Eesti Elu / Estonian Life No. 19 | May 15, 2020

This newspaper was mailed on Friday, May 15, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–12)

Alates / since 2002 Nr. 19, 2020 Reedel, 15. mail — Friday, May 15

Koroona-ahelad Eestis lõdvenevad.

Aga millal saab jälle kallistada?

On ju ammu teada, et kui midagi piiratakse või pole kättesaadav, siis tundub va­ ­ rem ka üsna tavaline asi või tegevus järsku erilise ja ihal­ dusväärsena. Inimesed taha­ vad ikka just seda, mida parasjagu ei saa. Nii on ka koroonapiirangute tingimus­ tes küllalt neid, kes nutavad taga kaugetele maadele len­ damist, suuri rahvaüritusi ja muid hetkel keelatud tegevusi.

Eestis on sellest nädalast hakatud rangeid piiranguid järk-järgult kaotama– tasapisi avatakse taas kaubanduskeskusi, muuseume, ujulaid, mänguväljakuid ja muid asutusi. Isegi võistlusi tohib alates 18. maist vabas õhus jälle korraldada, ainult publikut ei tohi seal vaa­ tamas olla – koos personaliga vaid 100 inimest võistluse kohta. See on hea uudis jalgpalluritele ja teistele sportlastele.

Spordifännid istuvad kindlasti hea meelega ka telekate ees.

Ka rahvast on linna peal jälle senisest rohkem näha. Justkui kõigil oleks järsku tekkinud meeletu vajadus minna tunglema mõnda ostukeskusesse või lihtsalt jalutada kuskil rahva­ rohke(ma)s paigas. Üksteisele ei juleta siiski veel väga lähedale minna ning paljud kannavad ka korralikult maske ja kindaid.

Mida aga toob endaga kaasa suvi? Valitsus otsustas, et juulist saab külastada teatreid ja kinosid – siseruumides võib olla

korraga kuni 500 inimest. Aga ka juulis ja augustis ei tohi veel korraldada vabas õhus suurüritusi, kus oleks koos rohkem kui 1000 inimest. Samas öeldi ka, et see sõltub kõik sellest, kui palju inimesi veel nakatub ja kui ruttu koroonaoht möödub.

Nii et ootame ja vaatame.

www.eestielu.ca

Üksiknumbri hind: $4.00

Kanada COVID-19 nädal: rohkem järk-järgulisi ja ettevaatlikke taasavamisi

Neljapäeva hommikuks oli COVID-19 registreeritud hai­ gusjuhtude arv Kanadas 72.536. Hea uudis Ontariole on see, et neljapäeval regist­ reeriti kuue nädala madalaim uute haigusjuhtude arv: 258, viies provintsi vastava üld­ Suvisele välisreisile kindlasti arvu 21.494-ni. Surmasid re­veel minna ei saa, aga ka Eestis gistreeriti neljapäeval 33; saab toredasti aega veeta. Eesti kokku on provintsis surnud puhkekohad ja –asutused on COVID-19 tõttu 1798 inimest, asunud end aktiivselt reklaami- terves riigis 5337. Viirusest ma. Kodumaisele kliendile paranenute arv on Ontarios peaks praegu kõik olema väga 16.204. soodne – arvukate välisturistide Kanada teadlaste uuringu kopuudumisel lähevad ju hinnad haselt on rahvatervise alased alla ning ka kõhnema rahakoti- meetmed olnud efektiivsed ga eestlane saab ehk nüüd en- COVID-19 levikuga võitlemises dale lubada nädalakese mõnes paljudes riikides ja teadlased Eestimaa spa-hotellis või puh- rõhutavad, et piirangute leevenkekülas. Kui ka autot pole, siis damine peab toimuma järk-­ bussid ja rongid käivad ju järgult, aga mitte korraga. ­endiselt.

Eelmisel nädalal teatasid Elu muutuks justkui vaba­ Ontario peaminister Doug Ford maks. Üks küsimus on aga, mil- ja terviseminister Christine lal saab taas kord sõpradega Elliott provintsi plaanist jätkata kallistada. Virtuaalkalli pole haiglates plaaniliste operatsioo­ ikka seesama. Praegu tundub nide ja protseduuride sooritakoroonaeelseid filme ja fotosid mist, kusjuures prioriteediks on vaadates imelik ja peaaegu ko- vähi- ja südamekirurgia. hatu seal mõnd kallistajat-­ Kanada Statistikaameti andmusitajat märgata. Tühja need metel on alates märtsikuust riigi välisreisid ja massiüritused, pal- majandus kaotanud umbes 3 ju olulisem oleks see, et sõpru­- miljonit töökohta ning väga paljude inimeste sissetulek on tuttavaid kohates ei peaks vahet ­ hoidma, vaid võiks neid tervi­ märkimisväärset langenud. Pal­ tada ühe eestipärase mehise jud vajavad toimetulekuks jätkuvalt riigipoolseid abiprog­ ­ ­karu-kalliga!

Tekst ja fotod LEA KREININ ramme ja nagu rõhutas pea­ minister Justin Trudeau, piken­ dab valitsus palgasubsiidiume.

Alates sellest nädalast on Ontarios taas rohkem võimalusi värske õhu käes viibimiseks ja oma lemmiktegevuste nautimiseks: suurem osa (520) provintsiparke ja looduskaitsea­ lasid avati päevaseks kasutamiseks esmaspäeval, teine osa (115) alates reedest. Parkides lubatakse jalutada, matkata, ­jalgrattaga sõita ja linnuvaatlusi teha, kuid mitte telkida. Sule­ tuks jäävad kämpingupaigad ja parkides asuvad hooned nagu tualettruumid, samuti mänguväljakud ja rannad. Parkide kasutamisel kehtivad füüsilise ­ distantsi hoidmise, kogunemiste vältimise, jt. reeglid, mida hakkab kontrollima patrull.

British Columbias avati par­ gid ja rannad, kuid eelmise nädalavahetuse soe ilm tõi liiga palju inimesi korraga neid paiku Tallinna kesklinnas Estonia teatri taga kutsub poster rahvast endiselt nautima, mis viiruse leviku seikodus püsima.

Postal Agreement No 40013472

(Järgneb lk. 13)

Maailma haaranud koroona-viirus on inimeste igapäevaelu pea peale keeranud. Ometi uute oludega harjutakse ja sea­ takse oma elukorraldus vastavalt ümbritsevatele oludele.

Kõige selle segaduse sees areneb loodus aga omasoodu ja omas rütmis. Vaiksele puhkeajale on järgnenud tärkamise ja elu uueks muutumise aeg, laskmata end häirida sellest, et ilmataat viskab ka looduses vingerpusse. Nii olid Ontario elanikud tunnistajaks sellele, et vahetult emadepäeva eel kattis nii mõnelgi pool maad korralik lumevaip või Torontost läänepoole sõites võis autojuht end ootamatult leida koha­ tises tugevas lumesajus. Maikuu jaoks eba­tavaline ja harjumatu. Teisalt on looduses aastaajale vastav õiteaeg – kuigi High Park Torontos oli kirsside õitsemise tippajal külastajatele suletud, on viljapuud praegu õiteehtes. Kaunid õiterikkad viljapuuaiad rõõmustavad nii mõnelgi pool möödakäijate/-sõitjate meeli.

Edgar Marten Täname Sind Sinu kauaaegse panuse eest meie noorsoo õpetamisel ja juhendamisel T.E.S. Täienduskoolides. Õnnitleme ning soovime Sulle tugevat tervist Sinu 100. sünnipäeval!

17. mail 2020

Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat

2

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

Nr. 19

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Pretsedenditu teadmatus Ei keegi, isegi haritud majandusteadlased, oska prognoosida koroona­ viiruse majanduslikku lõpphinda. Muidugi on tähtsam mõtelda esmalt eludele, tervisele, kõikide riskide maandamisele. See nõuab, nagu on juba enam kui kaks kuud teada, tõsiseid piiranguid, eriolukordi. Ühes rii­gis mõeldakse nii, teises naa. Pole kellelgi kristallkuulikest, kuid kaht­ lemata peab arvestama majanduspoliitiliste sammudega pandeemia le­ viku pidurdamise käigus.

Siin provintsis asutati mõne aasta eest Financial Accountability Office of Ontario (FAO), mis on iseseisev, ei nõusta valitsust, vaid esi­ tab aruandekohustusi, nõudes vastutavust. Aruannete käigus, toetudes olemasolevale, esitab tulevikupilti. Selle aasta esimese kvartali ülevaateraport ilmus esmaspäeval; huvitavalt on sellest meedias väga vähe juttu olnud. Ehk, kuna arvud on hirmuäratavad. Nii nähakse Ontario teises majanduskvartalis $40 miljardist kaotust, tänu maksude tohutule langemisele, mis kombineeritud suurte väljaminekutega.

Esimese kvartali kaotus oli $10 miljardit. Seda, kuna alles märtsis saiti aru pandeemia levikust ja kehtestati eriolukord. Soovituseks on nende võrgulehte külastada, peavoolumeedia puudujääke nii tasa tehes.

Vältida sotsiaalmeedias ilmunut.

Peter Weltman on FAO direktor. Teda intervjueeris TVO Agenda saates Steve Paikin päev pärast raporti avalikustamist. Nagu iga ennus­ tusega, jäi palju õhku rippuma. Suur puudujääk arvestab sellega, et provintsi majandus tasapidi taastub. Kuid puudujääk võib olla suuremgi.

Praegune prognoositud 9% langus Ontario sissetulekus on suurim 1929. a alanud masust saadik. Weltman loodab, et aasta pärast on majandus taas kasumis, kuid lausus, et keegi ei tea, kas see on reaalne ennustus.

Selline pimedas kobamine peegeldub ka inimeste hirmus, iga­ päevases tegevuses. Huvitav on võrdluseks uurida Eesti Panga märtsi­ kuist prognoosi. Selle järgi majanduslangus Eestis kujuneb suuremaks kui 6%. Nii nõustudes FAOga siin. Ökonomistid rõhutasid siis, et viirus on mõjutanud mitut majandusharu, mis on eelkõige seotud turismiga, aga see võib laieneda kogu majandusele. Täna võib seda kogu maailma kohta ütelda. Seda, kuna mitte ainult on inimesed palju ettevaatliku­ mad, aga isegi siseriiiklikult on suisa keelatud reisida.

Otsene mõju Ontarios on lõviosas ettevõtete töö takistamise järgne.

Valusalt annab tunda eksport-import turu markantne kahanemine, eriti välisnõudluse vähenemine. Eratarbimist, investeeringut ei võeta ette, usalduse puudusel. Ainult toidupoed näevad kasumeid, toit pole ka maksustatud, riik sealt raha ei saa.

Tuleb kontekstis hoida pöialt, loota, et mõistus jõuab valitsema ja astutakse teadaolevate faktide järgi majandust taastama, mitte aga poliitiliselt vaistlikult, rahulolematute hääli lantides. Isegi, kui targadki on nõutud.

TÕNU NAELAPEA

Emadepäeval kuulutas Eesti naisliidu esinaine Mailis Alt koos president Kersti Kalju­ laidiga Eesti Televisiooni saates ,,Hommik Anuga“ välja tänavuse aasta ema, kelleks on Põhja-Eesti regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku õen­ dusjuht Katre Zirel.

Zirelit iseloomustasid naisliidu jaoks olulised väärtused –

empaatiavõime, hoolimine ja üksteisega arvestamine Zirel ütles, et talle on alati väga meeldinud ema olla. ,,Ma olen väga õnnelik, mul on väga head lapsed ja see tunnustus on ühele naisel üks suurimaid tunnustusi, mis üldse olla saab.“ Zireli esitasid aasta emaks terviseameti kriisimeeskond ja tema pere. (ERR/EE)

Foto: Kairit Leibold, ERR

Eestis kuulutati aasta emaks Katre Zirel

Võrumaal on Eestis on suurüritustest osavõtjate arvu Kaitseliidu ratsaüksus piiriks juulis ja augustis 1000 inimest piiri valvamas Kultuuriminister Tõnis Lukas algusest kuni 500 inimesega Eriolukorra ajal on Eesti-Läti piiril patrullimas Kaitseliidu Võrumaa maleva ratsajagu.

Lõuna-Eesti hobufännide eestvõttel loodud üksus teeb kaasa Kaitseliidu õppustel ja loodab tulevikus laieneda ratsarühmaks.

Kaitseliidu Võrumaa maleva ratsajao eestvedaja Roy Strider rääkis uudistesaatele ,,Ak­ tuaalne kaamera“, et LõunaEesti maastik on keeruline ja piiriala esitab palju väljakut­ seid. ,,Autoga ei pääse siin igale poole ligi, kust on võimalik üle käia. Ja kuna meil on loodud Kaitseliidu Võrumaa malevasse juba eelmisel aastal ratsaüksus, mis tänaseks on kasvanud ratsajaoks ehk üheksa inimeseni, siis me aeg-ajalt käime selle pii­ rilõigu üle ka hobustega,“ sõnas Strider.

Et hobused läbivad pikemaid vahemaid treilerites, võib üksus Võrumaalt liikuda, kuhu parasjagu vaja.

Kaitseliidu Võrumaa maleva ratsajao liige Ellen Koidu lausus, et kui inimene ei kuule, siis hobune kuuleb alati ja annab märku, kui ees miskit on. ,,See on suur pluss, et sul on palju teravamad kõrvad kaasas. Ja haistmine samamoodi. Ja ho­ bune näeb ju peaaegu 360 kraadi ümber enda,“ ütles ta.

Oluline on ka see, et hobune liigub peaaegu hääletult.

(ERR/EE)

Suvel algab idapiiri esimese lõigu ehitus Sel nädalal allkirjastasid Politsei- ja piirivalveamet, Merko Ehitus Eesti ja AS GRK Infra kagupiiri taristu esimese etapi ehitustööde lepingu. Prognoosi järgi kulub 23,5-kilomeetrise piirilõigu väljaehitamiseks kuni kolm aastat ning ligi 20 miljonit eurot.

Uue piiri väljaehitamist alus­ tatakse lõigust, mis kulgeb Eesti-Vene-Läti piiri kokkupuutepunktist kuni Luhamaa piiripunktini.

Kokku on 135 kilomeetri pikkusel maismaapiiril 11 lõiku, millest leping puudutas kolme esimest. Järgmise kolme lõigu ehitushange kuulutatakse välja lähikuudel.

Esimese lõigu ehitus algab suvel ning peaks valmima umbes kolme aastaga. (ERR/EE)

ütles sel nädalal ERR-ile, et juulist alates on vabas õhus korraldatavate ürituste piiriks 1000 inimest ning siseruu­ mides korraldatavate avalike ürituste piiriks 500 inimest.

Lukase sõnul on Viljandi pärimusmuusika festivali toimumine suvel plaanis, formaadi osas tehakse korraldajatega koostööd.

Piirangute leevenemisel saab juulist alates ka kinode ja teatrite tegevust taasalustada. ,,Juuli

a­ uditooriumites võib kõike teha, kaasa arvatud kino näidata ja ­teatrit teha,“ ütles Lukas.

Siseruumides avalike ürituste korraldamisel ei tohi ruumist olla hõivatud enam kui 50 prot­ senti ruumi lubatud mahust.

Peaminister Jüri Ratas teatas oma sotsiaalmeedia postituses, et 18. maist alates võivad vabas õhus toimuda ka võistlused, tingimusel, et publikut kohal ei ole. (ERR/EE)

Kihnu muretseb saare lähistele rajatava meretuulepargi üle Kihnu saare elanikud ei ole rahul Eesti Energia taastu­ venergia ettevõtte Enefit Greeni meretuulepargi ette­ valmistustöödega Liivi lahes.

Kihnu vallavanema Ingvar Saare sõnul on jätnud soovida tehnilise järelevalve ameti (TTJA) tegevus tuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel. Kihnlaste arvates ei ole kogukond Kihnus ega Häädemeestel, mis on pargile lähimad kohad, piisavalt kaasatud olnud. Saare lisas oma intervjuus ERR saatele Viker­ hommik, et pargi rajamiseks on vaja koostada keskkonnamõju hindamine (KMH), selleks on vaja omakorda koostada keskkonnamõju hindamise programm, mis sisaldab neid uuringuid, mida tuleb keskkonna­ mõju hindamise raames teha.

Kui neid uuringuid kirjas ei ole, siis neid ka arendaja ei tee.

TTJA pani programmi ettepaneku välja täpselt eriolukorra aja alguses 12. märtsil ja see kestis 31. märtsini. Kihnu valla

ettepanekut 30. märtsil programmi ettepanekut pikendada ei arvestatud, rääkis Saare.

Samuti eksiti info avaliku jagamise tingimuste vastu.

Vallavanema sõnul on segadus ka tuulikute kõrgusega. Kui algselt pidid nende mastid olema 80-85 meetri kõrgused ja koos tiivikutega jääma 125 meetri kanti, siis nüüd räägitakse 300-meetristest tuuliku­ test.

Praegu pole teada, kuidas hakkab tuulikute tekitatav müra ja vibratsioon mõjuma Liivi lahe kalastikule, kalapüük on aga Kihnu üks peamisi tegevusalasid.

Saare tõi esile ka visuaalset reostust– näiteks on Kihnust 39 kilomeetri kaugusel asuvaid Varbla tuulikuid saarelt näha, uued tuulikud peaks aga tulema saarest 10 kilomeetri kaugusele.

Enefit Green plaanib Liivi lahte Kihnu lähistele ehitada ­ 1000 MW võimsusega mere­ tuulepargi, kuhu tuleks kuni 160 tuulikut. (ERR/EE)

Tallinna lennujaam prognoosib kriisist täielikku taastumist 2022. aastal

aga millal inimesed lennukitesse julgevad minna, see võtab natuke aega,“ ütles Tuvike ja selgitas, et kõigepealt saab sõita sõlmpunktidesse, seejärel taastatakse äriliinid ja viimaks turis­ miliinid.

Tuvike ütles, et erinevate prognooside kohaselt on selle aasta lõpuks ja järgmisel aastal rahvusvaheline lennuliiklus võrreldes 2019. aastaga vähenenud ligikaudu 20 protsenti.

Alates 13. maist saab Tal­ linna lennujaamast sõita Hel­ singisse, Minskisse, Frankfurti, Riiga ja Kiievisse. (ERR/EE)

Tallinna lennujaama prognoo­ side kohaselt läbib selle aasta lõpuks lennujaama 1,5 miljo­ nit reisijat, eelmisel aastal oli reisijaid ligi 3,3 miljonit.

Hiljutisel pres­si­­konverentsil ütles Tallinna lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike, et 2019. aasta reisijate taastub ilmselt 2022. aastal. ,,Esimesena taastuvad liinid,

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

Freedom House ei pea Ungarit enam demokraatlikuks riigiks

Eesti rahvaarv suurenes sisserändajate arvel

Demokraatia ja inimõiguste olukorda jälgiva USA vaba­ ühenduse Freedom House hinnangul ei ole Ungari enam demokraatlik riik.

Eesti rahvaarv oli 1. jaanuaril 1 328 976, mida oli 4156 inimese võrra rohkem kui aasta varem. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 1302 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suuren­ das seda 5458 inimese võrra.

Statistikaameti täpsustatud andmetel sündis 2019. aastal 14 099 last, mis on mõnesaja võrra vähem kui aasta varem. Statis­ tikaameti juhtivanalüütiku Alis Tammuri sõnade kohaselt on Eesti jõudnud demograafilisse olukorda, kus sünnituseas naiste arv väheneb aasta-aastalt.

Surmade arv on püsiv olnud üle kümnendi, mis vananeva rahvastikuga ühiskonnas tä­ hen­ dab oodatava eluea pikenemist.

Viimased kaheksa aastat on sündide ja surmade vahe ­olnud 1300–1900.

Stabiilse iibe põhjus on rahvastiku üldine areng: oodatav eluiga pikeneb ja laste arv ühe naise kohta kasvab.

Välisränne oli viiendat aastat positiivne. Eestisse asus elama 18 259 inimest ja lahkus 12 801 inimest.

Sisseränne oli aasta varasemaga võrreldes rekordtasemel, kuid ka väljarändajaid oli paari tuhande võrra enam. Kuna suur osa sisserändest on lühiajaline, on nüüd hakanud suurenema ka väljaränne.

Nii sisse- kui ka väljarändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodanikke. Nende rän­ de­ saldo oli kolmandat aastat järjest positiivne. Kõige suurem liikumine on Eesti ja Soome vahel. Kõige rohkem saabus Ukraina ja Venemaa kodanikke.

Euroopa Liidu riikide koda­ nike rändesaldo oli samal ajal esimest korda üle aastate negatiivne. (ERR/EE)

Pärast 2010. aastat alanud võimu tsentraliseerimist, vali­ misreeglite kallutamist, ena­ muse meedia oma kontrolli alla võtmist ja võimukriitilise kodanikuühiskonna ahistamist liikus Viktor Orban 2019. aastal veelgi kaugemale, kui asus oma kontrolli alla võtma uusi ühiskonnaelu sektoreid, sealhulgas haridust ja kunsti valdkonda, märgib Freedom House.

Käesoleval aastal seoses koroonapandeemiaga kehtestatud eriolukord lubab Ungari valitsusel tähtajatult parlamenti kõrvale jättes ainult oma korraldustega riiki juhtida ja toob veelgi enam nähtavale Orbani režiimi ebademokraatliku olemuse, lisatakse ülevaates.

Demokraatiast taganemine Ungaris on olnud kõige järsem, mis kunagi üleminekuriikides on registreeritud, rõhutab Free­ dom House. Ungari oli veel 2005. aastal üleminekuriikidest kolme kõige eesrindlikuma demokraatia seas, kuid on 2020. aastaks saanud riigiks, mis on oma näitajate poolest langenud välja demokraatlike riikide seast, tõdeb vabaühendus.

Ssamas raportis saab IdaEuroopa riikidest kõrgeima hinnangu: 85 protsenti sajast, Eesti.

Freedom House’i hinnangul on

Eesti õpilased näitasid häid tulemusi PISA finantskirjaoskuse testis Eesti õpilaste rahatarkuse teadmised ületavad teiste rii­ kide omi.

Lisaks OECD õpitulemuste uuringule ehk PISA üldtestile, milles Eesti õpilased näitasid väga kõrgeid tulemusi, on finantskirjaoskuse uuringus Eesti tõusnud lausa esikohale.

PISA finantskirjaoskuse test viidi 2018. a läbi samaaegselt PISA üldtestiga, kuid oli riikide jaoks vabatahtlik. Kui ülduuringus osales 79 riiki, siis lisatestis vaid 20. Uuringus osalevad 15-aastased õpilased.

Eesti õpilased kogusid keskmiselt 547 punkti järgnesid Soome 537 ja Kanada 532 punktiga. Esikümnes olid ka Poola, Austraalia, USA, Portu­ gal, Läti, Leedu ja Venemaa.

Eesti uuringust tuli välja, et venekeelsetes koolides on finantskirjaoskuse tase madalam.

Seal on ka vähem majandus- jm lisaõppeprogramme kui eesti­ keelsetes koolides.

Testi põhjal otsustades on 95 protsendil Eesti õpilastest ole­ mas rahatarkuse põhiteadmised ja 20 protsendil on need teadmised tipptasemel. (ERR/EE)

Eesti demokraatlikud institutsioonid tugevad, poliitilisi ja kodanikuõigusi austatakse.

Siiski on Eestis umbes kuus protsenti elanikest ilma kodakondsuseta, mistõttu nad ei saa osaleda parlamendivalimistel.

Korruptsioon on jätkuvalt Ees­ tile väljakutseks nagu ka etni­ liste venelaste, romade (mustlaste) vähemuse ja LGBT-ini­ meste diskrimineerimine. Nai­sed teenivad Eestis samu töökohustusi täites märgatavalt vähem kui mehed, toob Freedom House välja. Samuti toob Freedom House välja, et Eesti sõltumatu meedia reiting langes seniselt 6,5 punktilt 6,25-le, mis peegeldab kasvavat muret mõne meediaväljaande toimetusliku sõltumatuse pärast, aga ka ajakirjanike verbaalset ahistamist valitseva koalitsiooni mõnede liikmete poolt.

Eestiga sarnaselt hindab Freedom House tugeva demok­ raatiaga riikideks Ida-Euroopas veel Sloveenia, Läti, Leedu, Tšehhi ja Slovakkia. Autoritaar­ sed režiimid on Kõrgõzstanis, Venemaal, Valgevenes, Kasahs­ tanis, Tadžikistanis, Aserbaid­ žaanis, Usbekistanis, Türk­­me­ni­ stanis.

Freedom House koostab alates 1995. aastast ülevaadet Nations in Transit, mis jälgib kommunistliku bloki lagunemisel vabanenud 29 riigi ühiskondade arengut demokraatia juurdumise aspektist. (ERR/EE)

Eestis sündis märtsis 1087 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti märtsis Eesti perekonnaseisuasutustes kok­ ku 1087 sündi, neist 554 tütarlast ja 533 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 15 paari, (4 paari poisse, 5 paari tüdrukuid ja 6 segapaari).

Tallinnas registreeriti 388 sündi, Harjumaal 157, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 69, Jõgevamaal 19, Järvamaal 24, Läänemaal 23, Lääne-Virumaal 43, Põlva­ maal 12, Pärnumaal 70, Rapla­ maal 20, Saaremaal 21, Tartumaal 141, Valgamaal 23, Viljandimaal 38 ja Võrumaal 32 lapse sünd.

Tüdrukute eelistati märtsis nimesid: Saara, Sandra, Sofia, Eva, Aldeele, Alisa, Elisabeth, Emma ja Marta ning poistele: Robin, Henri, Lukas, Rasmus, Sebastian, Dominic ja Jakob.

Märtsis sõlmiti 272 abielu, neist 25 notarite ja 9 vaimulike poolt ja lahutati 185 abielu, neist 35 notarite poolt. Märtsis registreeriti 1405 surma.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1108 sündi, 1249 surma, 341 abielu ja 218 abielulahutust. (SMPT/EE)

www.eestielu.ca

Tartus ERMi parklas saab nautida autokino Alates 15. maist on Eestis lubatud vabas õhus toimuvad avalikud üritused, mille kü­­ lastajad viibivad autos. Varem Filmi­ lindifestivalil autokino korraldanud Tartu Elekt­ri­teater alustab 15. maist Eesti Rahva Muuseumi B-park­ las igapäe­ vaste autokino seanssidega.

Inimeste huvi autokino vastu on olnud suur juba eriolukorra algusest saadik. Positiivseid näiteid on olnud ka paljudest teistest riikidest. ,,Seega, et inimeste kino igatsust leevendada ja taas ühiselt filme vaadata, lööme ka meie oma ekraani püsti ja paneme kinoprojektoris pirni põlema,“ lisas Elektri­ teater.

Igal õhtul linastub üks film.

Algusaeg on liikuv ning sõltub päikeseloojangu ajast, kuid algab üldiselt 30 minutit pärast loojangut. Esimestel nädalatel on filmide algusajaks 22.15.

Pileti hind on 20€ auto kohta.

Külastajaid on ühe auto kohta maksimaalselt kaks, välja arvatud perekonnaliikmed.

(D/EE)

3

Mati Kõiva 1936–2020 4. mail 2020. a. lahkus Eesti Rahvukomitee Ühendriikides (ERKÜ) kauaaegne (19962006) esimees Mati Kõiva. Mati Kõiva teened on hindamatud Eesti Vabariigi taas­iseseisvusmisel ja taasülesehitamisel.

Karksist pärit ja Teise maailmasõjapäevil Eestist pagulusse pääsenud Mati Kõiva oli tegus Üle­ maailmses Eesti Kesknõu­kogus (ÜEKN), mille juhatuse liige oli ta 12 aastat, samuti The Nordic Pressis (juhataja neli aastat). Ta oli USA Armee reservväelasena kolonel-leitnant ja panustas USAs Eesti Vaba­riigi iseseisvuse taastamisse.

Eriline tähtsus on Mati Kõival oma kodukohas Con­ necticuti Eesti Seltsis. Mati Kõiva pühendunud hoolimine eesti noorsootööst kasvatas tugevaid eesti noori ja juhte Chicago Eesti Kooli õpetajana, oli Chicago Eesti Maja abiesi­ mees ning oli Connecticuti eesti skaudirühma ,,Vikerlased“ asu­ tajaliikmeid, inimesi koondav skautjuht ja Eesti Skautide Maleva juht USAs. Mati Kõivale on annetatud Skautide Põhjatäht – III, II ja I järk, Eesti Rahvuskomitee austas teda 2012. a EANC Out­ standing Service Awardiga ja Eesti Vabariigi President vääristas teda III klassi Valgetähe teenetemärgiga (1998).

Akadeemiliselt kuulus Korp! Fraternitas Esticasse.

Kanada

CNE jääb sel aastal ära Teisipäeval teatasid korralda­ jad, et iga-suvine Toronto suvelõpu suurfestival CNE sel aastal ei toimu seoses koroo­ napandeemiaga.

See on esimene kord Teisest maailmasõjast alates, kui pika traditsiooniga (alust. 1879) Kanada suurim vabaõhumess

ära jääb. Igal aastal kogub The EX umbes 1.5 miljonit külastajat ja populaarne suvelõpu üritus pakub hooajalist tööd umbes 5000 inimesele. Tänavune CNE pidanuks toimuma 21. augustist 7. septembrini. Ära jääb ka ülipopulaarne Canadian International Air Show, mis toimub tavaliselt CNE viimasel kolmel päeval Labour Day nädalavahetusel.

Air Show’d on peetud alates 1949. a saadik. (TS/EE)

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Staadioniväravad keeratakse lukust lahti Nagu suur osa muust elust ­(turism, kaubandus, kultuur jne), läks Eestis ka igasugune sport 12. märtsil COVID-19 viirusest tingitud eriolukorra kehtestamisega pausi peale. Nii hullud piirangud ei olnud nagu Lääneja Lõuna-Euroopas, jalgrattaga sõita ja metsarajal joosta ikka tohtis, aga kõik Eesti spordiklubid ja spordirajatised olid suletud ning ühtki spordiüritust ei toimunud.

Nüüd on nakatumine tasapisi taandunud ja kaks kuud kehti­ nud kitsendusi leevendatakse.

Sporti puudutab see niimoodi, et mai algusest lubati välispor­ dirajatistes alustada treeninguid, aga tingimusel, et grupis pole üle kümne inimese, nende vahel on kogu aeg kaks meetrit õhku ja midagi kontaktset ei toimu.

Nädal hiljem leevendati nõudeid veel, nüüd tohivad jalgpallurid palli nii pea kui käega puutuda ja treeningul ka füüsiliselt mürada.

Avanemas, vähemalt rahvus­ koondise sportlastele, on ka igasugused sisehallid ja see ­ tähendab, et kui uut nakatumispuhangut ei tule, pöördub sport tasapisi vanadele rööbastele.

Aga seda vaid treeningutel.

Võistlustega on lugu karmim, eeldatavasti ei lubata sisehallides mingeid võistlusi suve lõpuni ja ka välisport peab hakkama saama ilma publikuta.

Tõsine küsimus on, kuidas võrk-, korv- ja jalgpalliklubid selle aja finantsiliselt üle elavad ja milline on üldse pandeemiajärgne mängijate turg. Arvata, et osa klubisid lõpetab, ülejäänuil on raha senisest vähem, män­ gijate turg küllastub. Usun, et sügisel jätkuvad Eesti liigad ­endises tugevuses.

Teine tõsine probleem on suurte rahvaspordiürituste ehk jooksjate, ratturite ja triatleetide nii-öelda laulupidudega. Mis muuseas annavad korraldajatele head tulu. Selge on, et tänavu mitme tuhande osalejaga rahvaspordiüritusi, kus masside seas viirus hõlpsalt leviks, teha ei lubata. Aga kus on lubatud spordiürituse osalejapiir? 50?

500? 1000? Saame näha.

Karavan veereb ikka edasi Spordi võib ju kodus ning mujal pausile sundida, aga sport­ lased tahavad ikka oma valitud alaga tegelda ja leiavad selleks ka võimalused. Olgu või kodus ja poole vinnaga. Nii näiteks ostis oma Raplamaa talus koroonavarjus olev ralli ­ maailmameister Ott Tänak rallisimulaatori, nii treenib koduses Eestis olev USA profitiimi jalgrattur Tanel Kangert suurte ­ koormustega ja imiteerib üksi pedaale tallates reaalset velo­ tuuri.

On neidki, kes avavad praegusel raskel ajal enda jaoks uusi horisonte. Koguni kolm Eesti Tutvu • Loe • Kommenteeri

noorkorvpallurit Sander Raieste, Henri Drell ja Mark-Kalev Kotsar on andnud end üles USA profiliiga NBA drafti. Kol­ me­ aastase töö ameerika jalgpalli NFL liiga klubis Indianapolis Colts lõpetanud Margus Hunt võttis vastu aastase pakkumise Coltsist seni edukamast New Orleansi Saintsist. Vancouveri olümpial osalemise ja Austraa­ lia koondise treenimise kogemustega suusamees Kein Einaste näitas end Šveitsi suusakoondise juures nii hästi, et sõlmis seal nüüd pikema lepingu. Hästi läks ka vaid 18aastasel jalgpalliväravavahil Karl Jakob Heinal, kes käis end näitamas Inglismaa Premier liiga klubides ja sai tööotsa kuulsas Londoni Arsenalis.

Ei saa muidugi väita, et kõigil hästi läheb. Nii oli suusahüppaja Martti Nõmme sunnitud finantsi ja motivatsiooni puudusel tippspordiga lõpetama, Itaalia ja ühtlasi Euroopa tipp­ klubis Perugia võrkpalli mängi­ nud Eesti koondislane Robert Täht hakkab ilmselt Poolas uut klubi otsima. Mõni koroona­ epideemia ajaks Saksamaale jäänud Eesti jalgpallur käib seal trenni asemel ehitajana tööl, ikka veel on Keenias lõksus punt hooajaeelsesse laagrisse läinud jooksumehi.

Dopingusaaga ja hinnaralli Järjest uusi fakte ilmub avalikkuse ette mullu Seefeldis lahvatanud ja eestlasi kõvasti puu­ dutanud dopingusaaga koh­ ta.

Selgub, et siira näoga veredopingut tunnistanud suusamehed lõpuni ausad ei olnud, sest välja tuli ka kasvuhormooni tarvitamine ning tulemusi soodustav insuliinravi. Nüüd lekkis Saksa dopingutohtri Mark Schmidti tunnistustest, et eestlastel oli aasta jooksul kasutada koguni kolm-neli pen-süstalt endale keelatud ainete järkjärguliseks manustamiseks.

Dopinguvõrgustikus Kindrali varjunime all figureerinud Eesti juhtisik, seni ülimalt austatud treener Mati Alaver, kes sai kohtust pooleteistaastase tingimisi vanglakaristuse, võlgneb osa karistusest kindlasti oma hooletusele, sest juba uurimise käimasoleku ajal viskas ta komp­r omiteerivad märkmed liht­ salt kodus kaminasse, jättes tiku läitmata. Või oli tegu karistamatuse tundega?

Huvitav oli ka Eesti meedia­ kanalite hiljuti ilmsiks tulnud hinnasõda suurte spordivõist­ luste teleülekannete õiguste ostmisel. Postimees Grupp lõi ­ ­rahvusringhäälingult üle Tokyo olümpia teleülekanded nagu ka jalgpalli Euroopa meistrite liiga mängud, Tour de France’i velotuuri ja muud. Makstes summasid, mis ei katnud prognoositud reklaamitulu, olid igati ebaloogilised ja mida võis nimetada ka raha põletamiseks.

ENN HALLIK

www.eestielu.ca

Nr. 19

Eesti hetked

Loomad liikvel Riina Kindlam Mitte ainult kahejalgsed, vaid kõik teisedki karvased, kes karantiinis istunud, soovivad ammu end tuulutada. Mat­ kale minnes ei ole aga kass just esimene lemmikloom, kelle kaasavõtmist kaalutakse.

Kui kass on aga vastava rahu­ liku iseloomuga (sellised nn kass-koeri on täiesti olemas, meid ootab Tallinnas ka sel­ line), uudishimulik ning säili­ tab külma närvi ka väljaspool koduseinu seiklusolukordades, on antud õhuaukudega tran­s­ pordimull ideaalne.

Saage tuttavaks Tartu kassipoiss Kikiga, kes võeti kaasa kultuurilisele päevaseiklusele.

Lugu algas 30. aprillil, kui soovisin hetkel Tartus elavale sõbrannale, endisele kolleegile head volbrit. (Volbriööd tähis­ta­ takse teatavasti Tartus üliõpilasseltside ja korporatsioonide poolt veidi teisiti, kui mujal Eestis, kuigi tänavu tavapäraselt ei tähistatud.) Sõbranna viibib hetkel oma lapsepõlvekodus, mis asub Toomemäe hõlma all, Juhan Liivi tänavas. Olin just märganud, et 30. aprill on ühtlasi luuletaja Juhan Liivi sünniaasta­ päev (30.04.1864 – 01.12.1913) ja mainisin seda e-kirjateel ka Helenile. Hiljem sain teada, kui ilmusid matkafotod, et sõbranna oli seepeale emadepäeval võtnud ette automatka siseturismi toetuseks (ainsale, mida hetkel toetada saab) ja sihiks võtnud

S P ORT

Hokiväravavaht Serena Vilde Hokisõpradel on huvitav teada, et Toronto eestlanna Serena Vilde mängib Yorki Ülikooli OUA (Ontario University Athletics) maa- ja jäähokivõistkondades väravavahina. Selle aasta OUA 2019-20, Ontario Ülikoolide Mcaw Cupi lõpp­ mängu tulemusena saavutasid nad teise koha ja hõbemedali.

Mäng Toronto Ülikooli vastu lõppes draamaga, kui kohtunik ei lubanud väravat, mis oleks mängu viiki toonud, kaks minutit mängida. Mõlemad võistkonnad läksid nädal hiljem edasi Prince Edwardi saarele (PEI), Kanada USPORTS mängudele, mis kahjuks otsustati ära jätta Covid-viiruse tõttu.

Muigama panev hetk, mida fotograaf pealkirjastas järgmiselt: „Vana­ linnas, kohtudes teist liiki turistidega!“ Hetk on püütud Tallinna raekoja ees emadepäeval, kui õed Mirelle ja Maarit oma emaga linnaringi tegid.

Ema sõnul hakkas rahvas vaikselt siit-sealt juba välja immitsema, kuid foto mõjub eriti huvitavalt, sest kuskil pole ühtegi teist hingelist näha, ainult kaks türannosaurust, kes kannatlikult platsi valvasid ja lõpuks kedagi rõõmustada said.

Foto: Leiu Lukki-Lukin

Juhan Liivi haua Alatskivi kalmistul. See oli tema esimene väljasõit koroona ajal pärast kaht kuud kodus kinniistumist.

Juhan Liivi haua obelisk on väga muljetavaldav ning selgus, et selle autor oli tolle päeva matkajate kolmanda sõbranna vanavanaisa Voldemar Mellik.

Eesti on väike, siseturism on heades, läbipõimunud kätes! „Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku ­neljameetrine metallobelisk.

Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi port­ ree järgi.“ (Vikipeedia. Seal on ka fotod.)

Tavaolukorras oleks kahtlemata käidud Juhan Liivi Muu­ seumis, mis asub Peipsiääre valla Rupsi küla Oja talus, kuid sisemuuseumina polnud see veel külastajatele avatud.

(Muuseumi kodulehekülg http:// muusa.ee/). Sel korral siis piirduti veel Alatskivi lossi avastamisega (mis piirdumine, see lumivalge tornikestega loss on ­ Šotimaa Balmorali lossi ees­ kujul ehitatud a. 1885!) ja Alatskivi paisjärve imetlemisega. „Seal oli mõnus, kaunis, rahulik, ilus. Mets mühises,“ ­ muljetas Helen. Nutitelefoni va-

Anett Kontaveit sai Fed Cup Heart Award’i!

Selle aasta Euro-Aafrika tsooni Fed Cupi Heart Awardi auhinna võitis Anett Konta­ veit Luksemburgi tennisisti Eleonora Molinaro ees.

Aasia-Okeaania tsoonis võitis auhinna Sania Mirza Indiast, Ameerika tsoonis Fernanda Contreras Gomez Mehhikost ja Maailma liiga kvalifikatsiooniturniiri mängijatest Anastasija Sevastova Lätist.

Fed Cupi Heart Award’iga

Perenaine marsib, kass märsis!

Märsist on asi siiski kaugel, kuna tegemist on plastikust ja mitte kasetohust või niinest punutud seljapaunaga. See ei ole ka kass­-kosmonaut ega eraldusmull viiruse leviku tõkestamiseks, vaid lihtsalt nutikas uusarendus, seljaskantav anum, milles kiisu saab välisilma turvaliselt ja muretult nautida. Ülal vasakul paistab Alatskivi järv, paremal õitsevad valgete õitega võsaülased.

Foto: Helen Ennok

hendusel toimuva kirjavahetuse lõpuks teatas kallis sõbrants, et läheb Wernerisse kookide järele... tunnustatakse mängijaid, kes on esindanud oma riiki silmapaistvalt ja näidanud pühendumist naiskonnale Fed Cup by BNP Paribas ajal. Auhinda antakse välja juba 11. korda.

Foto: Peeter Põldre

4

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Vara veel Vanasõnad ja rahvatarkus kuluvad alati elus ära. Kui sellest varamust, mida eelkäi­ jad kogemuste tõttu on meile jätnud tänapäeval ei õpita, siis võib julgelt leida, et ole­ megi inimkonna loojangu, lõpp­ faasini jõudnud. Ning peamiseks süüdlaseks on ene­ sekesksus, teiseks, ligilähedalt sama tihti esinev on võimetus astuda samme pikaajalisele perspektiivile mõeldes, tulevi­ kuga arvestades nagu peaks.

Kuid – hirmul on suured sil­ mad. Ära hõiska enne õhtut.

Esimene mõte, mis võis paljudele pähe sattuda, kui mitu Kanada provintsi teatasid, et majanduslikke piiranguid vä­ hendatakse, lastakse sõlmed mõnes kohas lõdvemale. Selli­ sed umbsõlmed, millest lihtsurelik, muide, ei aru saanud.

Juuksuriteenus polnud asendamatu, seega ühemeheettevõte on tänaseni suletud, tea mis majanduslike kulude, kaotustega. Ent Pontu ja Fifi kasukaid võis küll lasta pesta, kammida, kärpida, Miisu küünekesi eemaldada.

Sest koduloomad nagu kassid ja koerad teatavasti ei anna edasi inimesele või ei saa temalt, nakkushaigusi. Veider. Kuid mis viga, pikad juuksed, peenikesed soengud ei ole tõesti tähtsad.

Vanasti pügas eit taadi peakarvu,

no saaks nüüd jälle.

Kui palju on teenuseid siin maailmas, mis tõesti ei ole vajalikud, eksisteerivad, kuna ­ Läänes on raha kui palju enese lõbustamiseks. Jõusaal suletud?

Joogatunde ei anta? Oma kodus saab ju võimelda, püsti-pikali lihaseid venitada, end sõlme siduda nagu india fakiirid.

Keegi ei keela, aga puudub ju pitsat, tunnusmärk, mis kaasneb paremas jõusaalis higistades, joogamatiga töölt edvistavalt lahkudes tundi. Selliseid tegevusi on veelgi.

Koduaednikud on pahased olnud, et ei saa kasvuhoonete, puu- ja lillekoolide produkte osta. Juba on lilleistikuid küm­ nete miljonite väärtusega aia taha visatud. Hollandis on tulbid oluline osa kevadest ja majandusest. Sealsed kaotused on sadades euromiljonites. Nende jõulud on kevad, öeldakse nii seal kui siin, teenitakse siis lõviosa aasta sissetulekust.

Nüüd lõpuks lastakse ligi, kahe meetri vahedega, kuid kohtadesse, mis selleks pole ehitatud.

Jälle kannatavad mitte suuret­te­ võtted, vaid väiksed kasvu­hoo­ ned, müügipaigad.

Mis saab Toronto ärikesku­ sest? Bay ja Yonge’i ristmik oli ennist sel aastajal lõunatunnil inimrohke. Töölised läksid einetama, sisseoste tegema. Maail­ makuulus PATH süsteem, kus saab kilomeetreid kõndida ilmastikust eemal, maa all,

Muudatused välismaalaste seaduses kaitsevad Eesti elanikke Ruth Annus,

jaliselt saavad võõrtöölised Ees­ Siseministeeriumi kodakondsus- ja tis töötada üldtingimustel maksimaalselt kas 12 kuud 15 kuu rändepoliitika osakonna juhtaja jooksul või hooajatöödel 9 kuud Eriolukorra ajal on palju rää­ 12 kuu jooksul. Võõrtöölise gitud võõrtööjõust – kes, kui lühiajalise töötamise peab töö­ kaua ja millal Eestis prae­ andja registreerima Piirivalvegusel ajal töötada võib. ja Politseiametis (PPA).

Möödunud nädalal jõustus Kuna koroonaviiruse leviku COVID-19 kobareelnõuga al­ ­ tõkestamiseks kehtestatud pii­ gatatud seadustepakett, mille­ riülese liikumise piirangute tõttu ga hakkasid kehtima ka ei saanud tööandjad arvestada lühiajaliselt Eestis töötavaid ­ lisanduvate töökätega, kehtestati võõr­töö­lisi puudutavad muu­ seadusemuudatusega soodsam datused. Välismaalaste seaduse erisus põllumajandussektorile. muudatuste peamine eesmärk Põllumajandussektoris tegutse­ on kaitsta Eesti elanikke töö­ vad tööandjad saavad kasutada jõuturul. tööjõuna kuni 31. juulini neid Välismaalaste seadus regu- välismaalasi, kes viibisid Eestis leerib kolmandate riikide ko- 17. märtsi seisuga, mil pii­ danike Eestis ajutist viibimist, riülese liikumise piirangud kehelamist ja töötamist. Seega testati. Neid võõrtöölisi saab puudutavad äsja kehtima ha­ põllumajandusse palgata ka siis, kanud muudatused vaid võõr­ kui nende maksimaalne Eestis töö­ lisi ehk neid välismaalasi, töötamise aeg on praeguseks kes on kolmandate riikide ko- läbi saanud või saamas. Põllu­ danikud, ei ole Eesti püsielani- majanduses kasutatakse sageli kud ja töötavad Eestis lühiajali- hooajatööd, kus ei kehti nõue selt. Euroopa Liidu, Euroopa maksta vähemalt eelmise aasta Majanduspiirkonna ja Šveitsi Eesti keskmist palka. Samadel Konföderatsiooni riikide koda­ tingimustel võib kuni 31. juulini nike Eestis töötamise regulat- palgata põllumajandusse ka sioon ei ole muutunud. võõr­töölisi. Võõrtööliste palkamise peab tööandja nii nagu Erisus põllumajandussektoris tavaliseltki registreerima PPAs. Kehtiva välismaalaste Eestis Pärast juuli lõppu on neil töötamise reeglistiku eesmärk võõrtöölistel kuni 31. augustini on Eesti tööjõuturu kaitse. See­ aega, et korraldada oma Eestist tõttu näeb seadus ette, et lühia- lahkumine.

metroojaamast tööle, kannatab kundede puuduse all. Kuna pisikesed ettevõtted – keemi­ lised puhastused, kohvipoed, isegi saapaviksijad, jalatsipa­ ­ randjad – kiratsevad. Kaua neid seal enam ongi? Üürid hirmkallid tõesti väikese pindala eest. Mida teevad need ette­ võtted, kelle töölised enam tornides ei tööta, vaid on koduse arvutiga ühenduses? Mil­ leks neil enam vaja sellist pinda?

Kes sinna koliks? Neid küsimusi keegi ei küsi. Apokalüptiliseks ei ole mõtet minna, aga mõne arust läheb aastaid ja aastaid enne seda, kui meie majandussüsteem taas jalule saab.

Ainult kuna lühinägelikult on tegutsetud. Riigijuhtidest nendeni, kes teiste peale ei mõtle.

Nüüd ei julgeta võõrale isegi läheneda, veel enam taldrikut ulatada. Toidust veel – PõhjaAmeerikas ollakse nii harjunud teiste tehtud toitudega. Resto­ ranis, kohvikus, hotellis. Kõik kolm suletud, esimesest kahest saab koju küll viia. Kuidas aga ettekandjate, kelnerite palkadega? Pühapäevane emadepäev jäi neis kohtades märkimata. Päev, mis on aasta suuremaid sissetu­ lekuallikaid restoranidele, nende töötajatele.

saavad töötada on tavaliselt jubagi parema palgaga. Kes ei mäletaks, kuidas teenindustase jõukas Läänes langes pärast seda, kui suured, ülirikkad pangad ja hiidfirmad otsustasid telefonivastamisega seotud töökohad Aasiasse anda. Kas arvate, et nüüd ei kaalu selliste ettevõtete juhid veelgi töid odavamalt sinna saata? Siin on ju demonstreeritud, et saadakse kuidagi hakkama. Miks siis mitte odavamalt?

Suvelaagrid lastele. Jäävad ära. Kuidas teenivad vanemad teismelised õpperaha? Harjutud olla kasvatajaks noorematele.

Riik on küll neile andnud raha, küsimata kas nad kodus elavad ehk elamiskulud on vanemate kanda.

Ottawa pillub mõtlematult raha. Riigikuludele pole aga sisse arvestatud kaotatud palgad, mis maksude, ostude kaudu ringleks väga vajalikult ma­ jandussüsteemis. Need sajad miljardid, ajal kui loodetavasti tööturg jalad alla saab, viivad riigi võlad stratosfääri. Pole Kanada kaugel sellest, et ­riigi­võlg on enam kui pool rah­ va­ma­janduse kogutoodangust (GDP).

Ning veel riigitöölistest. Ei kadesta kedagi praegusel ajal.

Kuid riigi palgalehel olevaid pole koondatud, kuigi ettevõtteomanikud on pankroti äärel.

Hindame kõik näiteks raamatukogutöölisi – ent kuidas saavad nemad kodust tööd teha? Palk ja hüvised aga jooksevad. Bü­ro­ kraadid, kes väljastavad autoju­ hilube, juhieksamite inspektorid – ei nemad kodust tööta.

Näiteid on veelgi, isegi palju.

Võiks kaaluda nende raken­ damist, selmet vabatahtlike (või kõrge palgaga kirurgide) vana­ dekodudes lihtsamaid, kuid ­vajalikke kohustusi täitma. Mil­ leks topeltstandardid?

Ajalehed ei suuda eksistee­ rida, valeinfo, hirmutused ja kõmu aga ringleb sotsiaalmee­ dia kaudu. Ei ole siin Spengleri, Toynbeega vaja tuttav olla.

Mõlemad ajaloolased ennustasid Lääne allakäiku, esimene isegi paratamatut hukku, uuris ­ lähemalt kuut hävinud kultuuri.

Toynbee analüüsis 21-te. (Mitte ainult roomlasi, aga polünees­ lasi, hindu kultuuri, Hiina ja Jaapan hiilgeaegu.) Mõlemad nägid konstante – jõukad kul­ tuurid ei märka näitajaid, ei õpi neist, nende eluiga on olnud keskmise määraga 1500 aastat. ­ Õpitakse küll vigadest, kuid ­liighilja.

Siis veel inimkontaktist. Kui möödunud sajandil elati üle ennekuulmatu masu kahe il­ masõja vahel, siis aitasid need, kel oli miskit, teisi, kel ei olnud. Süüa ja juua anti hulkuri­ tele, kes olid tööta, koduta.

Võõrtöölistel, kelle maksimaalne lubatud lühiajalise töö­ tamise aeg on täis ja kes ei jätka töötamist põllumajandu­ ­ ses, tuleb esimesel võimalusel Eestist lahkuda. Kui lahkumine praeguses suletud piiride olukorras võimalik ei ole, tuleb välismaalasel lahkuda hiljemalt 10 päeva pärast eriolukorra lõppemist. Koju saamiseks on ­ mõistlik küsida abi oma saatkonnalt. Ka senised tööandjad saavad pärast töösuhete lõpetamist aidata kaasa välismaalaste koduriiki naasmisele.

Kohanemine on juba käimas Põllumajandussektori erisuse näol on tegemist ülemineku­ perioodiga, et võimaldada töö­ andjatel uue olukorraga kohaneda ja leida Eesti elanike seast sobivad töötajad. Töötute arv on eriolukorra ajal kasvanud ligi­ kaudu 14 000 inimese võrra – kokku on Eestis töötuid üle 50 000. Ajal, mil üha rohkem kohalikke inimesi kaotab töö, ­ on riigi kohustus toetada Eesti elanikke ja luua neile võimalused vabadele töökohtadele asumiseks.

Mitmed põllumajandusette­ võtted on meedias kinnitanud, et üle pika aja on neil vabadele kohtadele hulgaliselt kandi­ daate. Ilmselt on nüüdseks paljud kuulnud iluteenindajast, kelle ammune soov oli proovida lüpsjatööd ning kes üsna eriolukorra alguses lüpsjana tööle asus. Samuti läksid ajutiselt ta-

Lõpetuseks, need, kes kodust

Mõne lühikese kuuga on sellised väärsamme majanduslikut astutud, et mõtleja, teadlik inimene kahtleb väga, kas neid saab isegi tema järeltulijate elu ajal korvata. Kui lühinägelikkusest ei pääse, on pilt mitte ainult sel kümnendil, aga eda­ pidi, sünge. TÕNU NAELAPEA

lutöödele appi kaks välismaal muusikat õppinud tudengit, kes tulid pandeemia ajaks tagasi Eestisse ja kandideerisid kodukandis kohalikku farmi tööle.

Need pole kindlasti ainu­ kesed näited. Eesti inimene on tark ja kohanemisvõimeline – olen kindel, et praeguses olukorras leiavad tööandjad ja tööotsijad teineteist järjest pare­ mini üles ning Eesti inimesed hakkavad põllumajanduses töö­ tamist enam hindama.

takse mõistlik ajaperiood, et leida endale uus tööandja või korraldada oma Eestist lahkumine.

Mõistlikuks üleminekuperioo­ diks võib pidada hinnanguliselt ühte kuud, kuid Politsei- ja Piirivalveamet hindab iga üksikjuhtu eraldi.

Välismaalaste seaduse muudatuste eesmärk on suunata tööandjaid eelistama tööjõuturul Eesti elanikke ja tagada tööta jäänud välismaalaste tagasi­ pöördumine oma koduriiki.

Töötamise eesmärgil Eestis viibimine eeldab töötamist Välismaalaste seaduse muudatus näeb ka ette, et töötamise eesmärgil pikaajalise viisaga või viisavabalt Eestis viibiv kolmanda riigi kodanik peab töö kaotamisel leidma mõistliku aja jooksul kas uue töö või Eestist lahkuma. See muudatus on kehtestatud püsivalt ega sõltu eriolukorra lõppemisest. Muudatuse eesmärk on tagada, et Eestis töö kaotanud ajutiselt viibivad välis­maalased pöörduksid tagasi oma koduriiki ega jääks sihitult Schengeni alale. Ilma seadus­ liku sissetulekuta jäädes on oht, et välismaalased võivad jääda hiljem ebaseaduslikult Eestisse, liikuda edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse või panna t­oime muid õigusrikkumisi. Seetõttu on kõige mõistlikum tööta jäänud välismaalasel koduriiki tagasi pöörduda.

Viisat ei tunnistata kehtetuks üleöö, vaid välismaalasele an-

Algab Balti gaasijuhtme ehitus Poola president Andrzej Duda teatas, et peatselt alustatakse Balti gaasi­ juhtme ehitust, mille kaudu peaks Norra gaas jõudma Taanist Poola.

Poola riiklik gaasivõrgu ope­ raator on valinud merealuse osa ehitajaks Itaalia firma Saipem.

Hanke maht on 280 miljonit eurot. Läinud kuul sai Balti ­ gaasijuhe kõik vajalikud load.

Torujuhe peaks vähendama Poola sõltuvust Venemaalt imporditavatest energiakandjatest.

Taani ja Poola vahelise osa pikkus on 275 kilomeetrit ja ehitustööd kestavad kaks aastat ehk ajani, mil lõpeb pikaajaline leping Gazpromiga. Ühe päevaga loodetakse rajada kolm kilomeetrit gaasijuhet. (ERR/EE)

6

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

Nr. 19

Laulud nüüd lähevad…

Mihkel Lüdig – 140 Mihkel Lüdig sündis 9. mail 1880. aastal Pärnumaal, Reiu vallas, Noka talus vaese met­ savahi seitsmenda lapsena.

Pere oli arvukas ja pärast teda sündis veel 11 õde-venda, nii et kokku oli 18 last. Lüdigi vanemad olid väga muusika­ lembesed, tihti musitseeriti pereorkestriga ja Lüdig on meenutanud, et isamajas oli alaliselt kolm muusikariista: orel, flööt ja viiul. Vahel ilmusid orkestrisse ka vask­ puhkpillid nagu trompet, alt ja tenor. Orelimängu õppis noor Mihkel emalt, kes kodu­ orelil oskas peast mitmeid koraale ja koorilaule mängi­ da. Tihti musitseeriti sõprade­ ga nii enda lõbuks kui küla­ liste auks.

Mihkel Lüdig

Andekat poissi märkas Pärnust külla saabunud õlle­ vabriku omanik Franz Jakob, kes ise oli samuti õppinud muusikat. Tema võttis poisi eest hoolitsemise enda kanda. Järg­ nevatel aastatel õppis Mihkel Pärnu elementaarkoolis. Muu­ sikaõpingud klaveri, oreli, harmoonia ja teooria alal toimusid Pärnu Nikolai koguduse orga­ nisti Max Petersi juures. Ühtlasi pakkus Peters talle noore orelimängijana laste jumalateenistustel ennast asendada.

Peters oli muusikahariduse saanud Saksamaal ning tegutses Pärnus nii organisti, pianisti kui ka koorijuhina. Peagi kutsuti Peters tööle Moskvasse Saksa koguduse organistina ning hiljem sai ta töökoha ka oreliklassi õppejõuna Moskva konservatooriumis. Lüdig, kes pidas Petersit oma suureks eeskujuks, otsustas enda tuleviku siduda muusikaõpingutega Moskvas.

Kindlasti oli noorel mehel, kes otsustas oma muusikaõpinguid jätkata, ka veidi õnne, kuna Pärnu linnaisad eesotsas tollase Pärnu linnapea Oskar Brack­ manniga, lubasid igati toetada noore mehe õpinguid.

Nii sattuski noor Lüdig Moskvasse Max Petersi juurde, kus peale ettemängimist ja muusikaliste katsete sooritamist konservatooriumi direktorile Safonovile, sai rõõmusõnumi, et on stipendiaadina vastu võetud.

Peagi tuli aga leida uus õpetaja, kuna tema oreliõppejõud raskelt

Mihkel Lüdigile pühendatud mälestuskivi Vaskräämal. Selle lasi val­ mistada 1961. aastast M. Lüdigi nime kandev Pärnu meeskoor. Kahe meetri kõrgune raudkivist monument püstitati M. Lüdigi sünni­ aastapäeval 1970. a maestro isa Jakobi istutatud suure tamme alla.

Mihkel Lüdig on maetud Vändra kalmistule.

haigestus ja oreliklass suleti.

Siin tuli saatus jälle appi, kuna tema sõber Peters pakkus oma abi, saates kirja Peterburi Kon­ servatooriumi professorile Louis Homiliusele. Nii juhtuski, et peale ettemängimist Peterburis tutvustas professor Homilius Lüdigit konservatooriumi direktorile A. Bernhardile, kes ise oli samuti Tallinnast pärit. Küsinud õpilase päritolu kohta ja kuuldes, et ta on eestlane, laabus kõik järgnev sujuvalt ning Lüdig oligi Peterburi konservatooriumisse stipendiaadina vastu võetud. Sellega oli suur mure murtud ja edasi tuli hakata mõtlema, kus elama hakata.

Siin tulid appi jälle tuttavad ja sõbrad. Lüdig oma raamatus „Mälestused“ meenutab: ,,Mil­ lest ma end kogu õppimise aja elatasin, sellel ei oska isegi vas­ tata. Mul oli üks vana uurilogu, kuidagi oskasin selle kahe rubla eest ära müüa, kuid saadud ­rahast pidin ohverdama konser­ vatooriumile 1 rbl. 20 kop. õpi­ laste toetuskassasse. Ostsin en­ dale päevas naela rukkileiba ja ühe soolakurgi – kokku 3 kop.

See oli minu lõuna. Kaupmees Bergmani juures, kus ajutiselt sain öömaja, sain õhtuti klaasi teed ja ka mõne võileiva, mille ta oma osast ohverdas. Sain ­esimest korda elus nälga tundma.

Konservatooriumis tuli kõvasti tööd teha, mis tühja kõhuga mitte kerge ei olnud. Organism nõrgenes, vahel minestasin oreli taga, kuid paar klaasi külma vett aitas jälle edasi…“ Konservatooriumiaastatel Peterburis õppis Lüdig teooriat ja kompositsiooni Nikolai Rims­ ki-Korsakovi, Nikolai Solovjovi ja Aleksandr Glazunovi ning klaverit Franz von Czerni juures. Kõiki neid õppejõudusid hindas ta väga kõrgelt.

Peterburis tegutses sel ajal mitmeid eesti seltse, korraldati kohtumisi, kõneõhtuid ja pidu­ sid. Lektoriteks olid väljapaistvad tolleaegsed suurkujud, doktor Jakob Hurt, skulptor August Weizenberg jpt. Nendel õhtutel

tutvus Lüdig pealinna eestlastega ja peagi tegi karskusseltsi „Ustavus“ juhatus ettepaneku asutada laulukoor ja asuda seda ka juhatama. Sellel järgnes veel mitmeid uusi pakkumisi, mis Lüdigi elujärge aitasid tunduvalt parandada. Siit, nagu Lüdig meenutab, algaski tema järje­ pidev ühiskondlik ja muusikaline tegevus, mis kestis kogu eluaja.

Peterburi Jaani kirikus tegutses tollal pastorina Jakob Hurt ja organistina Rudolf Tobias.

Lüdigi soov Tobiasega lähemalt tuttavaks saada ja tema oreli­ mängu ning improvisatsioone kuulata, pani teda sagedamini Jaani kirikut külastama. Teda hämmastas Tobiase mängustiil, see oli midagi uut, senikuulmatut.

Koraalide vaba harmonisatsioon paljude dissoneerivate akordidega, vabad, peaagu ilmalikud eel- ja vahemängud, koraalide kiire tempo, nii et kogudusel oli raske orelile järele jõuda – see kõik oli täiesti uudne. Tobias, kuulnud, et Lüdig kirikuteenistusega varasemalt tuttav on, tegi ettepaneku jumalateenistustel teda vahel asendada. Jaani kirikus oli igal pühapäeval kolm jumalateenistust, nende vahel veel matused või laulatused, nii et organist pidi hommikust õhtuni kirikus istuma. Peale mängimise kiriku jumalateenistustel tuli juhatada lisaks kiriku laulukoore ja korraldada vaimulikke kontserte.

Just siit sündiski ühine aasta­ tepikkune muusikaline koostöö ja sõprus kolme suurmehe- R. Tobiase, A. Kapi ja M. Lüdigi vahel. Peterburis tegutsesid aktiivselt eestlaste koolid ja seltsid ning seltsidel olid oma laulukoorid, mida juhatasid mitmed meie professionaalse muusika suurkujud: Johan Aavik, Johan­ nes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Georg Hel­ lat jpt. Oluliseks etapiks Lüdigi eluloos tuleb peale Peterburi Konservatooriumi oreli- ja kompositsiooni õpingute, lugeda tema tegevust Peterburi Jaani

kiriku ja koguduse muusikaelu korraldamisel.

Eriti tuleks ära märkida tema tegevust organisti, koorijuhi ja heliloojana. Mälestustes, mis on kirja pandud nõukogude ajal, jätab Lüdig mainimata oma suure panuse Eesti autonoomia väljakuulutamisega seotud te­ge­ mistes. Teame, et just tema abil organiseeritud koorid ja or­ kestrid osalesid 1917. aastal Eestile autonoomiat nõutaval manifestatsioonil ning Tauria palees korraldatud esildise üleandmisel Venemaa Ajutisele Valitsusele, kus sõjaväeorkestrit ja ühendkoori juhatas lipnik Mihkel Lüdig. 1918. aasta sügisel saabus Lüdig Petrogradist Tallinna ja sai töökoha Kaarli kirikus ning lisaks veel õpetajaametid mitmes gümnaasiumis.

Samal ajal alustas ta koos „Estonia“ seltsi juhatuse ja valitud kuratooriumiga (G. Hellat, A. Rei, A. Topman, R. Kull jt) esimese kõrgema muusikakooli rajamist. Ühtlasi oli ta ka Tallinna Kõrgema Muusikakooli esimene direktor kuni aastani 1923. Kahekümnendate aastate lõpus suundus Lüdig Argentii­ nasse, kus töötas pealinnas Buenos Aireses, juhatades koore ja asutas seal ka esimese eest­ laste seltsi. Seejärel olles tagasi Eestis, töötas organisti ja õpetajana Tallinnas. Hiljem asus ­elama ja tegutsema Pärnus ning Vändras, kus juhatas laulukoore, osales aktiivselt, nagu elu vara­ semalgi perioodil, laulupäevade ja laulupidude ettevalmistus­ toimkondades ning üldjuhina dirigendipuldis.

Helilooming: muusikalised lavateosed, vokaal-sümfoo­nili­ sed teosed, instrumentaal-, puhk­ pilli- ja orelimuusika, soolo- ja koorilaulud. Tema tuntumaks koorilauluks on „Koit“, mis esmakordselt kanti ette 1923. ­ aasta laulupeol ja mis hiljem on saanud laulupidude tule süütamise avalauluks. Mihkel Lüdig suri 1958. aastal ja on maetud Vändrasse.

JÜRI TREI

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1002

I

S

T

Ristsõna nr. 1001 LAHENDUS Paremale: 1. Saav, 5. KLM, 8. Riiv,

12. Avaa(r), 13. ROM, 14. ADTA, 15.

Paar, 16. Ermitaaž, 18.Plaanid, 20.

Issia(s), 21. Ais, 22. LVU, 23. Keeni, 26. Kaerma, A., 30. Ilm, 31. Eit, 32.

Iga, 33. Muusika, 36. Atlas, 38. (K) una, 39. PNA, 40. Arter, 43. Iidvana, 47. Mestiits, 49. AKEN, 50. Bleu, 51.

VSA, 52. Anti, 53. IVEK, 54. Air (Mail), 55. Reis.

Alla: 1. Sapp, 2. Aval, 3. Aaaa, 4.

Varaan, 5. Kreis, 6. Lord, 7. Mmm, 8.

Ratsur, 9. (M)idas, 10. Itai, 11. Važa, 17. Iive, 19. Nii (ja naa), 22. Lat, 23.

Kim, 24. Elu, 25. Emu, 26. Kia, 27. Mil, 28. Aga, 29. Aas, 31. EKA, 34. (Ülem-)Suetuk, 35. INRI, 36. And, 37.

Tavaar, 39. Pisar, 40. Ambi, 41. Relv, 42. Tsee, 43. (Habe) itsi, 44. Akne, 46. Anis, 48. Iva.

Nädala retsept

PAREMALE:

1. Toronto Eesti Meeskoor.

4. Sisina-tähed.

7. Isikuline asesõna.

8. Vorm sõnast ,,kaar“.

10. Taime alge, iva.

11. Ümbris kirjale, kaardile, kuväär.

13. ______späev.

14. Võime tunda teise inimese emot­ sioone, tundeid.

16. Lapsevanem.

17. M______, oravate­ perekonda kuuluv loom P-Ameerikas (ingl.k.).

18. ______ip, Eesti end. peaminister.

19. V_____, saarlaste juht Jüriöö ülestõusu ajal.

20. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (lüh.).

21. Kabe kõnek.

23. Eesti peaminister.

25. Mesipuu.

26. Papagoi.

27. Egyptian Knowledge Bank.

28. Lebas, oli pikali.

30. Väike- ja keskmise

suurusega ettevõtja (lüh.).

33. Teat. purjelaevad.

35. ,,Kuningas _____“, W. Shakespeare’i näidend.

36. Putuka suuümbru­ se organid, mis aitavad toituda.

37. Rongi juhtlüli.

38. _____ütlev, kääne.

39. Telefonihelin.

40. Alkohoolsete jookide (eriti rummi) mõõt.

41. T_____, abielunaise peakate.

ALLA:

1. Peamine, arendatav motiiv.

2. Naisenimi.

3. Filmitegija Torontos.

4. Õnnetoov ese soome mütoloogias.

5. Puhkepäev juudi kultuuris.

6. Strategic Regional Research Associates.

7. Toronto Eesti Skaudisõprade Selts.

8. Arv.

Seinavaibad – põdrasamblikust Eesti tarbekunst on teada­tuntud tasemel, Ootamatu on paljudele ehk see, et vaipu saab toota põdrasamblikust.

Nimelt asub Räpina külje all Sillapääl vabrik, kus vaipu just sellest materjalist val­ mistatakse.

Põdrasamblik tuuakse vabrikusse Soomest. Seal on see metsast kasti korjatud, kuivatatud ja seejärel Eestisse saadetud. Aastas tuuakse Silla­ pääle umbes kolm rekatäit põdra­­ samblikku. Kuigi samblikku leidub ka Eesti metsades, on seda Soomega võrreldes ­ siiski vähe.

9. Mitte omaks võtma, salgama.

10. Eesti end. ujuja.

12. Jala osa, reis.

14. Mordvalaste etnilise rühma esindaja.

15. _____lea, lill.

17. Küsima (ingl.k.).

19. Lennuvõimetu Austraalia lind.

20. Eesti Teaduste­ akadeemia (lüh.).

21. Tuli _____, rutt, väga kiire.

22. Teat. melon.

23. Linnavalitsus.

24. Kunstikombinaat Eestis.

25. Toronto eesti koolid (lüh.).

26. Ammoniaagi derivaat (ingl.k.).

28. Kauboi töövahend.

29. Vangistus.

30. Vedelike mahumõõt (van.).

31. Veelind.

32. Eesti Rahvusringhääling (lüh.).

34. Vajalik õmblemisel.

35. Kaotusevalu.

37. Veterinaar ja toiduamet (lüh.).

Eestis sammal töödeldakse ja värvitakse ning nii valmivad neist seinavaibad, mida juba paarkümmend aastat välismaale eksporditud on.

ETV saates Ringvaade selgitas Polar-Deko OÜ juhatuse liige Kairit Kõiv: ,,Praegu on ­ meie toodangust 100% läinud piiri taha. Jaapan on üks kaugemaid paiku. Oleme saatnud ka Austraaliasse, Ameerikasse, Dubaisse ja erinevatesse Eu­roo­ pa riikidesse.“ Eestlaste val­ mistatud seinavaipu leidub ka näiteks Düsseldorfi ja Mün­ cheni lennujaamas. Eestis ette­ võte kuigi tuntud ei ole ja isegi kohalikud ei tea täpselt, millega vabrikus õigupoolest tegeletakse. (ERR/EE)

Tšilli spinati, tomati ja värske kurgiga Kaire Tensuda Kuna maikuu pole senini olnud just soojemate killast – hilisajal on mõnes Ontario paigas olnud isegi lund – siis kulub üks soojendav roog igati ära, mil­leks tšilli just ongi. Muidugi võib seda süüa iga ilmaga.Tšillit on mugav ka sügavkülmas vasta­ vates karpides portsjonite kaupa külmutada.

Teatavasti on tšilli valmistamiseks palju erinevaid variante ja traditsioonilisele hakklihale­ ubadele võib lisada oma fantaasiat kasutades erinevaid komponente, selles retseptis näiteks spinat, kirsstomat ja kurk.

Varieerida võib ka koguseid, sest kindlaid reegleid pole.

Valmistusained: 2 naela mitterasvast hakkliha pool sibulat, hakitud 2 purki erinevaid konservubasid 1 purk viilutatud musti oliive paar peotäit hakitud spinatit 1 tass viilutatud kirsstomateid pool värsket kurki, kooritud ja tükeldatud 1 purk pastakastet soola, pipart ja muid maitseaineid soovi kohaselt Valmistusviis: Praadida hakkliha suurel pannil korralikult läbi ja panna suurde potti, kuhu lisada 2 tassi vett, hakitud sibul (sibula võib soovi korral enne pannil kergelt läbi praadida) ja oad, lasta pidevalt segades keema tõusta, kee­ rata kuumus madalamaks ja ­lisada siis oliivid, spinat, tomat ja kurk ning kaste, lasta taas korra keema tõusta ning seejärel pidevalt segades kuumutada madalal kuumusel umbes 10-15 minutit. Vahepeal lisada sool,

7

KARLA KALENDRISABA

Aeg andis teised tagasi Vata need siiru-viiruselised päevad on elu nii segamini löönd, et ei tea enam, millal millegi tegemiseks on õige aeg. Jusku alati oleks vale aeg iga asja jaoks. Kaesin üks­ päe aknast välja – lumeebemed lendasid õhus. Irm tuli peale, et kas tõeste juba jälle jõulud, alles nad olid. Võtsin tähtraamatu välja – no ei ole mingeid jõulusi, seekordne lumi kuulutab oopis emadepäeva. Säh sulle maikellukesi, tõmma kasukasiilud koomale ja täna taevataati, et sul katus pea kohal.

Nojah, katus on pea kohal küll, aga see isiklik katusekamber on puhta sassis ja tolmu täis. Mina olen arjund emadepäeva puhul oma sõpradele ikke mõnd sõbralikku sõna lausuma. See on nisuke päev, et kohe kutsub ea ja õrn olema, ülejäänd aasta võid toriseda ja joriseda nii et aitab.

Seekord jäi ütlemata. Aga kui teeks tagastjärgi? Kesse vana­inimesele pahaks paneb, et ivake ilinesid. Kark jäi kivi vai kännu taha kinni, komistasid ja kukkusid käpuli. Kui ülesse tõusid, olid ülessetõusmise pühad ammu möödas ja emadepäev kah. Ei, parem ilja kui ültse mitte.

No mida ma siis selle päeva kohta pajatan? Kontrollisin koidulaulikuga, selle postipapa tütrega. Tema on ema südame kohta nii armsa laulukese kirja pand, et viimane värss kohe kisub silmad koos ninaga vesiseks. Aga nüid vanast peast akkad iga sõna kallal järama ja urgitsema, et mispärast need asjad just sedasi on. Ei loe, et kuulsa inimese suust ja sulest. Tead küll, et aeg on alastamata ja muutkui võtab, aga tagasiandmisega on kitsim kui mustlane. Kõik andis tagasi, aga ema südant, näe, ei anna.

Mõtlesin ja mõtlesin ja siis lõpuks ütlesin iseendale, et oled, Karlakene, ikke opakas vanamees küll. Kõige lihtsamat asja sa enam ei taipa. Kuda saab aeg ema südant tagasi anda, kui ta pole sult seda kunagi ära võtt. Aeg võib su ema enneaegu auda saata; võib ta jätta koju silmi vesistama, kui sina sõtta lähed; võib sokutada sinu ja ema vahele seitse merd, aga ema süda jääb sinu juurde, oiab ja kaitseb sind.

Vahel noomib ja manitseb kah, aga maha ei jäta.

See äkiline teadasaamine lõi mu meele nii ärdaks, et upitasin end püsti, komberdasin Kata manu ja panin talle kaks kätt ümbre kaela. Ise pidasin inge, et näis, kuda ta reageerib. Kas teate, mis ta tegi? Naeratas mulle vasta, mitte ainult suunurkadega, vaid kohe silmadega kah. Imelik akkas, ilm läks kudagi valgemaks ja jusku soemaks kah. Ea oli olla ja natuke äbi. Ei tuld pähegi, et tal ju kah ema süda.

KARGU KARLA

Iklas avastasid tollitöötajad suure koguse salasigaretti Eriolukorra tõttu koos polit­ seiga piiril töötavad MTA uurimisosakonna töötajad leidsid 24. aprillil Lätist Ikla kaudu Eestisse saabunud haa­ gisveoki lastiruumist pruuni värvi pappkastid, millel puu­ dusid kirjed ja markeeringud.

Kontrolli käigus avastati 168 kastist 1,68 miljonit Winston Blue sigaretti.

1971. aastal sündinud Läti kodanikule on esitatud kahtlustus tubakatoodete käitlemise korra rikkumises ja ta on vahis­ tatud.

Tänavu seni suurim kogus salasigarette avastati aasta alguses, kui uurimisosakonna Lääne talituse töötajad peatasid 30. jaanuaril Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Lätist saabunud veoauto, mille koormast avastati

pipar ja muid maitseaineid.

Tšlliga on alati nii, et mõni soovib seda vürtsikamat ja teine mitte, seepärast on targem maitsestamisel jääda neutraalsemaks, sest „kuumi“ maitseai­ neid ja kastet saab iga sööja soovi ­korral lisada.

7,92 miljonit salasigaretti Prince.

Suures koguses maksumärkideta sigarettide vedamine on kuritegu, mille eest võib karistada kuni viie aasta pikkuse vangistusega. Välismaalaste pu­ hul lisandub harilikult Eestist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks.

(PPM/EE)

Naljanurk Mees tuleb jahilt ja paneb uhkusega jänese lauale.

Paraku on ta aga unustanud jänese külge hinnasedeli.

Naine leiab selle ja hüüab: ,,Nii palju raha nii viletsa jänese eest! Järgmi­ ne kord toon ma ise jänese ja sina võid kartuleid laskma minna!“

8

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

Nr. 19

Edgar Marten 100: armastav isa, vanaisa ja vanavanaisa, vapper soomepoiss ja lahke koolipapa Elutööks eesti keele ja isamaa-armastuse kasvatamine Edgari elurada algas 17. mail 1920 väikeses kalurikülas Neemes, Jõelähtme vallas, Harjumaal – Eesti põhjaran­ nikul, kus esivanemad on teatavasti elanud 400 aastat.

Vanemad olid kalurid. Peres kasvasid ka vanem vend Albert ja õde Anette.

Edgar õppis Neeme põhikoolis, olles usin ja tubli õpilane ning läks edasi õppima Tallinna Poeglaste Kommerts­gümnaa­ siumi, kuhu ta võistluseksamil sisse pääses. See oli küla ajaloos esmakordne juhtum, et ­ keegi pärast algkooli keskkooli edasi õppima läks.

Seal ta huvitus ajaloost ja harrastas sporti, õppides edasi Tallinna Õpetajate Seminaris.

Edgar jõudis tagasi Neeme kooli õpetajana 1942. kooliaastal.

Sealt läks peale poolt aastat üle mere Soome, kus võitles soomepoisina Soome ja Vene rindel. Ta oli sotamies ehk jala-

väe reamees, samuti osales välja­õppel Taavettis allohvitseride kursustel. Sõja lõpu­ poolel sai haavata ja lamas mitu kuud haiglaravil Oulus.

Jõudes sõja lõpus Rootsi Norrköpingisse, tegeles töö kõrvalt ka näitlejana Eesti teatris, kus kohtas tulevast abikaasat Renate Eistrati. Norrköpingis sündis tütar Reet. Nagu mitmed teised pagulased, kolis pere edasi Kanadasse, kus sündis poeg Juhan.

Edgar töötas aastaid Good­ year Tire firmas keemikuna,

Edgar koos armastatud abikaasa Renatega.

Vanavanaisa ja lapselapselapsed.

Foto perekonnaarhiivist

h­iljem eestlaste raamifirmas Multiframe ning vanema venna Alberti omatud kalatööstusfirma Northrand Foods müüjana.

Abikaasa Renate suri 2002.a.

Rõõmuks ja toeks on olnud viis lapselast: Paul, Andres, Katrina, Eric ja Alexia ning kaheksa lapselapselast vanuses 5 nädalat kuni 10 aastat. Lapselaste jaoks on ta alati olnud suureks ees­ kujuks ja autoriteediks.

Kuigi igapäevatöö oli mujal, on Edgarile alati olnud süda­ melähedane töö hariduspinnal Toronto Eesti Seltsi koolide õpetajana ja juhatajana. Edgari algatusel asutati nii T.E.S. Täienduskeskkool kui ka -gümnaasium.

Töö kõrvalt on ta alati leidnud aega ka ehitamiseks – oma maja teist korrust, kus elas paar aastat ka Arved Viirlaidi pere, Oro ranna suvilat ja mitu sauna.

Kirjanik Arved Viirlaid oli Edgari lähedane sõber ja Edgar oli ka tema raamatute n-ö esimeseks proovilugejaks peale kirjaniku abikaasa.

Edgar on alati olnud väga sportlik; nooremana harrastas ta murdmaasuusatamist. Sõjaaeg­ sed kogemused aitasid kaasa orienteerumises, kus tema saa­ vutuste hulgas on muuhulgas Kanada ja Ontario masterite klassi meistrikarikad. Edgar jooksis ja hiljem jalutas – ajal, kui seda tehti veel vähe Toronto tänavatel. Edgar on ka suur hoki-fänn: tal kestab igavene ­ lootusetu usk Toronto Maple Leafs meeskonda.

Edgar harrastas ka aiatööd ja kalastamist, käies suvel pea igal nädalalõpul Simcoe järvel kala püüdmas, poeg Juhan tihti kaa­ sas.

Edgar on olnud eluaegne poliitikahuviline, olles alati täielikult kursis päevasündmustega nii Eestis, Kanadas kui ka Ameerikas.

Edgaril on ilus lauluhääl ning ta laulis aastaid tenorit Toronto Eesti Meeskooris ja Soomepoiste Laulukvartetis.

Praegu laulab ta Ehatare lauluansamblis Ehatähed. Aastaid oli ta Peetri kiriku ja Soomepoiste Klubi juhatuse ja nõukogu liige ning esimees.

Edgar Marteni elutöö on

Foto perekonnaarhiivist

Edgar enda ehitatud suvilas koos pere ja Eesti sugulastega.

Foto perekonnaarhiivist

e­esti keele ja isamaa-armastuse kasvatamine paguluses ja nüüd välis-eesti ühiskonnas. Ta on seda tööd teinud järjekindlalt suure huvi ning armastusega.

See töö kestab edasi täna­ päevani. Eelmise aasta lõpus sai Edgar valmis kümneaastase suurprojekti, mille käigus uuris ja kirjutas Toronto Eesti koolide ajalugu aastast 1949. See mahukas kogumik on saadetud välja­ andmiseks Eesti Vabariigi Riigi­

arhiivi.

Edgar Martenit on tunnus­ tatud paljude autasudega: Eesti Vabariigi Presidendi Valgetähe teenetemärgiga 2000.a., Eest­ laste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgiga, Soome Sõja­ veteranide hõbedase teenete­ märgiga jm.

• Palju õnne auväärsele Edgar Martenile 100.a. juubeli puhul!

Mõtteid kaasteelistelt Elle Rosenberg, kauaaegne koolikomitee esimees: „Edgar on hingelt loodud õpetajaks“ Elle töötas umbes kakskümmend aastat Edgar Marteni n-ö parema käena Eesti koolide juhtimisel ja koostöö oli alati ­ suurepärane.

Elle sõnul oli Edgaril suuri teeneid selles, et omal ajal sai Eesti kool Toronto koolivalitsuse poolt hüvitust Eesti koolide ja lasteaia õpetajate jaoks. „Hiljem tulid selles ­ vallas muudatused ja toetuse ­ edasiseks saamiseks oleks tulnud hakata kasutama Toronto koolimajasid, kuid Eesti kool sellest keeldus, sest see oleks sundinud kooli kaheks tegema ja otsus­ tati, et peame ise hakkama saama.“ Kõige meeldejäävamad mo­ mendid Eesti koolide tegevusest on Elle jaoks väljasõidud keskkooli ja gümnaasiumi õpilastele.

Edgar tahtis alati midagi uut ja huvitavat pakkuda, nii korral­ dati reise Ottawasse, Montreali, Quebec City’sse ja hiljem ka USAsse: Chicago, New York, Boston. Pikad bussisõidud olid alati lõbusad ja nalja tehti palju.

Edgar pani lapsi küsimustele vastama. Kord, kui ta küsis, et kuhu me järgmine kord sõi­ dame, kostis bussi tagaotsast hääl: Eestisse! See tundus veel mõnevõrra utoopiline, aga mitte enam kättesaamatu. Edgar käis tol suvel Eestis ja sügisel taas kooliõhtul Eesti Majas olles ütles Ellele: meil on tugev laulujuht Reet Lindau-Voksepp ja lapsed laulavad hästi – ehk viiksime meie koolikoori laulupeole

2004? Elle esialgu arvas, et meil on niigi tegemist nende kolmepäevaste reisidega lapsi valvates, mis siis veel nii pikal reisil… Vestlusega ühines mees­ koori esindaja Heikki Paara, kellega Edgar kohe Eesti reisi teemal vestlema asus, ja ütles siis: Eesti kool läheb! ,,Sellest optimistlikust sõnast Toronto Eesti Koolikoor alguse sai ja polnud enam pääseteed.“ Sügisel sai idee alguse, suvel sai teoks. Vahepealse aja sisse mahtusid harjutused, tuluõhtud, suhtlemine vanematega ja mahukas reisikorraldus. Reet ­ Lindau-Voksepp suutis õpetada lastele kiiresti laulud selgeks ja proovilint laulupeole pääse­ miseks sai heakskiidu. Koostöö Eestiga läks siis juba tihedamaks ja Edgar oli Eestis käies sõlminud sidemeid ka Eesti Haridusministeeriumi esindaja Ants Egloniga, kes samuti reisi korraldamise Eesti poolega kaasa aitas.

Edgar astus ise 2003.a. küll keskkooli/gümnaasiumi juhataja kohalt tagasi, kuid jäi edasi koordinaatoriks ja eriprojektide juhiks, milleks need suurreisid olidki.

2004.a. laulupeoreisile järgnesid aasta hiljem Lääneranniku Eesti Päevad Vancouveris ning noorte- ja üldlaulupeod Eestis 2007, 2009, 2011, 2014 ja 2017. Lisaks laulupidudel osalemisele sai ka Eesti risti-põiki läbi sõidetud.

Elle meenutab veel, et Edgaril oli alati huvitavaid jutte rääkida. Kui kusagil istuti, oli tal mälestusi n-ö jalaga segada.

(Järgneb lk. 13)

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

9

Reet Lindau Voksepp, kaua­aegne muusikaõpetaja ja Toron­to Eesti Koolikoori dirigent: ,,Üks lemmikmälestus on, kui külastasime Neeme alevit ja Edgari koolimaja“

Silvi keskkooli lõpuklass eksamit kirjutamas, maikuus 1976. Õpetaja Edgar Marten.

Foto Silvi Verderi erakogust

Silvi Verder, kauaaegne Toronto Eesti täienduskoolide juhataja kõikides astmetes: „Aga kuidas Edgarist koolipapa sai...“ Silvi Verder võttis Toronto Eesti keskkooli ja gümnaasiumi juhataja ameti üle aastal 2004, varem juhatas algkooli. Edgar Marten pani keskkooli- ja gümnaasiumi juhataja ameti maha 2003.a., aasta töötas sellel kohal Ene Timmusk.

Silvi jagab Edgariga seotud mälestusi ka ajast, kui ta ise oli veel koolilaps ja Edgar tema koolipapa.

Ta meenutab, et Edgar ei olnud nagu tüüpiline koolijuhataja, keda kardetakse – ta oli väga tundlik noorte hingeelu suhtes ja mõtles alati, kuidas kooli noorte jaoks huvitavamaks teha ning et kõigil oleks hea koos olla. Eks ikka leidus ka tembutajaid, aga Edgar ei pannud pahaks – eks noortel ikka juhtub...

Silvi tegi Eesti täienduskoolis läbi kõik kooliastmed alates lasteaiast kuni keskkoolini (gümnaasiumi siis veel ei olnud) ja läks pärast keskkooli lasteaeda kasvatajaks. „Meid oli nii õpetatud, et tuleb ühiskonnale tagasi anda.“ Hiljem, kui oma lapsed koolis käisid, oli ta

Maret Truuvert: ,,Kümme ilusat aastat, palju ühiseid reise ja kauneid mälestusi“ „Mina ja mu abikaasa Ants tundsime Edgarit ja Renatet vist juba Kanadasse tuleku algaastatest peale, aga suuremat seltskondlikku läbikäimist ei olnud, sest ,,elu tahtis elada“. ­ Pikapeale aga elu muutus, mina kaotasin oma Antsu juba 1991. aastal ja Edgar Renate 2002. Ja kuna Edgari ja minu rajad sageli ristusid, ka Eestis puutusime sageli kokku, hakkas tekkima suurem sõprus. Algatajaks oli, nagu ikka ja alati, Edgar: ,,Miks me ei reisi kusagile koos?“ Et Edgari elu oli seni olnud niivõrd kiire ja tegevusrikas, oli tal vaevalt olnud aega maailmas, isegi Kanadas, palju ringi vaadata. Ja kuna mina olin alati olnud vaimustatud maailmarändur, lõin kohe kampa.

Alates 2007. aastast tegime koos seitse Kariibi mere kruiisi,

keskkooli kirjandusõpetaja ja algkooli juhataja ja veel hiljem keskkooli ja gümnaasiumi ja terve kooli juhataja positsioonil. Ühtekokku on Silvi olnud kooliga seotud 41 aastat. „Kui mind kutsuti keskkooli kirjanduse õpetajaks, kahtlesin, kuidas ma seda suudan,“ räägib Silvi, kes on hariduselt väikelaste pedagoog. „Aga Edgar alati julgustas: sa saad seda teha! Ta toetas alati, kui nooremad võtsid tegevusi üle.“ Silvi koolijuhatajaks oleku ajal alustati esto-klassidega neile, kes eesti keelt vabalt ei osanud. Edgar, kes oli eriprojektide juht, toetas ja abistas alati kõikjal.

Silvil on ka lugu sellest, kuidas Edgar sai omale koolipapa nime. ,,Ma ei tea täpselt, millal see juhtus, aga teadagi oli Edgar pea igal kooliõhtul kohal. Ma olin sel ajal algkooli juhataja.

Edgar oli nagu meie isa kuju ja mentor. Ta kõneles tihti kooli aktustel. Ühel sellisel, kui ma teadustasin, tuli kuidagi iseenesest suhu, et ,,järgmiseks kõneleb meile kõigile armas koolipapa Edgar Marten“. Edgarile alul see ei meeldinud eriti. Seletasin, et sa oled ju meie koolide hing ja hoolitseja. See nimetus sobis ja jäigi püsima.“

sõitsime autoga, kordamööda juhi-ametis, läbi kogu Eestimaa, Kanada ja suure osa Ühend­ riigest, viibisime koos mitmel Eesti laulupeol, tegime isegi mõnusa reisi kuninglikule Ing­ lismaale, kus meid kostitas ja sõidutas minu poja Andrese pere. Neile lisandus suur hulk rohkem kohalikke ettevõtmisi, nagu Shaw Festival, Stratford, kontserdid, teatrid ja pea kõik Toronto eestlaste üritused, loomulikult võtsime osa üks­ teise perekondlikest sündmus­ test ja korraldasime ka ise üht kui teist. Tundus, et sellele toredale ajale ei tulegi lõppu. Aga aeg teeb oma töö ja meie ilusad aastad lõppesid 2017. a hilis­ sügisel Edgari Ehataresse kolimisel. Külastasin teda seal nii sageli kui võimalik, kuni oma tervis hakkas üles ütlema ja lõpuks viirus pani punkti. Neist kümnest väga ilusast aastast on mul aga järel reisikirjeldused ja sadu fotosid, mille abil kõike meenutan. Aitäh, armas Edgar!“

,,Mul on palju häid mälestusi meie laulupeo reisidest ja Edgarist.

Meil oli tihe koostöö – Edgar, Elle Rosenberg ja mina – iga reisi plaanimine ja läbiviimine oli suur töö, nii et veetsime palju aega koos Eesti Maja kohvikus või Edgari kodus ja tänu Edgarile oli see meie jaoks meeldiv ning huvitav töö.

85 aasta vanuselt ta kõndis vapralt ja väsimatult meiega/­ kooriga laulupeo rongkäigus 5 km lauluväljakule, lehvitades Kana­da lippu. Ta kõndis meiega kaasa ka Torontos, koori pikal kõnnimaratonil Don Valley orus. Ta oli kohal kõikidel harjutustel ja esinemistel Torontos ja Eestis, kus esinesime laulu(Järgneb lk. 13)

Meil on tuhat ja rohkem õnnitlussõna soovida kauaaegsele kooli­ juhatajale, nõuandjale, koolireiside ja laulupeole minekute korral­ dajale. 1996. a. sõnas Edgar, et loodab, et Toronto eesti kool kestaks edasi veel 25 aastat. Siin me oleme – kestame üle aja! See mõttetera on ka Toronto Eesti Maja seinaplaadil. Edgar on hoidnud eesti kultuuri ja keelt Kanadas, on meid ergutanud, hoid­ nud, õpetanud oma rahuliku oleku, ettevõtlikkuse, headuse ja järjekindlusega.

Edgar, oled olnud meie rännakuil kaasas. Toronto Eesti Täienduskool pühitses 70.a juubelit 2019. Meenutame kooliaastaid ikka sinule mõeldes.

Sületäis lilli, rõõmu ja tervist 100. eluaasta puhul, meie armas koolipapa Edgar!

Annike Andre-Barrett Epp Aruja Anita Saar ja Juhani, Katrine Eistrat Kaire Hartley perega Kairi ja Jaak Hemingway Aili ja Rick Hutchings perega Tiina Jenkins perega Mailis Jerkavits Eve ja Jaak Järve perega Hille ja Jüri Järve perega Lydia, Tônu ja Erik Kadai Tiiu ja Elmar Kajak perega Anne ja Väino Keelmann perega Erika Kessa perega Kai, Paul, Kati Kiilaspea Mai ja Elli Kipper Monika ja Marcus Kolga perega Silvi ja Andres Kolga perega Piret Komi Ellen ja Laas Leivat perega Liina ja Ilmar Lepik perega Eha, Mart, Maiki, Kaarin ja Kaili Lupp Ene Lüdig Ilo Maimets perega Tiina Maripuu ja Õnnela Pukk Jaanus, Reet, Karin ja Elin Marley Merike Martin Tiina Martjak perega Mai ja Brian Meret perega Ene ja Urmas Migur perega Maimu, Tauno ja Eneli Mõlder Aino Müllerbeck

Priit Nikker Anita Nippak Genua perega Liisa Novek Eda ja Paul Oja perega Martin Pede perega Marianne Pettinen perega Perekond Poolsaar Vaike Rannu Elle ja Mart Rosenberg perega Leena Rosenberg Linda ja Margus Soolepp perega Liisa Soots perega Lia ja Jonathan Zifkin perega Mari Ann Tammark perega Merli ja Taavi Tamtik perega Heli ja Illar Tenno perega Ene ja Toomas Timmusk perega Liis Truuvert ja Arnold Tralla perega Astrid Vaikla Ellen Valter perega Kristiina Valter perega Silvi ja Erik Verder perega Marielle Voksepp perega Reet ja Toomas Voksepp perega

10

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

Canada liberated Europe, while the Soviets conquered it Marcus Kolga, The Sun, May 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Lies, conspiracy theories and bogus information revisited Rumors and conspiracy theories do well during peri­ ­ ods of low confidence and trust. Those dealing with the COVID-19 pandemic are pro­ liferating abundantly. Some of these widespread myths: The New World Order forced a shut down of business, there­ fore causing economic chaos which would benefit a world elite. The G5 network acti­ vates the virus. The pandemic is a scam advanced by an international cabal. The Chi­ nese deliberately created the virus as a biological weapon.

Etc., etc.

Conspiracy theories are a from of political propaganda.

They intentionally denigrate specific individuals or groups.

Many of the theories are as harmful and dangerous as the causes they promote. Thus it’s necessary to be aware of what ideology they are advancing.

It’s also essential to differentiate between the conspiracy theo­ rist and those that believe in them.

Not all conspiracy theories are bogus. That Nazi Germany and Communist Russia agreed on a conspiracy to carve up Eastern Europe between themselves has been verified by all Western historians. Proof positive lies in the actual document signed by the two regimes on August 23, 1939 and what happened consequently when Stalin and Hitler invaded the requisite countries. This conspiracy theory is true, based on facts. Real conspiracies and secret plots do indeed happen. Ironically, historians tell us that Hitler was a conspiracy theorist and so was Stalin.

Sadly bogus theories vastly outnumber the genuine. For­ tunately, readers generally aren’t gullible and can easily resist ­ infection from any ludicrous conspiracy theory. And in spite of a conspiracy theory’s ability to live on like a dormant virus, the common sense of readers usually prevails.

Conspiracy theories are devoid of any nuance. It hits hard with notions of wholly “good” and wholly “evil”. This appeals to the ignorant. Conspiracy theorists claim ownership of ­ reality with no counter-view­ points available. They have dis-

dain for political pluralism.

Readers can mostly easily resist the disorientation of conspiratorial unreality and stand for common sense by relying on authentic facts and reasonable debate.

There are approaches to combating bogus ideas. We can demand that there be substance behind any claim used to make one believe. We can demand to know whether the so-called facts come from a reliable source. We ask if there’s some political agenda behind it.

One can analyze what’s not being told. What’s missing?

Conspiracy theorists’ flawed reasoning suggests that we should believe this because of that. Logical fallacies are common in conspiracy theories, as are false assumptions.

Conspiracy theorists do not present the other side or alternative explanations. They have no willingness to consider different perspectives and aren’t open to information that refutes their preexisting position.

Conspiracy theorists may be totally convinced about the ­reality of their position. But this do not mean that it isn’t propaganda – virulent, noxious propaganda. Thus many conspiracy theorists of the extreme right and the extreme left are congenitally anti-Semitic. It seems as if antisemitism is part of the natural fabric of conspiracy ­theorists.

Conspiracy theories present the media with a vexing dilemma. The concept of free speech in our democratic liberal society is directly linked to sustaining free thought and free action.

Ideas that are intolerable, offensive or just plain annoying ­cannot be suppressed. Some say that offensive speech is the most important speech to protect, yes objectionable, even despicable ideas must not be ­ forced into silence.

But there are limits. Among many others are calls for discrimination, hate and violence, the encouragement of others to deliberately target one or more people, etc. Remarks against political beliefs, religion or creed do not fall in these categories.

The best way to defeat offensive ideas is with better ideas.

LAAS LEIVAT

This week, Russian President Vladimir Putin was expecting to celebrate his self-corona­ tion as Stalin’s successor and Russia’s leader-for-life, at an annual neo-Soviet Second World War mass propaganda event, known as Soviet “Vic­ tory Day”.

A highlight on the Soviet – and now the Putin regime – propaganda calendar, Victory Day romanticizes the Soviet occupation and repression of ­ much of Central and Eastern Europe. The spectacle of Russian military power features parades of Russian soldiers, ­nuclear missile launchers, battle tanks and flyovers by fighter jets – not dissimilar to those held in totalitarian nations like North Korea.

While those who contributed to the defeat of Nazi tyranny should always be recognized for their heroic efforts, the warped historical narratives fabricated by the Kremlin and promoted as part of Victory Day must be rejected and challenged with the historical truth, starting with the role that the Soviet Union played in enabling the start of the Second World War. On Aug. 23, 1939, Stalin and Hitler signed a secret pact to carve up Europe between them.

The agreement led to the co­ ordinated Nazi and Soviet invasions of Poland shortly ­ thereafter. According to historian Timothy Snyder, Stalin characterized the Soviet alliance

with Hitler as one that was ­“cemented in blood.”

Yet the impact of the StalinHitler pact reached well beyond Poland. Ilya Lensky, the director of the Jewish Museum in Latvia recently reminded me that “the Soviet invasion of the Baltic States in June of 1940 coincides with the Nazi conquest of France.”

On June 18, 1940, just days after the Nazis captured Paris, Stalin’s foreign minister Vyacheslav Molotov summoned Hitler’s ambassador in Moscow.

At this meeting, Molotov “expressed the warmest congratulations of the Soviet Government on the splendid success of the German Armed Forces” for their invasion and occupation of France. He told Hitler’s ambassador that it was “necessary to put an end to all the intrigues by which England and France had tried to sow discord and mistrust between Germany and the Soviet Union.” Stalin would not allow any nation to come between him and his ally, Hitler.

As Nazi soldiers marched down the Champs-Élysées in Paris, Stalin was finalizing the Soviet occupation of the Baltic States, launching mass arrests, deportations and executions.

“As the Sovietization went on, and the occupation regimes were installed in full scale, absolutely all public organiza­ tions were closed and most of the Jewish schools were liquidated,” explained Lensky. “The image that the Jews were avid

Nr. 19

supporters of the Soviet regime – is fake. This was extensively spread by Nazi propaganda.”

Contrary to the Kremlin’s selective historical memory, ­ Stalin was quite comfortable with the arrangement he had struck with Hitler, which only became problematic for the Soviets when Hitler shifted his murderous gaze eastwards.

After Canada and its allies liberated Western Europe from Nazi tyranny, they set upon the great task of rebuilding their war-ravaged economies, so­ cieties and democracies until they were able to function again as fully independent nations.

The Soviets, on the contrary, burned, looted and brutally repressed the nations they ­ “liberated,” crushing the free­ dom and independence of those nations and the millions living in them for generations to come.

For the millions of Cana­ dians whose families fled Soviet terror and occupation, the glorification of Stalin and the Soviet Union on Victory Day is a painful and deeply hurtful reminder of the deep trauma they and their families suffered. Any efforts to distort and falsify this history must be rejected and condemned.

As we remember the sacrifices of all who helped liberate Europe from Nazi tyranny on May 8th, Soviet Victory Day must be remembered as the day hope and liberty died for millions of Europeans, who were forced to endure Stalin’s mass terror and totalitarianism for nearly 50 years after the end of the Second World War. (Marcus Kolga is a senior fellow at the Macdonald­ Laurier Institute.)

Digitalization – the way ahead Toomas Lukk, Ambassador, Republic of Estonia Fully integrated public ser­ vices and full compliance with data privacy rules is the way to build a secure and broadbased digital society.

The coronavirus has accelerated the application of digital technologies. Big jumps in digital activity have been reported in countries that have imposed the strictest lockdowns. Remote working, online teaching, medical assistance, commerce and teleconferencing have become a “new normal”. There are no proven guidelines as to how to act in these trying times. Digital infrastructure, however, allows us to observe the most important treatment available today – ­social distancing.

The Global Statshot Report of April 2020 suggests that the

tainability of the public sector services for citizens and private enterprises and has had a tan­ world’s digital behaviour has gible impact on quality of life. changed dramatically over the There are many examples of first three months of 2020. services that could be adopted Billions of people have turned by Canada.

A fully automated to online devices to help them unemployment insurance re­ cope with life and work under gistry allows citizens to apply lockdowns. Today 4.57 billion for unemployment benefits or people use the internet, which allowances, confirmed by a represents an increase of 7 perd ­ igital stamp, which is legally cent over the same time last year. The number of social me- equal to that of a physical dia users has grown even faster, ­signature. An electronic fisheries reaching 3.81 billion. The num- management systems provides ber of mobile phone users has data on fishing opportunities, licenses, ensuring contact-free grown by 128 million over the ­ past twelve months and app­ and sustainable fishing and simplified fishing surveillance. roximately two-thirds of the ­ world’s total population now Many other smart applications are related to health, education, uses a mobile phone.

Estonia started building its security, transport and other information society in the sectors.

Digital solutions combined 1990s, at a time when most with good cyber security prepeople did not have access to paredness have proved their the internet. Today, the spread usefulness in minimizing the of wireless technologies and the negative effects of hybrid threats, development of Estonia’s e-­ such as cyber-attacks and Governance ecosystems has ­ensured the continuity and sus(Continued on page 12)

Statement from the Editors of Estonian Life/Eesti Elu The opinion piece entitled “Canadian Wuhan flu cure is worse than the ailment” by Toomas Trei published in the May 1, 2020 edition of Estonian Life/Eesti Elu contained language which many of our readers found inappropriate. Estonian Life/­Eesti Elu acknowledges these concerns. We regret that the commentary and opinions were published in this manner. Estonian Life/Eesti Elu considers the opinion piece to have been misleading and disapproves of the opinion piece’s content and insinuations.

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

Filthy lucre

only cash.

As one who prefers cash transactions, distrusts online Now that is a term for money purchases, rightfully so con­ that is hardly ever heard sidering how historically crimithese days but is still very nals have penetrated even the applicable. An internet search best online firewalls and securirevealed its Biblical origins ty, the undersigned felt vindiand the fact that it was in com­ cated. Until coming across the mon usage from the 16th cen­ following line while researching tury on. The Free Dictionary the issue on the net. In 2017 defines it as money acquired CBC reported, “even though it by dishonorable means, re­ ­ is ­ legal currency, the Bank of ferencing St. Paul’s Epistle to Canada says it is not mandatory Titus (1:11) where the apostle for Canadian businesses to acchides and criticizes those cept cash”. What? It certainly is who teach things which they in the U.S. The almighty dollar ought not for filthy lucre’s cannot be refused. Here though, sake. Later the term, ironi­ according to our central bank, cally, was used for money in both parties must agree on the general. form of payment. Methinks the Relevant today, as unscrupu- merchant has the upper hand. lous scamsters gouge the public, Reference even then to a desire hoarders sell their wares for to move to a digital, paperless massive profit and those taking world is made, certainly the advantage of the all-pervasive case today. atmosphere of anxiety are bilkBecause of physical dis­ ing the gullible on the internet. tancing, the shutting of bank Makes one ashamed to be a branches and the interminable member of the species. line-ups even at ATMs one was However, it is not the crimi- forced to register, sign up for nal aspect today that suggested internet banking. Many of us the title here. It is that most distrust the system, ATMs are ­retail outlets allowed to operate shunned, and cash is preferred. are refusing to take cash. As is banking in person. But we Because it is dirty, it might are given no option. Even our ­carry the dreaded coronavirus. local Circle K will not accept And here is where we enter cash for four liters of milk. into an interesting argument. Somewhat stupid to use a debit/ Many of us, knowing that cash credit card for such a picayune is legal tender, not wishing to sum. use hackable credit or debit We have long known that technology, do not like this ap- money was dirty. Most of us proach. Yet we have to go along had that hammered home in with the merchant’s request, for childhood. Curious, how in the it is understandable. It took a middle ages it was standard to major hack two weeks ago to test gold coins by biting on delve further into the legalities them. The softness of gold was of not accepting cash. The Beer key – counterfeit coins would Store’s computer system was break your teeth. However, no compromised and as of writing one in their right mind would they are presently accepting put paper money in their mouth.

Cashiers have gloves, and those that do not always seem to have hand sanitizer available. So why the over-reaction? Most of us have legal tender in our wallets.

If the virus, as speculated, hangs around for 72 hours then those bills by now should be COVID-19-free. Sure, toddlers put lots of things in their mouth but as our coins are essentially worthless there are few if none lying about as temptation.

Mass panic is a myth; times of crisis can bring out the best in people

and censoring information to avoid what they feared would be mass panic. Yet good in­ formation, widely shared and trusted, is essential to fighting this virus. The theory that media hysteria around the coronavirus is worse than the virus is slightly undermined by the fact that the earliest epicentres of the outbreak did not have a free press who’d be allowed to talk about coronavirus.

As far back as 31 December, the Chinese social media began blocking messages that contained any keywords relating to the outbreak, such as “Wuhan pneumonia”. A day earlier, a doctor in Wuhan, named Li Wenliang, tried to advise medics that they should take extra precautions due to the outbreak, but he was later arrested for “severely disturbing the social order”. He later died of the ­virus he tried to warn about. It wasn’t until 20 January that the Chinese president, Xi Jinping, spoke publicly about the virus.

Adam Rang, Estonian World We have nothing to fear but fear itself. At least that’s what I keep hearing about the coronavirus when I open up ­ the social media. Many people think the coronavirus is not as bad as the media hysteria and mass panic around it. Elon Musk, for example, is one of the most vocal proponents of this theory after first declar­ ing that the “coronavirus panic is dumb” in a tweet two weeks ago that has already aged like milk.

I don’t have any expertise in viruses, but I can tell you a few things about how people really respond in times of crises – and it’s not panic. I’ve been trained in crisis management throughout my career in communications and I’ve been involved in quite a few major ones myself.

The golden rule of crisis communication is to trust the public with as much accurate and up to date information as possible.

That’s because people, generally, act rationally in times of crisis, especially if you give them good information. Mass panic is a myth.

China’s censorship made the crisis worse The same is true now with the coronavirus.

In the areas currently worst affected by the virus, such as in China and Italy, people are showing resilience more than anything else. There are wide reports of incredible acts of bravery, especially by medical workers, and most people are just adapting to the situation and trying to keep spirits up, both for themselves and others.

There is concern, sadness and anxiety to a reasonable extent, but not mass panic. These people need even more and ­ better information about the ­ situation they are battling ­ through, not this patronising attitude that they can’t handle ­ the truth about what is happening.

In fact, it’s the fear of mass panic over the coronavirus that got us into this mess. Elon Musk’s theory that panic over the coronavirus is worse than the virus itself was originally shared by communist authorities in China, which is why they first prioritised arresting doctors

Perhaps some are making a mountain out of a molehill.

Those who, like me, distrust the digital world and internet financial transactions, prefer cheques and cash over other options, are also guilty of stubborn reaction, certainly not to the extent that some in the community outside are expressing. And it must be emphasized that in the virtual world, digital transactions depend on electricity. What will happen if there is a lengthy power failure, or hackers are even more successful? King Cash saves the day.

No one can predict when financial stability will be regained, never mind the assurance that the virus has been held at bay. But until that far away day the consumer, already stretched and concerned about the unavailability of many household items and foodstuffs, should not be financially hindered. No matter what the Bank of Canada says. The one time that it is better to be a yank than a canuck. Remember what American shopkeepers used to believe. They had prominent signs by the cash register – words still in use – In God we trust. All others pay cash. Man does not live on beer alone.

TÕNU NAELAPEA

Adapting to the crisis They were wrong then and Elon Musk is wrong now. It’s not the fear of the virus that is the problem. It’s the fear of the fear of the virus that is the problem.

Baltic Canadian Imprints Collection Initiative: COVID-19 – We Are All in This Together The year 2020 has become more special than ever ­imagined. An emergency ­situation has been in place in Canada and in other parts of the world for some time and the end is not yet in sight.

Restrictions have changed our everyday lives and coping mechanisms.

The collaborative group known as Baltic Canadian Imprints wishes to preserve these experiences for the future.

Being inspired by the collection initiatives of the Estonian Literary Museum/Estonian Life Histories’ Association and the Estonian National Museum, we are calling on Baltic-Cana­ dians to help record these ­extraordinary times and share their thoughts and feelings with us.

The project partners are: the Canadian Baltic Immigrant Aid Society, Estonian Studies Centre/VEMU, Lithuanian Mu­ seum Archives of Canada, the Canadian Latvian Archive and Museum and the Latvian National Federation in Canada We are interested in the fol­ lowing materials, based on the emergency situation: • written thoughts, ideas, and challenges (incl. blogs and ­diaries) • photos and drawings • home videos • memes and anecdotes which you have created and/or shared in social media Please share your thoughts

Since then, we have seen other authoritarian leaders repeat those mistakes by instinctively fearing how the masses would react if they knew the scale of the problem and so covering up the virus instead of combating it. It’s strange because authoritarian leaders jus­ tify their rule by saying they can take tough, decisive actions instantly, yet this crisis is showing even that to be a fraud.

I suspect what Elon Musk ­really fears is the impact on his business, but panic is still a mischaracterisation of what will happen to it. This crisis will radically alter our economy and transform the market, but that’s not because consumers or investors are acting irrationally. They simply have different needs now. Business will need to adapt too. My own business is mostly focused on sauna tourism to Estonia, which has now disappeared. Instead, we are urgently redirecting more of our efforts into sauna exports, which has had a surprising boost in interest over recent weeks.

Estonians are relaxed enough Is there really mass panic here in Estonia, though? Look up from your social media feed and tell me honestly if you are

11

with us: • how has your everyday life changed?

• how has your working life changed?

• what gets your attention now more than before?

• how have your relations with your relatives and friends changed?

• what are your fears and hopes for the future?

• how has life changed in your community?

• if and how have you taken part in voluntary assistance/aid actions?

• how have changes in other countries or in the world affected your life?

• as individuals and/or society, what could we learn from our experiences during the COVID19 crisis?

Materials can be in Eng­ lish, French, German, Esto­ nian, Latvian or Lithuanian.

Please send your texts, blog links, photos and videos to (for the Estonian community): piretnoorhani@gmail.com or Estonian Studies Centre/VEMU, 310 Bloor St. W. Toronto, ON M5S 1W4. You can also post your submissions on the BCI COVID-19 Facebook event page.

Deadline for submissions is June 30.

Materials received will be archived with the organization ­ to which they were sent. After we have conquered the COVID19, we’ll prepare an exhibition from the collected ­ materials. We hope to see you at the opening!

seeing evidence of that around you. Arguably, most people are probably a bit too relaxed at this stage about the measures needed to suppress the spread of the virus.

I wouldn’t even count “panic buying” as panic because most people are calmly buying what they need, relative to the circumstances. They’ve been correctly advised to stay in as much as possible, which means not eating out or going shopping regularly. Schools and offices are closed anyway so ­ more people have to eat at home. Inexperienced cooks tend to overestimate how many ingredients they need. In addition to all that, they face the very real prospect of having to isolate at sudden notice, at which point it would be more selfish not to have their own supply to sustain themselves without going out during that period. ­ Compared with all this, the sudden increase in food pur­ chases is fairly moderate and completely rational.

Seeing someone buy more food than usual right now is no more a sign of panic than seeing someone put their seatbelt on when they get into a car, even though the odds of them (Continued on page 12)

12

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

10 Estonian style items you can add to your wardrobe Vincent Teetsov Spring is here, and you might be looking through your closet wondering how you can freshen up your look. Here are 10 Estonian-made/designed items that are built to last.

1) Duchess of Lore: Celestial Poly Chiffon Scarf (50 Cana­ dian dollars) Ashley Lennox, an EstonianCanadian illustrator and crafter based in Toronto, created this

Digitalization…

(Continued from page 10)

spread of disinformation. They also enable us to address climate change issues and speed up the transition towards a green economy.

Estonian IT-cluster companies organized the “Hack the Crisis” hackathon, which rapidly grew into a worldwide movement. Over the Easter weekend, the Estonian initiated global ­online hackathon provided solutions that were inspired by ­aspects of practical life and by the UN sustainable development goals. Similarly, the EU Com­ mission hosted the pan-European “EU vs Virus” hackathon to develop innovative solutions ­ aimed at fighting the pandemic.

Fully integrated public services and full compliance with data privacy rules is the way to build a secure and broad-based digital society.

Today, the world is concerned with an imminent and deep economic recession, and a disruption of existing global supply and value chains.

In the post-pandemic world, economic growth needs an accelerator. Digitalization of ­ society, employment of new ­ technologies and business models using the potentials of ­ information technology may ­become a key factor.

Last February the European Commission unveiled its White Paper on Artificial Intelligence: a set of ideas for a digital transformation of Europe. Over the next five years, the Commission will focus on three key objectives: technology for people, a vibrant and sustainable economy, and sustainable democratic society. The digital future of Europe reflects and reinforces the concept of European integration and solidarity and the importance of shared freedoms and values.

mystical scarf. It elicits feelings of long sunny days and mys­ terious summer nights. At 50”x50”, it’s long enough to cover your neck and shoulders to protect from the sun or to wear as you go for an evening stroll. https://www.etsy.com/ca/shop/ KiisuNurr 2) Wooden Lifestyle: Balendin wooden bowtie (32 Euros) A fast Estonian favourite, this particular tie stands out with its light colour and natural wood patterns. The fabric in the middle, which then ties nicely around and under your shirt collar, can complement another trace of blue in your formal ­get-up. https://www.woodenlifestyle.ee/ mod_shop_013a006f03db­ c5392effeb8f18fda755_ Balendin_eng 3) Tanel Veenre Jewellery: Fruits of Doris earrings (130 Euros)

The New York Times recently assessed that some countries might have a competitive edge on their way out of the COVID-19 crisis. Estonia is among them due to the digital nature of its society, the thriving startup ­ ecosystem and its agile business and government partnerships. Estonia’s experience in the digital state is unique to the world. Because of its digital society, Estonia has been able to keep most of its national systems and infrastructure running smoothly.

The coronavirus knows no borders and, therefore, international cooperation is our best weapon. The spread of the coronavirus has shown that there is a great need to support the development of countries in their digitization journey and to ensure access to secure digital services. Estonia is ready to share its experiences and help other countries to implement large-scale public sector digitization projects. Digital skills can contribute to resolution of international crises, including the COVID-19 pandemic.

As the coronavirus constitutes a serious threat to international peace and security, Esto­ nia, a non-permanent member of the UN Security Council, ­intends to pay special attention to the these aspects during its UNSC presidency in May and beyond.

Employing digital methods and new innovative solutions to organize public life may face failures and risks along the way, but it is even more risky not to embrace digital change at all.

Estonia has the necessary ex­ perience and references to share the skills of building a secure digital society.

Digital solutions, if used smartly, make economies grow, governments more efficient and the world a better place. Digital society, if widely practiced, is not just a norm but a lifestyle.

Nr. 19

Mass panic…

(Continued from page 11)

being in a car crash are far lower than getting coronavirus and needing to self-isolate.

These earrings are made of cubic zirconia, wood, silver, and “cosmic dust” as described by award-winning jewellery designer Tanel Veenre. The ­ cherry red stones balance the teardrop shape of the earrings.

The brand’s slogan is “King­ dom of Dreams”, and indeed, this unusual shape is dreamlike, almost like a tropical fruit. https://tvj.ee/product/fruits-ofdoris/ 4) Aegaon: Tabula Rasa 44 quartz watch (249.38 Euros) “Aegaon” is a reference to the Estonian phrase “Aega on” (as in “take your time”).

Aegaon’s ethos is one of ­making time and space for your own way of life.

The watch face is 44mm in diameter, about 5mm larger than normal, with the crown placed prominently on the upper left edge of the watch face, making for a confident timepiece. The Ronda caliber 17 Swiss quartz movement in place is claimed to make the internal battery last for 60 months. https://aegaon.com/collections/ gentlemen/products/tabula-rasa44-quartz-1 5) PRII: soft cotton hommiku­ mantel (bathrobe) with silk collar (169.62 Euros) If you’re outside of the city this summer, you may indulge in some sauna and lake swimming. On a cool, misty morning, you might go out on a dock with a nice cup of coffee. In both instances, despite it being summer, you’d benefit from a comfortable robe to cut the cold a little bit. All of these robes are sewn in Estonia, with soft fabric that’s agreeable and comfortable against skin. This particular robe stands out with its contrasting paisley trim cuffs and silk collar. h t t p s : / / w w w. p r i i . e u / l i s t ­ ing/649270025/perfect-gift-formen-high-quality-robe 6) Katre Arula Meistrikoda: MARIE Yellow handbag (54 Euros) Working from her seasonal studio in Põltsamaa Castle, Katre Arula personally makes each of these bags, including the delicate velvet roses on the front. As an added bonus, these bags are sustainably manufactured out of the leftover ma­ terial of furniture production.

There’s plenty of interesting background story as to how this bag was created, which will bring lots of character and personality to your wardrobe. https://www.katrearula.com/ product-page/marie-yellow 7) Estcraft: Long linen trou­ sers (82.80 Euros) How do you like to spend the spring and summer? Playing

frisbee on the beach? Wood­ working outside? No matter the activity, these breezy linen trousers will keep you cool outside and can be ironed nicely and matched with a dress shirt if the occasion calls for it. These trousers are relaxed and smart at the same time. https://estcraft.com/linen/men-strousers/long-linen-trouserswhite 8) Népra: Fortuna logo top (56 Euros) This top is soft and breathable, with a medium-high neckline, comfortable for intense sports like weightlifting and rock climbing, where you need lots of space and flexibility to move your arms.

Though Népra’s designers are Finnish, they chose to partner with Kamilla, a manufacturer in Tallinn. The 13 women of Kamilla, along with the two women who founded Népra, work with dedication to produce active wear that considers ergonomics and style, but also ethics in terms of the environmental impact of the materials they use. https://www.wearnepra.com/ products/fortuna-logo-top 9) MyGrannySocks: Granny knit woolen socks (48.81 Canadian dollars) Wouldn’t it be nice to have socks made with love and care?

This Saaremaa vanaema (grandma) hand-knits socks just like that: socks that could be worn over athletic socks when you go on long hikes. They’ll keep your feet comfortable. Plus, the beauty of wool is that even if it gets wet, you stay warm. https://www.etsy.com/ca/shop/ MyGrannySocks 10) TOKU: “Helsinki” men’s leather sandals (69.17 Euros) Wide soles, comfortable padding, and distinguished brown leather: TOKU makes these sandals in the town of Kirum­ pää in Võru county, building on a 93-year tradition of making shoes. It’s a tradition that will serve your feet well! https://tokushoes.com/product/ helsinki-him-bordeaux/ ••• I hope this list has given you some inspiration for the next few months. Even just one of these 10 items of clothing and accessories can spiff up your style in a noticeable way.

Perhaps the worst interpretation of empty shelves is from the people who compare this situation to life under communism. Modern supermarkets have sophisticated supply chains with “just-in-time” deliveries, which helps lower costs for everyone but doesn’t give us much flexibility when there is a sudden change in shopping behaviour.

Slight fluctuations can lead to empty shelves, but they will keep getting restocked every day. The supermarkets will need to adjust to the new patterns of shopping behaviour during this crisis as people buy larger quantities less frequently. Still, I don’t think anyone would want to pay more for their groceries so that their local supermarket can switch to in-house warehousing over just-in-time de­ liveries.

The most irrational examples of “panic buying” are simply based on inadequate information, which can be fixed with adequate information. Food security is not under threat and neither are toilet paper supply chains, but you can forgive some people for being a bit confused in this rapidly evolving situation instead of sneering at them. By the way, toilet paper takes up lots of shelf space, which is why a small number of hoarders can create the impression that everyone suddenly rushed out to buy it.

Don’t let anyone break down our trust in each other Bad information can flourish without good leadership based on trust and transparency. It’s also being amplified by disinformation campaigns. Our adversaries don’t just want to ­create panic but also make you believe that everyone around you is panicking because they know that’s a destructive mentality. By encouraging that perception, the ultimate aim is to break down our trust in each other and in our way of life.

So if you are thinking of denouncing panickers, perhaps by sharing a video on social media about people fighting over toilet paper, pause and consider whether that is really anywhere close to a fair representation of the reality around you. I would encourage you instead to look out for acts of bravery and kindness during these times.

There are endless stories to choose from.

Don’t fall into this cult-like mentality that assumes everyone else around you are stupid and panicking. They are not. Have a bit more belief in people. Be kind. We are all in this together and we will get through this.

Times of crisis bring out the best in people and if you are sitting at home anxious about what is going to happen then I think it will bring out the best in you too.

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

LAHKUS MEIE VÄGA KALLIS ÕDE, TÄDI JA SUGULANE

13

Lahkus meie armas sõber graafikakunstnik

Ene Sutt

Mare Vint

neiuna REBANE

15.09.1942 – 10.05.2020

sündinud 29. detsembril 1950 Hamiltonis, ON surnud 13. mail 2020 Torontos, ON

INGRID SEPP JAENES VAIKE KÜLVET EDA SEPP KAJA ja TIIT TELMET

Mälestame kurbuses Mälestused Sinust ei unune

Kanada COVID-19…

(Algus lk. 1)

sukohalt mõistagi murettekitav.

Sel nädalal on Ontarios avatud mitmeid ärisid-poode, mis asuvad väljaspool kaubandus­ keskusi ja millel on sissepääs tänavalt. Jätkuvad mitmed ehitusalased projektid. See kõik tähendab, et tuhanded inimesed saavad tööle naasta. Paljudel on siiski näiteks hirm kasutada ühistransporti ja transpordisüsteem kaotab palju rahaliselt sõitjate vähenemise tõttu.

Suur langus on ka kinnisvaratehingutes: aprillis langes Suur-Toronto piirkonnas kodude müük 67%, võrreldes 2019. a. aprillikuuga.

Paljude jaoks on uus normaalsus, et kohtumised pere­ liikmetega, sõpradega, kolleegi­ dega, klientidega jt. toimuvad nüüd virtuaalselt, samuti kul­ tuurisündmustest osavõtt. Kuns­ tisõbrad saavad juunikuus nautida Torontos kuulsa hol­ ­ landi kunstniku Vincent van Gogh’i (1853-1890) meistriteoseid drive-in näitusena 4000 ruutjala suuruses hoones oma autodest, 14 autot korraga.

Näitus pidi esialgu avatama 1. mail – tavapärasena, kus kü­ lastajad teoseid vaadeldes ringi jalutavad, kuid see jäi pandee­ mia tõttu ära, ent kuna korraldajad olid sellega pikka aega tööd teinud, tuldi välja nimetatud ajutise lahendusega.

Sel nädalal teatati, et iga-aastane populaarne Torontos toi­muv Canadian National Exhibition (CNE), mis pidi toimuma 21.

BC-s kuumalaine, Ontarios külm Kui Ontario elanikud vangu­ tasid emadepäeva nädalavahe­ tusel pead ja imestasid talviste ilmaolude üle, siis Kanada ilmateenistuse andmetel püs­ titati British Columbias 17 soojarekordit. Nii mõõdeti White Rockis sooja 29.1°C, eelmine rekord pärines 79 aasta tagusest ajast ja oli 26.7° C. Mitmed soojarekordid Vic­ torias ja Vancouveri saare eri piirkondades, mis pärinesid aastaist 1968, said samuti eelmisel nädalavahetusel purustatud.

Yukonis, Whitehorse’ist um­ bes 150 km läänes auvas Haines Junctionis tõusis soojapügal 23°C, ületades 1975. aastast püsinud senise rekordi, mis oli 22.8° C set. (TS/EE)

EDDIE, ENELY, LIISA ja HEILI REBANE JAANUS TAMM

augustist kuni 7. septembrini ja tõmbab igal aastal üle miljoni külastaja, jääb tänavu ära. Enam kui 100 aastase ajalooga suu­ rüritus jäi viimati ära Teise maailmasõja aastatel. Ka teisi üle Kanada toimuvaid suurüritusi sel aastal ei peeta, kaasa arvatud juulikuine Calgary ­ Stampede.

Ontarios pikendati eriolukorda kuni 2. juunini. Pole veel teatatud koolide võimaliku ava­ mise kohta sel õppeaastal.

Haridustöötajatel, kes ei ole praegu tegevad distantsõppega, on võimalus minna vabatahtlikuna appi haiglatesse, hooldus­ kodudesse, varjupaikadesse jm., aidates erinevatel positsioonidel.

Esmaspäeval avati osa põhikoole Quebecis, järgides füüsi­ lise distantsi reegleid. Quebeci peaminister Francois Legault soovitas, et kõik provintsi ini­ mesed võiksid avalikus kohas käies kanda maski või näokatet.

Teisipäev tõi häid uudiseid vanemeaelistele: peaminister Justin Trudeau teatas, et seeniorid, kes saavad Old Age Security pensioni, saavad ühe­ kordse lisaraha $300, ning need, kes kvalifitseeruvad Guaranteed Income Supplement’i saajaina, veel lisaks ühekordse $200.

Teatavasti on seeniorid kannatanud juba kuid stressirohket isolatsiooni, sageli kohtumata oma pereliikmetega ja nähes, kuidas nende vanaduspäevadeks kogutud säästud kahanevad.

Teravat muret on endiselt seoses hooldekodudega, kus ­ COVID-19 teeb laastavat tööd nii elanike kui töötajaskonna

seas. Kanada kõrgeim tervi­ se­ ametnik dr. Theresa Tam rääkis teisipäeval, et umbes 20% Kanada enam kui 71.000-st re­ gistreeritud COVID-19 haigusjuhusest on seotud hooldekodudega, samal ajal kui umbes 80% enam kui 5000-st surmajuhtu­ mist on seenioride seas, kes elavad hooldekodudes või ­ abistatud elamisega paikades. ­ Trudeau sõnul töötab föderaalvalitsus, et leida pikaajaline lahendus probleemile, kus ­ hooldekodude töötajaskond on ületöötanud või kus on töötajate puudus.

Nädala algupoolel kiitis Health Canada heaks esimese laboritesti antikehade avastami­ seks inimese veres, mis on märkimisväärseks sammuks, ai­ dates teadlasi COVID-19 im­ muunsusega seonduvast arusaa­ misel.

Huvipakkuv on olukord Kanada põhjaosas asuval Nunavuti territooriumil, mis on ainus koht Kanadas, kus pole registreeritud ühtegi COVID-19 haigusjuhtumit. 30. aprillil küll teatati territooriumi esimesest haigusjuhtumist, ent hilisemal kordustestimisel selgus, et eel­ mine vastus oli vale-positiivne.

Umbes 36.000 elanikuga hõredalt asustatud Nunavut, kus osadesse paikadesse pääseb ligi vaid lennukiga, järgib siiski k õiki vajalikke meetmeid ­ COVID-19 vältimiseks: suletud on koolid ja lasteaiad ning poodides järgitakse 2 meetrist füü­ silise distantsi reeglit.

Calgary loomaaed saadab pandad tagasi Hiinasse

Šveitsi suusakoondise peatreeneriks sai eestlane

Calgary (AB) loomaaed saa­ dab Hiinasse tagasi kaks hiid­ pandat, sest loomaaial ei ole koroonaviiruse leviku tõttu võimalik piisavalt bambust importida.

Loomaaia esindaja sõnul ­tarbivad pandad päevas 40 kilogrammi bambust ja see moo­ dustab nende toidulauast 99 protsenti. Loomaaed importis bambust Hiinast, praegu on Hiina ja Kanada vahelised lennud tü­histatud.

Hiidpandad Er Shun ja Da Mao saabusid Kanadasse 2014. a ja olid esialgu Toronto looma­ aias. Pandad pidid looma­aedade tollase kokkuleppe koha­selt jääma Kanadasse kümneks aastaks. (CP/EE)

Šveitsi meeste murdmaakoon­ dise peatreeneriks kutsuti endine Eesti suusasprinter Kein Einaste.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

,,Minu vastutada on meeste A-koondis. Seal on kuus sportlast,“ rääkis Einaste ERR-ile antud intervjuus.

Einaste töötas Šveitsis ka v­ arem, kuid siis põhiliselt sprinteritega.

Eestlaste üheks hoolealuseks on neljakordne olümpiavõitja ja maailmameister Dario Cologna.

Ken Einaste enda sportlaskarjääri parim tulemuse pärineb 2010. aasta jaanuarist, kui tuli Otepää MK-etapil klassika­ sprindis 7. kohale. (PM/EE)

Lahkus minu kallis onutütar

Ell Tabur * 29. juuni 1943 † 30. aprill 2020 Mälestame suures kurbuses REIN, KAI, MARTIN, MART ja KAREN

Mälestame kurbuses meie kauaaegset armsat perekonnasõpra

Rein Mägi MAIA KADAI perega TÕNU KADAI perega JÜRI KADAI perega KAIE PÜGI perega

Elle Rosenberg…

Reet Lindau Voksepp…

(Algus lk. 8)

(Algus lk. 9)

Ta tundis mitte ainult iga last, vaid tema vanemaid ja terveid peresid – oli ju Edgari juurest Eesti koolist käinud läbi mitu põlvkonda eestlasi. Tal olid isegi meeles tembud, mida keegi aastakümneid tagasi oli teinud, mälu oli tal alati suurepärane. ,,Kuigi reisimine oli mõni­ kord väsitav – magamata ööd, pikad bussisõidud – siis kom­ penseeris seda alati Edgari suu­ repärane isiksus. Ta on hingelt loodud õpetajaks: ükskõik, mida ta ka tegi või ütles, juba oma olemusega ta kogu aeg õpetas, mis on õige, mis on vale.“ Huvitava mälestusena räägib Elle, kuidas nad kord Eesti reisil olles kooriga ööbisid KoseLükati koolis. Edgar rääkis, kuidas ta 1938.a. laulis sellesama kamina ees kooli avamisel. Ja erakordne oli esinemine Neeme külas koolis, kus Edgar ise ­õppis ja õpetas…

Et reisidel õpilastega pa­ handusi oleks olnud, seda Elle üldse ei mäleta. Reisid olid laste jaoks nii huvitavaks tehtud, et igav ei hakanud ja kord oli majas. ,,Edgar on osanud alati igas vanuses laste ja täiskasvanutega suhelda. Ausa, hea hingega inimene.“

peol ja ka ringreisil mitmes ­kohas. Üks lemmikmälestus on, kui külastasime Neeme alevit ja Edgari koolimaja. Seal esine­ sime mitme lauluga, mis oli ­temale emotsionaalne elamus ja meie koorile ka.

Kui ta enam ei jõudnud tervise tõttu meiega kaasa sõita, tean, et tal oli ikka suur huvi ja igatsus, sest iga kord, kui kohtasin Edgarit viimasel ajal, küsis ta minu käest kohe Toronto Eesti Koolikoori tegevuse ja plaanide kohta, sest olime alati tal mõttes ja südamele lähedal.“

www.eestielu.ca

Karujaht Tallinnas Neljapäeval sai päästeamet teate, et Tallinnas Haaberstis Saku Suurhalli ja vabaõhu­ muuseumi Rocca al Mare kandis on nähtud emakaru poegadega.

Päästeamet koos politseiga korraldas karule tabamiseks ope­ ratsiooni, kohale kutsuti ka loomaarst, et vajadusel karud uinutada.

Päästeoperatsiooni õnnestu­ miseks, palusid päästeamet ja politsei Vabaõhumuuseumi ning Rannamõisa tee vahelisel alal elavatel inimestel püsida kindlasti kodudes ja hoida koduloomad toas kinni.

Eesti Elu trükkimineluajaks ei olnud karusid veel tabatud.

(ERR/EE)

14

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

2019. aastal sai ESK annetusi järgmiste meie kogukonna armastatud liikmete mälestuseks, keda enam meie hulgas ei ole. Me mälestame ja austame neid siin.

In 2019, EFC received donations in memory of the following cherished members of our community who are no longer with us. We honour and remember them here.

Me mõtteis püsid Sa ikka, elad edasi sõprade seas…

Forever missed.

Never forgotten.

JAAN ja LEIDA EINOLA ELFRIEDE ELB UDO HAARMANN TARVO HESS HELME KAJU LEONE KALM VIIU KANEP CHARLES KIPPER ASTRID KÕRGEMÄGI TIINA KORJUS ANNE KUBJAS RENATE KÜBAR ASTA KUUTER (TAETS) IRENE LOOSBERG MIHKEL LÕUGAS HELDUR ERIK MEEMA JOSEPH PARUM ASTA PIIL

Lufthansa kahjum esimeses kvartalis ületas miljard eurot Lennufirma Lufthansa tegev­ juhi sõnul on Euroopa suurim rahvusliku lennufirma lennu­ graafik vähem kui 65 päevaga langenud 65 aasta tagusele tasemele ehk aega, mil Lufthansa loodi. Virtuaalsel aktsionäride koosolekul tea­ tati, et esimese kvartali kahju ületab enam kui miljard eurot, kuid teine kvartal võib tuua veelgi suuremaid kao­ tusi. ,,Reisigraafiku suhtes on meie ettevõte langenud oma ­algusaega 1955. aastal, mis oli kümme aastat pärast teist ilmasõda ja peale 10-aastast lennukeeldu,“ ütles Lufthansa te­ gevdirektor Carsten Spohr.

Lufthansa peab läbirääkimisi Saksa liiduvalitsusega ning Belgia, Austria ja Šveitsiga, et saada laenu kuni 10 miljardi euro ulatuses.

Suur osa lennukitest jääb suveks seisma, uusi juurde ei tellita. Osa reisilennukeid muudetakse kaubalennukiteks.

(ERR/EE)

KALEV PÜGI SAALE RAMAT REIN RAUD LEIDA ja HARRY RINGVEE VELLO SALO LIIVI SANDY ERIK SAUN ERMI SOOMET VELLO SOOTS MARET TARI INGRID THOMAS INGA TOOMES REIN TRÄSS HELLE TUPHOLME ELLA ÜKSIK ARVO VAHTRA FRIEDA VIHMA ENDLA ja EDGAR WALK

Lahkus skaudivend ja kauaaegne sõber

Tarvo Toomes Mälestame sügavas leinas ja kaastundes noortele peredega ELVI ja OLEV TRÄSS ÜLLE, TOIVO perega

Tean, midagi maailmas pole kaduv, kõik naaseb kaudu kummalisi radu, surm ainult olemiselt teise retk.

(Artur Alliksaar)

Lahkus armas sõber, kolleeg ja mentor

Tarvo Toomes Südamlik kaastunne MERIKESELE, MARTINILE ja lähedastele PEETER ja SVEA EINOLA perega

Lahkus armas eesti keele ja kõne rühma juhendaja

Tarvo Toomes Mälestab leinas KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOLI PERE

Mälestame armast

Tarvo Toomest ja avaldame südamlikku kaastunnet MERIKESELE ja MARTINILE ja nende peredele nende isa ja vanaisa lahkumise puhul

SHELLY ja MARTIN MONICA ja KEN KAREN ja PAUL TIINA ja JAMIE RIINA ja TOIVO SUE ja TÕNIS ERIK LISA ja MARTIN

SANDY ja PETER KRIS ja LEMBIT PAT ja RALPH MARIKA ja GERRY INGRID ja TOOMAS FELIX ja ANN KAY ja MICHAEL

Puhka rahus, armas Tarvo

Mälestame kurbuses armast

Tarvo Toomes’t Sügav kaastunne MERIKESELE ja MARTINILE peredega

Puhka rahus!

VIVI THOMAS ja INGRID perega

Tarvo Toomes Leiname oma head sõpra ja agarat kaasalööjat meie programmides. Jääme puudust tundma Sinu erksast huvist maailma ja kõige kauni vastu selles.

Sügav kaastunne perekonnale!

Loe Eesti Elu internetis —

ESTONIAN STUDIES CENTRE / VEMU www.eestielu.ca

Nr. 19

Mälestame kurbuses kauaaegset sõpra

Tarvo’t Südamlik kaastunne MERIKESELE ja MARTINILE perekondadega IRJA MÄGI NORA WALLNER

Meie hulgast lahkus

Tarvo Toomes Mäletame teda kui tublit Elulugude Kirjutajate Grupi liiget Kaastunne perele MÄLUTUNGLAD

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Rogate – palvepühapäev

Matteuse evangeelium 6.6 -13

Saabuv pühapäev on oma ladina­ keelse nimetuse rogate (palvetage) saanud VIII saj Rooma kirikus taevamine­mispüha-eelsel pühapäeval läbiviidud palveprotsessioo­ nist. Nii võime seda emakeeles kutsuda julgelt palvepühapäevaks.

E.E.L.K piiskop Johan Kõpu toi­ metatud Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku agenda (Upp­ sala 1951) järgi vastab vaimulik palvepühapäeva kogudusele palvele algusliturgias: ,,Paluge, siis antakse teile, otsige, siis te leiate, koputage siis avatakse teile.“ (Matt.

7.7). Sünnimaa kirik on andnud sellele püha­ päevale kauni loosungi: „Sü­ dame kõne Jumalaga“. Ütleb palvepühapäeva algussalmgi: „Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!“ (Ps. 66:20). Rõõmus­ tu­ gem, et sünnimaa kirikud on katku – viirustõve ahistusest taas koosrõõmule avatud ja seal kõlab tänulaul.

Eks see ole arm ja heldus Jumalaga kõnelda, et meil patustel on julgus Tema ette astuda?

Eks Ta meid ju armasta: patud andeks annab Ta! Küll siis võime julged olla, palvele nüüd rõõmsalt tulla!

(KLPR 315) Selle koraali on kirjutanud kirikulaululooja usupuhastaja Jean Calvini kaastööline Louis Bourgeois (15001561) ja üks väheseid prantsuse heliloojate koraale meie kiriku lauluraamatus. Sõnad on koraalile kirju­ tanud 17. saj eesti luuletaja Johanni Rist.

Palve Armuline Issand, tänu ja kiitus kuulugu Sulle, kes Sa meie palveid kuuled.

Tänu Sulle, et tohime Sinu Poja Jeesuse Kristuse kaudu häbenemata oma alandlikke palveid Sinu püha palge ette tõsta.

Tema on meie ainus vahemees, kelles kohtuvad püha ja patune, paluja ja andja, looja ja looming.

Toogu palve täielikku rahu ja rõõmu meie ellu Jäägu me alati palvesse. Aamen!

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

6 Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!

7 Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu.

8 Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te teda palute!

9 Teie palvetage siis nõnda: Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi!

10 Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!

11 Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!

12 Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlg­ lastele!

13 Ja ära saada meid kiusa­tusse, vaid päästa meid ära kurjast! Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.

Aamen. Kiitus olgu Sulle, oh Kristus! Õpeta meidki palvetama Luuka 11. 1 See ei ole lohutus palvelaisale ja usukau­ gele, aga ka Jeesuse jüngrid ei osanud ka palvetada.

See oli nende jaoks millegipärast raske.

Jeesuse Ketsemani aias palve­tamine tõi neile sõba silmile. Ometigi soovisid nad palvetada, paludes oma Õpetajat. ,,Issand õpeta meidki palvetama.“ (Lk 11.1). Ja Jeesus andis neile Meie Isa palve. Selle palvega võime sõnu otsimata, kartma­ tult, häbenemata Jumala poole pöörduda. Varahommikul ja õhtul hilja, rõõmus ja kurbuses. See palve on jumalikult piisav.

Kord tulnud rabi juurde rikas mees sooviga, et rabi paluks ­ talle töö õnnestumist. Rabi vastanud: ,,Palu ise ja Jumal annab sulle, mida vajad!“ –,,Aga mina ei oska paluda,“ vastanud mees. Rabi imestanud: ,,Sa ei oska pa­ luda, aga muretsed oma sissetuleku pärast? Sa tahad paluda tühise asja õnnestumise pärast, ent ei tee endale mingit muret suure pärast?“.

Kui jüngrid paluvad ,,Issand, õpeta meidki palvetama“ (Lk 11.1), siis annab see tunnistust sellest, et nad igatsevad isikliku elava ja vahetu, sideme järele Isaga. Jeesus mõistab jüngrite soovi. Aga ta mõistab ka jüng­rite palveteekonnal varitsevaid takistusi.

Suurim neist on kannatamatus.

Jüngrid on kannatamatud. Vaid üürikese silmapilgu järel soovivad nad näha palve vilju. Meie Isa palves on Jeesus õpe­tanud: Ja ära saada meid kiu­satusse. Palve pole aga muinasjutuline võluvits ja Jumal inimsoovide täitmise automaat. Palved täituvad, kuid aja ja viisi määrab Jumal!

Palveelu takistuseks võib olla ka pettumus ja kibestumus. Kindlasti on kõikide elus olnud kogemusi, et vaatamata palveile jääb kestma haigus, purunenuks inimsuhted, lahti harutamata nii mõnigi elu keerdsõlm. Ja siis tunnistame pettunult: Miks Jumal on mind maha jätnud. Miks Jumal ei sekku minu ellu.

Möödunud sajandi 60ndail aastail, kui levis „jumal on surnud teoloogia“,

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

heitis inimene inimkonnale ette, et ta on universumis ihuüksi. Jeesusel on palvekogemus rikkalik. Luuka evangeeliumis ta ütleb: ometi ta läbematuse läbi annab isa talle, niipalju kui tal vaja on. (Luuka 11.9) Jeesus julgustab meid oma palveis olema visad ja järelejätmatud kui lapsed, sest tema on andnud avamistõotuse igale uksele koputajale.

Taevase Isa uksele võime elurändureina koputada alati, eelnevalt kokku leppimata. Ja piiritu on palvetaja rõõm, koh­tumine Jumalaga võib toimuda igal ajahetkel – nii keskööl kui südapäeval, nii hilisel õhtutunnil kui varahommikul.

Kahe­kõne Jumalaga, ei eelda keele­liselt lih­ vitud lauseid või ülipoeetilist kaananikeelset sõnastust. Ta soovib üht­ ainust pisikest asja, et me keegi ei häbeneks olla oma soovides aus, et temaga palves kõneledes tuleksid me soovid ja sõnad südamest.

Isa tunneb, milline on rändurist sõber, kes Tema uksele koputab. Issand tunneb meie hingenälga. Ta avab ukse ühtviisi nii alandatule kui ülendatule, nii õnnetule kui kurvale, rõõmsale ja õnnelikule, rikkale ja vaesele, nii haigele kui tervele. On vaid üks tingimus ses tingimatus armus, et see, kes kopu­tab, oma olukorda ei häbeneks, iseend ja oma usku ei häbeneks, et oma Taevast Isa ei häbeneks. Ja vaikus teisel pool ust osutub näiliseks Vahel kestab vaikus loetud hetke, vahel aastaid. Kuid igale palujale antakse vastus, kui ta vaid seda näha oskab.

Tuletagem meelde Jeesust. Ketse­ mani aias palvetas ta kolm korda. ,,Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometigi ärgu sündigu minu taht­ mine, vaid sinu oma (Lk 22. 42). Ja Isa tahtmine sündis. Jeesusele kingiti väge ristisündmusele vastu minna. Seepärast ei tõota ka Jeesus, et Jumal täidab kõik Sinu soovid. Vaid ta ütleb: Jumal annab teile oma Vaimu. Keegi õpetaja on kord öelnud: „Sõbrad, kui ma kindlasti teaksin, et kõik minu soovid ja palved Jumala poolt viivitamatult täidetakse, siis sellest silmapilgust alates valdaks mind pöörane hirm ja ma ei julgeks enam ealeski midagi paluda. Jumal teab tuhatkordselt pare­mini, mis mulle tarvis on“ Palvetada, s. t. usaldada kogu oma elu, kõik oma lähedased Jumala armu hooleks.

Vaid Jumal teab, mis meile kasuks tuleb. Ja vahel võib Jumal näiliselt vaikida. Kuid teadkem, et viimaks saavad kibedad kaotusepisaradki silmis säravaks võidurõõmuks. Palve­tades pole me ealeski üksi, mitte ealeski hüljatud.

Palvetada tähendab käia mööda saladuslikku eluteerada koos Jumalaga.

Palvetada tähendab mõista, et Jumalal on Sinu, minu, meie kõikide saatuse suhtes oma plaan. Mõnikord ei meeldi see meile inimestena põrmugi, kuid aja möödudes taipame, mida Jumal konkreetse sündmuse läbi ütelda tahtis.

Palved – need on nagu ema hellad käed, kes sind justkui lapsena sooja teki sisse mähi­ vad, Su kimbatused ja mure leevendavad ja nii sa koged, kuidas sinusse taas naaseb julgus ja kuidas koguneb jõud järgmisteks sammudeks.

Tajud, kuidas Sulle taas kingitakse kannatlikkust, kuidas kingitakse tasakaal.

Saksa märter Dietrich Bonhoefer on öelnud: „Jumal ei täida kõiki meie soove. Aga ta täidab kõik meile antud tõotused.“ Ja seegi on Isa tõotus: Ma hoian sind, mis ka ei sünniks. Sa oled minu laps.

Kinnitagu meie eestlaslikku palveujedust rahva südame­tunnistusekski kutsutud laulik Juhan Liiv: ,,Ei ma mõista palvet teha, ei ma mõis­ ta paluda: palveks enne saab ju süda, kui ma hakkan paluma.

Sinu eest ma palvet teeksin, paluks vaga meelega, aga juba põue põhjas oled ise palve sa.“

15

KIRIKUD

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 (Coronoa viirus) pandeemia poolt põhjustatud eri­ olukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Koguduse varem välja kuulutatud jumalateenistused ja muud üritused kirikus on peatatud kuni järgmiste teadeteni.

Jooksvat informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult koguduse pastorilt, koguduse nõukogu liikmeilt.

Peatsete taaskohtumisteni oma kirikus!

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik AJUTISELT JUMALATEENIS­ TUSI EI TOIMU. Ajutiselt tühistatud ka kõik muud kiriku ruumidesse planeeritud kogunemised ja üritused.

Olukorra normaliseerudes ju­­ malateenistuste ja koguduse koos­ käimiste korrapära taastub. EELK Toronto Peetri koguduse täis­ kogu koosolek, mis oli välja kuulutatud 19. aprilliks, lükkub edas.

Uuest kuupäevast informeerime ajalehe Eesti Elu vahendusel.

Videopalvusi saab vaadata Peetri koguduse FB grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto. Kui keegi sinna gruppi veel ei kuulu, siis saatke liitumissoov ja kohe li­same gruppi.

Koguduse õpetajaga, praost Mart Salumäega saab kontakti tel. 647 340 9271 ja mob 647 273-5858 või kirjutage aadressil mart.salumae@eelk.ee Koguduse kantseleisse saab e-posti saata igal ajal: stpeterstoronto@rogers.com Kui vajate hingehoidlikku abi või vajate, et keegi Teid lihtsalt ära kuulab, siis helistage julgelt koguduse õpetajale.

Hoidkem üksteist Jumala ees igapäevastes eestpalvetes.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020

Nr. 19

Tellige EESTI ELU! Hot Docs 2020

Eesti film: Üht kaotust igavesti kandsin Ükski kevad Torontos ei saa tulla ilma Hot Docs filmifesti­ valita. Tänavu tuleb ta aga hoopis teisiti, kui keegi meist oleks oodata osanud.

Festival toimub täiesti enneolematult – nagu enamik üritusi, mida pole ära jäetud – virtuaalselt.

Alates neljapäevast, 28. maist kuni 6. juunini linastub üle 135 filmi.

Linastusi ja eel-lindistatud vestlusi režissööridega on või­ malik vaadata Hot Docsi kodulehel, ostes vastavale seansile pileti. Paljud filmid jäävad vaa­ tamiseks jaanipäevani (24. juu­ ni).

On suurepärane, et Hot Docs on leidnud võimaluse filmitegijate tööd toetada ja loonud online platvormi, et festival koroo­ naajastul ei katkeks.

On veelgi suurepärasem, et selle aasta valikus on sõelale jäänud kaks eesti filmi. Ksenia Okhapkina ,,Surematu“ (mis juba Karlovy Vary festivalil parima dokfilmi preemia pälvis) ning Carlos E. Lesmes’i debüütfilm ,,Üht kaotust iga­ vesti kandsin“ (A Loss of Something Ever Felt).

Eesti enamusosalusel ja Kolumbia ning Rootsi kaasprodutseerimisel valminud projekt on Carlos Lesmes’i esimene

Luule ja Johannes Kann pühitsesid kroonjuveeli-pulmapäeva Luule ja Johannes (John) Kann pühitsesid 14. mail 65. pul­ ma-aastapäeva – kroonjuveelipulmapäeva. Praegustes erilistes oludes kahjuks ainult kahekesi oma kodus.

Luule ja John kohtusid omal Aga rõõmu on vanemast pojast, ajal High Parkis ja samuti kes elab Torontos, ja tema Sunnyside’is, kus oli tore tant- tütrest ning samuti noorema sukoht. Nii algas nende sõprus. poja kahest pojast. Lapselapsed Noored abiellusid St.John’i kiri- toovad päevadesse päikest. kus enne Peetri kiriku valmi­ Aeg on möödunud kiiresti ja mist Torontos. jääb tõdeda: Peres on pika kooselu jookNii päevad, kuud ja aastad sul olnud nii rõõmu kui kurbust. läevad; ilm muutub oma oluga.

Eriti raske oli aeg, kui pere kao- Kuid elu mälestused jäävad me tas autoõnnetuses kaks poega. hinge sisse elama.

Emadepäeva pühitsemisest

täispikk dokumentaalfilm.

Tegemist on andeka Kolum­ biast Eestisse kolinud filmitegijaga, kes hiljuti omandas ma­ gistrikraadi Balti Filmi- ja Meediakoolis.

Filmi idee hakkas hargnema, kui loo peategelane Eeva pöördus viimases hädas oma ainsa kolumbialasest tuttava Carlose poole, et leida Bogotást oma jäljetult kadunud vend Lauri.

Poleks olnud Carlosest sobivamat inimest jäädvustamaks ettearvamatut teekonda Ko­ lumbias. Eesmärgiks leida üks eestlane 12 miljoni inimese seast!

Filmi raamiks on päeviku vormis jutustus ühe mehe alla­ käigust. Kuidas ikkagi leida kadunud poeg, kes on nii elu ­ hammasrataste vahel, et on unustatud nii ametnike kui ­ ­valitsuste poolt?

Toronto Eesti Täienduskooli lapsed on käinud kooliaasta jooksul ikka kord või paar rõõmu tegemas Ehatare perele. Sellelgi kooli­ aastal said juba varakult tehtud plaanid, et emadepäeva tähistatakse Ehatares koos sealsete elanikega, kelle hulgas mitmelegi lapsele lähedasi pereliikmeid. Paraku muutus viimase paari kuu jooksul olukord terves maailmas ja Ehatare elanike tervist silmas pidades jäi seekordne kooliõpilaste esinemine seal ära. Küll aga kirjutasid-joonistasid täienduskoolide õpilased eriti emadepäeva puhul kaarte-kirju heade soovidega ning mõned jäädvustasid oma muusikalisi ettekandeid. Need head soovid ja esinemised said emadepäeval Ehatare elanikele kaminasaalis suure ekraani vahendusel ka ette kantud. Pildil tutvustab Ehatare elanikele koolinoorte töid keskkooliõpilane Isabelle Laanemaa Paskov.

Foto: L. Laanemaa

Tegemist on emotsionaalse käsitlusega sõltuvusproblee­mi­ dest ja peresuhetest, mis läbi peategelase Eeva ja ema Hille ausate vestluste aitavad avada sõltlase pere raskemaid valikuid elus. Just nemad on need, kes kannatavad valu, mäletavad igat kohutavat hetke.

Jälgede otsimimine teisel pool maakera on ennekõige lugu perekonna katkematust sidemest ning vanemate tingimusteta armastusest oma laste vastu. Üht kaotust igavesti kandsin /A Loss of Something Ever Felt (Eesti, Kolumbia, Rootsi) Režii: Carlos E. Lesmes Eslinastus: 28. mail Hot Docs Info festivali ja piletite kohta: www.hotdocs.ca HotDocs on Põhja-Ameeri­ ka suurim dokumentaalfilmide festival, mille programmis on igal aastal enam kui 200 filmi ja filmivaatajate arv ületab igal aastal 200 000 piiri.

KAISA PITSI

• Kaisa Pitsi on Tallinnast pärit filmitegija, kes elab ja töötab To­­ ron­tos.

Tema monteeritud filmid Hing (rež. Kullar Viimne) ja Stay Awhile (rež.

Jessica Edwards) on varem linastunud Hot Docsil.

Kaisa lühifilmid Kanada Eesti kogukonnast Ode To Kringel ja Toidutoojad on linastunud Est­Docsil.

Kehtivate koroonapiirangute tõttu on viimase paari kuu jooksul muutunud meie suhtlemine lähedastega. Nii jäid pereringis pühitsemata lihavõtted ja nüüd emadepäev. Muidugi on korraldatud viruaalkohtumisi, kuid harjumuspäraselt kokku ei saada.

Lapsed-lapselapsed pidasid oma kõige kallimaid emadepäeval ikkagi lillede ja rõõmustavate kaartide – sõnumitega meeles. Ka Peeter Toome viis oma Eesti Kodus elavale emale Lindale lillesülemi ja Roosi Lindau kujundatud suure emadepäevakaardi.

Muidugi järgiti kohtumisel ettevaatusabinõusid ja hoiti soovitatavat distantsi.

Foto erakogust

Edgar Marten Õnnitleme 100. a juubelisünnipäeval TARTU COLLEGE, ESTONIAN STUDIES CENTRE, CHAIR OF ESTONIAN STUDIES FOUNDATION