Ülikooli vastu lõppes draamaga, kui kohtunik ei lubanud väravat, mis oleks mängu viiki toonud, kaks minutit mängida. Mõlemad võistkonnad läksid nädal hiljem edasi Prince Edwardi saarele (PEI), Kanada USPORTS mängudele, mis kahjuks otsustati ära jätta Covid-viiruse tõttu.
Muigama panev hetk, mida fotograaf pealkirjastas järgmiselt: „Vana linnas, kohtudes teist liiki turistidega!“ Hetk on püütud Tallinna raekoja ees emadepäeval, kui õed Mirelle ja Maarit oma emaga linnaringi tegid. Ema sõnul hakkas rahvas vaikselt siit-sealt juba välja immitsema, kuid foto mõjub eriti huvitavalt, sest kuskil pole ühtegi teist hingelist näha, ainult kaks türannosaurust, kes kannatlikult platsi valvasid ja lõpuks kedagi rõõmustada said. Foto: Leiu Lukki-Lukin
Juhan Liivi haua Alatskivi kalmistul. See oli tema esimene väljasõit koroona ajal pärast kaht kuud kodus kinniistumist. Juhan Liivi haua obelisk on väga muljetavaldav ning selgus, et selle autor oli tolle päeva matkajate kolmanda sõbranna vanavanaisa Voldemar Mellik. Eesti on väike, siseturism on heades, läbipõimunud kätes! „Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi port ree järgi.“ (Vikipeedia. Seal on ka fotod.) Tavaolukorras oleks kahtlemata käidud Juhan Liivi Muu seumis, mis asub Peipsiääre valla Rupsi küla Oja talus, kuid sisemuuseumina polnud see veel külastajatele avatud. (Muuseumi kodulehekülg http:// muusa.ee/). Sel korral siis piirduti veel Alatskivi lossi avastamisega (mis piirdumine, see lumivalge tornikestega loss on Šotimaa Balmorali lossi ees kujul ehitatud a. 1885!) ja Alatskivi paisjärve imetlemisega. „Seal oli mõnus, kaunis, rahulik, ilus. Mets mühises,“ muljetas Helen. Nutitelefoni va-
Anett Kontaveit sai Fed Cup Heart Award’i! Selle aasta Euro-Aafrika tsooni Fed Cupi Heart Awardi auhinna võitis Anett Konta veit Luksemburgi tennisisti Eleonora Molinaro ees. Aasia-Okeaania tsoonis võitis auhinna Sania Mirza Indiast, Ameerika tsoonis Fernanda Contreras Gomez Mehhikost ja Maailma liiga kvalifikatsiooniturniiri mängijatest Anastasija Sevastova Lätist. Fed Cupi Heart Award’iga
Perenaine marsib, kass märsis! Märsist on asi siiski kaugel, kuna tegemist on plastikust ja mitte kasetohust või niinest punutud seljapaunaga. See ei ole ka kass-kosmonaut ega eraldusmull viiruse leviku tõkestamiseks, vaid lihtsalt nutikas uusarendus, seljaskantav anum, milles kiisu saab välisilma turvaliselt ja muretult nautida. Ülal vasakul paistab Alatskivi järv, paremal õitsevad valgete õitega võsaülased. Foto: Helen Ennok
hendusel toimuva kirjavahetuse lõpuks teatas kallis sõbrants, et läheb Wernerisse kookide järele... tunnustatakse mängijaid, kes on esindanud oma riiki silmapaistvalt ja näidanud pühendumist naiskonnale Fed Cup by BNP Paribas ajal. Auhinda antakse välja juba 11. korda.
Foto: Peeter Põldre
4
