Eesti Elu / Estonian Life No. 22 / June 3, 2022

This newspaper was mailed on Friday, June 3, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 22, 2022

Reedel, 3. juunil — Friday, June 3

Välisminister Eva-Maria Liimets visiidil Kanadas Eesti välisminister Eva-Maria Liimets kohtub sel nädalal visiidil Kanadasse koos Lee­du välisminister Gabrielius Lands­­bergisega Quebecis Ka­­ nada kolleegi Melanie Jolyga, et arutada julgeole­ku­küsimusi Euroopas, Venemaa sõda Ukraina vastu, küber- ja hüb­ riidohte ning toidujulge­olekut.

Samuti kõnelevad nad ma­ jandussuhete laiendamise või­ ma­lustest ning koostöö suuren­ damisest kultuuri ja hariduse vallas.

Välisministrid kohtuvad visii­­ dil olles ka kohalike ettevõtjate­ ga ja Kanada sõjaväelastega, kes teenisid NATO lahingrupi (eFP) raames Lätis.

Välisminister Liimets kohtub Torontos Eesti kogukonna esin­ dajatega ning avab ametlikult Eesti suursaatkonna uue hoone Ottawas, osaledes saatkonnas Eesti lipu päeva üritusel.

Eesti Elul oli võimalik kohtumiste eel esitada välis­ minister Liimetsale mõned küsi­ mused, millele välisminister lahkelt vastas.

Euroopa ühtsus sanktsioo­ nide rakendamisel ei ole täielik, eriti kui Ungari ja ­ Türgi näiteks ei ole valmis koos­kõlastama oma seisukohti erinevates küsimustes EL-ga.

Kas Eesti saaks olla abiks, et siinjuures lahendusi leida?

Konsensuslik otsuste tege­ mine on Euroopa Liidu suur tugevus. See tähendab, et ­ ühised otsused on kompromiss kõigi liikmesriikide soovide, va­ jaduste ja huvide vahel. Parata­ matult võtavad mõned kokku­

lepped sellise otsustusprotsessi juures rohkem aega, kui me ehk sooviksime, aga kuus Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonipa­ ketti on selge tõend, et Euroopa Liit suudab tegutseda ühtselt ja tugevalt. Ungari oli üks peamisi liikmesriike, kelle tõttu nafta­ sanktsioonide kokkuleppimine aega võttis, kuid esmaspäeva öösel saavutati siiski tulemus.

Kindlasti on sellistes küsi­ mustes oluline tihe ja avatud suhtlus, omavahelised kontaktid kõigi liikmesriikidega ja ka sanktsioonide olulisuse ning vajaduse selgitamine neile rii­ ­ kidele, kellele see on majandus­ likult raske. Ma rääkisin enne kuuenda paketi vastuvõtmist ka ise oma Ungari kolleegiga, et see meie kõigi jaoks oluline tu­ lemus saavutada. Türgi ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriikide hulka, aga samas oleks nende joondumine Euroopa Liidu sanktsioonidega igati tervitatav ning teeme nendega ka meie ühise julgeoleku nimel tihedat koostööd NATOs. Uuringud on näidanud, et uudised Eesti venekeelsele ühiskonnale on olnud suure­ mas osas Venemaa allikatelt.

Kas see on ka seotud nende maailmavaadete kujundami­ sega?

Venemaa propagandamasin on töötanud aastakümneid, taas­sünnitades ammuseid Nõu­ kogude Liidu ja külma sõja aeg­ seid vastandumise narratiive – aga ka uusi narratiive, mille abil õigustatakse agressiivset suhtu­ mist oma naabritesse ja agres­

Collegium Musicale stardipauk Torontos

sertsaalis koostöös Toronto rahvusvahelise vokaalmuusi­ka­ festivaliga SING! Kogu kava koosnes Veljo Tormise laulutsüklist „Unus­ tatud rahvad“, mis tutvustab eesti hõimurahvaste – liivlaste, vadjalaste, isurite – rahva­ muusikat. Seitsmeteistkümne­ liikmelise kammerkoori heli­värv on lummav, hõljub vokaal­ muusika kõrgsfäärides. Koos Tormise iseloomuliku ja oma­ näolise harmooniaga lõi nende ettekanne lausa ebamaise õhk­ konna, elustas hetkeks kauged minevikupildid, millest tänapäe­ va inimestel on vaid ebamää­ rane aim.

Nende nappide ridadega on

Pärast paariaastast helikuns­ tilist koroonapõuda oli rõõm taas siseneda kontsertsaali, et nautida Eesti tippkoori Collegium Musicale esinemist maineka dirigendi Endrik Üksvärava juhtimisel. Nende Kanada turnee avakontsert toimus neljapäeval, 26. mail Jeanne Lamon Hall’is, Toronto kesklinna esindusli­ kus ja hea akustikaga kont­

(Järgneb lk. 3)

(Järgneb lk. 4)

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

4. juuni – Eesti lipu päev Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sini­ must-valge lipu õnnistamise aastapäeval. Esimene sini­ must-valge lipp valmis 1884.a. kevadel, 4. juunil õnnistati ja pühitseti see Otepää kiriklas, millest tänavu möödub 138 aastat.

Tänavune tseremoonia toi­ mub Tallinnas Kuberneri aias riigilipu heiskamisega Pika ­ Hermanni torni kell 7 hommi­ kul. Kavas on Riigikogu esimehe Jüri Ratase tervituskõne, EELK peapiiskopi Urmas Viilma õn­ nistussõnad, Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei tervitus; esi­ nevad Sõjaväeorkester, Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Mees­ telaulu Seltsi koorid, Kuberneri aias on üles rivistatud lipu­ toimkonnad. Päeva jooksul saavad soovijad külastada Pika ­ Hermanni torni.

Tänavu tähistame aga meie sinimustvalge 100. aastapäeva riigilipuna. Nimelt võttis 27. juunil 1922 Riigikogu vastu ­ Riigilipu seaduse, mis fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna. Sini-mustvalge värvikombinatsiooniga lipp (eelnõus ette nähtud sini­valge-musta asemel) võeti vastu Aleksander Hindi ettepanekul.

Eesti saab juurde kaks lipupäeva Valitsus kiitis 2. juunil heaks ja saatis Riigikokku seaduse eelnõu, mille kohaselt saab 30. jaanuarist eesti kirjanduse päev ning ühtlasi ka lipupäev. Lisaks täiendatakse eelnõu kohaselt lipupäevade loetelu, mistõttu ­tuleb tulevikus lipp heisata üld­

laulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päeval. „Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe.

Seda on eriti edukalt suutnud teha Anton Hansen Tammsaare, kelle sünniaastapäeval, 30. jaa­ nuaril heiskame lipud, loeme mõne värsi või kaks ja mõtleme sellele, kuidas eesti keeles kirju­tatud kirjandus meid mõju­ tanud on,“ ütles kultuuriminis­ ter Tiit Terik. „Laulu- ja tantsupidudel on Eesti lippu alati au sees hoitud.

See on sündmus, kuhu nii küla­ lised kui ka esinejad ise Eesti

lipu kaasa võtavad, väljendades nii oma austust ja rõõmu selle sümboli suhtes. Seega oli loomulik, et nii üldpeo kui ka noorte laulu- ja tantsupeo toi­ mumispäevadel heiskame üle Eesti lipud,“ lisas Terik.

Eesti kirjanduse päeva riik­ likuks tähtpäevaks ja lipupäe­ vaks muutmisega väärtustatakse kirjandust ja kultuuri, pööra­ maks tähelepanu kirjanduse ja kirja­ nike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Uus riiklik täht­ päev on Anton Hansen Tamm­ saare sünniaastapäev, 30. jaa­ nuar. Ette­paneku esitas Tallinna Kirjanduskeskus.

(Järgneb lk. 7)

Foto: Peeter Põldre

2

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

Nr. 22

Balti kaitseministrid kohtusid Saaremaal 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Sõnum lastekaitsepäeval: abi on olemas Eestis tähistatakse igal aastal 1. juunil lastekaitsepäeva, mis on ilusaks sissejuhatuseks suvekuule. Päeva ajalugu ulatub aastakümnete taha ning selle eesmärgiks on juhtida tähele­ panu laste heaolule ja õigustele. Üle Eesti toimuvad rohked üritused, mis toovad rõõmu nii lastele kui vanematele: näiteks erinevad kontserdid, töötoad jm., pakkudes lõbu ja nalja kõrval ka harivat momenti ning uusi teadmisi ja oskusi. See päev on olnud paljudes peredes alati oodatud ja traditsioone kandev, olgu siis tegemist loomaaia külastamise, pikniku või muu meeleoluka sündmusega, mida just sel päeval ette võtta, perega või sõpradega.

Meelelahutuse kõrval on see päev aga ka meeldetuletuseks, et alati ei ole elu ainult rõõm ja naer. Tuleb hoida tähelepanu fookuses ka teistsuguseid teemasid, mis on väga tõsised ja puudutavad igaüht – alati ei tähenda laste heaolu vaid täis kõhtu, ilusat kodu ja vajalikku hoolt (kuigi on neidki lapsi, kel pole need vajadused täidetud). Eesti ajakirjanduses ilmusid käesoleval nädalal mitmed mõtlemapanevad lood las­ test ja noortest, kes on kannatanud erinevate vaimsete murede all (depressioon, läbipõlemine jm.), mis on viinud traagiliste sündmusteni. On ilmne, et vaimsed probleemid haaravad järjest nooremaid ja kuigi abi on olemas, ei jõuta alati selleni erinevatel põhjustel.

Pandeemia ja sellega seonduv on kõikjal suurendanud vaimsete murede osakaalu noorte seas. Katkendlik kooli-, spordi- ja sotsiaalne elu viimasel paaril aastal on toonud muudatusi igapäevaellu nii praktilises kui vaimses mõttes, ja on inimeseti erinev, kuidas seda on talutud. Põhiline, et noortel oleks olemas teadmine, et on abivõimalused, kuhu erinevate murede korral pöörduda, samuti et osataks märgata abi­ vajajat.

Eesti sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles lastekaitsepäeval, et lapsepõlve vaimne tervis on vundament kogu eluks. „Materiaalse heaolu loomise kõrval on hästi oluline anda noorele oskused iseenda ja oma muredega toime­ tulekuks ning märgata, kui tekib mure, et vajadusel ulatada õigel hetkel abikäsi,“ ütles minister, rääkides erinevatest riigi poolt pakutavatest võimalustest abi saamisel, mis on häda­ vajalikud investeeringud laste ja noorte vaimsesse tervisesse.

KAIRE TENSUDA

Möödunud reedel kohtusid Saaremaal Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid. Kohtu­ misel kiitsid kaitseministrid põhimõtteliselt heaks Balti rii­ kide ühise piiriülese kaitse­ koostööleppe, mis jõustumise korral võimaldab Balti rii­ kidel omavahel vägesid ja või­ meid kiiresti liigutada ja kasutada.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on viimased kuud süven­ danud kolme Balti riigi ühtsust ning seda kinnitasid Saaremaal toimunud kaitsekoostöö sisu­ lised arutelud.

Jõustudes võimaldab lepe rahu-, kriisi või ka sõja korral liigutada vägesid ja tehnikat kiiresti üle piiride ning kasutada neid erinevateks operatsiooni­ deks. „Sellel otsusel on suur prak­

Foto: Kaitseministeerium

tiline väärtus ning tugev heidu­ tusefekt vastasele, kuna anname sellega signaali, et Balti riigid reageerivad ükskõik, millistele ohtudele ühiselt ja kiiresti,“ märkis Laanet.

Kaitseministrid käsitlesid kohtumisel ka Balti riikide ühise mitmikraketiheitja-võime arendamist koos Ameerika Ühendriikidega, Balti riikide merevägede ühist tulevikuvisi­ ooni, julgeolekuolukorda regi­ oonis, Ukraina sõda ning ees­

Eesti Rahva Muuseumis toimub Eesti lipu päeval ühislaulmine Eesti lipu päeval, 4. juunil ko­ gunetakse ühislaulmiseks Tar­ tus Eesti Rahva Muuseumis.

ERM kutsub kõiki kaasa laul­ ma laulu ,,Eesti lipp“ (E. Võrk / M. Lipp), mille kirju­ tamisest möödub tänavu 100 aastat. Kaasa on võimalik laulda oma kodus: ülekannet kontserdist ja ühislaulmisest teevad nii ERRi portaal kui Postimehe veebikeskkond.

Kontsert ERMis algab eesti helilooja ja muusikateadlase Alo Põldmäe sissejuhatusega lipulaulu ajaloost ja heliloojast

Enn Võrgust. Esinevad Tartu üliõpilassegakoor (dirigent Kül­ like Joosing), puhkpilliorkester Tamme (dirigent Gunnar Pettaig) ning Tartu Forseliuse kooli 3.–5. klassi rahvatantsu­ rühm (juhendaja Airika Vadi).

Eesti Rahva Muuseumis saab sel päeval koos giidiga osaleda liputuuridel päris esimese Eesti lipu juurde (tuurid on nii eesti kui ukraina keeles), käed külge panna töötubades ning vaadata suurel ekraanil filmi ,,Selle lipu all“ (autorid Marko Raat ja Nora Särak). (TPM/EE)

Eesti, Läti ja Slovakkia liitusid Venemaa sõjakuritegude uurimisega

EKRE toetus on langenud

Nädala alguses kohtusid Haagis Venemaa sõjakurite­ gusid uurivate riikide esinda­ jad. Ukrainas toime pandud sõja- ja inimsusevastaste kuri­ tegude ühise uurimisrühmaga (JIT) liitusid ka Eesti, Läti ja Slovakkia.

Eestit esindasid kohtumisel riigi peaprokurör Andres Par­ mas ja juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.

Riikide esindajad rõhutasid, et oluline on kaasata koostööle üha rohkem riike ja pöörata tähelepanu kannatanute abista­ misele. ,,Arvestades kuritegude suurt hulka ja koguneva tõendus­ materjali mahtu, pöörati koordi­ natsioonikoosolekul palju tähe­ lepanu uurimisrühma liikmete koostööle ja riikide vahel tõen­ dite vahetamise võimalustele,“ ütles peaprokurör Andres Parmas. (PM/EE)

Viimaste MTÜ Ühiskonna­ uuringute Instituudi ja uurin­ gufirma Norstat Eesti küsit­ lustulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,7%, Eesti Konservatiivset Rahva­ erakonda 19,4% ja Keskera­ konda 16,3% valimisõigus­ likest kodanikest.

Veebruari algusest on pea­ ministripartei toetus kasvanud 13,4% võrra. EKRE on viimas­ tel nädalatel toetust kaotanud ning esimest korda natuke enam kui aasta jooksul jääb nende toetus Norstati küsitluses alla­ poole 20% piiri.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,9%), Sotsiaaldemo­ kraatlik Erakond (7,2%) ning Isamaa (6,4%).

Eestimaa Roheliste toetus püsib 1,8 prot­ sendi peal.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 51 ja opositsioonierakon­ di 33% vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 4.– 30. maini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vaba­ riigi kodanikku. (ERR/EE)

seisvat NATO Madridi tipp­ kohtu­mist.

Ministrid arutasid ka Balti riikide ühise mereseire aren­ damist, õhuruumi kasutamist õppusteks ning Balti Kaitse­ kolledži edasist arendamist.

Kaitseministrid Laanet, Pab­ riks ja Anušauskas külastasid ka Kaitseliidu Saaremaa malevat Kuressaares, laevaehitusette­ võtet Baltic Workboats ning allkirjastasid ühisavalduse Kaali järve ääres. (KMPT/EE)

Algasid Elizabeth II 70. valitsemisaasta juubelipidustused Tänavu 6. veebruaril sai ku­ ninganna Elizabeth II-st esimene Briti monarh, kes on võimul olnud 70 aastat.

Erakordse sündmuse puhul on Ühendkuningriigis nelja­ päevast kuni nädalavahetuseni välja kuulutatud riiklik püha.

Neljapäeval peeti kuninganna sünnipäeva auks sõjaväeparaad.

Monarhiks saades oli Elisabeth 25-aastane, praegu on ta 96-aas­ tane. Troonipärimise järjekorras järgmine on tema poeg prints Charles, kes on 73-aastane.

Ametlikul rõdutervitusel ei osale prints Andrew ega prints Harry ja tema abikaasa Meghan. Eelmine kuu otsustati, et üritusest võtavad osa ainult need kuningapere liikmed, kes täidavad täiel määral esindus­ funktsioone, vahendas CTV.

Eurovisioni võidukarika eest ostetakse droone Tänavuse Eurovisioni võitnud ukrainlaste Kalush Orchestra müüs võidukarika Facebooki oksjonil maha. Selle rahaga ostetakse vabadusvõitlust pida­ vale Ukrainale droone.

Bändi teatel võitis enampak­ kumise Eesti krüptofirma.

BBC Newsi teatel müüdi kristallmikrofon Facebooki oks­ jonil 900 000 dollari ehk 838 000 euro eest. Ansambel väl­ jendab FB küljel tänu krüptora­ haettevõttele WhiteBIT, kes Eurovisioni auhinna ostis. Äri­ lehe teatel on tegu EestiUkraina firmaga, mille omani­ keks on eestlane Vladimir Nosov ja ukrainlane Oleg Kiõan. Nad tegutsevad 150 rii­ gis ja neil on üle 2 miljoni ka­ sutaja. (ÕL/EE)

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

Neitsitorni kohvikusse pääseb nüüd ilma muuseumipiletita Neitsitorni kohvik, mis on osa Tallinna Linnamuuseumist, on jälle avatud muuseumi­ kohvikuna ja seda saab külastada ka ilma muuseu­ mipiletita.

Tööd alustas ka kohviku väliterrass Taani kuninga aia amfiteatris. Tallinna vanalinnas asuvas kohvikus on külastajad oodatud kahel kõrgemal tor­ nikorrusel ja Taani kuninga aia suveterrassil. Kohviku külasta­ jad saavad tutvuda ka Neitsi­ torni näitustega tornikohviku kuldajast ning kunagisest kunst­ nike elupaigast.

Kohvikusse tõi uue hinga­ mise ettevõte Tornikohvik OÜ, kes hakkab korraldama ka ela­ muslikke programme. Suviti hakkavad terrassil toimuma kontserdid ning reedeti mängib terrassil ka DJ. Muuseum on kohvikus elustanud killu lähikümnendite ajalugu, taastades ühel tornikor­ rusel 1980. aastate legendaarse menupaiga interjööri ja atmos­ fääri. Kohvikunäitusele saab tellida ka kuraatoritundi, kus ­ ajaloolased tutvustavad lähemalt torni ajalugu ja ekspositsiooni.

Neitsitorni näitus ,,Neitsitorn kui kunstitempel“ annab aimu, milline võis välja näha tornis paiknenud ateljee enam kui saja aasta eest, kui seal töötasid ak­ varellist Carl von Winkler, ven­ nad Kristjan ja Paul Raud, hil­ jem ka arhitekt Karl Burman sen. ja kunstnik Henrik Olvi.

Keskaega ulatuva ajalooga Neitsitornis avati kohvik Tallinna olümpiaregati aastal, pärast pikki renoveerimistöid 1980. aasta lõpus. Viimased ­tosin aastat on tornis tegutsenud muuseumikohvik, mis sulges uksed koroonakriisi aegu.

(PM/EE)

Kanada abist ukrainlastele

Suvised hinnad Eesti kuurortlinnades

Kanada seisab jätkuvalt Ukraina inimeste eest ning on pühendunud nende abista­ misele turvalise varjupaiga leidmisel. Selle alla kuulub abistamine reisimisel Kana­ dasse ja vajalik toetus saabu­ misel.

Immigratsiooni-, põgenike- ja kodakondsuse alane minister Sean Fraser ja perede-, laste- ja sotsiaalarengu alane minister Karina Gould teatasid sel näda­ lal, et Kanadasse saabuvad ukrainlased võivad taotleda ülemineku-finantsabi, mis aitab katta esmavajadusi nagu trans­ port ja eluase. Tegemist on ühe­ kordse toetusega, mis on $3000 täiskasvanule ja $1500 lapsele (17-a ja alla).

Samuti pakub riik sissesead­ misteenuseid (keeleõpe, infor­ matsioon igapäevaeluks vajaliku osas nagu laste kooli registreeri­ mine, pangaarva avamine, töö leidmine), aitamaks ukrainlastel kohaneda uue eluga Kanadas.

Möödunud nädalal uuris Eesti uudistesaade ,,Aktu­ aalne kaamera. Nädal“, mil­ lised on öömajade hinnad populaarsetes puhkuselin­ nades Pärnus, Haapsalus ja Kuressaares suve tippajal – juulikuu nädalavahetustel.

Kõige odavam lihtne tuba kahele inimesele oli booking. com pakkumiste põhjal hostelis või külalistemajas Pärnus alates 42 eurost, Kuressaares alates 32 eurost ja Haapsalus alates 28 eurost.

Tuba koos hommikusöögiga kahele inimesele hotellis või külalistemajas maksab Pärnus alates 60 eurost, Kuressaares alates 58 ja Haapsalus alates 101 eurost.

Spaahotellide pakkumised algavad Pärnus 100 eurost, Kuressaares 86 eurost ja Haapsalus 112 eurost.

Kõige kallimalt on võimalik luksuslik öö veeta Pärnus 396 euro eest, Kuressaares 350 euro eest ja Haapsalus 695 euro eest.

Toredaid reisimise võimalusi pakub kogu Eesti ja igal ajal ehk valikuvõimalusi peaks ole­ ma oluliselt suuremas ulatuses.

Lõuna-Osseetia peatas Venemaaga ühinemise referendumi korraldamise Gruusia separatistliku piir­ konna Lõuna-Osseetia presi­ dent Alan Gaglojev peatas oma ukaasiga varasema ukaa­ si kehtivuse, millega oli kind­ laks määratud Venemaaga ühinemise referendumi toimu­ misaeg, mis oli 17. juuli.

Gaglojev märkis, et toetab kõigiti „Lõuna-Osseetia koda­

(ERR/EE)

nike algatust edasiseks integrat­ siooniks Venemaaga ja peab lubamatuks referendumi ühe­ poolset otsust küsimuses, mis puudutab Venemaa seaduslikke õigusi ja huve.

Gaglojev astus Lõuna-Ossee­ tia presidendi ametisse alles 24. mail.

Presidendivalimised toimusid 8. mail. Gaglojevit toetas 56,09% valijatest. (D/EE)

3

Välisminister…

(Algus lk. 1)

siooni Ukraina vastu. Need nar­ ratiivid avaldavad muidugi mõju eelkõige nende inimeste hoia­ kutele, kes on olnud tugevamalt Venemaa inforuumis. Usaldus Venemaa poolt levitatavate nar­ ratiivide suhtes sõltub eelkõige usaldusest Venemaa ja Eesti meedia suhtes. See tähendab, et kui näeme, et ühiskonna liikmed kalduvad usaldama Venemaa kanaleid, siis peame rohkem tegelema eri inforuu­ midest tulenevate lõhede ületa­ misega ning suurendama ühis­ konna infopädevust ja vastu­ panuvõimet.

Eesti avaliku arvamuse uu­ ringud näitavad, et eestlased usaldavad kõige enam Eesti ­ uudistekanaleid, mille usaldus ­ küündib 89%. Väga positiivseid meediatarbimise trende tõi kaasa ka näiteks koroona­ ­ pandeemia, kus oli selgelt näha, et Eesti venekeelse elanikkonna usaldus meie venekeelsete ­meediakanalite vastu kasvas.

Millised on hetkel Eesti välispoliitika prioriteedid, kui kõrvale jätta Ukrainas toimu­ va sõjaga seonduv?

Venemaa julm ja põhjenda­ matu sõda Ukrainas mõjutab praegu meie välispoliitikat ja julgeolekut loomulikult väga tu­ gevalt. Selle kõrval paneb Eesti välispoliitika prioriteedid paika Eesti välispoliitika strateegia aastani 2030. Meie põhilised välispoliitilised eesmärgid on Eesti huvide ja väärtuste kaits­ mine ja edendamine rahvus­ vahelisel areenil, Eesti panuse suurendamine üleilmsesse jät­ kusuutlikkusse arengusse ja Eesti suveräänsuse tugevdamine rahvusvahelistes suhetes. Äärmiselt väike osa Eesti kodanikest võõrsil osalevad hääletamises riigikogu vali­ mistel. Kuidas saaks seda tõhus­tada? Üldjuhul on valimistel osale­ mine inimeste jaoks seda tähtsam, mida rohkem nad tun­ nevad ennast meie ühiskonnaelu osana. Sellele aitab kaasa riigi positiivne tähelepanu meie võõrsil elavate inimeste vastu, samuti tihedamad seosed Ees­ tiga perede, kultuuri, äri või teiste suhete kaudu. Meie kõigi jaoks on oluline, et välismaal elavad eestlased tunneksid end Eesti riigi käekäiguga seotuna ning osana ühtsest eesti kul­ tuuriruumist. Just see annab tunde, et valimistel osalemine on oluline ning igaühe häälest sõltub, kuidas Eestil läheb.

Nagu ütleb igal aastal Eestis toimuva reservväelaste õppuse ­ tunnuslause – Iga okas loeb.

Miks mitte kasutada seda ka kõigi eestlaste tähenduses.

Kas teil on mingi eriline sõnum, mida soovite just Kanadas elavatele eestlastele rõhutada?

Kanadas on väga suur ja ak­ tiivne eestlaste kogukond. Ma tahan teile öelda, et olete siin Eesti jaoks väga olulised ning olete alati ka Eestisse oodatud.

Olgu see siis lühemaks või pikemaks ajaks – külla, õppima, töötama või elama.

Aleksei Navalnõi vanglakaristus võib pikeneda Möödunud nädalal 9-aastase vanglakaristuse apellatsiooni kaotanud Aleksei Navalnõile esitati uus süüdistus, millega taotletakse mehe karistuse pikendamist 15 aasta võrra.

Navalnõid süüdistatakse äär­ musrühmituse asutamises, mis levitab viha ametnike ja oligar­ hide vastu. Uue menetlusega taotletakse Navalnõile 15 aasta pikkust vanglakaristust, mis lisanduks tema eelnevast karis­ tusest tulenevale üheksa aasta pikkusele vangistusle.

Aleksei Navalnõi peeti kinni 2021. a, mil ta saabus tagasi Venemaale. Navalnõi mürgitati

Läti elanikkond vähenes aastaga 17 000 inimese võrra Läti Statistikaameti andmetel on Läti elanikkond 17 000 inimese võrra väiksem kui eelmisel aastal, vahendab Läti avalik-õiguslik ringhääling.

Kokku elab Lätis 2022. aastal ligikaudu 1 876 000 inimest.

Eelmine aasta vähenes Läti elanikkond rohkem kui varase­ matel aastatel. Langusest 0,91 protsenti hinnatakse olevat loomulik langus ja 0,01 prot­ senti on tingitud migratsioonist.

Arvestades praegu Lätti saabu­ vaid Ukraina sõjapõgenikke võib järgmise aasta statistiline ülevaade näidata rahvastiku kasvu.

Loomuliku elanikkonna lan­ guse hulka arvestatakse ka ko­ roonasurmad, mis olid Lätis eri­ ti kõrged eelmise aasta jaanua­ ris ja sügiskuudel.

Eelmine aasta sündis Lätis üle 17 000 lapse, mis on 132

2020. a lennul Siberist Mosk­ vasse Novotšoki närvimürgiga ning toimetati Saksamaa nõud­ misel Berliini ravile. Mürgita­ mises on Navalnõi süüdistanud vene keskvõimu.

Märtsis mõisteti Navalnõi süüdi oma poliitilise organisat­ siooni annetuste varguses (4,7 miljonit dollarit). Lisandus ka väidetav kohtu solvamine.

Navalnõile määrati 9 aasta pik­ kune vanglakaristus „eriti range järelvalvega vanglas“. Navalnõi proovis otsust apelleerida, ko­ hus keeldus sellest 24. mail.

Peale apellatsiooni tagasi lükka­ mist võttis Navalnõi tugevalt sõna Ukraina sõja teemal, nimetades Venemaa põhjendusi „erioperatsiooniks“ fabritseeri­ tud valedeks. (D/EE)

lapse ehk 0,8 protsendi võrra vähem kui 2020 aastal (mis oli tollal Läti viimase saja aasta madalaim number). Suri pea­ aegu 35 000 inimest ning surmi oli võrreldes eelmise aastaga üle 5000 tuhande inimese ehk 19.9 protsendi võrra rohkem.

Nii suur suremus oli Lätis viimati 90ndatel ja sõjaperioo­ didel. Eelmine aasta ületas suremus Lätis sündimust kahek­ ordselt.

Keskmine vanus Lätis on 42.9 aastat ning elanikkond on vananemas. Aastal 2021 vähe­ nesid kõik suuremad Lätis ela­ vad rahvusgrupid: valgevenelas­ te arv vähenes 2,2 protsenti, poo­ lakatel 2,5 protsenti, vene­ lastel 2 protsenti ja ukrainlastel 0.9 protsenti. Lätlaste seas oli langus 0.5 protsenti, kuigi nende osakaal kogu Läti elanik­ konnast kasvas 0,3 protsenti, olles nüüd 64 protsenti. Samal ajal on Eesti elanikkond kergelt kasva­nud. (Allikas: ERR)

4

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Erilised inimesed Ühel või teisel põhjusel ei käi kõik inimesed tavalisi radu. See võib olla nii nende endi valik kui juhus või saatus. Nii on ka spordis ja Eestiski leidub viima­ sel ajal toredaid mainstriimist erinejaid.

Sest mida öelda näiteks ­k arujõuga keskkoolitüdruku Marelin Jüriado kohta, kes tuli maikuus jõutõstmises kahekord­ seks Euroopa meistriks ja unis­ tab noorte maailmarekordist.

Tõstab sadu tonne rauda ja on õnnelik. Või Tanel Visnap, kes tuli kaugushüppes kurtide olüm­ piavõitjaks. Euroopa meistri­ kullad on tal juba varasemast.

Aga monolestaga taas Miamis Guinnessi rekordi ujunud näkk Merle Liivand? Seekord haide ja ookeaniprügi keskel 42,2 km 11 tunni ja 54 minutiga.

Erilistega edasi – Pärnu korvpallimeeskond tuli nädal tagasi Eesti meistriks. Mis siin erilist, küsite? Aga see kuld on ikka Eesti kogu 90-aastase korv­ palliajaloo jooksul kuu­ lunud kas Tartule või Tallinnale.

Nüüd murdis väikelinna vaim suurte vaimu.

Vormelipiloot Jüri Vips ei lõpeta suurelt unistamist ja hiljuti sai ta Barcelona GP ­ vabatreeningul roolida Sergio Perezi F-1 autot. Eestlane F-1 autos, anomaalia. Monaco GP-l oli Vips F-2 vormelite põhisõi­ dus kolmas. Jätkuvalt annab kõneainet Eesti parim talisport­ lane freestyle-suusataja Kelly Sildaru. Nüüd sellega, et tema järgi tehti Barbie nukk. Kiiver, kindad, suusad, kõik nagu päris.

Kelly ütles, et see on talle suur au, kui pisikesed plikad tema nukuga mängivad.

S P ORT AUTOSPORT. Võidusõitja Martin Rump saab järgmisel nädalal esimeseks eestlaseks, kes stardib kuulsal Le Mans’i 24 tunni sõidul.

Kuna Le Mans’i kohad on tiimidele jaotatud nimeliselt, osaleb Rump ametlikult võistlu­ sel Team Hardpointi all, ent auto valmistab võistluseks ette Absolute Racing. Eestlase tiimi­ kaaslasteks on Belgia võidusõit­ ja Alessio Picariello ja Indo­ neesia sõitja Andrew Haryanto.

Le Mans’is starditakse Porsche 911 RSR-19 autoga. (ERR/EE) • KERGEJÕUSTIK. Ultra­sport­ lane Rait Ratasepp püstitas Kohtla-Nõmme kooli staadionil toimunud 24 tunni jooksu ajal Eesti 12 tunni ja 24 tunni re­kor­ di. 12 tunniga läbis Ratasepp 308 meetri pikkuse ringi 466 korda. Eelmine Eesti tipptule­ mus kuulus 139,762 kilomeetri­ ga Vladimir Frolovile.

Ratasepp ületas Frolovi nimel olnud ööpäevajooksu rekordi 237,030 km, läbides ­ 245,168 km umbes kolm tundi enne finišiaega ning lõpetades siis võistluse. (ERR/EE)

Ja eriliste jutu lõpuks. Keegi eestlane ropz (kirjaviis õige!) võitis ägeda üleilmse CS:GO turniiri ja oli osaline poole miljoni dollari auhinnaraha ­ jagamises. Selgub, et tegemist ­ on Robin Kooliga, kelle mängi­ janimi ongi ropz, kes kuulub viie riigi noortest koosnevasse FaZe Clan arvutimängumees­ konda ja see ühissats võitis Antwerpis CS:GO nime kandva tulistamis- ning tagaajamismän­ gu Major-kategooria suurvõist­ luse. Tuleb välja, et ka nagu sport? Mis väidetavalt koguni pärisolümpiale pürgimas? O tempora, o mores.

Kaia Kanepi ei väsi üllatamast Eesti kunagist esitennisisti Kaia Kanepit hüütakse super­ tippude hirmuks, sest eriti Grand Slami turniiridel on ta kustutanud paljude maailma esikümne mängijate lootused. ­ Kaia on küll juba 38, aga jätkab samas vaimus. Viimati võitis tema, WTA 46. number, French Openi avaringis WTA 10. reketi Garbine Muguruza. Teiseski ringis oli Kaia võidukas, alista­ des Beatriz Hadad Maia (WTA 48.). Alles Coco Gauf (WTA 23.) suutis iginoore Kanepi kol­ mandas ringis peatada.

Enne Pariisi Grand Slami harjus Kanepi liivaväljakuga ­samas linnas peetud WTA 125 tasemega turniiril, kus jõudis poolfinaali. Kaia tervis ja moti­ vatsioon tundub olevat eda­ sisekski lootust andev.

Eesti praegune esimängija Anett Kontaveit (WTA 6.) see­ vastu pole kevadisest haigusest veel päris üle saanud. Trenni saavat küll juba täie jaksuga rügada, aga võistlusmängus veel päris kõike Anett endast anda ei suuda. Ent tipus on tase kinni õige väheses ja õige mitmel turniiril on ta pidanud piirduma avamänguga. Nii kaotas Anett Rooma WTA 500 turniiril Petra Marticile (WTA 47.) ja Prant­ susmaa lahtistel meistrivõistlus­ tel Ajla Tomljanovicile (WTA 44.). Vaatamata kõigele tõuseb aga Kontaveit juunikuu maailma edetabelis koguni kas kolman­ daks või isegi teiseks. Sest eks kaota ju ka konkurendid, WTA punktisüsteem on pealegi keeru­ line.

Jalgpallikoondist ootab Argentiina!

Eesti vutimeistrivõistlustel jagavad küll kulda ja hõbedat tänavugi Tallinna klubid Flora ja Levadia, aga väikese pikse­ mürina põhjustas kohalikul tasandil Paide linnameeskond, kes võitis Eesti karika ning saab nüüd riiki esindada eurosarjas.

Paide eest, muide, mängib nüüd oma karjääri loojangul ka Eesti läbi aegade kuulsaim jalgpallur, pikalt Inglismaal Liverpooli ja Itaalias Cagliarit esindanud Ragnar Klavan.

Jalgpalli suurim uudis on aga see, et juba 5. juunil kohtub Eesti Hispaanias San Sebas­ tianis sõprusmängus ei kellegi muu kui mitmekordse maailma­ meistri Argentiinaga. Kel oli

Collegium…

(Algus lk. 1)

öeldud koori taseme kohta kõik oluline. Nende laitmatu reputat­ sioon kõneleb ensese eest.

Siiski jäi, vaatamata koori ­erakorralistele võimetele ja võr­ ratule ettekandele, kunstiline elamus puudulikuks. Kunsti­ ­ täiuse saavutamiseks on vaja kolme võrdselt olulist kompo­ nenti: looja, interpreet ja tarbija.

Looja on lähtepunkt, kelle juma­ likust inspiratsioonist sün­ nib midagi, mis on määratud inimhingi nii mõjuvalt puuduta­ ma, et tekitab seal rahutust.

Loodud kunstiteos on muusa poolt saadetud teele eesmärgiga tarbija hingeookeani laisalt lok­ suvat vett ärritada. Interpreedi ülesanne on sõnum kohale toime­tada. Iga live performance on kahekõne lava ja saali vahel, üks pool innustab teist. Sellest vastastikusest innustusest tekib kõrgpingest laetud ühendav sild.

Seekord tugevat silda ei tekki­ nud. Seda põhjusel, et kontser­ dipubliku kui tarbija vajadustele ei olnud korraldajad pööranud piisavalt tähelepanu.

Ebameeldiva üllatusena puu­ dus kavaleht, millelt kuulaja saanuks aimu, mis laval õieti toimuma hakkab. Seda enam, et ajalehekuulutustes oli ainult suu­ nitlus vastavale veebilehele ja tutvustav eelreklaam ilmus vaid Eesti Elu ingliskeelses osas. Kahjuks ei ole kõik koo­ rilauluhuvilised arvutikasutajad ega ingliskeelse versiooni luge­ jad, mistõttu Vincent Teetsovi kuu aega varem ilmunud suurepärane ja asjatundlik artik­ kel oli paljudele tundmatu.

Programmilise muusika puhul ja eriti antud juhul, kus laulu­ sõnadest oli võimatu aru saada, on teatud eelhäälestus hädavaja­ lik. Veljo Tormise helikeel ei ole Miina Härma oma, mis eesti soost kuulaja juures kohe sood­ sa kõlapinna leiab. Meenub ütlus just sellesama Veljo Tormise suust loengul Tartu College’i saalis, et vokaalmuusika puhul on oluline, et kuulaja teab, millest lauldakse.

Kavalehe puudumist üritati korvata dirigendi ingliskeelsete seletustega laulude vahel. Peab tunnistama, et selleilmelise ettekande puhul on see isegi sobivam moodus. Kahjuks aga ­ saali helisüsteem ei võimalda­ nud seda läbi viia vajaliku efek­ tiivsusega. Küllaltki suur osa publikust, vast isegi enamus, oli valinud istekohaks rõdu, kuhu räägitud sõna ei jõudnud pärale või oli moonutatud avarate võl­ vialuste kajast. Ka siinkirjutaja

h­ ädasti vaja üht nii-öelda soojendusmängu ning Eesti ­sobis. Saab näha, kuidas Maar­ jamaa poisid Messi ning Co vastu saavad.

Liisa-Maria Lusti tuli eikusagilt Kahel eelmisel hooajal ülla­ tasid Eesti kergejõustikusõpru peamiselt verinoored neiud.

Kerkis terve plejaad lootust andvaid kõrgushüppajaid ja mit­ mevõistlejaid, kes võitsid oma­ vanuste MM- ja EM-medaleid.

Nr. 22

St. Catharines’i Eesti Seltsi liikmed kohtusid emadepäeva lõunalauas

Laupäeval, 7. mail said St. Catharines’i Eesti Seltsi liikmed kokku Mandarini restoranis lõunalauas, et tähis­ tada üheskoos emadepäeva. Ühe pika laua taha tulid kokku üle 20 liikme. Tähtsa päeva puhul jagas Madis Tambre kõikidele seltsi naisliikmetele ­ilusad kollased roosid koos magusa šokolaadiga.

Seltsi esimees Toomas Ellerbusch mainis oma kõnes, et nüüd, kui koroonapiirangud lubavad üritusi korraldada, saab selts jälle aastaringseid kokkusaamisi tihemini organiseerida.

Järgmine kokkusaamine on planeeritud 18. juunil Ants Rannala kodus Niagara-on-the-Lake’is.

AIRI IFINEDO valis rõdu ega tea sellepärast öelda, kas ja kuivõrd all saalis istujate olukord oli parem.

Nagu öeldud, ei tekkinud ­kahekõnet lava ja publiku vahel, seda asendas lavalt läkitatud monoloog. Õieti jäi mulje, et esinejad soovisid arendada dia­ loogi kellegi teisega. Saalis istu­ vad eestlased pidid nukralt tõdema, et õilis prints märkab tuhkatriinut ikkagi ainult mui­ nasjutus, reaalses elus või­ mutsevad võõrasema tütred.

Tahes-tahtmata meenus Tõnu Õnne­ palu märkus oma popu­ laarses teoses „Aaker“, et teda huvitavad välismaal olles ikka see maa ise ja selle põliselani­ kud, miks peaks ta läbi käima seal elavate eestlastega, milleks see filter? Mõistetav seisukoht, kuid seekord koosnes koori kuulajaskond peamiselt just sellest filtrist. Kurioosumina esitas koor unustatud rahvaste ­

laule auditooriumile, kus suur osa publikust samuti unustatud rahvas – väliseestlased.

Vaadelgem nüüd korraks ka saalipoolset külge, analüüsigem publiku reaktsiooni. Woldemar Mettus on ühes oma mälestus­ raamatus kujukalt iseloomusta­ nud aplausi ja kirjeldanud selle erivarjundeid. Käesoleval juhul kogu kontserdi vältel innustavat, tiivustavat aplausi saalist ei kostnud. Kõlas arglik, ette­ vaatlik aplaus, mis meenutas varbaga vee katsumist enne voogudesse sukeldumist. Alles kontserdi lõpul vabanes publik kõhkluse pingest ja kutsus lavalt lahkunud koori tagasi tunnus­ tava, lepitava aplausiga.

Kooril on kaks esinemist, erinevate kavadega, veel ees. ­ Tahaks südamest loota, et neid saadab jätkuv edu ja et nad leia­ vad oma publikuga ühise keele.

Nüüd lisandus neile veel üks, 17-aastane Liisa-Maria Lusti.

Laiemale üldsusele tundmatu neiu sai eriloaga täiskasvanute mainekale mitmevõistlusele Austrias Götzises, tegi seal seitsmest alast viiel isiklikud ­rekordid ja purustas 5836 punk­ tiga Eesti kergejõustiku senise kuninganna Ksenija Balta riigi igivana U20 rekordi. Lusti oli eestlastele ka Götzise ainus rõõmutooja, sest kümnevõistle­ jad Hans-Christian Hausen­ berg ja Risto Lillemets katkes­

tasid ning Maicel Uibo jäi enda margile koguni 700 punktiga alla.

Küll aga esines teemantliiga etapil USA-s Eugene’is hästi 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi. Aeg 48,66 olla üks ta hooaegade alguste parimaid, aga olulisimaks pidas Rasmus seda, et sai ära näha ja proovida uue staadioni, kus juulis pee­ takse tänavuse maailmameistri­ võistlused. Rasmus ju ka eriline inimene, ei jäta midagi juhuse hooleks.

EERIK PURJE

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

NATO-l on vaja kiiresti vormi saada Riho Terras, ERR Kahtlemata oli Nõukogude Liidu lagunemise järel kogu maailm väsinud pea poolsada aastat kestnud bipolaarsest vastasseisust ja seega valmis värskeks koostööks ,,uue“ Venemaaga. Kremloloogid jäid tööta või tembeldati nad russofoobideks. Läbi roosade rahuprillide vaadates tundus Venemaa paljude jaoks või­ ma­ lusena, suure rikkuse alli­ kana.

Mugav oli silmi kinni pigis­ tades aktsepteerida, et tegelikult oli Venemaa sisepoliitiline olu­ kord muutunud pigem anarhiaks kui demokraatiaks. KGB ter­ rori­režiim jätkus FSB nime all, kuid läänemaailma soov seda mitte märgata oli suur. Sestap tuleb veelgi enam hinnata sobi­ va aja-akna leidmiseks eesmär­ gipäraselt tegutsenud Kesk- ja Ida-Euroopa riike, mis NATOga liitusid.

Putini juhitud endise KGB eliidi poolt usurpeeritud võim Venemaal aga sellist alandust ei talunud ja asus koguma jõudu vastulöögiks. Lääs ei pööranud piisavalt tähelepanu Tšetšeenia iseseisvumisalgete hävitamisele ega ka näiteks Beslani veresau­ nale. Neid oli mugavam käsit­ leda Venemaa siseriiklike prob­ leemidena.

Esimese äratuskella pani helisema alles Gruusia ründa­ ­

Mida Venemaa võis tahta ja mida ta on teinud Harri Kivilo Uurivad ajakirjanikud on pinninud juba päris kaua Ukraina sõda seiravaid kaitseja julgeoleku uuringute asja­ tundjaid: peamiselt selleks, et saada teada, millal ja kelle võiduga sõda lõpeb. Uurimata on jäetud, kas Putini tahe olla võimul kuni 2036. aasta lõpuni põhineb tema soovil muuta Venemaa edukaks suurriigiks; miks teised suur­ riigid ning Venemaa poolt vaikselt juhitud ÜRO pole püüdnud takistada Putinil aastal 2014 Ukrainat Venemaa osaks pidamast; miks Ukrania alade osalist hõivamist ei hakatud maailma rahu rikku­ misena käsitlema? Ja nii võis­ ki Putinil tekkida kindel tahe Ukraina Venemaa osaks muuta.

Putini ekslikud olukorra hin­ nangud ja ukrainlaste kindel soov oma riigi iseseisvust kangelaslikult kaitsta muutsid Putini „erioperatsiooni“ ülimalt jõhkraks Ukraina sõjaks, mida enam pole ilmselt võimalik diplomaatilisel teel lahendada ka siis, kui ÜRO täidaks oma põhikirja esmatähtsat kohustust.

Olukord on jõudnud faasi, kus üks osaline peab sõja kindlalt võitma.

Enne Ukraina sõja algust võisid teised riigid ja uuriv aja­

mine pärast seda, kui NATO rii­ gid 2008. a kevadel Buka­restis Ukraina ja Gruusia NATOpüüdlustele hundipassi andsid.

Petlik rahulolu ja pikk ärkamine Kuidas oli samal ajal muutu­ nud NATO? Suure vastase üleöö kadumine tekitas eufooria ja lootuse kõikide sõdade lõpule. Selle lainel leidsid aga otse Euroopa südames aset sõda ning genotsiid. Maailma võim­ saim sõjaline allianss ei olnud naiivse rahulolu tulemusena selleks valmis. Sõjaline sekku­ mine Lääne-Balkanil nõudis aega ja poliitilise maailma muu­ tumist. Belgradi ründamine tähistas uut ajajärku, sõdu väl­ jaspool NATO territooriumit n-ö inimõiguste kaitsel.

Need sõjad – olgu Balkanil, Afganistanis, Iraagis või Aafri­kas – muutsid oluliselt konfliktide iseloomu, tehnikat, sõja­kunsti ja väljaõpet. Selle paradigmamuu­ tuse valguses kahanes vajadus reaalse sõjalise jõu olemasolu järele. Piisas, kui olemas olid väikesed ning hästi varustatud, kuid ebaefektiivsed mitmerah­ vuselised (ühtsuse näitamiseks) üksused, millega oli võimalik lahendada enamik konflikte halvasti relvastatud vastastega. ­ Läänes toimus hävitava kiiruse­ ga üksteisega võidu ,,maharel­ vastumine“.

kirjandus ehk oletada, et Putin tahab veel enne oma valitsusaja lõppu olla esimene valitseja, kes saab Venemaa muuta rahu­ meelseks suurriigiks, ilma et teised riigid ja raskerelvade tootjad peaksid sõjalist võime­ kust märgatavalt suurendama.

Et Putin võis tahta arendada Venemaa normaalseks suurrii­ giks ilmneb selleski, et ta pole senini käskinud Venemaa Föderatsiooni riigiduumal rati­ fitseerida veebruaris 2014 allkirjastatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist riigipiiri lepingut. Putin oli ja on kindlasti teadlik, et Tartu ­rahulepingus määratud riigipiiri ei olnud Eestil vaja uue lepin­ guga asendada ning nüüd võib ta selle selgituse avaldamisega tõestada teistele riikidele, et Venemaa on asunud olema mitte ainult Eestile, vaid ka teistele riikidele, heatahtlik naaber. Eestile mittevajaliku lepingu ratifitseerimata jätmine oleks võimaldanud Eestil ilma suuri sõjalise kaitsevõimekuse kulutusi tegemata tagada oma rahvuse ja keele üle aegade kestma jäämine. Teadmine, et ­ Venemaa uut riigipiiri lepingut Eestiga ei vaja, oleks saanud olla hea tõend Venemaa muu­ tumise kohta.

Miks siis ikkagi asus Putin vahekorda Ukrainaga uskuma­ tult ebainimlikul viisil lahen­ dama? Kuna teiste riikide suurepärased ja siirad ukrain­ laste toetusavaldused ning Venemaa sõja kaotajaks jäämine

Pärast Gruusia sõda proovi­ sin ma 2008. a sügisel NATO sõjalises peakorteris planeeri­ vaid ohvitsere veenda sõjaohu reaalsuses. Mõistsin, et ainuke suhtumine oli anda meile, uutele imepisikestele liikmesriikidele, midagi rahustavat – nagu lapsele antakse suhkruvett, kui ta öösel halba und näeb. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja, kindral Bantz J. Craddocki alga­tatud prudent planning ehk ettenägelik planeerimine oli just see lonks suhkruvett. Tolle ajani NATO sõnastikust puudunud väljendi lahtimõtestamisega tuli palju vaeva näha, sest igaühel oli sellest oma tõlgendus.

Venemaa suurenev agressiiv­ sus, Ukraina ründamine 2014. a, väekoosseisu ülikiire suuren­ damine Uuraleist läänes ja pidev lääne- ning USA-vastane retoorika viis alliansi samm­sammult lähemale NATO põhi­ ülesandega tegelemisele. Siiski ei uskunud kuni käesoleva aasta 24. veebruarini keegi, et Vene­ maa saaks kujutada reaalset ­sõjalist ohtu liitlaste territooriu­ mile.

Sellest tulenevalt toimus iga eskalatsiooni järel rahustavate dooside jagamine: Balti õhu­ turbe missiooni muutmine tähtajatuks, NATO staabiele­ mentide (NFIU – NATO Force Integration Unit) loomine, eel­ paigutatud üksuste siirmine kõige enam mures olevatesse riikidesse ja haruplaanide (con­ tingency plans) algatamine.

Kahtlemata on kõik need olulised sammud, kuid vaid mõni riik võttis ohtu päriselt tõsiselt – siinkohal tuleb tun­ ­ nustada Ühendkuningriiki. Üle­ jäänute jaoks oli see endiselt ­pigem solidaarsuse näitamine ja muresolevate ,,russofoobide“ ­rahustamine.

Evolutsioon on olnud märga­ tav, kuid alles nüüd oleme jõud­ nud nii kaugele, et enam ei kahtle keegi, millise ohuga Venemaa näol tegemist on.

Viimaks mõistetakse ka seda, et NATO territooriumi ajutine kaotamine ja suurendatud jõuga tagasivõitmine ei ole variant – ega ole seda tegelikult kunagi olnud.

Eesti on seda viimast tõika ehk kõige kauem niimoodi näinud ja olnud seeläbi veendu­ nud, et investeerida tuleb nii oma kaitseväe arendamisse kui ka tugevaisse liitlassuhetesse.

Usk sellesse, kas Eesti sõdur ikka on võimeline ise Vene­ maaga sõdides oma riiki kaits­ ma, ei ole olnud sugugi suurem kui Ukraina sõduritesse enne sõda. Seda nii liitlaste hulgas kui ka teatud ringkondades Eestis. Ma pole päris kindel, kas need kahtlused on tänaseks kadunud.

Seega on kätte jõudnud aeg Ukraina sõja analüüsi tulemuse­ na uuendada NATO pikaajalist kaitseplaani: määrata sõjalised

Need üksused peavad oma piirkondades harjutama, vajadu­ sel tuleb vastavad varud eelpai­ gutada. Mõni võimekus, nagu õhuruumi lahingupatrullid ja USA osalusega strateegilised võimed, peavad operatsiooni­ piirkonnas paiknema püsivalt.

Eesti ja eestlaste rahvaarv on kasvanud

aastat kauem.

Viimase kümne aastaga on Eestis suurenenud nii laste (0–14-aastaste) kui vane­ maealiste (65+) elanike arv, vähenenud on tööealiste hulk.

Lapsi elab alaliselt Eestis 217 792, mida on 9% võrra rohkem kui kümme aastat tagasi. Vane­ maealisi on kokku 272 164 ehk 18,6% võrra rohkem kui eel­ mise rahvaloenduse ajal. Töö­e­a­ lisi on kokku 841 868 – see näi­ taja on vähenenud 2,7% võrra.

Linnalistes piirkondades elab 61,2% rahvastikust ehk 815 003 inimest (4,2% võrra rohkem kui 2011. a).

Väikelinnaliste piirkondade elanike arv on kümne aastaga kasvanud 12,8% võrra.

Eesti rahvastik on võrreldes 2011. aastaga tunduvalt mitme­ kesisem ja Eesti rahvusest inimeste arv on samuti kas­ vanud, eestlaste osakaal on jäänud pea samale tasemele. Ka eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste arv püsib stabiilsena.

Eestis elab inimesi 211 eri rahvusest, mida on 31 võrra rohkem kui 10 aastat varem.

Esindatud 151 erinevat koda­ kondsust ehk 33 võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Eestis ela­ vatest inimestest 69,4% on Eesti rahvusest, 20 aastat tagasi oli eestlaste osakaal 68,3%.

Kümne aastaga kasvas eestlaste arv ligi 2%, venelaste arv langes 3,4%, valgevenelaste arv langes 7,7%. Ukrainlaste arv on kasvanud 23% (selles statistikas ei kajastu sõjapõgeni­

kud, kes on Eestisse tulnud pärast loendusmomenti), lätlaste arv kasvas 117%.

Eestis räägitakse 243 erine­ vat emakeelt, mis on 86 võrra rohkem kui 2011. a ning enam kui kaks korda rohkem kui aastal 2000. Eesti emakeele ­ osakaal on 20 aastaga jäänud praktiliselt samale tasemele (~68%).

2021. aasta rahvaloendusel kasutati kombineeritud meetodit – toimus registripõhine loendus koos valikuuringuga. Registri­ põhine loenduse andmekogu­ mine kestab jaanuarist juulini 2022.

1. juunil avalikustatud rah­ valoenduse tulemused põhine­ vad registripõhise loenduse andmetel. Küsitlusega kogutud ­ andmeid veel töödeldakse ja analüüsitakse ning nende tule­ mused avalikustab statistika­a­met novembris. (ÕL/EE)

2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on lan­ genud.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, ema­ keelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

31. detsembri 2021 seisuga elas Eestis alaliselt 1 331 824 inimest, mis on 2,9% rohkem kui kümme aastat tagasi samal ajal. Mehi on 47,6% ja naiste osakaal on 52,4%. Keskmine Eesti elanik on 42,2-aastane ehk 1,4 aastat vanem kui oli kesk­ mine elanik 2011. aastal.

Statistikaameti juhtivanalüü­ tiku Terje Trasbergi sõnul on rõõmustav näha, et 80aastaste ja vanemate inimeste arv on suure­ nenud ning et võrreldes eelmise loendusega elavad me­ hed keskmiselt 3 ja naised 1,7

võivad tekitada suuri, tavapärast majanduslikku arengut takis­ tavaid olukordi, kas siis ei peaks uuriv ajakirjandus juba praegu hakkama analüüsima, mida on vaja teha, et Ukraina sõjaga seonduvate riikide iga­ päevane elu ei muutuks tõeliselt raskeks.

Ootused NATO Madridi tippkohtumisele

juhtimisstaabid ühendväejuha­ tuse, korpuse ja diviisi tasandil; määrata maa-, mere- ning õhu­ sõja juhid ja ettevalmistuste eest vastutajad; kinnitada iga plaani juurde reaalsete sõjaliste võime­ tega väeüksused, mis on relvas­ tatud, varustatusliinidega toesta­ tud ning võimelised ettenähtud ajaga liikuma oma operatsioo­ nipiirkonda, olenemata nende päritolumaast.

Ma mõistan, et mõni eel­ mainitud element on alles aren­ damisel või pole seda enam olemas, kuid loodetavasti anna­ vad Ukraina vaprad võitlejad meile aega oma kodutöö tege­ miseks. Neid ei saa enam teha poolikult nagu Joosep Tootsi rehkendus, vaid lüngad tuleb ­ täita kiiresti nii kodus kui koostöös liitlastega.

Selleks peab NATO tipp­ kohtumine Madridis juuni lõpus andma poliitiliselt selgesõnalise suunise. Selle saavutamise nimel tuleb nii Eesti valitsusel kui ametkondadel veel ränka vaeva näha, sest nagu teame, pole NATO poolt pakutud esi­ algsed lahendused meie jaoks piisavad. Tuleb edasi suruda, muid valikuid ei ole.

S P ORT KORVPALL. Eesti meistriks korvpallis krooniti Pärnu Sadam. See on ajalooline, kuna seni olid tiitlid jaganud Tallinna ja Tartu meeskonnad.

• JÄÄHOKI. Soomes peetud jäähoki MMil võitis kulla kodu­ väljakul võistelnud Soome, kes kullamänus alistas lisaajal tiitli­ kaitsja Kanada 4:3. Pronk­­si­mat­ šis sai Tšehhi jagu USAst 8 : 4.

USA. Veel enne viimast kol­ mandikku olid tšehhid 2 : 3 kaotusseisus. (ÕL/EE)

6

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

Nr. 22

VEMU eestikeelne raamatuklubi: rännakud raamatutega ja arvutiarutelud Anneli Andre-Barrett Kuigi pandeemia on paljude reisiplaane tühistanud ja oma­ vahelisi isiklikke koosviibimisi piiranud juba rohkem kui kaks aastat, pole see takista­ nud VEMU eestikeelse raama­ tuklubi liikmetel raamatute seltsis rändamist ega Zoomis ergutavaid arutelusid pida­ mast.

Oleme jõudnud oma viienda hooaja lõpuni. Alates 2017. a sügisest oleme kogunenud eesmärgiga lugeda eestikeelset kirjandust ja selle üle arutleda.

Kohe alguses otsustasime, et kolme raamatu lugemine aastas oleks jõukohane kõikidele klu­ biliikmetele ja seda me olemegi suutnud teha. Liikmeid on meil nimekirjas umbes 20. Vahel jääb mõni ära ajapuuduse tõttu, aga siis tuleb kohe keegi ase­ mele – uute huviliste järjekord on ukse taga. Püüame liikmes­ konda mitte liiga suureks kas­ vatada, et kõik osalejad saaksid aruteludes aktiivselt kaasa lüüa.

Sel viimasel aastal, nagu varemgi, on meie arutelusid ­

juhtinud meie oma liikmed (harilikult paarikaupa). Luge­ misvara oleme valinud rühma­ liikmete poolt ühiselt, Tartu College’i Laenuraamatukogu vabatahtlike Alliki Arro ja Vaike Rannu ning Piret Noorhani nõu­ ga. Isegi zoomides oleme suut­ nud kõigile piisavalt kõneaega anda, kuna harilikult võtab kohtumistest osa 13-14 liiget.

Kuhu me oleme raamatute abiga sel viimasel aastal rän­ nanud? 13. oktoobril 2021 va­ hetasime mõtteid romaani ,,Serafima ja Bogdan“ üle.

Vahur Afanasjev saavutas selle­ ga 2017. a Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esikoha ja pälvis ka Kultuurkapitali kirjan­ duse sihtkapitali aastapreemia.

Saagalik romaan jälgib Peipsi­ veere vene vanausuliste külaelu arengut II maailmasõja lõpust kuni Nõukogude Liidu kok­ kuvarisemiseni. Raamatuklubi liige pastor Jüri Puusaag pakkus eriti asjakohast sissevaadet ro­ maanis käsitletud usuküsimus­ tesse ja filosoofiasse. Osalejad nõustusid, et kuigi romaan oli

Eesti Raadio tütarlastekoor esineb Peetri kirikus Eesti Raadio Laste Laulu­ stuudio asutati 1955. aastal.

Stuudios on tütarlastekoor, las­ tekoor, mudilaskoor ja etteval­ mistuskoor, kellega töötavad Kadri Hunt (peadirigent), Kaie Tanner (dirigent), Külli Kiivet ja Anu Aimla (hääleseadjad), Märt Agu (koreograaf) ja Elina Kaasik (solfedžoõpetaja). Üks laululaste põhiülesan­ deid on Eesti autorite laste- ja noortemuusika salvestamine.

Peadirigent Kadri Hundi algatu­ sel antakse alates 1989. aastast välja nn. „Eesti lastemuusika audioentsüklopeediat“ – eesti lastemuusika heliloojate autori­ plaate. Praeguseks on välja ­antud 18 CDd, üks neist – Arvo Pärdi lastelaulude plaat „Lapse­ põlve lood“ – pälvis 2015. aasta enimmüüdud CDna Kuldse Plaadi tiitli.

Eesti Raadio Laulustuudio tütarlastekooris laulab 30 tüdrukut vanuses 14-19. Koori

repertuaaris on laulud vana­ muusikast kuni kaasaegsete teosteni, rahvalauludest popjazz­lugudeni. Lisaks stuudio­ tööle antakse kontserte nii Eestis kui ka kaugemal: kont­ sertreisid on stuudio tütarlaste­ koori viinud Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Jaa­ pan­ isse, Kreekasse, Luxembourg’i, Norrasse, Poolasse, Prant­ sus­ maale, Rootsi, Soome, Taani, USAsse ja Venemaale. Alates 2007. aastast on laulustuudio koorid osalenud ka kõigil Eesti laulupidudel. Koostööd on teh­ tud Eesti Kontserdi, Jazzkaare ja Viru Folgiga, salvestatud nii Eesti Raadiole kui Eesti Televisioonile.

Kadri Hunt (s 1964) on laulja, helilooja ja koorijuht, Püha Miikaeli Poistekoori ja Eesti Raadio Laulustuudio kooride peadirigent. Ta on juhendanud mudilaskooride õpitube mudilaskooride festiva­

väga pikk, oli sündmustik põnev, ajalugu huvitav ja tege­ lased hästi kujundatud.

19. jaanuaril 2022 oli kõne all romaan ,,Tüdrukune“. Eia Uus võitis selle käsikirja eest Kirjanike Liidu romaanivõistlu­ sel 2019. a kolmanda auhinna.

Ajaleht Postimees kirjutas teo­ sest nõnda: ,,Romaanis ,,Tüdru­ kune“ on Uus võtnud julgelt ja kaashaaravalt teemaks naiste kehad, hingetraumad, sugude sarnasused ja erinevused, naiste hirmud ja võimalused.“ Tege­ mist oli meie selle aasta kõige kaasaegsema ja kontroversiaal­ sema lugemismaterjaliga. Isegi romaani eesti keel oma mitmete ingliskeelsete laensõnadega te­ kitas meie grupis diskussiooni.

Mitmele liikmele meeldis see moodne raamat väga, aga isegi nendele, kellele romaan võibolla hästi ei istunud, oli see esi­ meseks raamaturännakuks kaa­s­ aegsesse MeToo Eestisse.

Foto: kuvatõmmis

28. aprillil rääkisime Loone Otsa debüütromaanist ,,Ar­ mastus“, mille eest sai autor Eesti Kirjanike Liidu 2021. a

romaanivõistlusel esikoha. Aja­ looline romaan räägib armastu­ sest mitmel tasandil. Tegevus toimub 1942. aastal, kui Saksa okupatsioonivõimud olid hävita­ nud peaaegu kõik Eestisse jäänud juudid. Kui paljud tege­ lastest olid reaalsed isikud? Kui suur osa sellest raamatust on dokumentaalne ja kui palju väljamõeldis? Need olid küsi­ ­ mused, mis meie grupi liikmeid eriti haarasid. Nii mõnedki nimetasid, et see teos mõjus oma sõjateemaga tänavu kah­ juks eriti aktuaalselt ja oli neile seni klubis loetutest üks lemmi­ kuid.

Nüüd on ees suvi oma pik­ kade päevade ja lugemisvõima­ lustega. Mida me oleme välja

lidel MuFe ja MudiFest, juhata­ nud mudilas-, laste- ja ühend­ koore laulupidudel ja kiriklikel laulupäevadel. 2011 juhatas ta ühislaulmist rahvusvahelisel laste- ja noortekooride festivalil EUROPA CANTAT junior 6 2012. aastal Pärnus, 2015 ja 2018 oli festivalidl EUROPA CANTAT ateljeejuht ja dirigent (vastavalt Ungaris Pecsis ning Tallinnas). Kadri Hunt on töö­ tanud ka mitmete konkursside žüriides ning teinud ettekandeid nii Eesti kui rahvusvahelistel konverentsidel. Tema kirjutatud laule ja arranžeeringuid on esitatud mitmetel laulupidudel ­ (2007, 2011, 2014, 2017) ning juba nimetatud vaimulikel lau­ lupidudel 2010 ja 2015 nii ühend-, valik-, poiste- kui mees­kooride poolt.

Kaie Tanner (s 1975) lõpe­ tas Eesti Muusikaakadeemia 2000. aastal koorijuhtimise eri­ alal (prof Ants Soots), on end täiendanud EELK Kirikumuusi­ kakoolis ning kursustel Austrias ja Soomes. Praegu töötab Eesti Kooriühingus tegevjuhina ning on Raadio Laste Laulustuudio

kooride dirigent.

Kaie Tanner on juhatanud laste- ja naiskoore vaimulikel laulupidudel ja -päevadel, ühend­ koore segakooride laulu­ päeval ning mudilaskoore noorte- ja üldlaulupidudel.

Alates 2001.a on ta kuulunud mitmete rahvusvaheliste koori­ festivalide, dirigentide konkurs­ side, laulunädalate, konverent­ side ning laulupidude korraldus­ toimkonda ja osalenud žüriide töös.

Eesti Raadio tütarlastekoo­ rile on eelseisev kontsertreis esmakordne ülesastumine Kanada publiku ees. Oluliseks ootuseks on laulda siinsetele eestlastele, aga kontserdile on oodatud kõik siinsed koori­ muusikasõbrad. Muusikal on ju keeli ületav ja rahvaid ühendav sõnum.

Tulge Eesti Raadio tütar­ lastekoori kontserti kuulama pühapäeval, 26. juunil 2022 kell 12 päeval EELK Toronto Peetri kirikus, 817 Mount Pleasant Rd. Toronto. Sissepääs tasuta, kuid vabatahtlikud anne­ tused on teretulnud.

valinud tulevaks aastaks ehk kuhu me loodame lugejaperena sügisel ühiselt reisida (loode­ tavasti taas meie armsas Tartu College’is)?

Kuigi meie grupp praegu uusi liikmeid vastu ei võta, olete siiski teretulnud lugema järgmisi põnevaid raamatuid ja nende üle oma tuttavatega aru­ tama: Jaan Krossi „Kolman­ dad mäed“, Juta Kivimäe „Suur Tuba“ ja Sofi Oksaneni „Koerte Park“. „Lugemine tähendab lenda­ mist: see on hõljumine vaate­ punkti, mis annab ülevaate ajaloo, inimeste mitmekesisuse, ideede, jagatud kogemuste ja paljude uurimiste viljadest.“

Margaret Atwoodi raamat sai põlematu väljaande Üks tuntumaid ja auhinna­ tumaid Kanada kirjanikke Margaret Atwood ja Penguin Random House teatasid hiljuti Atwoodi raamatu „The Handmaid’s Tale“ ühekordsest põlemiskindlast väljaandest, mis läheb oksjonile Sotheby’s New York kaudu. Tulud annetatakse PEN-ile, kes seisab vaba väljen­ duse eest üle maailma.

Margaret Atwoodi fantaasia­ rikas looming on tuntud ja ar­ mastatud ka Eesti lugejale pal­ jude eesti keelde tõlgitud raama­ tute läbi. Kirjanik külas­ tas Eestit 2015.a. kirjandusfesti­ valil HeadRead. (Lüh. CBC/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1107 1

2

3

4

5

12

6

7

16

21 25

22

26

31 35 38

28

36

30

45

46

37

39

40 43 49

44

47

48

51

52

53

54

55

56

1. Auaste mereväes.

5. Endisaegne põllutööriist.

9. Võrk (ingl.k.).

12. Naisenimi.

13. Jääonn.

14. Piirkond.

15. Tartu üks nimetusi.

17. Veelind.

18. Sarviline olend.

19. Lind.

21. See on (lüh. lad. k.).

22. Karikakar.

24. Koduloom.

27. Küsisõna.

28. Neiu.

31. Vorm sõnast arg.

32. Mitte pealt.

33. Seeme.

34. Külmumise vastand (ilmast.).

36. ____e, sea häälitsus.

37. Teat. ilmakaares.

38. Taevasinine.

40. On (ingl.k.).

41. Teat. riietusesemed.

43. Gymna____a. teat.

29 33

42

PAREMALE:

11

20

32

34

10

23

27

50

võimlemisvõistlus.

47. Electronic Travel Authorization.

48. Rebane.

51. Püsi, rahu.

52. H______, halise­ mine, nutt.

53. Linn Jeemenis.

54. Lääneranniku Eesti Päevad.

55. Pane kinni!

56. Rippvoodi, magamislavats.

ALLA:

1. _____ alati on tubli mees.

2. Türgi ohvitseri tiitel.

3. _____hia, seadusetus, korralagedus.

4. Spaa Pärnus.

5. Räim.

6. H_____, kehaaeritis.

7. Recurrent laryngeal nerve.

8. Levinud lehmanimi Eestis.

9. Üleaedsed.

Mona Lisat visati kreemikoogiga Pariisis Louvre’i muuseumis püüdis arvatav keskkonnaakti­ vist kahjustada maailma kõige kuulsamat maali Mona Lisat, kuid maali ette paigutatud kait­ seklaas hoidis halvima ära.

Eelmisel pühapäeval proovis eakaks naiseks maskeerunud mees muuseumis maali kaitseks seatud klaasi purustada. See aga ebaõnnestus ja seejärel määris mees klaasile kreemikoogi ning loopis siis inimeste sekka roose, kuni turvamehed ta minema ­viisid. (CTV/EE)

Naljanurk Mees teatab naisele mureli­ kult, et tal on eletriarve ja arstiarve maksmata. ,,Mis sa arvad, millise arve ma peaksin enne ära maksma?“ küsib ta naiselt. ,,Muidugi elektriarve,“ vastab naine kiiresti. ,,Arst ei saa ju vereringet välja lülitada.“

T

Paremale: 1. Saka, 5. LEP, 8. Õlle, 12.

17 19

S

Ristsõna nr. 1106 LAHENDUS

14

18

41

9

13

15

24

8

I

10. Naisenimi.

11. Koeratõug.

16. Poolahv.

20. Levinud inglispärane mehenimi.

22. Kalapüüdmisega tegeleja.

23. Itaalia vahusein.

24. Sama, mis 27. par.

25. Taip, mõistus.

26. Kontrabant.

27. Mesikäpp.

29. Sama, mis 33. par.

30. Saksa k. eessõna.

35. Ese. 37. Ungari mehenimi.

39. Saarmas.

40. Soov süüa.

41. Siin ja _____.

42. Sirgjoonelt.

43. Ettekuulutus.

44. Tee. 45. Põllutööriist.

46. _____m, teksariie (ingl.k.)

49. Aeg sünni ja surma vahel.

50. Tuulepuhang.

Egiptusesse rajatakse kiirraudteevõr­gus­tikke Egiptus sõlmis hiigellepingu Saksa transporditaristu ette­ võtte Siemens Mobilityga, et rajada kõrberiiki 2000 kilo­ meetri pikkune kiirraudtee­ võrgustik.

Egiptuse uuest kiirraudtee­ süsteemist peaks saama suuru­ selt maailma kuues ning see koosneb kolmest osast: 660-ki­ lomeetrisest liinist Punase mere (Ain Sokhna) ja Vahemere (Marsa Matrouhi) vahel, umbes 1100 kilomeetri pikkusest ühen­ dusest pealinn Kairo ja Sudaani piiri lähedal asuva Abu Simbeli vahel ja 225 kilomeetri pik­ kusest liinist turismimeka Hurghada ja Luxori linna vahel. ​ Egiptuse teatel jääb raud­ teevõrgu teeninduspiirkonda umbes 90 protsenti riigi elanikke ning kolm raudteekoridori hak­ kavad läbima kokku 60 linna.

Täielikult elektrifitseeritud liinidel on plaanis panna kiir­ ­ rongid sõitma kuni 230 km/h.

(PM/EE)

Avis, 13. Isa, 14. (T)uiam, 15. Arle­ kiin, 17. Naim(a), 18. Veerem, 19.

Draama(teater), 21. Ime, 22. AEPN, 23. Jap(an), 26. Its, 28. Luide, 31.

Avak(õne), 33. Sat(urn), 35. Udar, 36.

Henri, 38. Ird, 40. Ema, 41. Kagu, 43.

(K)urt, 45. Kirves, 47. Maoori, 51.

Area, 52. Tomahook, 54. IAAT, 55.

Asi, 56. Odin, 57. Vast, 58. Vid(ukil), 59. Heme(ofoobia).

Alla: 1. Saav, 2. Avre(e), 3. Kile, 4.

Aseri, 5. Liimets, 6. Esi, 7. Panda, 8. Õunapuu, 9. Liaanide, 10. Laim, 11.

Emma, 16. Kemi, 20. REL, 23. Jah, 24.

Ave, 25. Pankreas, 27. Sai, 29. Dam, 30. Era, 32. Kravatt, 34. Trummid, 37.

Ige, 39. Draa, 42. Ustav, 44. Tohoh, 45. Kaiv, 46. Iraa(k), 48. Oode, 49.

Roim, 50. (P)ikne, 53. Osi.

Nädala retsept

Grilled P.E.I. Oysters with Garlic Asiago Butter Paul Lillakas Hands on time: 30 minutes Total Time: 30 minutes Makes: 24 servings Tip: Keep oyster on a sheet pan with a double layer of damp paper towel to keep them from shifting while moving.

Ingredients: 24 freshly shucked P.E.I. oysters 1/4 cup room temperature salted butter 1/2 cup packed finely grated Asiago cheese 2 cloves garlic, minced 2 tbsp finely chopped parsley 1 tbsp hot prepared horseradish 1/2 tsp freshly cracked black pepper In bowl, stir together butter, Asiago, garlic, parsley, horse­ radish and pepper.

Add butter by heaped tea­ spoon into each oyster halfshell.

Heat grill to maximum heat setting. Carefully place oysters onto grill and cook, without moving, until the edges of the shell are golden brown and the oysters are bubbling. Serve ­immediately.

Shucking Tip: Gathering the correct tools is the key to safely shucking oysters at home. Use a thick kitchen towel to protect your hand and a good quality oyster knife (I recommend the Swissmar Shucker Paddy Oyster Knife) to pry the shell open at the narrow end (known as the “hinge”). Slide the knife along the top shell to detach it and loosen the oyster from the bottom shell with the tip of the knife.

7

KARLA KALENDRISABA

Veiksed rõemud Vata, kui inime jääb vanaks nigu mina ja mõni tõine kah, siis lähvad tema elus veiksed rõemud tähtsaks. Sellepärast, et suuri temale enam ei jätku. Suuri rõemusi on ilmas nii vähe, et kui jagamiseks läheb, siis nooremad ja krapsaka­ mad kahmavad kohe endale ja minusugustele jääb ainult matitäis musta muret. Ega see pole miski uus nähtus, see on alati sedasi old, muutkui noorest peast, kui ise veel kra­ baja olid, ei mõist tähele panna. Sai ju kuuldud küll, kuda Artur Rinne laulis nii et mets mühises, ikke et „mis rõemu veel mu elust oota on“, aga ei uskund, et see ütlemine üks­ kord minu enda kohta käib.

Rinne oli laulumehena ikke üks läbi ja läbi rahva mees.

Tema oli tõeline Rahva Rinne, üksipäini palju pobulaarsem kui see teine, mis iljem kommude meeleärmiks kokku panti ja kuhu ulk inimesi kuulus. See kadus kähku nigu kevadine kaste rohu pealt, selle asemele tulid igasugu muud erakon­ nad ja muidu täispuhutud konnad. Need kõik on ammu lõh­ ki läind, aga Arturi lõõritamisel on nüitki veel kuulajaid.

Aga ega ma sellest kirjutada ei taht. Vana inimese mõttelõng on karune nigu okastraat. Läheb kergeste sassi ja katsu sa sindrit siis uuesti sirgeks sikutada. Kusta poeg Ärman, kui tal veel mehearu peas oli, ütles nisukese näh­ tuse kohta, et need pidada olema ass-otsi-atsi-nitsi-natsijoonid, mis mõtteruuna kõige koormaga sirgelt teelt tihni­ kusse tirivad. No ma proovin ta tagasi kõva tee peale upita­ da, kudagi peab ju perale jõudma.

Vata ega suurt rõemu ei tohigi minusugusele enam anda, organismus ei pea vasta, saab soki vai koguniste terve paari. Nii nigu magu ei või enam putru liiga täis parkida, nii on rõemu magustoiduga kah. Suur rõem võtab jalust nõrgaks, mis siis veel kargust kõnelda. Aga et peris ilma kah ei saa, siis tuleb veiksemaid kuldiveerida. No näituseks nii, et kui läbi akna kaed, kuda päike puulatvasi kuldab, siis kujuta ette, kuidas seesama päike su paljast pealage võiks paitada, kui suudaksid ennast õue lohistada. Kui loed le­ hest, et rubla kurss kukub, siis täna õnne, et elad Ontario kubermangus ja mitte Krasnujarski krais. Kui Kata sind ur­ jutab, siis tunne rõemu, et sul on oma isiklik urjutaja veel olemas. Keski teine sinu kallal enam ambaid teritada ei viitsi.

Aga üks suuremat sorti rõem on ikke veel minugi jaoks olemas, mis elujõudu annab. Kui loterii numbrisi kontrollid ja märkad, et peavõitu ehk jaagupotti ei antud kellelegi, siis teeb ikke meele eaks küll. Et ise ei saand, seda võis ju ar­ vata, aga et teised kah ei saand, et kõik Jaagud ja Joosepid kah potile saadeti, see on rõem, mille pärast tasub elada ja tuleva nädali jälle raha tuulde puistata. Kahjurõem on ikke see kõikse puhtam rõem.

KARGU KARLA

S P ORT

LÜ H I DALT K ANADAST

VEHKLEMINE. Eesti epee­ meeskond (Kasper Tafenau, Markus Salm, Ilian Bobrov ja Erik Tobias) võitis kodustel U23 Euroopa meistrivõistlustel pronksmedalid, kui kolmanda koha kohtumises alistati Austria. (PM/EE) • VORMELID. F2-sarja sõitja Jüri Vips (HitechGP) teenis eelmisel nädalavahetusel Mona­ co etapi põhisõidus hooaja kol­ manda poodiumikoha, lõpetades kolmandana ja teeni­des .nädala­ vahetusega 19 punkti. Üldta­ belis tõusis Vips viiendaks.

(PM/EE) • KERGEJÕUSTIK. MITME­ VÕISTLUS. Maicel Uibo tuli traditsioonilisel Götzise mit­ mevõistlusel 8067 punktiga seitsmendale kohale. Esikoha sai kanadalane Damian War­ner (8797 punkti). Risto Lillemets, sai teivashüppes nulli ja oli 7295 punktiga 15. (ERR/EE) Noor Eesti mitmevõistleja Liisa-Maria Lusti (17) tegi Götzises suurepärase etteaste ja teenis seitsmevõitluses 5836 punktiga 18. koha. Ühtlasi ­üle­tas

TORONTO. 1. juunil toimunud lipuheiskamis-tseremoonia Rae­ koja juures juhatas sisse Pride kuu, mis on iga-aastane üritus ja kulmineerub tänavu 28. juunil toimuva Pride paraadiga, mis toimub virtuaalselt.

(Lüh. CP24)

4. juuni…

(Algus lk. 1)

Lisades lipupäevade loetellu üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toi­ mumise päevad, avaldatakse austust kõigile neile, kes seda traditsiooni 150 aasta jooksul on hoidnud ning tunnustatakse neid, kes antud traditsiooni ­edasi kannavad. Ettepaneku esi­ tas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad lipupäevadel Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalit­ suse asutused ning avalik-õigus­ likud juriidilised isikud. ta Ksenia Balta U-20 va­­ nu­ seklassi Eesti rekordi (5794 p).

(ERR/EE)

8

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

Nr. 22

We are aware of the article “A Sacred Trust: Who Decides the Future of the Colum­ barium of St. Peter’s” submitted by the “Friends of St. Peter’s” to the May 27, 2022 issue of Eesti Elu and Estonian World Review.

The issues concerning the March 13, 2022 vote on the question of the columbarium at St. Peter’s Church are currently being considered by the lawyers for St. Peter’s Church. St. Peter’s Church has made no admissions regarding the validity or invali­ dity of that vote. The Congregational Council of the church is disappointed by the conduct of the “Friends of St. Peter’s” and will not comment further.

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld

Congregational Council of St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto Naani Holsmer, chair Talvi Maimets, vice-chair Leena Liivet, treasurer Kairi Hemingway, secretary Jüri Laansoo Allar Viinamäe

Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russia’s new weapon: “Fact-checks” Kremlin style On the February 23, some hours before the Russian invasion of Ukraine, a new website announced its pre­ sence. The “War on Fakes” on Telegram was to be the Russian version of integrity, authoritativeness and credi­ bility in debunking or con­ firming questionable facts in news. It’s said to be attracting some 700,000 followers.

Moscow seems to have taken its cue from the West when fact checking became a topic of public discourse in the West.

The practice had always existed as routine procedure at any ­authoritative and self-respecting news organization in democratic countries. But fact checking ­became often a part of the news itself, after the inauguration of Mr. Trump. The reason doesn’t have to be spelled out here.

Obviously, the Kremlin recognized the usefulness of ­ fact checking in boosting the believability of its massive dis­ information campaign. Moscow thus established techniques to bolster audience trust of its lies.

According to the Russian government, Russians have been the target of a Western information war barrage. De­ ­ ployment of a defensive weapon to protect Russian citizens from the messaging of Western sources was a critical necessity.

“Fact-checking” is in essence “fact control” and with the creation of these establish­ ­ ments, Moscow had to empha­ size the “apolitical” nature of their “independent and erst­ while” experts. These organiza­ tions now present “professional analyses” to the public with the same visual effects and style of language identified with their Western counterparts.

Equivalency ends here. The output of most Russian “fact-checking” is fictional and false, meant to deceive, not to correct. The bulk of this cam­ paign is aimed at Russian speakers, d­omestic and abroad, though the “War on fakes” communicates in Russian, English, French, Spanish, Chinese and Arabic and uses eight Telegram channels.

A crucial aspect of this “fact-checking” program is the use of prominent Russians, the country’s opinion leaders, on

TV or in the government. This enhances the authenticity of the “fact-checkers”, amplified by well-known media pundits.

Added to the “War on fakes” efforts is another ‘fact-check­ ing’ channel – “The truth is ours”, in which the most patri­ otic posting may qualify for an award. On Telegram it has over 110,000 and on VKontakte over 200,000 followers, observers say. Content from “The truth is ours” is shared by govern­ ment-funded entities such as schools, libraries, local govern­ ment and news pages.

“Corrected facts”, deftly passed on by eminent personali­ ties, must appear to be generat­ ed from a source distant from any Kremlin control. For Russian fact-checkers to remain cre­dible, the Kremlin and associ­ ated agencies need to show a strictly hands-off posture. This carries with it the moral author­ ity associated with objective fact­-checking institutions.

“War on fakes” English lan­ guage website is solidly pro­ moted in Facebook and Twitter

by Russian embassies and other government establishments.

Oliver Stone, a prominent US film director, recently shared two “War on fakes” articles on Twitter and his official Facebook page. The Russianfabricated fact-checks have now broken into Western networks.

An example of Russian fact-checking: Russian propa­ ganda had doctored a genuine image of a burning tank by add­ ing a Russian-identifying Z symbol on the wreckage. It then claimed to expose the construct­ ed image by exhibiting the au­ thentic photo. Then it used that “fact-check” as proof that all images of Russian losses in Ukraine are misinformation.

It may seem complicated, but the debunking is correct be­ cause the image was in fact, faked. The fact-checker created the fake just to expose it. This misinformation gains plausibi­ lity by use in Russian state ­media, which states that the fact check is evidence that social media posts about the war ­cannot be believed.

“The truth is ours” channel frequently shares content with “War on Fakes” in English.

This was especially evident

EERO Ukrainian Refugee Fund May update To date EERO has sent MTÜ Eesti Pagulasabi (Estonian Refugee Council) $320,000 (228,000 €) to support Ukrai­ nian refugees in Estonia. This has supported the evacuation of refugees safely to Estonia from the Ukrainian border and related expenses, initial consultations, workshops, assistance in obtain­ ing long term housing, educa­ tion support for children, and mental wellbeing support groups.

To date the education sup­ port fund has helped almost 1,500 children. They expect the total number of children to be more than 5,600 children when schools reopen in September.

Those children currently not accommodated in Estonian ­ schools participate in online Ukrainian school classes. There are many reasons why not all children have been accommo­ dated yet, but the main reason is overcrowding or lack of space.

There are mental wellbeing support group meetings in Tallinn and there are plans to increase these groups through­ out Estonia. Many of the psy­ chologists who facilitate these support groups are also Ukrai­ nian refugees who have the necessary training and educa­ ­ tional background. Pagulasabi also provides counselling to

refu­gees in their Tallinn center, runs a counselling hotline phone number, and assists people via e-mail, Viber and ­ other online channels. Coun­ selling services provide assis­ tance on finding housing, find­ ing a job or a school, legal ­issues, and other concerns.

with the Bucha massacre which had Russian sources insisting that war crimes there were staged by Ukrainians.

The invasion of Ukraine prompted the creation of spe­ cialty fact-checking channels such as “Fake cemetery”, “Antifake Osnova” and “Antifake Z”. Like “War on fakes”, they borrow tropes from open-source researchers, such as highlighting points of in­ terest on satellite imagery and stamping a large, red “Fake” symbol over the images.

Russian state TV and other media have quickly adapted fact-checking by using the al­ ready prepared content from the existing numerous channels or have been creating their own sensational news items. Russia’s dominant Channel One and others have even created ­ s eparate ­ shows featuring

Ukrainian and Western ‘fakes’.

Twitter users in Russia are also generating fake media and attributing some of it to Ukrai­ nian sources. With Russianaltered footage, claiming that pro-Ukrainian users are dis­ seminating the footage, and then debunking the altered ­images and videos.

Fake fact-checking causes some serious concern. It cer­ tainly weakens the ability of Russians to accurately assess the actions of its government in Ukraine. Although opinion poll­ ing in Russia is inaccurate due to widespread reluctance to pro­ vide anti-government answers, it’s reported that fully 75% of those who support the war also trust government information sources.

Fake fact-checking seriously distorts Russians’ perception of the war in Ukraine. It also has

At the moment, the Refugee Council has organized group activities for children in accom­ modation centers, which will continue in the fall. During the summer, the Estonian Refugee Council also plans to organize three overnight camps and two day camps for about 100 refu­ gee children. The total budget for Children/Youth activity groups and summer camps is 50,000 euros. Similar camps have been organized by the Refugee Council in both Estonia and Ukraine in the past, and these refugee camps will be expanded and focus on the mental wellbeing of child­ ren and include Ukrainian psy­ chologists. The Estonian school in New York is currently raising money to support 20 children going to summer camp through the Estonian Relief Committee USA (Eesti Abistamiskomitee USAs). EERO may also support this initiative, as it supports other activities for youth and ­ Ukrainian refugees. Those do­

nating in the US can donate at http://www.estoreliefusa.org/­ donate_eng.html There are more than 40,000 Ukrainian refugees in Estonia.

Refugees can be found in almost all municipalities in Estonia.

Most refugees live in Harjumaa.

Hence the housing shortage is critical in larger urban centers, and especially in the north.

Over the past month, refugees are arriving mainly via Narva from Mariupol, Donetsk and Luhansk regions. These are refugees that Russia “evacuat­ ­ ed” or deported to Russia and have somehow made their way to Ivangorod and then crossed the bridge to Narva. Most are enroute to other countries. ­ Although the number of refu­ gees seems to have stabilized, it is difficult to determine how long the refugees will remain in Estonia.

Please continue to support the EERO Ukrainian Refugee Fund and visit the www.

EEROcanada.com website.

MARI ANN TAMMARK

some impact amongst audiences in the West. (Fox News’ Tucker Carlson’s insists that bio-labs in Ukraine were US-initiated to produce bio-war chemicals.)

Fraudulent fact-checking also engenders public distrust in ­legitimate fact-checking institu­ tions.

The far right’s denigration of the mainstream press is also an attack on legitimate fact-check­ ing. Fake fact-checking thrives where the survival of an in­ dependent press is uncertain.

Press freedom is practically non-existent in Putin’s Russia, the victim of steady erosion in Viktor Orban’s Hungary and in the cross-hairs of Mr. Trump’s supporters. Let’s educate our­ selves. We shouldn’t have to struggle to know which sources are believable and which can’t be trusted.

LAAS LEIVAT

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

9

A review of the “Munk Debates: The Russia – Ukraine War” Toomas Eichenbaum After an extended hiatus due to the Covid pandemic, the renowned Munk Debates hosted its first live debate at Roy Thompson Hall in Toron­ to last Thursday evening. The almost full hall of attendees were witness to a lively and substantive debate on the Russian invasion into Ukraine.

The debate proposition was: “Be it resolved, ending the world’s worst geopolitical crisis in a generation starts ­ with acknowledging Russia’s security interests.”

A condensed introduction, as presented by The Munk Debates, was as follows: “The Russian invasion of Ukraine represents a profound security risk for the world. It raises fundamental issues about the basic principles that under­ write the international order and it threatens the specter of a high-risk Great Power conflict.

How is this fast-evolving crisis best addressed? Does it demand a resolute push by the West to punish and degrade Putin’s Russia economically, politically and militarily? Or is a solution to be found in acknowledging Russia’s security needs and finding ways to mutually de-es­ calate the war? Which of these different strategies stand the best chance of success? And how ultimately is this conflict best resolved?”

Such a debate theme and proposition for the Estonian and other Baltic communities evokes a disturbing reaction, given that “acknowledging Russia’s secu­ rity interests” sounds like a premise for continued acquies­ cence to a malevolent Russian regime and to other totalitarian regimes.

The debate involved 2 teams, each having 2 prominent ex­ perts in international affairs.

“The Pro Team” speaking in agreement to the proposition included professors Stephen Walt and John Mearsheimer.

Stephen M. Walt is a Professor of International Affairs at Harvard Kennedy

School. His most recent book is The Hell of Good Intentions: America’s Foreign Policy Elite and the Decline of U.S. Primacy. A basic philosophy advocated by Stephen Walt is founded on his “Balance of Threat” theory and a theory known as “Defensive Realism” which posit that the ongoing strength of the USA on its own is thought to be a basis for up­ setting a peaceful world order.

John J. Mearsheimer is a Professor of Political Science at the University of Chicago and has written extensively about security issues and international politics. His latest book is The Great Delusion: Liberal Ideals and International Realities, which won the 2019 Best Book of the Year Award from the Valdai Discussion Conference, Moscow (a Russian Think Tank). Mearsheimer is known for being an advocate of the theory of “International Real­ ism” – a view that the conti­ nuance of the powerful nations’ cold war style “Spheres of Influence” is the best hope for global peace and order.

“The Contra Team” speak­ ing in opposition to the proposi­ tion included two widely known experts on Russian and Eurasian affairs, Michael McFaul and Radoslaw Sikorski.

Michael McFaul is a Pro­ fessor of International Studies and a Fellow at the Hoover Institution at Stanford Univer­ sity. McFaul served for five years in the Obama administra­ tion as Special Assistant for Russian and Eurasian Affairs and then as U.S. Ambassador to the Russian Federation (2012– 2014). He has authored several books including Russia’s Unfinished Revolution: Political Change from Gorbachev to Putin and is known for his assertion that “the primary ­ threat to Putin and his autocratic regime is Democracy – and not NATO”.

The Hon. Radosław Sikorski is a member of the European Parliament where he serves on the Committee on Foreign Affairs (AFET) and on special

committees assigned to security and defense affairs. At Harvard University, he is a Fellow at a Center for European Studies.

Prior to his election to the European Parliament in 2019, Sikorski served as minister of national defense of Poland from 2005 to 2007 and minister of foreign affairs from 2007 to 2014. He is renowned “for telling the truth, even when it’s not diplomatic.”

The Debate began with an audience “pre-vote” to the prop­ osition using a cell-phone app.

The pre-vote indicated that about 65% of the audience of 2000 attendees agreed with the proposition – that Russia’s security interests need to be ­ ­acknowledged in order to find a suitable solution to the war.

However, a second poll vote ­indicated that over 70% of the audience was open to changing their minds, pending the substance and outcome of the ­ debate.

The debate then called for opening position statements and insights from all four of the ­debaters. Their statements closely reflected their research and writings as noted in their debate bios. Each debater also attacked their opponents in an­ ticipation of counter arguments.

Arguments from the “Pro Team” included: • That Ukraine, for its own sake to avoid a long war of death and destruction, should declare itself to remain a neu­ tral and non-aligned nation and concede its lost territories • That the West’s justification of supporting Ukraine as a ­battle in the name of democracy is a fallacy since several EU and NATO countries (such as Hungary and Turkey are not “democracies”) • That the USA has supposedly “done the same as Russia’s incursion” in places like Vietnam, Iraq, Nicaragua, Cuba, and thus has no moral authority in objecting to Russia’s invasion • That Biden and the USA have coerced NATO to be intention­ ally involved in the Ukraine war in an all-out campaign to ­“topple the Putin regime”… for its own self-interest • That the continuance of cold war style “spheres of influence” amongst the superpowers (and the subservience of smaller nations to the superpower spheres even if they be totali­ tarian regimes), although not ideal, was the only path for peace.

Many of these “blame the west for Russia’s aggression” assertions drew uncomfortable groans from the audience. The most notable outcry and howls of cynical laughter were when Mearsheimer asserted “That there is no evidence that Russia has purely imperialistic desires for invading and occupying Ukraine”. Mearsheimer also tried to coax the audience to his view by presenting the absurd

The year-end party for the Estonian Supplementary School Toronto was held at Eesti Kodu on May 17. In celebratory spirits were graduating students, along with folk-dance teacher and Northern Birch Credit Union representative Elin Marley (upper photo right). Jaak Hemingway (pictured with teacher Emma Soolepp) was part of the 12th group to have graduated from the Esto class.

Photos: Eesti Elu

hypothetical scenario that if Canada should join an alliance with China, then wouldn’t we Canadians understand that the USA would have justification for invading Canada.

Arguments from the “Contra Team” included: • McFaul, based on his firsthand negotiation experience with the Russians, asserted that Putin/Medvedev up until 2007 expressed no feelings of overt threat from NATO’s broadened membership and in the early years of the Putin regime there was open discussion of in­ ­ creased inclusivity of Russia into NATO and the European community • That the quiet acquiescence by the West during the Russian incursions into Georgia, Chech­ nya and Syria emboldened Russia to invade Ukraine in 2014 • That Russia and the world know full well that NATO as a defensive alliance has no inten­ tion of invading Russian terri­ tory. To this point McFaul called for a spontaneous poll of the audience to see how many believe that NATO would in­vade Russia under any circumstance.

There was not one hand shown in support of this notion.

• That Putin and Russia’s fears are entirely based on a success­ ful and prosperous democracy in Ukraine – and a fear of demands for a freer and just society in Russia by Russians which would undermine their autocracy • That the “spheres of influ­ ence” as advocated by the International Realists totally dismisses the aspect of morality and would violate the tenets of territorial integrity established in 1948 after World War II • Sikorski noted that the Pro Team’s call for Ukraine’s promise to stay neutral and ­ non-aligned was already offered

by the Zelensky team in the early days of the conflict. That, however, was insufficient for the Russians as they seemingly hoped for a complete capitula­ tion by the Zelensky govern­ ment.

• McFaul asserted that if the Pro Team’s prerequisite for peace are Ukrainian conces­ sions to Russia to get them to Peace talks, then “How much should they concede? – Crimea?, all of Donbas?, Mariupol?, Kherson?, Kharkiv? maybe a Zelensky relinquishing from governing?... Where would the concessions end?”

• That as the conflict continues, it is more evident that Putin and the Russians are hell-bent on annihilating the Ukrainian ­government and its people.

All of the statements and opinions generated lively reac­ tions (and sometimes boisterous cross talk) amongst the debaters and clearly engaged the audi­ ence as shown by loud applause to points made by both sides.

After a “rapid fire” ques­ tions-and-responses session hosted by Janet Gross Stein of the Munk School of Global Affairs and Public Policy, the debaters were then asked to provide predictions on the Ukraine conflict and to provide their views on the best solutions for peace.

The “Pro Team” posited that there were only two fore­ seeable alternative outcomes to the current conflict. Their favoured scenario would have ­ Ukraine commit to a neutral and non-aligned status and that NATO and the USA stop its military support in order to get Russia to the peace table. If that scenario is not pursued, then the alternative would inevitably be an escalating horrific war of ­attrition and, in the end, at least a limited nuclear war in eastern (Continued on page 11)

10

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

Nr. 22

Estonia’s digital paradox: legacies and lessons Natalie Jenkins Estonia has established itself as a leader in innovation and technology. With programs like e-Voting, e-Residency, e-Governance, e-Health, e­-Tax, and e-Prescription, the count­ry has successfully integrated key government infrastruc­ tures into the digital realm.

But high internet traffic presents an increased vulnera­ ­ bility to cyberattacks. The phrase commonly refers to when someone deliberately enters computer systems with ­ malicious intent to either ­destroy, steal, or manipulate data.

With Estonia’s high degree of digitalization, is it more prone to cyberattacks? Some say yes.

Estonia is thus faced with a digital paradox. Its strategic and innovative use of the cyber realm, which has propelled the country to prosperity, is also its greatest liability.

Despite this, Estonia is heralded for its strong cyber­ ­ security and defence capabili­ ties. The nation is currently ranked 5th out of 160 countries on the National Cyber Security Index. For context, Canada ranks 36th, and the U.S. is 21st.

What explains Estonia’s suc­ cess, and what lessons can the rest of the world learn from it?

The 2007 cyberattacks Estonia’s journey to becom­ ing a leading nation in cyber­ security began in 2007 after a series of politically-motivated

June 01, 2022

A vision for the future of St. Peter’s Church The Friends of St. Peter’s believe that with a proper Management Plan and com­ mitted leadership, St. Peter’s can be a part of our lives and the lives of future generations for years to come. We believe that St. Peter’s facilities can once again become an acces­ sible hub for both Estonian and local community activities in Toronto.

We are confident that the St. Peter’s community, once given an opportunity to assess all the issues, will show that it shares this vision of St. Peter’s future and will participate in it actively.

We are heartened by the fact that over 676 people have to date signed our on-line petition to save the church. We encour­ age everyone who has not yet done so to show their support by signing the petition whether they belong to our church or not at: https://www.change.org­ ­ /p/vote-no-if-you-are-against-

external cyberattacks took down a number of society’s vital functions. Over the course of three weeks, massive waves of spam disrupted or took down websites for major media out­ lets, banks, and government ministries.

“The attacks were aimed at the essential electronic infra­ structure of the Republic of Estonia,” said then-Estonian minister of defence Jaak Aaviksoo in an interview with Wired Magazine. “This affected the majority of the Estonian population… This was the first time that a botnet threatened the national security of an entire nation.”

At the time, Estonia was quite digitally advanced but lacked any cohesive domestic cybersecurity strategy. Nor was cybersecurity taken seriously at the international level. It was not clearly stated in NATO’s Article 5, which stipulates that an attack against one NATO member is an attack against them all, whether a cyberattack would invoke a legitimate allied military response.

Digital transformations The consequences of the at­ tacks served as a wake-up call for Estonians to consider cyber­ security as a vital aspect of national security. Beginning in ­ 2008, Estonia became one of the first countries to produce a cohesive and all-encompassing cybersecurity strategy. e-Esto­ nia.com has reported that Klaid Mägi, head of the Incident

the-relocation-of-thecolumbarium-and-sale-of-thechurch-save-st-peter-s-estonianlutheran­-church-of-torontocanada Our Legacy – Pastor Oskar Puhm 1958 Pastor Puhm was proud of our accomplishments as a congrega­ tion. In 1958 he wrote: “It is with gladness in our hearts, that here on foreign soil we have been able to establish our own congregation and church in our mother-tongue.

Stretching toward the heavens, this building is not only a reli­ gious temple, but also a national building – where all which is familiar, holy and dear to us, we may teach and bequeath to our children.”

“Rõõmustame südamest, et ka võõral pinnal oleme võinud rajada oma emakeelse kogudse ja kiriku. See taeva poole siru­ tav hoone pole mitte üksi usuline tempel, vaid ka rahvus­ lik koda – kus me tohime kõike, mis meile on omane, püha ja kallis, õpetada ja pärandada oma lastele.”

Our Heritage – Our Church A Heritage Designation, which the Friends of St. Peter’s support, has been applied for our church. With its unique

Science Node.

Past’s advice seems particu­ larly relevant to our current age.

Historically and with the cur­ rent Ukrainian crisis, Russia has been persistent in its spread of misinformation and propaganda.

The West is also no stranger to combating fake news. Exposure to constant “alternative facts” has led to decreased trust in democratic institutions and mainstream media amongst the public, according to a study by the Harvard Kennedy School.

Photo: Johns Hopkins

Response Department (CERTEE), says that “Estonia’s pre­ paredness to handle cyber crises has significantly increased over the past decade.”

Estonia’s ability to swiftly produce new policy, collaborate across private and public do­ mains, and internationally with intergovernmental organisations has separated it from other countries that still lag behind in cybersecurity.

“Estonia’s current cyber s­ecurity is bolstered by high­functioning e-government infra­ structure, reliable digital identity, mandatory security baseline for all government authorities, and a central system for monitoring, reporting and resolving inci­ dents,” says Mägi. Most im­ portantly, there is a common understanding that cyber se­ curity can only be ensured through cooperation and that a joint contribution is required at all levels – state, private sector and individuals.”

a­rchitecture, it was designed to be a manifestation of the in­ domitable courage and iron ­determination of our forebearers to resist the brutal despotism that drove them from their homes and is once again devas­ tating the lives of millions in Eastern Europe. In our view, this is the time to protect rather than abandon our cultural icons, the symbols of faith and free­ dom.

We ask you to join us in that effort, to help convince the Heritage Planners that it should be designated. https://www.ipe­ titions.com/petition/st-pe­ ters-heritage-designation We need all members, past, and present, and all our friends and community members to support this designation, regard­ less of where you live now.

Please support the Heritage Designation Application to en­ sure the future protection of this architectural and historic gem.

Who are the Friends of St. Peter’s?

We are a growing group of resolute individuals who care and believe in the future of our church. We are proud to be part of the effort to save St. Peter’s.

We are not exclusive to our church or the congregation membership. We welcome all

Lessons to be learned In an age where it is easier to find misinformation than ob­ jective truths, it seems difficult to imagine that Estonia has been able to digitise without much pushback from the public.

Yet, while others may be hesitant to subject their personal infor­ mation to a “cloud network” controlled by the government, Estonians see little controversy with having digital fingerprints.

Liisa Past, Chief Research Officer for Cybersecurity of the Estonian Information System Authority, said that the success of Estonia’s digital revolution can be attributed to the trust the government has developed with its population over the past 15 years.

“One of the lessons we’ve learned is that you don’t just change the system abruptly. You introduce these things slowly as an enhancement. Most people will prefer convenience,” she said in an interview with

like-minded people to join with us in the project of ensuring the secure future of St. Peter’s. We acknowledge the support of 676 people, to date, who have signed the petition to save the church. We hope that some of you will take the next step to become a “Friend of St. Peter’s.”

You can find more details about us on our website www. friends-of-st-peters.com Share with us Your Vision for St. Peter’s We look to you to help us create the vision for our church which best fits our needs.

Please share your vision for the church by e-mailing us at ­savepeetrikirik@gmail.com Proposed so far by people in­ ­ terested in rejuvenating the church: • Make the church a living and growing part of our community • Honour the memory of our forebearers whose perseverance is our bedrock • Celebrate the traditions and Christian values that define us • Inspire worship, spiritual growth, and learning that is ­relevant to our times • Make the church relevant to the surrounding neighbourhood • Foster an open and welcom­ ing church that serves the needs

But implementing cyber d­efence mechanisms requires cooperation from the public and government. While it is good to critically evaluate political developments, cynicism to the ­ extent that it elicits paranoia is not productive. The more push­ back from the public there is against new policies, the more difficult it will be for govern­ ments to effectively implement cyber defence plans. Vul­ nerability to cyberattacks will increase.

If anything, we should fol­ low Estonia’s path of building trust over time. This is vital to ensuring the longevity and vi­ tality of our democratic institu­ tions. First, governments need to be responsive and account­ able to the public. Investments that governments make – for ­instance, in cybersecurity policy programs – should demonstrate clear benefits to the public to reaffirm the idea that the government is acting on their ­ behalf. The public’s reaction to these should be taken into ­account for future developments.

All in all, achieving good cyber hygiene is a journey, not a ­destination.

of all congregants by integrating and embracing the whole family • Nurture a culture of inclusive­ ness with programming for ­people of all ages • Seek opportunities to opti­ mize the usage and income potential of church facilities • Engage the resourcefulness, energy, and talents of communi­ ty members to realize the goal of creating a sustainable com­ munity church that ensures its future viability • Support the Heritage designa­ tion application to ensure the future protection of this ­architectural and historic gem Let us begin the transfor­ mation process together. We will use your input to help define our vision and our objective. The action plan to achieve this comes next.

Please support us by e-mail­ ing us to help fulfill our vision. Volunteer to help. e-mail us at savepeetrikirik@ gmail.com Friends of St. Peter’s Church ILO-KATRYN MAIMETS,­ TIINA JENKINS, TIIU ROISER, TOOMAS TREI, NICK CHOROWIEC, VÄINO EINOLA, TOM ARGET

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

Caution and optimism in the development of artificial intelligence intelligence doesn’t have to take a physical form. It can be At the end of 2020, Waltham, ­ contained within a computer, Massachusetts-based robotics whether it’s the “brain” of a company Boston Dynamics self-driving car, Siri, or HAL released a video of their 9000. robots (including two of the Jaan Tallinn lists artificial humanoid Atlas model and a ­ intelligence as one of his top four-legged model called three long-term existential fears Spot), dancing to the for the world, along with syn­ Contours’ “Do You Love Me.” thetic biology and “unknown It gave a playful vision of unknowns” (i.e. “things that we robots and artificial intelli­ can’t perhaps think about right gence, a sharp contrast to the now”). So what are the real bleak vision cultivated in so risks created by artificial intelli­ many works of fiction, such as gence, whether it has a physical Phillip K. Dick’s novel Do form or not?

Androids Dream of Electric In 2012, Tallinn, along with Sheep?

Huw Price and Martin Rees, The video was well con­ founded the Centre for the ceived, because dancing is pre­ Study of Existential Risk cisely the kind of action that we (CSER) at the University of do not associate with robots. In Cambridge. Among CSER’s many ways, dancing is play. primary messaging, they de­ The word “robot” – invented by scribe how breakthroughs in Czech artist Josef Čapek and image and speech recognition, introduced to the world by his autonomous robotics, language brother, writer Karel Čapek – is tasks, and game playing will derived from the Czech “robo­ bring about “new scientific ta”, meaning “forced labour.” ­ discoveries, cheaper and better As such, humans envision ro­ goods and services, [and] medi­ bots doing work; not the cal advances.” However, they Mashed Potato or the twist. But also raise concerns around “pri­ no matter how many jokes we vacy, bias, inequality, safety and crack about the Atlas robot security.” For instance, AI dancing better than some of us ­ labour in industrial settings ever will, the concept of non-­ could fail to react to conditions biological entities expanding that cause accidents. The centre their capabilities is controversial. also alludes to AI becoming a Further reactions to the dancing competitive weapon used by video ranged from disbelief to military powers. For this risk, despondence (“We’re doomed.”) Tallinn has argued that hu­ Are fears of robots and artifi­ manity would benefit from cial intelligence just paranoia? ­delaying the use of AI entirely This has been one of the pri­ in the military. mary focuses of Jaan Tallinn, Another common concern co-founder of Skype, who has about the continued develop­ most recently split his time ment of artificial intelligence is between philanthropy and in­ its ability to replace humans in ­ vesting. In a conversation with an increasing number of jobs, the Future of Life Institute, just like factories with machines Tallinn said, “most of my sup­ replaced cottage industries port goes to organizations and during the Industrial Revo­ lu­ people who are trying to think tion. Indeed, if artificial intelli­ about ‘how can I do AI safely?’ gence can exceed the output of In some ways [doing] the human labourers in terms of homework for people who are quantity and quality, or ma­ developing AI capabilities.” By chines are imparted with much investing in AI companies, he greater strength and physical has endeavoured to inform ability, what is the incentive to companies of the risks involved keep employing those humans? and to bring together people Any of these risks becomes developing AI with those who amplified when these entities ­ are skeptical of it. can think and act on their own, To be clear, a robot doesn’t without our species directly necessarily possess artificial ­operating or programming them.

This kind of fear and con­ ­intelligence; it can function on the direct commands of engi­ cern is not always appreciated. neers alone. Likewise, artificial As reported by CNBC in 2020,

Vincent Teetsov

A still from Boston Dynamics’ “Do You Love Me?” video.

11

A review…

(Continued from page 9)

Ukraine leading to Ukraine’s capitulation.

For the “Contra Team” McFaul noted that the world has been witness to over a 1000 years of empires and unending wars due to “power spheres” and it’s time for the world to “get off this path of destruc­ tion” and to genuinely pursue dignity, freedoms and justice.

The continued support of Ukraine by the west and the collective sanctions on the Russian regime are the right approach for achieving a just ­ end to the war with McFaul ­reiterating the theme of “Right is might”. McFaul opined that nuclear war is unlikely and is a longstanding bluff by Russia, noting again, that NATO has no intention of violating Russia’s own territory. Sikorski added that a long-shot and yet viable scenario is that Russia with­ draws from its invaded territo­ ries and that the Russian people come to a realization that their best future is one that accepts true democracy in their own country and pursues an econo­ mic collaboration with Europe rather than increasing isolation.

With that, the Munk Debates moderator thanked the debate teams and repolled the audience with their take on the outcome of the debate. Rather surprising­ ly, the audience had been moved considerably to being against the Debate proposition, with the tally now showing that the audience was now 65% against the “need to consider Russia’s security interests” in achieving peace in the conflict.

It can be noted that the Estonian Central Council of Canada (EKN) has expressed its strong opposition to the “inter­ national realists” positions, noting that their views and ­ ­recommendations amount to an ongoing acquiescence to totali­ tarian regimes and an unwitting acceptance of the war crimes and atrocities committed by Putin and other autocrats.

Tesla and SpaceX CEO (and also a CSER adviser) Elon Musk has irritated a number of researchers in the field by stating how AI is “potentially ­ more dangerous than nukes.”

Pondering worst-case-sce­ narios and risks may delay the engineers who advance AI and robotics, but it’s the colliding of altering viewpoints that will increase the likelihood of ­ ­ethical, secure AI developments.

This is to say that caution and progress are not incompa­ tible. Jaan Tallinn has expressed that as we introduce new non-human entities into society, “our job is to make them care about the rest of civilization...”

If humanity can make artificial intelligence feel as well as it can program robots to dance, we’ll gain much more than solely enlisting AI to do work.

Photo: Rei Carcani

KESKUS construction update

Construction on the KESKUS site continues Construction on the KESKUS site continues, though largely underground. As noted in the 17th Community Engagement Session (read more here), the first of the three phases ­construction is mostly under­ ground and not particularly visible. This phase will conti­ nue well into the summer and early fall, as per schedule.

Ceremonial groundbreaking was held on April 8, (read more here: www.estoniancentre.ca/ post/groundbreaking). No sooner was the engineered pad in­ stalled to bear the weight of boring machines, and the first micropiles drilled, that the con­ struction schedule shifted by an unexpected turn of events.

Crane operators, carpenters and other trades were in a strike position and did go on strike, leaving all Toronto construction sites at a standstill for their trades. Fortunately, the crane operators have now ratified their contract and are scheduled to return to construction sites and will be back at the KESKUS site on June 13 to continue with the underground deep foundation work.

The first micropiles have been tested and some adjust­ ments to the engineering is ­ongoing so that materials orders can be finalized to ensure struc­ tural stability.

In the meantime, during the lull caused by the strike, atten­ tion was turned to the heritage house at 11 Madison, as the exterior remediation has to be ­ undertaken while the site is not filling with dust and debris. The heritage architect retained by KESKUS has recommended a paint removal technique that does not require sandblasting but instead uses chemical peels.

This is a much gentler methodo­ logy and reduces the amount of dust impacting neighbouring properties. Once the paint analysis is completed the work will be underway by the end of next week.

Other matters underway in­ clude vibration monitoring – this is both for the TTC tunnels to monitor any stress on the

subway tunnels from the ma­ chines on site, as well as in neighbouring properties. Moni­ toring equipment was installed at Tartu College, the United Church property and is sche­ duled for the installation at the neighbouring 13 Madison pro­ perty.

Further, site services such as water, sewer and storm locates, site dewatering (waste water discharge control and settlement tanks) and the relocation of interfering utilities such as ­ telephone and internet cabling ­ infrastructure all continue as work progresses.

The award-winning KES­ KUS will be a dynamic hub showcasing our rich heritage and promoting Estonian innova­ tion. It will be a vibrant gather­ ing place for Estonians of all generations and backgrounds to connect, celebrate, and share our culture and achievements with each other and the world.

Doors open 2023.

Get involved and support KESKUS Please join our growing list of capital campaign donors. The KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Koidula gild, which is from $50,000-99,999, Viru vanemad for gifts of $10,000-$49,999, and Kungla rahvas for gifts up to $10,000.

To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

KESKUS leadership donors are recognized here: https://www. estoniancentre.ca/capital-cam­ paign To follow the construction journey and for KESKUS updates: • Visit the KESKUS website and subscribe to the monthly newsletter: • Facebook @EestiKeskus, Twitter @keskus, Instagram @ keskus.iec

12

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

Eestis elab üheksa protsenti rohkem lapsi kui kümne aasta eest Eestis elab kokku 259 341 last vanuses 0–17 aastat. See on 9,1% rohkem kui kümme aas­ tat tagasi. Samas peegeldab alla nelja-aastaste laste vähe­ sus viimaste aastate madalat sündimust.

Värske rahvaloenduse and­ mete järgi moodustavad lapsed 19,5% kogu Eesti rahvastikust.

Statistikaameti andmeil on kõige väiksem laste osakaal Hiiumaal ja Ida-Virumaal, kõige lasterikkamad on Harju- ja Tartumaa.

Kuni üheaastaseid lapsi elab Eestis 26 656, kahe- kuni kuueaastaseid on 71 779, vanu­ ses seitse kuni kümme aastat 57 200 ning 11–14-aastaseid 62 157.

Statistikaameti juhtivanalüü­ tiku Terje Trasbergi sõnul on

laste seas kõige rohkem 11-aas­ taseid poisse (8095). ,,Need­ samad poisid, kes kümme aastat tagasi olid rahvaloendusel ühe­ aastased, moodustasid ka toona kõige suurema grupi. Kuigi kokku on lapsi rohkem kui kümme aastat tagasi, elab Eestis kuni nelja-aastaseid lapsi vähem kui 2011. aastal. See peegeldab viimaste aastate madalat sündi­ must,“ ütles Trasberg.

Tartumaal ja Harjumaal elab 62% lastest, ülejäänud elavad teistes maakondades. Piirkond­ likult on kõige suurem laste osakaal Tartu maakonnas, kus lapsed moodustavad rahvastikust enam kui viiendiku (21,5%).

Eesti keskmisest (19,5%) on laste osakaal kõrgem veel Harjumaal ja Raplamaal. Laste osakaal on kõige madalam Hiiu

Euroopa Liit leppis kokku Vene naftaembargos

Eestis avati esimene kassiirideta pood

Reitan Convenience Estonia avas Tallinna Tehnikaülikooli Euroopa Ülemkogu jõudis peahoones Eesti esimese mehi­ nädala algul kokkuleppele tamata mugavuspoe R-Kiosk Venemaa naftaembargos, an­ ­ Go. See on väikepood, kus des erandi Ungarile, Tšehhile puuduvad nii teenindajad kui ja Slovakkiale. Kuues sankt­ ka kassa – klient siseneb pan­ sioonipakett sisaldab ka Sber­ gakaardi või äpiga poodi, banki väljaheitmist rahvusva­ valib meelepärased tooted heliste maksete süsteemist ning väljub.

SWIFT, veel kolme Vene pro­ Kõik ostud registreeritakse pagandakanali keelamist sensortehnoloogia abil virtuaal­ EL-is ning täiendavate Vene sesse ostukorvi ning tasumine kodanike sanktsioonide alla toimub automaatselt poest väl­ panekut. judes. Kui klient mõtleb tooteid Senistest kõige karmimate valides ümber, saab ta kauba sanktsioonide pakett sisaldab riiulile tagasi panna ja toode keeldu importida Venemaa naf­ eemaldatakse ostukorvist auto­ tat, mis peaks tagama, et aasta maatselt. lõpuks väheneb Vene nafta im­ „R-Kiosk Go kasutab tehis­ port Euroopa Liitu ligi 90 prot­ intellekti ehk mitmeid sensoreid senti. ning ülimalt kaasaegse tehno­ Tippkohtumine kinnitas ka loogiaga kaameraid. Sensorteh­ üheksa miljardi euro suuruse noloogia tajub nii kaupade kaalu laenu Ukrainale, mille abil saab erinevusi kui ka liikumist. riik hoida oma valitsusaparaati Kaalu erinevuste eristamine töös ning maksta välja teenistu­ ­ riiulitel on peamine erinevus jate palgad. tuntud Amazon Go lahenduse­ EL-i liidrid toetasid rahvus­ ga,“ ütleb ettevõtte arendusjuht vahelise fondi loomist, mille Ingvar Põld. Tema sõnul ei ka­ kaudu hakatakse toetama suta ega salvesta R-Kiosk Go Ukraina ülesehitamist pärast tehnoloogia biomeetriat. ,,Liht­ sõda, kuid selle toimimise sustatult tähendab see, et tehno­ täpsemad detailid otsustatakse loogia ei näe inimest inimesena, hiljem. vaid objektina,“ lisab Põld.

Euroopa Liit püüab leida vii­ Tavapoest eristab mehitamata se, kuidas aidata Ukrainal, mille poodi lisaks ka see, et seal ei sadamad Venemaa on blokeeri­ ole müügil teenustooteid nagu nud, alustada viljaeksporti raud- bussipiletid ega ka isikutuvasta­ ja maanteede kaudu ning et va­ mist nõudvaid tooteid nagu tu­ baneda veelgi kiiremini Vene bakas, alkohol ja lotopiletid. energia sõltuvusest. (ERR/EE)

(ÄL/EE)

(15,5%) ja Ida-Viru (16%) maa­ konnas.

Kohalikest omavalitsustest jäävad kõrge laste osakaaluga silma Rae (31,5%), Kiili (28,5%) ja Kambja (27,5%) vald. Alla 13% rahvastikust on lapsi Ruhnus ja Vormsil, samuti Loksal.

Vähenenud on nende naiste osakaal, kellel on üks või kaks last, kasvamas on naiste arv, kes sünnitavad kolm või neli last.

2021. aasta loenduse andme­ tel on Eesti naistel (15-a ja vanemad) keskmiselt 1,55 last.

Kõige enam lapsi naise kohta on Jõgevamaal (1,88) ja kõige vähem Harjumaal (1,38).

Kõige nooremad esmasünni­ tajad elavad Valgamaal ja kõige vanemad Harjumaal. Kasvab fertiilses eas naiste (15-49) arv, kes pole sünnitanud ühtegi last – neid on praegu 39,59% nais­ test. (ERR/EE)

Eestis sündis eelmisel aastal varasemast rohkem lapsi Eelmisel aastal sündis Eestis kokku 13 143 last, see on 70 last rohkem varasema aastaga võrreldes. Kõikidest eelmisel aastal sündinud lastest 13 119 puhul oli ema elukohariigiks Eesti, 24 puhul oli ema elu­ koht välisriigis.

Tervise arengu instituudi (TAI) sünniregistri andmetel sünnitas Eestis 12 899 naist (varasemaga võrreldes 50 naist rohkem): 12 657 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 240 ning kolmikuid kahel korral.

Poisse sündis mõnevõrra roh­ kem kui tüdrukuid ehk vastavalt 51,3 ja 48,7 protsenti.

Laste keskmine sünnikaal oli 2021. aastal 3527 grammi ja ­keskmine sünnipikkus 51 senti­ meetrit.

Tervishoiuasutustes sündis 12 994 last; väljaspool haiglat, (ka kodudes) sündis 149 last.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. a pidevalt kas­ va­nud.

Kui 1992. aastal olid es­ masünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aas­ tal olid need vastavalt 29,4 ja 33,1 aastat. Alates 1992. aastast on sünnituste arv enim tõusnud 30–34-aastaste naiste hulgas ning langenud vanuserühmas 20–24. (PM/EE)

N O O R T E N U R K Pumpkin & Stretch #6

Nr. 22

#StandWithUkraine KANADA. Oleme oma lehes kajastanud suuremaid toetusüri­ tusi Ukraina heaks, ent toetust avaldatakse ka suurtest kes­ kustes eemal asuvates paikades. Siin mõned näited Kanadast, kuhu on andnud oma panuse mitmed kohalikud eestlased.

BUCKHORN, ONTARIO. Lau­ päeval, 9. mail toimus Torontost pooleteise tunnise sõidu kaugusel põhja pool asuvas Buck­ horn’is Community Centre’i poolt korraldatud tantsuõhtu, kus lahkete annetustega toetati Kanada Punase Risti Ukraina humanitaarkriisi üleskutset.

Menüüs olid kapsarullid ja perogies, mängis band Down The Rabbit Hole. Üritus oli suure osavõtuga ning näitas kogukondlik­ ku vaimu. Osalejate seas oli ka kohalik eestlane Mai Rebane, kes kandis Eesti rah­variideid (fotol keskel).

PORT HOPE ja COBOURG, ONTARIO. Piirkonnas on korraldami­ sel rahakogumisakt­sioon, et aidata võtta vastu 7-9 Ukraina peret, kellest mõned on juba kohapeal. Kunstnik Merike Lugus andis oksjonile oma kolm maali, millest üks kannab nime „Angry Child“, milleks ta sai inspiratsiooni tema enese fotolt, mis võetud, kui ta oli alla kahe aasta vana, sisenedes põgenikuna Saksamaale, sügisel 1944.

QUESNEL, BRITI KOLUM­ BIA. Kohalikus ajalehes Ques­­nel Cariboo Observer ilmus 26. mail kirjutis aktiiv­ sest koha­ likust eestlasest Katrin MacLean’ist, kes soo­ vib tõsta inimeste teadlik­ kust Ukrainas toimuva kohta, kutsudes kõiki endaga ühine­ ma Ukrainat toetaval jalutuskäigul I Stand With Ukraine Walk, mis toimus eelmisel laupäeval.

Põhjus, miks ta otsustas korraldada selle ürituse, on Katrini sõnul see, et jalu­ tuskäik sümboliseerib põge­ nikke, kes pidid jalutama üle piiride, et põgeneda oma maalt. Ta on ise Eestist kom­ munismi eest põgenenute järeltulija.

Quesnel asub Vancouverist 8-tunnise sõidu kaugusel põhja pool.

Foto: Tracey Roberts – Quesnel Observer

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

13

SÕNA SABA Haub kurna, mitte kurja Haudumine on tuttav nähtus.

Hapukapsas pandi potiga ahju hauduma. Kummikutes (botikutes) kipuvad jalad hauduma. Inimene haub vaik­ selt tulevikuplaane ja lind kannatlikult haub pesas oma mune. Ta soojendab mune selleks, et loode (embryo) areneks. Võib ka öelda, et lind haub kurna. KURN on mu­ nade kogum, mille lind (või mõni loom, näiteks krokodill või kilpkonn) ühel ­ munemisperioodil muneb ja korraga välja haub; inglise clutch. ,,Kassikaku (Eurasian eagle-owl) kurnas on tavaliselt 2 või 3, harvem 4, vahel isegi 5 muna.“ Kurn ehk kurnimäng on ka vana eesti mäng. Selles üritavad kaks inimest maa peale pandud puust kurnipulki ehk kurne viskekaikaga pikali visata. Kurn on ka ,,augulise põhjaga (metall)nõu või muu taoline vahend tahkete osade eralda­ ­ miseks vedelikust“ – kurna­

miseks. Kurnana võib kasutada mitmekordset marlit, riidetükki.

Kui keegi on KURNATUD, siis ta on nagu kurnast/sõelast läbi surutud, energiast ja mahladest tühjaks pigistatud. Kurn kurnab linnuvanemaid. Ka sõnal clutch on mitu tähendust. See võib olla mehaaniline – sidur, näiteks manuaal-käigukastiga autos.

See on väike käekott, mida on võimalik kergesti haarata.

Pesakonda võib nimetada ka kurnaks, kui nad on munadest juba KOORUNUD või ime­ tajatele (mammals) sündinud. ,,Koer tõi varsti terve kurna kutsikaid.“ Inglise keeles on sarnaselt suleliste puhul clutch ka a brood of chicks.

Kotkas haub plaani kevadel oma paarilisega haududa järje­ kordne korralik kurn. Sooja ­ilmaga võib mune haududes ka endale sabasulgede vahel hau­ duma hakata, siis tuleb teha kiire vahtkonna vahetus ehk üks väike vabaduse sööst üle ­pesaääre.

RIINA KINDLAM

Islandi idaranniku Djúpavoguri külas on üks väga eriline paik, kus kunst ja loodus ühinevad võimsal moel. Teose nimi, mis koosneb postamentidele asetatud 34 erivärvi graniidist linnumunast kannab pealkirja Eggin í Gleðivík (,,Rõõmu lahe munad“). Selle on loonud kunstnik Sigurður Guðmundsson 2009 aastal. Esindatud on kõik ­ ümbruskonnas pesitsevad linnuliigid. Fotol esiplaanil on näiteks ka Eestis väga tavalise linavästriku muna (white wagtail, islandi keeles maríuerla). Munad on kõik ühesuurused, kuid peegeldavad tõetruult vastavate linnumunade iseloomulikke kujusid. Üksainus muna on teis­ test suurem ja rivi eesotsas, see on küla linnuesindajana tuntud puna­ kael-kauri muna.

Foto: Riina Kindlam

Värske lõõtsadoktor Juhan Uppin esitas oma autoriloomingut Tekst ja foto Lea Kreinin

Antud foto on tehtud 26. mahlakuul Otepää vallas Valgamaal. Kirjeldab fotograaf: ,,Täna hommikul juhtus üks huvi­ tav lugu. Nimelt ühe märgala ser­ vas sattusin kokku sookure pesa­ ga. Et pesakoht oli rajatud paika, mida läbin/külastan 50m siia-sin­ na üsna sagedasti, tähendas see seda, et pesakoha valikul polnud minu liikumisi peetud mistahes ohuks ega ohtlikuks. Ehk siis sookurgede keeles ei kvalifit­ seerunud ma vaenulikuks, mis tegi südame soojaks. Kuna olin juba niigi pesale lähedal (ca 100 m), siis tegin optikaga paar ülikiiret võtet ning lahkusin alasse sisenetud suunal. Et teist tõenäoli­ selt paljud pole sookure pesa/ mune vast varem näinud, jagan teiega noid võtteid ja samas tule­ tan meelde mistahes pesadele peale juhtumise kuldseid reeg­ leid: ära mine lähemale, kui niigi juba (teadmatusest) oled ning eemaldu rahulikult tuldud teed. Üllatusterohkeid kevadisi loodus­ elamusi!“ 20. mail oli pesa tühi, loodame, et õnnelikult.

Foto: Sören Ruutsoo

Eestis kaitseb doktorikraadi igal aastal mitusada inimest. Meil on meditsiinidoktorid, sotsiaal­ teaduste doktorid, majandus­ doktorid jne. Sel kevadel kaitses doktorikraadi ka Eesti esimene lõõtspillidoktor Juhan Uppin.

Tema doktoritöö kannab nime: ,,Teppo-tüüpi lõõtspilli tradit­ sioonilise mängustiili kujune­ mine 20. sajandil ja traditsioo­ niteadliku esituspraktika loo­ mine“.

Juhan Uppin, kes kannab muide Vabariigi Pillimehe aus­ tavat tiitlit, mängib Teppo-tüüpi lõõtspillile lisaks veel teisigi rahvapille: erinevaid kandleid, kitarri, mandoliini ja tinavilet.

Ta on palju esinenud – nii üksi kui koos ansamblitega Tuule­ lõõt­sutajad ja Rüüt. Tema doktoritöö neljas ja viimane ­ kontsert „Mind“ oli muusiku esimene autorikontsert – ta ­ mängis sellel ainult omaenda lugusid.

Eesti Muusika- ja Teatriaka­ deemia suures saalis kontserte külastada on alati tore sündmus.

Ainulaadse akustikaga, stiilses ja modernses saalis on peaaegu 500 istekohta. Seinad on kaetud heleda puiduga, pehmed muga­ vad istmed ja hästireguleeritav valgustus lasevad kontserte veelgi enam nautida. Sageli on siinsed kontserdid ka tasuta.

Teppo-tüüpi lõõtspill on põ­

Trudeau lubas piirata Kanadas käsitulirelvade omamist

,,Sookurg (common crane) teeb pesa raskesti ligipääsetavale kuivale soomättale, mille ümbrus on lage, et vaenlane oleks kaugelt näha.

Sookure pesa on suur: kuni 80 cm läbimõõdus ja 20–30 cm kõrge. Kuid ta pole osav pesa ehitama. Sageli piirdub ta sellega, et vooderdab väheldase lohu maapinnal õhukese kuivade kõrte ja rohu kihiga.

Mõnikord kogub ta siiski väheldase okstest või pilliroost hunniku, mil­ lesse teeb lohu ning vooderdab selle rohu, kulu ja kõrkjatega. Kurnas on kaks, harva 1 või 3 muna. Muna pikkus on 95–102 mm, läbimõõt 60–62 mm, kaal 150–200 g.“ (Vikipeedia) Foto: Sören Ruutsoo

Olles Gleðivík’ini ehk Gleði viigini jõudnud (VIIK on ka eesti keeles lahesopp, eestirootsi keelest tul­ nud), oli esimene lind, keda me läinud aasta 9. novembril vee peal nägime ühtlasi selle küla ametlik linnusümbol – punakurk-kaur, red-throated loon (brittidele diver), Gavia stellata, islandi keeles lómur. See oli esimene kord antud lindu oma silmaga näha. Rõõmu laht on linnuvaatlejatele täiega oma nime vääriline! Punast kur­ gualust polnud kauridel näha, kuna see kadus sügise SULGI­ MISEga (molting) ja linnud olid talvesulestikus. Ladinakeelse nime ,,tähnilise“ allikat on aga selgelt näha veelinnu seljal.

Punakurk-kaur on kõige väiksem kaur. Samal viigil nägime veel ohtralt hahkasid (common eider).

Foto: Riina Kindlam

Kanada peaminister Justin Trudeau teatas sel nädalal ettepanekust külmutada käsi­ tulirelvade omamine Kana­ das, keelates nende impordi ja müügi.

Seaduseelnõu peab saama heakskiidu parlamendis. ,,Me kehtestame seadused käsirelvade omamise külmuta­ miseks,“ ütles Trudeau pres­ si­ konverentsil. ,,See tähendab, et Kanadas ei ole enam võimalik käsirelvi osta, müüa, üle anda ega importida.“ Kanada keelustas 1500 auto­ maattulirelva mudeli kasutamise ja müügi pärast seda, kui april­ lis 2020 leidis Nova Scotias aset veretöö, kus tulistamise tagajärjel kaotas elu 23 inimest.

Valitsuse statistikaagentuur

neva ajaloo ja inspireeriva tra­ ­ ditsiooniga rahvapill, aga ka lihtsalt kaasaegne muusika­ instrument. Juhan Uppini ar­ vates on tema doktoritöös kõige olulisem tema kogemus pilli­ mängijana – doktoritööd kirju­ tades uuris ja kirjeldas ta asja ise selle traditsiooni sees olles.

Oma autorikontserdil mängis Juhan Uppin kokku kolmel eri­ neval lõõtspillil, üks neist oli ka legendaarse pillimeistri August Teppo (1875-1959) valmistatud.

Pillidest uusim valmis vaid ­veidi enne kontserti. Kontserdil kajanud autoriloomingut on peale Eesti pärimusmuusika mõjutanud ka erinevad muusi­ kastiilid ja varasemad tuntud lood. Üks humoorikamaid oli kontserdil „Kui Reino Kikkal käis“, mis jutustas kahe tuntud lõõtsamehe Richard Reino ja Karl Kikase kohtumisest. Mõnu­ salt huumoriga vürtsitatud ­esinemist oli kerge jälgida, lood olid vaheldusrikkad ja eri­ pära­ sed.

Lisalugudeks mängis Juhan Uppin kaks varasemat autori­ lugu: Eero Liivese 1922. aasta piduliku marsi ja Arvo Pärdi 1973. aastal kirjutatud „Ukuaru valsi“. See viimane on tõeline lõõtsaklassika, mida tunnevad ja armastavad kõik, ka pärimus­ muusika-kauged inimesed.

Siin ka üks video Juhan Uppini pillimängust: https://youtu.be/ LK1Wx5T-G-4

S P ORT AUTOSPORT. NASCAR-i kari­ kasarjas võistleb 21. augustil New Yorgis Watkins Glenis endine vormel-1 sarja maailma­ meister Kimi Räikkönen, kes F1-s võistlemisega tegi lõpparve eelmise hooaja lõppedes.

Räikkönen sõidab Chevrolet Camaro ZL1 roolis ja esindab meeskonda Trackhouse, mille omanikud on endine võidusõitja Justin Marks ja räppar Pitbull.

(ERR/EE)

teatas eelmisel nädalal, et tuli­ relvadega seotud vägivallakuri­ teod moodustavad Kanadas alla kolme protsendi kõigist vägival­ lakuritegudest.

Kuid alates 2009. aastast on relvade hulk peaaegu kolme­ kordistunud. Kanada avaliku ohutuse ministri Marco Men­ dicino hinnangul on riigis umbes miljon käsitulirelva.

14

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

LAHKUS MEIE ARMAS VEND, ONU, VANAONU JA RISTIISA

Ülo Jaason

Nr. 22

Mälestame

Ülo Jaason’it

sündinud 28. veebruaril 1929 Võrumaal surnud 31. mail 2022 Torontos

UNO ja TIIU ERIK perega SILVI perega

Mälestame leinas KALJU HEITI ja VIIVE HEIKKI ja KALEV

Puhka rahus

Armas sugulane

Milla Väljas Sind mälestavad

LEIN SÜDAMES, MÄLESTAME ARMAST ABIKAASAT, VENDA, ONU JA VANAONU

Villi Vink’i

SILVI INGRID perega ENE perega MONICA perega Kaastunne PEETRILE ja MARIANNELE perekonnaga

* 7. jaanuaril 1927 Narvas, Eestis † 21. mail 2022 Burnaby’s, B.C.’s Igavikku lahkus lugupeetud endine kauaaegne nõukogu liige

Armastusega, ,,Sinu kätte ma usaldan oma vaimu, sest sina oled mu lunastanud.“ Ps. 31:6

VIIVE LYDIA, MALLE-CHRISTINA ja THOMAS perega HELBE, MIKE ja KARIN, SUSAN ja ALDO SUGULASED Eestis

Rudolf Must Siiras kaastunne ENDLALE, perele ja lähedastele

Mälestab leinas

Ärgas sinod

ESIMENE EESTI EV. LUTERIUSU KOGUDUS HAMILTONIS ja õp. MART SALUMÄE

Mälestame kurbuses klubi liiget

Rudolf Must’a Südamlik kaastunne ENDLALE perekonnaga HAMILTONI EESTI PENSIONÄRIDE KLUBI

Suri muusikateadlane ja -ajakirjanik Priit Kuusk

27.–29. maini k.a. toimus peale ligi kaheaastast sunnitud suletusaega taas E.E.L.K. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Sinod. Seekord E.E.L.K. Lakewoodi Pühavaimu kirikus.

Memorial Day pikal nädalavahetusel, mil Ühendriikide lipud langetatud poolde vardasse, lehvis sinodi kiriku ees ka Ukraina lipp. Pärast avapalvust ja piiskop electus Thomas Vaga tervitust, külastati samas kirikus asuvat Eesti Arhiivi Ühendriikides. Arhiivi tänuväärset tegevust pagulas­ eestlaskonna ajaloo talletamisel tutvustas arhivaar Ave Blithe. Vaimurikka algustunni järel kuulati koguduste suletuseaja aruandeid. Kinnitati majanduse aruanne ja eelarve. Tunnistati, et vaatamata liikmete vahetu kontakti piiratusele ja koguduste kahanemisele on Eesti Kirik Põhja-Ameerikas Jumala armu kogedes jäänud püsima. Los Angelese koguduse õpetaja Enn Auksmann pidas mis­ jonaarse referaadi „Kontakt uus-eestlastega“. Sinod lõppes Thomas Vaga kokkuvõtliku sõnaga ja ühise tänupalvega. Saabuva nelipüha ja Ristikiriku sünnipäeva ootuste pühapäeval toimus Lakewoodi Pühavaimu kirikus jumalateenistus armulauaga, kus teenisid E.E.L.K. koguduste õpetajad. Järgmine sinod toimub taas Lakewoodis.

Pildil: istub Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku piiskop electus Thomas Vaga, ees (vas) Maarit Vaga (Lakewoodi Pühavaimu kogudus), Rein Uibopuu (New Yorgi Pauluse ja Bergen County kogudus), õp. Kalle Kadakas (Toronto Vana-Andrese kogudus), Riina Klaas (Toronto Vana-Andrese kogudus), diakon õp. Gilda Karu (Chicago Esimene kogudus), taga: Ingrid Kangur (Lakewoodi Pühavaimu kogudus), Ilmar Lepik (Toronto Vana-Andrese kogudus), Harri Virunurm (Seabrooki eesti kogudus), õp. Markus Vaga (Seabrooki eesti ja saksa kogudus), Airi Vaga (Lakewoodi kogudus), õp. Enn Auksmann (Los Angelese kogudus).

VANA-ANDRESE KOGUDUSE KIRJASAATJA

Lahkunud on muusikatead­ lane, ajakirjanik ning pi­ ka­ aegne ERR-i kultuuriportaali kaasautor Priit Kuusk (83) (18.08.1938–28.05.2022), kes on kaastööd teinud ka Eesti Elu ajalehele.

Priit Kuusk lõpetas 1956. aastal Viljandi Pedagoogilise Kooli ja 1960. aastal Tallinna Muusikakooli muusikateooria alal. Aastal 1965 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatoo­ riumi muusikateaduse alal diplomitööga ,,Cyrillus Kreegi muusikafolkloristlik pärand“ Herbert Tampere juhendamisel.

Ta on töötanud Eesti Raadio muusikasaadete toimetajana, õpetajana Tallinna Muusika­ kesk­ koolis, ajalehes Sirp ja Vasar, jt. ,,Eesti muusika rahvusvahe­ line levik on minu eluaegne, vähemalt pool sajandit kestnud teema,“ ütles ta ERR-i kultuuri­ portaalile antud intervjuus seo­ ses Eesti helikunsti sihtkapitali

aastapreemia saamisega 2016. aastal. ,,Poole sajandi jooksul pole mind külmaks jätnud ükski seik, ja tunnen end tõeliselt süüdlasena, kui ma pole Eesti rahvale mõnd toredat sündmust õigel ajal tutvustada saanud,“ ­lisas ta.

Priit Kuusk oli ka mitmete muusikateemaliste teoste koos­ taja, nende hulgas näiteks ,,Maestro: intervjuud Neeme Järviga“ (1997) ning ,,Veljo Tormis: jonni pärast heliloo­ jaks“ (2000). (ERR/EE)

Foto: ERR

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 5. juunil kell 11.30 NELIPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 JUMALA­TEENIS­ TUS EHATARES. Pühapäeval, 12. juunil kell 11.30 KOLMAINUPÜHA JU­­ MALA­TEENISTUS ARMU­LAUA­­ GA. Pühapäeval, 19. juunil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­ LAUAGA Peetri kirikus ja mälestuspalve urnimüüride juures.

Kell 13.00 SURNUAIAPÜHA Mount Pleasanti surnuaial.

Kell 15.00 SURNUAIAPÜHA Yorki surnuaial.

Kell 17.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 26. juunil kell 12.00 Eesti Raadio Tütarlaste­ koori KONTSERT Peetri kirikus Pühapäevadel, 3., 10., 17. ja 31. juulil KIRIKUS jumalateenistusi EI TOIMU. Pühapäeval, 24. juulil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­­­­­MULAUAGA. Pühapäeval, 7. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­ M ULAUAGA. Kell 15.00 Jumalateenistus EHATARES. Pühapäeval, 14. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­­LAUAGA. Pühapäeval, 21. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 28. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MU­LAUAGA. Eelteated: Koguduse õpetaja viibib korralisel puhkusel 21. juunist 21. juulini 2022.

Jumalateenistusi kirikus õpetaja puhkuse ajal ei toimu. Küll aga saab iga soovija koguduse FB-grupist järelvaadata sinna varem üles pandud pühapäevaste jumalateenistuste salvestusi, mida sinna on kogunenud viimase kahe aasta jooksul hulgaliselt.

Sellesse ajavahemikku sattuvate matusetalituste korral on lubanud aidata baptistikoguduse pastor Jüri Puusaag.

S P ORT TENNIS. Eesti esireket Anett Kontaveit langes küll Prant­ susmaa lahtistel meistrivõistlus­ tel avaringis konkurentsist välja, kuid uue nädala maailma edeta­ belis tõuseb ta teisele kohale, kuna tal on teiste esikümne­ mängijatega võrreldes vähem punkte kaitsta. (ERR/EE)

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 5. juunil kell 11.00 NELIPÜHA VIRTUAALJUMALATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Tuli taevast”.

Muusika TEBK Ansambel.

Pühapäeval, 12. juunil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Kaeva sügavamalt”. Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 19. juunil kell 11.00 ISADEPÄEVA VIR­ TUAAL-JUMALATEE­N ISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Julgus­ tuse and”. Muusika Mikaela Boutilier.

Pühapäeval, 26. juunil kell 11.00 TEBK 73. aastapäeva tähistamise LIVE jumalateenis­ tus kirikus. Pastor Timo Lige jutlus: „Kirkus koguduses”. Muusika TEBK Ansambel. Jumalateenis­ tusele järgneb ühine lõunaeine.

Lõunast osavõtu soovist palume teatada Monika Piil-Smith’ile, tel: 647-270-1953, hiljemalt 19. juuniks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 5. juunil kell 1.30 pl NELIPÜHA JUMALATEE­ NIS­ TUS. Pühapäeval, 5. juunil kell 4 pl NELIPÜHA PALVUS Soome kodus.

Pühapäeval, 12. juunil kell 10.30 h JUMALATEENISTUS Ehatares.

Pühapäeval, 12. juunil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Meie jõust ei piisa See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Sk 4:6 Lapsepõlve mälestused, lõh­ nad, kogemused tulevad meiega kaasa terveks eluks. Mulle meenuvad lapsepõlvest jõulu­ lõhn, milleks oli küünlaleegi kuumusesse sattunud kuuseokka lõhn. Ülestõusmispühadest mä­ le­tan karget hommikulõhna, kui varahommikusele päikesetõusu jumalateenistusele läksime.

Neli­ pühade laupäev seostub sauna ja tuppa toodud värskete kaseokste imeliselt värske lõhnaga. Aga vaatamata ilusa­ tele mäletustele, lõhnadele ja hetkedele, tähendavad kiriku­ pühad midagi palju-palju ena­ mat.

Nelipüha üks sõnumitest on: kui Jumal läkitab, siis annab Ta ka varustuse. Jeesuse viimane läkitus oma õpilastele oli:

Tallinna Jaani kirik sai uued vitraažaknad Tallinna Jaani kirikus on valmis saanud kümme uut vitraažakent, mille autor on ­ kunstnik Dolores Hoffmann.

1944. aasta märtsipommita­ misel purunesid kõik Jaani kiri­ ku vitraažaknad ning need lapiti õhukese klaasiga.

Lisaks vitraažide valmista­ misele oli nüüd tarvis vahetada ka akende raamid ning muuta aknad helikindlamaks, et kiri­ kusse ei kostaks tänavamüra. ,,Jaani kirik on evangelist Johannese kirik ja kahel pool on kuus vitraaži – kolm ja kolm –, mis kõnelevad Johannese evangeeliumi erilugudest, sel­ listest, mida teistes ei ole ja mis on väga, väga tuntud. Ja viimased neli, mis on Vabaduse väljaku pool, seal on evangelis­ tid Johannes, Luukas, Markus, Matteus. Nendest kaks – Johannes ja Luukas – hakkavad pimedal ajal olema valgustatud seestpoolt,“ rääkis Eesti Evan­ geelse Luterliku Kiriku Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu rahvusringhäälingule.

(ERR/EE)

Noorel Eesti lauljataril on Youtube’is 1,4 miljonit kuulamist Pärnu lähistel Ares sirgunud Laura-Ly Uussaar on laiemalt tuntuks saanud diskor Cityflashi ehk Meelis Eskolaga koos esinedes. Nende lugu ,,Don’t Leave Me“ on Youtube’is kogunud üle 1,4 miljoni kuula­ mise.

Uussaar on seadnud endale sihi tõusta muusikataeva sära­ vaks täheks ja saada tuntuks kogu maailmas.

Cityflashiga hakkas ta muusikat tegema, kui oli vaid 14aastane. (PPM/EE)

,,Minge kõike maailma, kuu­ lutage evangeeliumi kogu loodule!“ (Mk 16:15) Mõis­ taksin jüngrite kimbatust, kui nad isegi seda maailma, mida nemad tol ajal tundsid, oleksid pidanud ilmselgelt liiga suu­reks, et sõnumiga Jeesusest kõikjale jõuda. Seda kõike tundus liiga palju. Enamus neist olid võib­olla liikunud umbes saja kilo­ meetri raadiuses, mitte kauge­ mal. Kuidas peaksid nad suutma jõuda Jeesuse sõnumiga üle maailma?

Vahel tundub meile, et Jumal ootab meilt liiga palju. Vahel tundub meie ,,rist“, mis meile antud on, liiga raske. Olgu see siis raske terviseprobleemiga lähedane, tööülesanded, mis on liiga kurnavad, mõni asi, mida Jumal on pannud südamesse teha, kuid mille jaoks me tunneme ennast mitte sobiva­ na.... Vahel on just see koht, kus me tunneme ennast ebasobivana või nõdrana parim, et vastu võt­ ta Jumala tugevus ja jõud.

Sageli hakkame me Jumalat ot­ sima just siis, kui oleme murtud ja kriisis. Jumal ütles Paulusele: ,,Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täieli­ kuks,“ mille peale Paulus tõdeb: ,,Nii ma siis kiit­ len meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.“ Jeesuse jüngrid olid mõistnud oma jõuetust.

Nad olid segaduses ja hirmu­ nud. Ainus, mida nad suutsid, oli järgida Jeesuse läkitust minna Jeruusalemma, kus nende üle pidi tulema Püha Vaim ning neist pidid saama Jeesuse tunnis­tajad, kes lähevad maailma äärteni. Sageli on meie kriisi aegade parim otsus usaldada

Jumalat ning lihtsalt järgida Teda.

Kui ülesanded ja väljakutsed on sinu jaoks lihtsad ja kergesti lahendatavad, siis sa elad tõenäoliselt madalamal, kui on sinu kutsumine. Jumal asetab meie ette alati natuke liiga suured väljakutsed. Kingad, millesse oleme astunud, tundu­ vad sageli liiga suured ja sam­ mud meie ees liiga pikad. Võiks öelda, et meie elu pole kunagi mõeldud elamiseks ainult oma jõu ja tarkusega. ,,See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand.“ Jeesus mõistis, et Suurt Misjonikäsku ei vii ellu Peetrus oma entusiasmi ja äkilisusega ega Johannes oma ­ südamlikkusega, vaid oma nõtrust ja puudulikkust tunneta­ nud lihtsad Jumala lapsed, kes võtavad vastu Püha Vaimu väe.

Corrie Ten Boom on öelnud: ,,Püüdes teha Jumala tööd omast jõust, on kõige segadust tekitavam, kurnavam ja igavam kõigist töödest. Aga kui sa oled täidetud Püha Vaimuga, siis teenimine voolab Sinust välja.“ Olgu selle kinnitusest kas või see, et pea kahe kuu jooksul pärast Jeesuse ülestõusmist ei ole teateid inimestest, kes oleksid pöördunud kristlusesse.

Pärast Püha Vaimu vastu võt­ mist pöördusid Peetruse jutluse peale juba esimesel päeval ­tuhanded juudid.

Püha Vaim, tule üle meie nõtruse. Täida meie nõrkused oma väe ja tugevusega. Õpeta meid elama mitte iseenda käsi­ varrele toetudes, vaid lootes Sinu väele ja suurusele. Õnnistatud nelipüha!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022

Nr. 22

Tellige EESTI ELU! Pikad järjekorrad Euroopa lennujaamades Kanada teleuudised on näidanud uudisklippe siin­ setest suurematest lennujaa­ madest ja rääkinud pikkadest ootejärjekordadest lendudele registreerimisel, pagasi– ja turvakontrollis. Samad mured on ka Euroopa lennujaama­ des, kus koroonaaja väheste reisijatega harjunud lennujaa­ mad ei jõua töötajaid piisavalt kiiresti juurde palgata ja seetõttu võivad tekkida pikad ooteajad.

Möödunud nädalavahetusel looklesid Euroopa suurimates

Sündmuste kalender • Pühap., 5. juuni kl 2 pl KONTSERT. “COLLEGIUM MU­­ SI­ CALE”, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV Carleton DominionChalmers Centre’is Ottawas.

• Reede, 10. – pühap., 12. juuni JÕEKÄÄRU ALUMNI LAAGER. • Teisip., 14. juunil kl 7.30 õ Nathan Phillips väljakul MÄLES­ TUS­KÜÜNALDE SÜÜTAMINE 1941. a JUUNIKÜÜDITAMISE OHVRITELE koos läti ja leedu kogukonnaga EKNi korraldusel.

• Pühap., 26. juunil kl 12 p EESTI RAADIO TÜTARLASTE­ KOORI KONTSERT Peetri kiri­ kus, 817. Mt Pleasant Rd. • Reede, 1. – pühap., 3. juuli SEEDRIORU SUVIHARI. • Laup., 2. – laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALLILAAGER. • Pühap., 21. – laup., 28. aug.

METSAÜLIKOOL “METS MEIS KÕIGIS” Kotkajärvel.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Phea­ sant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON.

lennujaamades turvakontrolli järjekorrad kohati terminalidest välja. Nii juhtus näiteks Dublini lennujaamas, kus üle 1000 reisija jäid oma lendudest maha, kirjutab BBC. Ryanair soovis panna lausa Iiri sõjaväelased turvakontrolli tegema. ,,Tallinnas võime öelda, et oleme jõudnud reisijate mahus 90 protsendini 2019. aasta tase­ mest. Tipptundidel me tegelikult ületame 2019. aasta taseme.

Taastumine on olnud juba pea­ aegu täielik. Samasugune on pilt peaaegu kõikides Euroopa lennujaamades. Praegu on kõi­ge suuremad probleemid olnud Amsterdamis, Manchesteris, Dublinis,“ rääkis Tallinna len­ nujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe.

Pärgmäe võrdles, et möö­ dunud aasta samal nädalal tee­ nindas Tallinna Lennujaam 12 000 reisijat, sellel nädalal tee­ nindab lennujaam 61 000 reisijat. ,,Nii lennujaama kui ka jul­ gestustöötajatele ei ole viimased kaks aastat olnud tööd anda.

Kiire taastumine tähendab seda, et reisijad on tagasi tulnud, aga lennujaamatöötaja koolitamine võtab aega kuni kuus kuud. Kui täna hakata värbama – mida me juba teeme –, siis uued inime­ sed jõuavad rivvi suve lõpuks,“ sõnas Pärgmäe.

Turvafirma G4S lennundus­ osakonna juht Kristjan Saarik ütles, et enamik koroonaviiruse mõjude tõttu tööst ilma jäänud turvatöötajatest lennujaama ta­ gasi tulla ei soovi. ,,Tegemist ei ole enam tormi­ hoiatusega, vaid probleem on täies mahus kohal. Ma arvan, et see probleem saadab mitte ainult lennujaamu – juba on ka Inglismaa sadamates probleeme –, vaid Euroopa suuri trans­ pordisõlmesid terve suve,“ hoia­ tas Pärgmäe. (ERR/EE)

www.eestielu.ca

Naiskodukaitsega on kolme kuuga liitunud üle 1000 inimese Alates veebruarist, kui algas Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, on Eestis Naiskodu­ kaitsega ühinenud rekordarv uusi liikmeid ehk üle 1000.

Kõige suurem huvi organisat­ siooniga liitumise vastu on olnud Tallinnas. Äsja organisatsiooniga liitu­ nud rääkisid, et mõte Nais­ kodukaitsesse astuda oli neil va­ rem, kuid otsus tehti nüüd.

Kui varem liitus Naiskodu­ kaitsega aastas 150 kuni 200 naist, siis nüüd on kolme kuu jooksul 1000 liitunut. Vanuselt on kõige rohkem 30- kuni 40-aastaseid, aga on ka noore­ maid ja vanemaid. (ERR/EE)

Kolmapäeval, 1. juunil andis Collegium Musicale koos Hamiltoni filharmoonia muusikutega imelise kontserdi Hamiltonis Cotton Factory suures saalis, mida publik esituse lõppedes kviteeris aplausiga püstiseistes. Kontserdi kavas olid Tormis, Pärt, Tüür ja Tõnu Kõrvits. Solistina esines Erik Kreem klaveril (fotol vasakul), dirigeeris Endrik Üksvärav. Viimane koori kolmest kontserdist toimub 5. juunil Kanada pealinnas Ottawas.

Foto: Peeter Põldre

Jõekääru talgupäevad Talgupäevad Jõe­ käärul suvekodu et­ ­ tevalmistusteks toi­ mu­ vad laupäeval, 4. juunil ja laupäeval, 25. juunil 2022. a.

Palume ette registreerida: Eerik Valterile 416-418-8473 või eeri­ kuku@gmail.com.

JK Alumni Laagri osalejad, kes tulevad talgutele 4. juunil saavad $80 soodustust!

Eesti keeles, Eesti meeles!!

JÕEKÄÄRU JUHATUS

Jõekääru – Tutvu kasvatajatega

Kalev McCarthy Kalev McCarthy viib läbi 2.-9. juulini JK rattanädalat, koos @laasbmx kui keskmiste poiste kas­­vataja ja seejärel on suurte poiste kasvataja 2.-4. nädalal.

Kalev on üles kasvanud Chicagos ja veetnud Jõekääru suvekodus koos sõpradega aega alates sellest, kui oli viieaas­ tane. ,,Olen sel aastal õppinud, töötanud ja hokit mänginud Tallinnas. Järgmisel aastal lõ­ petan mehaanikainseneri ala Montana State University’s.

Rattasõit, hoki, matkamine­telkimine ja teised välistege­ vused on mulle alati meeldinud ja ootan juba, et saan neid jaga­ da sel suvel koos laagrilistega.“