Mälestuste pildisild

Aeg kaelustamisest hoiduda Koguja 3,5

Kaunil juunikuisel hommikul ütles praost Mart Salumäe Mount Pleasanti kalmistul surnuiapüha mälestusteenistuse alustuseks järgmised sõnad: „Armas kogudus, sel aastal me ei saa koguneda üheskoos pühitsema surnuaiapüha, sest paraku on tervisele nii kasulikum.“

On elutarga Koguja sõnutsi kaelustamisest hoidumise aeg. Linna- ja provintsivalitsused pole jumalateenistusi esmavajalike teenuste nimistusse määranud ja seni on teadmata aeg, mil võime pühakodadesse ja surnuaedadesse hulgakesi taas koguneda. Kanada Luteriusu Kiriku Ida-sinodi piiskop Michael Pryse’i karjasekirja manitsuse järgi enne septembrikuud küll mitte. Nii peame jätkuvalt leppima sellega, et pildiline tegelikkus peab korvama tõsielulise. Tänu Loojale, matusemajade koostööle koguduste esindajatega ning surnuaiapüha pildi ja heli jäädvustajatele said mälestuspalved lahkunuile loetud ja surnuaiapüha pildile jäädvustatud.

Tõepoolest surm on elu, aga mitte armastuse piirikivi, nagu teispool ääretut ilmamerd ühele külakalmistu väravale on armastavakäega kirjutatud. Leinapühapäeva-eelsel teisipäevahommikul avas kalmistuvalvur kokkulepitud ajal kaameramees Tauno Mölderile, helimees Margus Jukkumile ning õpetajatele Mount Pleasanti majesteetlikult kõrguvad surnuaia raudväravad.

Surnuaed oli suiselt erkroheline, muru korrektselt niidetud ja hauad korrastatud. Lahkunute kalmude kohal üllitses rahu. Ainult kardinalid, need ilusad kanada linnukesed, laulsid eestimaiste ööbikute sarnaselt lahkunud kaasmaalastele tervituslaulu saabuvast hommikust. „Ja otse nõnda, nagu me oleme kandnud muldse inimese kuju, nõnda me kanname kord ka taevast kuju,“ (I Korintose 15.45) kõlasid pühakirja aegumatud sõnad Vana-Andrese koguduse õpetajalt Kalle Kadakalt Mount Pleasanti kalmuderiigi keskele.

Ka Yorki surnuaed, kuhu sealne kalmistuvaht pühalisi paarikaupa justkui Lunastaja ustavaid jüngreid läbi aia tagaväravate siseneda lubas, tervitas sisenejaid oma suvehommikuse kütkestava kaunidusega. Toronto linna jaanipäevaeelsed surnuaiad on hingelummavad. Armastava südame külge kasvanud surmatunnini.

Eestlastest ja lätlastest saatusekaaslastele olulisemas paigas, Kivialtari juures, ütles õpetaja Kalle Kadakas mälestuspühajutlust „Oma surma surrakse, aga teiste surmaga tuleb edasi elada. Lahkunu surmaga elab see, kes tänus temale mõtleb, kes tema heategusid jätkata püüab,“ tõdes vaimulik. Õpetaja möönis, et kaasaegne ühiskond on sel valitseval ilmaliku – reli­giooni ajastul surelikkuse ja igavikulise inimteadvusest püüdnud välja tõrjuda. Usulistest rituaalidest sunnitud ilmajäetuse ajal tunneme me seda eriti eredalt. Aegumatud rituaalid trööstivad, lepitavad, aitavad mõista ja luua sidet meie silmile seni nähtamatu, kuid usus aimatava tegelikkusega.“

„Ärgem laskem end lahkunuist ja igavestest väärtustest irrutada,“ kõlas õpetaja sõna Tauno Möldri kaamerasilmale. Usu läbi Igavesele muudetakse ajalikkus igaveseks, kord imeliseks taaskohtumiseks igavikus, lõpetas mälestaja oma mõtted lootusrikkalt.

Mälestuspalves ülendas praost Mart Salumäe koguduste südamed palvele, paludes rahu omastele, kes siinsetel surnuaedadel viimse puhkepaiga leidnud, palvetades ka nende eest, kes oma viimse soovi kohaselt leidnud igatsetud rahupaiga kodumaamullas. Pühapäevasele leinapäevale mälestuspalveiks mõtteid koondades palus praost punavõimu ohvrite eest, nende Eesti, Leedu ja Läti inimeste eest, kes Siberi mullas oma viimse muldse aseme on leidnud. Mälestuspalve järel luges praost Meie Isa Palve ja õnnistas.

Kõik oli nagu elus. Ometigi on pildil nii nagu pildil ja elus on nii nagu elus. Mälestuspüha pildisilla loojad loodavad elava pildi läbi luua vaatajas ja lugejas kindlusetunde, et ka kõige raskematel aegadel pole keegi lõpuni üksi ja läbi üksteise mõistmise saab inimestes alal hoitud olulisim. Nii nagu dr Roman Toi orelimuusika Ene Salumäe kütkestavas orelimängus, saab alal hoitud elavana ka lahkunute mälestus, mälestussillana nüüd juba valminud lühifilm.

Embustest hoidumise aja mälestushetke jäädvustasid praost Mart Salumäe idee järgi Tauno Mölder ja Margus Jukkum. Ka kaelustamisest hoidumise ajal on ometigi võimalik kogukonnana vastastikku kaelustada. Mälestuspüha jõudis vaatajani leinapäevaks, 14. juuniks ja on vaadatav „Eesti Elu“ veebilehel, EELK Peetri koguduse näoraamatu leheküljel ja on saadetud Vana-Andrese koguduse liikmete e–kirja postkastidesse.

KALLE KADAKAS

Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja

Fotod: TAUNO MÖLDER

Toronto Vana-Andrese ja EELK Toronto Peetri koguduste õpetajad KalleKadakas ja Mart Salumäe surnuaiapüha teenistust läbi viimas Mt.Pleasanti kalmistul…

... ja York kalmistul Kivialtari juures.