Eesti Elu / Estonian Life No. 21 | May 28, 2021

This newspaper was mailed on Friday, May 28, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 21, 2021

Reedel, 28. mail — Friday, May 28

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

VEMU muuseumipäeva mängu võitjad selgunud Rahvusvahelist muuseumi­ päeva peetakse igal aastal 18. mail või selle ümbruses, ette­ võtmist koordineerib Rah­vus­v aheline Muuseumide Nõu­kogu (ICOM). Tänavuse muuseumipäeva teemaks oli ,,Tuleviku muuseum: päran­ dist inspireeritud“.

VEMUgi inspireerus etteantud teemast ja koostas sel puhul VEMU kogusid tutvustava meelelahutusliku mängu, millel ei puudunud ka oma õpetlik iva. Kuna muuseumid on nii õppimise kui lõbutsemise kohad, siis seda kõike VEMU oma mänguga pakkuda püüdiski. 14.–18. maini said huvilised oma mälu proovile panna ja teada midagi uut VEMU kogude kohta. Kuna kõik toimus internetis, polnud ka kaugused osalejatele takistuseks.

VEMU kogud on suurimad Eesti-ainelised kogud väljaspool Eestit ja need kasvavad kiiresti.

2020 võtsime üle Eesti Kunsti­ de Keskuse kunstikogu, tulemas on Eesti Keskarhiivi Kanadas materjalid, aga väiksemaid annetusi saame pidevalt. 2020. aastal oli neid veidi üle 60, mida on ilmselt koroonast tingitud eriolukorra tõttu mõnevõrra vähem kui tavalistel aastatel, mil saame üle 100 materjali­ annetuse.

Mängijad said heita pilku VEMU foto-, kunsti-, raamatuheliplaatide kogusse. Mäng oli lihtne. Igale kujutisele, milleks võis olla raamatu- või plaa-

dikaas, foto või kunstiteos, pidi võimalikult väheste klikkidega leidma paarilise. Endaga võis rahule jääada see, kel parem silmamälu ja kes leidis kärmelt kõigile ,,kaartidele“ paarilised.

Aega küll ei mõõdetud ja õnneloosis võisid osaleda kõik mängijad, kes võtsid vaevaks ära täita vastava vormi.

Mängijaid oli 46 – enamus neist Kanadast.

Iga mänguvooru lõpus sai lugeda kommentaare arhiivi­ sügavustest välja valitud materjalide kohta ning teada sedagi, mille vastu VEMUs huvi tuntakse ehk milliseid arhivaale, trükiseid jm igaüks teist VEMUle pakkuda võiks.

Aga nüüd trummipõrin…

VEMU muuseumimängu lote­ rii võitjad on LEA TEEDE­ MA ja URVE TINNURI Eestist ning JAANUS MAR­ LEY Torontost. Palju õnne!

Võitjatega võtame ühendust, nad saavad endale Tartu College 50 suveniire.

Täname kõiki osavõtjaid, aga ka Kerly Ilvest, Laani Heinarit ja Rasmus Rattast muuseumi­ mängu ettevalmistamise eest!

Kui sa ei tea, mida hakata peale vanade fotode, kirjade, dokumentide, raamatute, heli- ja filmilintidega, võta meiega ühendust: piretnoorhani@gmail. com. Ja kui sul jäi mäng mängimata, siis saad seda teha siin: http://museumday.vemu.ca/ Loteriivõite küll rohkem ei jagata.

PIRET NOORHANI

Paar näidet muuseumimängus kasutatud heliplaadiümbristest.

Orkester „Estonia“ (Custom Record Productions). Orkester „Estonia“ asutati 1957. a, kui Toronto Eesti Meeskoori puupilliansambel tajus nõudlust klassikalise muusika esituste järele ja moodustas omaette grupi. Orkestri liikmed mängisid Kanada, Ameerika ja Euroopa klassikalisi teoseid ning tõid Põhja-Ameerika publikuni Eesti heliloomingu paremiku.

Andres Raudsepp ,,Lõunamaa linn“, vokaalmuusika (Reindeer Records).

Andres Raudsepp on oma elus teinud palju põnevat. Ta on olnud Kanada armees ohvitser, prantsuse keele õpetaja, administraator ja plaadiprodutsent. Ikka veel on ta laulja, kontsertide korraldaja, ajakirjanik, lektor ja korporant (Korp! Sakala) ning tegeleb väsimatult erinevate ajaloo-teemade uurimisega. Seega üks igati tubli Kanada eestlane.

Jõudu, Andres!

Toivo Tõeleid, Tiit Pruuli ja Jüri Trei.

Foto: Karina Tõeleid

Algas Admiral Bellingshauseni teekond Arktikasse Teisipäeval, 25. mail alustas purjelaev Admiral Bellings­ hausen kapten Priit Kuuse käe all Sillamäe sadamast tee­ konda Arktikasse.

Kerge eelseisev teekond ei ole. ,,Olles neid jääolusid seal vaadanud, need lähevad järjest leebemaks, aga kahtlemata, eks me peame sellega arvestama, et me läheme külmadesse oludesse ja kindlasti on seal ka jäämäge-

Eesti Instituudi 4. koolitus sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal“ Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Instituut korraldas 26. mail Zoomi vahendusel nel­ janda koolituse sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal“. Koolitust pakuti üleilma eestlastele koostöös EV Haridus- ja Teadus­ ministeeriumiga.

Pärast avasõnu oli seekordse koolituse esimeseks esinejaks psühholoog, paari- ja pereterapeut ning koolitaja Kätlin Kons­tabel, kes rääkis ,,Läbi­ põlemisest ja selle ennetami­ sest“. Oli väga huvitav ette­ kanne, kuidas viimase aasta jooksul koroonast tingitud uues digikeskkonnas hakkama saada, kuidas ära tunda tunnuseid, mis viitavad läbipõlemisele ja kuidas sellest tabatud kolleegi või õpilast aidata. Psühholoogi sõnul on kõige parem läbipõlemist ennetada ja selleks valmis olla.

Aga kuidas seda teha?

sid. Eks saame näha ja nendega peab arvestama,“ ütles kapten Kuusk intervjuus ERRile.

Tegemist pole lõbusõiduga – Arktika ekspeditsiooni ajal filmi­takse populaarteaduslikku filmisarja, tehakse uurimistöid ja võetakse Eesti teadlastele vee- ja pinnaseproove. ,,Arktikas toimub praegu väga palju põnevat. Esiteks kliima mõttes, Arktika soojeneb

kaks korda kiiremini kui muu maailm ja tõenäoliselt lähematel aastatel, aastakümnetel muutub ta aktiivseks transiitkoridoriks,“ ütles ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli.

Teekonna läbimiseks on tehtud korralikku eeltööd, selleks varuti küllaldaselt toidu- ja joogikraami. Kaasa võetakse isegi Eesti tuntuid meeneid, muu hul-

Läbipõlemisprobleemi ei tohiks vältida. Sagedaste vältimistegevustena tõi Kätlin Konstabel välja põgenemise veini või šokolaadi juurde, sotsiaalmee­ diasse sukeldumise või hoopis inimestest eemaldumise ja endasse kapseldumise. Kui mär­ kame, et kellelgi on selliseid probleeme, ei tohiks talle oma energilise käitumisega ,,peale sõita“, vaid pigem ettevaatlikult mõista anda, et ollakse olemas ja valmis aitama.

Kuidas sellises olukorras hakkama saada? Eelkõige tuleks taastada oma jõuvarud ja selleks on vajalik piisav uni. Tuleks unustada rööprähklemine ja ­ eemalduda mõneks ajaks tööst.

Hoolitseda tuleks oma tagala – pere ja sõprade – eest ning jõuda selgusele, kas töö ja muu elu on ikka tasakaalus.

Praeguses koroona-olukorras oleks hea olla minimalistlik meediatarbija ja kuulata uudi­ seid vaid nii palju kui hädavajalik. Ekraanitunnid kurnavad nii õpetajaid kui õpilasi ning hea on hoiduda ise ja hoida ka lapsi digisõltuvusse sattumisest.

Teiseks esinejaks oli logo­ peed ja logopeediakliiniku Kõneravi OÜ asutaja ning juhatuse liige Riin Naestema, kes

esines teemal ,,Logopeediline abi mitmekeelses kodus ja koolis“.

Esineja tegi alustuseks väi­ kese kokkuvõtte kakskeelsusest või tänapäeval juba pigem mitmekeelsusest. Ta tõi välja kaks­ keelsuse tugevate külgedena kakskeelse lapse suurema sõnavara, parema kujutlusvõime, paremad tõlkimisoskused ja ­tolerantsuse.

Keelte omandamist toetavad hea auditiivne eristusvõime ja motoorne võimekus, mis võimaldab paremini kuuldut ­jäljendada, samuti hea tähelepanu- ja keksendumisvõime. Väga oluline on perekonna tugi ja motiveeritus.

Negatiivse mõjuna tõi logo­ peed välja keelte segistumise ja piiratud sõnavara ühes keeles.

Võib tekkida ka vahekeel ehk redutseerunud keel, eelkõige siis, kui keskkond ei toeta keele omandamist. Sellisel juhul ei peaks vanemad ise kindlasti mitte keeli segistama hakkama, vaid kordama ikka õigeid väljendeid igaüks oma emakeeles printsiibil üks vanem, üks keel.

Kõnearengu peetus ei ole tavaliselt seotud mitmekeelsusega, vaid kui tekib selline prob-

(Järgneb lk. 16)

(Järgneb lk. 3)

2

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

Nr. 21

Kaitseväe suurõppus Kevadtorm toimub ka Hiiumaal

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Ükskord saab jälle laulupeole Pandeemia on põhjustanud enamikule inimestest palju muresid, ebamugavust, igapäevaelu ümberkorraldamist jm. Kindlasti saab igaüks koostada pika nimekirja asjadest ja tegevustest, millest keegi selle juba enam kui 14 kuud kestnud perioodi jooksul puudust tundnud. Üheks selleks on paljude jaoks kindlasti reisimine, olgu siis kaugematesse või lähematesse sihtpunktidesse.

Kanadalased, kes on ju üldiselt suured reisihuvilised, on harjunud nüüd mitte reisima – ei lõunasse ega ülemeremaadesse.

Ka Kanada-USA piir on mittehädavajaliku reisimise jaoks olnud suletud alates eelmise aasta märtsist. Kanada on rõhutanud, et praegu pole aeg reisimiseks ning on soovitanud tühistada või edasi lükata mitte-hädavajalikud reisid. Riik on kehtestanud rahvusvahelistele lennureisijatele lisaks testimisnõudele ka hotellikarantiini kohustuse; reisipiirangute leevendamine pole veel hetkel päevakorral.

CTVNews kirjutas hiljuti Nanos Research’i küsitlusest, mille kohaselt suur enamus – ligi 70% kanadalasi ei kavatse tõenäoliselt sel suvel reisida.

Milliseks aga kujuneb reisimise tulevik, on veel vara oletada – on räägitud vaktsineerimispassist, mis võib anda reisijale võimaluse reisida karantiinivabalt jm., samuti erinevate maade kehtestatud nõuetest, kuid hetkel ei ole selle kohta teatavasti veel vastuseid. Kanada peaminister Justin Trudeau ütles selle kuu alguses, et Kanada föderaalvalitsus joondab oma vastavad strateegiad rahvusvaheliste liitlastega; küsimust arutatakse partneritega Euroopas.

Paljud Kanada eestlased ootavad kindlasti pikisilmi võimalust taas kodumaad külastada. Olid ju 2019.a. suursündmused – juubelilaulu- ja tantsupidu ning ESTO – kõrgpunktideks, mida ikka ja jälle meenutada. XIII noorte laulu- ja tantsupidu on plaanitud toimuma 2023.a. suvel, esialgu pidi see toimuma tuleval aastal, kuid lükati aasta võrra edasi.

Nagu kirjutas aprilli algul ERR, ütles laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Margus Toomla, et viimased poolteist hooaega on olnud tervele kultuurivaldkonnale ning ka laulu- ja tantsupeoliikumisele väga keerulised: ära on jäänud nii proovid kui ka kontserdid ja etendused; pikem ettevalmistusperiood leevendab oluliselt erinevate võimalike piirangute mõju laulu- ja tantsupeoks valmistuvatele kollektiividele, sest aega repertuaari omanda­mi­ seks on rohkem. Registreerimine noortepeole algab septembris 2021; ürituse kodulehelt leiab palju asjakohast infot.

KAIRE TENSUDA

Suri näitleja ja laulja Tõnu Kilgas 25. mail suri pärast rasket haigust 66 aasta vanuselt armastatud näitleja ja laulja (bariton) Tõnu Kilgas.

Tõnu Kilgas sündis 13. augustil 1954 Tartus. Tema ema Ellen Kaarma ja isa Lembit Mägedi olid Vanemuise teatri näitlejad.

Kilgas lõpetas 1977. a laulu ja koorijuhtimise alal Heino Elleri nimelise Tartu Muusi­ ka­ kooli ning töötas 1976.–1984.a teatris Vanemuine. Aastatel 1984–2001 töötas Kilgas Estonias. Hiljem töötas Kilgas Vanalinnastuudios ning jätkas laulmist ja näitlemist vabakutselisena.

Rohkete opereti-, ooperi- ja draamarollide kõrval esines ta ka raadios ja televisioonis. Ta on mänginud mh filmides ,,Stereo“, ,,Inimene keda polnud“, ,,Rahu tänav“, ,,Need vanad armastuskirjad“. Eesti Televisiooni menusarjas ,,Õnne 13“ mängis Harri Ahvenat aastast 1993. Aastail 1970–1974 oli Tõnu Kilgas ansambli Fix solist ning oli kauaaegne Viru Varietee solist.

Põhja-Ameerika eestlastele on Tõnu Kilgas tuttav ringreisilt 1990ndatest, kui esines mitmes eestlaste keskuses koos Katrin Karismaga.

Tõnu Kilgase ärasaatmine on reedel, 4. juunil Kaarli kirikus.

Foto: mil.ee

mereväekapten Przemyslav Karas oma üksust. „Igal masi­ nal on neli laevavastast raketti ja raketi tegevusulatus on üle 180 kilomeetri.“ Kevadtorm on kaitse­ väe suurim iga-aastane õppus, mille eesmärk on harjutada k­ aitseväe erinevate üksuste koos­ tööd. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, re­ serv­ väelased kui ka liitlassõdurid.

(KVPST/EE)

Norstat: Reformierakond jätkab populaarseimana Ühiskonnauuringute Insti­ tuudi ja uuringufirma Norstat Eesti küsitluse viimaste tule­ muste põhjal toetab Refor­ miera­konda 31,2%, Eesti Kon­ servatiivset Rahvaera­konda (EKRE) 21,5% ja Keskera­ konda 18,6% valimisõigusli­ kest kodanikest.

Nädala jooksul tõusis EKRE toetus 1,2 protsendipunkti võrra ja on kõrgeimal tasemel alates 2019. a algusest, kui uuringu­ firma Norstat oma küsitlusega alustas. Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,3 protsendi­ punkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (13,5%), Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond (7,4%) ning Isamaa (4,9%). Esimest korda alates eelmise aasta oktoobrist jäi Isamaa toetus alla viie prot­ sendi.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 49,8% ja opositsioonierakondi 33,8%. Praeguste koalitsioonierakondade summaarne toetus on esimest korda langenud alla 50 protsendi.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. aprillist 25. maini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist ­kodanikku. (ERR/EE)

Isamaa suurkogu toimub 20. juunil Tartus Foto: A.M. Mõistlik, Vikipeedia

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Kaitseväe suurõppus Kevad­ torm toimub tänavu ka Hiiumaal, kus Eesti merevägi harjutab koos Poola liitlastega rannakaitset. Poola ranna­ kaitseüksus moodustab õp­ ­ pusel osa Eesti mereväe­ kontingendist ja käsud tema tegevuseks tulevad mereväe operatsioonikeskusest. Õppuse käigus tuvastatakse kõigepealt erinevate vahenditega sihtmärgid merel, informatsioon kogutakse mereväe ope­ ratsioonikeskusesse Tallinnas ja sealt delegeeritakse käsk üksu­ sele Hiiumaal. Sellise relvaliigiga osalevad poolakad Kevad­ tormil juba teist korda, kahe aasta eest paiknesid nende rannakaitseraketid Saaremaal. „Meie patareis on kolm raketiheitjat,“ kirjeldas Poola ran­ nakaitse raketiüksuse ülem

Sel nädalal kogunenud Isa­ maa e-volikogu otsustas heaks kiita eestseisuse ettepaneku, mille kohaselt toimub Isamaa Suurkogu füüsilisel kujul 20. juunil Tartu Lauluväljakul.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on juunis toimuv Suurkogu olulise tähtsusega. „Iga Suurkogu omab selget mõju nii erakonna poliitikale

Valgevene vahistas pettusega maanduma sunnitud lennukil asunud ajakirjaniku Valgevene võimud vahistasid möödunud pühapäeval Minski lennuväljal võimukriitilise ajakirjaniku, kes asus lennu­ kis, mis maandus seal pärast valeks osutunud pommiähvar­ dust.

Valgevene miilits võttis ajakirjanik Raman Pratasevitši kinni kohe pärast seda, kui Ateenast Vilniusesse teel olnud Ryanairi lennuk Minskis maandus, vahendas väljaande Raadio Vabadus / Vaba Euroopa (rferl. org) uudist ERR. Koos ajakirja­ nikuga peeti kinni tema elukaaslane.

Vene uudisteagentuur Inter­ fax kirjutas, et Valgevene võimudele lähedase allika andmeil tegi otsuse lennuki maandamiseks Lukašenko isiklikult.

Tema korraldusel saadeti Valge­ venest üle lennanud reisilennukit jälgima ka riigi õhujõudude hävitaja.

Eesti peaminister Kaja Kallas nimetas pühapäeval Minskis juhtunut riiklikult initsieeritud inimrööviks. Eel­ mine välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) märkis oma kommentaaris, et Aleksandr Lukašenko režiimi läbiviidud inimrööv ja lennukikaaperda­ mine peab saama tugeva vastulöögi, kuna tegemist on riiklikult mahitatud terroriga.

Eesti välisministeerium kutsus esmaspäeval välja Valge­ vene suursaadiku Vjatšeslav Katšanovi, et väljendada pro­ testi Ateenast Vilniusesse teel olnud Ryanairi tsiviillennuki sundmaandumise ja Valgevene opositsiooniaktivisti Raman Pratasevitši vahistamise üle.

Eesti hinnangul on selline tegevus vastuvõetamatu, kuna see on selgelt vastuolus rahvusvahelise õigusega. Rahvusvaheline üldsus peab sellisele jämedale rahvusvahelise õiguse rikkumisele reageerima ning Eesti on alustanud konsultatsioone ÜRO Julgeolekunõukogus, et see int­ sident nõukogus arutlusele ­tuleks.

Euroopa Liidu liikmesriikide juhid leppisid Ülemkogu ava­ päeval kokku, et ELi õhuruum suletakse Valgevene lennukitele. Ühtlasi otsustati laiendada sanktsioone president Alek­ sander Lukašenko ja tema lähikondsete suhtes ning kehtestada majanduspiirangud ettevõtete suhtes, mis annavad suurima panuse Valgevene eelarvesse.

(ERR/ÄP/VM/EE)

kui ka Eesti poliitikamaastikule laiemalt. Seetõttu loodan, et Suurkogust võtab osa võimalikult palju Isamaa liikmeid, et otsuste langetamises kaasa rääkida,“ ütles Seeder.

Suurkogul valitakse Isamaa esimees, eestseisuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu liikmed.

(EU/EE)

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

3

Tallinna Lutheri kvartal uueneb

Muinsuskaitsekuu raames korraldati talgupäevi, kus Eesti Lipu Selts koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja isamaaliste ühenduste ning ametkondadega jätkasid varasematel aastatel alustatud ja tänaseks juba traditsiooniks kujunenud tegemisi. Eestimaa eri paigus korrastati meie tuntud riigitegelaste, diplomaatide, vabadussõja kangelaste matmispaiku. Välisminister Liimets koos noorte diplomaatide ja Eesti Lipu Seltsi liikmetega korrastasid Jaan Poska ja Otto August Strandmani perekondade hauaplatse.

Eesti Instituudi…

(Algus lk. 1)

leem, tuleb põhjuseid otsida mujalt ja tavaliselt tekiks see ­ probleem ka ükskeelse lapse puhul.

Riin Naestema vastas ka õpetajate poolt esitatud küsimustele. Küsiti kas oleks sellist üldist keelelist ,,kiirabi“ kõigile, mida väliseesti kogukondades keele õpetamisel kasutatada, kus saadakse kokku tavaliselt vaid kord kuus ja kus laste keeleline tase võib olla vägagi erinev. Logopeed soovitas kasutada lihtsaid lauseid, lihtsat sõnavara, korrata öeldut, kasutada miimikat ja osutamist, aeg­ last kõnetempot. Kasutada korduvate tegevustega jutukesi, nt ,,Kakuke“, ,,Kolm karu“ jt.

Loomulikult ei ole universaal­ seid harjutusi, mis kõigile sobiksid ja tuleb alati lähtuda ­ antud õpilaste tasemest.

Kohtumise viimaseks esinejaks oli rubriigis ,,Õpe­tajalt õpetajale“ Bologna ja Milaa­ no Eesti Kooli juhataja Katrin Veiksaar, kes tutvustas oma kooli tegevusi mitmel pool Itaalias. Meelde jäid toredad lasteraamatute messid, mistõttu koolis on viibinud külalistena mitmed lastekirjanikud, nt Aino Pervik, ja ka lasteraamatute ­illustraatorid. Illustraator Gerda Märtens tegi oma illustreeri­ misõpingute ajal Itaalias koolile ka ilusa logo.

Lõpetuseks soovis Eesti Instituudi välisõppe koordi­ neerija Heidy Eskor-Kiviloo kõigile toredat suvevaheaega ja uute kohtumisteni sügisel.

Kokkuvõtvalt osalesime taas väga sisutihedal koolitusel, mille eest täname kogu süda­ mest Eesti Instituuti ja kõiki ­esinejaid.

EL saadab Jaapanile 100 miljonit vaktsiinidoosi Neljapäeval teatasid Euroopa Liidu ja Jaapani esindajad, et Euroopast saadetakse Jaa­ panisse üle 100 miljoni vaktsii­ nidoosi, et vaktsineeri­ da enne juuli lõpus algavaid olümpiamänge 40% Jaapani elanikkonnast.

Jaapani vaktsineerimistempo on olnud aeglane ning nelja­ päevase seisuga on riigis ühe vaktsiinidoosi saanud 6 prot­ senti elanikkonnast. Mitmed arvamusuuringud ning algatatud petitsioonid viitavad olukorrale, kus ligi kaks kolmandikku jaapanlastest sooviks pigem, et mängud suvel ära jääks.

Hoolimata sellest, et Jaapan on lubanud korduvalt, et suudavad olümpiamängud ohutult ja turvaliselt läbi viia, on riik praegu raskustes koroonaviiruse neljanda lainega, mistõttu val­ mistutakse riigis eriolukorda pikendama.

Peaminister Yoshihide Suga ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et Jaapan pikendab tõenäoliselt maiga lõppevat eriolukorda Tokyos ja veel kaheksas prefektuuris kuni 20. juunini.

Ühena viimastest pealinna ajaloolistest tööstuspiirkon­ dadest algab kinnisvaraaren­ dus endise Tallinna vineeri- ja mööblivabriku alal ehk Lutheri kvartalis. Uue elu- ja ärikvartali keskele kerkib suur park, mis jääb avalikku kasutusse, vahendas ERRi portaal.

Pärnu maantee, Tatari, VanaLõuna ja Vineeri tänavate vahele jääva 3,5-hektarilise ­ Lutheri elu- ja ärikvartali keskmeks saab 5000-ruutmeetrine avalik park, mida palistavad ajaloolised tootmishooned.

Nendesse rajatakse äripinnad. ,,Siin on peaaegu 25 000 ruutmeetrit ajaloolist hoonestust. Siin on paremini säilinud ja kehvemini säilinud osasid, aga sisuliselt ajalooliste hoonete maht on meil plaanis kõik n-ö taaselustada. Kvartalis kokku on pisut üle 100 000 ruutmeetri ehitusõigust. Uushoonestus on sellest hästi jämedalt 75 000 ruutmeetrit,“ ütleb Triple Net Capitali arendusprojektide juht Timo Aarmaa.

Arendaja loodab kogu kvartali valmis saada umbes viie aasta pärast.

Muinsuskaitse all olevad ajaloolised hooned taastab APEX Arhitektuuribüroo. Kor­ terid rajatakse uushoonetesse.

Arhitektuurikonkursi uute kor­ terelamute rajamiseks võitis Hayashi-Grossschmidt arhitektuuribüroo. (ERR/EE)

Eesti Kirjandusmuuseumi direktoriks valiti Tõnis Lukas Alates 1. juunist alustab Eesti Kirjandusmuuseumi direkto­ rina tööd Tõnis Lukas.

Ametiaeg kestab viis aastat.

Lisaks Lukasele kandi­ deerisid Martin Eessalu, Aija Sakova, Urmas Sutrop, Kaja Tampere ja Aimar Ventsel.

Tõnis Lukas (Isamaa) on olnud Riigikogu nelja erineva koosseisu liige ning haridus­ minister, haridus- ja teadus­ minister ning aastatel 2019-2021 kultuuriminister. Ta on olnud Tartu linnapea ja kahel erineval perioodil Eesti Rahva Muu­ seumi direktor. Lukas on pida­ nud õpetaja ametit Rõngus ja lektori ametit Tartu Ülikoolis ning juhtinud Tartu kutsehariduskeskust. (EU/EE)

Suga lisas, et kuigi haiges­ tumised osades Tokyo ning Osaka regioonides on langustrendis, on ,,olukord tervenisti vägagi etteaimamatu“.

Jaapani arstide liidu sõnul võib suviste olümpiamängude pidamine Tokyos viia uue koroonaviiruse tüve tekkimise­ ni. Samuti on mänge tühistama üles kutsunud olümpia meedia­ partner Asahi. (ERR/EE)

Tõnis Lukas.

Foto: EE arhiiv

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kui osades provintsides (On­ ­ tarios, Quebecis, Briti Kolum­ bias, Albertas) on vaktsineeri­ miste suurenedes ja viirusesse nakatumise vähenedes päeva­ korral taasavamised, siis näiteks Manito­bas on olukord praegu kriitiline: haiglad on ülekoormatud, patsiente on saadetud ravile juba oma provintsist väljapoole. Föde­ raalvalitsus on teatanud oma­ poolsest abist Manitobale, kus abistajate seas Punase Risti ja Kanada Kaitsejõudude esin­ dajad jmt. eksperdid. Viie päeva testide positiivsusnäi­ taja oli provintsis teisipäeval 13,8% ning aktiivsete juhtude arv 4945.

Quebecis (kolmapäevane uute nakatumiste arv 308) alusta­ takse piirangute eemaldamisega reedest, kaasa arvatud curfew lõpetamine. Provintsi peaminister François Legault’ sõnul on olukord paranemas isegi puna­ ses tsoonis, kuhu jäävad veel vähemalt nädalaks Montreal ja Laval ning veel mõned regioo­ nid.

Briti Kolumbia esitles teisi­ päeval nelja-astmelist taasava­ misplaani, mis sisaldab järkjärgulisi piirangute eemaldamisi igapäevaelus. Kui kõik läheb plaani kohaselt – tõuseb vaktsi­ neerimisnäitaja ning langevad hospitaliseerimised ja nakatumi­ sed, võivad provintsi elanikud naasta praktiliselt normaalse sotsiaalse elu juurde juba septembris. Provintsis registreeriti teisipäeval 289 uut viirusjuhtu, mis on madalaim arv alates veebruari algusest.

Albertas oli teisipäevaseks uute juhtude arvuks 387, madalaim alates märtsi keskpaigast.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

Kolmapäeval teatati, et taa­ s­ avamiste esimene järk algab provintsis 1. juunil.

Ontarios on uute nakatumiste näitajad viimase nädala jooksul järgmised: neljapäeval (20. mai) 2400, reedel 1890, laupäeval 1794, pühapäeval 1691, esmas­ päeval 1446, teisipäeval 1039 (madalaim alates märtsi algu­ sest), kolmapäeval 1095 ja testide positiivsusnäitaja selleks päevaks 5,3%. Hospitalisee­ri­tute arv on vähenemas: kolmapäeval oli haiglaravil 1073 patsienti (nädal varem 1401), neist 672 intensiivravil.

Eelmisel nädalal tutvustas provintsivalitsus kolmeastmelist taasavamisplaani, mis algas laupäeval (Victoria Day pika nädalalõpu algul), kui avati ­väli-sportimisvõimalusi nagu golfi-, tennise-, korvpalliväljakuid jm. Esimene aste algab tõenäoliselt 14. juuni nädalal ning iga aste kestab vähemalt 21 päeva, jälgimaks leevendatud piirangute mõju viirusnäitajatele. Kõik on seotud ka vakt­ si­ neerimistega ning intensiiv­ ravil olevate patsientide arvuga.

Koolide võimaliku taasavamise kohta sel õppeaastal ei ole veel ametlikku teadet.

Kolmapäevaks oli Ontarios mõlema doosiga vaktsineeritud enam kui 569.000 inimest.

Toronto elanikest oli teisipäevaks saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi enam kui 65% täis­ kasvanuist. Üle Kanada oli nädala keskpaigaks saanud vähemalt ühe doosi vaktsiini üle 52% elanikkonnast.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

www.eestielu.ca

4

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

märkmik

Riina Kindlam

„Inimsuhted on alati tähtsamad kui 3. kaitsekategooria käpik“ Sellise paikapaneva ja rahus­ tava lause kirjutas mulle lille­ teadlik sõbranna. Olin kurt­ nud talle oma muret: „Saaremaal niideti meie öö­ ­ viiulid maha!“ Öeldes „käpik“ ei mõelnud Tuuli ei labakinnast ega käpiknukku, nagu minagi ei rääkinud keelpillidest, kui mainisin öö­ viiuleid. Jutt käib taimede sugukonnast nimega KÄPALISED ehk ORHIDEELISED. „Eestis leidub kokku 39 liiki ja alam­ liiki käpalisi. Neist osad on levinud üle Eesti, kuid paljud kasvavad vaid Lääne-Eestis ja saartel, kus on neile sobilik lubjarikas pinnas.“ (Lubi = lime.)

Kirjeldus pärineb Eesti Orhi­ deekaitse Klubi kodulehelt (orhidee.ee), mida soovitan kõigile huvilistele. Pealkirjas maintud kolmanda kategooria kaitsealused liigid Eestis „on liigid, mis on suhteliselt tava­ ­ lised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus,“ leidub Vikipeedia huvitaval teemalehel „Looduskaitse all olevad liigid Eestis“.

Nr. 21

Ühesõnaga, minu reaktsioon kiiresti pista toigas maasse suure käopõlle (Listera ovata, common/eggleaf twayblade) kõrvale, et see maha ei niidetaks oli isiklik ja õigustatud, ent siiski mitte hädavajalik lille ­harulduse või ohustatuse seisukohalt. Mu kurvastus, et platsi veerele igal aastal ilmuvad ööviiulid (rohekad käokeeled, Platanthera chlorantha, greater butterfly-orchid) olid esialgu ununenud ja seega külalisniiduki eest kaitseta jäänud, oli ka igati õigustatud isiklikust tai­ mearmastaja seisukohast, kuid märge taimemäärajas on nendegi puhul LK III. Pereterapeudist lilleteadlik sõbranna on tõesti kulda väärt.

Kinnitas, mida ma ise ka ääriveeri teadsin, et enamik niidu­ taimi, k.a. orhideed, siginevad millalgi tagasi. Sageli söövad neid ka lehmad ja lambad, kuid käpaliste maa-alused alged säilivad õnneks aastakümneid.

Tal endal on õnnelik näide võtta, et neil Lääneranna vallas on üks loopealne, kus karjatati

Karja kihelkonnas Saaremaal täitus nurmenukuõiekorjaja korv kiiresti ka rohekraamiga. Ülal paremalt päripäeva: hapuoblikas (sorrel), nurmenukuõied (cowslip, Primula veris), noored võilillelehed (dandelion), „beebi“ naat (ground elder, goutweed), nurmenukulehed ja väikeste kõrvenõgeste (stinging nettle) õrnad tipud. Enamik esitatust oli järgmise salatikausitäiega läinud, osa õisi ka teekannus. Ainult rauarikas nõges jäi esialgu korvi, sest seda tuleb siiski keeva veega üle kallata (kupatada) enne söömist.

Foto: Riina Kindlam

Selgus, et seesamune 22. lehekuu, kui mina Saaremaal nuputasin, kuidas õrnalt seletada sugulasele, et ta võiks harvemini oma suure masinaga Mamma platse niitmas käia, oli elurikkuse päev! Elurikkus on bioloogiline mitmekesisus (biodiversity). Keskkonnaamet tutvustas sel puhul oma Facebooki lehel elurikkuse ja liigiriikuse säilitamise põhimõtted soovitusega niita harvem muru. Allalaadimiseks ja välja­ trükkimiseks pakutakse ka juurdelisatud silti, mida oma krundile välja panna. Eks ikka, et kordaarmastavad ja uudishimulikud naabrid kindlalt teaksid: Me ei ole laisad vaid hoiame liigirikkust. Mõtle Sinagi selle peale.

Allikas: Keskkonnaamet

a­astakümneid ning seal polnud ühtegi kuldkinga (Cypripedum calceolos, lady’s slipper), aga kümme aastat pärast lehmapi­ damise lõppemist ilmusid kingakesed salaja sinna tagasi.

Ning kui üldse ei niideta ega sööda, kaovad paljud liigid mõnekümne aasta pärast jälle, sest ala kasvab hoopis täis.

Selline nokk kinni – saba lahti olukord. Ega niidu nimi polekski niit (mowed / wooded mead­ ow), kui seda ei niidetaks.

Lillesaared niitväljal Mida teeb lillearmastaja, kui lahke sugulane tuleb niitva tõlla seljas mööda põlluvaheteed oma 84-aastast tädi, minu ämma, aitama? Lillesõber korjab kärmesti nurmenukuõied ja meelespead ära, mõned eriti suured ära-unusta-mind sinipilved saavad ka millegagi (antud juhul käepäraste termostega) piiratud ning edaspidi tuleb mõtiskleda – kust maalt käib see kuldne kesktee? Tallatud tee läbi nabani ulatuva rohu see olla ei saa, vähemalt kuniks suvitab siin Mamma. Tema on ­ kahevahel – armastab niitmist ja korda, ent jätab kohati ka lillesaari niidetud alade sisse.

Selle tarvis haarab tihti hoopis vikati või pügamiskäärid, selle asemel, et lükata aku jõul töö­ tavat niidukit.

Küla pealt kosja tulnud suur teradega tõld paraku nii õrnalt valiv ei suuda olla ning kippus ka valusalt madalalt lõikma, nii et mätas kohati käristet. „Varsti saab samblast jagu,“ kõlas lähenemine. Mul läksid silmad suureks. Ah, et samblakihist, mis tõepoolest kükitab sügaval liblede all, tuleb jagu saada?!

Esimest korda kuulsin. Metsa vahel tundub see liiast, sest ega me Niitväljal suvita! (Niitvälja Golfikeskus asub Harjumaal.)

Sammal on alati selle väiketalukoha rohuga seltsis vaikselt elanud, seda leidub isegi juurdunud linnamurus. Veel üks liik, mille rikkust ei osanud hinnata, enne kui ähvardatakse ­ minema peletada. Aga on neid, kes selles elavad ja järgmisi, kes üürnikest toituvad...

Oi, kui palju seisukohti, radu ja ristteid. Aga nagu juba pealkirjas öeldud... inimsuhted, hoolimine, tänulikkus. „Sellel suurel niitmistuhinal on ka oma sotsiaalne otstarve eesti küla­ elus, mingi võistlusmoment,“ lisab Tuuli. „Meie niidame ise ka, sest muidu leiab aset suur rästikute elurikkus.“ Ärme siinjuures unustame uuemapoolset eesti vanasõna – kus ilu, seal puuk.

Siiski liiguvad uued suhtu­ mise tuuled. Eesti Rahvus­ ringhääling avaldas 15. mail loo „Muru madalaks pügamine läheb moest“ ning rohe.geenius. ee 18. mail: „Tartu lõpetab sel suvel muruniitmise paljudes paikades üle kesklinna“. Järg­ misena pakutakse sealsamas lugu Husqvarna blogist „10 nippi, mis tagavad sinu aias ­ ilusa ja hooldatud muru“. ­ (Järgneb lk. 11)

Vabatahtlik Hans Kukk Siinjuures tutvustame uut lugude sarja milles toome esile mõningaid KESKUSe abival­ meid vabatahtlikke, kes oma teadmiste- ja oskustega aitavad projekti ellu tuua.

Teade #99 – Tutvustame Hans Kukke, kellel on 35-aasta ­pikkune kogemus Toronto suurprojektide ehitussektoris.

Hans panustab vabatahtlikult KESKUSe ehitusprojekti ellu­ viimise nimel.

Hans pakub oma nõu, pikaajalisi kontakte ja eriala tead­ misi, et KESKUSe hangetele võimalikult parimad pakkumised tuleksid, mis tagaksid vastava hinna ja kvaliteedi suhe ning kajastaksid ehituse tipptaset.

Hans külastab ja vaatab üle objekti, vaatab läbi ehitusaruanded ja pakkumispaketid ning on arendusjuht David Kalmule nagu teine silmapaar kõigele mis seotud ehitusprojekti huvi­ dega.

Mis motiveerib teda projektile panustama? ,,Ma olen oma pärandi üle väga uhke,“ ütleb Hans. ,,Mul on hea meel liituda selle pühendunud meeskonnaga, sest KESKUSest saab ilus koht.“ Selline vabatahtlik panus langeb projekti jaoks otsustavasse etappi. Ehituse objektil läheb peatselt kopp maa sisse kuid pandeemia on ehitussek­ torile oma jälje jätnud.

Hans selgitab: ,,Nõue teatud tööde ja materjalide järgi on hetkel väga kõrged. Kuna olen selle kõige juures töötanud üle 30 aasta, saan olla toeks ja soovitada teisi variante, et projekt ei jääks sammust maha.

Seda enam on see oluline projekti juures kus tähtajad kokku surutud ja töö ise on keeruline.“ Projektijuht David Kalmul on hea meel, et Hans oma teadmisi projektile toob: ,,Tal on suured kogemused töökollektiivide, ametite ja materjalide hangete osas. Kuna ehitussektor on mõjutatud pandeemiaga seotud teguritest, aitab Hans projektil kindlustada, et ehitusjuhil (loe lähemalt siit: https://www.estoniancentre.ca/post/keskuse-ehitusjuht) on igas hankes mitu pakkujat, hoides samal ajal ­ KESKUSe huvid esmakohal.“ Hans töötab jätkuvalt The Conservatory Groupi juures ehi-

tusprojektijuhina ja mäletab, kuidas tema isa osales Eesti Kodu ehitamisel. ,,Töötasin pärast keskkooli lõppu Eesti Kodu projektis lihttöölisena, pühkides põrandaid ja kärutades materjale,“ meenutab Hans, ,,ma pole eemale jäänud eesti kogukonnast ja ka minu kaks tütart on uhked, et nad on eestlased.“ Hans lõi kaasa ka Toronto Eesti Maja kohapealse ümbe­ rehitusplaanide väljatöötamise juures, ehkki need plaanid ei jõudnud teostamiseni. KES­ KUSe projekt ja ka selle arhi­ tekt Alar Kongats on talle juba muljet avaldanud. ,,Minu vanemad olid Alari vanematega head sõbrad ja ma tunnen teda umbes 7-aastasest peale,“ märgib Hans. ,,Meil on hea arhitekt, võin seda kinnitada. Alari disain on suurepärane ja KESKUSest saab imelise välimuse- ja olemusega paik, kuhu inimesed tahavad tulla pulmapeole või muudele üritustele või lihtsalt sõpradega kohtuda. KESKUSt on meie kõigi poolt juba ammu oodatud!“ Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on Kale­vi­ poja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni $10 000. Kungla Rahvas annetuste algamine toimub ­käesoleva aasta juunis.

Toetuse tegemiseks pöördu aadressile donations@estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse ­välja tulumaksu kviitung.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis­ kirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus; Twitteris: @keskus

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Päts, Laidoner ja infosõda (3)

oleme ikkagi demokraatlikud inimesed, aga teie oma natsio­ naalsotsialismiga...

Sama efekt toimis veel palju võimsamalt punavõimu ajal.

Pätsi riigikorra erinevus perfektsest demokraatiast osutus nii tühiseks, et sellest ei tasunud kõnelda.

Rahulolematus Pätsi valitsemisviisiga oli 1930. aastatel siiski vähehaaval suurenenud ja ilmselt oleks see ta ükskord ka võimult viinud, ent selleni jäi veel tükk maad ja sõda tuli ­vahele.

Kui 1939. aastal oleks Pätsi suhtes valitsenud juba vaenulik üldmeeleolu, siis pidanuks baaside leping ja hilisem alistu­ mine rahva Pätsi otse vihkama panema. Kuid seda ei juhtunud.

Need vähesedki reservatsioonid, mis tema suhtes olid tekkinud, pühkis nõukogude võim minema, hiljem jäid mõned Pätsi vastased tegutsema üksnes ­paguluses.

Nüüd sai Pätsist müüt, teda ja Laidoneri oodati tagasi hästituntud lauluridades; tema taga­ situlekut oodati juba Saksa oku­ patsiooni ajal ning selle kohta liikus päris fantastilisi kuulujutte.

Pätsi aina lillelisemaks muutuv kuvand pidas vastu terve

Nõukogude aja ega tekitanud suuremaid probleeme ka laulva revolutsiooni päevil. Tõsi, Tah­ kuranna monumendi taastamisel (1989) ma üht kriitilist kommentaari siiski kuulsin.

Ühine tunne. Ühine tulevik. Ühine kohustus

des meie eesti kultuuri ja pärandi jätkusuutlikkust. Kingitus Sihtkapitalile oma päranduses on kingitus eestlastele Kanadas ja sellel on jõud hoida meie kogukond elava ja tugevana ­paljudeks aastateks. On oluline mõista, et teie kingitus ei mõjuta seda, mida plaanite jätta oma lähedastele. Teie kingituse saab üles seada nii, et see saavutab kõik teie seatud eesmärgid – hoolitseb teie pere ning omaste eest ning säilitab ja toetab meie kogukonda.

Lauri Vahtre (Algus EE # 19 14.05.2021) Kuritegudes on süüdi kurjategijad, mitte nende ohvrid Lõpetuseks lühidalt sellest, miks Turtola ja Ilmjärve süü­ distused ning hukkamõistvad otsused (isamaareeturid, diktaatorid, usurpaatorid, petturid jne) Laidoneri ja Pätsi kohta tuleks kui mitte valelikeks, siis vähemalt ekslikeks ja eksitavaiks lugeda.

Rahva arvamus on teatavasti mõiste, millega tuleb ettevaatlik olla. Eri rahvad on ühest ja samast isikust või sündmusest sageli hoopis eri arvamusel, järelikult on raske rahva arva­ muse abil tõtt mõõta. Kuid igal juhul on rahva arvamusel, olgu see siis milline tahes, olemas põhjus. Kui kedagi jäädakse meenutama hea sõnaga, siis on see isik andnud rahvale midagi, mida rahvas vajas.

Seda tasub meeles pidada ka Pätsi ja Laidoneri puhul. Pärast 1934. aastat kadus vapside popu­laarsus nagu võluväel. See ei olnud mitte (üksnes) propaganda teene, vaid tulenes tõsiasjast, et Päts viis sisuliselt ellu

Eesti Sihtkapital Kanadas Eestlased on vastupidav rah­ vas. Seda tõestab Eesti kogu­ konna olemasolu Kanadas.

Organisatsioonid ja asutused, mis loodi enam kui 50 aastat tagasi jätkavad arenemist ja kohanemist. Kuid isegi siis, kui meie kogukond muutub, ühendab meid jätkuvalt uh­ ­ kus ja kirg, mida me tunneme oma Eesti juurte üle. Ülemaailmne pandeemia on meid kõiki pannud rohkem tähtsustama oma pere, sõprade ja kogukondade eest hoolitsemist. Üks võimalus selleks on oma testamendi ja volituste tegemine või uuendamine.

vapside programmi – tegi ära selle, mida rahva enamus ootaski. (Sõnaselgelt rõhutab seda nt Oskar Rütli.)

Päts vaigistas poliitilise mudamaadluse, kutsus üles ühisosa otsima, andis kindlustunde. Päts ei olnud diktaator ega autokraat, vaid loomuldasa patriarh, kes suhtus rahvasse nagu taluperemees oma kodakondsetesse.

Tolleaegses maailmas, kus nüüdsetega võrreldavaid demok­ raatiaid võis sõrmedel üles lugeda ja kus just sel ajal toimus silmanähtav demokraatiast kaugenemine, polnud selline ­lahendus sugugi halvim võimalikest. Seda kinnitab ka mu enda perekonnapärimus. Lugu­ pidamine presidendi suhtes ei olnud teeseldud. Kuid see polnud ka mingi joovastunud ju­ maldamine.

Müüt on hoopis demokraatia ,,hävitamine“. Kui eesti rahvas 1941. aastal kohtus Saksa vägedega ja selle käigus ka täiesti tavaliste sakslastega, kes käisid taludes pekki kauplemas ja keda vahel ka eeskambrisse kutsuti, tajuti sageli, et natsismi aastad on poiste mõtteviisile oma jälje jätnud. Ja see tekitas koguni teatava üleolekutunde, meie siin

Toetada Eesti kogukonda kõikjal Kanadas, see on Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) missioon. Paljudele organisatsioo­ nidele tähendab Sihtkapitali toetus enam kui 30% nende ­ tegevuseelarvest. ESK on ka ­ suurtoetaja pea igale Eesti ettevõtmisele, pidustusele ja festivalile Kanadas.

ESK on pannud meie kogukonnale tugeva rahalise aluse tänu meie annetajate heldele toetusele – tuhanded sõbrad pühendunud kogukonna aitamiseks ja millegi muutmiseks.

Sihtkapitalile annetajad saavad teha oma panuse erineval moel.

Paljud toetavad üleskutsetele

vastates, hakkavad igakuisteks annetajateks, mõned toetavad ühekordsete suuremate kingi­ tustega, näiteks annetades väärtpabereid või lisades ESK oma pärandusse. Need annetajad on otsustanud oma armastatud Eesti kogukonna toetamisest teha oma jätkuv pärand.

Mis on teie pärand, teie panus?

Pärand on tähendusrikas ja jõudu andev panus suurema eesmärgi jaoks, elu tagamiseks järgmisele põlvedele. Meie jaoks on see eesmärk Eesti kogukond.

Otsustel, mida me teeme täna, on oluline roll, kindlusta-

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogukonna ning annetajatega.

Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd ja juhendab ühte poole kohaga töötajat. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahastamistaotluse programmi (vastavalt juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe, sotsiaalmeedia platvormide ja kogukonna ajalehe jaoks.

Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtlemisoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee 18. juuniks 2021 aadressil president@estonianfoundation.ca Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Elav ajalooline mälu on Pätsile ja Laidonerile kaks korda hinnangu andnud (1930. aastatel ja 1940. aasta järel) ning pole kummalgi korral süüd leidnud. Võrdlus Quislingi ja ­ Kuusisega on kohatu. Pigem tuleks Pätsi võrrelda Taani ­ kuninga Christian X ja tema ­ peaministri, sotsiaaldemokraat Thorvald Stauningiga, kes alistusid sakslastele ja tegutsesid seejärel koostöös okupantidega.

Oleks päris huvitav teada, kuidas reageeriksid taanlased, kui Turtola kirjutaks raamatu, milles neid mehi nimetatakse reeturiteks.

Nagu öeldud, toimus uue s­ajandi alguskümnendil muutus.

Kuuskümmend aastat oli olnud selge, et Eesti iseseisvuse hävitaja oli Stalin, nüüd korraga enam mitte. Ajaloolased on nii Turtola kui Ilmjärve tööle andnud professionaalses mõttes laitva või koguni väga laitva hinnangu, kuid sellel pole peaaegu mingit mõju, uus dis­ kursus elab juba oma elu, sest mingil põhjusel valitseb selle

järele nõudlus.

Eelöeldu ei tähenda, nagu üritaksin tolmust puhtaks pühkida sõja järel tekkinud nostalgilist Pätsi-kuvandit. Küsimus, kas Päts ja Laidoner käitusid 1934. aastal ja aastatel 1939.1940. aastal õigesti või valesti, jääb tegelikult igaveseks lahendamata, sest puudub kontrollivõimalus.

Meil on võimalik vaid uurida, millised olid nende langetatud otsuste tagajärjed ja siingi võib jõuda vastuoluliste järeldusteni. Näiteks, et Pätsi ja Laidoner käitusid küll ratsionaalselt, kuid arvestades tagajärgi ja kõrvalmõjusid, mida nemad arvestada ei saanud, peame tulevikus sellist stsenaariumi iga hinna eest vältima.

Me saame ka arutleda, kas langetatud otsused ikka olid omaaegsete teadmiste valguses ratsionaalsed või mitte. Kuid see on omaette teema, millest on juba palju kirjutatud ja kir­ jutatakse veelgi. Millest tuleks aga üle saada, see on mõtlematu reeturiks tembeldamine. See võiks olla läbitud etapp, aeg on liikuda edasi õiglasema ja kainema hinnanguni. Meeles ­ ­pidades, et kuritegudes on süüdi ikkagi kurjategijad, mitte nende ohvrid.

Maikuu teemaks Kanadas on Jäta pärand. See on ideaalne aeg meeldetuletuseks, et mõelda hetkeks TEIE pärandile ja kuidas teie toetus aitab kujundada meie Eesti kogukonda. Jagagem oma vastupidavust ja otsuse­ kindlust hoida oma kultuuri tugevana ning jõulisena järgmised 50 aastat.

Rohkem detailset informatsiooni oma kingituse planeeri­ miseks Sihtkapitalile võib leida brošüürist Planeeritud Annetus, mis on saadaval 21. mai Eesti Elu ajalehe lisana või võttes meiega ühendust telefonil 416465-5600 või info@estonianfoundation.ca.

EESTI SIHTKAPITAL KANADAS TÄNAB… …ANDREA HERRMANNI, kes lahkub ESK kontori- ja turundusjuhi ametist uutele väljakutsetele.

Andrea, soovime Sulle kõike head ja jääme Sinust puudust tundma.

Meie õnnesoovid!

6

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

Ludvig Juhti tähelend lihtsast Eesti talust Ameerika esindusorkestrisse

Foto: Meie Elu arhiiv

Sirje Vihma-Normet Alo Põldmäe raamat ,,Kalevi­ poeg kontrabassiga. Ludvig Juht ja tema elute“ on eesti muusikakirjanduse maastikul nagu hiiglaslik mammutipuu.

Ja seda mitte ainult pano­ raamse Juhti ajastu kirjel­ damisel, vaid see peegeldub vastu ka raamatu kujundusest (Aime Andresson), perfektsest eesti keelest (keeletoimetaja Terje Tammearu) ja fotode valikust ning raamatu hoo­

Filmivõtted tõid Eestisse kuulsad briti näitlejad Hiljuti alustati Eestis filmi ,,Burial“ võtetega, kus teevad kaasa mitmed tuntud Inglis­ maa filmitegijad. Filmi kaas­ produtsent on Ivo Felt filmi­ stuudiost Allfilm.

Võtteperiood peaks kestma 9. juunini, peamiselt filmitakse Tallinna lähistel Harjumaa metsades.

Suuresti Eestis filmitava linateose tegevus toimub Teise maailmasõja viimastel päevadel Saksamaal ja Poolas. Film räägib väljamõeldud loo vene sõduritest, kes naisjuhi Brana

Eurovisiooni võitis Itaalia Laupäeval, 22. mail krooniti Rotterdamis 65. Eurovisiooni lauluvõistluse võitjaks Itaalia esindaja Maneskin.

Eesti žürii punktid edastas Sissi Nylia Benita ning nende lemmikuks osutus Šveitsi esin­ daja Gjon’s Tears. Eesti žüriisse kuulusid Stig Rästa, Karl Ander

Uku Suviste.

Foto: EE arhiivist

likast toimetamisest (Aare Tool).

David Otto Wirkhausi poja Peetri Väägvere viiulikooris 1910. aastast kontrabassimängu harrastanud Ludvig Juhti elutee on väga põnev. 1913. aastast mängib noormees juba Tartus kino Imperial orkestris ning üsna pea ka Vanemuise suve­ orkestris. Ürgse andekuse ja ­sihikindla harjutamise toel saab temast 20 aastat hiljem juba Ameerika esindusorkestri-Bostoni sümfooniaorkestri orkest­ rant ja solist. Lisaks orkestri­ tööle annab Juht kontrabassitunde ka Bostoni ülikooli muusikaosakonnas. Meenuta­ gem, et paar aastat hiljem (1936.a) saabus Ameerikasse teinegi eesti kultuuri suurkuju Miliza Korjus, kellest filmiga ,,Suur valss“ sai 1938. aastal üleöö Hollywoodi filmitäht.

Kui nõndanimetatud trofee­ filmi ,,Suur valss“ näidati ka kõikides N. Liidu kinodes, siis Juhtist ei tohtinud siinmail midagi rääkida, ammugi mitte ­

Vasilyeva juhtimisel peavad Hitleri jäänused Moskvasse Stalinile toimetama. Teel ründavad neid aga saksa partisanid.

Näitlejatest teeb filmis kaasa näiteks Tom Felton (,,Harry Potter“), kes Tallinnas viibimi­ sest ka Instagramis pilti jagas.

Eesti näitlejatest on kaalukamad osad täita Kristjan Ükskülal, Sten Karpovil, Ester Kuntul ja Tambet Tuisul.

Filmi režissöör on Ben Parker, produtsendid Matthew James Wilkinson ja Paul Higgins. Operaator on Rein Kotov ja kunstnik Jaagup Roomet. Linateos peaks ekraa­ nidele jõudma uuel aastal.

(ERR/EE)

Reismann, Elina Born, Birgit Sarrap ja Dave Benton. Eesti rahvas andis maksimumpunktid Soomele.

Võitja selgus ekspertidest koosnevate žüriide ja rahva­ hääletuse tulemuste liitmisel.

Eurovisiooni finaali eel välja kuulutatud Marcel Bezençoni (Eurovisiooni lauluvõistluse rajaja) nimelised pressiauhinna ja artistiauhinna sai Prantsusmaad esindanud Barbara Pravi, heli­ loojaauhind läks Šveitsi loo ,,Tout l’Univers“ kirjutanud muusikutele: Gjon Muharremaj, Wouter Hardy ja Nina Samper­ mans.

Eestit esindas Eurovisioonil sel aastal Uku Suviste lauluga ,,The Lucky One“, mille autoriteks Uku Suviste ja Sharon Vaughn, produtsent Dimitirs Kontopoulus, Eesti laul finaali valituks ei o­ sutunud.

kirjutada. Kui Miliza Korjus keskendus vaid oma karjäärile, ­ siis Juht sidus end kohe välis­ eesti organisatsioonidega. 1936. a loodi Juhti eestvedamisel Bostoni Eesti Selts, pärast Teist maailmasõda valiti Juht aga juba ,,väliseestlaste parlamenti“, mille tegevus oli selgelt nõu­ kogudevastane. Juht andis kõik kontsertidest saadud tulud Eesti Rahvusfondi, mille kaudu aidati nii kaasmaalastest sõjapõge­ nikke kui ka kultuuriürituste korraldamist. Pärast legendaarset Rootsi-turneed läbi kümne linna aastal 1947 valiti Juht Juhan Aaviku koori auliikmeks ja August Rei pani talle rinda Rahvusfondi aumärgi.

Alo Põldmäe raamat algab Ernst Jaaksoni kirjaga aastast 1996, milles ta toetab igati ideed teha Juhtist põhjalik raamat. Kui Aino Järvesoo Eestisse elama kolis, tõi ta kaasa muusikutepere Kalamite valdusesse jäänud Juhti kaks scrapbook’i fotode ja ajalehe­ väljalõigetega. Siinkohal tsi­ teerin ühte reaalust Põldmäe raamatust: ,,Olen saanud infot ka kolmandast scrapbook’i olemasolust ja see asub arvatavasti Torontos“. Oleks kena, kui see kolmaski scrapbook jõuaks Ludvig Juhti Fondi Tallinnasse muusikamuuseumisse, kuhu on väliseestist saabunud juba rohkesti materjale.

Ludvig Juhti isiksuse kõrval on raamatus teiseks peategela­ seks Juhti legendaarne kontrabass – Itaalias tegutsenud pillimeistri Francesco Ruggeri 1679. aastal valmistatud instrument. Ruggeri tegutses Cremo­ nas nagu Stradivarius, Amati ja teisedki ilmakuulsad pilli­ meistrid. Cremona meistri kontrabassi leidmine oli suur õnn, sest neid on säilinud väga vähe. Õnnetähe all sündinud Juht sai pilli omanikuks 14. märtsil 1936, mida tunnistab raamatus äratrükitud dokument. Kui Ruggeri kontrabass New Yorgist Bostonisse jõudis tegi kunsti­ metseen proua Charlotte R. Greene Juhti ja tema uue pilli auks muusikalise kokteiliõhtu, kuhu olid kutsutud peaaegu kõik tähtsamad rahatuusad ja seltskonnategelased.

Järgmisel hommikul toodi Juhtile tänuks kontserdi eest hiigelsuur roosipõõsas, millesse oli peidetud tänuavaldus proua Greene’ilt ja tšekk suurele rahasummale. Nüüdsest kirjutati Ludvig Juhti kontserdikavade servale: ,,Härra Juht mängib Francesco Ruggeri (Cremona) 1679. a kontrabassil.“ Juht on oma uuest pillist rääkinud ka intervjuus Felix Randelile: ,,Vahe minu endise instrumendi ja praeguse vahel on enam kui öö ja päev. Imestan isegi, kuidas pidin ma seni esinema ­ sarnasel sigarikastil.“ Eestlastele esinedes lõpetas Juht kontserdi alati Robert

Nr. 21

Eesti fotograafide suurprojekt sai raamatuks

Juubilar Ira Lemberilt ilmus uus romaan 21. mail 95. sünnipäeva tähistanud Ira Lemberil ilmus uus romaan – ,,Teine viiul“, mis räägib muusikutest ja loomingust.

Loomeinimesed ja nende valikud ning elu on olnud Ira Lemberi romaanide keskmes juba aastaid – põhikonflikt on alati see, kuidas oma elu loominguga jagada.

Romaani tegevus toimub Pärnus, kujuteldava muusika­ teatri orkestris teist viiulit mängiv Murel saab ootamatult teada, et tema lepingut teatriga uuest hooajast enam ei pikendata. Kuidas oma eluga edasi minna? Vaevalt toibunud sellest jahma­tavast uudisest, istub pargipingil tema kõrvale tunnustatud helilooja, kes teeb talle ettepaneku hakata kirjutama lib­ retot operetile, mille muusika heliloojal juba peaaegu valmis on komponeeritud. Murel võtabki ettepaneku vastu, töö opereti kallal hakkab talle vägagi meeldima, ja mitte ainult töö...

See on romaan armastusest, suurtest plaanidest ja... heitlikest inimsuhetest, mille autor oskab lugejat üllatada veel päris lõpu eel.

Romaani ,,Teine viiul“ andis välja kirjastus Canopus.

Theo­ dor Hanseni laulu ,,Ema süda“ kontrabassiseadega. Ro­ man Toi kirjutab oma mälestusteraamatus ,,Kaunimad laulud pühendan sull’,, Juhti menukast turneest Kanadasse. Viimane kontsert toimus Windsori kated­ raalis, kus Roman Toi saatis Juhti orelil. Sealgi lõppes kontsert ,,Ema südamega“. Toi ­ kommenteerib: ,,Flažolettide meistrina pani Juht selle pala kõlama, nagu oleks ta käes olnud viiul. See oli ime!“ (lk ­ 183).

Juhti elukäiku võib võrrelda meie teise muusikalise Kalevi­ poja Neeme Järviga. Õnneks oleme N. Järvi triumfidest ise osa saanud, Ludvig Juhti tähelennule saame kaasa elada vaid Alo Põldmäe raamatu vahendusel. Minu meelest tu­ leks Põldmäe Juhti-raamat kohe kiiresti inglise keelde tõlkida.

Eelmise kevade eriolukorra ajal alustas Fotomuuseum fotograafide koostööprojekti.

Esialgu olid projektiga seotud paarikümmend osalejat, kuid ettevõtmisest kasvas välja 130 fotograafi osalusega suurpro­ jekt ,,Isolatsioonidialoogid“, mis on nüüdseks raamatuks saanud.

Fotograafide paarid selgusid loosi teel ning nad võisid oma visuaalses kahekõnes rääkida, millest iganes soovisid, ainus piirang oli, et pildid sünnivad eriolukorra ajal.

Projekti algatajad olid Annika Haas ja Johanna Ran­ nula, raamatu kujundas Marje Eelma. Mahuka fotoraamatu esitlus oli Fotomuuseumi uues ­ Jaani Seegi galeriis, kus ava­ ti ka samateemaline näitus.

Näituse ja raamatuga koos sai alguse Fotomuuseumi uus teema-aasta, mis seekord on pü­ hendatud dokumentaalfotograafiale. (ERR/EE)

Uus ajalooline romaan Rein Raualt Käesoleval nädalal ilmus kir­ jastuselt Salv Rein Raua uus romaan ,,Päikesekiri“, mis on tema esimene teos pärast 2018. aastal ilmunud teost ,,Viimane kustutab tule“.

Rein Raua kümnenda romaani tegevus toimub põhiosas aastatel 1919-1924. Eesti jõunaine Lily Ojamaa on koos tsirkusetrupiga ringreisil mööda Tsaari-Venemaad, kuid revolutsioon paiskab riigi kaosesse ning kodusõja keerises on ta sunnitud põgenema kõigepealt Hiinasse ja sealt edasi Jaa­ panisse. Samal ajal alustab sealt vastassuunas kulgevat teekonda harrastuslingvist Nitta Tsuneo, auväärse samurai-suguvõsa järeltulija ja shintō preestri poeg, kes ametlikult siirdub Venemaale otsima sõjas kaduma läinud venna hauda, aga tegelikult tahab lahendada saladust, mis viib teda veel palju kaugemale… ,,Päikesekiri“ ilmus kirjastuse Salv sarjas Viljasalv, kus on varem avaldatud ka Aino Perviku teos ,,Miniatuurid mälupõhjast“.

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1055 1

2

3

4

5

12

13

15

16

6

9

29

21

22

10

11

26

27

48

49

17

23

30

24 31

33

34

37

38

41

35

42

51

32

39

44

25

36 40

43 45

52

46 53

54

55

56

57

58

59

60

61

PAREMALE:

1. Teat. kange alkohol.

5. Juustujuuretis.

9. Auk. 12. Filmide näitamise koht.

13. Naisenimi.

14. Pagaritoode.

15. Vajalik nõelumisel.

16. Läbivedu.

18. Esiplaanil, päevakorral.

19. Desok­süribonuk­ leiinhape (lüh.).

20. Mitte tagant.

24. Teisiti, teise nimega.

28. Inimese ülakeha ning hobuse kere ja jalgadega olendi.

32. Töö-, kutseala.

33. Ese. 34. Stoiline isik.

36. Privaat-.

37. Partisan.

39. Ameerika avastaja.

41. Haisuloom.

43. Teat. teravili.

44. Šoti-gaeli mehenimi.

46. Virk; tragi, hakkaja.

50. Helitööde avalik

ettekanne.

55. Juba teada olev, sellega identne.

56. Eesti end. naistennisist.

57. Sinna ja ______ .

58. Tõmbab, imeb endasse.

59. Inin.

60. Mäeahelik Aasias.

61. Sõrg.

ALLA:

1. Teat. nahahaigus.

2. Teravili.

3. _____s, maitse­ aine- ning ravimtaim.

4. Hakkliha ,,päts“.

5. Läti maatähis.

6. Õhk (ingl.k.).

7. Kartlikud.

8. Eesti end. teatritegelane (1884-1949), ,,eesti kutselise teatri isa“.

9. Ese. 10. Terava otsaga kepp.

11. Talu kõrvalhoone.

17. Nuhk.

21. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

22. ______a, veepark

47

Alge, 13. Agar, 14. Aaa, 15. Saag, 16.

Pesa, 17. ERR, 18. Staap, 20. Pärnu, 22. Tia (Maria), 24. Apr, 25. Portugal, 29. Iive, 33. Eru, 34. Selle, 36. (Sik-) sak, 37. Ainu, 39. Noorhani, 41. Lat, 43. Ora, 44. Maral, 47. Varem, 51.

Aaa, 52. Avar, 56. Roma, 57. Ars, 58.

Salu, 59. (S)eimi, 60. Les, 61. Inin, 62.

Meel.

Alla: 1. Tass, 2. Alat(i), 3. Agaa, 4.

Regatt, 5. Lap. 6. Ege, 7. EAS, 8.

Krapp, 9. Kaer, 10. Karn, 11. Karu, 19. Pius, 21. Äri, 23. Agent, 24. (H) alloo, 25. Pea, 26. Ori, 27. Run, 28.

Alo, 30. Isa, 31. Van, 32. EKI, 35. Errv, 38. Ula, 40. Haarem, 42. Alasi, 44.

Maal, 45. Aare, 46. Rass, 48. Roie, 49. Emme, 50. (Air) Mail, 53. Van, 54.

Ali, 55. Run.

Nädala retsept

Prahas.

23. Valitseja iste.

25. Lutsib, tõmbab midagi endasse.

26. Mõla.

27. _____i, Ida-Saksa julgeolekuministeeriumi lüh.

28. Koduloom.

29. Eesruum.

30. Sama, mis 43. par.

31. Tuule- või sajuhoo.

35. Küsisõna.

38. ______t, lõige.

40. Helikunstnik.

42. Koht, kus saab ostude eest maksta.

45. Nendel.

47. Sama, mis 55. par.

48. Sama, mis 58. par.

49. Eesti maadleja, Londoni (2012) OM hõbe.

50. Sadamaehitis.

51. Osmik, hütt, hurtsik.

52. National Interest Exception.

53. Riigi Infosüsteemi Amet.

54. Riik Aasias.

Filateelia. Uus postmark

Kukemagun Omniva (Eesti Post) lasi 20. mail käibele uue Indrek Ilvese kujundatud postmargi Euro­ pa sarjast ,,Kukemagun – seemnetega“.

Postmargid trükkis Cartor Security Printing.

Kukemagun (Papaver rhoe­ as) on üheaastane õistaim, mis õitseb maist augustini. Taim on 16–90 cm kõrge, suured õied läbimõõduga 7-8 cm koosnevad neljast kroonlehest. Erinevalt teistest meie magunaliikidest eelistab ta lubjarikkaid kasvukohti.

Kukemaguna säravpunane õis on väga pilkupüüdev. Mesi­ lase või kimalase silm näeb seda aga hoopis teistsugusena,

T

Paremale: 1. Taar, 5. Leek, 9. Kkk, 12.

19 20

50

8

S

Ristsõna nr. 1054 LAHENDUS

14

18

28

7

I

sest mesilane ei näe üldse punast, kuid suudab selle asemel tajuda ultraviolettvalgust.

Tolmeldamise seisukohalt on putuka vaade muidugi olulisem kui inimese oma. Õnneks meeldib kukemaguna värv sa­ muti inimsilmale ja ilus umbrohi on populaarne ilutaim.

Kukemagun on lisaks Euroo­ pale kodunenud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal.

(Allikas: Omniva)

7

Volli veste

Kusikuklastest Mina põle kunagi golfi mänginud. Kuid ei saand tõeste aru, miks värskes õhus, eraldi seistes, distantsi hoides tervisele kasulik tegevus siin riigis ära keelati. Mõistus tuli küll pähe, taas saavad need, kellele see meeldib, nii spordelda. Ometi, nigu nagu kunagi keegi leidis, golfimäng on parim viis kena jalutuskäiku roheluses rikkuda.

Selles kartsas olekust saab aru, teatud piirini. Kuid meie poliitikud, nüüd teadlased, on nigu eestlaste harakas tõrvasel katusel – nokk kinni, saba lahti. Ja siis vastupidi. Nüüd on pikendatud kartsas olekut, keeld poodidesse minna, kuni teatud protsent inemesi on saanud vaktsiinipritsi. Et saavutada, minu arust loll termin, karja imuunsust. Ühel lehmal võib ju ikke olla taud küljes.

Issanda loomaaed on kirju küll. Ja teate, isegi putukad võtavad toda isoleerimist nelja seina vahel tõsiselt. Meil on tänavu kontvõõraid kui palju. Sipelgaid. Igas suuruses, pisikeste, peaaegu nähtamatutest kuni suurteni, sellised, mis Aafrikas kõrgeid pesasid ehitavad. Kõik kohad täis.

Kurtsin Etsile, et otsigu ta nutitelefonist lahendust.

Tolmuimejaga saab neid küll põrmandalt eemalda, aga kuskilt nad ikke sisse pääsevad. Mingi mürk olevat olemas, mida seinaliistude äärde tuleks asetada. Kuid kuda, sa, hing seda saad, ku poed on kinni. Noorsand tublisti tellis ja seisis tund aega sabas, et seda meile osta. Ei kurtnud, tal ju too riistapuu millega mängida, aega surnuks lüües.

Ja teate, leidis huvitava nime tollest internetist. On olemas mees, kelle nimi on Ants Sipelgas. Facebookis nii. Neid vist veelgi. Kahes keeles üks ja sama ees- ja perenimi.

Ahjuforell sidruniga Kaire Tensuda Nagu teame, on kala söömine ülimalt tervislik ja seda tuleks regulaarselt oma menüüs hoida.

Forell sisaldab näiteks rohkelt proteiini, vajalikke Omega-3 rasvu jm., mis aitavad meid püsida hea tervise juures.

Valmistusained: 1-2 forellifileed 1-2 spl oliivõli 1-2 spl sidrunimahla sidruniviile pisut sidrunipipart pisut küüslaugusoola soovi korral veel mõnd maitseainet Valmistusviis: Pesta forellifileed ja asetada ahjunõusse. Määrida pealt oliivõliga ja pigistada sidrunimahla, laduda peale kooritud sidruniviilud ning raputada maitseaineid. Tõsta 400 F kraadi juures eelsoojendatud ahju ja küpsetada umbes 20-25 minutit, kuni kala on läbi küpsenud, vahepeal võib temperatuuri ­ mõnevõrra alandada. Forelli­ fileed on õhukesed ja küpsevad kiiresti.

Hea on serveerida koos värskelt valmistatud rohelise salatiga ja/või väikeste kartulitega.

Naljanurk Mees kurdab baaris sõbrale: ,,Lugesin teadet, et politsei otsib pangaröövlit.

Ma helistasin neile kohe, aga tuli välja, et see polnud tööpakkumine.“

Kunagi kirjutasin siia veste nurka mehest, kes oskas nahkiire nime enam kui sajas keeles ütelda. Egas mina sipelgate suhtes palju viletsam ole. Metsas soomlastega, prantslastega töötades õppisin selgeks nii muurahaise kui formi. Toda viimast pidi ütlema küsitleva tooniga – et kas tõeste mulle?

Muurahainen tuli ka soome pagari juures kiuslikult huultele, nurka näidates nii öeldes, tuues mureliku ihmise luuaga kohe paika. Sai aga naljast aru. Õnneks.

Saksa keeli ameise. Idanaabril on muravei. Ja horvaatidel, mul ju üks hea semu metsas sellest rahvusest, on sipelgas mrav. Kui sarnased soomlased ja slaavid keeleliselt vahel on.

Nimedest veel. Vabarn on magushapu mari, magushapu nigu minagi, temakese arust. Ning lugesin hiljuti siit seitungist, et on üks muusik olemas, Vabarna Jalmar. Kas ta võroke on, e’p tia, kuulub ansamblisse nimega Zetod. Kuid ehk hõimlane, mine sa otsi. Lasen Etsil uurida, ise aga võit­ len nonde rautsikatega, kes mu kartsarahu rikuvad. Kirun neid mitmes keeles takka.

VABARNA VOLLI

Saaremaa aktivistid tahavad ,,ö“ tähe märgi laiemat kasutamist Rühm Saaremaa aktiviste tahab ära kasutada saarlaste keele eripära, ehk ,,ö“ tähe­ märki rohkemates paikades kui ainult ,,ö“ ja ,,õ“ hääliku piiril väinatammi otsas.

Saaremaa turismiedendajad ütlevad, et on kadestanud pisut Lõuna-Eesti piirkonda, kus on paljudes kohtades võimalus pildistada kollaste raamide juures või sees.

Saarlaste ideest tähistada Saaremaine Euroopa keskpunkt ,,ö“ tähemärgiga kasvas välja

uus idee – kasutada sarnaselt Lõuna-Eesti kollastele raami­ dele Saaremaal turismiobjektide juures erinevas suuruses ,,ö“ tähemärke?

Sajandi saarlaseks valitud Ivo Linna arvab, et see on hea. ,,Ma arvan, et see mõjub väga hästi, sest eks me tea, et mandril meiesuguseid ,,ö“ rääkijaid ju naerdakse vahepeal ja kuidas see meie keel ikka kõlab ja...

Aga oleks tore küll, kui mõnes kohas oleks veel,“ sõnas armastatud laulja.

(ERR/EE)

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

8

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

Nr. 21

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Repeating some parts of Russian history will be a crime Equating Soviet leaders, army decision-making, military activity with their ally, Nazi Germany, will be a criminal violation. Calling the details in the Molotov-Ribbentrop Pact of 1939 a Soviet/Nazi ­collaboration will be a crime.

As will the denial of the Soviet Union’s leading contri­ bution in ending WWII. Legislation introduced recently in the State Duma entitled “The Soviet Peoples’ Victory in the Great War for the Fatherland 1941–1945” would penalize anyone denying the “the Soviet peoples’ decisive role in destroying Nazi Germany and trivializing the Soviet Union’s humanitarian mission in liberating the Euro­ pean states”.

The proposed law does not mention the possible penalties.

As a guideline, the Russian criminal code law already specifies a five-year sentence ­ for attempts at rehabilitating Nazism, for using unsanctioned facts about Soviet WWI activity including the possible criminal activity of Soviet soldiers.

Picture this: On September 22, 1939, the streets of BrestLitovsk were decorated with intertwined swastika and ham­ mer and sickle banners marking the Nazi-Soviet Pact signed a month earlier on August 23.

The Wehrmacht and Red Army held a joint parade there on September 22 celebrating their successful invasion of Poland, exactly as the Pact had intended.

The Brest-Litovsk scenario above is just one example of a genuine Nazi-Communist al­ liance. The Hitler-Stalin agree­ ment to divide the Baltic states and Poland between them, Moscow’s promise to feed Berlin’s military industry with millions of tons of raw materials, the long friendly letters between Stalin and Hitler, Stalin’s personal birthday greetings to the Fuehrer published in Pravda, the Gestapo’s briefings to the NKVD on how best to run concentration camps, they and ­ numerous other instances confirm the close co-operation between allies. Russia will ban these from public mention if used as proof of Nazi-Com­mu­ nist collusion and their shared culpability in initiating WWII. Putin’s revisionist history

i­ncludes the justification for the occupation of the Baltic states and Poland. To strengthen its military and strategic defence in 1939, Putin’s sanctioned history stresses the necessity for starting the incorporation of the Baltics into the USSR. The ­process was “contractual’, Putin writes, “with the consent of elected authorities”. Estonia, Latvia and Lithuania “preserved their government bodies”.

Putin negates the violent, illegal action of an aggressive ­ regime. The Baltic states recall the developments in drastically different terms – the arrest and imprisonment of governing officials and political leader­ ship, the executions, the liquidation of the cultural and social elite. Some 100.000 Baltic residents were detained and deported into the Russian hinterlands.

What drives the introduction of new legislation is manifestly obvious: Putin’s continuing ­obsession with focusing on the Soviet role in ending WWII, not in starting it. That history is written by the victorious has been taken by Putin as an immutable law that can’t be ­ ­violated.

After WWII both the Soviet and Western narratives of the war had one commonality; the glorious victory over Nazi Germany and Imperial Japan.

This endured till the collapse of the Soviet Union in the early 1990s. It’s said that the freedom enjoyed by the former captive nations of central and eastern Europe made it possible to correct the memory of recent ­ history.

While the essence of the prevailing narrative was a uni­ versal struggle between good and evil, the evolving inter­ pretation has emphasized the struggle between freedom and tyranny. Thus newly free Esto­ nia, Latvia, Lithuania, Poland, etc., have resolutely rejected the Red Army’s ‘liberation’ of ­eastern and central Europe. The new narrative calls it like it was – repressive occupation.

One cannot ignore the position taken by the refugee communities in the West regarding the European captive nations for 50 years. It coincided perfectly with the new version ­espoused by the new democratic governments of the region. But

A concept image of the new museum’s entrance.

Annual meeting shows that the Estonian Studies Centre is on the precipice of a new era Vincent Teetsov Following on from last week’s Tartu College AMM, on Thursday May 20th, the Estonian Studies Centre also held its annual meeting.

18 members and one proxy were present of the 20 total members who represent ESC. These members are active in organizations that include, but ­ are not limited to, the VEMU Collections Program, the Bibliography Club, ES Library, and TEAS Ööbik.

Jaan Meri, Chair, ESC Board of Directors, began the meeting’s business by reminding members of the ESC policy, that “all donations received go towards the new Museum’s ­capital fund. The only exception is for donations that are directed for specific programming at the ESC.” For instance, last year, the Estonian Arts Centre completed a deal to donate their art collection and financial resources.

After a year, the deal was concluded on the 1st of September, 2020. This is a huge boost for the ESC Archival Collection, which currently possesses materials that include 15,000 ­ catalogued books, 10,000 photos, 1,500 digitized videos, ­ 120 personal and organizational archives, and more. $147 thousand in assets was transferred, accounting for $57 thousand in cash, $50 thousand in a note receivable, and a 355 piece art collection with a stated value of $40 thousand. These

now the authentic facts are even more troubling for the Kremlin, being confirmed by the very peoples who had to withstand 50 years of Soviet domination.

Putin knows that by controlling history, he controls the people. That’s what makes official Russian history so un­ predictable.

LAAS LEIVAT

assets will only be used for ESC’s own Art Collection Program.

With a future museum for Estonian-Canadians in mind, Meri also spoke of the future of Bloor Street West. Construction will be taking place on three sides of Tartu College: Bloor Street United Church’s high rise development, condos at 316 Bloor Street West, and KESKUS to the north of Tartu College.

The first phase of the Museum project was approved by the ESC Board of Directors, which encompasses “preliminary architectural design and key issues” as well as “ownership of museum space.” It must be decided whether the building envelope of the Museum will be owned by Tartu College or ESC. The Committee of Adjust­ ment will need to approve Alar Kongats’ conceptual drawings.

It was reported by the ESC Board that this first phase will be completed by the end of the first quarter of 2022.

Chief Archivist Piret Noorhani detailed ESC’s programming and deepening of Estonian diaspora research in 2020, which thrived despite limitations on normal gatherings. Among these activities were 36 interviews with people about their Tartu College experiences and involvement over the years, for TC 50. The volunteers of the Bibliography Club started work­ ing online in Autumn 2020. ESC teamed up with the Estonian Literary Museum to run the The School Lore Competition. In partnership with Baltic Canadian Imprints, there was the “We Are All in This Together: COVID-19” ­collection initiative.

Online programming included episodes of VEMU ÖÖTV, Estonian Music Week’s online concerts, and Dr. Peeter Põldre’s lecture “COVID-19: Past, Present and Future.”

Overall, 43 events took place in 2020, with strong turnout across the board and reduced program-

ming costs in some cases.

As was reflected in Tartu College’s annual meeting, the overarching financial narrative in 2020 was one of reduced revenue due to the COVID ­ pandemic. The amount of ­ support given to ESC by TC ­ was reduced to $253 thousand, in contrast to $353 thousand donated in 2019. This is due to TC’s own reduced student residence revenue. In terms of ­ donations, ESC received $113 thousand in 2020, just over $1 million less than in 2019.

However, net assets increased to $1.95 million in 2020, from $1.84 million in 2019. The outlook is positive then, as ESC has endured and its members look to higher revenue and fundraising in the ­ not too distant future.

In other business, among the ESC Board of Directors, three Directors had terms ending in 2021. These Directors – Anne Agur, Andres Kasekamp, and Käbi Lokk – were voted in for another term by ESC members.

Members also voted and approved for MNP LLP to ­ continue as the auditor of ­ ESC’s financial statement in 2021. Among the reasons for this decision was the auditor’s specialized knowledge of notfor­-profit corporations.

The meeting concluded before one hour was through, at which point Jaan Meri expressed his anticipation for holding the meeting in person next year. Undoubtedly, many people await the coming flurry of activity that is to arrive soon enough. The overwhelming takeaway of this meeting is that the Estonian community is ­quietly but enthusiastically preparing to enter an era unlike one it has ever seen before, one that will forever redefine the nature of diaspora communities in North America.

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

9

We can all help bring families together again.

Get vaccinated.

Canada.ca/covid-vaccine 1-833-784-4397

72300_4_Vac_ripple_print_10x14_families_English.indd 1

2021-05-04 15:31

septième production

Montréal (Québec) H3G 1X1

client :

PHAC

format PAP :

100 % @ 300 dpi

description :

Vaccination

trim fermé :

10’’ x 14’’

pièce :

Journal - Families

trim ouvert :

—

version :

ENGLISH

visible :

—

infographiste :

Nataly

bleed :

—

2110, rue Drummond, 3 e étage

mai 3, 2021 10:46 PM Nº 111172300-4

10

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

Nr. 21

Zen and the art of gardening

Still from the 1980 Tall innfilm animation ‘Suur Tõll’.

The significance of Suur Tõll (“Tõll the Great”) in Estonian mythology Vincent Teetsov At the beginning of the 1980 animation Suur Tõll, viewers are given some advance warn­ ing of the brutal violence depicted ahead: “Eesti vägilasmuistendi ainetel” (“Based on the Estonian war legend”).

That puts it mildly really, for what is a gritty and forthright portrayal of warfare in an old fable. Who knows how many Estonian kids have tossed and turned in bed after watching it, with nightmares of ghoul­ ish foot soldiers and disso­ nant, cavernous singing!

As the story goes, Suur Tõll is a humble giant who lives with his comparably large and strong wife Piret. Tõll is both a farmer and the King of his ­island, Saaremaa. This existence suits him well, except for when his archenemy, Vanapagan ­(literally “Old Devil”) makes a nuisance in Tõll’s fields. When word comes to him of approaching invaders, he fetches some cabbage to make soup for himself and the local soldiers before they go to battle. Tõll stomps in, trouncing enemy forces with two big wheels he takes from a cart.

While away fighting, Vana­ pagan sneaks over to attack Piret and demolish their home.

When Tõll returns and discovers Piret’s corpse, he chases around Vanapagan to claim his revenge.

His fury mounts to its highest point when, on top of losing Piret, Saaremaa is invaded once more. Tõll returns to fight ­another army, but this time, he encounters a giant like him, who cuts his head off in a moment of distraction. Tõll and the soldiers of Saaremaa do finally defeat the invaders, but Tõll takes his head and hides away, only to return if the islanders need his help.

This animation was a production of Joonisfilm, originally founded in 1971 by Rein Raamat as part of the famous Tallinnfilm studio that created so many of Estonia’s films from the 20th century.

Raamat has directed 14 cartoons, including Rüblik (1975), about a boy who is transformed into a pig when he aggravates a

groundskeeper, by not walking on the sidewalk on the way to and from school. Raamat’s artistic hand is also in docu­ mentaries and films, including the 1969 cult classic Viimne reliikvia (“The Last Relic”).

From a cinematic standpoint, some of these animations’ memorable qualities include their music and sound design, with creepy howling and bellowing from choral voices. ­ There’s also the way faces of characters are exaggerated in animation, like when characters are comically fumbling through manual tasks. The animation of Suur Tõll puts an absurdist angle on the folk tale, to the ­ point where violence almost loses impact, like in comic books. The animation’s artistic style, created by Jüri Arrak, of Suur Tõll as a wavy-headed being with an unnerving stare, ­ is seared into the larger Esto­ nian memory.

Outside of the animation, Suur Tõll epitomizes Esto­ nianness with his fondness for cabbage, beer, and blistering hot rocks for his sauna. His national image was made ­ physical by Tauno Kangro’s ­ statue of Tõll and Piret carrying a boat full of fish, situated by the marina in Kuressaare.

In the northwest Saaremaa town of Ninase, there are two windmills, rebuilt in the late 1970s, that are meant to pay tribute to Tõll and Piret. Local newlyweds take part in a ­tradition of writing their date of marriage and names onto rocks and bringing them to the windmills for good luck.

As an Estonian folk tale, Kalevipoeg (“Kalev’s Son”) gets more attention, probably because it’s more oriented to all of Estonia rather than just one region. Its notoriety is also ­re­inforced by the popularity of the Finnish Kalevala, that has similarities to Kalevipoeg and has become known outside of the region.

Tõll and Kalevipoeg are similar in that they both meet ­ their final end through a loss of some appendage. That is the ultimate devastating blow for ­ any Esto­nian giant. Kalevipoeg

A shameless steal from Robert Pirsig. The philosopher used the concept of motorcycle maintenance to make in­ ­ quiries into our values system.

Quite an interesting read. The slimster, way back when, was deeply into Zen, a branch of Buddhism. For one of the key concepts of that religion – if you can call it that, it is more a belief system – is the prin­ ciple that all life is suffering.

A good Buddhist respects nature and every single living creature, making sure, even, to not step on any nasty bugs.

For as long as the slender one recalls, every living creature has been treated with the understanding that they too have a right to life. Excepting mosquitoes and horseflies, of course. Walking in the park, caterpillars get scooped up from the paved path and placed on a leaf. After a rainfall worms receive similar treatment. Hey, Rockin’ Robin’s gotta eat, after all. This is not Buddhist so much as being Estonian: we even apologize to the tree for cutting it down, for the firewood necessary in winter.

But the gracile guy digresses.

When decades ago weed meant an escape, now, following Pirsig’s musings weeding provides a different kind of avoi­ dance. Mindless work in the garden, all pointless, really, just like shaving. Have to do it ­tomorrow, best in two days, all over again. Yet, weeding is calming, surprisingly. Sets the mind into another gear, called neutral. Sitting, or kneeling, among the bugs, plucking away is Zen. And interestingly songs

come to mind, are even softly hummed. Ohm. Ohm. As is often the case following solitary but necessary pursuits. Of course, the mottled mind went first to the smokeable stuff. Hey – it has been deemed essential. A number (pardon the pun) of songs glorify, or at least exalt the stuff.

Even a band, The Doobie Brothers, recognized the need to chill and avoid reality through name choice.

Cab Calloway may have been the first to laud weed with “Reefer Man”. And Neil Young’s classic “Roll Another Number (for the Road)” makes one almost yearn for days of yore. Almost. For now the perfect garden is the goal. With John Denver’s “Garden Song” firmly in mind whilst dealing with the garlic mustard, crabgrass and wood sorrel that is choking the lawn. Depeche Mode sang about “My Secret Garden”, although Mister Yellow Thumb Slim thinks his escape space is hardly hidden, for sweetums gives orders daily to tend to it. No place to hide.

Strangely, one does not mind.

Depeche Mode, by the way, must have inspired the selection of name for a New Age music group, called Secret Garden.

Curiously, their debut recording is in the slender fella’s rather fat collection. Quite relaxing, actually. Don’t mock the musical category – it can be aurally therapeutic.

And of course, Estonians, tied to Mother Nature as we are, have a few good, memorable songs to do with the garden.

One such classic number (there

loses his feet; for Tõll it’s his head. They are both guardians of their lands. Suur Tõll saves mariners at sea and defends Saaremaa. Kalevipoeg fought off villains by jettisoning rocks and swinging planks at them.

Paul Bunyan is something of a North Ameri­can equivalent, with his legendary lumberjack feats.

Consider also, in the modern story context, how the main character of Jon Favreau’s Star

Wars miniseries The Manda­ lorian, has become so popular.

People are obsessed with stories of guardians and warriors with good hearts. People appreciate good overcoming evil.

Deep down, the legend of Suur Tõll is a familiar human dream. A wish that, when the need arises, we can call out for a hero to come in and help us.

Even if it’s locked away in a myth or legend.

he goes again…) is the oft-mentioned “Meil aia äärne tänavas”, a challenge to translate.

Our garden-side on the street is clumsy, but that’s what the poet Lydia Koidula intended when she composed this nostalgic look into lost youth. Sung by a good male chorus, with a strong first tenor section, obeying all the forte fortissimos and piano pianissimos, this is an incre­ dible song.

Then there is the lovely “Pea õitsvad roosid” (The roses shall soon bloom), with a similar loss of youth expressed in the ­chorus, of how youth is beautiful and will never be regained.

The children’s roundelay “Kes aias” (who is in the garden?) certainly qualifies, most adults remember playing that game as if it took place yesterday.

And finally, “Vaikne, kena kohakene”, the quiet fine place that is the singer’s place of birth. The farm will never be forgotten, especially the obligatory birch in the front yard and beside it the rowanwood or mountain ash, providing a bounty of berries in the fall. Ah, childhood memories, they do come back often these days.

Hence the Zen state, augmented with quiet music, makes weeding a breeze. Age has something to do with it, sur­ mises the slimster. However, one gets the much-desired need of distance from the problems of the world. The suggestion of gardening should not be of concern. No “essential” weed ­ required. Just crank up the oldies.

OTEPÄÄ SLIM

ESTONIAN FOUNDATION OF CANADA THANKS…. … ANDREA HERRMANN as she leaves her role as EFC Office and Marketing Manager for her next challenge.

Andrea – we wish you well and we will miss you.

Congratulations!

Employment Opportunity The Estonian Foundation of Canada seeks an OFFICE MANAGER who will lead marketing, communications and community/donor relations for this national charity.

The successful candidate will manage the Foundation’s office and one part time employee.

The Manager will oversee and lead the funding applications program (as directed by the Board), create and manage fundraising and community awareness campaigns, and ideally plan and write content for the EFC website, social media platforms and community news outlets, and assume other duties.

The applicant must have excellent project management skills, good writing and communication skills, as well as a basic understanding of Estonian. Familiarity with the Estonian community in Canada would be an asset. This position can provide flexible hours and could evolve in future. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Compensation commensurate with experience. Please apply with resume by June 18, 2021 to president@estonianfoundation.ca.

Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

Mõnus külake lookleva jõe kaldal paigaks olid Lõuna-Ontarios männipuumetsad kahanemas, Kui olete pikemalt Kotkajärve kuna nende puidust oli hea piirkonnas ja soovite ehk ­ ehitada mööblit ja piirkond küllaltki lähedat piirkonda tõmbas ligi metsatöölisi ning ­ rohkem avastada, võib võtta 1853. aastal hakkas riik maad Highway 11 põhja ja siis pakkuma ilma rahata, et ini­ põigelda loode suunas High­ mesed rajaks sinna väikese küla way 520’ga ning jõuate varsti ning puidutööstuse. Sellel ajal väikesesse ning armsasse kü­ ­ ei olnud veel korralikku teed, lakesse nimega Magnetawan. millega Põhja-Ontario poole Oluline vaatamisväärsus on jõuda, nii et uusi elanikke tuli kindlasti lüüsid, millel on ka aeglaselt, kuni ehitati kolooma tõhus ajalugu ning mille niaaltee lõpuks 1866. aastal juurest saab looklevat Mag­ne­ ning siis hakkas ka rohkem tawani jõge vaadata lähemalt. ­inimesi sinnapoole liikuma.

Muidugi on ka kalastamishu­ 1868. aastal otsustas valitsus vilistele seal palju huvitavat, peaaegu eksklusiivselt kuulu­ kuna jões on mitut eri sorti tada Euroopas välja seda, et kala, mida saab erinevatel Magnetawanis on ikkagi maa­ aastaaegadel sealt püüda. tükke olemas, lootes et sinna Aga kuidas Magnetawan tuleks uusi immigrante, kes ­ oma nime sai ja miks ta nii täh­aitaks piirkonda asustada, kuna tis oli laevanduse arendamisele kohalikke läks sinna ikkagi liiga piirkonnas? Uurime seda natuke vähe. 1873. aastal loodi ametlilähemalt… kult Magnetawani küla. Varsti Magnetawan sai oma nime tekkisid kirik, kohalik pubi ning piirkonnas pikalt elanud hupood ja küla hakkas tõeliselt rooni, odžibvei ja algonkiini elavaks muutuma, varsti oli hõimude käest, tähendades lähedases külas Burk’s Fallsis ,,kiiresti voolavad veed“ nende rongiühendus ka ning siis oli keeles. Nimi oli väga sobiv, kergem puitu laadida sealt peale kuna jõgi oli nagu nende oma ja lõuna poole teele saata. ,,kiirtee“, seda mööda sai Esimene paat ehitati Mag­ kanuuga terve tee Georgian ­ netawanis 1879. aastal ning Bayni sõita, mis oli vajalik, sest nimeks pandi talle sobilikult Magnetawani tuldi ainult suviti, „Premier“ ning see tõi inimesi kui oli soojem ja talvel olid ja kaupa Burk’s Fallsist sinna, ­varjus Georgian Bay ääres. 19. kaugemale ta ei saanud, sest sajandi alguses tulid küll mõned Magnetawanis tulid kärestik ja eurooplastest avastajad ala kosk ette. ­uudistama, aga keegi ei tahtnud sinna eriti jääda. Riik isegi 1885. aastal otsustas Samuel ­mõtles piirkonna lihtsalt kuulu- Armstrong panna käiku teise tada pärismaalaste reservaadiks, paadi nimega „Ada“, mis tuleks kuna huvi ei olnud sinna asus- läänest Ahmic Harbouri poolt, tust teha. Aga sajandi kesk- nii et see kohtuks „Premier’iga“

Kui hästi tunned Kalevipoega? c) F.R. Kreutzwald d) Lydia Koidula 2. Kelle poole pöördub kir­ janik, et saada kirjutamiseks inspiratsiooni?

Eesti Elu 30. aprilli Noorte a) Faehlmanni nurgas tutvustati Eno Raua b) Eno Raua eepose lugeja/sõbralikku üm­ ­ c) Vanemuise ber/jutustust, mida loevad d) Odini Eesti kooli/lapsed.

3. Linda ja Salme ema oli: All/järgnev on Tallinna a) kuninga/tütar Kaarli Kooli seitsmendike (7. b) lesk/naine klassi õpilased) teadmiste/kont­ c) orja/tüdruk roll Kalevi/poja teemal, mille 4. Linda kasvas: koostas nende kirjandus/õpetaja a) tedre/munast Kaia Kalliver. Töö esitati ja b) kana/munast tagastati interneti vahendusel c) varese/munast ­ Socrative kesk/konnas.

5. Olevi/poeg on: Enam kui kaks kuud kodu/ a) Kalevipoja vend õppel olnud lastest läksid 3. b) Kalevipoja sõber, kes uppus mail tagasi kooli/pinki ehk kon- c) Kalevipoja sõber ja kuulus takt/õppele tagasi 1.-4. klass ja linna/ehitaja lõpu/klassid (9. ja 12.). Teiste 6. Alevi/poeg on: klasside õpilased said lõpuks a) Kalevipoja vend 17. mail tava/ellu/rütmi naasta b) Kalevipoja sõber, kes uppus (tagasi minna), kuid kooli on c) Kalevipoja sõber ja kuulus ainult, paar nädalat veel enne linna/ehitaja suve vahe/aega, mis algab 7. Kalevipoja koerte nimed Eestis 14. juunil. on: Vali õige vastus: a) Irmi, Armi ja Mustukene 1. Eepose „Kalevipoeg“ on b) Imbi, Ärni ja Mustukene kirjutanud: c) Pontu, Pitsu ja Muki a) Eno Raud 8.

Kalevipoja kahe venna nimed on: b) F.R. Faehlmann

Seitsmenda klassi teadmiste/kontroll Kalevi/poja teemal

,,Inimsuhted on…

(Algus lk. 4)

Muigekoht.

Tekst ja fotod Kati Kiilaspea

NOORTE NURK

11

Muuseumi juurest otse üle jõekäänaku paistab külakese keskus.

Magnetawani jõgi lüüside juures.

kärestiku juures, siis saaks inimesed juba Burk’s Fallsist terve tee Ahmicusse ühe üm­ beristumisega ning kaup sai rongi teel ka Burk’s Fallsist kahe laeva abil Parry Soundi, kuna Ahmic Harbourist läks ­autotee edasi sinnapoole.

Järgmisel aastal juba valmi­ sid lüüsid Magnetawanis ning nüüd ei olnud kosk ega kärestik enam probleemiks, sai vabalt ilma ümberistumiseta minna Burk’s Fallsist Ahmic Har­ bourisse ning kaup hakkas veel ladusamalt liikuma. Nii liikusid mitmed aurulaevad seda veeteed mööda mitukümmend aastat kuni 1934. aastani, millal vii-

mane laev vedas laadungi puid.

Sellega lõppeski nii Magne­ tawani jõe laevatee ja ka küla hakkas kahanema, kuna töö­ võimalused hakkasid kohapeal kaduma ning uued raudteed ja autoteed võimaldasid liikumist uutesse kohtadesse.

a) Olevipoeg ja Sulevipoeg b) Olevipoeg ja Alevipoeg c) nende nimesid ei ole loos mainitud 9. Järv, mis tekkis leinava Linda pisaratest on: a) Harku järv, b) Peipsi järv, c) Ülemiste järv 10.

Kui Kalevipoeg sortsi poegi Peipsi tagant toodud laudadega tõrjus, soovitas siil tal vastaseid lüüa: a) lapiti otse lagi/pähe, sest nii on löök tugevam, b) serviti, sest nii tabab ühe/ korraga rohkem 11. Kalevipoeg sõitis maailma otsa laevaga, mille nimi on: a) Lennuk b) Linda c) Rakett d) Süstik e) Saare/piiga 12. Linda kandis oma abi/ kaasa Kalevi hauale nii palju kive, et sellest tekkis mägi, mille nimi on: a) Toome/mägi b) Toom/pea c) Suur Muna/mägi d) Kalevi/mägi 13.

Leseks jäänud Linda tahtis ära röövida: a) soome sepp b) Peipsi sorts c) soome tuule/tark ehk tuuslar 14. Kalevipojaga öö veetnud Saare/piiga:

a) kukub kogemata merre, kuid Kalevipoeg päästab ta ja tüdruk läheb Kalevipojale naiseks b) hüppab merre, et ujudes põgeneda peale/tükkiva mehe eest c) komistab kõrgel kaldal, kukub merre ja upub d) tunneb suurt süüd ja läheb kloostrisse nunnaks (Jätkub)

Praeguseks on Magnetawanis veel näha mõningaid ajaloolisi ehitusi, mis on taastatud ja korrastatud, nende hulgas ka tuletorn, mis küll võeti maha aga koopia ehitati asemele 1995. aastal.

Avastage Põhja-Ontariot na­ tuke rohkem ning vaadake, mida põnevat leiate Magneta­wa­nis!

22. mail, elurikkuse päeval jagas Keskkonnaamet oma Facebooki lehel väärt mõtte­ väetist: „Lihtsaim viis elurikkuse hoidmiseks on jätta mõned koduaia murulapikesed niitmata.

Niidetud muru on nimelt üks eluvaesemaid kooslusi. Niitmise asemel soovitame mõnesse aianurka näiteks naadi või või­ lille teadlikult kasvama jätta.

Teavita elurikkuse hoidmisest ka oma naabreid! Prindi välja silt „Ma ei ole laisk – hoian siin elurikkust!“ ja leia sellele aias sobiv koht. Sildid saad alla laadida https://tinyurl.com/hoianelurikkust ja https://tinyurl.com/ hoianelurikkust2.

Veel mõningaid viise, kuidas elurikkust hoida: Ära sõdi umb­ rohuga seal, kus see sind ei sega – naat, võilill, ohakas ning paljud teised tülikaks peetud ­liigid on tolmeldajatele ja teis­ tele putukatele väga olulised. Õitsvad taimed rõdul rõõmustavad nii inimesi kui ka putukaid. Kasvata rõdukastis, peenras või aiaservades rohkelt ja pikalt õitsevaid taimi – need pakuvad toitu mesilastele, ­ kimalastele ja liblikatele. Korja loodusest meie niiduliikide seemneid ning kasvata neid oma aias. Iga ruutmeeter kodumaiste õitsevate lilledega on tükike meie oma loodust. Hoia väikseid veesilmasid – lombid, tiigid, kraavid, ojakesed on olulised paljudele liikidele nii ­ elupaiga kui ka joogikohana.

Väike põõsas kortermaja ukse kõrval võib olla kellelegi terve maailm! Elurikkust soosivad ka kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil ja sammaldunud kivi. Kasuta sün­tee­ti­ liste taimekaitsevahendite asemel looduslikke, näiteks nõgesevett. Õpi tundma liikidele olulisi elupaiku. Siis oskad neid märgata ja hoida.“ Eestlane – hinga sügavalt sisse ja pane lõikeriist käest.

Rahus rohi, sügav põhi.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Vahendas RIINA KINDLAM, Tallinn

I osa vastused selles lehes, lk. 15

Oskar Kallis. ,,Linda kivi kandmas.“ 1917. Õli, lõuend (canvas).

Eesti Kunsti/muuseum

12

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

Nr. 21

Nädala portree

Kandlemeister Ain Haas – saavutaja mitmel alal ning mandril suurepärase artikli eesti kandle ajaloolistest käekäikusest.

Käesoleva kannatusaasta väl­ Sündinud Göteborgis (1950), tel olen pidanud leidma saabus ta perekonnaga USAsse endale stimuleerivat tegevust. aastal 1958. Tema vanemad olid Olen hakanud sagedamini suutnud kalapaadil põgeneda pidama ühendust sõpradega kodumaalt Rootsi üsna hädaohtkodumaal ja USAs. Uudis­ likul ajal, alles 1947.a. Uues himu hoos leidsin endale isegi kodulinnas Indianapolises hakuue ,,ohvri“, teadlase ja kas elu kiirelt liikuma. Ar­mas­ muusikamehe, keda olin 20 tus keskkooli viimasel aastal aastat tagasi kutsunud Kand­ viis abieluni, kui Ain oli 19 ja lepäevale Torontos. ta ameeriklannast kallim Linda Tuleb välja, et AIN HAAS vaid 18, kui mõlemad olid Indianapolisest on suurte saavu- ­õppinud aasta aega, aga eraldi, tustega mees. Sattusime peatselt ülikoolides – Ain Columbias tihedasse kirjavahetusse ja avas- New Yorgis ja Linda Indiana tasime, et mõlemal on huvi nii ülikoolis Bloomingtonis. keelte kui ka muusika vastu.

Kui noored olid kursustega Tegelikult on Ain Haas eesti ning kraadidega valmis, sündis ühiskonnas juba mõnda aega tütar Vaike – seitse ja pool aashästi tuntud kui põhjalik tead- tat hiljem aga – üllatus – Aini lane kannelde alal, kes on aval- sünnilinnas Göteborgis, kus Ain danud mitmesuguseid kirjutisi töötas doktoriväitekirja kallal. ja esinenud aastakümneid Noorem tütar Leili sündis eestlaste rahvapillidel. Samas ­ kaheksa aastat hiljem USAs. on tema huvi keelte vastu aval- Mõlemad tütred on õppinud danud end ühe täiusliku eesti­ - kannelt mängima ja teinud isaga inglise õpperaamatu üllitamisel koostööd kandlemängu salvesta(1994), hetkel aga on ta mistel. Rootsit on Ain külastakoostamas liivi keele õpikut. nud mitmel korral ja kokku Samal ajal on Ain koondamas saanud seal ka oma sugulastega. materjali raamatu jaoks, mis Sealgi on ta teinud sotsiolookäsitleb vanu kandleid. Aastal gilist uurimistööd ja seda oma 2007 ilmus tema ingliskeelne koduses keeles. tõlge soome ajaloolase Matti Aga Ainile sai kord koduseks Klinge raamatust ,,Ancient samuti prantsuse keel, mis pikPowers of the Baltic Sea“. ka aega ka allakirjutanu ala, Samuti on ta sisutoimetaja mida ta hakkas Ameerikas õppi2018. a ilmunud põhjalikule ma üsna noorena. Ta osales illustreeritud raamatule sajast keelekursusel ­ Prantsusmaal eesti kandlemängijast ja -meist­ (Bretoonias) 16-aastasena ja rist nii Eestis kui ka välis- ­tagasi tulles võitis kahel korral maadel.

Indiana osariigi keelevõistlusel.

Ain Haas leiab end nüüdseil Prantsuse keel võimaldab tal päevil emeriitprofessorina sot­ läheneda hispaania keelele ning sioloogia alal, olles õpetanud 37 rootsi keel norra ja taani aastat Indiana Ülikoolis keeltele.

Kannel hakkas Aini köitma Indianapolises. Samuti on ta ­olnud paar korda külalisprofes- väga lihtsal moel. Aastal 1981 soriks Tartu Ülikoolis. Viis aas- tuli perekonnale kodumaalt külla tat tagasi avaldas ta teadus- ja onu Rein Ratas, kelle poeg Jüri kultuuriainelise ajakirja Mäe­ sai hiljem peaministriks. Ainile tagused veergudel sotsioloogi­ kingituseks toodud ansambli liste kriteeriumide alustel Leegajus heliplaadi kaanel oli

Andres Raudsepp

Ain Haas.

Foto: Tiia Mäekask Norsym

Eesti-läti rahvamuusika ansambel ,,Siilikesed“ väiksemas koosseisus. Ain Haas torupilliga, tema kõrval Iveta Ansons, siis Ieva Johnson, kelle haruldase kõlaga kokle on suurema akordkandle peale pandud. Vasakul seisab löökpillide mängija Janis Kaulins. Pilt võetud Edela-Michiganis asuvas Garezers läti laagris aastal 2011.

Foto Dainis Ozers

Baltimore’is paaril kümnendil varem peetud Kandlepäevade eeskujul toimus 22. septembril 2002 Kandlepäev Torontos, kuhu olid kutsutud kandlemeistrid ja akadeemikud USAst. Ain Haas (taga vasakul), nüüd emeriitprofessor sotsioloogias, oskas kirjutistes ühendada oma ala eesti rahvapillidega. Andres Peekna (paremal) selgitas füüsika alusel eesti arhailise väikekandle omadusi. Pildil istub ees keskel ajalooline kandlemeister Alfred Kuus, kes oma mänguga inspireeris kõiki. Keskel seisavad Dace Veinberga, kandlekunstnik läti ühiskonnast, korraldajad Tiit Kao ja Andres Raudsepp ning kandlemeisterdaja Henn Kurvits.

(Arhiivifoto)

foto mitmest eesti rahvapillist.

See äratas uudishimu ja hakkas tekitama vaimustust. Ta tahtis osta selliseid pille, aga ei leidnud vastavat müüjat välismaal ja Eestist ei osanud tellida. Läks mööda paar aastat, kui ema nägi Vaba Eesti Sõnas artiklit Baltimore’i Kandlepäevast ja pilti, millel kandlemeister Gottlieb Peets. See pani Aini mõtlema.

Aastal 1984 saabus Chica­ gost Eesti Vabariigi aktusele Indianapolisse Peekna perekond, esinedes väikestel kanneldel.

Andres Peekna andis Ainile 6ja 12-keeleliste pillide joonistused ja ergutas teda kandle­ tegemisele. Samas soovitas ka suure kandle tellimist Peetsilt, kellega Ain võttis kohe ühendust. Suvel sõitis Baltimore’i ja sai kätte suure Walter Raudkivi tüüpi pilli. Ta kohtus Raudkivi tütre Lilian Esopiga, kes näitas, kuidas mängida noppimistehnikaga, mille tema isa oli välja arendanud. Ain mainib, et vana katmistehnika osas, mis on vajalik väikekannelde jaoks, on ta

palju õppinud Andres Peeknalt ja Alfred Kuusilt viimase 1974.a. juhendi abil.

Tuntud kandlemeistri Alfred Kuusiga oli Ainil pikaaegne kirjavahetus ja ta külastas Alfredit mitu korda Torontos, mängides aeg-ajalt temaga ühiselt laval.

Ta mainib, et talle ongi kõige sobivam olnud Kuusi tehnika.

Samas on Ainil kauaaegsed suhted olnud Tuule Kanni ja Pille Karrasega – tunnustatud kandleõpetajatega Eestis.

Väga oluline on olnud Aini tegevus kandleansamblite juu­ res. Esimene neist oli ,,Tuu­ letargad“ Chicagos. Ansambli looja Andres Peekna oli ka selle juht. Ain ühines grupiga, enne kui a. 2000 sai ansambel nime seoses esimese plaadi salvestamisega, mis tulvil eesti viise.

Vahepeal oli Ain õppinud ära ka torupilli mängimise. Ansambel andis 2016. a välja teisegi CD. Kuna Andres Peekna suri 2014. a., võttis Ain juhi kohustused üle, olles nii helirežissöör kui ka helilooja. Leiame tema loodud viisi ,,Linda lein“ osana

plaadi repertuaarist. Kokku on Ain loonud umbes tosin viisi.

Ansambel ,,Siilikesed“ tekkis 2000. a. seoses kohaliku rahvamuusika keskuse tegevusega Indianapolises. Läti nimega ,,Eziši“ (Siilikesed) kuulutab end kui eesti-läti rahvapillian­ sambel. Plaatidel tegutseb Ain režissöörina, olles vastutav ka montaaži eest. Plaate on üllitatud neli – aastail 2004, 2007, 2011 ja 2012. Plaatidel on tava­ liselt tublisti üle 30 eesti, läti ja liivi viisi. Esimesest aastast peale on ansambel, mis koosneb eesti, läti ja ameerika soost mängijatest, esinenud festivalidel, koolides, raamatukogudes, kirikutes ja etniliste orga­ nisatsioonide koosviibimistel Indianas ja teistes osariikides, isegi nii kaugel kui Floridas.

Siilikeste repertuaar haarab viise, mis saadud vanematelt, ­ muusikaraamatutest, teiste an­ samblite salvestustest ja videotelt. Seaded on tihti originaal­ sed.

(Järgneb lk. 13)

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

13

Kandlemeister…

(Algus lk. 12)

Ain Haasil on lisaks akadeemilisele tööle ja pärimus­ muusikale pühendumisele ka teisi kohustusi. Indianapolise Eesti Seltsi juhatuses – ka esimehena – on ta tegutsenud ­ mitukümmned aastat. KeskLääne Eesti Noorte Koondise (KLENK) konverentse on ta korraldanud mitu korda. On olnud esimees ja juhatuse liige soome-ugri teadlaste ja ka balti teadlaste seltsis. Ühendusi on ta loonud nii kanada-eestlastega kui ka kodumaistega. Kotka­ järve Metsaülikoolis (2000) käsitles ta oma mõlemat huviala – keel (loengul) ja kannel ­(huviringis). ESTOl Austraalias (1988), kus ta Alfred Kuusiga lõi kaasa Baltimore’i kandle­ ansamblis, kohtus ta esimest korda rahvamuusika teadlase Igor Tõnuristiga, kellega oli hiljem mitmeid kokkusaamisi. ­ Baltimore’i Kandlepäevadel on ta esinenud loengutega.

Viimasel eesti Kandlepäeval Põhja-Ameerikas, mis toimus Torontos 2002. a septembris, oli ta samuti tegevuses kohal, nagu juba mainitud käesoleva loo ­esimeses lõigus.

Ilmselt on tema vaimne energia suunatud pärimusmuusikale.

AABS’ilt (Association for the Advancement of Baltic Studies) on ta saanud auhinna artikli eest, mis käsitles väikekandle arengut. Aini sulest on ilmunud artikleid teiste rahvapillide kohta, näiteks torupill ja hiiu kannel, mida mängitakse poog­ naga ja mida Ain ka valdab.

Foto: kaitsevägi

Kaitseminister toetab Kaitseväe orkestri tegutsemist Sõjamuuseumi koosseisus

Ain Haas hiiu kandlel kandlelaagris Vormsi saarel aastal 2014.

Foto: Linda Haas

Samas on ta läbi töötanud eesti ja soome käsiraamatuid, uuri­ nud setu tantsuviiside noodistusi ja jälginud filme ja videolinte ning omandanud mitu erisugust mängimise tehnikat. ,,Minu isiklik huvi rahvapillide vastu on ka seletatav sotsiaalsete teguritega. Niisuguses väikeses eesti seltskonnas nagu

siin Indianapolises ja nagu Andres Peekna koges, kui ta Mississippi osariigis elas, pole võimalusi osaleda grupitegevu­ ses. Me leidsime mõlemad, et rahvapillimäng ja tegemine on suurepärane moodus esivanemate pärandiga tutvumiseks ja edasiandmiseks oma lastele,“ ütleb Ain oma huvide kohta.

Vironia Toronto koondise virtuaalne koosolek Toomas Eichenbaum Korporatsiooni Vironia To­­ ronto koondis pidas hiljuti korrapärase koosoleku ja koosviibimise Zoomis vir­ tuaal­­selt. Formaalse koo­so­ leku kavas olid kaks peamist ettekannet koos aruteluga.

Esmalt esitas Jaan Meri Power Point slaididega ülevaate Tartu College’i (TC) seisundist, milles oli infot TCi majandu­ sest, siseremonditöödest ja ka uudist mitme TC naabruskrun-

tide kõrghoonete ehistusplaani­ dest.

Teiseks näidati uue Eesti Keskuse videoklippi ja Allan Hess esitas kokkuvõtte kapitalikogumise kampaaniast. Selle käigus arutati, kuidas saaks Toronto Vironia Koondis ka rahaliselt toetust sobivalt näidata.

Mitmed viroonlased on Eesti Keskuse projekti tublid eestvedajad (näiteks Alar Kongats on peaarhitekt ja David Kalm ­ehitusprojekti juht).

Pärast formaalset koosolekut

oli jälle ,,Covid’i-aja“ vir­ tuaalne arutelu. Teemaks oli Üleilmse eestluse programm.

Toomas Tammark ja Nick Kazakoff, kes on ka Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) juhtkonna liikmed, esitasid ülevaate hiljuti möödunud üleilmsest eestlaste foorumist.

Eesti Välisministeeriumi juhtimisel on Üleilmse eestluse programm saanud hoogu ja ­ ­diasporaa kogukonnad on hästi kaasatud selle programmi ra­ kendamise ettevõtmistesse.

Kaitseminister Kalle Laanet tegi sise- ja kultuuriministrile ettepaneku kaitseväe- ning politsei- ja piirivalve orkestri­ test luua mitme koosseisu­ võimalusega ühendorkester, mis jätkab administratiivselt Eesti Sõjamuuseumi koosseis­ us. „On oluline, et nii Kaitseväe kui ka Politsei- ja piirivalveameti, samuti Vabariigi Presi­ dendi ja välisteenistuse tseremoniaalsed üritused saaksid ka edaspidi väärikalt korraldatud ning selle juurde kuulub vaieldamatult ka orkester,“ ütles kaitseminister Laanet. Ministri sõnul annab uus töökorralduslik lahendus orkestrile senisest paremad võimalused tipptasemel puhkpillimuusika tegemiseks ja selle arenguks.

Minister Laaneti ettepanekul tagab orkestri baasrahastuse kaitseministeerium koos proportsionaalse panusega sisemi­ nisteeriumi poolt, lisaks tagab kaitseministeerium prooviruu­ mide ja pillide olemasolu.

Orkestrandid kannavad edaspidigi vormi vastavalt kehtestatud korrale. „Riigi majandamise seisukohast tähendab see umbes 1 miljoni eurost kokkuhoidu ning meile jääb alles professionaalne riigi orkester senisest mitmekesisemate koosseisuvõimalus­ tega,“ ütles Laanet.

Kaitse-, sise- ja kultuuriministeeriumi töörühm töötab välja orkestrite edasise töökorralduse täpsed detailid, koostööd tehakse orkestrite esindajatega.

(KMPT/EE)

Venemaa mõõdab Norra merre uppunud allveelaeva kiirgustaset

1990. aastate algul ja 2007. aastal teatasid Vene uurijad kiirguslekkest vrakist. 2019. aastal leidis Vene-Norra ühisekspeditsioon, et allveelaevast eraldub kiirgust kuni 800 000 korda üle normaalse taseme.

Vene keskkonnaseireagen­ tuuri Rosgidromet teadet Ar­ hangelskist teele saadetud uuest teadlaste ekspeditsioonist vahendas Postimees.

Meeskond võtab proove veest, merepõhjast ja radio­ aktiivsetest aerosoolidest 1027 meetri sügavuses lebava vraki ümbrusest.

Arhangelskisse tagasi plaanitakse pöörduda 5. juunil.

(PM/EE)

Venemaa ekspeditsioon suun­ dus mõõtma 30 aasta eest Norra merre uppunud Nõu­ ko­gude tuumaallveelaeva vra­ ki kiirgustaset.

Tuumareaktori ja kahe tuu­ ma­ lõhkepeaga allveelaev Kom­ somolets läks 1989. a aprillis Norrast 500 kilomeetri kaugusel rahvusvahelistes vetes põlema.

Meeskond ei suutnud lühi­ sest alguse saanud põlengut kustutada, allveelaev koos par­ dal olnud 42 inimesega uppus.

S P ORT

Vips teenis Monaco GP-l esimesed punktid

Zoomi pilt Vironia koosolekul osalejatest.

Eelmisel nädalal peeti Mona­ co GP, kus vormel-2 põhisõi­ dus lõpetas Jüri Vips (Hitech GP) kaheksanda ko­­haga..

Vips (oli sprindisõitudes viies ja kolmas) startis viiendalt positsioonilt, kuid loovutas 42 ringi pikkuse sõidu jooksul kolm kohta, saades 38. ringil viiesekundilise karistuse.

F2-sarja aegade noorimaks etapivõitjaks sai 17-aastane prantslane Theo Pourhaire (ART Grand Prix), teine oli austraallane Oscar Piastri (Prema Racing), kolmas brasiillane Felipe Drugovich (UNIVirtuosi Racing).

Tänak võitis Portugalis punktikatse Möödunud nädalal toimus Portugalis autoralli MM-sarja hooaja neljas etapp, mille võitis waleslane Elfyn Evans (Toyota), edestades hispaanlast Dani Sordot (Hyundai; +28,3) ja prantslast Sebastien Ogier’d (Toyota; +1.23,6). Ott Tänak (Hyundai) oli laupäeval rallit juhtimas, aga tagaratta puru­ nemine jättis ta tee äärde.

Pühapäeval uuesti starti tulnuna õnnestus tal võita punktikatse.

Sarja üldliider on hiinlane Zhou Guanyu (UNI-Virtuosi Racing) 68 punktiga, Jüri Vips asub 22 punktiga kümnendal kohal. (ERR/EE)

14

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

Uuringud näitavad usalduse kasvu meedia vastu ERRi uudisteportaal vahe­ n­ dab viimase Eurobaromeetri uuringu tulemusi, millest sel­ gub, et kui läinud suvel oli Eesti elanike usaldus raadio ja trükimeedia suhtes vasta­ valt 62 ja 50 protsenti, siis sel aastal on see tõusnud vas­ tavalt 77 ja 68 protsendile.

Kõige kõrgema usaldusväärsusega meediakanaliks peetakse raadiot. Trükiajakirjandusega sama usaldusväärseks peetakse ka televisiooni, mille usaldus on kasvanud seitsme protsendi­ punkti võrra. Internetti usaldab veidi üle poole Eesti elanikest.

Samuti on kõrge Eesti politsei usaldusväärsus – 89% Eesti elanikest usaldab politseid ning kõrge usaldusnäitajaga on ka Eesti tervishoid ja tervis­ hoiutöötajad, keda usaldab 87% eestimaalastest.

Usaldus Euroopa Liidu suh­ tes on kasvanud 64%-le (2019.a sügisel 54%).

Oma riigi valitsust usaldab 53% Eesti elanikest, riigikogu usaldab 43 protsenti.

Eesti elanikest on oma eluga üldiselt rahul 78% ja 38% Eesti elanikest usub, et lähima 12 kuu jooksul liigub elu paremuse poole. Pooled eestimaalased ­arvavad, et olukord jääb samaks nagu praegu.

Hinnangud oma leibkonna majanduslikule toimetulekule on püsinud viimastel aastatel stabiilselt sarnasel tasemel.

Tänavu kevad-talvel hindab oma leibkonna majanduslikku toimetulekut heaks 78 protsenti elanikest. Lähima 12 kuu jooksul näeb oma leibkonna majanduslikku olukorda paranemas 29 protsenti eestimaalastest, 59 protsenti arvab selle jäävat ­samale tasemele.

Eurobaromeeter 94 viidi läbi 21. aasta talvel kokku 39 riigis, sealhulgas 27 Euroopa Liidu liikmesriigis, viies kandidaatriigis (Põhja-Makedoonia, Türgi, Montenegro, Serbia ja Albaa­ nia), Põhja-Küprosel (KüproseTürgi kogukond, mida ei valitse Küprose Vabariik), Šveitsis, Ühendkuningriigis, Norras, Islandil, Bosnia ja Hertsegovii­ nas ning Kosovos. Eestis toimus küsitlus veebi teel 12. veebrua­ rist kuni 11. märtsini. Kokku küsitleti 1054 Eesti elavat Euroopa Liidu kodanikku.

(ERR/EE)

Sündmuste kalender • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLI­P Ä­R I­ MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT korraldatava ,,KALEVI­ POEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esitamise tähtaeg.

• Reedeti kl 3–4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA. Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

Nr. 21

Armast sugulast

Lahkus

Helle Sepp’a

Nadia Walter

Mälestavad leinas

Jäävad vanad mälestused, vanadest aegadest.

HELGE ENN perega

ENE-LIIS MARTENS Meie mälestame kurbuses meie kauaaegseid liikmeid

Helle Sepp’a

Meie mälestame kurbuses meie koguduse esimeest

24.04.1943 – 14.05.2021

Enno Paat’i

Maie Remmelg’at

18.09.1958 – 22.05.2021

23.05.1934 – 17.05.2021 Avaldame kaastunnet nende omastele

Igavene mälestus

VANCOUVERI PENSIONÄRIDE ÜHING

VANCOUVERI EESTI ÕIGEUSU KOGUDUS

Armast sõpra

Helle-Mai Jõgi 7. november 1925 – 25. mai 2021

Nadia Walter (Tschishewsky) 25.04.1922 – 21.05.2021 Mälestab kurbuses EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS

Mälestavad kurbuses ERIKA KATTAI EPP ARUJA KOIDU KONZE

Mälestame kurbuses lahkunud perekonnasõpra

Bruce Torrie 1937 – 2021

Eestis sündis aprillis 1057 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti aprillis Eesti perekonnaseisuasutustes kok­ ku 1057 sündi, neist 533 tütarlast ja 524 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 21 paari, neist neli paari poisse, kaheksa paari tüdrukuid ja üheksa segapaari. Tallinnas re­ gistreeriti 388 sündi, Harjumaal 178, Hiiumaal 5, Ida-Virumaal 60, Jõgevamaal 20, Järvamaal 23, Läänemaal 11, LääneVirumaal 38, Põlvamaal 11, Pärnumaal 64, Raplamaal 31, Saaremaal 19, Tartumaal 154, Valgamaal 19, Viljandimaal 14 ja Võrumaal 22 lapse sünd.

Populaarsemad eesnimed tüdrukutele olid Elli, Nora, Mia, Adele, Eva, Iris, Marta, Milana ja Saskia. Poiste nimedest olid eelistatud Mark, Henri, Hugo, Jasper ja Sebastian.

Aprillis sõlmiti 279 abielu, neist 32 notarite ja 7 vaimulike poolt. Lahutati 154 abielu, neist 38 notarite poolt. Aprillis re­ gistreeriti 1622 surma.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1044 sündi, 1326 surma, 218 abielu, 97 abielulahutust ja 62 inimesele anti uus nimi. (SiMPT/EE)

Juulis oodatakse Tallinnasse esimesi kruiisilaevu Tallinna Sadam loodab, et juulist alates jõuab Tallin­ nasse mõnikümmend kruiisi­ laeva.

Tallinna Sadamal valmib s­uvel uus kruiisiterminal ja kui koroonapiirangud leevenevad, jõuavad juulis sinna ka esime­ sed kruiisituristid.

2019. a suvel külastas Tallinna 334 kruiisilaeva, kuid sel suvel jäävad niisugusted ­arvud unistuseks.

Laevafirma Tallink korraldab kruiise praegugi, kuid maale neilt esialgu minna ei saa. ,,Kõik, kes soovivad, saavad ­tulla viie tunni kruiisile laevadel Megastar ja Star, sõita Tallinnast Helsingisse ja tagasi või Helsingist Tallinnasse. Seda kasutatakse üsna palju. Väga palju kasutavad soomlased, kes harjunud Tallinnast kaupu ostma, nüüd tehakse need ostud laeval ja Tallinnas maale ei minda. Juuni algusest sõidab Tallinnasse Silja Serenade Helsingist, mis on Soome turule 22 tunni kruiis,“ rääkis Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene.

(ERR/EE)

Südamlik kaastunne abikaasa TUILE ja perekonnale HELLE ja TOOMAS RATNIK

Soomes väheneb eesti keele õpe Hiljuti avaldas läänemere­ soome keelte professor Helsingi ülikoolis Riho Grün­t­ hal muret, et eesti keele õpe­ tamise tase Soomes on aastaga märkimisväärselt langenud ja õppejõudude kohti enam ei rahastata.

Kuni 2020. aastani tagasid Helsingi ülikoolis õppeprogrammi täitmise eesti keele ülikoolilektor, eesti kultuuri ülikoolilektor ja eesti keele külalisprofessor. Ka Turu üli­ koolis töötab veel üks eesti keele lektor, kuid ülejäänud Soome ülikoolides, kus varem olid Eestist tulnud lektorid, õpetavad soomlased eesti keelt muu töö kõrvalt.

Grünthali sõnul on eesti keele külalisprofessori koht Helsingis täitmata juba 2020. aasta sügisest ja mais teatas ülikooli administratsioon, et eesti keele ülikoolilektori lepingut ei pikendata, asemele on pakutud tunnitasuliste kur-

suste rahastamist. ,,Tekkinud olukord lõpetab ühe hoobiga eesti keele ja kultuuri bakalaureuse- ja magistritaseme õpetuse Helsingi ülikoolis ja ühtlasi Soome ülikoolides.

Samuti katkevad eeldused eesti keele tundmisel ja oskustaseme kestval arengul põhinevatel ülikooliõpingutel. Samuti kao­ vad eeldused keelepõhiseks kultuuri ja ühiskonna mõistmiseks kõrgkoolitasemel,“ ütles Grün­t­ hal.

Riho Grünthali vanaisa Villem Grünthal-Ridala oli aastatel 1923–1942 Helsingi ­ ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor.

Et Helsingi üliõpilaste huvi eesti keele vastu oleks vähe­ nenud, pole märganud ei viimatine eesti keele külalisprofessor Martin Ehala ega enne teda samal kohal töötanud Sirje Olesk.

Algastmel on igal sügisel kogunenud ikka 40–60 eesti keele huvilist üliõpilast, kellest jääb kolmandaks aastaks alles vaid veerand, kuid selline huvi on olnud stabiilne. (ERR/EE)

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

KIRIKUD

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

(ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Vastavalt Covidi leviku tõkestamise karmistatud reeglitele tohib kuni 20. maini 2021 kirikutes jumalateenistustel viibida kuni 10 inimest.

Kirikus viibides tuleb kanda maski ja hoida üksteisest vähemalt 2 meetrist distantsi.

Pühapäeval, 30. mail LEERI­ PÜHA. Kuna endiselt kehtivad pandeemiast tingitud kogunemis­ piirangud, siis kirikus toimuvad eraldi leeritalitused igale leerilapse perele.

Pühapäeval, 6. juunil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­MULAUAGA. Pühapäeval, 13. juunil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­ MULAUAGA ja MÄLESTUS­ PALVE urnimüüri juures.

SURNUAIAPÜHA JUMALA­ TEENISTUS Mount Pleasanti surnuaial ja Yorki surnuaial toi­ mub ka sellel aastal VIDEO­ jumalateenistusena.

Pühapäeval, 20. juunil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA.

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag

Kuna ka koroonaeelsel ajal oli suvekuudel kirikulisi pühapäevas­ tel jumalateenistustel väga üksikuid, siis otsustas meie koguduse juhatus, et 2021. a suvekuudel (ajavahemikus 27. juunist – 5. septembrini) toimuvad jumalateenistused igal pühapäeval üksnes videosalvestustena.

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Kõik meie koguduse videopalvused ja videojumalateenistused on nähtaval koguduse Facebook grupis: St.Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church Toronto.

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 30. mail kell 11.0 V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Jutlus: ,,Varjatud Jumal’’. Jutlus ja muusika pastor Timo Lige.

Pühapäeval, 6. juunil kell 11.00 TORONTO EESTI BAP­ TISTI KOGUDUSE 72. AASTA­ PÄEVA VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Jutlus Pastor Timo Lige. Virtuaalkoor. Issanda surma

MÕTE PÜHAPÄEVAKS praost MART SALUMÄE

Kolmainupüha – Varjatud Jumal Jeesus ütleb: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.“ Mt 28:19-20 Hiljuti sai teatavaks, et Eestis otsustati kaitsekulude kärpimiseks likvideerida kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus.

Muusikute koondamine on leidnud palju avalikku kriitikat.

Kaplanitest loobumine aga tundub laiemale üldsusele kõrvaline mure. Pasun ja trumm kostavad inimkõrvu valjemini kui südames Jumala poole lausutud palved.

Kaitsevõime oluliseks osaks on informatsioon. Nii see, mida suudame hankida vastase kohta kui ka see, mida soovime enda kohta teada anda. Mõne otsustaja arvates edastavad eriti heidutava sõnumi vaenlasele just need jõmmkärakad, mida harjutusväljal saab teha õppemoonaga, mis soetatud kümne kaplani kokkuhoitud palga eest. Kas me pole aga nii juba midagi ääretult olulist kõrvust mööda lasknud?

Kolmainupühaga algab kirikuaastas periood, mis kõneleb koguduse osadusest – Jumala Sõna kuulamisest ja Issandaga kõnelemisest. See ei tähenda üksnes pühade palvete või Piibli lugemist. Taoline suhtlus on palju argisem, kuid samas ka ääretult keerukam.

Keel on mõtlemise instrument. On sõnu, mida täna kasutatakse reeglina vaid kirikus: patt, meeleparandus, halastus, õnnistus, pühitsus, osadus jne...

Kui me argielus neid sõnu ei kasuta, sest need pole meile omased, siis ka väärtused, mida eelmainitud sõnad kannavad, meie elust puuduvad.

OPTOMETRIST

mälestamine.

Pühapäeval, 13. juunil kell 11.00 VIRTUAAL JUMALA­ TEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika Joshua Boutilier.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

15

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

ADVOKAADID

Näiteks: Kriise läbime psühholoogide ja majandusanalüütikute sõnul elu jooksul korduvalt. Algul pandeemia ja tervisekriis, siis vaimse tervise kriis, seejärel majanduskriis jne... Selle ületamiseks on vaja tõhusaid meetmeid ja eelkõige raha. Aga ehk oleks eeltoodutest hoopis tõhusamat abi, kui oskaksime kriisides ära tunda ka vajaduse meeleparanduseks.

Taolistes olukordades on ka võimalus asuda nii üksikisiku kui ühiskonna tasandil väärtus­ hinnangutes põhimõttelist revisjoni tegema, et avastada seni leidmata lahendusi ühiskonna turvatunde tugevdamiseks üksikisiku eneseväärikuse ja vaimse tasakaalu kasvatamise kaudu.

Meie emakeeles on tänini säilinud sõnu, mille juured on sügaval kristluses. Lapsi on ikka õpetatud „aitäh“ ütlema.

Kas aga teame, et algselt kõlas too tänuavaldus eestpalvena „Aidaku sind Jehoova!“. LõunaEestikeelne „aitüma“ on samuti õnnistusena kõlanud „Aitku

Jumal!“.

Otsides taolistes argiväljendites lepitatust Issandaga suudame rahu ning armastust ehitada ka oma inimsuhetes.

Kodumaad ei kaitse ainult relvad, vaid ennekõike vastupidava vaimuga võitlejad. Nende kasvamiseks suudab palju ära teha iga inimene, kelle eluväärtused ei piirdu üksnes sünni ja surma vahele jäävaga. Kõnelgem siis julgelt Jumalaga maistest asjadest ja inimestega Jumalast.

Palugem rahupõlve ja aega vaimult suureks kasvamiseks.

Püha Kolmainu Jumal, Isa ja Poeg ja Püha Vaim, igavene Issand, Sind me kiidame, austame ja täname, Sind me palume. Jaga meile oma jumalikku armu, nii et me Sinu olemuse müsteeriumi õigesti tun­ nistame, kristlikult elame, õndsalt lahkume ja pärast maist elu koos pühade inglite ja lunasta­ tutega Sind taeva kirkuses tee­ nime. Seal saame Sind palgest palgesse näha ja ülistada Sind igavesti. Aamen!

Kui hästi tunned Kalevipoega?

Vastused: 1. c - Kreutzwald; 2. a - Faehlmanni; 3. b lesk/naine; 4. a - tedre/munast; 5. c - Kalevipoja sõber ja kuulus linna/ehitaja; 6. c - Kalevipoja sõber, kes uppus; 7. a - Irmi, Armi ja Mustukene; 8. c - Nende nimesid ei ole loos mainitud; 9. c - Ülemiste järv; 10. b - serviti, sest nii tabab ühe/korraga rohkem; 11. a - Lennuk; 12. b Toompea; 13. c - soome tuule/tark ehk tuuslar; 14. c komistab kõrgel kaldal, kukub merre ja upub.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

Nr. 21

Tellige EESTI ELU! Hiite kuvavõistlus Soomes on Taivaannaula RY. Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Looduslikke pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning nendega seotud traditsioonid moodustavad olulise osa soome-ugri rahvaste pärandist.

Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja veekogu ning sadu ristipuid. Enamik meie püha­ ­ paiku on ohustatud ja kadumas unustamise ja majandustegevuse, eriti aga ohjeldamatu metsaraie tõttu. Eesti suurimad ja tuntuimad pühapaigad on Võhandu Pühajõgi, Otepää Püha­järv, Urvaste Tamme-Lauri tamm, Saula Siniallikad, Panga pank, Kaali Pühajärv, Lehmja hiietammik, Jägala juga jt.

Vaata lisaks: Võistluse lehekülg: https:// www.hiis.ee/kuva/2021 Võistluse plakat: https://www. hiis.ee/kuva/kuvavoistlu­sed­/2021/ kuvav-istluse-plakat­-6791 Eesti looduslike pühapaikade kaart: https://kaart.hiiepaik.ee/ 2008-2020. a toimunud kuva­ võistlused: https://www.hiis.ee/ kuva/kuvavoistlused

Ülemaailmsete Eesti noorte virtuaalpäevad tulevad taas! Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik Pressiteade • 21. mai 2021 MTÜ Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik korraldab teist aastat järjest Zoomi vahendusel ülemaailmsete Eesti noorte Virtuaalpäevi 2021, kus kahel järjestikusel laupäeval, 5. ja 12. juunil 2021, kogunevad Eesti juurte­ ga noored maailmas, et koos mõtiskleda eestluse ja eestla­ seks olemise üle.

Virtuaalpäevade eesmärk on ühendada hajala Eesti noori, see on võimalus asukohast ja ümbritsevast kogukonnast hoolimata hoida sidet oma Eesti juurtega ning tutvuda ka teiste eestlastega. Eelmise aasta

Virtuaalpäevad näitasid selgelt ära, et tegemist on erakordse võimalusega olla ühises vir­ tuaalruumis pea 100 Eesti noorega enam kui 20-st erine­ vast riigist!

Selle aasta peateemadeks on Eestisse kolimine ja tagasipöördumine (5. juuni) ning keeleõpe (12. juuni). Mõlemal korral toi­ muvad põnevad paneelarutelud oma ala spetsialistidega, mis on sisendiks osalejate vahelisteks aruteludeks. Osalejatel on või­ malus esitada küsimusi, kaasa mõelda ja arutleda ning avaldada arvamust teemapüstituste edasiarendamiseks.

Lisaks on mõlemal päeval ees ootamas inspireerivad sõna­ võtud, teiste seas tuleb eestluse hoidmisest maailma eri nurka­ des ning kuidas saavad noored panustada Eesti riiki maine ja eduloo jagamisse välismaal rääkima Marina Kal­jurand. „Mul on siiralt hea meel, et noored eestlased üle maailma on sedavõrd aktiivselt panus­ tamas eestluse hoidmisesse ja edendamisesse üleilmselt!“, nen­tis endine rahvastikuminister

Foto: Kai Kiilaspea

Algas Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest püha­ paikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja loo­ duspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külas­ tama ja hoidma.

14. korda toimuva rahvus­ vahelise võistluse teema on põlised looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, vee­ kogud jm looduspaigad. Sellis­ tes kohtades käisid juba meie esivanemad palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi ­ ­täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome pühapaiga auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot.

Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, ­ veekogu, annid, hiie valu, pärimus, saared jm.

Oodatud on nii Eestis kui ka mujal maailmas jäädvustatud ülesvõtted. Võistlusele võib saata ka liikuvaid kuvasid ehk kuni pooleteise minuti pikkuseid ­videoid. Fotosid ja videoid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15.10.2021.

Võistlus toimub ja selle veebilehed on avatud eesti, vene ja soome keeles. Hiite kuvavõistluse korraldaja on Hiite Maja sihtasutus. Kaaskorraldajaks

Go Leafs Go

Kes hokisõpradest ei tunneks seda hüüet: GO LEAFS GO! Olenevalt lemmikmeeskonnast võib see hüüe olla rõõmustav-ergutav või siis ka mitte – kui pöialt hoitakse hoopis ­kellelegi teisele.

Torontos aga on kindlalt üks pere, kellele oma linna litri­veeretajad on üle teiste. Õpetajaametit pidavad Michael ja Sara Adamson on oma poolehoidu ,,leafside“ vastu näidanud juba aastast 2000, kui panid oma Mertoni tänava maja ette mõned Leafside lipukesed ja meeskonda toetava plakati. Aga alates 2013. aastast on kevadisel hoki­sõprade ,,jõuluajal“ – Stanley karikasarja play-off mängude perioodil – maja saanud katu­sest kõnniteeni ulatuva muruni sinivalgesse ,,Maple Leafs“ ehterüüsse, kus parematel (loe: koroonaeelsetel) aegadel oli eesõue murul ka hoki-lauamäng, mida möödakäijad ­rõõ­muga kasutasid.

See foto on võetud kolma­päeva varahommikul ja nagu ,,tabloolt“ näha, oli seni viimase mängu tulemus igipõlise rivaali Montreal Canadiensi vastu 4:0 (peetud Montrealis) ning mängudeseeriat juhtis selleks hetkeks Toronto 3:1. Kas lehe trükkiminekuõhtul Torontos peetav mäng õnnestub ka võita ja sel­lega tagada edasipääs järgmisse ringi, seda näitab juba koh­tu­mine ise. Kerge see kohtumine kindlasti ei tule, nagu pole olnud ükski senine mäng vanade vastaste vahel, kes play-off ringis kohtusid sel aastal 42 aastase vaheaja järel. Kerge­ maks ei tee Toronto olukorda seegi, et trauma tõttu on mängust väljas Leafside kapten John Tavares, kes sai tugeva peapõrutuse esimeses kohtumi­ses Habside mängija Corey Perryga kokku põrgates.

Fännid ootavad-loodavad, et Leafsidel õnnestub sel korral ehk siiski järgmisse ringi pääseda ja kõige optimistli­kumad kannavad muidugi endas lootust, et sinivalged suudaksid taas kord ihaldatuima auhinna – Stanley karika – jälle kord koduõuele tuua, viimasest korrast on möödunud juba 54 aastat. Oleks ju aeg.

Vähemalt ühes majas Mertoni tänaval hoitakse pöialt: Go Leafs Go!

Riina Solman eelmiste vir­ tuaalpäevade järelkajas. „See näitab, et üleilmne eestlus on saanud endale nooremate põlv­ kondade näol uue löögijõu ja noored eestlased üle maailma hoiavad kokku ja peavad sidet,“ lisas ta.

Virtuaalpäevade info on pidevalt täienemas ning peagi saab tutvuda ka kõigi esinejate ja panelistidega, seega tasub silma peal hoida Virtuaalpäevad 2021 Facebooki sündmusel.

Lisainfo ja registreerimine: bit. ly/virtuaalpaevad21.

Kõigile osalejatele, kes osalevad aktiivselt mõlemal päeval, väljastatakse tunnustus Eesti Välisministeeriumi poolt. Ülemaailmne Eesti Noor­ te­ võrgustik (ÜENV) on 2019. aastal asutatud noorteorganisatsioon, mille eesmärgiks on esindada ja kaitsta välismaal elava eesti noorsoo õigusi, toetada noorte sidemete hoidmist Eesti riigiga ja ühendada Eesti noored üle maailma. Võib julgelt öelda, et eesti noored on võtnud südamesse Lennart Meri õilise ­ proklamatsiooni: ,,oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi.“

Algas Admiral…

(Algus lk. 1)

gas ka Vana Tallinna likööri.

2019. aastal, kui jahtlaev Admiral Bellingshausen saadeti Kroonlinnast sinimustvalgete lippude lehvides ja puhkpilli­ muusika saatel pidulikult Antarktika avarustele teele, kingiti reisiseltskonnale Eesti ­ Lipu Seltsi ja Lipuvabriku poolt kaasa ka Eesti sümboolikat.

Nüüd, kui jahtlaev Admiral Bellingshausen asus Eestist teele Arktikasse, otsustati mees­ konnale teha väike üllatus ja kinkida Eesti tutvustamiseks

maailmameredel, veel lisaks lipusümboolikale, ka laualipp ­ „Pikk Hermann“. Artikli juures­ olevatel piltidel ongi jäädvustatud lipu­ sümboolika kinkimine Arktika ekspeditsiooni juhile Tiit Pruulile, kingitused andsid üle Jüri Trei ja Toivo Tõeleid.

Kavade kohaselt on Admiral Bellingshauseni sihtpunktid Island, Gröönimaa, Fääri saa­ red, Teravmäed ja Norra fjordid. Reisi kestuseks Arktikasse ja tagasi on plaanitud 12 liikmelisel meeskonnal üle kolme kuu. Tagasi Eestisse loodetakse jõuda septembris.

Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei ja ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli.

Foto: Karina Tõeleid