4
EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021
märkmik
Riina Kindlam
„Inimsuhted on alati tähtsamad kui 3. kaitsekategooria käpik“ Sellise paikapaneva ja rahus tava lause kirjutas mulle lille teadlik sõbranna. Olin kurt nud talle oma muret: „Saaremaal niideti meie öö viiulid maha!“ Öeldes „käpik“ ei mõelnud Tuuli ei labakinnast ega käpiknukku, nagu minagi ei rääkinud keelpillidest, kui mainisin öö viiuleid. Jutt käib taimede sugukonnast nimega KÄPALISED ehk ORHIDEELISED. „Eestis leidub kokku 39 liiki ja alam liiki käpalisi. Neist osad on levinud üle Eesti, kuid paljud kasvavad vaid Lääne-Eestis ja saartel, kus on neile sobilik lubjarikas pinnas.“ (Lubi = lime.) Kirjeldus pärineb Eesti Orhi deekaitse Klubi kodulehelt (orhidee.ee), mida soovitan kõigile huvilistele. Pealkirjas maintud kolmanda kategooria kaitsealused liigid Eestis „on liigid, mis on suhteliselt tava lised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus,“ leidub Vikipeedia huvitaval teemalehel „Looduskaitse all olevad liigid Eestis“.
Nr. 21
Ühesõnaga, minu reaktsioon kiiresti pista toigas maasse suure käopõlle (Listera ovata, common/eggleaf twayblade) kõrvale, et see maha ei niidetaks oli isiklik ja õigustatud, ent siiski mitte hädavajalik lille harulduse või ohustatuse seisukohalt. Mu kurvastus, et platsi veerele igal aastal ilmuvad ööviiulid (rohekad käokeeled, Platanthera chlorantha, greater butterfly-orchid) olid esialgu ununenud ja seega külalisniiduki eest kaitseta jäänud, oli ka igati õigustatud isiklikust tai mearmastaja seisukohast, kuid märge taimemäärajas on nendegi puhul LK III. Pereterapeudist lilleteadlik sõbranna on tõesti kulda väärt. Kinnitas, mida ma ise ka ääriveeri teadsin, et enamik niidu taimi, k.a. orhideed, siginevad millalgi tagasi. Sageli söövad neid ka lehmad ja lambad, kuid käpaliste maa-alused alged säilivad õnneks aastakümneid. Tal endal on õnnelik näide võtta, et neil Lääneranna vallas on üks loopealne, kus karjatati
Karja kihelkonnas Saaremaal täitus nurmenukuõiekorjaja korv kiiresti ka rohekraamiga. Ülal paremalt päripäeva: hapuoblikas (sorrel), nurmenukuõied (cowslip, Primula veris), noored võilillelehed (dandelion), „beebi“ naat (ground elder, goutweed), nurmenukulehed ja väikeste kõrvenõgeste (stinging nettle) õrnad tipud. Enamik esitatust oli järgmise salatikausitäiega läinud, osa õisi ka teekannus. Ainult rauarikas nõges jäi esialgu korvi, sest seda tuleb siiski keeva veega üle kallata (kupatada) enne söömist. Foto: Riina Kindlam
Selgus, et seesamune 22. lehekuu, kui mina Saaremaal nuputasin, kuidas õrnalt seletada sugulasele, et ta võiks harvemini oma suure masinaga Mamma platse niitmas käia, oli elurikkuse päev! Elurikkus on bioloogiline mitmekesisus (biodiversity). Keskkonnaamet tutvustas sel puhul oma Facebooki lehel elurikkuse ja liigiriikuse säilitamise põhimõtted soovitusega niita harvem muru. Allalaadimiseks ja välja trükkimiseks pakutakse ka juurdelisatud silti, mida oma krundile välja panna. Eks ikka, et kordaarmastavad ja uudishimulikud naabrid kindlalt teaksid: Me ei ole laisad vaid hoiame liigirikkust. Mõtle Sinagi selle peale. Allikas: Keskkonnaamet
aastakümneid ning seal polnud ühtegi kuldkinga (Cypripedum calceolos, lady’s slipper), aga kümme aastat pärast lehmapi damise lõppemist ilmusid kingakesed salaja sinna tagasi. Ning kui üldse ei niideta ega sööda, kaovad paljud liigid mõnekümne aasta pärast jälle, sest ala kasvab hoopis täis. Selline nokk kinni – saba lahti olukord. Ega niidu nimi polekski niit (mowed / wooded mead ow), kui seda ei niidetaks. Lillesaared niitväljal Mida teeb lillearmastaja, kui lahke sugulane tuleb niitva tõlla seljas mööda põlluvaheteed oma 84-aastast tädi, minu ämma, aitama? Lillesõber korjab kärmesti nurmenukuõied ja meelespead ära, mõned eriti suured ära-unusta-mind sinipilved saavad ka millegagi (antud juhul käepäraste termostega) piiratud ning edaspidi tuleb mõtiskleda – kust maalt käib see kuldne kesktee? Tallatud tee läbi nabani ulatuva rohu see olla ei saa, vähemalt kuniks suvitab siin Mamma. Tema on kahevahel – armastab niitmist ja korda, ent jätab kohati ka lillesaari niidetud alade sisse. Selle tarvis haarab tihti hoopis vikati või pügamiskäärid, selle asemel, et lükata aku jõul töö tavat niidukit. Küla pealt kosja tulnud suur teradega tõld paraku nii õrnalt valiv ei suuda olla ning kippus ka valusalt madalalt lõikma, nii et mätas kohati käristet. „Varsti saab samblast jagu,“ kõlas lähenemine. Mul läksid silmad suureks. Ah, et samblakihist, mis tõepoolest kükitab sügaval liblede all, tuleb jagu saada?! Esimest korda kuulsin. Metsa vahel tundub see liiast, sest ega me Niitväljal suvita! (Niitvälja Golfikeskus asub Harjumaal.) Sammal on alati selle väiketalukoha rohuga seltsis vaikselt elanud, seda leidub isegi juurdunud linnamurus. Veel üks liik, mille rikkust ei osanud hinnata, enne kui ähvardatakse minema peletada. Aga on neid, kes selles elavad ja järgmisi, kes üürnikest toituvad... Oi, kui palju seisukohti, radu ja ristteid. Aga nagu juba pealkirjas öeldud... inimsuhted, hoolimine, tänulikkus. „Sellel suurel niitmistuhinal on ka oma sotsiaalne otstarve eesti küla elus, mingi võistlusmoment,“ lisab Tuuli. „Meie niidame ise ka, sest muidu leiab aset suur rästikute elurikkus.“ Ärme siinjuures unustame uuemapoolset eesti vanasõna – kus ilu, seal puuk. Siiski liiguvad uued suhtu mise tuuled. Eesti Rahvus ringhääling avaldas 15. mail loo „Muru madalaks pügamine läheb moest“ ning rohe.geenius. ee 18. mail: „Tartu lõpetab sel suvel muruniitmise paljudes paikades üle kesklinna“. Järg misena pakutakse sealsamas lugu Husqvarna blogist „10 nippi, mis tagavad sinu aias ilusa ja hooldatud muru“. (Järgneb lk. 11)
Vabatahtlik Hans Kukk Siinjuures tutvustame uut lugude sarja milles toome esile mõningaid KESKUSe abival meid vabatahtlikke, kes oma teadmiste- ja oskustega aitavad projekti ellu tuua. Teade #99 – Tutvustame Hans Kukke, kellel on 35-aasta pikkune kogemus Toronto suurprojektide ehitussektoris. Hans panustab vabatahtlikult KESKUSe ehitusprojekti ellu viimise nimel. Hans pakub oma nõu, pikaajalisi kontakte ja eriala tead misi, et KESKUSe hangetele võimalikult parimad pakkumised tuleksid, mis tagaksid vastava hinna ja kvaliteedi suhe ning kajastaksid ehituse tipptaset. Hans külastab ja vaatab üle objekti, vaatab läbi ehitusaruanded ja pakkumispaketid ning on arendusjuht David Kalmule nagu teine silmapaar kõigele mis seotud ehitusprojekti huvi dega. Mis motiveerib teda projektile panustama? ,,Ma olen oma pärandi üle väga uhke,“ ütleb Hans. ,,Mul on hea meel liituda selle pühendunud meeskonnaga, sest KESKUSest saab ilus koht.“ Selline vabatahtlik panus langeb projekti jaoks otsustavasse etappi. Ehituse objektil läheb peatselt kopp maa sisse kuid pandeemia on ehitussek torile oma jälje jätnud. Hans selgitab: ,,Nõue teatud tööde ja materjalide järgi on hetkel väga kõrged. Kuna olen selle kõige juures töötanud üle 30 aasta, saan olla toeks ja soovitada teisi variante, et projekt ei jääks sammust maha. Seda enam on see oluline projekti juures kus tähtajad kokku surutud ja töö ise on keeruline.“ Projektijuht David Kalmul on hea meel, et Hans oma teadmisi projektile toob: ,,Tal on suured kogemused töökollektiivide, ametite ja materjalide hangete osas. Kuna ehitussektor on mõjutatud pandeemiaga seotud teguritest, aitab Hans projektil kindlustada, et ehitusjuhil (loe lähemalt siit: https://www.estoniancentre.ca/post/keskuse-ehitusjuht) on igas hankes mitu pakkujat, hoides samal ajal KESKUSe huvid esmakohal.“ Hans töötab jätkuvalt The Conservatory Groupi juures ehi-
tusprojektijuhina ja mäletab, kuidas tema isa osales Eesti Kodu ehitamisel. ,,Töötasin pärast keskkooli lõppu Eesti Kodu projektis lihttöölisena, pühkides põrandaid ja kärutades materjale,“ meenutab Hans, ,,ma pole eemale jäänud eesti kogukonnast ja ka minu kaks tütart on uhked, et nad on eestlased.“ Hans lõi kaasa ka Toronto Eesti Maja kohapealse ümbe rehitusplaanide väljatöötamise juures, ehkki need plaanid ei jõudnud teostamiseni. KES KUSe projekt ja ka selle arhi tekt Alar Kongats on talle juba muljet avaldanud. ,,Minu vanemad olid Alari vanematega head sõbrad ja ma tunnen teda umbes 7-aastasest peale,“ märgib Hans. ,,Meil on hea arhitekt, võin seda kinnitada. Alari disain on suurepärane ja KESKUSest saab imelise välimuse- ja olemusega paik, kuhu inimesed tahavad tulla pulmapeole või muudele üritustele või lihtsalt sõpradega kohtuda. KESKUSt on meie kõigi poolt juba ammu oodatud!“ Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevi poja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni $10 000. Kungla Rahvas annetuste algamine toimub käesoleva aasta juunis. Toetuse tegemiseks pöördu aadressile donations@estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung. Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis kirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus; Twitteris: @keskus
