This newspaper was mailed on Friday, June 3, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 22, 2022
Reedel, 3. juunil — Friday, June 3
Välisminister Eva-Maria Liimets visiidil Kanadas Eesti välisminister Eva-Maria Liimets kohtub sel nädalal visiidil Kanadasse koos Leedu välisminister Gabrielius Landsbergisega Quebecis Ka nada kolleegi Melanie Jolyga, et arutada julgeolekuküsimusi Euroopas, Venemaa sõda Ukraina vastu, küber- ja hüb riidohte ning toidujulgeolekut. Samuti kõnelevad nad ma jandussuhete laiendamise või malustest ning koostöö suuren damisest kultuuri ja hariduse vallas. Välisministrid kohtuvad visii dil olles ka kohalike ettevõtjate ga ja Kanada sõjaväelastega, kes teenisid NATO lahingrupi (eFP) raames Lätis. Välisminister Liimets kohtub Torontos Eesti kogukonna esin dajatega ning avab ametlikult Eesti suursaatkonna uue hoone Ottawas, osaledes saatkonnas Eesti lipu päeva üritusel. Eesti Elul oli võimalik kohtumiste eel esitada välis minister Liimetsale mõned küsi mused, millele välisminister lahkelt vastas. Euroopa ühtsus sanktsioo nide rakendamisel ei ole täielik, eriti kui Ungari ja Türgi näiteks ei ole valmis kooskõlastama oma seisukohti erinevates küsimustes EL-ga. Kas Eesti saaks olla abiks, et siinjuures lahendusi leida? Konsensuslik otsuste tege mine on Euroopa Liidu suur tugevus. See tähendab, et ühised otsused on kompromiss kõigi liikmesriikide soovide, va jaduste ja huvide vahel. Parata matult võtavad mõned kokku
lepped sellise otsustusprotsessi juures rohkem aega, kui me ehk sooviksime, aga kuus Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonipa ketti on selge tõend, et Euroopa Liit suudab tegutseda ühtselt ja tugevalt. Ungari oli üks peamisi liikmesriike, kelle tõttu nafta sanktsioonide kokkuleppimine aega võttis, kuid esmaspäeva öösel saavutati siiski tulemus. Kindlasti on sellistes küsi mustes oluline tihe ja avatud suhtlus, omavahelised kontaktid kõigi liikmesriikidega ja ka sanktsioonide olulisuse ning vajaduse selgitamine neile rii kidele, kellele see on majandus likult raske. Ma rääkisin enne kuuenda paketi vastuvõtmist ka ise oma Ungari kolleegiga, et see meie kõigi jaoks oluline tu lemus saavutada. Türgi ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriikide hulka, aga samas oleks nende joondumine Euroopa Liidu sanktsioonidega igati tervitatav ning teeme nendega ka meie ühise julgeoleku nimel tihedat koostööd NATOs. Uuringud on näidanud, et uudised Eesti venekeelsele ühiskonnale on olnud suure mas osas Venemaa allikatelt. Kas see on ka seotud nende maailmavaadete kujundami sega? Venemaa propagandamasin on töötanud aastakümneid, taassünnitades ammuseid Nõu kogude Liidu ja külma sõja aeg seid vastandumise narratiive – aga ka uusi narratiive, mille abil õigustatakse agressiivset suhtu mist oma naabritesse ja agres
Collegium Musicale stardipauk Torontos
sertsaalis koostöös Toronto rahvusvahelise vokaalmuusika festivaliga SING! Kogu kava koosnes Veljo Tormise laulutsüklist „Unus tatud rahvad“, mis tutvustab eesti hõimurahvaste – liivlaste, vadjalaste, isurite – rahva muusikat. Seitsmeteistkümne liikmelise kammerkoori helivärv on lummav, hõljub vokaal muusika kõrgsfäärides. Koos Tormise iseloomuliku ja oma näolise harmooniaga lõi nende ettekanne lausa ebamaise õhk konna, elustas hetkeks kauged minevikupildid, millest tänapäe va inimestel on vaid ebamää rane aim. Nende nappide ridadega on
Pärast paariaastast helikuns tilist koroonapõuda oli rõõm taas siseneda kontsertsaali, et nautida Eesti tippkoori Collegium Musicale esinemist maineka dirigendi Endrik Üksvärava juhtimisel. Nende Kanada turnee avakontsert toimus neljapäeval, 26. mail Jeanne Lamon Hall’is, Toronto kesklinna esindusli kus ja hea akustikaga kont
(Järgneb lk. 3)
(Järgneb lk. 4)
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
4. juuni – Eesti lipu päev Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sini must-valge lipu õnnistamise aastapäeval. Esimene sini must-valge lipp valmis 1884.a. kevadel, 4. juunil õnnistati ja pühitseti see Otepää kiriklas, millest tänavu möödub 138 aastat. Tänavune tseremoonia toi mub Tallinnas Kuberneri aias riigilipu heiskamisega Pika Hermanni torni kell 7 hommi kul. Kavas on Riigikogu esimehe Jüri Ratase tervituskõne, EELK peapiiskopi Urmas Viilma õn nistussõnad, Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei tervitus; esi nevad Sõjaväeorkester, Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Mees telaulu Seltsi koorid, Kuberneri aias on üles rivistatud lipu toimkonnad. Päeva jooksul saavad soovijad külastada Pika Hermanni torni. Tänavu tähistame aga meie sinimustvalge 100. aastapäeva riigilipuna. Nimelt võttis 27. juunil 1922 Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna. Sini-mustvalge värvikombinatsiooniga lipp (eelnõus ette nähtud sinivalge-musta asemel) võeti vastu Aleksander Hindi ettepanekul. Eesti saab juurde kaks lipupäeva Valitsus kiitis 2. juunil heaks ja saatis Riigikokku seaduse eelnõu, mille kohaselt saab 30. jaanuarist eesti kirjanduse päev ning ühtlasi ka lipupäev. Lisaks täiendatakse eelnõu kohaselt lipupäevade loetelu, mistõttu tuleb tulevikus lipp heisata üld
laulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päeval. „Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Seda on eriti edukalt suutnud teha Anton Hansen Tammsaare, kelle sünniaastapäeval, 30. jaa nuaril heiskame lipud, loeme mõne värsi või kaks ja mõtleme sellele, kuidas eesti keeles kirjutatud kirjandus meid mõju tanud on,“ ütles kultuuriminis ter Tiit Terik. „Laulu- ja tantsupidudel on Eesti lippu alati au sees hoitud. See on sündmus, kuhu nii küla lised kui ka esinejad ise Eesti
lipu kaasa võtavad, väljendades nii oma austust ja rõõmu selle sümboli suhtes. Seega oli loomulik, et nii üldpeo kui ka noorte laulu- ja tantsupeo toi mumispäevadel heiskame üle Eesti lipud,“ lisas Terik. Eesti kirjanduse päeva riik likuks tähtpäevaks ja lipupäe vaks muutmisega väärtustatakse kirjandust ja kultuuri, pööra maks tähelepanu kirjanduse ja kirja nike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Uus riiklik täht päev on Anton Hansen Tamm saare sünniaastapäev, 30. jaa nuar. Ettepaneku esitas Tallinna Kirjanduskeskus. (Järgneb lk. 7)
Foto: Peeter Põldre
