Välisminister Eva-Maria Liimets visiidil Kanadas

Eesti välisminister Eva-Maria Liimets kohtub sel nädalal visiidil Kanadasse koos Leedu välisminister Gabrielius Landsbergisega Quebecis Kanada kolleegi Melanie Jolyga, et arutada julgeolekuküsimusi Euroopas, Venemaa sõda Ukraina vastu, küber- ja hübriidohte ning toidujulge olekut.

Samuti kõnelevad nad majandussuhete laiendamise võimalustest ning koostöö suurendamisest kultuuri ja hariduse vallas.

Välisministrid kohtuvad visiidil olles ka kohalike ettevõtjatega ja Kanada sõjaväelastega, kes teenisid NATO lahingrupi (eFP) raames Lätis.

Välisminister Liimets kohtub Torontos Eesti kogukonna esindajatega ning avab ametlikult Eesti suursaatkonna uue hoone Ottawas, osaledes saatkonnas Eesti lipu päeva üritusel.

Eesti Elul oli võimalik kohtumiste eel esitada välisminister Liimetsale mõned küsimused, millele välisminister lahkelt vastas.

Euroopa ühtsus sanktsioonide rakendamisel ei ole täielik, eriti kui Ungari ja Türgi näiteks ei ole valmis koos kõlastama oma seisukohti erinevates küsimustes EL-ga. Kas Eesti saaks olla abiks, et siinjuures lahendusi leida?

Konsensuslik otsuste tegemine on Euroopa Liidu suur tugevus. See tähendab, et ühised otsused on kompromiss kõigi liikmesriikide soovide, vajaduste ja huvide vahel. Paratamatult võtavad mõned kokkulepped sellise otsustusprotsessi juures rohkem aega, kui me ehk sooviksime, aga kuus Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonipaketti on selge tõend, et Euroopa Liit suudab tegutseda ühtselt ja tugevalt. Ungari oli üks peamisi liikmesriike, kelle tõttu naftasanktsioonide kokkuleppimine aega võttis, kuid esmaspäeva öösel saavutati siiski tulemus.

Kindlasti on sellistes küsimustes oluline tihe ja avatud suhtlus, omavahelised kontaktid kõigi liikmesriikidega ja ka sanktsioonide olulisuse ning vajaduse selgitamine neile riikidele, kellele see on majanduslikult raske. Ma rääkisin enne kuuenda paketi vastuvõtmist ka ise oma Ungari kolleegiga, et see meie kõigi jaoks oluline tulemus saavutada. Türgi ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriikide hulka, aga samas oleks nende joondumine Euroopa Liidu sanktsioonidega igati tervitatav ning teeme nendega ka meie ühise julgeoleku nimel tihedat koostööd NATOs.

Uuringud on näidanud, et uudised Eesti venekeelsele ühiskonnale on olnud suuremas osas Venemaa allikatelt. Kas see on ka seotud nende maailmavaadete kujundamisega?

Venemaa propagandamasin on töötanud aastakümneid, taas ­ sünnitades ammuseid Nõukogude Liidu ja külma sõja aegseid vastandumise narratiive – aga ka uusi narratiive, mille abil õigustatakse agressiivset suhtumist oma naabritesse ja agres­siooni Ukraina vastu. Need narratiivid avaldavad muidugi mõju eelkõige nende inimeste hoiakutele, kes on olnud tugevamalt Venemaa inforuumis. Usaldus Venemaa poolt levitatavate narratiivide suhtes sõltub eelkõige usaldusest Venemaa ja Eesti meedia suhtes. See tähendab, et kui näeme, et ühiskonna liikmed kalduvad usaldama Venemaa kanaleid, siis peame rohkem tegelema eri inforuumidest tulenevate lõhede ületamisega ning suurendama ühiskonna infopädevust ja vastupanuvõimet.

Eesti avaliku arvamuse uuringud näitavad, et eestlased usaldavad kõige enam Eesti uudistekanaleid, mille usaldus küündib 89%. Väga positiivseid meediatarbimise trende tõi kaasa ka näiteks koroonapandeemia, kus oli selgelt näha, et Eesti venekeelse elanikkonna usaldus meie venekeelsete meediakanalite vastu kasvas.

Millised on hetkel Eesti välispoliitika prioriteedid, kui kõrvale jätta Ukrainas toimuva sõjaga seonduv?

Venemaa julm ja põhjendamatu sõda Ukrainas mõjutab praegu meie välispoliitikat ja julgeolekut loomulikult väga tugevalt. Selle kõrval paneb Eesti välispoliitika prioriteedid paika Eesti välispoliitika strateegia aastani 2030. Meie põhilised välispoliitilised eesmärgid on Eesti huvide ja väärtuste kaitsmine ja edendamine rahvusvahelisel areenil, Eesti panuse suurendamine üleilmsesse jätkusuutlikkusse arengusse ja Eesti suveräänsuse tugevdamine rahvusvahelistes suhetes.

Äärmiselt väike osa Eesti kodanikest võõrsil osalevad hääletamises riigikogu valimistel. Kuidas saaks seda tõhustada?

Üldjuhul on valimistel osalemine inimeste jaoks seda tähtsam, mida rohkem nad tunnevad ennast meie ühiskonnaelu osana. Sellele aitab kaasa riigi positiivne tähelepanu meie võõrsil elavate inimeste vastu, samuti tihedamad seosed Eestiga perede, kultuuri, äri või teiste suhete kaudu. Meie kõigi jaoks on oluline, et välismaal elavad eestlased tunneksid end Eesti riigi käekäiguga seotuna ning osana ühtsest eesti kultuuriruumist. Just see annab tunde, et valimistel osalemine on oluline ning igaühe häälest sõltub, kuidas Eestil läheb. Nagu ütleb igal aastal Eestis toimuva reservväelaste õppuse tunnuslause – Iga okas loeb. Miks mitte kasutada seda ka kõigi eestlaste tähenduses.

Kas teil on mingi eriline sõnum, mida soovite just Kanadas elavatele eestlastele rõhutada?

Kanadas on väga suur ja aktiivne eestlaste kogukond. Ma tahan teile öelda, et olete siin Eesti jaoks väga olulised ning olete alati ka Eestisse oodatud. Olgu see siis lühemaks või pikemaks ajaks – külla, õppima, töötama või elama.