Märkmik: „Inimsuhted on alati tähtsamad kui 3. kaitsekategooria käpik“

RIINA KINDLAM, Tallinn

Sellise paikapaneva ja rahustava lause kirjutas mulle lilleteadlik sõbranna. Olin kurtnud talle oma muret: „Saaremaal niideti meie öö ­ viiulid maha!“

Öeldes „käpik“ ei mõelnud Tuuli ei labakinnast ega käpiknukku, nagu minagi ei rääkinud keelpillidest, kui mainisin ööviiuleid. Jutt käib taimede sugukonnast nimega KÄPALISED ehk ORHIDEELISED. „Eestis leidub kokku 39 liiki ja alamliiki käpalisi. Neist osad on levinud üle Eesti, kuid paljud kasvavad vaid Lääne-Eestis ja saartel, kus on neile sobilik lubjarikas pinnas.“ (Lubi = lime.) Kirjeldus pärineb Eesti Orhideekaitse Klubi kodulehelt (orhidee.ee), mida soovitan kõigile huvilistele. Pealkirjas maintud kolmanda kategooria kaitsealused liigid Eestis „on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus,“ leidub Vikipeedia huvitaval teemalehel „Looduskaitse all olevad liigid Eestis“.

(Full story available via link below)

Karja kihelkonnas Saaremaal täitus nurmenukuõiekorjaja korv kiiresti ka rohekraamiga. Ülal paremalt päripäeva: hapuoblikas (sorrel), nurmenukuõied (cowslip, Primula veris), noored võilillelehed (dandelion), „beebi“ naat (ground elder, goutweed), nurmenukulehed ja väikeste kõrvenõgeste (stinging nettle) õrnad tipud. Enamik esitatust oli järgmise salatikausitäiega läinud, osa õisi ka teekannus. Ainult rauarikas nõges jäi esialgu korvi, sest seda tuleb siiski keeva veega üle kallata (kupatada) enne söömist.

Foto: Riina Kindlam